Aprill 2018

“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 4

 

Ilmub alates novembrist 1997.

 

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

 

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

 

Infolehe toimetus:

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58 141 363

E-post: mirjak@hot.ee

 

Toimetuse liikmed:

* Eduard Borissenko

* Jakob Rosin

* Vello Vart

 

 

Sisukord

 

  • Juhtkiri: Ühing on olnud majaomanik 15 aastat
    Mirja Räpp
  • Veebruarikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
  • Kirjeldustõlkega filmide statistikat
    Sülvi Sarapuu
  • Kirjeldustõlge teeb filmid pimedale inimesele nähtavaks
    Mirja Räpp
  • Selgitati välja kahe viimase aasta parimad kuuldemängud
    Mirjam Liivak
  • Puudega isiku kaart
  • Puudega inimeste sõidusoodustuste kord
  • Raske või sügava nägemispuudega inimesed saavad taotleda juhtkoera
  • Kuulutused
     

         

 

 

Juhtkiri:

Ühing on olnud majaomanik 15 aastat

 

Ühing on tänaseks olnud Tondi 8a maja omanik 15 aastat. 9. aprillil 2003 anti Tondi 8a maja ametlikult üle Eesti Pimedate Liidult Põhja-Eesti Pimedate Ühingule. Tegemist oli tähtsa päevaga, sest meie ühingust sai nüüd 1955 aastal spetsiaalselt pimedate jaoks valminud suure maja uhke omanik.

 

Kui pimedatele kuuluv hoone aadressil Tõnismägi 8 1946. aastal pimedailt ära võeti, paiknesid erinevad pimedate ühendused mööda linna laiali. Tekkis mõte koonduda ühte majja ning nii alustatigi viiekümnendate aastate alguses Tondi 8A hoone planeerimise ja ehitamisega. Aastal 1955 oli maja valmis, kuuludes algselt selle ehitajale, artellile “Põhja”. Aastast 1959 oli hoone omanikuks Eesti Pimedate Ühing ning seejärel Eesti Pimedate Liit, ,kuni see 2003. aastal meie ühingule üle anti.

 

Saanud maja omanikuks, tuli kiiresti alustada ajahambast puretud hoone kohendamist. Kokkuvõttes polnud majas kohta, mis suuremat või väiksemat remonti poleks vajanud. Ühe vana hoone remontimine ei ole kindlasti odav ettevõtmine ja kuna ühingul endal taolisi rahalisi ressursse varrukast, tagataskust ega ka kusagilt mujalt võtta pole, ongi praktiliselt kõik need viisteist majaomaniku aastat tegeletud vajaminevate rahaliste vahendite otsimisega. Vähehaaval on neid leitud, taas mõni nurgake majas korda tehtud ning sedaviisi väikeste sammudega paremuse poole liikuda üritatud. Maja korralikuks kordategemiseks läheks aga vaja märksa suuremat rahasüsti. Aastal 2011 annetasid heategevussaate Jõulutunnel vaatajad ühingu maja heaks vägagi suure summa, mis võimaldas eesmärkidele lähemale jõuda. Annetuste toel telliti Tondi 8a hoone rekonstrueerimisprojekt, kuid selle projekti täiemahuliseks elluviimiseks läheb vaja mitu miljonit eurot.

 

Hetkel on ühingus käimas annetuskampaania „Aita päästa maja“, et Tondi 8a maja sulgemisohust päästa. Eesmärk on annetusi koguda 480 000 eurot, millest aprilli keskpaiga seisuga on koos alla kahe protsendi ehk täpsemalt 8979 eurot. Ühingu kodulehe andmetel on toetajaid siiani olnud ühtekokku 72. Annetusi saab teha ühingu kodulehe kaudu ning ühingu vastuvõturuumis on olemas annetuskast, kuhu igaüks meist võib omapoolse panuse maja heaks sisse lasta.

 

Viisteist aastat on meil olnud oma maja, pakkudes Põhja-Eesti nägemispuudega inimestele erinevaid vajalikke teenuseid, õppimis- ja ajaveetmise võimalusi. Hea, et nägemispuudega inimestel on koht, kus koos käia ning kuhu on inimesed harjunud pikki aastaid iseseisvalt kohale minema. Samas on kõik need viisteist aastat tulnud ühingu eestvedajatel leida lisaks oma sisulisele tööle see aeg ja ressurss, et maja remontimiseks raha otsida. Käib pidev võidujooks ajaga, et maja ei laguneks kiiremini, kui me seda kohendada jõuame. Kas kunagi tuleb ka päev, kus ühingu maja ei tunta enam kui „seda koledat maja“ ja tingimused maja sisemuses on kaasaegsed ja hubased? Lootus jääb.

 

Mirja Räpp

Peatoimetaja

 

 

Veebruarikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

 

Koosolek toimus 28. veebruaril 2018. aastal.

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Janne Jerva, Margus Kiin, Kert Küla, Kristiina Peetsalu, Artur Räpp ning tegevjuht Helen Künnap.

Skype teel võttis koosolekust osa Kristiina Peetsalu.

Puudusid Eduard Borissenko ja Ahti Tomp.

 

Koosoleku päevakorras oli kaheksa küsimust:

  1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete ühingu nimekirjast kustutamine.
  2. Ühingu pikemaajalised perspektiivid.
  3. Üldkoosoleku ettevalmistamine.
  4. Kandidaadi esitamine Matti Klaari stipendiumile.
  5. Ülevaade ühingu Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) projektist.
  6. Tondi 8A haldamisest.
  7. Tegevus ajavahemikul 17. jaanuar kuni 28. veebruar 2018.
  8. Jooksvad küsimused.

     

Koosoleku esimese päevakorrapunkti teemaks oli uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine.

 

Juhatus otsustas

liikmeks vastu võtta: Karin Vinkel.

Seoses surmaga kustutada liikmete nimekirjast Talvi Viinapuu, Edgar –Johannes Repnau ja Jelizaveta Stepanova

 

Teise päevakorrapunkti juures arutati ühingu pikemaajalisi perspektiive.

 

Juhatus arutas ühingu missiooni ja visiooni sõnastusi.

Pärast arutelu otsustas juhatus sõnastada need järgmiselt:

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu missiooniks on toetada nägemispuudega inimesi ühiskonda lõimumisel tagamaks nende võrdväärne toimetulek ning kaasatus.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu visiooniks on hästi toimiv vajaduspõhine ja ligipääsetav tugisüsteem nägemispuudega inimestele. Puudespetsiifilised teenused on kõigile kättesaadavad. Füüsiline ja sotsiaalne keskkond on ligipääsetav. Ühingu tegevuskeskus on kaasajastatud, kohandatud nägemispuudega inimeste vajadustele ja neile turvaline.

Avaliku sektori asutustega on tõhus koostöö ja nägemispuudega inimeste huvid on esindatud.

 

 

Koosoleku kolmanda päevakorrapunkti juures räägiti ühingu üldkoosoleku ettevalmistamisest.

 

Juhatus otsustas, et ühingu üldkoosolek toimub 9. juunil algusega kell 11:00 järgmise esialgse päevakorraga:

1. PPÜ 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamine koos revisjonikomisjoni

arvamuse ärakuulamisega.

2. PPÜ arengukava kinnitamine.

3. PPÜ auliikmete kinnitamine.

4. Info liikmetele.

Tuletame meelde, et auliikmete kandidaate võib esitada jooksvalt terve aasta vältel.

 

 

Neljanda päevakorrapunkti juures arutati kandidaadi esitamist Matti Klaari stipendiumile.

 

Juhatus otsustas: esitada kandidaadiks Robert Lätt

 

 

Viienda päevakorrapunkti all anti ülevaade Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) projektist.

 

Helen Künnap rääkis, et 19. veebruaril toimus ümarlaua eelkoosolek. Osalesid esindajad järgmistest organisatsioonidest: Eesti Vabaühenduste liit, Eesti Puuetega Inimeste Fond, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Eesti Pimedate Liit.

Osalejad tegid ettepanekuid, kuidas ümarlauda edukalt läbi viia. Tehti ettepanek, et käsitleda toimuval ümarlaual sotsiaalseid ettevõtteid üldiselt, mitte jääda ainult PPÜ-keskseks.

Leiti, et ümarlaud võiks toimuda aprilli alguses.

 

 

Kuuenda päevakorrapunkti teemaks oli Tondi 8a haldamine.

 

Helen Künnap andis teada, et peakilbi ruumis tehakse remonti. Eeldavalt kahe nädala pärast on remont peakilbi ruumis valmis.

Parkimine- praegu käivad läbirääkimised parkimisfirmaga Ühisteenused. Varsti jõuame Ühisteenustega lepinguni. Ühingu kohustuseks jääb meie hoovi korrashoid, et autod saaksid parkida meie maja territooriumil, ja edastada Ühisteenustele rentnike autonumbrid, kes tahavad jätkata kindlate kohtadega parkimist. Informeerime rentnike parkimiskorra muutumisest alates 01. aprillist 2018. Ühisteenused märgistavad ise parkimiskohad. Rentnike autode parkimisest saadav tulu jääb Ühingule, Ühisteenuste hallatavast osast jääb 75% meile. Seoses praeguste ümberkorraldustega tõstsime parkimise hinda.

Ühingule võiksime võtta kaks kohta. Kui ühingusse tulev inimene pargib neile kohtadele, peab inimene tulema Ühingusse ja ütlema autonumbri, mis tuleb meil vastavas keskkonnas registreerida. Esimesed 15 minutit on hoovis parkimine tasuta. Kui pargitakse Ühingu parkimiskohal rohkem kui kaks tundi, peab kahe tunni möödudes uuesti kaheks tunniks registreerima. Parkimiskohtadel, mis on märgistatud kindla auto numbriga, ei tohi keegi teine parkida.

Sissesõidu teel olevad parkimiskohad on parkimise hetkest tasulised ja parkijad tasuvad parkimisteenuse eest otse Ühisteenustele, näiteks mobiilse parkimise abil. Ühisteenuse poolt hallatavate parkimiskohtade olemasolul on võimalus üldisel alusel parkida ka meie maja hoovis.

Juhatus kiitis uue parkimiskorra heaks. Kontrollida, et märgistus oleks vastavalt kehtivale standardile õigel kõrgusel. Tähtis, et märgistus oleks nähtav ka lume korral. Trepi kõrval olev ala jääb ajutiseks peatumisalaks.

 

 

Seitsmenda päevakorrapunkti juures räägiti ühingu tegevusest ajavahemikul 17. jaanuar kuni 28. veebruar 2018.
 

17. jaanuaril külastas ühingut abilinnapea Tõnis Mölder koos abilistega, samuti Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ametnikud. Võtsid vastu Janne Jerva ja Helen Künnap.

18. jaanuaril osales Priit Kasepalu Eesti Pimedate Liidu juhatuse koosolekul.

19. jaanuaril toimusid kohtumised Changemakers Academy noorte meeskondadega. Turundusprobleemid: annetuste kogumine ja käsitööga turustamine. Aruteludes osalesid PPÜ poolt Helen Künnap, Julia Kabanova, Kristiina Peetsalu ja Kert Küla.

22. jaanuaril allkirjastas Janne Jerva Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti (TSTA) töö- ja rakenduskeskuse tegevustoetuse lepingu. Toetuse summa 14 400 eurot.

23. jaanuaril toimus ühingus suuhügieeniteemaline seminar. Korraldas Sülvi Sarapuu koostöös Sakala Hambaravikeskusega.

24. jaanuaril käisid Priit Kasepalu, Mari Sepp, Janne Jerva ja Helen Künnap sotsiaalkaitseministri Kaia Iva vastuvõtul. Arutati nägemispuudega inimeste teenuste arendamist. Vastuvõtul viibisid ka ministri abid.

25. jaanuaril allkirjastas Janne Jerva TSTA kogemusnõustamise teenuse, toetus 2560 eurot, ning projekti „Infomaterjalide kohandamine Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele“, toetus 3000 eurot, lepingud.

30. jaanuaril esitas Janne Jerva Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuametile projekti „Psühhosotsiaalsed grupitööd nägemispuudega inimestele“

31. jaanuaril toimus PPÜ-s isikliku abistaja teenuse koordineerimise koosolek. Osalesid ühingu juhatuse liikmed koos Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuameti esindajaga.

31. jaanuaril esitas Janne Jerva hasartmängumaksu nõukogule projekti „Tegevuskeskuse teenus nägemispuudega inimestele“.

Jaanuari lõpus toimus ühingu spordiruumide kolimine soklikorrusel olevasse vastremonditud ruumi.

 

2. veebruaril kohtusid Janne Jerva ja Helen Künnap MTÜ Kuusalu Hoolela esindajatega. Arutati pikaajalise kaitstud töö teenuse koostöövõimalusi.

5. veebruaril toimus KÜSK projekti ümarlauda ettevalmistav koosolek. Osalesid Andry Padar (KÜSK projekti mentor), Janne Jerva ja Helen Künnap.

5. veebruaril kohtusid Janne Jerva ja Helen Künnap AS Ühisteenused esindajaga. Arutati koostöövõimalusi ühingu territooriumil parkimise paremaks korraldamiseks.

6. veebruaril kohtusid Janne Jerva ja Helen Künnap Sihtasutus Hea Hoog esindajaga. Arutati Pikaajalise Kaitstud Töö koostöövõimalusi.

6. veebruaril osales Janne Jerva Tallinna Linnavalitsuse invakomisjoni koosolekul.

8. veebruaril toimus teine kohtumine Changemakers Academy noorte meeskonnaga (turundusprobleem-annetused). Osalesid Helen Künnap, Julia Kabanova.

9. veebruaril osales Priit Kasepalu Eesti Pimedate Liidu juhatuse koosolekul.

9. veebruaril toimus kolmas kohtumine Changemakers Academy noorte meeskonnaga (turundusprobleem-käsitöö). Osales Helen Künnap.

11. veebruaril esines ühingu puhkpilliorkester Viimsi Jakobi kirikus, solistid: Vello Vart (klarnet), Ene Raissar (laul), Eduard Nehhajev (laul), Jaan Vaidla (laul, solistide saatmine orelil).

12. veebruaril kohtusid Janne Jerva ja Ulrika Tint sotsiaalkindlustusameti esindajate Egon Veermäe (peadirektor), Helen Tähtvere (SKA teenuste juht) ja Raivo Piiritalo (Ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna juhataja) arutamaks pikaajalise kaitstud töö ja teiste nägemispuudega inimestele vajalike teenuste arendamist. Tunti huvi Ühingus pakutavate teenuste kohta ja lepiti kokku, et järgmine kohtumine pikaajalise kaitstud töö teemal toimub aprillis ühingu majas.

12. veebruaril eraldas Toidupank ühingus veebruaris toimuvatele üritustele kohvi ja suupisteid.

14. veebruaril allkirjastas Janne Jerva Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti projekti „Psühhosotsiaalsed grupitööd nägemispuudega inimestele“ lepingu. Toetus 726 eurot.

15. veebruaril alustati ühingus kord kuus toimuvate hormonaalse võimlemise tundide läbiviimist. Ürituse korraldaja Erika Tampere.

16. veebruaril allkirjastas Helen Künnap Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti projekti "Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasatuse ja aktiivsuse suurendamine" lepingu. Toetus 3000 eurot.

17. veebruaril toimus Tondi 8A saalis abivahendite infotund ja peale seda koostöös Heategevusfondiga Donum Vitae ühingu korraldatud venekeelne üritus hiina uue aasta vastuvõtmiseks. Sellel laulsid: Allan ja Ljubov Laurid (Tapa), Svetlana Galiguzova (Tallinn), Vladimir Suhorukov (Narva), Alisa Tretjakova (Tallinn) ja Eduard Nehhajev (Tallinn). Eduard Nehhajev oli ühtlasi ürituse Helitehnik. Üritusel tegi rahvas tutvust kolme elusa tiiger- ja kahe kuningpüütoniga. Need tõi kohale Elena Igolkina ja tema abikaasa.

Üritust juhtisid Eduard Borissenko ja Elena Varik.

19. veebruaril oli eelkohtumine Kodanikuühiskonna Sihtkapitali projekti raames toimuva ümarlaua ettevalmistamiseks.

23. veebruaril toimus ühingu saalis Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud kontsert, kaetud oli kohvilaud.

Esinesid ühingu puhkpilliorkester, ühingu naisansambel ja solistid.

27. veebruaril toimus nägemispuudega inimestele suunatud fotograafia töötuba Jäneda mõisas, ürituse läbiviimist koordineeris Helen Künnap koos vabatahtlikega.

 

 

Koosoleku kaheksanda päevakorrapunkti teemaks olid jooksvad küsimused.

 

Artur Räpp informeeris juhatust, et ühingu ligipääsetavuskomisjon leidis et ühistranspordile paigaldatavad väliskõlarid on kõige õigem lahendus, teavitamaks peatuste nimesid.

Kert Küla andis teada, et 6. aprillil kell 14:00- 15:30 toimub sotsiaaltöö tudengitega õppekäik meie majja.

 

 

Kirjeldustõlkega filmide statistikat

 

MTÜ Kakora on kirjeldustõlke maaletooja aastast 2007. Esimesed aastad tehti kirjeldust kunstinäitustele „Pritty Cripple“ ning „Loomakari“ Tallinnas ja Tartus. Alates aastast 2009 asuti filmide kirjeldamise juurde. 2011 aastal koolitas Sülvi Sarapuu ennast kirjeldustõlke konsultandiks Soomes, koolitusel, mis vastab 10 ülikooli ainepunktile (EAP) ja igal aastal peale koolitust jätkukoolitusel 2012, 2013, 2014, 2015, 2016 ja 2017.
2013 kevadtalvel korraldas Kakora koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuri Akadeemiaga esimese kirjeldustõlkide ja kirjeldustõlke konsultantide koolituse Viljandis.

Live katsetused teatrites Ugala, Vatt-teater jne on andnud samuti kogemusi, teha kirjeldustõlget erinevais kohtades. Pimedate Ööde Filmifestival (Pöff) ja Tartuff tundsid huvi kirjeldustõlke vastu alates aastast 2011, mil ka esimesed avalikud kirjeldustõlkega filmide vaatamised nii Tartus kui ka Tallinnas teoks said.

Kirjeldustõlget on tehtud üksikutele tantsuetendustele, Fragile, Noorte Tantsupidu ja Vajadustest kõnelev etendus.

Eesti Kunstimuuseumi filiaalid on tellinud sõnalisi kirjeldusi muuseumi

ruumidest, maalidest jne.

 

Alates aastast 2009 on Eesti Pimedate Raamatukogu teavikute hulka lisatud kirjeldustõlkega salvestatud mängufilme.

Visalt, kuid kindlalt on lisandunud kirjeldustõlkega filmide vaatamine nägemispuudega inimeste seas.

Suurim murrang toimus 2013 aastal toimunud Kogupere festivalil "Puude taga on inimene", kus ametnikud Kultuuriministeeriumist ja Filmiinstituudist kuulutasid välja, et alates aastast 2014 saavad kõik Eesti riigi toetust nautivad täispikad mängufilmid kirjeldustõlke ja vaegkuuljate subtiitrid.

Allolevast nimekirjast on näha Kakora, Pöffi ja Lastefondi toetatud filmide järele lisatud nimedest, kes on selle konkreetse filmi kirjeldustõlkega tegelenud. Osadel filmidel aga selline teave puudub, mida pole ka nende filmide heliribal. Teksti annavad edasi näitlejad, kuid sisus on segadusi ja vajakajäämisi.

Kirjeldustõlgi ja konsultandi nimeta filmide kaubanduslikud dvd-d on tulnud produtsentide tellimusel firmast Funk@Pihel.

 

Kutsun kõiki vaatajaid andma tagasisidet kirjeldustõlke kui teenuse kohta.

Ilma tõlgi ja konsultandi nimeta filmide produtsentidele ja Funk@Pihel firmale ning kus on olemas tõlgi ja konsultandi nimi, siis aadressile

kakora@sarasyl.com või sylvi.sarapuu@gmail.com

 

Kui koostöö õnnestub ja rahastus saadakse, ehk saab jälle teoks uus kirjeldustõlkide ja konsultantide koolitus Tallinnas, Balti Meediainstituudiga sügisel 2018.

 

Kirjeldustõlk on nägija inimene, kes kirjeldab nägemispuudega inimesele filmis olulise. Mis toimub, milline on tegelaste väljanägemine, milline on interjöör ja tegelaste ilmed jne.

Konsultant on nägemispuudega või pime inimene, kes aitab kirjeldustõlgil välja sõeluda filmi kõige olulisema info võimalikult paljude nägemispuudega inimeste jaoks, kuid siiski lastes jääda mõtlevaks ja enda väärtustest lähtuvaks isiksuseks.

Juba praegu tasub mõelda, kas ka Sina soovid saada õpetust kirjeldustõlkimise konsultandina. Kindlasti anname teada, kui koolitus on kinnituse saanud.

 

Allpool veidi statistikat olemasolevatest kirjeldustõlkega filmidest.

Filmide laenutuse statistika Eesti Pimedate Raamatukogu andmetel 2018

Kokku 35 filmi ja 160 laenutust.

Märkus: laenutuste arvu järel on esmalt kirjeldustõlgi nimi ja seejärel konsultandi nimi.

*1944
10 laenutust, Kadrian Hiie ja Priit Kasepalu

*Ada + Otto
4 laenutust, Krista Fatkin ja Kairi Kivitar

*Deemonid
2 laenutust, Kadrian Hiie ja Sülvi Sarapuu

*Detsembrikuumus
8 laenutust, Kadrian Hiie ja Jakob Rosin

*Eestlanna Pariisis
4 laenutust, Krista Fatkin ja Kairi Kivitar

*Elavad pildid
3 laenutust, Tiina Masing ja Sülvi Sarapuu

*Free range
5 laenutust, Leino Rei ja Sülvi Sarapuu

*Idioot
7 laenutust, Mart Aas, Leino Rei ja Sülvi Sarapuu

*Kertu
2 laenutust, Tiina Masing ja Sülvi Sarapuu

*Keti lõpp
1 laenutust

*Kinnunen
4 laenutust, Mart Aas ja Sülvi Sarapuu

*Kirsitubakas
5 laenutust, Krista Fatkin ja Kairi Kivitar

*Klassikokkutulek
2 laenutust

*Kunksmoor ja kapten Trumm
4 laenutust, Küllike Perkman ja Raili Ilves

*Leiutajateküla Lotte
9 laenutust, Kärt Mikli ja Kairi Kivitar

*Lepatriinude jõulud
2 laenutust, Krista Fatkin ja Kairi Kivitar

*Lotte ja kuukivi saladus
12 laenutust, Tiina Masing ja Sülvi Sarapuu

*Lotte reis Lõunamaale
5 laenutust, Krista Fatkin ja Kairi Kivitar

*Mandariinid
4 laenutust, Kadrian Hiie ja Sülvi Sarapuu

*Mina olin siin
7 laenutust, Leino Rei ja Sülvi Sarapuu

*Minu näoga onu
1 laenutus

*Nukitsamees
6 laenutust, Liina Heinsaar ja Priit Kasepalu

*Nullpunkt
5 laenutust, Kadrian Hiie ja Sülvi Sarapuu

*Perekonnavaled
1 laenutus

*Polaarpoiss
0 laenutust

*Ristumine peateega
6 laenutust, Krista Fatkin ja Kairi Kivitar

*Ruudi
12 laenutust, Mart Aas ja Sülvi Sarapuu

*Sangarid
1 laenutus

*Seenelkäik
9 laenutust, Helena Orle ja Raili Ilves

*Supilinna Salaselts
1 laenutus

*Surnuaiavahi tütar
1 laenutus, Tiina Masing ja Sülvi Sarapuu

*Sügisball
6 laenutust, Mart Aas ja Sülvi Sarapuu

*Teesklejad
2 laenutust

*Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus
5 laenutust, Kärt Mikli ja Sülvi Sarapuu

*Üks mu sõber
4 laenutust, Anne-Mai Hindriks ja Raili Ilves

 

Kohe lisandub:

Röövlirahnu Martin, Krista Fatkin ja Kairi Kivitar

Ema

 

Puuduvad:

Must alpinist – 0 laenutust

Päevad, mis ajasid segadusse – 0 laenutust

Veel dokfilmid:

Vaikuse ja pimeduse maa – Kadrian Hiie ja Kairi Kivitar, tõlketeksti loeb Küllike Perkman

Anton on siin – ainult laivis tehtud

 

Sülvi Sarapuu

Kakora MTÜ

 

Kirjeldustõlge teeb filmid pimedale inimesele nähtavaks

 

Tekst: Mirja Räpp

 

„Ma vaatasin eile tohutult põnevat filmi“ räägib tuttav hommikul, kui üheskoos linna sõidame. „Aga mina käisin nädalavahetusel kinos seda uut filmi vaatamas“, jutustab jällegi sõbranna telefonivestluse käigus. Nojah, minagi armastasin filme vaadata, kui mul veel silmanägemine alles oli. Kuid ilma toimiva nägemismeeleta, ainuüksi kuulmise toel, ei ole filmide vaatamine kuigi vahva meelelahutus. Ainuüksi näitlejatevahelisi dialooge kuulates, ilma, et keegi kõrvalt juurde selgitusi annaks, mis ekraanil parajasti toimub, ei saa filmi sisust kuigi hästi selget pilti. Kogu silmale mõeldud visuaalne ilu ja võlu jäävad kättesaamatuks nagunii, aga saaks vähemalt sisustki korralikult aru. Nii mõnigi pime inimene kasutabki filmide vaatamisel nägija abi, kes talle televiisoriekraanil või filmilinal näidatava selgitavate kirjeldustega mõistetavaks muudab. Aga kui pole kedagi käepärast, kes koos minuga nüüd ja praegu filmi vaadata tahab?

 

Esimese kirjeldustõlkega filmi kinkis mulle sõbranna kümme aastat tagasi. Tegemist oli saksakeelse filmiga ja muidugi oli ka kirjeldustõlge vastavalt saksa keeles. Film „Herned kella kuue peal“ on humoorikas võtmes lugu kahe pimeda inimese armastusest. Tundsin filmi kuulates, et tänu kirjeldustõlkele on pimedana võimalik filme vaadata ja nende vaatamist isegi nautida. Kui siis tänu MTÜ Kakorale Eestis kirjeldustõlkega filme tegema hakati, olin jooksuga laenutamise järjekorras. Kui tore, oleksin justkui osa nägemisest korraks tagasi saanud, sest ma sain nüüd täitsa ise filme vaadata. Olen tänaseks ära vaadanud pea kõik meil olemas olevad kirjeldustõlkega varustatud mängufilmid, kui välja arvata mõned lastele mõeldud filmiteosed. Osad on pooleli jäetud, sest ega iga film nägijalegi huvi ei paku ning miks peaks pime inimene teistsugune olema. Kirjeldustõlgete tegijad on olnud filmidel erinevad, mõni on meeldinud rohkem, teine vähem. Vahel on kirjeldustõlke osa häirivalt napp, kuigi dialoogide vahel oleks ruumi selgitusteks küllaldaselt. Sellised pikad lõigud, kus keegi midagi ei räägi, aga ei kirjeldata ka, mis parajasti toimub, kuigi saaks. Ühe ja sama tegelase võimalikult erinevalt nimetamine ajab samuti segadusse. Olgu kuidas on, aga filmide vaatamise on kõik kirjeldustõlked siiski võimalikuks teinud.

 

Lugenud filmide laenutamise statistikat olin üllatunud, kui vähe nägemispuudega inimesed tegelikult kirjeldustõlkega filme laenutavad. Huvitav miks? Lausa kahju, et sellistel, minu arusaamist mööda tõeliselt headel eesti filmidel nagu „Klassikokkutulek 1“, „Kertu“, „Sangarid“ ja „Surnuaiavahi tütar“ on olnud vaid 1-2 laenutajat. No see üks laenutaja olen ilmselt olnud mina ise. Paljud nägemispuudega inimesed leiavad, et kirjeldusele vaatamata jääb liiga suur osa filmist pimedale inimesele ikkagi kättesaamatuks. Pole seesama, mis oma silmaga näha ja filmist maksimaalne kätte saada. Parem olevat lugeda raamatut või kuulata kuuldemängu, sest sealt saab palju parema elamuse. Küllap on kõigil omal moel õigus ning vaieldamatult on filmikunst esmajoones kunst vaatamiseks. Ja kui kirjeldustõlkega varustatud mängufilmi vaatamine/kuulamine rahuldust ei paku, polegi vaja sellele oma aega kulutada. Mõne filmiga võiks aga katsetata ikka. Hea kujutlusvõime, elav fantaasia ning võib-olla ka kunagise nägemise kogemus, annavad filmide vaatamisele palju juurde. Panen plaadi filmiga käima ning koos tegelaskujude vaheliste dialoogide, muusika ja kirjeldustõlkega hakkab kujuteldav film minu silmade ees jooksma. Kujuteldav pilt ei vasta kindlasti täpselt kinolinal paralleelselt toimuvale, aga sisu on üldiselt mõistetav ning filmiõhtu igati nauditav kogemus. Ootan juba kannatamatult, millal koos kirjeldustõlkega „Klassikokkutulek 2“ vaadata saab.

 

 

 

Selgitati välja kahe viimase aasta parimad kuuldemängud

 

4. aprill 2018

 

Juba neljandat korda valisid nägemispuudega kuuldemängusõbrad MTÜ Kakora eestvõtmisel viimase kahe aasta parimaid kuuldemänge ja neis mänginud näitlejaid. Seekord kuulusid kuuldemängude kuulamise ja hindamise raadi Jakob Jõgisuu, Gerli Kangur, Jelena Kudrjašova, Mirjam Liivak ja Jaanus Riimets ning hindamisele tulid 2016. ja 2017. aastal raadioteatris esietendunud kuuldemängud. Tunnustusi jagati järgmistes kategooriates: parim kuuldemäng kui tervik, parim mees- ja naisosatäitja, parim režissöör. Lisaks otsustati välja anda kaks eritunnustust.

 

25. märtsil istuti koos ja otsus sündis järgmine:

Parim kuuldemäng tervikuna on raadi arvates Piret Jaaksi kuuldemäng „Aasta pärast“.

Teema on tänapäevases maailmas aktuaalne. Lühisuhted on järjest enam levinud ja keerulised. Ajaloost ja folkloorist tuntud pereväärtused, kohusetunne ja vastutus jäävad kaasaegses tiheda ja kiire rütmiga linnaelus tihti tagaplaanile. Uue suhte loomine on lihtne, piisab vaid sõnumist mõnes telefoniäpis või sotsiaalmeedias. Sellest tulenevalt esineb tunduvalt rohkem ka psühholoogilisi häireid ja haigusi. Kuuldemängu autor on tabavalt sidunud tänapäeva noorte probleemid ja igatsuse kirgliku armastuse järele.

 

Parima meesnäitleja tunnustuse pälvis Tõnu Oja, kes kehastas Gert Kiileri järjekuuldemängudes „Eradetektiiv ERF“ 2016. aastal direktorit ning 2017. aastal ametnikku.

Tema karakterid olid humoorikad ja kaasahaaravad, professionaalselt edasi antud.

 

Parimaks naisosatäitjaks valiti Liisa Pulk, kes mängis kuuldemängus „Aasta pärast“ naistegelast Leenat. Karakter oli hästi tabatud ja tundlikult edasi antud, kõne dünaamiline ja selge.

 

Parimaks režissööriks valiti Andres Noormets, kes lavastas ja esitas August Gailiti novelli põhjal kuuldemängu „Meri“.

Kuuldemäng oli õnnestunult seatud ja lavastatud. Novellist on võetud põnevamad seigad, süžee oli loogiline ja kaasahaarav.

 

Eraldi soovis raad ära märkida Tiina Mälbergi, kes lavastas Suokassi luulekava „Tagassi inglite juure“.

Mälbergi tunnustatakse nauditava lavastuse, hingestatud esituse ja viru keele propageerimise eest.

 

Teiseks leidis äramärkimist Anu Lamp, kes tõi raadioteatrisse EMTA lavakunstikooli 27. lennu lavakava „Sõnad. Sõnad. Sõnad. Eluring“.

Luulekava oli informatiivne ja avardas silmaringi meie emakeele sõnarikkuse osas. Lisaks on tänuväärne, et noori näitlejaid harjutatakse teksti edasi andma ka raadioteatris, ilma visuaalsete vahenditeta.

 

Kuuldemängud on nägemispuudega inimeste jaoks kindlasti väga olulised, kuna neist saadakse täisväärtuslik kultuurielamus. Filme või seriaale vaadates jääb tahes-tahtmata osa infot saamata. Kuuldemängudes aga antakse kogu süžee edasi mittevisuaalseid vahendeid kasutades. Pimedana on kuuldemängude kuulamine kindlasti intensiivsem, kuna märgatakse neidki detaile, mis võiksid nägijana tähelepanuta jääda. Kuuldemängude kuulamise ja hindamise raad soovib raadioteatrile palju õnne 90. juubeli puhul ning jätkuvat tahet ka edaspidi erinäolisi kuuldemänge ja luulekavu raadios lavastada.

 

Tunnustused antakse üle 12 aprillil Raadioteatris.

 

koostas Mirjam Liivak

MTÜ Kakora poolt Sülvi Sarapuu

www.kakora.sarasyl.com

 

 

Puudega isiku kaart

 

Puudega isiku kaardiga saad teenusepakkujate juures lihtsalt tõendada oma puude raskusastet, nägemis- ja/või liikumispuuet ning õigust saada teenustelt soodustust. Kaarte väljastab Sotsiaalkindlustusamet nii lastele kui täiskasvanutele.

 

Puudega isiku kaart on plastist ning kahevärviline – oranž ja kollane või valge ja sinine, 54 x 86 mm suurune.

Kaardil on järgmised andmed:

*kaardi number

*ees- ja perekonnanimi

*isikukood

*sünniaeg

*puude raskusaste

*puudeliigi andmed: nägemis- ja/või liikumispuue

*kaardi kehtivusaeg

*väljaandja

Kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga, sealhulgas õpilaspiletiga.

 

Kui sa ei ole taotlenud puudega isiku kaarti juba koos puude taotlusega, siis esimest korda kaarti taotledes tuleb täita vastav taotlus.

Taotluse saab esitada Sotsiaalkindlustusametile paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse vormi leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt puude tuvastamise ja töövõime hindamise blankettide alt ning sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustest.

Sotsiaalkindlustusamet vaatab sinu taotluse läbi ja väljastab kaardi 10 tööpäeva jooksul. Kui märkisid puude taotluse esitamisel, et soovid ka kaarti, siis puude tuvastamise korral väljastatakse kaart sulle 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast. Kaart kehtib sama kaua kui sinu puue.

 

Kui taotled puude tähtaja lõppemisel puuet korduvalt ja sul on varasemalt puudega isiku kaart, väljastatakse sulle koos uue puude otsusega ka uus kaart.

 

Kui varasemalt on tuvastatud lisaks ka püsiv töövõimetus ja väljastatud pensionitunnistus, milles info puude kohta, siis pärast püsiva töövõimetuse otsuse lõppemist muutub pensionitunnistus kehtetuks ja uut infot puude tuvastamise kohta pensionitunnistusele ei kanta.

 

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

 

 

Puudega inimeste sõidusoodustuse kord

 

Ühistranspordi seaduse järgi võivad riigisisestel liinidel tasuta sõita lisaks eelkooliealistele lastele ka puudega lapsed, sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud, raske nägemispuudega isikud ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatja või nägemispuudega isikut saatev juhtkoer.

 

Tasuta sõiduõigust saab puudega inimene tõendada kolmel erineval viisil – pensionitunnistusega, puudega isiku kaardiga ning raske nägemispuudega isiku puhul Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud tõendiga. Tõenditega koos tuleb esitada isikut tõendav dokument.

· Pensionitunnistus – tunnistusele on märgitud isiku puude raskusaste ja selle kehtivuse aeg, mis on kinnitatud allkirja ja pitsatiga.

· Puudega isiku kaart – plastikust kahevärviline (oranž, kollane) kaart, millega saab tõendada oma puude raskusastet ja õigust tasuta sõidule.

· Sotsiaalkindlustusameti tõend – tõendile on märgitud isiku puude raskusaste ja puude liik (nt nägemispuue) ja selle kehtivuse aeg. Tõend on allkirjastatud, ilma pitsatita.

 

Lisaks ühistranspordiseadusest tulenevale tasuta sõidu õigusele võib kohalik omavalitsus rakendada puuetega inimestele täiendavaid sõidusoodustusi. Puuetega inimeste õigusi tõendavad ka sel juhul ülal kirjeldatud dokumendid.

 

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

26.05.2017

 

 

Raske või sügava nägemispuudega inimesed saavad taotleda juhtkoera

 

11.01.2018

Sotsiaalkindlustusamet

 

Sellest aastast on tööealistel raske või sügava nägemispuudega inimestel võimalik taotleda sotsiaalkindlustusameti kaudu iseseisva liikumise toetamiseks juhtkoera. Teenuse osutajaid on kaks – MTÜ Abikoerte Keskus ning SA Juht- ja Abikoerte Kool.

 

Juhtkoera kasutajaks saamiseks peab inimene esitama sotsiaalkindlustusametile taotluse. Koos taotlusega tuleb esitada juhtkoera treeneri kinnituskiri ning rehabilitatsiooniplaani olemasolul ka see. Dokumendid võib saata e-posti teel aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee või tuua sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

 

Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“. Tegemist on pilootprojektiga. Teenuse raames on võimalik taotleda juhtkoera vähemalt 12 nägemispuudega inimesel.

 

 

 

 

Kuulutused

 

9. juunil algusega kell 11:00 toimub Tondi 8a maja saalis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek.
Päevakord:
1. PPÜ 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamine koos revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamisega.

2. PPÜ arengukava kinnitamine.

3. PPÜ auliikmete kinnitamine.

4. Info liikmetele.

Enne üldkoosolekut, algusega kell 10:00 on võimalik tutvuda Silmalaeka poolt pakutavate abivahenditega.

 

Jätkuvalt on võimalik esitada auliikme kandidaate!
Siinkohal toome ära auliikmeks määramise statuudi:

1. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikme nimetus antakse inimesele, kes on oma pikaajalise tegevuse või eriti silmapaistva teoga toetanud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu põhikirjaliste eesmärkide elluviimist või toetanud Põhja-Eesti piirkonna nägemispuudega inimeste toimetulekut ja nende elus edasijõudmist.

2.       Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikme nimetuse määramise otsuse teeb Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Üldkoosolek juhatuse poolt tehtud ettepanekute alusel. Igal ühingu liikmel on õigus teha juhatusele ettepanekuid auliikme määramiseks.

3.       Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikme nimetust võib anda kuni kolmele inimesele aastas.

4.       Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikmete nimed tuuakse ära ühingu kodulehel.

 

*

 

01.     juunil algusega kell 19:00 esineb ühingu puhkpilliorkester maestro Vello Loogna juhatusel Tallinna Vanalinnapäevade raames kontserdiga Musumäel ja 3. juunil algusega kell 16:00 Tornide väljakul.

Kontserdid on tasuta.

 

*

 

Ka sel aastal jagatakse ühingus soovijatele tasuta toalilli. Lilled on erinevates suurustes ja sobivad nii kodudesse kui ka asutustesse.

Sortimendis on:

* lehtkaktus – punased õied, õitseb peamiselt kevadeti;

* aaloe;

* india sibul

* ratsuritäht -õitseb peamiselt kevadeti, õied punased ja roosad

* ahvileivapuu

* siilikaktus

siilikujuline lehtkaktus

ja veel mõned tundmatud sordid.

kui kellelgi on üle tühje istutuspotte, siis oleksime nende üle väga rõõmsad.

Enamus taimi on valimiseks välja pandud ühingu maja trepikodade aknalaudadele.

Täpsemat informatsiooni saab Külli Kärt’ilt telefonil 55 616 818 või Janne Jervalt telefonil 55 75 310

 

*

 

Esmaspäeviti kell 14:00 kuni 15:00 toimuvad ühingu maja saalis jooga treeningud.
Juhendaja Inge Nelk.
Omaosalus ühingu liikmetele 4 eurot kuus ja mitteliikmetele 12 eurot kuus.
Saali fonoluku number on 3.
Joogatreeninguid toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

 

*

 

Märtsist alustas taas tegutsemist ühingu keraamikaring, mis toimub üks kord nädalas, neljapäeviti kell 11:00 kuni 14:00.
Osavõtutasu ühingu liikmetele 2 eurot kord (suurema kruusi jagu savi) ja mitteliikmetele 6 eurot kord.

Keraamikaruumi fonoluku number on 6.
Aprillis-mais võivad toimumise ajad muutuda.

Projekti toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

 

*

 

Mai teises pooles alustavad Eesti Pimemassööride Ühingu algkursuse praktikandid praktikat. Võimalik saada kvaliteetset massaažiteenust soodsa hinnaga!

Täpsem info telefonil 55616818.

 

*

 

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

 

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

 

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

 

*

 

Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

 

Tähelepanu!
Viimane laenutuspäev enne suvepuhkust on 14. juunil ning uuesti alustatakse 6. septembril.

 

*

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

 

Tähelepanu!
Ühingu viimane vastuvõtupäev enne suvepuhkust on 10. juulil ning uuesti alustatakse liikmete vastuvõtuga 21. augustil.

 

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.
 

Koduleht: www.ppy.ee

 

*

 

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

 

Infolehe lõpp