“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 1/2

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Infolehe toimetus:

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58 141 363

E-post: mirjak@hot.ee

Toimetuse liikmed:

* Eduard Borissenko

* Jakob Rosin

* Vello Vart

Sisukord

• Eesti Vabariik
  Jaanus Riimets
• Väike ülevaade kirjeldustõlke tegevusest
  Sülvi Sarapuu
• WhatsApp ootab uusi tulijaid
  Viktor Paring
• Suuremad Tallinna ristmikud abistavad summeritega vaegnägijaid
• Puudega inimesed saavad ka sel aastal kodusid kohandada
• Sotsiaalministeeriumi pressiteade: Valitsus kinnitas 8,4-protsendise pensionitõusu
• Tasuta hambaravi võimalused laienesid sügava füüsilise ja vaimse puudega inimestele
• Luuletus “Sel nädalal”
  Ülo Ojatalu
• Kuulutused

EESTI VABARIIK

Tekst: Jaanus Riimets, PPÜ liige, Läänemaa Nägemisvaegurite Ühingu liige.

Veebruaris sai meie väike, aga armas vabariik juba 101-aastaseks. Tekkis mõte jagada mõningaid kogemusi seoses selle riigiga, kus ma olen sündinud, kus üles kasvanud ja kust, kui aeg tuleb, ka siit ilmast lahkun surmaunne.

Olen öise eluviisiga juba pikemat aega ja minu magamise aeg algab siis, kui Vikerraadio kanalil mängitakse vana hea papa Jannseni sõnadele ja vennasrahva Soome helilooja Paciuse muusikale loodud meie riigi väga kaunist hümni. Kuulan seda praktiliselt igal hommikul. Lugesin just Postimehest, kuidas president Kersti Kaljulaid heitis meie riigile ette ühte asja, mida võib teatud mõttes nimetada ka rahvuslikuks probleemiks: meil ei pöörata piisavalt tähelepanu nõrgemate suhtes.

Ehkki meil, nägemispuudega inimestel, on seda ehk vahel raske eneselegi tunnistada  – eriti neil, kes edu on saavutanud – oleme ikkagi enamusest inimestest vähemalt osaliselt nõrgemad. Muidu me ju riigilt pensioni ja toetusi ei saaks. Suured need just pole, aga kui neid üldse poleks, nagu omal ajal, siis oleks ikka kole küll. Ega see polnud omal ajal meeldiv pimedatel talust tallu kostil käia. Vaevalt neisse hästi suhtuti. Meenub „Tõe ja õiguse“ Mäe Andrese hinnang oma tulevasele väimehele, kui talle sel teemal esimene info jõudis: “See on ju sant.“ Sant olla oli kuidagi häbiasi, kuigi hilisem elu näitas, et just selle sandi juhtimisel edenes  Mäe talu kõige enam. Ja ka muidugi sellepärast, et siis oli saabunud  Eesti Vabariigi aeg.

Kuulan praegu läbi hirmsa mõrva teise ilma lahkunud Silver Aniko algvarianti romaanist „Rusikad“. Sellel on kohutav alapealkiri: „Inimene on inimesele hunt“. Üks mu sõber, kes oli ka pimedate hulgast ja Eesti Vabariigis elanud üle kümne aasta enne selle okupeerimist, rääkis, et selles raamatus on tolleaegset Eesti Vabariiki kirjeldatud nii nagu see enam-vähem oli. Muidugi oli seal parem, turvalisem ja õiglasem elu kui kummagi järgneva okupatsiooni ajal, aga kui me laulame oma hümnis , et Jumal võtaks rohkelt õnnistada kõike, siis mida siin ette võetakse? Kas me ikka alati mõtleme, et seda pole alati saadud  teha just sellepärast, et „inimene on olnud inimesele hunt“? Kui natsionaal-sotsialistlik Saksamaa meie maa okupeeris ja Narva maantee kandis Hitlerstrasse nime, siis kirjutasid okupatsioonivõimud ajalehes etteheitvalt, et ärgu ometi eestlased üksteise peale nii palju kaevaku – asutused ei jõua neid läbi töötada.

Oma ema kodukülast olen kuulnud sellist juttu, et üks pere, kes oli määratud küüditamisele 1949. aastal, läks Siberisse oma kalli rahvus- ja külakaaslase abil. Lugu oli nimelt nii, et kui küüditajad tulid, siis oli pereema juhuslikult ära teises külas, kodus oli ainult 9-aastane poeg ja vanaema, nemad võeti siis kaasa ja viidi rahvamaja juurde, kus kõik küüditatavad kokku toodi. Üks vene sõdur oli poisi nutmise peale halastanud ja lasknud tal ära joosta, aga poiss läks rumalast peast loomulikult koju. Truu sõber ja hea naaber teatas siis kuhu vaja ja poiss viidi uuesti rahvamaja juurde. Asjast teada saanud emal ei jäänud siis ka muud üle, kui sinna minna, sest ükski ema ei lase oma last üksi Siberisse viia. Ja meenutagem meie vast kõige positiivsemaid sündmusi riigi ajaloos: Vabadussõda ja laulvat revolutsiooni. Siis oli tõesti rahvas ühtne ja üksmeeles taluti üleminekuajaga seotud raskusi. Aga kuidas suhtutakse kummagi iseseisvumise peaarhitektidesse Konstantin Pätsi ja Edgar Savisaarde? Nüüd vähemalt on kindel enam-vähem, et Pätsile tuleb ausammas Tammsaare parki ja ehk kunagi rajatakse ausammas ka Edgar Savisaarele.

Peamine probleem minu meelest on olnud see, et väiklased inimesed ei talu suuri inimesi ja kuidagi eriti tuleb seda ette väikestes riikides. Et aga optimistlikult lõpetada, siis eks ole see keeruline rahvas meie oma rahvas ja me igaüks kuulume selle hulka ja saame vähemalt ennast parandada ja oma suhtumist. Eks siis paraneb ka riigi suhtumine. Ja ega meil siis midagi nii enneolematut viga ka pole. Eks eestlase jonn ja töökus on meid aidanud ka võõral maal, kuhu paraku nüüd vabaduse ajal ikka rohkem ja rohkem noori trügima on hakanud; aitas omal ajal talud päriseks osta; aitas rajada kultuuri ja ka majanduse, mida ei pea häbenema. Lisaks, kui me lahkemaks ja südamlikumaks oma nõrgemate ligimeste vastu muutume, siis tähistavad kord praeguste laste lapselapsed ka meie kalli Eesti Vabariigi 200. sünnipäeva. Elagu Eesti Vabariik!

Väike ülevaade kirjeldustõlke tegevusest

Tekst: Sülvi Sarapuu

II Kirjeldustõlke kursus ”Kirjeldustõlge – visuaalsuse vahendaja” on käesolevaks hetkeks Balti Filmi- ja Meedia kooli  täienduskoolitusena Tallinna Ülikoolis käima läinud.

Kirjeldustõlge ehk väliskeeli kuvailutulkkaus, syntolkning, audio description, on üks osakirjeldamisest. Kirjeldamine on üks neljast retoorika režiimist koos ekspositsioneerimise, argumenteerimise ja jutustamisega. Iga retooriline režiim esineb erinevates vormides ja igaühel neist on oma otstarve ja konventsioon. Kirjeldamine on ka ilukirjanduses kirjutamise režiimis edastatava loo andmetel loodav vaimne pilt.

MTÜ Kakora puutus kokku kirjeldustõlkega, kui 2007. aasta lõpul tutvus loo kirjutaja tekstiilikunstniku Jenny-Juulia Wallinheimo-Heimosega, kes pakkus Tallinnasse oma näitust ”Pritty Cripple”. Kunstnik soovis, et teeksime näituse võimalikult ligipääsetavaks ka nägemispuudega inimestele. Nii kirjutasime punktkirjas sildid eksponaatidele ja näituse avamisel tegi vabakutseline näitleja Mart Aas koos kunstnikuga näituse külastajatele kirjeldustõlkega tuuri.

Järgnes veel paar näituse ”Loomakari” kirjeldust ja kaks koolitusseminari KUMUs, mis tuld ei võtnud. Tegime ka projekti raames KUMU kolmandakorruse taktiilse kaardi, mis aastateks jäi kuhugi kapinurka seisma. Alles mitme aasta pärast, kui seda kaarti kord muuseumit külastades küsisin ja lubasin seal seista, kuni see üles leitakse, ilmus kaart kusagilt ka infolauda, kus minu meelest ongi selle koht. 

Esimene film kirjeldustõlkega

Kirjutasime projekti, et menukale koguperefilmile saada kirjeldustõlke tegemiseks nii raha kui luba. Tookord saime mõlemaid ja mängufilmile ”Ruudi” sai tehtud kirjeldustõlge. Sellele järgnesid veel filmid ”Kinnunen” ja ”Sügisball”. Veel katsetasime kirjeldustõlget teatrietendusele ”Kolm meest paadis, koerast rääkimata” Ugalas ja ”Tarbetud inimesed” VAT teatris.

Vajasin ise õpet!

Kui kuulsin tuttavatelt Soomes, et sügisel 2011 toimub kirjeldustõlkide ja nende konsultantide koolitus Helsingis, panin oma vaimu valmis ja end koolitusele kirja. Tihe mõttetöö kodutööde ja kontakt tundide vahel viilisid nägemust ja andsid kogemust.

Samal ajal õppisin Viljandi Kultuuriakadeemias kaugõppes kultuurikorraldust. Unistasin suurelt. Osalesin Eesti Pimedate Liidu Heliliste Subtiitrite komisjonis ja otsisin partnereid koguperefestivali teostamiseks ”Puude taga on inimene”. Lisaks urgitsesin VKA kultuuriosakonnas, et kas oleks võimalik korraldada kirjeldustõlkidele üks koolitus.

Kõik rattad keerlesid aeglaselt. Ja kui otsa lahti sai, tundus, et sõidame suure mürinaga piduriteta mäest alla…

Murdepunkt 2013

2013. aasta alguseks oli teada, et kirjeldustõlke kursus toimub. Sellele oli registreeritud 10 tulevast kirjeldustõlki ja neli tulevast kirjeldustõlke konsultanti. Samal ajal tõmbas koguperefestivali korraldamine tuure üles ja minul enesel seisis ees diplomi kaitsmine.

Mais tuli teade, et ETV teeb meile heliliste subtiitrite kanali!

Juunis toimus festival ”Puude taga on inimene” ja sellelt suurelt lavalt luges tolleaegne sotsiaalminister Hanno Pevkur ette Kultuuriministeeriumi ja Eesti Filmi Instituudi ühise pöördumise, et sellest hetkest riigi toetust nautivad filmid saavad ka subtiitrid vaegkuuljatele ja kirjeldustõlke nägemispuudega inimestele. Aprillis lõpetanud kursuslaste töödest oli nüüd vaja saada ka salvestused, sest muidu läheb see suur töö kaotsi. Neli filmi saigi festivaliks salvestatud ja aasta teisel poolel ka ülejäänud filmid.

Tuli kutse ka Saksamaa kirjeldustõlkega filmide festivalile, kus käis kaks tõlki ja üks konsultant.

Vaikus

Aasta 2014 tiksus vaikselt lõpu poole ja mina kirjutasin tolleaegsele kultuuriministrile Urve Tiidusele, et saada temalt audientsi. Vastus tuli, et 30 minutit on minu päralt ühel jõulukuu hommikul. Kui esitlesin 2013. aastal avalikult esitatud teadet ja seda, et ühtegi filmi pole kirjeldustõlget saanud, läksin rahus koju.

Nädala pärast tuli avalik teade Eesti Filmi Instituudilt, et Kultuuriministeerium eraldas kümnele filmile kirjeldustõlke tegemiseks vahendeid. 2015. aasta kulus filmidele kirjeldustõlke tegemises. Kõik salvestati ja on laenutatavad Eesti Pimedate Raamatukogu teavikute hulgas.

Pärast festivali ”Puude taga on inimene” siirdus üks kandev jõud Kristiina Alliksaar Ugala etteotsa ja peale teatri renoveerimist alustas Ugala ainsana teatritest kirjeldustõlkega etenduste pakkumist nägemispuudega inimestele.

Mentaliteet: Küll meie teame, mida Teile tarvis on!

Väike rõõmukiir tuksles meeles. Siis aga selgus, et mingi teine firma on leidnud, et ka nemad hakkavad kirjeldustõlkeid tegema! Alates 2013. aastast on Kakoral kirjeldustõlke loend/list, mis on kinnine, kuhu kuuluvad koolituse saanud kirjeldustõlgid ja konsultandid.

Kui filme algas kirjeldustõlkega tilkuma kaubandusvõrku ja meie listis keegi ei teadnud neist midagi, kirjutasin jälle Kultuuriministeeriumisse nii ministrile kui kantslerile, et kuidas ikka on võimalik, et seal keegi teab paremini, mida nägemispuudega inimesed vajavad?

Pikk kirjavahetus 2016. ja 2017. aastal (vähemalt neli-viis kirja põhjendustega kohtumistega) tõi meid ühiseks koolitushommikuks kokku Eesti Filmi Instituudi hoones produtsentide ja nende esindajatega.

See tegi selgeks mõned teemad ja 2018. aastal said meie koolitatud kirjeldustõlgid ja kirjeldustõlke konsultandid näidata oma oskusi. Ka EFI Pärimusosakonnal oli 2018. aastaks leitud vahendeid ning kolm kullafondi filmi said kirjeldustõlke. Viimane neist filmidest pole veel meieni jõudnud. Ja taaskord, kui küsisin, et kes on filmis konsultandiks, anti mulle teada, et hoopis näitleja.

Kuidas on nii raske aru saada, et kirjeldustõlke konsultant on nägemispuudega/praktiliselt pime selleks koolitatud inimene, mitte keegi tänavalt! 

Soovisime alustada BFMiga koostöös sügisel uut kirjeldustõlkide koolitust. Sügisel jäi see ära, aga jaanuari lõpul 2019 algas koolitus, kus on praeguseks 16 tulevast kirjeldustõlki ja 5 tulevast konsultanti.

Hoiame kõigile tulevastele kirjeldustõlkidele ja konsultantidele pöialt!

WhatsApp ootab uusi tulijaid

Kordamine ei tee paha, uuel aastal uue hooga - ootame uusi tulijaid! WhatsAppi rakenduses, see on nutitelefonide äpp, töötab 2 eestikeelset nägemispuudega inimeste jutukat. Neis saab suhelda nii häälsõnumite kui ka teksti abil. Gruppidega liitumiseks tasub nutitelefonis olles klikkida allpool olevatel linkidel, mis on grupi nime ja kirjelduse järel.

WhatsApp nimega äpi leiate oma telefoni rakenduste poest: Apple = Appstore; Android = Google Play, või ka Whatsappi enda kodulehelt (www.whatsapp.com)

Veel tuleks mainida seda, et WhatsAppi äpis on sätted gruppide teavituste välja lülitamiseks, et teavitused teid näiteks öösiti ei segaks.

1. grupp – Vaba mikrofon – teemad ja jutt on vabad https://chat.whatsapp.com/GBpCu9msRPz63zCQpH9MTU

2. grupp – Tehnika ja sotsiaal. Siin saab arutleta veidi piiritletumatel teemadel alates arvutitest ja nutitelefonidest kuni abivahenditeni välja. https://chat.whatsapp.com/KWRdi3gsOQXIHLTa2SXAvu

Head Whatsappimist,
Lugupidamisega
Viktor Paring
53 585 906

Suuremad Tallinna ristmikud abistavad summeritega vaegnägijaid

Allikas: Tallinna koduleht

Toimetaja: Moonika Tuul

"Ristmikel võeti kasutusele uudne summerite lahendus, mis kasutab erinevaid helisid, et vaegnägijal oleks selge, mis suunas tee ületamine toimub ja millises suunas teele astuda ei tohi," selgitas Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf.

Tallinna linn paigaldas koostöös Põhja-Eesti Pimedate Ühinguga 22-le linna tiheda liiklusega ristmiku ülekäiguradadele 166 helisummerit, mis on vajalikud vaegnägijate liiklusohutuse parendamiseks.

Uudse lahendusega summerid vaegnägijatele paigaldati järgmiste ristmike ja ülekäiguradadele:
Tartu mnt - Kivisilla ristmik, Narva - Pronksi - Jõe ristmik, Estonia - Teatriväljak – Otsa, ülekäigurada Eesti Draamateatri juures, Endla - Kannikese, Endla - Mooni, Liivalaia – Lauteri, Liivalaia - Juhkentali – Lembitu, Sõle – Ädala, Paldiski mnt – Mooni, Paldiski mnt – Humala, Sõpruse – Koskla, Liivalaia - Veerenni – Süda, Liivalaia – Pärnu nmt –Suur- Ameerika, Liivalaia – Lauteri, Liivalaia - Juhkentali – Lembitu, Sõle – Ädala, Paldiski mnt – Mooni, Paldiski mnt – Humala, Sõpruse – Koskla, Liivalaia - Veerenni – Süda ja Liivalaia – Pärnu mnt –Suur- Ameerika.

Puudega inimesed saavad ka sel aastal kodusid kohandada

 www.epikoda.ee, 11. veebruar 2019

Veebruaris avanes järjekordne taotlusvoor, millega toetatakse omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul võivad inimesed juba praegu omavalitsusele taotluse esitada. „Omavalitsuse ülesanne on seista hea selle eest, et tema territooriumil elavad inimesed saaksid olla võimalikult iseseisvad  ja elada väärikates tingimustes,“ ütles minister. „Esmalt on oluline, et inimene annaks ise oma murest teada – seda on tal õigus teha kogu aeg. Ühtlasi kutsun kõiki üles teavitama ka teisi sellest võimalusest – nii soodustame vajaliku info jõudmist nendeni, kes seda tõesti vajavad.“

Taotlusi kodu kohandamiseks võtavad inimestelt vastu elukohajärgsed omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste elluviimisel. Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOV-i kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne – kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist.

Eelmine taotlusvoor toimus 2018. aastal. Rahandusministeerium rahuldas siis 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 2,4 miljoni euro eest.

Kodude kohandamiseks on eelarves rahalisi vahendeid veel  7 miljonit eurot ja selle abil on kavandatud enam kui 1400 puudega inimese eluruumi kohandamise toetamine.

Valitsus kinnitas 8,4-protsendise pensionitõusu

Sotsiaalministeeriumi pressiteade

Valitsus kinnitas riikliku pensioni 2019. aasta indeksi väärtuseks 1,084. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid keskmiselt 8,4%, samuti arvutatakse ümber töövõimetoetused.

„Tänu palkade kasvule on tänavune pensionitõus oma 8,4 protsendiga viimaste aastate suurim. Majanduse hea käekäik ja kõrge tööhõive on parim tagatis, et pensionid käiksid ajaga kaasas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Näiteks 44-aastase staažiga inimese vanaduspension on 1. aprillist pea 40 eurot kõrgem ehk 483 eurot – see on üle 100 euro enam kui nelja aasta eest."

Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 191,6 eurot ja aastahinne 6,627 eurot. 2019. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.

Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 113,6 miljonit eurot (2018.a 97,6 mln eurot). Pensione indekseeritakse 349 600 pensionäril (2018.a 375 649).

Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Indeksi väärtus sõltub 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust (palkade suurenemine) ja 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust (hindade muutus).Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension.

Pärast indksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee.  Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti pensionide indekseerimise infotelefonilt 661 0551 või numbrilt 6121 360.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 13,79 eurot ja töövõimetoetus ca 413,7 eurot kuus (2018.aastal 381 eurot kuus). Osalise töövõime korral on päevamäär 7,86 eurot ja toetus 235,8 eurot kuus (2018.aastal 217 eurot kuus). Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta.

Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 11 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus.

28.02.2019

Tasuta hambaravi võimalused laienesid sügava füüsilise ja vaimse puudega inimestele

www.epikoda.ee, 8. veebruar  2019

Alates 2019. aastast laiendati tasuta hambaravi võimalusi füüsilise ja vaimse puudega inimestele, kes ei ole psüühilise iseärasuste tõttu suutelised suuõõne hügieeni tagama või kes oma füüsilise või haigusest tingitud seisundi tõttu ei ole suutelised suuõõne hügieeni protseduure läbi viima. Sügava vaimse või füüsilise puudega inimeste hambaravi eest tasub haigekassa kogu ulatuses, ka siis kui patsiendil ei ole vaja narkoosi.

Teenust saavad osutada need hambaravikabinetid, kellel on laste hambaravi leping. Puudega inimesele teenuse osutamiseks on kindlasti vaja, et hambaarstil oleks vajalik kogemus ja koolitus. Siinkohal teeb haigekassa koostööd Eesti puuetega inimeste kojaga.

Sooviga tasuta ravi saada tuleb pöörduda raviarsti või perearsti poole. Teenuse kood on 9072.

Üldanesteesias ehk narkoosis hambaravi teenust pakuvad veebruari seisuga:

 Tartu Ülikooli Kliinikum

 Erakliinik STIGMA

 Kalmer Lepiku Hambaravi OÜ

 Kuressaare Hambapolikliinik SA

 OÜ Balneom

Eesti Hambaarstide Liit on kokku pannud omapoolsed soovitused puuetega inimeste esindajatele sujuvama hambaravi läbiviimiseks:

Puudega inimesele hambaarsti vastuvõtu aega broneerides tuleks alustuseks uurida, kas raviasutusel on Haigekassaga sõlmitud (laste hambaravi rahastamise) leping.

Vastuvõtule registreerimisel tuleb ravihaldustarkvara kandeks muuhulgas öelda ka patsiendi isikukood.

Vastuvõtule registreerimisel peab helistaja olema valmis jagama infot ka puudega inimese seisundi kohta.

1) Puude kirjeldus (füüsiline, vaimne)

• Kas patsient liigub iseseisvalt või ratastoolis?

• Kas patsient on võimeline ise hambaravitooli istuma?

• Kas patsient on võimeline arsti jutust aru saama ja mõistab toimuvat? Kas patsient oskab ise kirjeldada näiteks hambavalu iseloomu?

• Kas patsient on võimeline ise suud avatuna hoidma ja vajadusel püsima liikumatult?

• Kui pikalt on patsient eeldatavalt võimeline hambaarstitoolis lamama? Kas pikem kui pooletunnine visiit on patsiendile liiga kurnav?

• Juba enne vastuvõttu tuleks välja tuua, millele hambaarst peab tähelepanu pöörama ja kuidas patsiendiga kõige paremini kontakti saada (nt autistlike patsientide puhul on väga oluline teada, mis patsienti ärritab ja rahustab).

2 ) Millal oli viimane hambaarsti külastus ja millised on olnud eelnevad kogemused? Kui varasem kogemus on olnud negatiivne, siis kirjeldada, mis täpsemalt on probleemiks olnud?

3) Kirjeldada tuleks pöördumise põhjust, et hinnata raviprotseduuri pikkust. Näiteks, kas ajendiks on valunäht, tavakontroll, nähtav hambaauk, hamba eemaldamise vajadus vms. Kui tegemist on valuga, siis tuleks kindlasti kirjeldada, mis valu esile kutsub ja kaua see kestab, millal valunähud algasid püüda kirjeldada valu iseloomu.

4) Abiks oleksid eelnevalt tehtud suupiirkonna röntgenoloogilised uuringud, mis aitaksid hinnata ravivajaduse ulatust?

Hooldaja–saatjad peavad kabinetti kaasa tulema, et vajadusel abistada patsiendiga kontakti saamisel, tõstmisel jne. Kui hooldaja peab vajalikuks enne visiiti arstiga kontakteeruda, siis võib kliiniku registraatorile jätta oma kontaktandmed.

Luuletus „Sel nädalal“

Ülo Ojatalu

Sel nädalal lahkus.

Suri. Maeti

mu koolipõlve tüdruk.

Ta mulle kirjutas

vangilaagrisse.

Sel nädalal ma märkasin,

et mu teises silmapõhjas

on tume laik.

Vasakus oli must tarvapea

juba ligi kaks aastat.

Sel nädalal läks katki

mu hambaprotees,

juba ligi kolm aastat vana.

Suus on mul veel ainult

kaks pärishammast.

Sel nädalal oli talvepäev

õhtupoolikul juba üle tunni

pikem ja valgust sama palju rohkem.

Poeg käis ja rääkis,

et ta tütrepoeg seisab juba püsti.

Kuulutused

Põhja- Eesti Pimedate Ühingus toimuvad järgmised tegevused:

Pimedate lauatennis – esmaspäev ja neljapäev kell 16.00-18.00 spordisaalis. Osamaks 2 eurot kuus.

Ühingu spordisaal on avatud – teisipäev - 12.00-17.00 ja neljapäev 10.00-15.00. Ülejäänud tööpäevadel vastavalt eelnevale kokkuleppele Ühingu töötajatega.

Male, kabe – teisipäev - kabe ja reede - male 10.00-15.00, osamaks 2 eurot kuus.

Joogavõimlemine – esmaspäev - 14.00-15.00 saalis, osamaks liikmetele 4 eurot kuus/ mitteliikmetele 12 eurot kuus.

Keraamikaring – esmaspäev - 10.00-13.00, neljapäev - 10.00-13.00. Osamaks Ühingu liikmetele  2 eurot kord (suurema kruusi jagu savi), mitteliikmetele 6 eurot. Kuna kohtade arv on piiratud, on keraamikaringi vajalik eelregistreerimine. Esmaspäevastesse tundidesse registreerida hiljemalt eelneva nädala reedeks ja neljapäevasesse tundi  hiljemalt kolmapäevaks. Kohtade arv on piiratud, et juhendaja jõuaks kõigi keraamikahuvilistega tegeleda. Registreerida saab helistades ühingu telefonidel telefonidel 6748 945, 55570848 või saada e-kiri: ulrika@ppy.ee. Kui ei anta eelnevalt teada keraamikaringis osalemisest ja kohale tulles selgub, et 4 kohta on täis, siis ei saa keraamikaringis osaleda

Vaibakudumisring – reede kell 10.00 käsitööruumis

Puhkpilliorkester (dirigent Vello Loogna) reede - kell 17.00, saalis

Lauluansambli proovid – neljapäev kell 17.15 saalis

*

Otsime pikaajalisele kaitstud tööle kangastelgedel vaibakudujaid, keraamikavalmistajaid ja koristajat. Tähtis on et tunneksid huvi ja osaleksid vaiba kudumiseks vastava materjali ettevalmistamisel või sulle  meeldib õppida valmistama keraamikast ilusaid ning põnevaid esemeid. Sulle meeldib kord ja puhtus. Samuti otsime audioraamatute redigeerijat, tähtis täpsus ning korrektsus töös.
Oluline on et oled:
- Tööealine
- Töötu
- Vähenenud töövõimega
- Raske või sügava nägemispuudega
- Harjumaa või Tallinna elanik

Täpsema info saamiseks helista telefonidel 6748 945, 55570848 või kirjuta ulrika@ppy.ee

*

Vabatahtlikud lugejad ja raamatute skanneerijad ootavad raamatuid sisselugemiseks ning skanneerimiseks. Soovitud kirjanduse võib tuua vastuvõtupäevadel teisipäeval kella 12.00-17.00, neljapäeval kella 10.00- 15.00 Ühingu vastuvõturuumi.

*

Eesti Pimemassööride Ühing kutsub kõiki massaažihuvilisi EPMÜ Koolitus- ja Massaažikeskusesse aadressil Tondi 8a proovima uute massööride kutseoskusi!

Aprilli teisel poolel teevad EPMÜ algkursuse lõpetajad kutsepraktika raames rootsi klassikalist massaaži:

Üldmassaaži (75 min) hinnaga 10 eurot

Seljamassaaži (45 min) hinnaga 8 eurot

Seljamassaaž + käed või jalad (kliendi valikul) (60 min) hinnaga 9 eurot

Praktikahinnad kehtivad kuni 31.07.2019.

Info ja eelregistreerimine telefonil 55 616 818

*

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

*

Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

*

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.

Koduleht: www.ppy.ee

*

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

INFOLEHE LÕPP.