Октябрь 2017

Juhtkiri:

Valge kepi päev ühingu majas

 

15. oktoober on rahvusvaheline valge kepi päev, mida meie ühing tähistas sel aastal päev varem ehk 14. oktoobril. Laupäeva hommikul tuttava Tondi tänava maja uksest sisse astudes hõljus koridoride vaikuses ringi peamiselt vaid sisutiheda päeva ootusärevus. Enamus inimestest olid alles siiapoole teel. Seevastu ühingu töötajad askeldasid juba hoogsalt ringi ning vaikuse tagant hakkas peagi kostma ühingu ruumide ustest sisse- ja välja kiirustavate sammude hääli. Lähemal vaatlusel ilmnes, et esimesed üritustest osavõtjadki olid tegelikult kohal. Avas ju Silmalaegas keraamikaklassis kella kümnest oma kaane ning kõiki seal peituvaid abivahendeid sai oma näpuga vaadata. Ja vaatajaid jagus mitmeks tunniks.

Ruumid, kus tavalistel päevadel ruudulistel laudadel kabe- ja malelahinguid peetakse, olid täna käsitööesemete näitusmüügi käsutuses. Nägemispuudega inimeste käte all valminud käsitööesemeid sai lihtsalt niisama vaadata ning kui mõni asi meeldima hakkas, võis selle ära osta ja koju viia. Kootud kaltsuvaibad, keraamilised nõud, punutud korvid, mesilasvahast küünlad ja palju muudki ennenägematut kraami ootas innukalt uudistajaid. Samal ajal sai arvutiklassis heita pilgu ja pista sõrme kaasaegsete nutiseadmete maailma. Margus Kiin ja Viktor Paring selgitasid huvilistele, kuidas tehnikailmas nägemispuudega inimese jaoks asjad käivad ning aitasid hättasattunutel tehnilised abivahendid segapuntrast välja harutada. Küllap sai nii mõnigi siia ruumi astunu omajagu nutikamaks.

Vahepeal olid saalis tooliread kenasti paika sätitud ning kella üheteistkümne ajal algas päeva loengutetsükkel. Võib ilmselt öelda, et üks huvipakkuvamaid neist oligi kohe esimene teema. Sabina Trankmann Sotsiaalministeeriumist rääkis töövõime hindamise muutunud süsteemist ning vastas küsimustele. Alates käesoleva aasta algusest kuni augustini on töövõimet hinnatud 35-tuhandel korduvtaotlejal. Neist 58 protsendile on määratud osaline töövõime, 25 protsenti on osutunud täiesti töövõimetuks ning ülejäänud 17 protsenti on tunnistatud täiesti töövõimelisteks. Uus töövõimereform on inimestes tekitanud palju hirmusid, mis eelkõike tingitud kartusest, et puudega inimese niigi kasin sissetulek võib veelgi kahaneda. Sabina Trankmann selgitas selgelt ja arusaadavalt, kuidas töövõime hindamise taotlust täita, et kõik ikka õigesti kirja saaks ning kuidas kogu protsess kulgeb. Tööealine inimene saab Töötukassa juhtumikorraldaja juures korraga ära täita nii töövõime hindamise, töövõimetoetuse kui ka puude määramise taotluse. Aega on kõige selle korralikuks täitmiseks umbes kaks tundi. Küsimusi esitati hulgaliselt ning igati adekvaatsed vastused hajutasid ehk nii mõnegi hirmu.

 

Loengute rida läks edasi ning kuulda sai Eesti Pimedate Liidu tegemistest, tervislikust toitumisest ning uudistada Laservisiooni poolt pakutavat. Põhja-Eesti Pimedate Ühing omalt poolt kuulutas välja isetegemise konkursi, millest saab lähemalt lugeda käesolevast infolehest. Isetegemise konkursi eesmärk on liikmete aktiviseerimine ning ühtlasi uute huvitavate ürituste korraldamine, selgitas konkursi ideed ühingu aseesimees Artur Räpp.

Keskpäevaks olid ühingu maja ruumid ja koridorid vaikuse täiesti unustanud, olles tulvil valgete keppidega, juhtkoera, saatjaga või omapäi liikuvaid inimesi. Maja vanad seinad imesid endasse nii eesti kui ka venekeelseid jutukatkeid ja taaskohtumiste rõõmsat elevust. Pikk päev kulges väärikal sammul läbi tiheda üritusterea, keegi lahkus ja keegi tuli juurde ning jagus neidki, kes kogu pika valge kepi päeva vapralt vastu pidasid. Kontserdihelid kõrvus ning kohvilaua annid vöö vahel, lahkusid viimaks nemadki ning vana maja võis selleks korraks rahuliku südamega silma looja lasta. Kuni järgmise ürituseni, kui suurem hulk nägemispuudega tuttavaid taas maja kihama panevad. Järgmine suurem ettevõtmiseni polegi palju aega, sest 18. novembril leiab aset ühingu üldkoosolek.

Mirja Räpp

Peatoimetaja

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Septembrikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

 

Koosolek toimus 19. septembril 2017 a.

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Eduard Borissenko, Janne Jerva, Margus Kiin, Kert Küla, Kristiina Peetsalu, Artur Räpp ja Ahti Tomp.

 

Koosoleku päevakorras oli kümme küsimust:

  1. Uute liikmete vastuvõtmine.
  2. Isikliku abistaja teenuse avaldused.
  3. Omaalgatuse projekti korra kinnitamine.
  4. Tondi 8A maja haldamisest.
  5. Üldkoosoleku korraldamine.
  6. PPÜ annetusstrateegiatest.
  7. PPÜ arengukava koostamisest.
  8. PPÜ töökorraldusest.
  9. Tegevus ajavahemikul 16. august kuni 19. september 2017.
  10. Jooksvad küsimused.

Päevakord kinnitati ühehäälselt.

 

Esimese päevakorrapunkti teemaks oli uute liikmete vastuvõtmine.

 

Juhatus otsustas liikmeks vastu võtta Jakob Jõgisuu.

 

 

Teise päevakorrapunkti juures vaadati läbi juhatusele laekunud isikliku abistaja teenuse avaldused.

 

Üle vaadanud ja Läbi arutanud isikliku abistaja teenuse tunnid ja avaldused, otsustas juhatus jagada tunnid vastavalt kehtestatud prioriteetidele.

 

 

Kolmanda päevakorrapunkti teemaks oli omaalgatuse projekti korra kinnitamine.

 

Läbi arutanud Ahti Tomp´i poolt koostatud omaalgatuse projekti statuudi, otsustas juhatus välja kuulutada omaalgatuse projekti konkursi 14. oktoobril toimuval rahvusvahelisele Valge kepi päevale pühendatud PPÜ üritusel.

 

 

Neljanda päevakorrapunkti juures räägiti Tondi 8A maja haldamisest.
 

Janne Jerva rääkis sellest, et endiselt on suureks mureks meie maja elektrisüsteem. Aasta hakkab õige pea lõppema ning vaja oleks juba alustada elektritöödega meie majas. Kuna kõik võtab aega, siis tuleks juba praegu elektritööd ära tellida ja samuti elektrikilp. Selleks et alustada elektrisüsteemi tööde teostamist, peame lisama üldkoosoleku päevakorda punkti, mis puudutab Tondi 8a maja elektrisüsteemi uuendamist. Toimus hääletus: poolt 6, erapooletuid 1.

*Juhatus otsustas alustada elektrisüsteemi renoveerimistööde ettevalmistustega juba septembris.

*Juhatus kinnitas renoveerimistööde eeldatavaks kuluks 40 tuhat eurot, millest osa kompenseerimist taodeldakse Kredeksilt.

 

Viienda päevakorrapunkti juures räägiti üldkoosoleku korraldamisest.

 

Juhatus otsustas täiendada PPÜ üldkoosoleku päevakorda järgmise päevakorrapunktiga:

Omaosaluse kinnitamine Tondi 8A maja elektrisüsteemi uuendamiseks.

 

Kuuenda päevakorrapunkti raames räägiti PPÜ annetusstrateegiatest.
 

Artur Räpp rääkis, et Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) projektis on annetuste kogumine kesksel kohal. Peaksime kujundama üldise arvamuse, millistele väärtustele või argumentidele rõhudes annetusi koguda.

Janne Jerva leidis, et näiteks meie maja kui ka PPÜ tegevuse toetuseks.

Toimus arutelu.

 

Seitsmenda päevakorrapunkti all arutati PPÜ arengukava koostamist.
 

Leiti et arengukavas peaks käsitlema ühe teemana Tondi 8a maja perspektiivi 5 aasta kuni 15 a pärast. Järgnevatel koosolekutel tuleks arutada, missugused on PPÜ eesmärgid ja visioon ning arengukava koostamise praktilisemad lahendused. Toimus arutelu.

 

Kaheksanda päevakorrapunkti juures räägiti PPÜ töökorraldusest.

 

Artur Räpp küsis, kas jätkame juhatuse töökorralduse tabeli täitmist?

Juhatus leidis, et tabel on vajalik, sest näitab konkreetselt, kes, mida ning millal tegema peab. Palju arusaamatusi on olnud, et milliseid üritusi kajastatakse PPÜ tegevuse all ja milliseid mitte. Kui üritusel on seos PPÜ-ga, peab see seos ürituse kirjeldusest välja tulema.

 

Üheksanda päevakorrapunkti juures räägiti ühingu tegevusest ajavahemikul 16. august kuni 19. september 2017.

 

August:

16. augustil toimus lauluklubi. Osalejaid oli 12. Korraldaja Kaia Nõlvak.

30. augustil toimus ühingu köögis toiduvalmistamise töötuba. Juhendaja Külli Kärt.

30. augustil allkirjastas Janne Jerva lepingu lisa Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga isikliku abistaja teenuse (IAT) lisatundide saamiseks.

31. augustil esitas Janne Jerva Hasartmängumaksu Nõukogule projektitaotluse „Nägemispuudega inimeste kaasatuse suurendamine“.

31. augustil osales Kert Küla Tallinna Ülikoolis aja ja õpingute planeerimise seminaril: korraldaja Liina Vallimägi TLÜ karjäärinõustaja.

31. augustil esitas Ulrika Tint projektitaotluse Tallinna Sotsiaal ja Tervishoiuametile –ühingu liikmete laste vaba aja sisustamine.

September:

01. septembril alustati mitteeluruumide rendilepingut Alar Krautmani Terviseakadeemia OÜ-ga.

01. septembril kohtusid Janne Jerva ja Helen Künnap ajakirjanik Roald Johannson’iga, et arutada tema osalemist PPÜ KÜSK projektis.

4. septembril saatsid Janne Jerva ja Helen Künnap Tallinna abilinnapea Merike Martinsonile taotluse Tondi 8A elektrisüsteemi uuendamise kohta.

8. septembril osales Kert Küla Tallinna Ülikoolis konverentsil teadus ja arendustegevus sotsiaaltöös. Konverentsi korraldaja TLÜ Ühiskonnateaduste Instituudi sotsiaaltöö dotsent Marju Medar.

8. septembril kohtusid Janne Jerva ja Helen Künnap Cloud Media OÜ konsultantidega, et arutada nende osalust KÜSK projektis.

15. septembril toimus Tupperware toodete esitlus, osales 14 ühingu liiget.

16. septembril toimus lauluklubi kokkusaamine, osalejaid oli 13. Korraldas Kaia Nõlvak.

18. septembril osalesid Janne Jerva ja Ulrika Tint pikaajalise kaitstud töö teenuse infoseminaril.

 

 

Kümnenda päevakorrapunkti teemaks olid jooksvad küsimused.

 

ENI Spordiklubi esitas ühingu juhatusele avalduse sooviga registreerida klubi juriidiliseks aadressiks Tondi8a. Mingeid lisakulutusi Ühingul sellega ei kaasne.

Juhatus leidis, et ei ole takistust, et esimees annaks loa ENI Spordiklubi ( reg. Kood 80400156) registreerimiseks aadressile Tondi 8a, Tallinn , Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ruumide kasutusõiguseta.

ARTIKLI LÕPP.

 

 

18. novembril toimub ühingu üldkoosolek

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek toimub 18. novembril algusega kell 11:00 Tondi 8a maja saalis.
Päevakorras on järgmised küsimused:

1. Ehitustööde reservi kinnitamine EAS projektis „ Põhja-Eesti Pimedate Ühingu nägemispuudega inimeste tegevuskeskuse ruumide kaasajastamine“.

2. Omaosaluse kinnitamine Tondi 8a maja elektrisüsteemi uuendamiseks

3. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2018. aasta tegevuskava kinnitamine.

4. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2018. aasta eelarve kinnitamine.

5. Info liikmetele.

 

Ootame teie kõigi aktiivset osavõttu!

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Miks on need küsimused üldkoosoleku päevakorras

 

Tekst: Helen Künnap

 

Päevakorrapunkt1: Ehitustööde reservi kinnitamine EAS projektis „ Põhja-Eesti Pimedate Ühingu nägemispuudega inimeste tegevuskeskuse ruumide kaasajastamine“.

 

10. juuni 2017 üldkoosolekul otsustati: Eraldada PPÜ EAS projektile „Põhja-Eesti Pimedate Ühingu nägemispuudega inimeste tegevuskeskuse ruumide kaasajastamine“ omaosaluseks kuni 37 087,02 eurot.

19. juunil kuulutas PPÜ välja riigihanke „Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoone osaline rekonstrueerimine“.

Laekus ainult üks pakkumine. Pakkumise tegi OÜ Agretten (kes on ka varem meil ehitanud). Summa oli aga kõvasti suurem kui esialgsed arvutused näitasid. Pakkumise summa 133 030,23 (ehitustööd 120 936,57 + reserv 12093,66). Sellele summale tulnuks veel liita omaniku järelevalve kulu.

Esialgne eelarve oli aga 117 087,02 (EAS toetus 80 000 + PPÜ omaosalus 37 087,02) selle eelarve sees oli lisaks ehituskuludele ka omaniku järelevalve.

Kuna pakutud summad olid suured siis alustasime ainukese pakkujaga hinna läbirääkimisi. Tulemuseks muutsime natukene ehitusmahtusid ja pakkuja alandas samuti mõne rea pealt oma hindasid. Ehitusmahtude muutmine ei tee kuidagi valmivaid ruume kehvemaks, lihtsalt kasutatakse mõnes kohas odavamaid lahendusi.

11. juulil esitati uus pakkumine summades: ehitustööd 112 799,79 pluss reserv 11 279,98. Kokku koos käibemaksuga 124 079,78 eurot.

Reserv läheb käiku ainult erandjuhtudel, kui ilmneb täiendavate tööde teostamise vajadus. Reservi kasutus kooskõlastatakse eelnevalt kindlasti tellijaga ehk teisisõnu ehitaja ei saa reservi kasutada ilma seda eelnevalt kirjalikult põhjendades ja PPÜga kooskõlastamata.

Novembri üldkoosolekult soovime nõusolekut reservi kasutamiseks, juhul kui selleks peaks tekkima tungiv vajadus.

 

Pärast riigihanke läbiviimist on ehituse eelarve järgmine: ehitustööd 112 799,79 + omaniku järelevalve 4800 = 117 599,79, millele äärmisel vajadusel lisandub reserv 11 279,98.

Spordisaali ehitustööd algasid oktoobris ja lõpevad 2017 aasta lõpus. Novembris paigaldatakse esimese korruse koridori neli tuletõkke ust ja veebruari keskel kuni aprilli lõpuni toimub remont käsitööklassis.

 

Päevakorrapunkt2: Omaosaluse kinnitamine Tondi 8a maja elektrisüsteemi uuendamiseks

 

15. oktoobri 2016 üldkoosolekul otsustati: Teostada PPÜ majas aadressil Tallinn, Tondi 8a elektrisüsteemi rekonstrueerimistööd 3x220V elektrivõrgu üleviimiseks 3x230/400V pingele ja taotleda SA Kredex’ilt PPÜ maja Tallinn, Tondi 8a elektrisüsteemi rekonstrueerimiseks toetust kuni 7000 eurot ja tagada omaosalus vähemalt 50% rekonstrueerimistööde maksumusest.

Pärast seda koosolekut tegeles PPÜ mitmelt poolt toetajate otsimisega, kes aitaks elektrisüsteemi uuendamist finantseerida. Nüüdseks oleme saanud igalt poolt ainult eitavad vastused.

Peakilbi maksumus on ca 7000 eurot, hoone ülejäänud vahetamata elektrikilbid (6 tk) koos kaabeldusega maksavad ca 30 000.

Sihtasutuselt KredEx on mittetulundusühingul võimalik taotleda maksimaalselt 7000 eurot.

Seetõttu tuleks nüüd üldkoosolekul otsustada uuesti elektritööde omaosaluse summa. Elektrikilpide vahetus on vajalik selleks, et minna üle uuele pingesüsteemile. Uuele pingesüsteemile minemine on oluline sest vanad elektripaigaldised võivad olla ohtlikud ja elektrivarustus on ebakvaliteetne ning neid, kes ei lähe üle uuele pingesüsteemile ähvardab voolust ilmajäämine.

Enne KredExile taotluse esitamist tuleb võtta värsked hinnapakkumised kolmelt ettevõttelt.

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskava aastaks 2018

 

Alljärgnev Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (edaspidi PPÜ) 2018. aasta tegevuskava on esitatud PPÜ juhatuse 10.10.2017 toimunud koosoleku otsusega kinnitamiseks PPÜ 18.11.2017 üldkoosolekule.

 

PPÜ jätkab 2018. aastal tegevust oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja vastavalt PPÜ juhatuse poolt vastu võetud prioriteetidele.

(juhatuse koosoleku protokoll nr. 13, 17. august 1999).

 

Olulisemad tegevussuunad 2018. aastal on:

  • info ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna ligipääsetavuse parandamine;
  • nägemispuudega inimeste sotsiaalset aktiivsust toetavate teenuste (sh kogemusnõustamisteenuse) tagamine ja arendamine;
  • PPÜ finantsilise olukorra märgatav parandamine ja selleks annetuskampaaniate korraldamine;
  • avalikkuse teavitamine nägemispuudega inimeste vajadustest;
  • tegevuskeskuse ja eriti kaitstud töökeskuse teenuse ning muude nägemispuudega inimeste tööhõivet parandavate teenuste arendamine ja selleks vajalike ressursside leidmine;
  • Tondi 8a hoone rekonstrueerimisprojekti etapiviisiline elluviimine, tõhusam majandamine ning selleks vajalike ressursside leidmine;
  • vabatahtlike töö arendamine.

 

Uuena 2018. aastal PPÜ-s:

  • PPÜ tegevuse finantseerimisel annetuste osa oluline tõstmine;
  • PPÜ liikmete ja mitteliikmete suurem kaasamine PPÜ töösse.

 

Projekti- või rahataotlused

Järgmiseks aastaks on PPÜ juba esitanud järgmised projektid või rahataotlused:

  • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) regionaalsete investeeringutoetuste programmi projekt „Põhja-Eesti Pimedate Ühingu nägemispuudega inimeste tegevuskeskuse ruumide kaasajastamine“;
  • Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (KÜSK) majandusliku elujõulisuse arenguhüppe taotlusvooru projekt „Põhja-Eesti Pimedate Ühingu sotsiaalse ettevõtluse edendamine läbi majandusliku elujõulisuse tõusu“.

Lisaks on ettevalmistamisel:

  • Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile isikliku abistaja teenuse hange;
  • Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile PPÜ tegevustoetus;
  • Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile mittetulundustegevuse toetus;
  • Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile nõustamisteenused;
  • Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile infomaterjalide valmistamise teenus;
  • Sotsiaalkindlustusametile pikaajalise kaitstud töö (PKT) hange;
  • Hasartmängumaksu nõukogule PPÜ tegevusprojekt 2018;
  • Hasartmängumaksu nõukogule projekt „Nägemispuudega inimeste kaasatuse suurendamine“;
  • Sihtasutusele KredEx PPÜ elektrisüsteemi kaasajastamine;
  • Riigikogu sotsiaalkomisjonile PPÜ kaitstud töökeskuse elektrisüsteemide uuendamine;
  • Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile PPÜ puhkpilliorkestri kontserttegevuse toetamiseks.

Lisaks eespool toodule esitab PPÜ 2018. aastal ka teisi projekte ja taotlusi oma tegevuste ja maja rekonstrueerimisprojekti finantseerimiseks.

Osa PPÜ tegevuseks vajalikust rahast saadakse Tondi 8a maja ruumide üürist.

 

PPÜ-le on oluline organisatsiooniline jätkusuutlikkus. Selle arendamiseks:

  • kaasatakse PPÜ tegevusse nii uusi nägemispuudega inimesi kui ka praeguseid liikmeid, selle eesmärgi saavutamiseks korraldatakse isetegemise konkurss;
  • laiendatakse koostööd nägemispuudega inimestega tegelevate organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal;
  • viiakse järk-järgult ellu 2013. aastal koostatud PPÜ nägemispuudega inimestele suunatud tugiteenuste arendamise ja sotsiaalkeskuse käivitamise äriplaan.

 

2018. aastal jätkub:

Info täiendamine, kohandamine ja levitamine:

  • infomaterjalide kohandamine nägemispuudega inimestele sobivasse vormi;
  • infolehe Kuukiir väljaandmine;
  • avalikkust informeerivate tegevuste korraldamine (pressile intervjuude andmine, infolauaga avalikel üritustel osalemine vm);
  • PPÜ kodulehe uuendamine ja Facebooki lehe täiendamine;
  • info vahendamine venekeelsetele liikmetele

 

Sotsiaalteenused:

  • liikmete suunamine rehabilitatsioonialastele kursustele ja seminaridele ning rehabilitatsioonikursuste korraldamine;
  • abivahendite informatsiooni kättesaadavuse tagamine;
  • toimetulekut toetavate kursuste korraldamine;
  • isikliku abistaja teenuse osutamine Tallinna elanikele ning selle teenuse laiendamine;
  • psühholoogi ja kogemusnõustaja konsultatsioonide osutamine Tallinna elanikele;
  • Tallinnas elavate juhtkoerte kasutajate toetamine koerte toitumisspetsialisti nõustamiste kaudu.

 

Tööturuteenused:

  • rehabilitatsioonikursuste korraldamine ja liikmete suunamine rehabilitatsioonialastele kursustele ja seminaridele;
  • pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamine.

 

Vabaaja tegevused:

  • kultuuri- ja vabaajaürituste korraldamine;
  • liikmete hobitegevusele kaasaaitamine;
  • spordialane tegevus (s.h. osalemine Eesti Pimedate Spordiliidu ja Eesti Paraolümpiakomitee poolt korraldatavatel võistlustel);
  • puhkpilliorkestri ja solistide kontserttegevus, seal hulgas puhkpilliorkestri kontsertreisi korraldamine Rootsi;
  • käsitöö- ja keraamikaringi tegevus;
  • liikmete suunamine Eesti Pimedate Liidu, Tallinna Puuetega Inimeste koja ja teiste võrgustiku organisatsioonide üritustele.

 

Füüsilise keskkonna ligipääsetavus:

  • ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine;
  • ristmike ligipääsetavuse suurendamine.

Eeltoodud tegevustele lisandub teiste PPÜ põhikirjaliste eesmärkide elluviimine ja Tondi 8a kinnistu haldamine.

 

Oma eesmärkide täitmiseks teeb PPÜ koostööd:

Teiste puuetega inimeste ühendustega, Sotsiaalministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Eesti Töötukassaga, Sotsiaalkindlustusametiga, kohalike omavalitsustega ning teiste koostööst huvitatud organisatsioonidega.

 

PPÜ kuulub 2018. aastal jätkuvalt järgmiste mittetulunduslike ühenduste koosseisu ning osaleb aktiivselt nende töös:
Eesti Pimedate Liit, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus, Eesti Pimedate Spordiliit, Pimedate Töökeskus Hariner, Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.

Lisaks osaleb PPÜ Tallinna linnavalitsuse Invakomisjoni töös.

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu eelarve 2018 aastaks

 

Eelarve on prognoositav. Summad on antud eurodes.

Tulud

Sisseastumis- ja liikmemaks: 1 100,00 eurot

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet,

isikliku abistaja teenus nägemispuudega inimestele: 115 000,00 eurot

Isikliku abistaja teenuse omaosalus: 3 700,00 eurot

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet,
infomaterjalide valmistamine nägemispuudega inimestele: 3 000,00 eurot

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, tegevustoetus: 14 000,00 eurot

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, nõustamisteenused: 3 000,00 eurot

Sotsiaalkindlustusamet, pikaajaline kaitstud töö (PKT): 48 000,00 eurot

KÜSK, arenguhüppe projekt: 5 986,45 eurot

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, mittetulundustegevuse toetus: 3 000,00 eurot

Projektitaotlused orkestri tegevuseks: 1 000,00 eurot

Renditulu Tondi 8a rentnikelt: 56 000,00 eurot

Kommunaaltulu rentnikelt: 29 000,00 eurot

Autode parkimine Tondi 8a territooriumil: 4 700,00 eurot

EAS, ruumide kaasajastamise projekt: 56 000,00 eurot

Sihtasutus KredEx: 7 000,00 eurot

Annetused: 10 000,00 eurot

Tulud kokku: 360 486,45 eurot

 

Kulud

Isikliku abistaja teenus nägemispuudega inimestele: 115 000,00 eurot

Isikliku abistaja teenuse omaosalus: 3 700,00 eurot

Infomaterjalide valmistamine nägemispuudega inimestele: 3 000,00 eurot

Nõustamisteenused: 3 000,00 eurot

PKT töötasud (juhendajad, töötajad): 24 000,00 eurot

KÜSK, arenguhüppe projekt: 6 000,00 eurot

KÜSK projekti omaosalus: 2 000,00 eurot

Huviringid: 3 000,00 eurot

Orkestri tegevus: 1 000,00 eurot

Pangalaenu tagasimakse: 1 841,00 eurot

Personalikulud (koos riiklike maksudega): 30 200,00 eurot

Rentnike kommunaalkulu: 29 000,00 eurot

PPÜ kommunaalkulud

(elekter, vesi, prügi, valve): 2 800,00 eurot

Küttekulud: 2 500,00 eurot

Tondi 8a maamaks: 807,00 eurot

Tondi 8a kindlustus: 640,00 eurot

Raamatupidamine: 3 600,00 eurot

Sideteenused, koduleht: 600,00 eurot

Joogivesi: 300,00 eurot

Majapidamis- ja kontoritarbed: 1 000,00 eurot

Maja hooldus: 2 000,00 eurot

Peakilbi vahetus: 7 000,00 eurot

Ehitusprojektide omaosalus: 70 000,00 eurot

kulud kokku: 312 988,00 eurot

Saldo: 47 498 eurot

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Isetegemise konkurss ootab tegijaid

 

Kaasamaks Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevusse uusi inimesi, leidmaks uusi ideid ja uusi kaasalööjaid, kuulutab PPÜ välja isetegemise konkursi.

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatus ootab 15. novembriks ideid inimestelt, kes soovivad ise korraldada PPÜ liikmete jaoks väikeüritusi. Idee esitaja või esitajad peavad ise soovima ja ka olema võimelised oma ideed ellu viima.

Laekunud ideede hulgast valib PPÜ juhatus 1. detsembriks välja 3 parimat, mille teostamiseks eraldab juhatus väikese rahalise toetuse. Kokku on PPÜ-l selleks otstarbeks 300 eurot, millest parima idee ellu viimiseks antakse 125 eurot, teise idee jaoks 100 eurot ja kolmas idee saab elluviimiseks 75 eurot. Summad võivad mõnevõrra muutuda sõltudes esitatud ideede iseloomust ja seonduvatest kuludest.

Juhatus pakub läbiviijatele nõu ürituse läbi viimiseks määrates üritusele mentori, kuid üritus tuleb läbi viia idee autori, tema abiliste ja kaasamõtlejate poolt.

 

PPÜ juhatus hindab ideede Teostatavust, elluviijate oskusi, idee uudsust ja huvitavus ning ka eeldatavalt üritusse kaasatud PPÜ liikmete arvu.

 

PPÜ juhatuse liikmed ja nende lähisugulased ei saa 15. novembri konkursile oma ideid esitada. Kui esimene isetegemise konkurss õnnestub, võib Edaspidiste sarnaste konkursside

puhul juhatuse liikmetel osalemise võimalus tekkida.

 

Enne oma idee esitamist peaksid ideeautorid läbi mõtlema, mida täpselt ja kuidas nad teha tahavad ning loomulikult ka miks teha. Lisaks tuleb läbi mõelda, millele neil idee teostamisel raha kulub, kui paljusid inimesi võiks see tegevus huvitada, kuidas info ürituse kohta inimesteni viiakse ja kas ürituse läbiviimise juures on näha mingeid riske. Näiteks et üritus sõltub ilmast.

Kõik need asjaolud tuleb ka idee kirjeldusse kirja panna, et PPÜ juhatusel oleks võimalik ideed sisuliselt hinnata. Varakult hästi läbimõeldud kava tagab ka ladusa ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise. Idee esitamiseks on PPÜ välja töötanud vastava vormi. Küsige seda PPÜ-st. Antud vormi kasutamine on kohustuslik.

Kuidas täpselt toimub kulude dokumenteerimine ja muud sarnased detailid, räägitakse läbi juba ideede teostajatega.


 

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Toiduvalmistamise töötoas valmisid smuutid ja määrded

 

11. oktoobril toimus ühingu köögis järjekordne toiduvalmistamise töötuba. Sedapuhku õpiti valmistama tervislikke smuutisid ning erinevaid määrdeid.
Toiduvalmistamise projekti toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

 

Retseptid

 

Magus smuuti

Koostis:

1 ananass

6 kuivatatud ilma kivita ploomi

200 ml kookospiima

4 spl laimimahla

Vajadusel magusainet maitse järgi

Magus smuuti 2

Koostis: kahele

1,5tassi pähkli- või mandlipiima

1 väike banaan

1 spl toorkakao pulbrit

1,5 spl linaseemneid

1 dattel

1,5 tassi purustatud jääd

 

Soolane smuuti

Koostis:

2 avokaadot

2 rohelist õuna

2 laimi mahl

pool teelusikatäit jahvatatud ingverit

200ml mineraalvett

5 spl mett

 

Spinatismuuti avokaado ja mündiga

Koostis:

4 peotäit beebispinatit

1 viilutatud ja kooritud värske kurk

1 avokaado

2 suurt või 4 väikest kooritud kiivit

400 ml maitsestamata jogurtit või keefiri

Maitse järgi värskeid mündilehti

 

Smuutide valmistamiseks lisa kõik koostisained kannmikserisse ja püreesta kreemjaks smuutiks.

 

Hummus

Koostis:

400 g keedetud kikerherneid

2 spl oliiviõli

2 spl tahini’t ehk seesamipastat

1/4 tl Cayanne’i pipart

soola, pipart

 

Amlou määre

Koostis:

50 g koorimata mandleid

15-40 ml toiduks mõeldud argaaniaõli

1 spl mett

värsket saia serveerimiseks

Valmistamine:

Rösti mandleid 15 minutit 190-kraadises ahjus, kuni need on krõbedad ja tumepruunid. Ettevaatust, et mandlid kõrbema ei läheks! Purusta mandleid köögikombainis, kuni saad paksu mandlivõi. Lisa vähehaaval ja pidevalt segades argaaniaõli (kogus oleneb sellest, kas soovite vedelama või paksema konsistentsiga amlou’d). Kui oled endale sobiva konsistentsi saavutanud, sega juurde ka mesi. Serveeri saiaga!

 

Cuacamole

Väga lihtsalt valmiv maitsev ja tervislik võileivamääre või dipp.

Koostis:

1 küps avokaado

1 küüslauguküüs

1tl sidrunimahla

soola pipart

Valmistamine:

Koorida avokaado, eemaldada kivi ja purustada kahvliga peeneks, lisada purustatud küüslauk, sidrunimahl ning maitseained ja jätkata kahvliga muljumist, kuni on enamvähem ühtlane mass. Serveerida koha või lasta külmikus mõned tunnid seista. Pikemal seismisel (ööpäev) muutub välimus ilusalt roheliselt toonilt pruunile toonile. Sidrunimahl aeglustab pruunistumist.

 

Šokolaadikreem

Koostis:

2 sl head mett

1 suur küps avokaado

0,5 dl kakaod

0,5 tl vanilliekstrakti

näpuotsaga meresoola

Valmistamine:

Pane tükeldatud avokaado viljaliha, kakaopulber ja mesi või vahtrasiirup mikserianumasse. Püreesta kann- või nuimikseriga ühtlaseks, vajadusel lisa tilk vett.

 

Mandlipiim

Koostis:

1,2 dl mandleid

4 dl vett

Valmistamine:

Leota mandleid 12 tundi vees. Loputa ja blenderda veega ühtlaseks massiks. Kurna läbi sõela.

Kui soovid mandleid koorida: kurna mandlid ja aseta anumasse. Vala peale peaaegu keev vesi. Lase seista 2-3 min. Kurna, aseta mandlid köögirätile ja hõõru. Korda protsessi, kuniks mandlid on kooritud.

Head katsetamist!

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis

 

Koosolek toimus 22. augustil 2017 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis, Paldiski mnt 48a.
Koosolekut juhatas Merike Martinson ja protokollis Kerti Kollom Seidelberg.

Osalesid komisjoni liikmed:

Merike Martinson, abilinnapea

Toomas Sepp, linnasekretär

Uku Torjus, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekandeosakonna juhataja

Marina Runno, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti peaspetsialist

Jüri Järve, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti vanemspetsialist

Ruth Pärn, Tallinna Transpordiameti esindaja

Marje Paljak, Tallinna Kesklinnavalitsuse sotsiaalhoolekandeosakonna juhataja

Eerika Rahuoja, Tallinna Kristiine Linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekandeosakonna Juhataja

Külli Urb, TALLINNA PUUETEGA INIMESTE KOJA juhatuse liige

Eduard Borissenko, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esindaja

Riina Kuusk, Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu juhatuse liige

Kristo Adam Priks, Mittetulundusühingu EESTI ISESEISVA ELU KESKUS

Lisaks osalesid: Tarmo Kurves, Jaanus Martinov, Kerti Kollom Seidelberg, Mihkel Tõkke, viipekeele tõlk, Villu Urban.

 

Päevakord:

1. Ülevaaade ligipääsetavuse töörühma tööst
Jüri Järve, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

2. Ülevaade eluruumide kohandamise ERF projektist
Tarmo Kurves, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

3. Arutelu

 

Merike Martinson avas koosoleku.

Ligipääsetavus on Tallinna linnavalitsuse jaoks oluline teema. Ligipääsetavuse valdkonda on kajastatud arengudokumendis Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2018-2021.

Loodame, et tulevikus luuakse Ligipääsetavuse fond ning et tulevases linna juhtimises leiab ligipääsetavuse teema kõiki valdkondi läbiva teemana oma positsiooni. Suur tänu kõigile, kes on seni seda teemat tähtsaks pidanud.

 

  1. Ülevaade ligipääsetavuse töörühma tööst.

Jüri Järve tegi ülevaate ligipääsetavuse töörühma tööst ja toimunud koosolekute sisust.

Ligipääsetavuse töörühm lähtub „Tallinna ligipääsetavuse arengusuunad 2016-2022” ja töörühma kuulub 15 liiget. Kokku on toimunud 3 koosolekut + 1 alakoosolek, mille fookuses oli

helivalgusfooride teema. Esimene koosolek toimus 31. oktoober 2016. Lepiti kokku, et töörühma esimeheks on Jüri Järve ja aastas toimub vähemalt 3 koosolekut. Töörühm leidis, et on vajalik välja arendada ligipääsetavuse infosüsteem, mille lähteülesande koostamiseks on vaja eelanalüüsi. Hetkel koostatakse koostöös IT-osakonnaga hanget, protsessis arvestatakse erinevate sihtgruppide vajadusi. Eesmärk on luua võimalikult innovaatiline infosüsteem. Tallinna Transpordiametiga koostöös arutleti helivalgusfooride teemadel. On kokku lepitud, et septembri alguses toimub kohtumine, millest võtavad osa ka AS Signaal esindajad. Kommunaalameti esindaja tegi ülevaate ameti tegevusest ligipääsetavuse valdkonnas tegevuskava kontekstis. Selle tulemusena tegi Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing Kommunaalametile ettepaneku kaardistada Tallinna Kesklinna piirkond seni veel kaardistamata objektidest. Eraldi käsitleti spordirajatiste ligipääsetavuse teemat.

Töörühma arutelude tulemusena arenes idee, luua Ligipääsetavuse Fond, mille eesmärgiks on rahastada linna allasutuste projektitaotlusi ligipääsetavuse parandamiseks. 2017 aasta linna eelarvesse ei õnnestunud fondi loomist saada.

Otsustati: Tallinna Linnavalitsuse invakomisjon kiidab Ligipääsetavuse töörühma senise töö heaks ning leiab, et ligipääsetavuse valdkonna arendamise eesmärgil on vajalik taotleda lisavahendeid Ligipääsetavuse Fondi loomiseks.

 

Eduard Borissenko rääkis, et külastas hiljuti Londonit, kus igal pool kus ta liikus, olid kõnniteedele paigaldatud Braille-kivid. Kas Tallinnas saaks ka seda süsteemi arendada? Teine küsimus oli, kus saab tutvuda infosüsteemi lähteülesandega?

 

See ongi eesmärk, et uued ja rekonstrueeritavad tänavad oleksid juba Braille-kividega tähistatud, viimasel ajal on seda põhimõtet ka järgitud. Lähteülesannet alles töötatakse välja ja põhimõtetes on juba algselt kirjas, et programme peab olema võimalik kasutada pimedatel ja kõigil teistel erivajadustega inimestel.

 

2. Ülevaade eluruumide kohandamise ERF projektist.

Tarmo Kurves tutvustas Tallinna linnas kodude kohandamise katseprojekti.

Eesmärk oli rahastada 45 kodu kohandust. Kokku esitati 110 taotlust, millest 2 ei kvalifitseerunud.

Toomas Sepp küsis, kas katseprojektis reguleeriti saajate grupid puudeliikide kaupa? Kui ühte katseprojekti teha, siis peaks kaasama kõiki puuderühmi.

 

Katseprojektis said osaleda kõik puudega inimesed ja osalemist puude liikide kaupa eraldi ei reguleeritud. Katseprojekti raames ei rahastatud abivahendeid, mille eest tasub riik abivahendite rahade eest. Probleemid tekkisid teavitusega. Põhiprojektis osalemisel loodetavasti info edastamisega raskuseid ei teki. Toetuse taotlejate hinnang oma majanduslikule võimekusele on ebaühtlane, alguses ollakse omaosaluse tasumisega nõus, hiljem selgub, et taotlejal ei ole omaosalust tasuda või mitte nii suures mahus, kui algselt kokku lepiti. Riigi poolne

bürokraatia on olnud suur, riigipoolt rahade tagasi saamine on vaevaline.
Põhivoorus osalemiseks peavad inimesed tegema uue taotluse. Kogu info on üleval Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kodulehel. Põhi taotlusvooru täpsed tingimused ei ole veel teada.

Eerika Rahuoja küsis, kas linnaosadele on selle kohta infot saadetud, kes kui suures osas toetust on saanud?

Linnaosadesse on läinud see info, mis puudutab toetuse saanud isikute taotlusi, konkreetseid menetlusi on võimalik näha STARIS.

 

Järgmine korraline invakomisjoni koosolek toimub 17.10.2017.

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Õnnitleme oktoobrikuu juubilare

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma oktoobrikuu juubilare ja soovib jõudu, jaksu ning jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks.

 

  • Tatjana Osipovitš 95
  • Hilda Dubova 85
  • Aimi Taube 75
  • Anni Oraveer 75
  • Merike Põlm 70
  • Tatjana Boitsova 65
  • Peeter Ilves 65
  • Priit Kasepalu 60
  • Olga Ilgina 60
  • Jelena Balanenko 35

 

Palju õnne kõigile!

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Anekdoodid

 

Šveits, Alpid. Kuristiku serval on kallis rõduga restoran. Laua taga istub kallis ülikonnas mees, laual seisab kast kallite käekelladega. Mees viskab neid üksteise järel kuristikku, jälgides mõtlikult nende lendu.

Külastajad küsivad baarmenilt uudishimulikult: “Mis toimub?”

“Vene uusrikkal on depressioon, härrad. Ta vaatab, kui kiiresti lendab aeg.“

 

*

 

Naine: “Kogu aeg Sa petad mind!“

Mees: “No mis sa räägid! Ma ei peta Sind, vaid võrdlen teiste naistega.“

 

*

 

Kõrvalruumis olev apteeker kuuleb äkki oma abilise naerupahvakut ja kiirustab müügisaali. “Mis juhtus?”

“Kas mäletad, et meil vahetati eelmisel aastal kogu torustik välja ja sellest ajast saadik tilguvad torud vahetpidamata?” küsib abiline.

“Noh, ja siis?”

”Sama torumees käis Just minut tagasi siin peavalurohtu ostmas. Loomulikult andsin ma talle lahtistit!”

 

*

 

Mees räägib sõbrale.

”Eile sõitsin peolt taksoga koju. Purjus peas tekkis hiilgav mõte: Äkki kaoks ilma maksmata? Üheksakordne maja, torman trepikotta, Ja kust see taksist mind sealt ikka oskab otsida? Mõeldud tehtud! Kargasin hirmsa hooga autost välja ja lõin hakatuseks pea vastu ust veriseks. Siis komistasin kõnnitee äärekivil ja lendasin maoli pingile. Püsti tõustes rebisin naela otsas püksid puruks. Seejärel lõin sisse oma kakskümmend vale numbrit, enne kui fonoluku kood meelde tuli. Ja kogu selle aja vahtis taksojuht mind juhmistunud pilguga, üritamatagi mind peatada.

“Ta on šokis!” mõtlesin mina. „Aga kõik osutus palju lihtsamaks – alles turvaliselt trepikotta jõudes tuli mulle meelde, et maksin juhile juba taksosse istudes…”

 

*

 

Kaks blondiini istuvad kohvikus.

Esimene blondiin: „Kohvil on imelik maitse.“

Teine blondiin: „Loll, see on ju tee.“

Ettekandja: „Tüdrukud, kas soovite veel kakaot?“

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Kuulutused

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek toimub 18. novembril algusega kell 11:00 Tondi 8a maja saalis.
Päevakord:

1. Ehitustööde reservi kinnitamine EAS projektis „ Põhja-Eesti Pimedate Ühingu nägemispuudega inimeste tegevuskeskuse ruumide kaasajastamine“.

2. Omaosaluse kinnitamine Tondi 8a maja elektrisüsteemi uuendamiseks

3. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2018. aasta tegevuskava kinnitamine.

4. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2018. aasta eelarve kinnitamine.

5. Info liikmetele.

Ootame aktiivset osavõttu!

 

*

 

PPÜ liikmetel on võimalik saada IT-konsultandi nõustamisteenust Skype ja e-posti teel ning ühingus (Tondi 8a) kohapeal, selleks eelnevalt kokku leppides. Konsultatsioonid toimuvad nii eesti kui ka vene keeles ja on ühingu liikmetele piiratud koguses tasuta.

IT-konsultatsiooni või eelneva kokkuleppimise jaoks palume ühendust võtta järgmistel kontaktidel:

Viktor Paring

e-post: viktor@ppy.ee

skype: STIRLIZ

 

*

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingus on alanud sügisel taas võimalik võtta osa jooga treeningutest.

Treeningud toimuvad nüüdsest kolmapäeviti kell 15:00 kuni 16:00 PPÜ ühingu saalis.

Treener Anna Sarap.

Omaosalus ühingu liikmetele 4 eurot kuus, mitteliikmetele 12 eurot kuus.

Treeninguid toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

 

*

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu keraamikaring ootab huvilisi kahel päeval nädalas: kolmapäeviti ja neljapäeviti kell 11:00 – 14:00.
Juhendaja Ella Alemaa.
Osalustasu ühingu liikmetele 2 eurot kord ja mitteliikmetele 6 eurot kord.

 

*

 

Tallinna sotsiaal- ja Tervishoiuameti toetusel on PPÜ-s võimalik kasutada Infomaterjalide kohandamise teenust.

lugemiseks ja skaneerimiseks vajalikud materjalid saab tuua PPÜ vastuvõttu Ulrika kätte.

Samuti ootame lugemissoove – raamatute pealkirju ja autoreid.

Teenusega seonduvat informatsiooni saab kirjutades meilile jannejerva@gmail.com või helistades telefonil 55 75 310

 

*

 

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

 

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

 

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

 

*

 

Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

 

*

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

 

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.
 

Koduleht: www.ppy.ee

 

*

 

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

ARTIKLI LÕPP.

Infolehe lõpp