Aprill
“KUUKIIR”
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 2
Aprill 2025
Ilmub alates novembrist 1997.
Helindatud versioon helindatud Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogus
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Peatoimetaja: Allan Väljaots
telefon:566 78 711
E-post: Allan.valjaots@gmail.com
Toimetuse liikmed:
*Eduard Borissenko
*Kerti Kollom Seidelberg
* Kert Küla
* Jaanus Riimets
* Mirja Räpp
Sisukord
*Juhatuse koosolek nr 01
*Juhatuse koosolek nr 02
*Eesti Vabariigi saja seitsmenda aastapäeva tähistamine Põhja-Eesti Pimedate Ühingus
Tekst: Kert Küla
*Kevadeootus
Tekst: Jaanus Riimets
*Aprillist muutuvad eriarsti visiiditasud
Tekst: Artur Räpp
*Minu osalemine kahekümne teisel Presidendimatkal
Tekst: Kert Küla
*Raha ja pimedus
Tekst: Jaanus Riimets
*Skype läheb, Teams jätkab, suhtlus jääb
Tekst: Artur Räpp
*Üks asjalik külaskäik Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse
Tekst: Kert Küla
*Teatripäeval kuuldavast teatrist
Tekst: Jaanus Riimets
*Aprilli maleülesanne
*Tänu
Tekst: Allan Väljaots
*Anekdoodid
*Õnnitleme aprillikuu juubilare
*Kuulutused
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu
Juhatuse koosolek nr 1
Koosolek toimus Skype teel
Aeg: 15. jaanuar 2025
Algus kell 9:30, lõpp kell 12:00
Juhatas: Artur Räpp
Protokollis: Ulrika Tint
Osalesid: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp. Lisaks tegevjuht Helen Künnap.
Päevakord:
Uute liikmete vastu võtmine ja ühingu liikmete nimekirjast kustutamine
Ühingu 2025. aasta tegevused ja projektid
PPÜ töökorraldus
Tondi 8A haldamine
Tondi 8A vundamendi remont
Koostöö teiste organisatsioonidega
Lähiaja üritustest
Tegevus ajavahemikul 27. november 2024 kuni 15. jaanuar 2025
Uute liikmete vastu võtmine ja ühingu liikmete nimekirjast kustutamine.
Ühingust soovib lahkuda toetajaliige Rita Ahven.
Otsustati: Kustutada ühingu liikmete hulgast Rita Ahven ja surma tõttu Ilme Maria Kaul.
Ühingu 2025. aasta tegevused ja projektid.
Helen Künnap: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet eraldas PPÜle töö- ja rakenduskeskuse tegevuse toetuse 35 000 eurot. Tegevustoetust see aasta ei ole, projekti nimetused lihtsalt muutuvad. Võtan selle toetuse eelarve koostamise aluseks eelmisel aastal läbiviidud tegevused. Eelmisel aastal oli projekti kuludeks osa tegevjuhi palgast, natuke ühingu kommunaalkulusid. Lisaks pimedate lauatennise ja kabe-male treeningud, IT konsultant, ansambli ja puhkpilli tegevus, käsitöö ning keraamikaringi tegevused. Kui projekti eelarve paigas, siis võib jooksvalt kulukohti arutada.
Tallinna Veelt saime annetusena 5000 eurot. Selle summa eest soovime läbi viia kogemusnõustamise koolituse.
Sellel aastal saime Aitan Eestit MTÜlt toetust nõustamisteenuse jaoks, mis läheb enamjaolt tegevuskeskuse assistendi töötasuks. Nemad otsustavad kolme kuu kaupa. Terviseedenduse projekti esitamise tähtaeg on kohe käes. Projekti tegevustesse läheb: sõudmine, tervisevõimlemine, üks maraton ja kepikõnd. Prioriteedid said paika pandud eelmise aasta läbi viidud küsitluse põhjal liikmete seas.
Erasmus+ projekt, mille raames toimub koostöö Eesti ja Soome ühingute vahel.
Käibemaks- Uuest aastast muutus käibemaksuseadus ning nõuded organisatsioonile, mis ei pea käibemaksukohuslaseks hakkama muutusid palju piiravamaks. Ühing peab oma tegevused täpselt üle vaatama, et mitte saada nõuet käibemaksukohuslaseks hakata. Käibemaksukohuslase jaoks on mitmed asjad küll odavamad, kuid raamatupidamislikult on tegevus palju keerulisem. Lisaks. päris mitmed meie rentnikest ei ole käibemaksukohuslased ja kui PPÜ oleks käibemaksukohuslane, muutuks rent kas nende jaoks kallimaks või peaks PPÜ renti langetama. Sellega me peame paraku arvestama. Raamatupidaja veel uurib seadusi, mis puudutavad käibemaksu.
PPÜle uute arvutite ostmine ühingu töötajatele jääb aasta teise poolde. Kokku 4 arvutit. Sügisel lõpeb Windows 10 tugi, pärast seda enam turvauuendusi need ei saa. Meil peavad olema kaasaegsed arvutid, kuna ühingul on tegemist liikmete andmetega ja osutame Tallinnale isikliku abistaja teenuse koordineerimist. Vaatame üle kõik arvutid, et saada teada, mis seisus need on. Samuti tuleb välja vahetada marsruuter (ruuter).
Kööki on vaja uut külmutuskappi ja kubu.
Kogemusnõustamine ja infomaterjali hanke tegin juba eelmine aasta ära, summad jäävad samaks. Tuli isikliku abistaja teenuse lepingu lisa selleks aastaks. Tunni maksumus on sama, mis eelmine aasta. Selleks aastaks saime 54285 tundi. Abistaja teenuse koordineerimise summa jääb samaks.
Juhatus arutas OÜ võimalikku loomist seoses maja haldusega. Juhatus otsustas arutada edaspidi OÜ loomist, kui raamatupidajalt saame täpsemat infot seoses käibemaksuga.
Artur Räpp: Kas vajaksime juurde meie territooriumile kaameraid?
Helen Künnap: rentnikud pooldavad mõtet täiendavate kaamerate panemiseks keskmise ja tagumise välisukse juurde. Siis oleks neljas maja küljes kaamerad olemas.
Mis oleks see piir, mida ühing on nõus maksma kaamerate paigaldamise eest?
Janne Jerva: peaks olema nimekiri asjadest, mida meil konkreetselt vaja on. Kaamerate paigaldamise paneks mingisugusesse projekti sisse.
PPÜ töökorraldus.
Hetkel palgaläbirääkimised käivad. Summad on olemas, aga inimestega kokkuleppeid veel ei ole.
Juhatus otsustas muuta PPÜ vastuvõtuaegu järgmiselt: teisipäeval 13.00- 17.30, neljapäeval kell 10.00- 14.00. Uued vastuvõtuajad hakkavad kehtima jaanuaril aprillist 2025.
Toimus hääletus: poolt-5 erap.0, vastu 0
Tondi 8A haldamine.
Helen Künnap: kindlustusjuhtum - seoses III trepikoja uputusega, kindlustus korvas 9100 eurot. Ühingu omavastutus on 300 eurot. Plaanis on panna PPÜ korruse WCsse uus ripplagi, uks, seinakate ja põrandaliistud. Soklikorruse rendiruumis tuleb ripplagi välja vahetada. Samuti ruumis nimega massaažikamber on tõenäoliselt avarii tagajärjel vaja lagi korda teha. Trepikoja seintel on krohv lahti tulnud. Üleval duširuumi ei taastaks pesuruumina vaid teeks hoopis laoruumi. Juhul kui rentnikud on huvitatud pesuruumist, siis nad võiksid osaleda materiaalselt pesuruumi kordategemisel. Juhul kui nad ei ole huvitatud, siis võiks teha sellest ruumist laoruumi.
Tondi 8A vundamendi remont.
Juhatus arutas maja vundamendi remondi küsimust. Vaja on saada arhitektilt tagasiside, lähteülesande.
Helen Künnap: kui saan arhitektilt vastuse, saadan vastava info juhatusele.
Koostöö teiste organisatsioonidega.
Artur Räpp: Pimedate Töökeskus „Hariner“ on ootel, mida ühing otsustab seoses nende likvideerimise järel alles jäävate laojääkide, töövahendite ja arhiivi ülevõtmisega.
Juhatus otsustas arutada seda küsimust järgmisel koosolekul.
Janne Jerva: Tallinna Puuetega Inimeste Koda on algatanud Ligipääsetavuse nõukoja loomise Tallinna linnapea juurde. Selle juures pole mainitud puudega inimesi. Arusaamatu milleks selline nõukogu luuakse. Kuid samas invakomisjon hetkel ei toimi. Praegusel hetkel on see kooskäimise koht. Saadame aastast aastasse sarnaseid ettepanekuid, kuid midagi ei muutu.
Juhatus arutas koostööd MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga.
Juhatus otsustas kutsuda SEV esindaja koosolekule. Uurida mis on saanud eelmisel aastal toimunud kokkusaamisel antud lubadustest.
Lähiaja üritustest.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine. Kontsert toimub 28. veebruaril kell 17.00. Peale kontserti kohvilaud.
Jaanus Riimets: Jutukonkurss- umbes 50 euro eest summaarselt meened parimatele kirjutajatele. Konkursse tuleks aeg-ajalt teha. Meie inimesed soovivad osaleda taolistel konkurssidel. Vastav kuulutus ilmub Kuukiires
Tegevus ajavahemikul 27. november 2024 kuni 15. jaanuar 2025.
28. novembril kuulutati Mari-Liis Täht töö ART AND LOW VISION BRUSSEL 2024 kunstinäitus-konkursi žürii hääletusel skulptuuri alajaotuses parimaks.
03. detsembril . toimusid Annetamistalgud. Helen Künnap käis kohal talgustaabis FB-live intervjuud andmas.
05. detsembril osales PPÜ Puuetega Inimeste Jõuluturul Tallinna Puuetega Inimeste Kojas.
06. detsembril esines ühingu puhkpilliorkester Iru Hooldekodus kontserdiga
07. detsembril osales PPÜ Erilisel kingiturul Astangu rehabiliteerimiskeskuses.
07. detsembril toimus ühingu jõulupidu. Jõulupeol osales 75 inimest.
10. detsembril toimus PPÜ kingilaat
12._13. detsembril _toimusid väravaaugu tasandamistööd
12. detsembril määrati PIME festival Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt suure ühiskondliku mõjuga teo nominentide hulka.
12. detsembril toimunud Tallinna linnavolikogu istungi 2025. aasta eelarve kinnitamisega on määratud PPÜle töö- ja rakenduskeskuse tegevuse toetus 35 000.
13. detsembril esitas Helen Künnap kindlustusele kahjuteate 3 trepikojas toimunud uputuse kohta.
14. detsembril esitas Helen Künnap PPÜ taotluse Aitab Eestit uude vooru, 2025 1. kvartaliks.
17. detsembril sai PPÜ Aitan Eestit taotlus positiivse vastuse.
20. detsembril saabus Erasmus+ projektitaotluse positiivne vastus. projekt „Uued võimalused nägemispuudega inimeste täiskasvanuhariduses Eestis ja Soomes” kogusumma 60000€.
28. detsembril toimus PPÜ saalis Terateatri lastelavastuse “Iidvana igavik” esimene test-esitlus.
07. jaanuaril saabusid Toidupangast PPÜ vähekindlustatud liikmetele toiduabi pakid.
09. jaanuaril võtsid Janne Jerva ja Helen Künnap osa Eesti Puuetega Inimeste Koja puuetega inimeste huvikaitse infotunnist.
09. jaanuaril toimus mitteametlik PPÜ juhatuse kohtumine
11. jaanuaril toimus lauluklubi, osales 24 inimest. Organiseeris Kaia Nõlvak
13. jaanuaril saime kindlustuselt vastuse kahjude osalise katmise kohta.
14. jaanuaril saime ASlt Tallinna Vesi annetuse 5000 eurot.
ARTIKLI LÕPP
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu
Juhatuse koosolek nr 2
Koosolek toimus Skype teel
Aeg: 05. märtsil 2025
Algus kell 9:30, lõpp kell 12:00
Juhatas: Artur Räpp
Protokollis: Ulrika Tint
Osalesid: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp. Lisaks tegevjuht Helen Künnap.
Päevakord:
Uute liikmete vastu võtmine ja ühingu liikmete nimekirjast kustutamine
Ühingu annetuskampaaniad
Tondi 8A haldamine
Koostöö teiste organisatsioonidega
Lähiaja üritustest ja projektidest
Üldkoosoleku korraldamine
Tegevus ajavahemikul 15. jaanuar kuni 05. märts 2025
Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine
Juhatus otsustas liikmeteks vastu võtta Innar Masing ja August Link.
Tänu Priit Kasepalule leidis juhatus võimaluse kontrollida Rahvastikuregistrist, kas ühingu liige on elus. Kontrolli tulemusena leiti 67 ühingu liiget, kes on surnud. Lisaks teatati ühest hiljuti surnud ühingu liikmest. Juhatus otsustas kustutada surma tõttu ühingu liikmeskonnast 68 ühingu liiget.
Lisa: Nimekiri (lisa 1)
Juhatus otsustas kord aastas, enne üldkoosoleku kirjade saatmist, kontrollida Rahvastikuregistri abil liikmete nimekirja.
Ühingu annetuskampaaniad
Artur Räpp: Ühingu annetuskampaaniate prioriteedid sai paika pandud kaks aastat tagasi, mille põhjal läbi viia annetuskampaaniaid. Ettepanek on kaotada järjestus prioriteetsuse järgi, sest siis saab valida annetuskampaaniateks ka teisi valdkondi vastavalt võimalusele ja huvitatud inimestele.
Juhatus otsustas: kaotada annetuskampaaniate korraldamise nimekirjast prioriteetsus ja jätta sinna hetkel järgmised tegevused: Kööki kubu ja teised köögivahendid; Töövahendid käsitöö valmistamiseks; Skaneerimis- ja lugemisteenus; 3d printer ja teised vahendid arvutiklassi. Vajadusel täiendada nimekirja.
Tondi 8a haldamine
Helen Künnap: Kuna ei ole saanud arhitektilt vastust seoses maja vundamendi soojustamisega, siis on mõttekas lükata maja vundamendi tööd 2026 aasta plaani ning panna üldkoosoleku päevakorda maja vundamendi punkt küsimaks luba nii suure töö tegemiseks. Sel aastal võiks püstakute olukorra üle vaadata, need kaardistada ja vastavalt sellele saada ülevaade ka hindadest. Praegu käib esimeses trepikojas oleva WC remont. III trepikojas, pika koridori lõpus oleva PPÜ korruse WC on valmis. Üleval korrusel on WC valmis ja ka laoruum saab kohe valmis. OÜ Purpur Rutt loobus ühest väiksemast kontoriruumist. Sellele ruumile on juba rentnik leitud. Värava ees olev lomp on likvideeritud, kasutades ajutist lahendust – see on praegu kaetud killustikuga. Anti ülevaade maksumuudatuste mõjust, mis mõjutab ühingu tööd. Arutati hoone otstarbe muutmise küsimust tööstushoonest sotsiaalhooneks või muuks kasutusega rohkem kokkusobivamaks ning otsustati probleemi lahendamisega edasi minna.
Koostöö teiste organisatsioonidega.
Harineri likvideerimine peaks jõudma lõpuni aprillis. Ühing peab otsustama, kas ta võtab MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner“ likvideerimine ja vara PPÜ-le üle andmine. Juhatus arutas „Harineri“ laojääkide, töövahendite ja arhiivi vastu võtmise küsimust.
Arutelu käigus leidis juhatus: Tooted on nende laos ning vastav dokumentatsioon kauba kohta olemas. Arhiivi maht pole teada ja kui palju vajab see laopinda ning tööd, kui palju võib tulla päringuid arhiivi kohta. Harjade müüki saaks teha küll, kuid tegevuse kasumlikkus on küsitav. Pole ka teada, kui müügiväärtuslikud tooted on. PPÜ töötajad on juba praegu oma kohustuste ja töömahuga ülekoormatud ning neil pole aktiivseks müügiks aega. Kellegi eraldi palkamine tähendab, et müügiga teenitakse täiendavalt palgatud inimese töötasu ja kaasnevad kulud tagasi.
Juhatus otsustas MTÜ Töökeskus „Hariner“ likvideerimise järel alles jäävaid tooteid, tootmisvahendeid ja arhiivi-dokumentatsiooni mitte vastu võtta.
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV)- oleme selle organisatsiooni liige, kuid nende tegevus on arusaamatu. Senine koostöö nendega on nõrk.
Ees on Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt korraldatav Norra sõit. Ühingu eesmärk on osaleda sotsiaalsete ettevõtete konverentsil ja minna Oslo pimedate ühingusse külla tutvuma nende tegevustega. Külastuse eesmärgiks võiks olla koostöö Oslo pimedate ühinguga. Kaaluda järgmisel aastal Erasmuse projekti esitamist. Tutvuda nende tööhõive, ligipääsetavuse, rehabilitatsiooni, annetuste, toetuste ja liikmeskonnaga. Pärast reisi jagada infot nii juhatusele kui ka liikmetele.
Lähiaja üritustest ja projektidest
Projektitaotlus Armastan aidata annetuskeskkonda esitamise tähtaeg on 10. märtsil Sellesse projekti läheb arvutiklassi uuendamine.
Korraldada kevadlaat koos silmalaeka abivahendite tutvustamisega 10. mail
Helen Künnap: esialgu on idee tasandil teha PIME festival valge kepi päeval 15. oktoobril
Korraldada jõulupidu 13. detsembril
Juhatus otsustas: esitada Daniel Vensel Lions klubi poolt välja kuulutatud Matti Klaari nimelise stipendiumi kandidaadiks
Juhatus otsustas muu arutelu käigus utiliseerida vastuvõturuumis olev moraalselt ja füüsiliselt aegunud suurendusteler.
Üldkoosoleku korraldamine.
Juhatus otsustas: Ühingu üldkoosolek toimub laupäeval, 17. mail 2025. Üldkoosoleku päevakorda arutatakse järgmisel juhatuse koosolekul.
Tegevus ajavahemikul 15. jaanuar kuni 05. märts 2025.
14. jaanuaril esitas Clelia Piirsoo Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile taotluse “Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine terviseedendusse “
21. jaanuaril esitas Clelia Piirsoo Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile taotluse “Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine ühistegevustesse”.
23. jaanuaril osalesid Janne Jerva ja Helen Künnap EPIKoja võrgustiku huvikaitse veebikoolitusel.
28. jaanuaril käisid Janne Jerva ja Helen Künnap Tallinna Puuetega Inimeste Koja korraldatud kohtumisel Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovskiga. Nõupidamise teema: puuetega inimeste esindusorganisatsioonide kaasamisest.
30. jaanuaril kontrolliti PPÜ spordisaali trenažööre ja tehti põhjalik hooldus sõudeergomeetrile.
01. veebruaril esitas Helen Künnap Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile PPÜ 2025 aasta Töö- ja rakenduskeskuse tegevuse toetuse projekti. Eelarve 35 000.
03. veebruaril saime positiivse vastuse „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine terviseedendusse” projekti rahastamiseks summas 1870. Selle raames toimuvad tervisevõimlemised, sõudespinningu trennid ja kõnnikolmapäevad.
03. veebruaril algasid PPÜ 2025 töö- ja rakenduskeskuse tegevuse toetuse raames vaibakudumise tunnid.
06. veebruaril algasid PPÜ 2025 töö- ja rakenduskeskuse tegevuse toetuse raames keraamika tunnid.
07. veebruaril algasid 2025 aasta joogatreeningud.
10. veebruaril saime negatiivse vastuse taotlusele “Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine ühistegevustesse”.
12. veebruaril osales Priit Kasepalu Eesti Pimedate Liidu juhatuse koosolekul.
12. veebruaril osales Artur Räpp Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaaltranspordi töögrupi koosolekul. Arutati erinevate sotsiaaltranspordi liikide, liinivedu, juhuvedu ja invatakso, eesmärke ja vajadusi ning võimalusi süsteemi lihtsustada.
13. veebruaril osales Priit Kasepalu Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse koosolekul.
14. veebruaril külastasid õpilased Eesti Rahvusvahelisest Koolist PPÜ vaibakudumisetuba. Neid võttis vastu ja vaibakudumist tutvustas Aire Tamvere.
15. veebruaril toimus lauluklubi, osales 22 inimest. Organiseeris Kaia Nõlvak.
18. veebruaril osales Artur Räpp Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis Tallinna ligipääsetavust käsitleval nõupidamisel. Tallinn peab õigeks, et eraldi ligipääsetavuse arengukava Tallinnal ei ole, vaid ligipääsetavuse-alased tegevused jaotatakse ametite arengukavadesse tagades nii suurema tähelepanu ligipääsetavusele.
20. veebruaril osales Clelia Piirsoo Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti korraldatud Ligipääsetava kultuuri inspiratsiooniseminaril.
22. veebruaril toimus PPÜ saalis liikumise töötuba nägemispuudega inimestele. Korraldas Eesti Kunstiakadeemia Tootedisaini magistriõppekava tudeng Annika E. Viigand.
28. veebruaril toimus Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik kontsert PPÜ saalis. Osales 45 inimest
4. märtsil algasid I trepikoja tualeti värskendusremonditööd.
5. märtsil toimus PPÜ 2025 töö- ja rakenduskeskuse tegevuse toetuse raames esimene käsitöötund Sülvi Sarapuu juhendamisel.
ARTIKLI LÕPP
Eesti Vabariigi saja seitsmenda aastapäeva tähistamine Põhja-Eesti Pimedate Ühingus
Tekst: Kert Küla
Kahekümne kaheksandal veebruaril, kuu viimasel reedesel päeval algusega kell 17:00 toimus Tondi 8a saalis Eesti Vabariigi saja seitsmendale aastapäevale pühendatud pidulik kontsert, millest võttis osa ligikaudu viiskümmend inimest. Mõistagi oli nende hulgas nii meie ühingu liikmeid, kui ka töötajaid.
Tänavuse Eesti Vabariigi saja seitsmendale aastapäevale pühendatud kontserdi juhatas lühikese ühingu maja ajaloo teemalise sõnavõtuga sisse nimetatud ühingu endine pikaaegne juhatuse liige Eduard Porissenko. Nimelt valmis Tallinna Kesklinnas aadressil Tondi 8-A asuv praegune Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoone aastal 1955 ning nüüdseks on möödunud 70 aastat selle nägemispuudega inimeste jaoks väga olulise maja ajaloos. Nägemispuudega inimeste organisatsioonidest tegutsevad samas majas Eesti Pimemassööride Ühing, harrastusteatrina tegutsev Terateater ja Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus ning samuti on mitmed ruumid välja üüritud. Lisaks tegelevad nägemispuudega inimesed siin majas aktiivselt erinevate tegevustega nagu vaibakudumine ja keraamika. Pakutakse kogemusnõustamise teenust ja spordialadest harrastatakse kabet ja malet, tegeldakse võimlemise ja joogaga ning mängitakse pimedate lauatennist.
Sellel toredal kontserdil olid järgmised esinejad:
kõigepealt esines ühingu puhkpilliorkester, ikka vana-hea maestro Vello Loogna juhatusel ning pärast puhkpilliorkestrit esines ühingu lauluansambel PÜÜ, Kaia Kattai juhatusel . Samuti esinesid oma etteastetega mitmed solistid.
Loomulikult mängis puhkpilliorkester meie armsa kodumaa sünnipäeva puhul esimesena Eesti Hümni. Seejärel, pärast püsti seistes hümni kuulamist ja kaasalaulmist, kõlasid mainitud orkestri esituses mitmed isamaalised laulud nagu Lipu Laul, tuntud laul Kodu- ja Ristikhein ja nii edasi.
Järgmisena pärast puhkpilliorkestrit esitas mõned ilusad laulud ühingu lauluansambel.
Edasi kulges üritus paari sõnalise esitusega. Ühingu liige Mari-Liis Täht luges peast kaks luuletust. Ühe luuletuse autoriks on Betti Alver ja teine kevadeteemaline luuletus on Mari-Liisi enda looming.
Viimasena esinesid meile rõõmsameelsed noorhärrad Danjel Ventsel ja Paul-Art Kahar.
Danjel mängis trummi ja saksofoni ning Paul laulis kaks muhedat laulu, milleks olid Meremeeste laul ja laul pika kleidiga tüdrukust. Need kaks noormeest on minu teada varemgi koos musitseerinud.
Meie toreda kontserti lõpetas traditsiooniks saanud kohvilaud, kus einestasime laudade ääres istudes kohvi või teed juues ning maitsvaid võileibu ja õunakooki süües.
Ka kodus oli meil vabariigi aastapäeva puhul köögilaual väike Eesti lipp ning televiisorist kuulasin koos emaga aastapäeva paraadi ning muid selle pidupäeva telesaateid. Eriti jäid mulle kirjeldustõlkega kontsertetendusest meelde neli koristajat, kes andsid etendusele omamoodi vaatenurga.
ARTIKLI LÕPP
Kevadeootus
Tekst: Jaanus Riimets
Minu lemmikpoeet kirjutab oma ühes väga kaunis armastusluuletuses oma armsamale, et „see aasta tuleb kevad teisiti, jah teisiti…“ Minu lemmikaastaaeg on ikka olnud kevade, selle tärkav loodus ja eriti vetevulin ojades. Puhta vee liikumisel looduslikus sängis on eriline võlu. Olen seda kuulnud lapsepõlves siinsamas lähedal väikeses kraavis, aga ka kauni Piusa jõe ääres Võrumaal. Eriliselt kaunis on see kõik koos lindude lauluga. Kui ei näe, siis kajastub looduse roheluse areng inimese jaoks vaiksetes häältes metsas, heinamaal ja ojakese ääres. Metsas ja looduses ununevad argimured, teadmine, et väike pensionitõus ei kompenseeri elamiskulude tõusu, et elus on üldse palju ebaõiglust ja ülekohtused inimesed käivad liiga sageli ringi, nagu nad oleksid need kõige õigemad. Istudes aga soojendava kevadpäikese rõõmsakstegevas helguses, taandub kõik negatiivne. Kuigi ma tean, et rästikud on sellel ajal eriti mürgised ja uimasuse tõttu ohtlikud, siis mõtlen sellele, et rästik on ju see, kes ta on. Niikaua kui ta roomab ringi ja ainult susiseb , las ta olla. Iseasi kui mõni inimene võtab omaks selle ussi halvad omadused, mürgisuse, salakavala nõelamise ja ohtlikkuse. Muidugi siin peab ütlema, et ükski päris rästik pole nii ohtlik kui inimene oma õeluses. Ometi taltuvad vahel ka kurjad inimesed. Mitte, et nad alati headeks muutuksid, kaugel sellest, aga nad ei saa enam niipalju kurja teha kui enne.
Kevade on ka külvamise aeg. Just osalesid meie inimesed veebis Pimedate liidu poolt korraldatud seminaril aiandusest. Olen elus vahel mõelnud, et aedniku töö on ikka üks kaunis töö. Mitmeid kuid läheb aega, kuni saak valmis saab, aga küll on palju toimetamist. Omakasvatatud porgand toidulaual, siis on rõõm suur. Ka vaimusõna külvatakse ja selle vilja ootamine võtab aega. Hiljutisel emakeelepäeval mõtlesime Kristjan Jaak Petersonile, kes kirjutas üsna ammu meie kallist emakeelest nii kaunilt ja ülevalt. Selles keeles on edasi antud palju vajalikke mõtteid kirjalikult juba pool aastatuhandet. Meie jaoks on olulisim heliraamatute kuulamise võimalus. Oleme tegijatele ka sel kevadel väga tänulikud. Ikka kaunil kevadel raamatuaasta jätkumist!
ARTIKLI LÕPP
Aprillist muutuvad eriarsti visiiditasud
Tekst: Artur Räpp
Alates 1. aprillist võib arsti külastamine minna kallimaks. Allpool asjast täpsemalt. Kindlasti tuleb tähele panna, et tegu on piirhindadega ning konkreetses terviseasutuses või piirkonnas võivad summad olla ka väiksemad. Andmed on pärit Tervisekassa lehelt ning Ravikindlustuse seadusest. Kui selgub siiski, et käesolevas artiklis on viga, küsige täpsustusi Tervisekassast.
Nüüd summad ja korrad.
Ambulatoorse eriarsti Visiiditasu piirmäär on 20 eurot. Haigla voodipäeva tasu piirmäär on 5 eurot.
Järgnevad erandid.
Ambulatoorse eriarsti visiiditasu piirmäär on 5 eurot, kui inimene on
alla 19-aastane;
rase (välja arvatud kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses raseduse või sünnitusega, viimasel juhul on visiit tasuta);
alla üheaastase lapse ema;
üle 63-aastane;
riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensioni või vanaduspensioni saaja;
töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega;
töötu tööturumeetmete seaduse tähenduses;
sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetuse saaja või tema perekonnaliige, kui isikule või tema perekonnale on ambulatoorse eriarstiabi osutamise kuul või sellele eelnenud kahel kuul makstud toimetulekutoetust.
Eelneva selgituseks
Kuigi puudega inimesi pole eespool mainitud, kehtib vähendatud visiiditasu osalise või puuduva töövõimega inimestele. Kui on puue, siis on ka vähenenud töövõime. Vähendatud visiiditasu kehtib ka neile, kes saavad puudepensioni. Kui mõni teie tuttav saab eelpensionit või on saanud pensionile muul põhjusel enne 63-aastaseks saamist, siis on ka neil eriarsti visiit soodsama hinnaga.
Kui käite sama arsti juures ja ta kutsub teid sama aasta sees tagasi, siis järgmised korrad on visiiditasuta. Kui järgmine visiit satub juba uude aastanumbrisse, siis tuleb tasu maksta. Ka siis tuleb visiiditasu maksta, kui see oli nii-öelda uus tegevus, arst ei kutsunud teid tagasi, te lihtsalt lähete uuesti.
Samad piirhinnad kehtivad ka õendusteenuse puhul.
Kui te ei tule kokkulepitud ajal kohale ja ei ütle sellest vähemalt 24 tundi ette, võidakse teilt järgmine kord võtta kahekordset visiiditasu.
Haiglapäevade tasu võetakse kuni 10 päeva eest ühe haigusjuhtumi kohta. Arvesse läheb iga alustatud päev. Kui läheb halvasti ja olete haiglas järjest erinevate haigustega, siis võib neid tasupäevi tulla ka üle 10.
Kui lähete erakorralise meditsiini osakonda, vana nimega traumapunkti, ja teid paigutatakse kohe haiglasse, siis on visiit ilma tasuta. Muidu on vastavalt ülaltoodule.
Ja parim kõige lõppu. Perearsti külastamisel visiiditasu ei ole, kuigi mõnede tõendite puhul võidakse tasu võtta.
ARTIKLI LÕPP.
Minu osalemine kahekümne teisel presidendimatkal
Tekst: Kert Küla
Sellel aastal õnnestus minul esmakordselt osa võtta presidendimatkast, millest olen unistanud paar aastat.
Mõte Aegviidust Jänedale kulgeval kaheksa kilomeetri pikkusel presidendimatkal osalemisest hakkas minu peas idanema mitu aastat tagasi, kui kuulsin sellest vahvast matkast Eesti Televisiooni telesaatest „Aktuaalne kaamera“. Just sellest telesaatest saingi teada, et tegemist on igal aastal talvel toimuva liikumisüritusega, millest võtab osa sadu inimesi ning mida on võimalik läbida nii kõndides kui suusatades. Samuti võimaldab presidendimatkal osalemine külastada kahte maakonda, sest nimetatud matka alguspunkt Aegviidu asub Harjumaal Anija vallas ning selle retke lõpuks on Lääne-Virumaal Tapa vallas paiknev Jäneda. Ilmselt seetõttu tervitasid meid enne starti nii Anija vallavanem kui Tapa vallavanem.
Sellel aastal nimelt esimesel märtsil toimuski järjekorras kahekümne teine presidendimatk, millest õnnestus ka minul osa võtta, kuigi mina osalesin sellel retkel esimest korda.
Rääkisin pärast internetist selle matkaürituse kohta info uurimist oma isiklikule abistajale Laur Raudsoole nimetatud matkal osalemise soovist paar nädalat enne ürituse toimumist ning ta oli nõus minu saatjana kaasa tulema. Tegelikult oli minul mõte presidendimatkale minna eelmisel aastal, kuid siis me sellel üritusel kahjuks ei osalenud. Lisaks minule osales sellel aastal presidendimatkal üks minu pime sõber koos saatjaga ning meie ühingus töötav pimedate lauatennise treener Rein Järve.
Kui laupäev, esimene märts kätte jõudis, istusime Tallinnast Balti jaamast kell 9:32 väljuvale Elroni elektrirongile, mis suundus Aegviitu. Mõistagi oli matkapäeval mitmete peatustega rong rahvast täis ning rongis oli mitmeid püstiseisjaid ja rongisõit kestis veidi alla tunni aja. Pärast Aegviidu jaamas rongist väljumist oli tänavuse presidendimatka stardini jäänud veel pool tundi ning sel ajal peeti mitmeid lühikesi sõnavõtte ja kõlas Aegviidu valss. Kui kell sai 11 antigi presidendimatkale start ning oluline on siinkohal mainida, et matka distantsi võis läbida igaüks kõndides endale jõukohase tempoga. Oluline on teada, et kuna sellel retkel on üsna palju inimesi, siis tekivad ikkagi samas tempos liikujatest väikesed grupid, millega tasub kindlasti sammu pidada. Meie kõndisime enamasti ühtlase tempoga, paiknedes ilmselt kusagil laiali hajunud pika inimeste rivi keskmises osas. Retke alguses pärast starti läksime küll ühtlaste rongkäikudena liikudes üle Piibe maantee, kuid edasist teekonda oli võimalik jätkata mitmel moel, kõndides nii mööda metsaradu kui piki maantee-äärset kergliiklusteed. Meie Lauriga plaanisime minna läbi metsa, kuid metsatee kulges üsna künklikul maastikul ning oli langustel ja tõusudel libe. Seetõttu siirdusime Nelijärve Puhkekeskuse juurest, mis oli enam-vähem matka keskpunktiks, maantee-äärsele kergliiklusteele, kus oli parem kõndida ja matka lõpuosa kulges meil rõõmsalt ühtlases tempos liikudes ning kokku kulus meil presidendimatka distantsi läbimiseks üks tund ja kolmkümmend kuus minutit. Arvestades väikest puhkepausi Nelijärvel ning väga aeglast kulgemist talviselt libedal metsarajal, jõudsime Jänedale Musta Täku talli juurde, kus oligi selle matka lõpp, veidi enne kella ühte.
Kuna iganädalaselt jalgsi nii pikki vahemaid ei läbi, oli Presidendimatk minule veidi väsitav.
Mainin veel, et Nelijärve puhkekeskuses on toimunud mitmed Eesti Pimedate Liidu organiseeritud suvepäevad ning olen ka varem veidike sealsetel metsaradadel jalutanud
Eesti Vabariigi esimesel presidendil Konstantin Pätsil oli oluline roll mitmetele inimestele tuttavaks saanud Aegviidu ümbruse populariseerimisel ning Jäneda Põllutöökeskkooli rajamisel ja selle kooli hea käekäigu eest hoolitsemisel kogu oma presidentuuri vältel.
Aastal 1935 algatasid just Jäneda Põllutöökooli poisid üle-eestilised põllutöökeskkoolide meistrivõistlused suusatamises. Samas koolis õppis ja traditsioone järgis 27. lennu vilistlane, president Arnold Rüütel. Seega on kaks Eesti presidenti kõndinud ja suusatanud mööda neid samu metsaradu, kus nüüd kulgebki niinimetatud presidendi matkarada.
Kuna endine põllutöö keskkool asus Jänedal, aga elektrirongiga saab Tallinnast sõita Aegviitu, otsustati hakata korraldama rahvamatkasid Aegviidust Jänedale, mis on paljudele inimestele jõukohase distantsiga ning neid retki hakati endiste Eesti vabariigi presidentide järgi nimetama presidendimatkadeks. Kusjuures märkimist väärib veel asjaolu, et presidendimatka saab läbida nii metsaradadel jalutades kui kõndides mööda Piibe maantee ääres kulgevat kergliiklusteed. Meie kõndisime algul kuni Nelijärve puhkekeskuseni mööda metsateed, kuid arvestades talvist Kõrvemaa künklikku maastikku oli metsarada tõusudel ja langustel üsna libe ning pärast Nelijärve puhkekeskust jätkasime oma jalgsi retke liikudes mööda mainitud asfaltkattega kergliiklusteed. Sellel raja lõigul oli lund ja jääd väga vähe, ei olnud üldse libe ning kohati meenutas kõndimine väiksema liiklusega linnatänaval jalutamist.
Oluline on veel mainida, et presidendimatk on kõigile retkel osalejatele tasuta.
Samuti oli kõigil presidendimatka lõpetajatel võimalus osaleda loosis, kus peaauhinnaks oli HUUM saunakeris ja viiele õnnelikule pakuti tasuta pääset TERMINAATORI simmanile. Lisaks ootas matka lõpetajaid traditsiooniliseks saanud tasuta soe supp Jänedal Musta Täku Tallis ja suppi pakuti alates kella kaheteistkümnest kuni kella kolmeni pärastlõunal. Sel korral pakuti matkajatele maitsvat hernesuppi ja supi kõrvale sai võtta nii leiba kui saia.
Pärast presidendiraja läbimist oli võimalus Jänedalt tagasi Aegviitu sõita tasuta bussiga, kuid meie jalutasime pikki Jäneda külavaheteed veel kaks kilomeetrit, et jõuda Jäneda jaama, kust sõitsime Elroni rongiga tagasi pealinna, kuigi Jänedal peatub ronge vähem kui Aegviidus.
Presidendimatkal osalemine oli minule meeldiv liikumisüritus värskes õhus, millest kavatsen ka edaspidi võimalusel osa võtta.
ARTIKLI LÕPP
Raha ja pimedus
Tekst: Jaanus Riimets
Kõik inimesed, nii meie gruppi kuuluvad JA teised, vajavad oma elu korraldamisel rahalist toetust. Iseenesest ei teki midagi ja kuigi me teame, et elu põhiväärtusi raha eest ei saa, siis nende põhiväärtuste nautimise jaoks peab elama ja elus püsimiseks vajame neid asju, mida kasutades tuleb nende eest maksta. Minu eaka ema eluajal on siin maal väga erinevaid rahatähti käibel olnud, kroonid koguni kaks korda. Mina ise mäletan aega kui odav leib maksis 14 kopikat ja rostbiifi kilo Haapsalu kulinaariapoes 4. 60 rubla. Praegu ostan leiba , mis maksab ühes e-poes 59 senti, aga rostbiifi hind on kaugel üle minu praeguste rahaliste võimaluste, vähemalt igapäevaste võimaluste. Ometi elasid inimesed ära ka sõja- ja okupatsiooniaastatel, kui raha oli tihti vaid paber, millel valitsejate pildid peal, aga mille eest midagi osta polnud võimalik. Raha on alati olnud teatud seoseks valitsejate ja valitsetavate vahel. Rahaasju on ikka korraldanud riikide võimukoridorid. Kuidas kuskil, kas arukamalt või arutumalt, kas väikese, suure või väga suure inflatsiooniga, aga inimestel pole enamasti jäänudmuud üle kui leppida. Paljuski on muutunud see, mil moel raha meieni jõuab. Mäletan esimest rahapalka Torma sovhoosis, kui sain nelja tööpäeva eest neli sinist viierublalist. Olin siis alles koolipoiss ja raha tõelistest omadustest taipasin palju vähem kui praegu. Teine eriline mälestus on Pikk tänav 40 , kus asus 1982. aastal tolleaegse kultuurilehe „Sirp ja Vasar“ toimetus ning kassa, kust sain oma esimese honorari 25 rubla, millest küll oli maha arvatud tulumaks. See on jäänud ka ainsaks korraks kui olen saanud tulumaksu maksta, sest nõukogude ajal olid pimedad tulumaksust vabastatud ja vabariigi ajal ma pole üle tulumaksuvaba miinimumi suutnud teenida. Praegu käib suur osa raharinglusest elektrooniliselt. Inimeste, nii ostjate kui müüjate jaoks on raha vaid number kusagil ekraanil või konto väljavõttel. Meie saame neid numbreid lugeda -kuulata oma arvutite või telefonide abil. Paljudel on pangast tellitud teavitusteenus, et kui mingi summa jõuab kontole, siis meilile või telefonile tuleb vastavasisuline teade. Minu puhul on teate juures ka konto vaba jääk. Eks ikka vahel sooviks, et nii laekuv summa kui konto jääk oleksid suuremad, aga tegelikult on hoopis tähtsam rahulolemine sellega, mis sulle antakse. Me elame keerulisel ajal. Me ei tea enam nii kindlalt kui mõned aastad varem, mis juhtub meie rahaväärtusega. Aastasaja negatiivsetele kogemustele mõeldes on kerge paanikasse sattuda ja isegi ebamõistlikke otsuseid teha. Kas aga on mõistlik ühe rahvakirjanik Oskar Lutsu tegelase kombel rahapaberid hiirtele söödaks koju tuua, see on omaette küsimus. Meie ajastu üks iseloomustavamaid omadusi on usaldamatus. Nii üksikute inimeste vahel kui riigi ja inimeste vahel Ja see usaldamatus väljendub ka olulisel määral rahaasjades. Nii palju on selles vallas pettusi. Eks vekslivõltsimisi ja valerahategemisi on igal ajal olnud. Praegu on üks eriline asjaolu. Väljapetetud raha võib sekunditega liikuda tuhandete kilomeetrite kaugusele. Ja sealt seda enamüles ei leia. Ei loe, kas oled nägija või mitte. Väga kaitsetud võivad olla siin meie inimesed. Kindlasti ei tohi oma koode anda kellegi teise käsutusse. Selles vallas tasub ettevaatlikkus end ära. Kui inimesed arukalt käituvad, siis on praegusaja meetoditega võimalik oma raha paremini kaitsta kui varem. Sageli petetakse raha välja suurte lubadustega enneolematust kasumist. Sellised jutud on alati pettus. Siin kasutatakse tihti ära ka inimeste usaldamatust oma riigi vastu. Minu ajalooline kogemus ütleb, et tuleb kontrollida, ikka on targem usaldada ametlikke kanaleid, kui isehakanuid aitajaid. Muidugi meie inimesed vajavad sageli rahaasjades teiste inimeste abi. Mina pole veel kunagi teise inimese abi kasutades petta saanud. Kui kellelgi on vastupidiseid kogemusi, siis on see väga kahetsusväärne. Olgem ettevaatlikud ja küll me saame hakkama.
ARTIKLI LÕPP
Skype läheb, Teams jätkab, suhtlus jääb
Tekst: Artur Räpp
Nii nagu sai kirjutatud eelmises „Kuukiire“ numbris, suletakse 5. mail paljude nägemispuudega inimeste hea suhtlusabiline Skype, päris meie oma Eestist alguse saanud suhtlusrakendus. Selle asemele astub Teams, mis on ka mitmed Skype oskused ajapikku endasse haaranud. Nii väliselt kui sisemiselt. Nii võib Teamsi ka Skype pojaks pidada, täiesti teistmoodi ja iseseisev, kuid siiski midagi nagu tuttavat oleks.
Prooviks selle ühe kuu jooksul, mis 5. maini on jäänud, Teamsiga tuttavaks saada või mõne teise suhtlusrakendusega, kui Teams oma funktsioonidega ja käitumisega ei peaks sobima.
Kõigepealt Teamsi sisselogimisest
Kui logite Windowsi avamisel Windowsisse sisse täpselt sama kontoga, mis teil on Skype’s, logitakse teid Teamsi sisse automaatselt. Teams otsib Windowsi kasutajakonto üles ja kasutab seda. Kui sisenete Windowsisse kuidagi teisiti, võib juhtuda, et peate Teamsi sisenemisel kasutajatunnuse ja salasõna sisestama.
Teamsi sisenemiseks sobib täpselt sama kasutajatunnus ja salasõna, mida kasutasite Skype’sse sisenemiseks. Nii tehes tulevad ka Skype kontaktid ja vestlused üle. Kui ajapikku olete salasõna unustanud, pakutakse selle taastamiseks ka vastavat valikut. Kuidas see täpselt käib, läheb natuke liiga tehniliseks, et siia artiklisse mahtuda. Vaid lühidalt, et see pole keeruline. Teile saadetakse e-postile vastav link. Mõnel juhul on võimalik ka mobiili sõnumi saamine.
Kui olete oma Skype kontoga, kas nii või naa, sisse loginud, tulevad üle ka kõik Skype vestlused ja kontaktid.
Teamsis on tekstisõnumite kirjutamine ja lugemine üsna lihtne. Palju lihtsam kui oli Skype’s. Saab ka helistada. Teamsis on nii tavakõne kui videokõne tegemiseks ka kiirklahvid. Kas koos või ilma pildita, nagu vaja on. Sissetuleva pildiga on pimedal enamasti vähe teha, kuid teistele pilti näidata võib pimedal inimesel vahel vägagi vaja olla. Näiteks kui ostsite midagi uut ja tahate veenduda, et see näeb just nii välja kui ette kujutasite, kaotasite midagi ära ja vajate abi selle leidmisel, helistate mobiilist ja vajate abi enda asukoha määramisel või muud sellist. Soovitan videokõnet kaaluda.
Teamsis saab kõneleda ka mitme inimesega korraga, kuid siin on üks piirang. Kui vestlusgrupis on üle 20 inimese, siis niisama lihtsalt kõnet alustada ei saa. Kuidas see täpselt käib ja millised võimalused ja piirangud seal on, sellest mõni teine kord. Tekstisõnumite abil vestlemisel sisulisi piiranguid pole. Tavainimesed piiranguteni ei jõua.
Kui Teamsi kasutatakse nutitelefonis, saab saata ka häälsõnumeid. Windowsi Teamsis see võimalus mingil põhjusel hetkel puudub. Ehk tuleb.
Windowsi Teamsi klahvikäsud on toodud artikli lõpus. Siin kõige tähtsamad:
CTRL+1 – vestluste loetelu
Enter ehk Sisestusklahv avab vestluse ja jõuate kohe teksti kirjutamise väljale.
Kui olete tekstisõnumi valmis kirjutanud, saadab Enter ehk sisestusklahv selle ära.
Vestlusaknas olles loeb ekraanilugeja saabunud sõnumid automaatselt ette. Kui soovite saabunud sõnumeid aga ükshaaval üle vaadata, vajutage üks kord SHFT+TAB ehk eestikeelsete klahvinimedega Tõstuklahv koos klahviga TAB ja jõuategi sõnumite nimekirja.
Noolega üles ja alla saab sõnumite vahel liikuda.
Sissetuleva kõne häälkõnena vastuvõtmiseks on käsk CTRL+SHFT+S, Kõne lõpetamiseks CTRL+SHFT+H, Mikrofoni avamiseks ja sulgemiseks CTRL+SHFT+M, tavalise helikõne ise algatamiseks aga käsk CTRL+SHFT+A.
Veelkord, täpsem jutt klahvikäskudest on artikli lõpus.
Kui te soovite Skype asendusena kasutada mõnda teist tarkvara, siis nimetan mõnesid alternatiive. Olen kõiki neid ise kasutanud, kõigil on omad head ja vead. Mõnedest neist ka pikemalt.
Facebook Messenger, Whatsapp, Telegram, Teamtalk, Discord, Google Meet, Zoom, Zello.
Veidi pikemalt neist.
Facebook Messengeri, see vajab Facebooki konto olemasolu. Whatsapp, vajab nutitelefoni või BlindShell Classic 2 või Classic 3 olemasolu. Telegram, vajab nutitelefoni olemasolu, BlindShellist ei piisa.
Teamtalk, vajab kedagi osavamat, kes teeb suhtluskanalite algse häälestamise ja võib-olla käivitab ka isikliku serveri, viimane ei ole siiski hädavajalik küll. Edasi võib olla üsna lihtne. Discord, Discord on hea avatud suhtluskeskkond, kuid ekraanilugejaga keerulisevõitu ja ingliskeelne. Google Meet, Google Meet ei ole püsisuhtluskanaliteks kõige paremini kohandatud. Zoom, ingliskeelse kasutajaliidesega ja vähegi pikemate kõnede jaoks vajab tasulist kontot. Samas on kõnes osalemine üsna lihtne. Kui teid kutsutakse Zoomi konverentskõnesse, siis väga pelgama ei pea. Võib vajada küll algset häälestamist. Zello, ka see on ingliskeelne ja tasuta konto puhul veidi piiratud. See tarkvara on pigem mõeldud reaalajas suhtlemiseks.
Kõigil neil mainitud suhtlusrakendustel on olemas kas Windowsi arvuti jaoks mõeldud rakendus või saab neid kasutada veebilehelt. Nutitelefoni rakendused on neil ka kõigil olemas, kuigi mitte kõigil BlindShell Classic 2 telefoni jaoks. Classic 3 puhul on valikud laiemad.
Teams on tekstilisel suhtlemisel väga mugav. Lisaks on seal olemas kogukonnad, mis toimivad foorumilaadselt. Teams on eestikeelne. Kuid Teamsil on üks suur puudus. Seesama, kui grupis on üle 20 inimese ja on soov teha grupikõne, siis see pole võimalik. Lisaks piiratakse tasuta Teamsis grupi häälkõnede pikkust. Mitmed eespool nimetatud tarkvaradel selline piirang puudub. Kuidas täpselt see probleem lahendatakse, alles uuritakse. Nägemispuudega inimestel on Eestis mitu suhtlusgruppi erinevates keskkondades, kus on üle 20 liikme ja kus aeg-ajalt toimub mitme osalejaga häälkõnesid.
Märkus: kui teid kutsutakse mõne organisatsiooni poolt Teamsi veebiarutelule, siis seal sellised piirangud puuduvad, sest organisatsioon kasutab Teamsi tasulist versiooni. Väga tõenäoliselt vähemalt.
Artikli lõpetavad Microsoft Teams Windowsi versiooni klahvikäsud. Need toetuvad Teamsi tasuta konto käskudele. Organisatsioonides kasutatav Business Teams toimib üsna teisiti, kuigi suur osa klahvikäske kattub.
Märkus: selleks, et „Kuukiire“ heliversiooni kuulajad kuuleks ka kõiki vajalikke kirjavahemärke, kirjutan käsud kaks korda, esimesel korral tavalises kirjaviisis ja siis sõnadega välja.
CTRL+1 (kontroll klahv ja 1).
See klahvikäsk viib teid vestluste ja kontaktide ühisnimekirja. Kontaktid on selle nimekirja lõpus. Nimekirjas saab liikuda üles ja alla nooltega. Sobiva vestluse või kontakti leidmisel saab sellel vajutada Enter ehk eestikeeli öeldes Sisestusklahvi. Kontaktil saab avada ka kohtmenüü.
Pärast kontakti või siis vestluse avamist satute kohe kirjutamisväljale, kuhu saate oma sõnumi kirjutada. Sõnumi ära saatmiseks vajutage Enter klahvi.
Saabunud tekstisõnum loetakse automaatselt ette.
Kontaktile või vestlusgruppi helistamiseks on järgmised võimalused:
ALT+SHFT+A ehk Alt klahv ja Tõstuklahv koos tähega a, a nagu Albert, alustab tavalise helikõne. Räägite nagu telefonis, ainult et ilma minutimaksuta, ükskõik kuhu te ka maailmas ei helista. Loomulikult tingimusel, et ka teie vestluspartneril, kellele helistate, on Teams.
Kui selle asemel vajutada ALT+SHFT+V ehk Alt klahv ja Tõstuklahv ja v (v nagu varblane) alustate videokõne. Kui muidugi teie seadmes on kaamera olemas ja lubatud.
Kui teile helistatakse, on käsud natuke teised
Kui soovite sissetulevat kõnet vastu võtta vaid heliga, vajutage
CTRL+SHFT+S ehk kontrollklahv ja Tõstuklahv ja täht s (s nagu sipelgas).
Kui soovite just vastu võtta videokõnena, siis vajutage
CTRL+SHFT+A ehk Kontrollklahv ja Tõstuklahv ja täht a (a nagu Albert)
Märkus. Pange tähele, et kõne algatamisel on nood lisaklahvid Kontroll ja ALT, kõne vastuvõtmisel on Kontroll ja Tõstuklahv (Shift). Väljahelistamisel on helikõne jaoks vaja lisaks vajutada A nagu audio, helikõne vastuvõtmiseks on aga vastavaks täheks S nagu sipelgas.
Märkuse lõpp.
Kui kõne ajal on vaja mikrofon kinni panna, siis vajutage
CTRL+SHFT+M ehk Kontrollklahv ja Tõstuklahv ja täht M (m nagu maasikas).
Täpselt sama käsk lülitab ka mikrofoni uuesti sisse
Kui kõne ajal on vaja kaamera sisse või välja lülitada, siis selleks on käsk
CTRL+SHFT+O ehk Kontrollklahv ja Tõstuklahv ja täht O (o nagu orav).
Kõne lõpetamiseks on käsk
CTRL+SHFT+H ehk Kontrollklahv ja Tõstuklahv ja H (h nagu hobune).
Uue vestluse alustamiseks vajutage
CTRL+N ehk Kontrollklahv ja N (n nagu Narva) Küsitakse, kellega soovite suhelda ja pärast sõnumi sisu.
Loeteludes liikuge nooltega üles ja alla. Teamsis on ka mitmeid kohti, kus lisavalikute juurde pääseb nooltega vasakule ja paremale liikudes.
Valikute vahel liikumiseks kasutage TAB klahvi (Tabulaatori klahvi).
Kui sõnumis on link, siis selleni pääseb nii:
Minge sõnumite loetellu (sõnumi sisestamise väljal olles vajutage SHFT+TAB ehk Tõstuklahv ja TAB)
Liikuge nooltega üles ja alla soovitud sõnumini
Vajutage sellel Enter ehk Sisestusklahvi
Nüüd vajutage TAB klahvi kuni jõuate lingini. Avage see tavaliselt.
Kui kasutate ekraanilugejat JAWS, võite vajutada JAWS klahv + w (kaksis-v), et näha Teamsi kiirklahve. Pidage neid lugedes meeles, et tasuta Teamsi konto puhul pole kõik käsud saadaval.
See artikkel sai nüüd üsna pikk, kuid käsitles suhtlustarkvara Teams ja selle alternatiivides vaid väikest osa. Aga ehk oli sellest siiski kasu.
ARTIKLI LÕPP
Üks asjalik külaskäik Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse
Tekst: Kert Küla
Ühel neljapäeval märtsikuus, nimelt kolmeteistkümnendal märtsil korraldasin Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia eriala esimese kursuse õpilastele õppeaine Funktsioneerimisvõime ja osaluspiirangud raames ajavahemikus kell 12:00 kuni kell 15:00 külaskäigu Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse.
Selle õppekäigu eesmärgiks oli tutvumine ühingus nägemispuudega inimestele pakutavate tegevusvõimalustega ning külaskäigust võttis osa kaheksateist Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tegevusteraapia erialal esimesel kursusel õppijat ja nende õppejõud Liis Kroonmäe.
Selle õppekäigu uudsus seisnes asjaolus, et Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis mainitud erialal õppijad ei ole varem grupiga meie ühingut külastanud, kuigi näiteks Tallinna Ülikoolis sotsiaaltööd õppivad tudengid on ühingut külastanud mitmeid kordi.
Õppeaine nimetusega Funktsioneerimisvõime ja osaluspiirangud on Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õpetatav õppeaine, mille eesmärgiks on käsitleda inimeste tegevusvõimega seotud erinevaid piiranguid, lähtudes konkreetse inimese vanusest, tema tervislikust seisundist ja erivajadustest. Ehk siis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kontekstist lähtudes sobib eesmärgiks tutvumine ühingus pakutavate tegevustega, mis on kohandatud nägemispuudega inimeste jaoks. Alates keraamikast ja mitmesugusest käsitööst, nägemispuudega inimestele mõeldud nutitelefoni rakenduste kasutamisest, ekraanilugejaga arvuti kasutamisest ja punktkirjast kuni pimedatele kohandatud sportmängudeni nagu pimedate lauatennis. Loomulikult jääb sellesse amplituuti mitmeid tegevusi, mida saab rakendada nii hariduses, tööelus kui vaba aja veetmisel.
Meie õppekäigu algusajaks kolmeteistkümnendal märtsil oli kell 12:00 ja lõpuajaks kell 15:00 ning üritus lõppeski pimedate lauatennise näitamisega ja väikese muljete jagamisega. Sellel õppekäigul osalenute muljete põhjal saan küll väita, et mainitud üritus andis neile noortele inimestele asjaliku ja meeldiva kogemuse.
Minu eesmärgiks oli kaasata sellesse külaskäiku võimalusel mitmeid ühingu liikmeid ja töötajaid, et tutvustada nägemispuudega inimestele ühingus pakutavaid tegevusi, lähtudes võimalikult laiast vaatenurgast ning võib öelda, et see õnnestus. Näiteks külastasime meie ühingu majas teisel korrusel asuvat Eesti Pimemassööride Ühingut ning Janne Jerva kõneles lühidalt pimemassööride koolitamisest. Mina ja Janne Jerva rääkisime lühidalt Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse teenustest ja tegevusest ning samas keskuses tegevusterapeudina töötav Külli Kärt demonstreeris erinevaid nägemispuudega inimeste abivahendeid nagu kõnelev köögikaal, vedelikunivoo teataja, värvimääraja, luup ja valge kepp. Samuti näitasime saatjaga liikumist ja valge kepiga liikumist.
Ühingu esimesel korrusel asuvates ruumides tutvustasime kangastelgedel kootud kaltsuvaipu ning koos keraamika juhendaja Clelia Piirsooga näitasime, kuidas nägemispuudega inimesed valmistavad savist erinevaid käsitööesemeid.
Muidugi vajavad pimedad rohkem juhendamist kui nägijad, kuid üldiselt muusikaga tegeleva ja meie külastuspäeval savist ehteid teinud Maarja Haameri sõnul on oluline rõhutada, et juhendaja suhtuks kõigisse inimestesse võrdselt, vaatamata nende nõrgemale nägemisele või nägemise puudumisele. Juhendaja Clelia sõnul on siiski tähtis roll ka individuaalsel juhendamisel, lähtudes iga inimese oskustest ja eripäradest.
Edasi jätkus meie vahva külaskäik ühingu tegevjuht Helen Künnapi väikese sõnavõtuga Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuse ja projektide teemal. Seejärel tutvustasime mina ja Heiki Sookruus ühingu saali kõrval asuvas koridoris pimedatele kohandatud kabet ja malet, mis tekitas omajagu elevust ja mängurõõmu. Samuti tutvustasin veel punktkirja ja punktkirja kirjutusmasinat ning Maarja Haamer näitas , kuidas pimedana nutitelefoni kasutada.
Kell 14:30 liikusime ühiselt alumisel korrusel paiknevasse spordiruumi, kus mina koos Eugen Viiardiga näitasin pimedate lauatennist ning see oligi praeguse õppekäigu viimane osa ja mõned külaskäigul osalejad proovisid ka pimedate lauatennist mängida.
Usun, et tegu oli vajaliku külaskäiguga ning sarnaseid üritusi on ka varem toimunud ja loodetavasti toimub ka tulevikus.
ARTIKLI LÕPP
Teatripäeval kuuldavast teatrist
Tekst: Jaanus Riimets
Juba mitu aastat olen saanud korraldada meie inimestele ühiseid külastusi erinevatesse teatritesse ja ikka räägime me pärast , et käisime seda ja teist etendust vaatamas. Mõni meist tõepoolest midagi laval toimuvast nägi, aga enamus siiski ainult kuulis. Lapsepõlves käisime vanematega teatris ja kuigi ma siis üht-teist nägin, oli minu jaoks ikkagi tähtsaim see, mida kuulsin. Seepärast pole ka ime, et kogu mu lapsepõlve ja ka noorusea täitis teatripoolelt suures osas just kuuldemängude kuulamine ehk raadioteater. Sellel teatriliigil on erilised tunnused nii tegijate kui kuulajate jaoks. Kuuldemäng oli otse-eetris üsna ammustel aegadel, aga minu kuulamiste ajaks oli kuuldemäng ammu valmis enne seda, kui mina seda oma kodus kuulata sain. Teiseks saab kuuldemängu üht esitust kuulata mitmeid kordi. Ma kuulen praegusel ajal kuuldemänge oma telefoniga täpselt samas variandis, mida kuulasin lapsepõlves. Alguses pere vanast raadiost, mille nimegi ei mäleta ja hiljem „Ookeanist“ ja veel hiljem muusikakeskusest. Muidugi on kogu aeg uusi kuuldemänge juurde tulnud, aga pean tunnistama, et vanad kuuldemängud meeldivad mulle ka praegu hoopis enam, kui uuema aja teosed. Mäletan vanast ajast, et kuuldemäng etendus raadios neljapäeval kell 19. 40 ja laupäeval ning pühapäeval kell 15. Eriliselt on meeles kuuldemängude osa minu elu ühel raskemal ajaperioodil, kus olin üsna meeleheitel ja mures oma tuleviku pärast. See oli 1980 aasta alguskuudel, kui viibisin Tartu silmahaiglas ja mulle tehti mitu operatsiooni. Pidin nädalaid ainult lamama ja suureks toeks olid kuuldemängud, mida kuulasid huviga vist kõik palatikaaslased. Paljudel polnud raadiot kaasas, aga minul oli kodust kaasa toodud „Ookean“ kapi peal ja kuuldemängu ajal paluti ikka see kõigi jaoks kuuldavaks teha , kuigi muidu olid mul kõrvaklapid kaasas. Kõige erilisema meenutuse ja tähelepanu alla sattus Tammsaare „Ma armastasin sakslast“, kus peaosa mängis Jüri Krjukov. See oli noorele inimesele-olin siis 16-hingevaevadele palsamiks. Praegusel ajal kuulan kuuldemänge Klassikaraadiost pühapäeviti vanal heal ajal kella kolme paiku. Ikka helistan vahel ka neile , kes Klassikaraadiot pidevalt ei kuula, et neile teada anda, mis kuuldemäng kavas on. Kuulame ikka kuuldemänge edasi. Ja nüüd on mul raadioteatri äp ka telefonis ja saan sealt kuulata. Ka vanu kuuldemänge, mis lavastati aastaid enne minu sündimist, mis oli küll üsna palju aastaid tagasi. Head kuulamist! Head teatrikuulamist!
ARTIKLI LÕPP
Aprilli maleülesanne
Ka sel kuul lahendamiseks üks maleülesanne.
Selleks, et neil, kes kuulavad ülesannet „Kuukiire“ heliversioonist, oleks lihtsam ülesannet kuulata ja vajadusel märkmeid teha, on seis antud häälduspõhise pika kirjaviisiga.
Ülesande valis Heiki Sookruus. Heiki Sookruusil on palve. Ta soovib saada tagasisidet maleülesannete kohta. Kas te lahendate neid, kui keerulised või lihtsad need on. Selle järgi ta otsustab, kas jätkata „Kuukiires“ maleülesannete avaldamist.
Tema telefon: 5560-2367
Ülesanne :
Valged :
Kuningas Harald 1 , Vanker Georg 6, Oda Dora 5 ;
etturid : Anna 2, Berta 2, Elmar 3, Elmar 7, Friedrich 2 ja Harald 2.
Mustad :
Kuningas Harald 7, Lipp Anna 6, Vankrid Berta 6 ja Friedrich 8, Oda Elmar 5;
Etturid: Anna 5, Berta 5, Caesar 5 ja Harald 6.
Valged alustavad ja teevad mati kahe käiguga.
Kui peast lahendamiseks on nuppe ülesandes liiga palju, siis asetage nupud malelauale. Võite malelaua ja nupud kokku kombineerida ka käepärastest vahenditest või tulla pimedate ühingusse ja sealset malekomplekti kasutada.
Head lahendamist!
Vajadusel küsimused ülesande ja maletreeningute kohta Heiki Sookruus, telefon: 5560-2367
Meenutuseks veel kord, et Heiki soovib teie tagasisidet maleülesannete kohta. Seepärast tema telefon veel üks kord numberhaaval: 5 5 6 0 2 3 6 7
Andke talle kindlasti tagasisidet.
ARTIKLI LÕPP
Tänu
Tekst: Allan Väljaots
Ma olen „Kuukiire“ peatoimetaja olnud juba pea neli aastat. Olen teinud seda südamega ja nii palju kui minu oskused seda võimaldavad. „Kuukiirel“ on toimetus, Mirja Räpp, Kerti Kollom Seidelberg, Eduard Borissenko, Jaanus Riimets ja Kert Küla, kes kirjutavad ja arutavad ja annavad tagasisidet, tänud neile. Kuid alati on hea saada tagasisidet ja arvamusi ka teilt, „Kuukiire“ lugejad ja kuulajad, kus te üle Eesti või ka ehk piiri taga ei ole.
Tagasisidet on siiani tulnud vähe, vaid viiel korral. Käesolevat kirjatööd pani mind kirjutama aga hiljuti saadud uus tagasiside, milles nii kiideti kui ka tehti paar märkust, kuid südame tegi see soojaks. Ma sain aru, et teie, „Kuukiire“ lugejad, olete päriselt olemas, loete ja hoolite sellest.
Tänud kõigile lugejatele, juba arvamust avaldanutele ja tänud ette neile, kes veel seda teevad.
Minu jaoks on kõige mugavam, kui te helistate mulle telefonil 566 78 711
Kui soovite, võite ka kirjutada e-postiaadressil allan.valjaots@gmail.com
Kõiki teid tänades, lugejad, tagasiside andjad ja „Kuukiire“ toimetus
„Kuukiire“ peatoimetaja
Allan Väljaots
ARTIKLI LÕPP.
Anekdoodid
Politseinik peatab Christella Carolina auto.
Naine juba teab, et trahv on soolas ja ta proovib end kuidagigi
välja vabandada: „Vabandage, aga see ei ole minu süü.
Ma olen Neitsi ja meil on alati kuhugi kiire.“
Politseinik ei saanud alguses pihta, kuid vastab siis osavalt:
„Milline kokkusattumus! Mina olen Jäär.
Ja Jääradel on kombeks tähtkujudesse mitte uskuda.
Palun tulge minuga kaasa.“
Christella Carolina vihastas autos oma mehe peale ja tüli oli algamas.
Targa naisena teatas ta mehele esimesena:
„Ja ära proovigi mu jutu peale muusikat valjemaks keerata.“
Naine hakkab mehega õhtul kontserdile minema.
„Kallis, kuidas sulle mu uus kleit meeldib?“
„Vabanda kallis, aga mul on tõesti kiire
ja pole aega skandaali tekitada.“
Christella Carolina istub õhtul mehega diivanil
ja teeb ettepaneku: „Kallis, kas sa tahaksid täna õudukat vaadata?“
„Miks mitte! Mine pese oma meik maha.“
Christella Carolina pöördub oma mehe poole:
„Arva ära, mis ma sulle sellel aastal Meestepäevaks kingin?“-
„Ei oska arvatagi. Äkki habemeajamisevahu?“
„Ei!“
„Gillete Mach3 raseerija?“
„Ei!“
„Oi issand! Sellisel juhul on see midagi suurt.
Äkki uued kõlarid?“
„Ei! Ma kingin sulle ennast.“
„Misasja? Isegi sokke ei saa?“
vastab mees pettunult.
Naine uurib mehe käest:
„Kas sa ei karda mind, kui ma ilma meigita olen?“
„No kui aus olla, siis selle meigikihi all oled sa palju hirmsam,“
vastab mees.
Ja tüli algas ...
Naine teatab mehele, et ta ootab last.
Mees on pisut šokis, kuid lausub:
„Kui meile sünnib tütar, siis tema nimeks saab Rase.“
„Miks nii?“ imestab naine.
„Siis on tulevikus lihtsam!“
„Mida sa ajad?“
„Noh, kujuta korra ise ette: tuleb noormees ja tutvustab talle ennast
nimepidi ja tütar vastab, et ta on Rase.“
Tõnu on juba mitu päeva joonud ja raha täiesti otsas.
Kurk aga kuivab ja hammas on verel.
Õnneks märkab ta eemal Aivarit:
„Hea Aivar, laena mulle palun 50 eurot.“
„Kurat, mul ei ole nii palju kaasas,“
vastab Aivar.
„A kodus?“
„Aitäh küsimast. Kodus on kõik hästi.
Peangi kiirustama.“
Maaproua satub linnas peenesse kosmeetikapoodi.
„Kas teil šampooni on?“
„Muidugi. Millistele juustele vaja on?“
„Mustadele loomulikult,“
pööritab maaproua põlglikult silmi.
Sõbrannad saavad kohvikus kokku ja lobisevad tühjast-tähjast,
kuniks ühele tuleb meelde, et vahepeal on Kristiinal sünnipäev olnud.
„Kristiina, mis su mees sulle sünnipäevaks kinkis?“
„Näe vaata, seal seisab see roosa Ferrari.“
„Ära sa räägi ...“
„Täpselt sama värvi labakindad ma saingi.“
Kolleegid saavad esmaspäeva hommikul
metallitehase peaukse ees kokku.
„Vova, kurat, mis su naine on transvestiit või?“
„Jaa! Mis siis?“
„Midagi, raisk! Oleksid võinud ette hoiatada.“
Mehed satuvad sugulaste kokkutulekul oma lapsepõlvest
Rääkima, kui raske see ikka oli ja kuidas mänguasjadeks olid ainult vurr ja
seakoot.
Kui hala on juba päris suureks läinud, küsib üks meestest:
„Huvitav, mida meie lapselapsed tulevikus oma lapsepõlvest räägivad?“
Peale hetkelist vaikust ütleb Heino: „Ei no mis siin ikka,
ju nad kurdavad, et said oma esimese nutitelefoni alles 1. klassis
ja mõnikord ei tahtnud wifi ülakorrusel korralikult töötada.”
Mees ja naine ootavad oma üheksa lapsega bussi. Mõne hetke pärast
liitub nendega pime mees. Sõbralikult oodatakse koos bussi ja kui see
lõpuks saabub, siis muidugi ülerahvastatuna. Peale mahuvad ainult
naine ja lapsed.
Mees pakub pimedale välja, et nad võiksid siis koos jala edasi minna.
Pime mees on nõus ja nii kahekesi teele asutaksegi. Pikapeale aga hakkab
mehele närvidele käima, et pime koguaeg oma kepiga äärekivisid toksib
ja lausub: „Miks sa ei võiks oma toki otsa kummi panna?
See kuradi toksimine käib mulle ajudele.“
Pime mees vastab:
„Kui sina oleks oma toki otsa kummi pannud, siis sõidaksime me
praegu bussiga, seega … Kõnni edasi!“
Tõnu ja Aivar saavad baaris kokku.
Aivar räägib, et kohtas pargis ühte ninatarka tüdrukut.
„Mis mõttes ninatarka?“ soovib Tõnu teada.
„No ta ütles mulle, et suitsetamine on kahjulik minu tervisele.“
„Nii?“
„Ei midagi. Ma kustutasin oma sigareti tema õhupalli ja ütlesin,
et ka võõraste onudega rääkimine on kahjulik.“
ARTIKLI LÕPP
Õnnitleme aprillikuu juubilare
Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma aprillikuu juubilare.
Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks!
Aprill:
*Vello Loogna 85
*Eriine Lukašova 80
*Maili Golotjuk 80
*Natalia Veiman 70
*Merle Koger 60
*Margus Toom 60
*Aleksandr Prõsitš 45
*Ele Nugis 45
Palju õnne kõigile!
ARTIKLI LÕPP
Kuulutused
Muutuvad Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad
Alates aprillist muutuvad Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad.
Teisipäeval on uus vastuvõtuaeg kella 13:00 kuni 17:30
Neljapäeval on uus vastuvõtuaeg kella 10:00 kuni 14:00
Juhatus tegi sellise muudatuse, et muuta vastuvõtuaegade ajaks töötaja leidmise lihtsamaks. Enamasti on Tondi 8A vastuvõturuumis vaid üks inimene ja on üsna keeruline leida sinna viieks tunniks järjest inimest. Seepärast lühendati vastuvõtuaegu veidi. Teisipäeval nihutati vastuvõtuaja algus tund hilisemaks ja lühendati aega poole tunni võrra. Nii lõpeb vastuvõtuaeg isegi pool tundi hiljem kui enne.
Neljapäeval lühendati vastuvõtuaega tunni võrra ja see lõpeb tund varem kui enne.
Palume ühingut külastada vaid vastuvõtuaegadel.
Silmalaeka kevadised vastuvõtud Eesti eri piirkondades toimuvad järgmiselt:
24. aprill 9-12 Pimedate Liit (Raua 1, Tallinn)
25. aprill 11-13 Tartu LEPÜ (Ringtee 1)
7. mai 11-13 Saaremaa PIK
10. mai kell 11 - 13 Tondi 8A saal (kevadlaada ajal)
29. mai 9-12 Pimedate Liit (Raua 1, Tallinn)
Igapäevaselt on Silmalaeka vastuvõtt Tamme 3 Arukülas. Juhime tähelepanu, et vastuvõtule saab tulla ka laupäeviti ja pühapäeviti. Vajalik on eelregistreerimine vähemalt eelneval päeval ja nädalavahetusel tuleku puhul hiljemalt reedel. Arukülla on Tallinna kesklinnast ca 25 min autosõitu. Meist 5 minuti kaugusel on ka raudteejaam kuhu saame tulla vastu. Rongide graafik pole küll tihe kuid neid sõidab piisavalt.
Kes veel ei tea, siis käesolevast aastast on väga paljud tooted oluliselt taskukohasemad tänu riigi heldusele. Uurige lisa www.silmalaegas.ee
meie FB lehelt või lihtsalt helistage.
Janar Vaik
53838129
Sel kevadel alustame ühiseid (kepi)kõnni üritusi, et oleks rohkem võimalust liikuda aktiivselt värskes õhus. Ees ootab neli kõnnikolmapäeva, iga kord liigume uues linnalooduse keskkonnas. Tegu on spordiüritustega, kus läbime reipal sammul paari tunni jooksul kuni 5-6 kilomeetrit. Pinnas sobib kõigile, liigume erineva kattega kergliiklusteedel.
7. mail Kõnnikolmapäev: Reidi tee.
Kõnnime Hobujaama peatusest – Ahtri tn – Reidi tee – Pirita promenaad.
Piritalt sõidame tagasi bussiga. Koguneme 9.30 Tondi 8a. Oma osalemissoovist anna teada hiljemalt 05.mail e-posti aadressil katrin@ppy.ee või telefonil 6748-945
Kõnnikolmapäevade toimumist toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
10. mail, laupäeval kell 11:00- 13:00 Tondi 8a saalis Silmalaeka abivahendite presentatsioon. Samal kuupäeval kell 12:00- 16:00 toimub Tondi8a saalis kevadlaat.
10. mail toimuval kevadlaadal kell 13:00 kuni 15:00 tutvustab firma Luxsanat seadet euroVIZR. Kohapeal saab seadet proovida.
euroVIZR on valgus-ja helikoreograafia seade, mis viib aju loomulikult tasakaalustatud seisundisse, kus stress väheneb, uni paraneb ja meel avaneb.
neuroVIZR-i üks kõrvalefektidest on silmanärvide stimuleerimine. Firma kokkupuude nägemispuudega inimestega on olnud põgus, kuid selle käigus on nad saanud väärtuslikku tagasisidet, kus sõltuvalt nägemispuude tõsidusest on inimesed tajunud valguse vilkumist, näinud värve ja mustreid ning nägemise panoraam on paranenud.
Firma soovib kohtumisel nägemispuudega inimeste tagasisidet, mida nad tajusid ja milline mõju valguse ja heli koostoimel oli.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esindaja on eelnevalt firma esindajatega kohtunud ja seadet proovinud.
17. mail, laupäeval algusega kell 11:00 toimub Tondi 8a saalis Põhja- Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek järgmise päevakorraga:
1.Põhja- Eesti Pimedate Ühingu 2024. majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine
2. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse liikmete valimine
Põhja- Eesti Pimedate Ühingu revisjonikomisjoni liikmete valimine
4. Tondi 8A maja vundamendi soojustamise ning sellega kaasnevate tööde rahalise ülempiiri seadmine summas 160 tuhat eurot ning loa andmine nimetatud tööde läbiviimiseks pangalaenu võtmiseks kuni 50 tuhat eurot
5. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikme nimetamine
6. Info liikmetele
Kolmapäeviti kell 15:00 toimub ühingu saalis tervisevõimlemine. Tulijatel palume võimalusel kaasa võtta kergemad hantlid või 2 väikest plastpudelit.
Omaosalus 3 eurot kord
Joogatreeningud toimuvad reedeti Tondi 8a saalis kell 12:00- 13:00 treener Kalli juhendamisel.
Joogamatid on ühingus olemas, soovi korral võid võtta kaasa ka isikliku mati.
Selga panna sportlikud, mugavad ja vaba liikumist võimaldavad riided.
Omaosalus 3 eurot kord.
Esmaspäeviti ja neljapäeviti toimuvad pimedate lauatennise treeningud, kell 16.00- 18.00 ühingu spordisaalis, treener Rein Järve käe all.
Seoses PPÜ tegevuskeskuse spordisaali kasutajate arvu suurenemise ning üldkulude (vesi, elekter ja koristus) hindade tõusuga kehtestab Põhja-Eesti Pimedate Ühing spordisaali kasutamise hinnakirja ja korra alates 1. jaanuarist 2025:
· Ühekordne saali kasutus PPÜ liikmele 1 euro, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 2 eurot.
· Kuu kasutus PPÜ liikmele: 5 eurot, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 7.50 eurot.
· Ühe maksena terve aasta ette makstes on summa PPÜ liikmele 45 eurot, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 75 eurot.
Spordisaali kasutamise kord:
Spordisaalis on lubatud viibida sisejalatsites või spordisokkides.
Spordisaal on mõeldud sporditegevuseks ja dušširuum kasutamiseks peale treeningut.
Inventar: Suhtuge inventari heaperemehelikult. Puhastage see pärast kasutamist ning asetage oma kohale tagasi.
Spordisaalis tuleb hoida puhtust ja korda. Klient on kohustatud spordisaali kasutamise lõppedes treeningseadmed puhastama tekkinud prahist ja higist (pumbapudel puhastusvahendiga asub laua peal riiulil).
Viimane lahkuja kustutab ruumides tuled, lukustab ukse ja paneb võtme tagasi oma kohale.
Põhja-Eesti Pimedate Ühing ei vastuta kliendi tervisliku seisundi ega isiklike asjade eest.
Teisipäeviti ja reedeti toimuvad kabe-male treeningud kell 10:00- 14:00.Treener Heiki Sookruus. Omaosalus 2 eurot kuu.
Kolmapäeval kell 16:30- 18:00 toimuvad saalis ansambli proovid Kaia Kattai juhendamisel. Oled väga oodatud laulma. Oluline, et pead viisi ja käid proovides.
Reedeti saalis ühingu puhkpilliorkestri proovid kell 17:30- 19:00 maestro Vello Loogna käe all.
Spordi ja kultuuritegevust rahastab Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu laenutus toimub nii Suur-Sõjamäel kui Tondil. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefonil 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@rara. ee teel.
Neljapäeviti kell 12-14 on lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada.
Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www. veebiraamatukogu. ee.
Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.
Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
Teisipäeval on uus vastuvõtuaeg kella 13:00 kuni 17:30
Neljapäeval on uus vastuvõtuaeg kella 10:00 kuni 14:00
Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848
ARTIKLI LÕPP
INFOLEHE LÕPP