Juuni
“KUUKIIR”
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 4
Juuni 2025
Ilmub alates novembrist 1997.
Helindatud versioon helindatud Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogus
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Peatoimetaja: Allan Väljaots
telefon:566 78 711
E-post: Allan.valjaots@gmail.com
Toimetuse liikmed:
*Eduard Borissenko
*Kerti Kollom Seidelberg
* Kert Küla
* Jaanus Riimets
* Mirja Räpp
Sisukord
*Üldkoosoleku protokoll nr 01
*Põhjamaa me sünnimaa
Tekst: Kerti Kollom Seidelberg ja Kert Küla
*Leide Düsseldorfist ja Kölnist
Tekst: Artur Räpp
*Muusikast leitud
Tekst: Kerti Kollom Seidelberg
*Tallinnas kirjeldustõlkega teatrietendust kuulamas
Tekst: Kert Küla
*Toidupood arvutis
Tekst: Jaanus Riimets
*Kaks kevadist laadalkäiku
Tekst: Kert Küla
*Punktkirjas hääletamine – ühe lahenduse kirjeldus
Tekst: Artur Räpp, Sülvi Sarapuu, Helen Künnap
*Anekdoodid
*Õnnitleme juuni-, juuli- ja augustikuu juubilare
*Kuulutused
Põhja-Eesti Pimedate Ühing (PPÜ)
Üldkoosoleku protokoll nr 01
Tondi 8A, Tallinn
Aeg: 17. MAI 2025
Algus kell 11:00
Lõpp kell 13:00
Juhatasid: Artur Räpp ja Helen Künnap
Protokollis: Ulrika Tint
Võtsid osa: ühingu liikmed ning Helen Künnap
PPÜ juhatuse liige Janne Jerva avab koosoleku.
Ulrika Tint loeb ette koosolekul osalejate ja volitatute nimekirjad
Koosolekul osaleb 23 liiget, neist viibivad kohal 20, lisaks on 3 volitust.
Janne Jerva küsib, keda valida koosoleku juhatajaks.
Janne Jerva pakub juhatajateks Helen Künnap, Artur Räpp.
Kokkuleppe alusel valiti koosoleku juhatajateks Helen Künnap, Artur Räpp.
Helen Künnap küsib, keda valida protokollijaks.
Artur Räpp pakub protokollijaks Ulrika Tint.
Kokkuleppe alusel valitakse protokollijaks Ulrika Tint.
Artur Räpp: teen ettepaneku valida häältelugemiskomisjon koosseisus: Tiia Tiik, Katrin Nelk ja Sülvi Sarapuu.
Kokkuleppe alusel valiti häältelugemiskomisjoni Tiia Tiik, Katrin Nelk ja Sülvi Sarapuu.
Helen Künnap loeb ette koosoleku päevakorra:
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2024. majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse liikmete valimine.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu revisjonikomisjoni liikmete valimine.
Tondi 8A maja vundamendi soojustamise ning sellega kaasnevate tööde rahalise ülempiiri seadmine summas 160 tuhat eurot ning loa andmine nimetatud tööde läbiviimiseks pangalaenu võtmiseks kuni 50 tuhat eurot.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikme nimetamine.
Info liikmetele.
Päevakord kinnitati kokkuleppe alusel.
- PPÜ 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine
Janne Jerva tutvustab tegevusaruannet
Aasta oli üsna tegus. Saime uusi koostööpartnereid. Jätkuvalt toimuvad need tegevused, mida olete teadete listis näinud. Kahjuks lõppes pikaajalise kaitstud töö projekt, kuid tänu Sotsiaal -ja Tervishoiuametile saime toetust töö rakenduskeskuse rea pealt. Selle raames saavad meie inimesed teha käsitööd, tingimusel, et on olemas ettevõtluskonto. Eelmise aasta lõpus käivitus Erasmus+ projekt. Selle projekti raames teeme koostööd soomlastega. 2025 aastal saame selle projekti ellu viia. 2023 aasta detsembris Tallinna Vesi toetas ühingu tegevust 5000 euroga. Algatasime koostööd mittetulundusühinguga Aitan Eestit MTÜ. Selle organisatsiooni tegevuse eesmärgiks on aidata teisi mittetulundusühinguid.
Tondi 8a maja kanalisatsioon oli amortiseerunud. Eelmisel aastal tegime oma vahenditest selle remonditöö. Oluline, et meie majas on nüüd automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS), mis on ühendatud turvafirmaga. Varem esitatud tegevusaruandes ei kajastu kanalisatsioonitööd ja liitumine ATS valvega. Aga need on väga olulised tegevused ühingu jaoks. Seetõttu täiendas juhatus varem väljasaadetud tegevusaruannet selle infoga.
Helen Künnap tutvustab majandusaasta aruande numbreid. Annetusi üle 7000. Seal sees on ka Tallinna Vesi annetus. Kõige suurem toetaja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Suurem projekt isikliku abistaja teenus. Liikmemaksu laekus 456 eurot. Rendi ja kommunaaltulud 147000.Tulu ettevõtlusest üle 5000, milles sisaldub näiteks ka käsitöömüük. Remondi ja hooldustööd 21 000.
Aasta tulem oli 28 000. Aastavahetuse seisuga tähtajalistel hoiustel 250 000 eurot.
Õilme Mehide: palju on ühingus liikmeid? Liikmemaksu on vähe laekunud.
Artur Räpp: Liikmeid on selle aasta märtsi seisuga 353. Eelmise aasta lõpus oli neid 424. Loodame, et 2025 aastal on liikmemaksu summa suurem.
Priit Kasepalu: eelmise aasta lõpu seisuga oli liikmeid 424. Sellel aastal kustutati lahkunuid liikmeid, mistõttu selle aasta märtsi lõpu seisuga kuulub ühingusse 323 liiget. Seetõttu on liikmeid vähem.
Artur Räpp: osad liikmed on veteranid, kes ei pea maksma, osad on eakad, kes samuti ei pea maksma. Muidugi inimesed ka unustavad maksta liikmemaksu. Igal juhul töö selles osas käib, et liikmemaksu laekumine oleks parem.
Helen Künnap loeb ette revisjonikomisjoni arvamuse
Pannakse hääletusele: kinnitada PPÜ 2024. aasta majandusaasta aruanne.
Poolt 18, vastu 0, erapooletuid 0.
Koosolekul osalenud 3 juhatuse liiget ei osale hääletusel.
Otsustati: Kinnitada Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2024. aasta majandusaasta aruanne.
2. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse liikmete valimine.
Artur Räpp: praeguse juhatuse koosseisu volitused lõppevad 31. MAI 2025. Uue juhatuse volitused võiksid alata 01. JUUNI 2025.
Üldkoosolek otsustas kokkuleppe alusel, et uue juhatuse volitused algavad 01. JUUNI 2025.
Artur Räpp küsib, mitu liig et valime juhatusse. Põhikirja järgi võib juhatuse liikmete arv olla 5 kuni 9.
Õilme Mehide: võiks edasi olla viis liiget. Paaritu arv
Artur Räpp: juhatusepoolne ettepanek on, et juhatus oleks 6-liikmeline. Viis liiget on miinimum.
Pannakse hääletusele: valida juhatusse 5 liiget.
Poolt: 10.
Pannakse hääletusele: valida juhatusse 6 liiget.
Poolt: 11.
Otsustati: valida juhatusse 6 liiget.
Pakutakse kandidaate:
Artur Räpp: Janne Jerva.
Margus Kiin: Kert Küla.
Õilme Mehide: Jaanus Riimets.
Tiia Tiik: Artur Räpp.
Janne Jerva: Jaanika Eller.
Sülvi Sarapuu: Margus Kiin, Viktor Paring ja Katrin Nelk.
Artur Räpp: Tiia Tiik.
Kert Küla: Mirja Räpp.
Küsitakse nõusolekut:
Janne Jerva: nõus
Kert Küla: nõus
Artur Räpp: nõus
Margus Kiin: nõus
Jaanika Eller on esitanud kirjaliku nõusoleku
Jaanus Riimets on esitanud kirjaliku nõusoleku
Viktor Paring: pole kohal, kirjalik nõusolek puudub.
Katrin Nelk: loobub
Tiia Tiik: loobub
Mirja Räpp: loobub
Õilme Mehide: kõiki juhatuse liikmeid ei tunne. Näiteks Jaanika Eller?
Janne Jerva: Jaanika Eller kahjuks tänasel koosolekul osaleda ei saa. Janne Jerva tutvustab Jaanika Elleri kandidatuuri
Artur Räpp: kas on veel küsimusi, ettepanekuid?
Ulrika Tint loeb ette juhatuse liikmete kandidaadid: Janne Jerva, Kert Küla, Artur Räpp, Margus Kiin, Jaanus Riimets ja Jaanika Eller.
Pannakse hääletusele: kogu nimekiri korraga. Kas valida need kuus inimest juhatusse?
Poolt 18, vastu 0 ja erapooletud 0.
Otsustati: Valida Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse liikmeteks Janne Jerva, Kert Küla, Artur Räpp, Margus Kiin, Jaanus Riimets ja Jaanika Eller. Uue juhatuse volitused hakkavad kehtima 01. JUUNI 2025 ja lõppevad 31. MAI 2028.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu revisjonikomisjoni liikmete valimine.
Pakutakse revisjonikomisjoni liikmete kandidaate:
Artur Räpp: Priit Kasepalu
Sülvi Sarapuu: Tiia Tiik
Margus Kiin: Sülvi Sarapuu
Eugen Viiart: Katrin Nelk ja Heiki Sookruus
Küsitakse nõusolekuid:
Tiia Tiik: loobub
Sülvi Sarapuu: loobub
Katrin Nelk: loobub
Heiki Sookruus: loobub
Priit Kasepalu: ma olen nõus olema revisjonikomisjonis üks aasta.
Artur Räpp: Praegu on üks kandidaat revisjonikomisjoni.
Pannakse hääletusele: Kas valida Priit Kasepalu revisjonikomisjoni üheks aastaks?
Poolt 18, vastu 0, erapooletu 1
Otsustati: Valida Põhja-Eesti Pimedate Ühingu revisjonikomisjoni liikmeks Priit Kasepalu. Tema volitused hakkavad kehtima alates 01. JUUNI 2025 ja kehtivad kuni 31. MAI 2026 kaasa arvatud.
Janne Jerva: tänan Priit Kasepalu senise töö eest. Priit on äärmiselt täpne ja põhjalik. Temast on olnud palju abi juhatusele.
4. Tondi 8A maja vundamendi soojustamise ning sellega kaasnevate tööde rahalise ülempiiri seadmine summas 160 tuhat eurot ning loa andmine nimetatud tööde läbiviimiseks pangalaenu võtmiseks kuni 50 tuhat eurot.
Janne Jerva: remontisime eelmise aasta kanalisatsiooni. Nüüd tuleks teha järgmine suur samm, jõuda maja vundamendini. Selleks et maja lagunemist vältida, tuleks alustada maja vundamendist. Vaatasime üle ehitusprojekti, mis on kahjuks vananenud. Vahepeal on tekkinud uued nõuded, kasutatakse uusi materjale. Tellime projekti muudatuse. Kui saame uue projekti, võtame hinnapakkumise. Järgmisel aastal tahaks töödega alustada. Tegemist on väga suure summaga. Üldkoosolek määrab piirmäära kui palju võime raha kasutada. Vajadusel võtta pangalaenu 50 000.
Kert Küla: Miks ikkagi võetakse laenu, kui hoiustel on raha olemas?
Janne Jerva: tähtajalisel hoiusel olev raha on määratud edasi kasvama. renoveerimistööks saaks kasutada 130000. Kogu raha me ära kasutada ei saa. Kui saame hinnapakkumise, siis otsustame kas on vaja laenu võtta. Üritame teha nii, et laenu ei võta.
Kert Küla: oleks vaja välja ehitada drenaaž, sademevee juhtimise süsteem, samuti teha korda meie õue territooriumil asfalt.
Janne Jerva: Drenaaži osas ootame ära arhitekti vastuse. Juhatuses on olnud sellest palju juttu.
Asfalt- see selgub ka hiljem, asfalteerimistööd on väga kallid. Juhatus peab üle vaatama, kuidas on rahalised võimalused.
Sülvi Sarapuu: kas maja soojustamiseks oleks võimalik ka toetust saada?
Janne Jerva: oleme sellest käinud rääkimas Tallinna linnavalitsuses. Kahjuks toetused on mõeldud ainult korteriühistutele, mis ei laiene mittetulundusühingutele.
Esitame jätkuvalt toetustaotlusi, teeme taotlusi erakondadele, suhtleme erinevate ametitega.
Õilme Mehide: kas Eesti Pimedate Liit võiks ühingut aidata?
Artur Räpp: seda meie siin ei otsusta. Meie võime koostada vastava taotluse.
Helen Künnap loeb ette otsuse projekti: üldkoosolek määrab Tondi 8a maja vundamendi renoveerimise ning sellega kaasnevate tööde tegemise rahaliseks ülempiiriks 160 tuhat eurot. Üldkoosolek annab nimetatud tööde tegemiseks juhatusele loa võtta vajadusel pangalaenu kuni 50 tuhat eurot. Need load kehtivad kuni 01.07.2030.
Priit Kasepalu: kas viimane punkt lubade kehtivuse kohta käib mõlema punkti kohta? Esimene on sõnastatud ülemise piiri kehtestamisena.
Otsuseprojekt koostatakse ümber järgmises sõnastuses:
Üldkoosolek annab loa Tondi 8a maja vundamendi renoveerimiseks ning sellega kaasnevate tööde tegemiseks ja määrab tööde rahaliseks ülempiiriks 160 tuhat eurot. Üldkoosolek annab nimetatud tööde tegemiseks juhatusele loa võtta vajadusel pangalaenu kuni 50 tuhat eurot. Need load kehtivad kuni 01.07.2030.
Toimus hääletus: Poolt 21, vastu 0, erapooletud 0.
Otsus vastu võetud.
5. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikme nimetamine.
Artur Räpp: Ühing nimetab inimesi auliikmeteks, kes on palju teinud ühingu heaks, neid, kes on palju teinud nägemispuudega inimeste heaks või neid, kes on oma tegudega eeskujuks teistele. Juhatus pakub auliikmena välja Reet Kaljula, kes on teinud palju nägemispuudega inimeste heaks ja kes on teistele eeskujuks. 2014 aastal alustas Reet heliraamatute parandamist. Mitmeid aastaid tegi ta seda tööd üksi. Õppis ära kuidas heliraamatuid parandada ja teeb seda siiamaani. Reet Kaljula on redigeerinud ligi 800 heliraamatut. See töö on austamist väärt.
Janne Jerva: mina ootan alati, millal tulevad raamatukokku need raamatud, mis on Reeda poolt redigeeritud. Oleme väga tänulikud tehtud töö eest.
Eugen Viiart: kahjuks esineb töös väga palju praaki.
Artur Räpp: juhin tähelepanu, et tegemist on vabatahtliku tööga. Täna räägime sellest kui palju Reet on tööd teinud.
Pannakse hääletusele: Nimetada Reet Kaljula auliikmeks.
Poolt 20.
Otsustati: Nimetada Reet Kaljula Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikmeks.
6. Info liikmetele
Helen Künnap annab ülevaate planeeritavatest üritustest.
Sülvi Sarapuu: teen ettepaneku kutsuda valge kepi päeval esinema akordionist Joose Ojala Soomest. Ta on nõusoleku selleks andnud. Jagan planeerimise osas lihtsalt infot.
Tallinnasse tuleb vaegnägeva kunstniku taktiilseid maalide näitus, mis on avatud aasta lõpuni. Praegu on kokkulepe Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga.
Artur Räpp: tuletan meelde, et 31.05 on lühijuttude esitamise tähtaeg. Need tuleks saata Jaanus Riimetsale. Sügisel on plaanis autasustada meenega parimaid jutte.
Sellega on tänase koosoleku päevakord ammendatud.
Tänan, et tulite koosolekule!
ARTIKLI LÕPP
Põhjamaa me sünnimaa
Tekst: Kerti Kollom Seidelberg ja Kert Küla
Maestro Vello Loogna 85. juubelikontsert toimus 27. aprillil 2025 Tallinna Ülikooli aulas. Aula oli puupüsti muusikahuvilist rahvast täis. Kontserdikava tõotas mitmekesist muusikat. Lisaks puhkpilliorkestrile, meeskoori ja naiskoori laulule esinesid instrumentaal -ja vokaalsolistid.
Kõik muusikud ja kollektiivid, kes olid kontserdile esinema palutud, olid seal oma eesmärgi ja tagamõttega. Türnpuu meeskooris laulis juba Vello Loogna isa. Türnpuu koori dirigeerisid Ene Kangron ja Tõnu Kangron.
Naiskoor Kevad ja dirigent Õnne-Ann Roosvee on kaunistanud paljusid Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkestri kontserte Nõmme Kultuurikeskuses.
Kontsert algas ühislauluga Laul põhjamaast.
Muusikaline repertuaar vaheldus, orkestripalade vahele koorilaulu ja pillisoliste, kelledest enamik on Vello Loogna õpilased.
Põhja Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester on oma ajastu fenomen. Eestis ei ole teist sellist muusikalist kollektiivi, kus musitseerivad kõrgel tasemel koos pimedad ja nägijad muusikud. Muusika liidab erinevaid inimesi ja liitjaks on olnud aastaid Vello Loogna. Vello Loogna on osanud inimesi liita.
Grande finaleks kõlas võimas ühendkoor, kõigi muusikute osavõtul.
Laval oli korraga muusikuit ligikaudu 85, neist 35 pillimeest, 25 meeskoorilauljat ja 25 naiskoorilauljat.
Kes oli kohal, sai kindlasti suure muusikalise elamuse. Õnnitlejaid olid palju, lilli oli palju. Palju õnne veelkord!
Minu jaoks muutis selle kontserdi eriliseks see, et esimest korda korraldas Põhja Eesti Pimedate Ühing kirjeldustõlke kontserdile. .
Minu teada on Eestis kasutatud kirjeldustõlget filmidele, teatrietendustele.
Viimastel aastatel on tehtud kirjeldustõlkega Vabariigi aastapäeva kontsertetendusi
mida saab nautida teleülekanne kaudu. Väga avardavad on olnud kirjeldustõlkega näitusetuurid muuseumides.
Tegelikult on varem Eestis toimunud kolm kirjeldustõlkega ja viipekeele tõlkega ühtekuuluvuskontserti aga meie ühingu jaoks oli seekordne kontsert kirjeldustõlkega esimest korda.
Olin tõesti põnevil, et mis sealt raadiosaatja moodi aparaadiga ühendatud kõrvaklappidest siis täpselt kostma hakkab? ja ma saingi ühe järjekordse huvitava kogemuse võrra rikkamaks.
Mõned minutit enne selle kontserti algust kostuski kõrvaklappidest Tallinna Ülikooli aula kirjeldus. Minule jäi kirjeldusest meelde, et saalis oli 220 istekohta, saali mõõtmed paarisaja ruutmeetri ringis ning ruumi seinad ja lagi olid heledates värvitoonides.
Edasi kulges kontsert mõnusa muusika saatel meile tuttava puhkpilliorkestri esituses ja kõrvu paitasid mitmed kaunid laulud, mille kuulamine oli tõesti nauditav ja meeldejääv. Ausalt öeldes mõtlesin küll, et mida seal ikka kirjeldada. Keskendusin tõesti rohkem muusika kuulamisele ja kogu aeg kõrvaklappe ei kasutanud, kuigi puhkpilli muusika oleks ilmselt kostnud ka läbi kõrvaklappide, oli siiski niisugusel moel kontsertist osa saamine minule harjumatu.
Oligi nii nagu arvasin, et kirjeldused kostusid muusikapalade vahel. Näiteks öeldi kirjeldustõlkes mis värvi riided on esinejatel seljas. Näiteks sain teada, et puhkpilliorkestri meessoost esinejad kannavad musta värvi viigipükse, tumepunaseid pintsakuid ja lipse ning orkestri naised kannavad punakastoonis ühevärvilisi riideid.
Pean tunnistama et siiani ei ole ma inimeste välimust ega riietumise stiile eriti oluliseks pidanud, kuid tean mitmeid nägemispuudega inimesi, kellele see on väga oluline. Ilmselt mängib minu puhul rolli asjaolu, et nägemise täieliku puudumise tõttu ei ole mul inimeste väljanägemisest erinevas riietuses täpset visuaalset ettekujutust. Samas hakkan mõtlema eh peaksin ka ise riietusele rohkem tähelepanu pöörama.
Tänu kirjeldustõlgile sain teada, et meie ühingu tegevjuht Helen Künnap koos oma tütre Liiselaga jagasid kontserdil esinejatele lilli. Ja ka seda et maestro Vello Loogna saksofoni mänginud Daniel Ventselile ja mitmele esinejale pai.
Käisin ka ise kontserdi lõpus maestro Vello Loognat õnnitlemas.
Suur tänu Anneli Kassile ja Priit Kasepalule kontserdile kirjeldustõlke tegemise eest!
ARTIKLI LÕPP
Leide Düsseldorfist ja Kölnist
Tekst: Artur Räpp
Hiljuti käisin väikesel reisil Düsseldorfis ja Kölnis, kahes Reini jõe ääres olevas Saksamaa linnas. Mõni huvitav asi jäi sealt ka nägemispuudega inimeste osas silma.
Esimene neist puudutas neid kurikuulsaid elektritõukse.
Elektritõukside loo algus ulatub paari aasta taha Frankfurdis toimunud abivahendite messile. Nimelt pakuti seal mulle võimalust panna oma nutitelefoni äpp, mis paneb Berliinis ja mõnes teises Saksamaa linnas Boldi firma elektritõuksid häält tegema, kui nad on minu lähedal. Lisaks aktiveeriti vastav funktsioon ka. Arvate nüüd, et ka neis Saksa linnades töötas see rakendus? Jah, nii see on, kuid see pole loo konks. Ka mitte see, et äpi asemel peaks olemas olema ka pult. Loo konks tuleb varsti.
Mõnel korral Tallinnas ringi liikudes olen telefoniga ühendatud kõrvaklappidest kuulnud ingliskeelset hoiatust, et läheduses on elektritõuks. Miks või kust selline teavitus tuli, ma ei teadnud. Ega ma väga tihti ka linnas liikudes kõrvaklappe kasuta, et kindlamaid oletusi teha.
Käesoleva aasta mais oli töö pärast vaja käia Pärnus ning Pärnu bussijaamas seistes ja endale telefonist bussipiletit ostes, parema kuulmise huvides kõrvaklapp kõrvas, kuulsin jälle sama hoiatust. Kohe sõitis minust ka üks kaherattaline mööda. Hääle järgi vähemalt. Nii oli mul põhjust arvata, et ka eelmised teated olid reaalsete elektritõukside kohta. Olin nimelt kaalunud ka võimalust, et kaardile on kantud tõukside parkimiskohad ja mind hoiatatakse nende eest.
Kirsiks loo lõpus oli see, kui Düsseldorfis kuulsin samasugust teavitust ja minu kõrval hakkas miski asi häält tegema. Kuna seal oli mul kohe abistavad silmad võtta, eelmistel kordadel ajasin oma asju üksi, sain kinnituse, et just nimelt elektritõuksid need on, mis seda teadet annavad.
Kogu loo kõige tähtsam järeldus on aga:
Väga tõenäoliselt on Eestis juba olemas elektritõuksid, mis suudavad endast hoiatada. Tuleb vaid sarnane süsteem tööle saada. Loodame parimat.
Üks pipratera siiski ka. Kas elektritõuks hoiatab endast, kas telefonitsi või häälega, see sõltub ka tõuksi firmast. Siiani on jutt olnud vaid Boldi firma elektritõuksidest. Eraisikute isiklikud rattad ei hakka ilmselt niipea häält tegema. Kuid kui mõnigi elektritõuks seda teeks. Kui mõni neist ratastel pimeda kukutaja endast märku annaks, juba see oleks kergendus ja edasiminek.
Teine uudisasi tuleb nii lihtsa asja küljest nagu valgusfoor.
Tahtsin reisiseltskonnale demonstreerida, kuidas seal maal helifooride rohelise tule signaal sisse lülitatakse. Olin selle ühe foori juures avastanud ning kui tuli linnas ringi lonkimisel aeglasem hetk, võtsin asja ette. Sain selle käigus ise ka üllatuse osaliseks.
Esiteks. Nii Düsseldorfis kui Kölnis, Tean, et Viinis ka, annavad foorid kogu aeg ühesugust signaali, olgu jalakäijatele roheline tuli, kollane või punane. Foor toksib ühtlaselt ja suhteliselt vaikselt.
Selleks, et foor annaks rohelise tule saabumisel teist häält, tuleb minna foori posti juurde, leida seal karp, milles asub heliseade ning leida karbi alumiselt küljelt nupp. Seda tuleb vajutada. Kui nüüd läheb foorituli roheliseks, piiksub foor selgelt ja üsna tugevalt. Need kohatud foorid piiksusid ühe tsükli jagu ja läksid siis jälle oma tavalisse toksimisrežiimi tagasi.
Loomulikult ei tea ma kõigi Düsseldorfi ja Kölni fooride toimimise kohta. Neid võib seal olla ka erinevast ajast ja erinevate oskustega, kuid nii need seal häälitsesid.
Foori postilt karpi otsides avastasin aga selle uue asja. Nimelt olid need kohatud karbid mõõtudelt palju väiksemad kui need, mida siin Tallinnas kohanud olen ja foori post oli alt tüki jämedam kui ülevalt poolt. Helisignaali karp jäi ka sellesse peenemasse otsa.
Küsite, et ja mis siis? Disain lihtsalt selline. Jah, võib-olla ongi lihtsalt disain, kuid siin Tallinna fooride paigaldajad nurisesid kunagi, et talvel kipuvad lumesahad karpe fooride postide küljest maha lükkama, juhid püüavad head tööd teha ja nii see vahel siis juhtub. Seade on aga suhteliselt kallis. Kui aga karp on väike ja posti jämedamast alumisest osast üle ei ulatagi, nagu see seal oli, siis oleks see probleem lahendatud. Jah, võib-olla neil lumesahaprobleemi pole, meie mõistes üsna sooja maa linnad, kuid meile sobiks ikka.
Muide, neil karpidel polnud ka tule tellimise nuppu. Meil siin Tallinnas on need tihti ka siis olemas, kui foori nupp tegelikult ei tööta. Inimestel segadust vähem, kas peab nuppu vajutama või ei pea.
Ja see pole veel kõik, mõni pudin lisaks.
Käisime Neanderthali muuseumis. Varsti kümme aastat tagasi oli see saanud Saksamaa ligipääsetavuspreemia. Kuigi aastad olid mõned ligipääsetavuslahendused ära kulutanud, oli seal katsumist ja kuulamist nii palju, et kaks päeva poleks majast välja saanud, kui kõik kombatava oleks ära kombanud ja kuulatava oleks ära kuulanud. Reisikaaslastest hakkas kahju ja piirdusime kolme tunni ja osa ekspositsiooniga. Mina, kes pole kunagi mingeid kolpasid, luid ja värke mitte kunagi näinud, olin ikka väga jahmunud ja väljusin palju targemana. Elusuuruses piison sai ka üle katsutud.
Vihjeks muuseumite külastamisel. Kui näituse ruumis on vabalt avatavaid sahtleid ja kappe, millel pole kurje kirju „mitte avada, hammustab“ või muud sellist, on üsna tõenäoline, et sahtlis-kapis on midagi vaadata ja kui on hea näitus, siis ka kombata. Kolpasid või luid, DNA-makett või muud. Näiteks on ka Tallinnas Lennusadamas merereiside näitustel üht-teist sahtlitest leida. Et avastada on ka siin, Maarjamaal. Astuge vaid läbi ja vaadake sisse.
ARTIKLI LÕPP
Muusikast leitud
Tekst: Kerti Kollom Seidelberg
Tutvusin kunstnik ja luuletaja Kai Mai - Olbriga möödunud sügistalvel sõprade kaudu. Kuulsin tema raskustest ja pingutustest maalikunstnikuna, kellelt on võetud pea tähtsaim meel maalimise juures, milleks on nägemismeel. Tal oli suur siht maalida 9 maali, mis on inspireeritud muusikast, kui ainult tervis vastu peaks.
Kai-Mai räägib endast:
Nägemist hakkasin kaotama 14 aastat tagasi. Sain diagnoosiks kollatähni degeneratsiooni, siis juba üteldi et asi on ammu olnud. Ekslesin mööda arste. Ma ei unusta kunagi ühte arsti, kes käratas et jääte pimedaks ja tema põlglikku üleolekut. Ma ei teadnud sellest haigusest algul midagi, arvasin ikka et ju prillid aitavad.
Nägemine kõigub, kord läks nägemine 4 kuuks 20 protsenti paremaks. On perioode, kus 14 päevaks läheb nägemine ära üleöö, kaob ära ja kõik. Viimased 4 aastat olen oma kindla arsti hoole all. Süstimine süstimiseks, tänaseks olen üle elanud juba üle 50 silmasüsti. Olen usklik inimene, usun palve jõusse. Seal kus arstiteadus lõpeb, algavad palved.
„Oma maalide tegemisel kasutan märjalt -märga tehnikat. See võtab kohutavalt rohkem värve, kui teiste tehnikatega. Minu stiiliga maalid kaovad koos minuga. Ma näen küll värve, kuid ei näe käe ja pintsli kokkupuutepinda. Eriti raske on signatuuri tegemine, kasutan maalimiseks luupe. Kavatsen Sellest tehnikast rääkida pikemalt oma uues raamatus. Unikaalne ja väljasurev tehnika. Paberi leotan vees läbi ja kui üles tõstan läheb kiireks ….
Nägemine kõigub, silmad on minu töövahend ja siis, kui hakkab ära kaduma, siis märkad kui tähtis nägemine on. Valge kepi võtsin kasutusse aasta tagasi. Inimesed ikka ei usu, et ma ei näe. Sa ju kõnnid nii kiiresti, ütleb mõni. See on minu loomuses, mõtiskleb Kai -Mai.
5. mail 2025 tähistas Kai - Mai oma 82. sünnipäeva Eesti Kunstiakadeemia fuajees akvarellinäitusega Muusikast leitud. Näituse kuraator on Harry Liivrand. Olin sinna kutsega palutud kohale tulla. Kohale tuli kunstihuvilistest koorekiht, laulis Vox Clamantis.
Iga maali juures on kirjeldav tekst koos viitega muusikapalale, millest antud maal on inspireeritud. Päris pimeda inimese jaoks vajab antud näitus ligipääsetavamaks muutmist.
Näitus on avatud 19. oktoobrini 2025.
Palju õnne veelkord Kai-Maile! Ootame sinu uut loomingut.
ARTIKLI LÕPP
Tallinnas kirjeldustõlkega teatrietendust kuulamas
Tekst: Kert Küla
Selle aasta üheksandal mail toimus Tallinnas Salme Kultuurikeskuses kirjeldustõlkega Linnateatri etendus pealkirjaga Nachtland ning just nimetatud etendust käisingi koos sõbraga teatrisaalis kuulamas.
Sellele lavastusele oli tehtud kirjeldustõlge, mis võimaldas pimedatel teatrikülastajatel kõrvaklappidega raadiosaatja taoliste aparaatide vahendusel laval toimuvast tegevusest osa saada.
Lühidalt etenduse Nachtland sisust.
Pärast isa surma on tema lapsed kokku tulnud, et seada korda mehest maha jäänud maist vara. Muuhulgas leitakse vana maal, mida lähemalt uurides tekib korralik segadus seoses selle päritoluga, sest kui tuvastatakse võimalik autor, muutub olemine humoorikalt tõsiseks. Kas autori allkiri suurendab maali väärtust (majanduslikult) või hoopis vähendab (moraalselt)? Kas kunstiteost ja kunstnikku saab käsitleda eraldi? Ühtäkki ollakse vastamisi kurbnaljakas ideoloogilises vaidluses, mis muutub üha märgilisemaks ajastu kohta, milles me kõik täna elame. “Nachtland” on tragikoomiline võitlus, kust võitjana saab väljuda ainult … vaataja.
Praeguse mängituima saksa näitekirjaniku Marius von Mayenburgi terav komöödia jõudis esimest korda lavale 2022. aasta lõpus Berliini teatris Schaubühne .
Minu teada tähendab lavastuse pealkiri Nachtland saksa keelest otsetõlkes eesti keelde Öömaad.
Nimetatud näidendi tõlkimist eesti keelde toetas Goethe Instituut ja etenduse lavastaja on Uku Uusberg.
Tõesti seda etendust kuulates põhjustas minule omajagu elevust ja põnevust pärast eaka isa surma tema asjade sorteerimise ja korrastamise käigus kodumaja ülakorruselt panipaigast leitud üks omapärane kunstiteos. Tegemist oli ühe maaliga, millele kunstnik oli joonistanud torniga kiriku, aga asja muutsid eriti huvi pakkuvaks selle maali juurde kuuluva pildiraami alumisele küljele kirjutatud omamoodi initsiaalid.
Nimelt oli selle maali juurde kirjutatud; A. Hitler või siis A. Hiller, mis võis tähendada Saksamaa kardetud diktaatorit Adolf Hitlerit, kuid see võis viidata ka mõnele teisele sarnase nimega inimesele.
Loomulikult tekitas niisugune avastus omajagu küsimusi, millele oli raske leida objektiivseid vastuseid.
Kas Adolf Hitler tegutses maalikunstnikuna? Kas praegu meie ees laual oleva kiriku pildi autoriks on tõesti kurikuulus massimõrvar Adolf Hitler? Kui seda pilti ei ole maalinud Adolf Hitler, siis kes on käesoleva kunstiteose tegelik autor? Missugune on selle kunstiteose rahaline väärtus maali müümisel?
Just nendele küsimustele vastuste saamiseks kutsuti leitud maali üle vaatama Saksamaa kuulus kunstiekspert Eva-Maria Künter kelle arvates võis pildi autor olla tõesti Adolf Hitler ning maalil oli kujutatud üht Austria pealinnas Viinis paiknevat tuntud kirikut.
Samuti põhjustas mainitud maali leid pereringis mitmeid kirglikke vaidluseid aastakümnete taguse ajaloo ja Adolf Hitleri teemal. Kuna kahjuks on just teise maailmasõja ajal ja enne sõda Saksamaal võimul olnud poliitik, hilisem tuntud riigijuht ja väga julm diktaator Adolf Hitler läinud ajalukku väga jubedate kuritegude organiseerimisega, mille inimohvrite arv ulatus miljoniteni. Just teise maailmasõja ajal Hitleri poliitilise režiimi toimepandud andestamatud inimsusevastased kuriteod jätsid Saksamaa ajalukku unustamatu kurjuse jälje, millel on tõsine mõju ka mitmeid põlvkondi hiljem.
Mainitud Nachtlandi nimelist teatrietendust kuulates valdasid minu meeli tõesti kahetised tunded, sest ühelt poolt on mõistagi kohatu teha nalja natsi Saksamaa ja muude kuritegelike repressioonide teemal, teisalt aga tundus üsna naljakas kui pereringis vaieldi pikalt mitmeid väiteid kasutades asjaolu üle, et kas selle Austriale ja Viini linnale omase kiriku pildi on ikka maalinud Adolf Hitler või mitte.
Kunstiekspert Eva-Maria Künteri arvates oli ilmselt tegu Adolf Hitleri joonistatud pildiga ning kui oleks mingigi võimalus seda väidet maali ostjaile tõestada tõuseb kunstiteose rahaline väärtus mitmeid kordi.
Mõistagi oli ka muid võimalusi, et keegi kirjutas mingil arusaamatul põhjusel selle pildi juurde need initsiaalid või mainitud kiriku pildi autoriks oli hoopis kunstnik Anton Hiller kellel pole Adolf Hitleriga mingit pistmist. Igal juhul põhjustas Hitleri nimi arusaadavalt omajagu segadust ja meelehärmi.
Teatrietendustes ongi aegajalt erinevaid omapäraseid olukordi ning kõike laval toimuvat ei saagi alati otsesõnu tõsiselt võtta. Laval tuleb ette nii harjumuspäraseid, tõsiseid, naljakaid, kui tragikoomilisi olukordi.
Etenduse teises jaburavõitu episoodis torkas üks maja pööningult maali leidjatest endale ilmselt pildiraami küljest välja turritava vana roostes naelaga sõrme ning hakkas seejärel veidralt käituma.
Nimelt väitis ta pärast valukarjeid, et valust tuksleva sõrme kaudu on tema sisse pugenud osake tõelisest Adolf Hitlerist ja seega osa hitlerliku režiimi kurjusest ja julmusest, mis ei lase tal rahulikult edasi elada. Lisaks tekkisid ennast naelaga vigastanud tegelasel mingid imelikud nägemused päikesest ja planeetidest
See olukord leidis õnneks lahenduse haiglasse erakorralise meditsiini osakonda pöördumisega.
Parajalt omapärane oli lavastuse Nachtland lõpu osa.
Nimelt oli mainitud maali väärtust hindama kutsutud kunstiekspert Eva-Maria Künter koostanud nimetatud Viini kiriku pildi kohta kirjaliku eksperthinnangu, milles väitis ta, et käesoleva kunstiteose autoriks on tõesti Adolf Hitler ning selle maali rahaline väärtus olevat saja tuhande euro ringis.
Perekonnas muidugi kõik seda eksperthinnangut ei uskunud ning hiljuti surnud isa üks tütardest jäi ikkagi veendumusele, et tegu on lihtsalt ühe Viini kirikut kujutava pildiga, millel ei ole Hitleriga mingit pistmist.
Mõistagi arutleti pereringis ka selle üle; kuidas mainitud kunstiteos meie isa maja pööningule üldse sattus ning jõuti järeldusele, et ilmselt oli see maal tuntud ooperi lauljast vanaemale lihtsalt kingitud.
Viimaks jõudis kohale ka maali ostja, kes oli kindlalt veendunud, et kuulsa Viini kiriku pildi autoriks on tõesti Adolf Hitler ning oksjonil küündis maali hind isegi saja kuuekümne tuhande euroni.
See lugu lõppes aga hoopis omamoodi farsiga kui Juuditi-nimeline peretütar otsustas pärast väidetavalt Hitleri maali osta soovinud isiku pealetükkivat kutset õhtusöögile nimetatud kunstiteose üldse hävitada.
Seega jäigi kallihinnaline Viini kiriku pildi ostu-müügitehing üldse toimumata, sest mitmeid muresid põhjustanud Hitleri initsiaalidega maali ei olnud enam lihtsalt olemas.
Mainin veel, et praegune Tallinnas külastatud kirjeldustõlkega teatrietendus pealkirjaga Nachtland oli minu meelest kindlasti parem kui aastal 2023 jõulude ajal toimunud Linnateatri kirjeldustõlkega teatrietendus pealkirjaga „Regina Madre“. Lisaks on Tallinnas Salme Kultuurikeskuse laval mängitud veel Lätis esmakordselt lavale jõudnud pimedate teemalist etendust pealkirjaga „Poiss, kes nägi Pimeduses“.
Loodetavasti on edaspidi võimalus külastada Tallinnas mitmeid huvitavaid kirjeldustõlkega lavastusi.
ARTIKLI LÕPP
Toidupood arvutis
Tekst: Jaanus Riimets
Nagu mõnedki saatusekaaslased -nägemispuudega inimesed-olen ka mina juba mitmeid aastaid enamuse oma tarbitavast toidukaubast tellinud arvuti abil e-poest. See variant on tunduvalt mugavam, kui kasutada kas siis sotsiaaltöötaja või sõprade abi. Esiteks ei jõua abistaja kunagi kõike infot kaupade ja hindade kohta anda, samas arvutis saab kõik andmed alates hindadest ja lõpetades koostisosadega täiesti teada saada. Erinevad e-poed on eriti jaws-iga kasutamisel üsna erinevad. Mõnda on lihtsam kasutada, mõnda keerulisem, aga üldiselt olen kõigiga hakkama saanud. Kõiki võimalusi pole isiklikult pidanud tarvilikuks kasutada just keerulisuse tõttu. Näiteks tean, et on võimalik kaupu hinna ja muude omaduste järgi järjestada. Hinna alusel olen ikka proovinud, kus odavamad hinnad on nimekirjas eespool. Siis saab kiiremini vajaliku kauba sobiva hinnaga üles leida. Tänapäeval , kus mõnes kaubakategoorias on erinevaid kaupu kümneid, siis on mõttekas leida kiiremini sobivam variant. Muidugi on ka probleeme. Üks probleem on see, et kui komplekteerimise juures tellitud kaupa pole, siis -isegi kui asendamise oled lubanud-vahel jääb soovitud kaup saamata. Olen sellega harjunud ja üldiselt -kui säilivusajaga probleeme pole-tellin mitut erinevat samalaadset kaupa. Päris nälga pole kunagi jäänud, eks need, kes pisut näevad märkavad seda ka mu kehakujust. Suur valik on ka valmistoitu. Kel majanduslikult võimalik, see ei pea toiduvalmistamisega üldse tegelema. Minule meeldib ka see, et on võimalik osta väga erineva hinnaga samalaadseid tooteid. Erinevus võib olla mitmekordne. Kui näiteks hetkel pole kallima makaroni jaoks raha, siis võib tellida lihtsamaid, aga odavamaid, kui aga rahakotis-pangakontol on hetkel üleküllus, siis võib tellida kordades kallimaid, aga ka oluliselt maitsvamaid makarone. Nii on ka teiste toiduainetega. Nüüd on paljudes poodides üks leib ja üks sai üsna odavalt pakkumisel. Kuna olen suhteliselt koonerdaja, siis üldiselt ostan neid, aga alati pole need nii maitsvad, kui kallimad tooted. Ikka võimaluste ja soovide kompromisslahendus on kõige parem. Puu – ja köögiviljadega on nii, et kunagi ei tea, mis seisukorras need on. Päris riknenut pole olnud, aga on olnud väga tooreid ja näitekskapsa puhul ka liialt suuri variante. E-poe eelis on ka selles, et saad kulutada valimisele palju enam aega, kui poes käies. Ühes poes vaatan ma üle kõik olemasolevad sooduspakkumised ja see võtab üle tunni aja. Samas saan siis ka parema valiku teha. Reklaamides kuuleb ka üht-teist, aga seal on üsna vähesed tooted esindatud, ikka populaarsemad, aga kasu on ikka ka näiteks raadio- või telereklaamist olnud järgmisel ostlemisel. Põhimõtteliselt saab toidu e-poest tellida ka keegi teine. See sobib inimestele, eriti vanemaealistele, kellel endal arvutiga side puudub. Sugulane või sõber või abistaja korraldab kõik ja meie inimesele tuuakse kaup koju kätte. Selleks ei pea oma konto andmeid teisele inimesele usaldama, tellija maksab oma kontolt ja aitaja ja aidatav ajavad rahaasjad muul kombel joonde. No, nii nagu me kõik oma aitajatega rahaasju korraldame. Muidugi on e-pood üks võimalusi, jäävad ka traditsioonilisemad variandid toidu kojusaamiseks, aga see on kindlasti üks võimalusi. Edukat e-ostlemist ja maitsvaid toite teie lauale e-poodidest.
ARTIKLI LÕPP
Kaks kevadist laadalkäiku
Tekst: Kert Küla
Sellel aastal külastasin kevadel kahte laata ning nendeks laatadeks olid Kuusalu kihelkonna mailaat ning Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kevadlaat.
Mõistagi olid need laadad küllaltki erinevad, sest iga laat ongi omamoodi üritus, mille põhiliseks eesmärgiks on kauba muumine, kuid lisaks kauplemisele on oluline ühiselt aja veetmine ja laadale tulnud inimeste omavaheline suhtlemine.
Esimene laat, mida külastasin leidis aset Tallinnast ligikaudu neljakümne kilomeetri kaugusel Harjumaa idaosas paiknevas Kuusalus, keskväljakul kohaliku rahvamaja kõrval. Igal aastal esimesel mail toimuv Kuusalu kihelkonna mailaat on traditsiooniline vabas õhus toimuv kevadine laat, kust on võimalik osta mitmete taimede istikuid, kohalikku talutoitu, maiustusi ning veidike riideid, jalanõusid, ehteid ja lastele mänguasju. Üldiselt on nimetatud laadal olnud üsna palju rahvast nii ostjate kui kauba müüjate hulgas ning selles osas ei olnud praegune aasta erandiks. Laadamelu kultuurseks rikastamiseks esinesid laadaplatsile paigaldatud laval rõõmsameelsete lauludega kohalikud lastekoorid ning tantsuoskust näitasid mitmed rahvatantsukollektiivid. Huvitavatest esemetest müüdi mainitud laadal lastele linnuvilesid, seebimullitajaid ja õhupalle ning ilmselt soetas mõnigi mees endale sepatööna valmistatud metallist asjade hulgast mõne uue tööriista nagu noa, haamri või kirve. Samuti oli laadal muljetavaldav aiakaupade valik, sest lisaks mitmetele istikutele ja lilledele müüdi ka lilleampleid, väetiseid ja muid aiakaupu.
Minu ema ostis sellelt mailaadalt kaks maasikataime ja mõned võõrasemad, aga varem oleme samalt laadalt ostnud aeda istutamiseks mitu roosiistikut ning ühe jasmiiniistiku. Kunagi lapsena sain just seda laata külastades suveks uued tennised ja lühikesed püksid.
Teine maikuus külastatud laat toimus päikeselise ilmaga laupäeval, nimelt kümnendal mail meile tuttavas Põhja-Eesti Pimedate Ühingu maja saalis. Sellel laadal müüdi ühingu liikmete valmistatud erinevaid käsitööesemeid, ühingu köögis tegutses vahva kohvik, kus müüdi ühe euro eest tükike keeksi ja väikeseid soolaseid suupisteid ning joogiks oli kohv, tee või morss.
Mõistagi oli ühingu kevadlaadal müügil mitmeid savist valmistatud esemeid nii lillevaase, tasse, taldrikuid kausse kui seebialuseid. Mina ostsin viie euro eest ühe keraamilise saapakujulise topsi ning emale kinkimiseks ühe lillevaasi, millele olid joonistatud võõrasemad. Sülvi Sarapuult ostsin kuue euro eest kaks peenikesest nöörist punutud võtmehoidjat; ühe ümmarguse munakujulise ja ühe pikema ussikujulise võtmehoidja. Lisaks külastasin laada kohvikut, kuulasin lauluansambli laule ja solist Maarja Haameri flöödimängu.
Ütlen veel, et laadamelu nautides on võimalik kohata tuttavaid inimesi ning omavahel veidi suhelda, kuid ostmisega ja raha kulutamisega ei tasu kindlasti liialdada.
ARTIKLI LÕPP
Punktkirjas hääletamine – ühe lahenduse kirjeldus
Tekst: Artur Räpp, Sülvi Sarapuu, Helen Künnap
Käesoleva aasta 17. mail toimus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Üldkoosolek, mille päevakorras oli ka juhatuse liikmete valimine.
Ühingus toimivate hääletusreeglite järgi on juhatuse valimised salajased ja valituks saavad enim hääli saanud inimesed. Selleks, et ühingu liikmed, kellest paljud on kas pimedad või näevad tavalisel moel paberil hääletamiseks liiga vähe, saaksid iseseisvalt ja tõesti üksi ja salaja hääletada, valmistati ette tegevusjuhend, kuidas valmistada hääletussedelid, mida saaksid kasutada nii piisavalt nägevad kui ka mittenägevad hääletajad.
Etteütlevalt, et praktikas ei läinud sedelite valmistamine käiku, kuna kandidaate juhatusse oli täpselt sama palju kui üldkoosolek otsustas juhatuse liikmeid valida. Tulemusena ei olnud hääletamisel sisulist mõtet. Üldkoosolek hääletas terviknimekirja.
Kuna aga sellise hääletussedeli valmistamisjuhisega oli päris mitu tundi tööd, seepärast käesolev artikkel, et ka teistel võiks sellest kasu tõusta.
Sedeli valmistamist arutasid korduvalt käesoleva artikli autoridArtur Räpp, Sülvi Sarapuu ja Helen Künnap. Valminud testsedelit testis Ališer Hožanijazov .
Artikli autorid loodavad, et see aitab teistel ühingutel valmistada oma hääletussedeleid, kas siis samasuguseid või kogemust arvesse võttes teistsuguseid.
Kõigepealt salajasest hääletusest üldiselt
Salajase hääletuse korral tuleb tagada võimalus hääletajal ise ja salaja hääletada, võimalus piisavalt varjata oma hääletamisotsust häältelugemiskomisjoni liikmete eest ja sedelite nii-öelda vasakult juurde tekitamine peab olema piisavalt raske.
Sedel kavandati nii:
Sedel prinditakse maastikvaates (paber põiki). Põiki paber jaotatakse kaheks veeruks (inglise keeles column). Nii saab sedeli kokku murda nagu vihiku, et hääletusotsus jääb sedeli kokkumurtud siseküljele. Veergude kasutamise asemel võib kasutada ka kaheveerulise tabeli loomist või TAB klahviga teksti lükkamist, kuid see on oluliselt veaohtlikum ja aeglasem. Kahe toimiva veeru saamiseks tuleb peale kahe veeru loomist lisada ka veerupiir (column break)
Tavaline must-valge tekst printida lehe paremale siseküljele. Fondiks Arial, fondi suuruseks 14. Reavahe poolteist. Ariali loetakse nägemispuudega inimeste jaoks hõlpsalt loetavaks fondiks, suurus 14 on kompromiss tähtede suuruse ja teksti paberile mahutavuse vahel. Reavahe poolteist parandab loetavust ja muudab kandidaatide maha tõmbamise lihtsamaks, kui inimene seda teeb.
Parema poole päiseks tuli hääletusinfo, mis koosolek ja milline hääletus.
Kkandidaatide punktkirjas nimekirja koht oli sedeli vasakul siseküljel.
Kuna punktkiri võtab palju ruumi, siis kandidaatide nimed kirjutati eesnime tähe ja perenimega. Seda kandidaatide nii punktkirjas kui tavakirjas nimekirja puhul. Nii tuli kujundus ühtlane ja info jagamine üldkoosolekule sarnane. Sedelite valmistajatel tuli ka nimekiri koostada vaid ühel kujul, hoidis tööaega kokku. Iga kandidaadi ette pandi järjenumber.
Punktkiri vasakule ja tavakiri paremale valik tehti, et punktkirja oleks kergem printida. Punktkirja toimetamisprogrammid ja printerid pole nii võimekad kui tavakirja omad ja vasakusse serva on lihtsam printida. Lihtsam vajalik häälestus saada.
Selleks, et sedelit oleks kergem nii printimisel kui ka hääletamisel käsitleda ja hääletajatel õigetpidi kätte võtta, lõigati sedelil ära vasak alumine nurk. Umbes sentimeetri jagu.
Nii tavakirja kui punktkirja prinditi printeriga. Punktkirja toimetamiseks kasutati toimetamistarkvara Duxbury. Tegu on tasulise tarkvaraga.
Enne üldkoosolekut levitati korduvalt infot, et üldkoosolekule tuleb kaasa võtta oma kirjutamisvahendid, vastavalt inimese nägemisele, kas punktkirja või tavakirja omad. Ette oli valmistatud ka võimalus kirjutada kohapeal punktkirjakirjutusmasinaga.
Hääletamiseks oli välja pakkuda nii inimese nime maha tõmbamine või tema järjenumbri kirjutamine. Üks neist. Punktkirja kirjutamiseks oli mõeldud hääletussedeli parem pool, kus oli tavakirjas nimekiri. Punktkirjas hääletaja jaoks pole tavakirjas nimekiri ju oluline ja seal oli tagatult piisavalt ruumi.
Algne plaan oli valmistada universaalsed hääletussedelid, kõik sedelid ühesugused, nii tava- kui punktkirjaga.
Järgnevalt samm-sammulised juhised, mis valmistati enne üldkoosolekut. Nimed on juhisest kõrvaldatud, teksti on veidi silutud. Tekst on kopeeritud e-kirjast.
Tere!
Veelkord hääletussedelite valmistamisest.
Juhuks, kui internetiga tekib probleem, tuletage meelde, kas kuskil on mälupulk, millega faile tavaprinteri juurest punktkirjaprinteri juurde transportida.
Kui tekivad tehnilised tõrked või printimine võtab liiga palju aega, , siis võib printida punktkirjas asju vähem või üldse mitte. Koosolek ei saa igavesti kesta.
Veenduge, et teil on olemas kellegi üksteise telefoninumbrid. Kui peaks vaja olema.
Juhatuse Kandidaatide sedelite valmistamise ruumi kutsumine on väga halb mõte. Proovige helistada või tulge ruumist välja. Kui kuidagi ei saa, siis vt eelmine punkt.
tegevus
Avatakse Word ja kirjutatakse kandidaatide eesnime täht ja perenimi. Iga nime ette number.
Fail salvestatakse ja saadetakse e-kirjaga punktkirja printijale tema ruumi
Sama nimekiri tõstetakse hääletussedeli malli paremale poolele. Soovitatavalt font Arial suurus 14, reavahe 1,5 (klahvidega vali kõik ja siis ctrl+5, menüüst kust keegi oskab) Kui ei oska, siis las olla.
Võetakse piisav hulk pabereid ja lõigatakse ära vasak alumine nurk, sentimeetri jagu või umbes nii. Mitte palju, muidu võib see punktkirja printimist häirima hakata. Pannakse paber laserprinterisse ära lõigatud ots ülespoole.(seda tööd võib ka varem teha)
Prinditakse sobiv kogus hääletussedeleid.
Häältelugemiskomisjon allkirjastab sedelid. Nad ise otsustavad, kas kõik või osad liikmed. Allkiri läheb sedeli välisküljele.
Paberid viiakse punktkirjaprintija kätte, et ta prindiks sinna punktkirjas nimekirja
Punktkirjaprintijale: Duxburys avad faili, teed punktkirja nagu ikka. Dokuments menüüs valid Embosser setup. paber a4 landscape, üldine ridade arv tuleb õige, characters per line 20, Left margin märgin 2 characters, header 2 lines (võib-olla oli selle valiku nimi ka kuidagi teine). Interpoint võiks olla väljas, kuid see pole tõenäoliselt kriitiline, kahele lehele kandidaadid ei lähe. Kui on aega ja võimalust, siis samas documents menüüst valida alt page numbers ja kõik valikud valida none, et leheküljenumbrit ei prinditaks (võib-olla mõni häältelugemiskomisjoni liige, kes oskab inglise keelt, on abiks jälgimas)
Paber printerisse ära lõigatud osa paremal üleval. Printida vajalik kogus sedeleid.
Valikuline: sedelid kokku murda.
Sedelid saalis laiali jagada allkirja vastu. Enne öelda, mitu sedelit valmistati.
Hääletajad kas tõmbavad inimese maha, kelle vastu nad on, või kirjutavad selle kandidaadi numbri, kelle poolt ta on. Mõlemat korraga mitte. Igal inimesel on kuni niimitu häält kui palju juhatusse valitakse nt 5 juhatuse liikme valimisel võib inimene olla ühe inimese poolt, võib olla 5 inimese poolt, kuid mitte 6 inimese poolt. Kui on antud rohkem hääli, siis on hääletussedel kehtetu. Kui häältelugemiskomisjon ei saa muul põhjusel aru, kelle poolt hääletati või on tunne võltsimisest, siis on kehtetu. Kui probleemid on suured, siis on uus hääletus, kuid see on hääletuskomisjoni otsus ja siiani pole taolist asja olnud. Paar kehtetut sedelit ei loe. Alati juhtub, et keegi eksib või ei saa aru või tal on ükskõik.
Inimesed toovad kokkumurtud sedelid ja panevad hääletuskasti. Häältelugemiskomisjoni liige lööb sedeli välisküljele templi.
Komisjon loeb hääli ja kannab üldkoosolekule tulemused ette: mitu sedelit oli, mitu välja anti, mitu tagasi saadi, mitu oli kehtetut ja mis hääletustulemus oli.
Edasi tegutseb üldkoosolek.
ARTIKLI LÕPP
Anekdoodid
Kaks juhututtavast alkohoolikut vestlevad pargipingil.
Võtavad napsu, arutavad maailma asju ja filosofeerivad,
kui üks järsku uurib: „Miks sa üldse jooma hakkasid?“
„Lapsena käskis isa mul alati õlle lõpuni juua,
sest Aafrika lapsed pidid kannatama kainuse käes.“
Samad alkohoolikud istuvad ja jõuavad naisteni.
„Kuidas su naine sellesse suhtub, et sa jood?“
„No ma ei tea, hästi vist. Me leppisime kohe alguses kokku, et joon
ainult ilusate ilmadega – peale seda olen õppinud ka lörtsi armastama.
Timo läks panka ja pöördus telleri poole:
„Tere, ma sooviksin avada ühiskonto.“
„Ikka saab, kellega koos?“ uurib teller
„Mul ei ole vahet, peaasi, et tal palju raha on.“
Abielupaar vaatab televiisorist erootikafilmi.
Mees küsib ühtäkki naise käest:
„Miks sina ei võiks kunagi midagi sellist teha nagu nemad seal?“
„Sa teed nalja või? Kas sa tead, kui palju neile selle eest makstakse?“
Kaks tudengit saavad koolisööklas kokku.
Priit uurib Andrese käest:
„Mis juhtus, näed kuidagi kurb välja?“
Andres vaikib hetke ja vastab:
„Saatsin koju sõnumi ja palusin raha
uue pliidi ostmise jaoks. Ja tead mida?
Need lollid saatsid mulle pliidi.“
Mees tuleb koju, silm sinine. Naine kohe pärima, et mis juhtus.
„Ei midagi erilist. Käisin Olerexis ja võtsin ühe musta kohvi –
ta keeras ikka päris ära ja hakkas mind rassismis süüdistama.“
Vanaema läheb suvehommikul oma tütretütart äratama.
„Maarika, ärka! Ma pean sulle midagi ülesse tunnistama – ma palusin
su emal sind sünnitada, et meil oleks keegi kes kurke kastab,
kui me ise juba vanaks jääme.“
Tütarlaps helistab oma poiss-sõbrale:
„Tsau, mis teed ää?“
„Tammsaaret loen,“
vastab noormees.
„Oota, see on see, kes „Sõda ja rahu“ kirjutas?“
uurib tüdruk.
Poiss mõtles selle peale endamisi:
„Jumal tänatud, et sa vähemalt ilus oled ... “
Noorpaar on esimest korda kohtingul.
Noormees oli oma ankeeti märkinud, et tegu on romantilise
noormehega, kuid esimesele kohtingule ilmub ta ilma lilledeta.
Neiu proovib naiseliku kavalusega välja selgitada,
et kui romantiline see noormees siis õige on:
„Mida tähendab sinu jaoks 14. veebruar?“- „Mida-mida?
Seda, et kahe nädala pärast algab kevad.“
Noorpaar on juba mõnda aega kurameerinud,
kui poiss hakkab tüdruku käest pargis seksi lunima.
Tüdruk vastab resoluutselt: „Seks tuleb alles peale pulmi!“
„Arusaadav,“ ütleb noormees ja lisab ise samal ajal eemale kõndides:
„Helista mulle, kui sa juba abielus oled.“
Uue aja vanasõnad
ARMASTUS KÄIB WIFI KAUDU?
Parem instagram peos, kui telegramm katusel.
Terane mälu on enam väärt, kui 50 GB.
Head lapsed - need kasvavad wifita.
Tõeline sõber laigib sinu postitusi isegi siis,
kui need on tõeliselt halvad.
Laikide ja vastulaikide abil püsib sõprus kauem.
Jagaja leiab ikka laigi.
Mida suurem on sõbralist, seda vähem postitusi.
Sotsiaalmeedias ujub kõik pinnale.
Sotsiaalmeedia õnnesoovijad sünnipäevadel ei käi.
Ainult ebaviisakas inimene küsib teistelt enne guugeldamist.
Kes ei soovi guugeldada, soovib lihtsalt suhelda.
Kes ei guugeldu, seda pole olemas.
ARTIKLI LÕPP
Õnnitleme juuni-, juuli- ja augustikuu juubilare
Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma juuni-, juuli- ja augustikuu juubilare.
Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks!
Juuni:
*Meidi Ojamäe 75
*Pjotr Nestertšuk 70
*Sülvi Sarapuu 70
*Silja Maapalu 65
*Aire Bornschein 60
*Krista Rebane 60
*Mirja Räpp 55
*Indrek Kaljumäe 35
Juuli:
*Raisa Petrova 85
*Krista Ugam 80
*Ljubov Molok 75
*Tatjana Erm 75
*Sirje Piirsalu 70
*Sergei Turov 60
August:
*Peeter Mõtus 70
*Koidu Loitme 60
*Tiina Korberg 60
*Ljubov Volkova 60
*Maarja-Liis Orgmets 30
Palju õnne kõigile!
ARTIKLI LÕPP
Kuulutused
Ühingus ei toimu vastuvõttu ajavahemikus 19. juuni kuni 2. september 2025
Lühijuttude konkurss loetakse läbikukkunuks, kuna etteantud ajaks saabus vaid üks jutuke. Edasistest arengutest anname teada.
Jaanus Riimets
Tallinna Vanalinna Päevade raames esineb ühingu puhkpilliorkester 6. juunil kell 20:00 ja 8. juunil kell 16:00 Sõpruse kino ees oleva purskkaevu juures, Vana-Posti 8a.
Neljapäeviti algusega kell 13:00 kuni juuni lõpuni toimub saalis pilatese trenn. Treeneriks Lee Merilas. Oma osalemisest anna palun teada tegevuskeskuse assistent Katrin Nelgile, helistades telefonil 6748945 või teatades meili teel: katrin@ppy.ee. Treeningu omaosalus on 3 eurot.
Laupäeval, 7. juunil algusega kell 12 toimub keskkonnateadlikkuse projekti teine sündmus:
Veskimetsa Ratsakeskuse külastus, talliekskursioon ja ratsutamine.
Oma tulekusoovist palun teatada hiljemalt 3. juunil tegevuskeskuse assistent Katrin Nelgile, helistades telefonil 6748945 või teatades meili teel: katrin@ppy.ee
Tallikülastuse ja ratsutamise üritusel on omaosalus 5 eurot
Kohtume soovijatega 7.06. kell 11.45 Zoo bussipeatuses loomaaia poolsel suunal.
Plaanis veel
juulis sõudepaatidega matkamine Pirita jõel, augustis retk Nõmmel, Ravila pargis ja septembris Eesti Loodusmuuseumi külastus. Täpsemat infot toimumise aja kohta küsi tegevuskeskuse assistendilt Katrin Nelgilt katrin@ppy.ee , helistades 6748 945 või Clelia Piirsoolt- e-post aadressil clelia@ppy.ee
"Tegevust/ Projekti toetab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet/ Tallinna linn”
11. juunil algusega 12.00 olete oodatud kuulama Ernst Enno luulet ja selle kohta ka mõtteid vahetama. 8. juunil möödub 150 aastat meie suure luuletaja Ernst Enno sünnist. Meile tulevad tema luulet lugema ja temast rääkima Priit Põldma ja Grete Jürgenson. Ruumi valik oleneb osalejate arvust. Tõenäoliselt saame istuda väikese laua ümber ja ühiselt paar tundi kauni eestimaise luulega veeta. Kedagi ei lükata tagasi ka viimasel hetkel,aga ehk on parem kui antakse teada oma osalemissoovist e-posti aadressile jaanus.riimets@gmail.com või telefonil 56628641. Viimane registreerimise päev 10. 06. Üritus kestab paar tundi. Osaleda võivad ka teiste ühingute liikmed.
Eesti Pimemassööride Ühing võtab vastu sooviavaldusi uutele eestikeelsetele massaaži algkursustele. Info ja eelregistreerimine telefonil 55 616 818
Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu laenutus toimub nii Suur-Sõjamäel kui Tondil. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefonil 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@rara. ee teel.
Neljapäeviti kell 12-14 on lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada.
Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www. veebiraamatukogu. ee.
Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.
Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
Teisipäeval on uus vastuvõtuaeg kella 13:00 kuni 17:30
Neljapäeval on uus vastuvõtuaeg kella 10:00 kuni 14:00
Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848
ARTIKLI LÕPP
INFOLEHE LÕPP