Mai
“KUUKIIR”
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 3
Mai 2025
Ilmub alates novembrist 1997.
Helindatud versioon helindatud Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogus
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Peatoimetaja: Allan Väljaots
telefon:566 78 711
E-post: Allan.valjaots@gmail.com
Toimetuse liikmed:
*Eduard Borissenko
*Kerti Kollom Seidelberg
* Kert Küla
* Jaanus Riimets
* Mirja Räpp
Sisukord
*Juhatuse koosolek nr 03
*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2024. aasta tegevusaruanne
*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2025. aasta tegevuskava
*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2025. aasta eelarve
*Norra õppereis
Tekst: Maarja-Liis Orgmets
*Vaikne kevadaeg, kultuur ja pühad
Tekst: Jaanus Riimets
*Väljasõit Rakverre koos teatrikülastusega
Tekst: Kert Küla
*Kultuur, juhtimine ja juhtimiskultuur
Tekst: Jaanus Riimets
*Lühike mõtisklus ühistranspordi teemal
Tekst: Kert Küla
*Mõtisklus kevadest
Tekst: Kert Küla
*Plaatanipuu ja kombatav gloobus
Tekst: Artur Räpp
*Ootame teie lühijutte
*Mai maleülesanne
*Anekdoodid
*Õnnitleme maikuu juubilare
*Kuulutused
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu
Juhatuse koosolek nr 3
Koosolek toimus Skype teel
Aeg: 25. märts 2025
Algus kell 9:30, lõpp kell 12:00
Juhatas: Artur Räpp
Protokollis: Ulrika Tint
Osalesid: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp. Lisaks tegevjuht Helen Künnap.
Päevakord:
Uute liikmete vastu võtmine ja ühingu liikmete nimekirjast kustutamine.
Volituste andmise otsustamine.
Tondi 8A haldamine.
Tuleviku üritustest.
Üldkoosoleku korraldamine.
Tegevus ajavahemikul 05. märts kuni 25. märts 2025.
Uute liikmete vastuvõtmine ja ühingu liikmete nimekirjast kustutamine
Juhatus otsustas: seoses surmaga kustutada liikmete nimekirjast Anastassia Pedos
Volituste andmise otsustamine
Juhatus otsustas anda volitused järgmiselt:
Katrin Nelk Tallinna keskkonna projekti taotlused tähtajaga 31. jaanuar 2026.
Tallinna linna projektitaotlused: anda volitus Ahti Tompile tähtajaga 31. jaanuar 2027.
Volituste pikendamine Helen Künnap ja Ulrika Tint 31. jaanuar 2027
Tondi 8a haldamine.
Helen Künnap annab juhatusele ülevaate võlgnikest. Blind Sound on nõus maksma maksegraafiku alusel minimaalselt 2000 eurot kuus. Üks rentnik pakkus välja üheks võimaluseks võla vähendamiseks, saali toolidel, kus on katteriie määrdunud, panna kunstnahk.
Juhatus otsustas: vaadata kui paljud toolid vajaksid korda tegemist ning selgitada välja mis on töö maksumus.
Kakoral on võlg üleval. Üheks variandiks võla vähendamiseks pakkuda näiteks punktkirjas uksesiltide, põhikirja valmistamist
Meie maja elektrikul on võlg üleval. Hetkel on tal tervisega probleeme, mistõttu on raske läbirääkimisi pidada.
Juhatus leidis, et kui kahe kuu jooksul pole olukord muutunud, alustada uue elektriku otsimist.
Kõige suurem võlgnevus on Mouthfeel OÜ-l, kes lõpetas meiega rendisuhte.
Tegemist on lootusetu võlaga.
Juhatus otsustas võla kui lootusetu maha kanda.
Helen Künnap andis ülevaate juhatusele kohtumisest arhitektiga seoses maja projekti uuenduste sisseviimisega.
Maja püstakud- tagumise koridori lõpus olev püstak vajab vahetust. Maksumus 10000. Esimese koridori püstak sai vahetatud. Esimesel WC-l on remont peaaegu tehtud.
Juhatus otsustas teha tagumise püstaku remondi orienteeruva maksvusega 10 000 eurot. Teha ülejäänud maja püstakud korda järk-järgult.
Tuleviku üritustest.
15. oktoobril valgekepi päeva tähistamine, tõenäoliselt seekord koos Pimefestivaliga. Järgmine koosolek esmaspäeval, 14. aprillil 2025.
10. mail kell 11.00- 13.00 Tondi 8a saalis Silmalaegas- abivahendite tutvustus. Algusega 12.00- 16.00 toimub kevadlaat. 10. mail toimuval kevadlaadal algusega kell 13 kuni 15 tutvustab firma Luxsanat seadet euroVIZR. Kohapeal saab seadet proovida. Tegemist on valgus ja heliseadmega, mis vähendab stressi ja parandab und.
Puhkpilliorkestri kontsert 27. aprillil Tallinna Ülikooli saalis, millega tähistame maestro Vello Loogna juubelit. Juhatus arutas kontserdi läbiviimise võimalusi, juhul kui selleks esitatud projekti ei toetata.
Üldkoosoleku korraldamine
Juhatus otsustas: Põhja- Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek toimub 17. mail 2025 algusega 11.00 Tondi 8a saalis järgmise päevakorraga:
Põhja- Eesti Pimedate Ühingu 2024. majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse liikmete valimine.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu revisjonikomisjoni liikmete valimine
Tondi 8A maja vundamendi soojustamise ning sellega kaasnevate tööde rahalise ülempiiri seadmine summas 160 tuhat eurot ning loa andmine nimetatud tööde läbiviimiseks pangalaenu võtmiseks kuni 50 tuhat eurot.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikme nimetamine.
Info liikmetele
6. Tegevus ajavahemikul 05. märts kuni 25. märts 2025.
06. märtsil esitas Ulrika Tint Eesti Puuetega Inimeste Fondi – Tallinna Puuetega Inimeste Koja taotluse. Taotluses on rahastus infolehe Kuukiir ja ühingu jõulupeo jaoks.
10. märtsil esitas Helen Künnap PPÜ nimel taotluse Swedbank Ma armastan aidata keskkonnaga liitumiseks. Annetuskampaania: PPÜ arvutiklassi kaasajastamine.
10. märtsil esitas Clelia Piirsoo PPÜ nimel Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile taotluse „Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Puhkpilliorkestri peadirigendi 85. juubelikontsert“.
10.-11. märts toimusid spordisaalis ja I trepikoja WC-s püstaku vahetuse tööd.
11. märtsil osales Priit Kasepalu Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse koosolekul.
12. märtsil alustati Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti terviseedenduse kõnnikolmapäevadega.
13. märtsil külastasid PPÜ tegevuskeskust Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusteraapia eriala üliõpilased. Tutvustust korraldas Kert Küla.
18. märtsil osalesid PPÜ liikmed NIRK korraldatud Chemi- Pharmi ja valguskleepsude tootetutvustustel.
19. märtsil osales Artur Räpp Tallinna Puuetega Inimeste Koja korraldatud arutelu linnapea juurde loodava nõukoja ideearendusarutelul.
20. märtsil osalesid Helen Künnap ja Maarja-Liis Orgmets veebiseminaril "Meeting Norwegian Social Entrepreneurs: Proven Tips & Strategies for Boosting Sales & Scaling Your Business"
21. märtsil kohtus Helen Künnap arhitekt Indrek Laos’ega. Arutati Tondi maja ehitusprojekti uuendamist.
22. märtsil toimus Lauluklubi, osales 16 inimest. Organiseeris Kaia Nõlvak
24. märtsil esitas Helen Künnap MTÜ-le Aitan Eestit järgmise perioodi taotluse.
24. märtsil saadeti erakondadele pöördumine et aidataks leida võimalusi PPÜ tegevuskeskuse maja renoveerimiseks.
ARTIKLI LÕPP
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2024. aasta tegevusaruanne
2024. aastal järgis Põhja-Eesti Pimedate Ühing, edaspidi Ühing, oma tegevuses Ühingu põhikirja, arengukava ja tegevuskava.
31. detsember 2024 seisuga kuulus Ühingusse 424 liiget.
Sel aastal astus Ühingusse 5 inimest ja liikmete nimekirjast kustutati 14 inimese nimi.
2024. aastal juhtis Ühingu tegevust 5-liikmeline juhatus koosseisus: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets ja Artur Räpp.
2024. aastal toimus üks Ühingu üldkoosolek ja 11 juhatuse koosolekut.
Juhatuse liikmed said oma töö eest kokku 4920 eurot brutotasu, mis jagunes vastavalt juhatuse otsusele: Janne Jerva 3895, Artur Räpp 615, Viktor Paring 205 ja Jaanus Riimets 205 eurot. Lisaks töötasid Ühingus tegevjuht, juhiabi ja osalise koormusega projektijuht. Alates septembrist töötas töötukassa palgatoetusega osakoormusega majahoidja-puhastusteenindaja ja tema tugiisik ning oktoobrist töötukassa tööampsudega tegevuskeskuse assistent. Neile Ühingu poolt makstav brutopalk oli kokku 19 568,24 eurot. Lisaks said töötasu ka revisjonikomisjoni mõlemad liikmed, 150 eurot. Neile tasudele lisandus sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse makse. Lisaks neile töötasid osalise koormusega ringide juhendajad ja teised töötajad, kelle töötasud ja töötasuga seotud maksud tasuti projektidest ja teistest sihtotstarbeliselt rahastatavatest allikatest.
2024. aastal olid Ühingu peamisteks tegevussuundadeks:
Tondi 8a maja haldamine ja remont.
Ühingu võimekuse suurendamine ja Ühingu finantsolukorra parandamine.
Nägemispuudega inimeste iseseisva toimetuleku parandamine, liikmete tööhõive, esmatasandi rehabilitatsioon ja nõustamine, liikmete huvide eest seismine, sportliku, huvialaliste ja vabaaja tegevuste korraldamine. Tehti tööd info edastamise tagamiseks.
Sel aastal paistsid silma järgmised Ühingu tegevused ja sündmused:
Töö pikaajalise kaitstud töö teenuse jätkamise saavutamiseks.
Ühingu töös oli olulisel kohal info levitamine Ühingu, nägemispuude ja nägemispuudega inimeste võimete ja probleemide kohta. Ühingu töösse kaasati uusi vabatahtlikke nii Ühingu seest kui väljast, kes aitasid infot levitada ja panustasid Ühingu töösse.
Ühingu tegevust laiendati rahvusvaheliselt, esitati Erasmus+ projekt koos Soome sõsarühinguga. Projekt rahastati. Projekti tegevused toimuvad 2025. aastal.
Neljandat korda korraldati heategevuslik muusika- ja kunstifestival PIME. Külastajatena võttis sellest osa umbes 200 inimest.
Ühing kogus 7609 eurot annetusi. Suurim annetaja oli AS Tallinna Vesi.
Tegeleti kogemusürituse „Elamused pimeduses“ edasiarendamisega. Keskuse tegevustega käisid tutvumas Eesti tegevusjuhendajad ja sotsiaaltöötajad ja ka spetsialistid Maltalt.
Koostööd tehti Eesti Pimedate Liidu, Eesti Pimemassööride Ühingu, Eesti Toidupanga, MTÜ Terateatri ja mitme teise organisatsiooniga. Uuena loodi koostöö Aitan Eestit mittetulundusühinguga.
Aruandeaastal töötasid järgmised Ühingu juhatuse poolt kokku kutsutud tööorganid:
Infolehe Kuukiir toimetus: Allan Väljaots (peatoimetaja), Eduard Borissenko, Kerti Kollom Seidelberg, Kert Küla, Jaanus Riimets, Mirja Räpp.
Põhikirjakomisjon: Artur Räpp, Eduard Borissenko, Christel Sogenbits.
Põhivarakomisjon: Janne Jerva, Helen Künnap, Heiki Sookruus, Ulrika Tint.
Ligipääsetavuse komisjon: Artur Räpp, Eduard Borissenko, Ališer Hožanijazov, Priit Kasepalu, Kert Küla, Viktor Paring, Jakob Rosin, Christel Sogenbits.
Info töörühm (eesmärgiks info vahetus Ühingu meililistide, kodulehe ja Facebooki lehe kaudu): Helen Künnap, Viktor Paring, Clelia Piirsoo, Artur Räpp, Mirja Räpp ja Ahti Tomp.
Puhkpilliorkestri juhatus: Eduard Borissenko, Vello Loogna ja Ulrika Tint.
Taskuhääling „Lihtsalt pime“ toimetus: Toimetajad Maarja-Liis Orgmets ja Viktor Paring. Lisaks Helen Künnap ja Artur Räpp.
Komisjonide töö toimus vastavalt vajadusele.
Haridus, rehabilitatsioon ja ligipääsetavus:
Jätkati tööd Tallinna linna invakomisjonis (Janne Jerva). Osaleti sotsiaaltranspordi töörühmas (Artur Räpp);
Aidati kaasa füüsilise keskkonna ligipääsetavuse parendamisele ning ligipääsetavamate tarkvarade ja e-teenuste loomisele, tehes selleks koostööd Eesti Pimedate Liidu ja teiste organisatsioonidega;
Ühingus töötas nägemispuudega inimestele kohandatud arvutiklass, kus oli võimalik kasutada ka lugemistelerit. Arvutiklassi kasutas ka MTÜ Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus oma koolituskursuste läbiviimiseks.
Tegeleti koos abilinnapea Vladimir Sveti, Tallinna Transpordiameti ning Keskkonna- ja Kommunaalametiga Tallinnas liikumise tingimuste parendamiseks.
Sport:
Ühingus tegeleti järgmiste spordialadega:
Pimedate lauatennise treeningud;
Joogatreeningud;
Kabe-male treeningud;
Ringtreening, tervisevõimlemine;
Sõudespinningu treeningud Tallinna Sõudeklubis.
Toimusid regulaarselt ühingusisesed male-kabevõistlused ja koostöös Eesti Paralümpiakomiteega üle-eestiline male ja kabe võistlus. Ühingu liikmed osalesid rahvusvahelistel pimedate lauatennise võistlustel.
Kultuur ja vaba aeg:
Aruandeaastal tegutsesid järgmised kollektiivid:
Puhkpilliorkester maestro Vello Loogna ja lauluansambel PÜÜ Kaia Kattai juhendamisel. Nad andsid aasta jooksul mitu kontserti üksi või koos teiste kollektiividega.
Koostöös Terateatriga, juhendaja Jaanika Juhanson ja ka Andres Popov, toimusid proovid ja mitmed üritused.
Ühing korraldas mitmeid üritusi:
festival PIME, külastajaid umbes 200;
Valge kepi päeva tähistati kontserdi ja kohvilauaga;
Toimus traditsiooniline Ühingu jõulupidu, millest võttis osa ligi 70 inimest;
Regulaarselt toimusid:
lauluklubi kogunemised, eestvedaja Kaia Nõlvak;
korraldati ühiseid teatrikülastusi, matku kultuuriväärtuslikesse ja looduskaunitesse paikadesse, pakuti võimalust osaleda linnaekskursioonidel, kirjeldustõlkega etendustel ning muuseumituuridel jm.
Ühingu käsitöö tooteid müüdi nii mitmel Ühingu korraldatud üritusel kui ka väljaspool maja laatadel.
Info edastamine ja üldsusega suhtlemine:
2024. aastal ilmus 8 numbrit infolehte Kuukiir listis Teade ning koostöös Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukoguga helivariandis ja e-tekstina;
Ühing haldas ja uuendas oma kodulehte (www.ppy.ee). Kodulehega tegeles peamiselt tegevjuht. Aktiivselt edastati infot Ühingu Facebooki lehel (900 jälgijat). Selle peamiseks eestvedajaks olid Viktor Paring, Helen Künnap, samuti Artur Räpp ja Clelia Piirsoo;
Info levitamiseks kasutati ka Instagrami kontot (400 jälgijat) ja FB gruppi „Pimedad ja vaegnägijad käsitöömeistrid“ (250 liiget).
Infot edastati viie listi kaudu: Teade (220 liiget), Juhatus (9 liiget), venekeelne list Ru (45 liiget) ja Arvuti (60 liiget).
Suurema osa listide haldamisest teostas Artur Räpp, kellele oli abiks Viktor Paring.
müügi- ja infolauaga osaleti Tallinna merepäevadel – Festivalil Tall Ships Races
ning turismimessil Tourest.
Tööhõive:
Aidati liikmeid riiklike tööturuteenuste hankimisel nii neid nõustades kui ka toetades taotluste esitamisel. Pakuti kogemusnõustamise teenust.
Tähtsamad toetajad ja projektid 2024 aastal:
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt finantseeritud teenused ja projektid:
Töö- ja rakenduskeskuse tegevuse toetus;
Tegevustoetus;
Isikliku abistaja teenus;
Infomaterjalide kohandamise teenus;
Kogemusnõustamise teenus;
Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine ühistegevustesse;
Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine terviseedendusse;
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet:
Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste keskkonnateadlikuse suurendamine.
Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet:
Ühingu Puhkpilliorkestri kontserdid.
Tegevustoetus Tallinna Puuetega Inimeste Koja kaudu:
Infolehe Kuukiir väljaandmine ja ürituste korraldamine.
Aitan Eestit MTÜ:
Nõustamisteenused.
Põhilisteks projektide ja rahataotluste kirjutajateks olid Helen Künnap, Clelia Piirsoo, Janne Jerva, Ulrika Tint ja Ahti Tomp.
Mitterahastatud projektitaotlused-pöördumised 2024. aastal:
Taotlus ETV heategevussaatesse „Jõulutunnel“ pääsemiseks.
2024. aastal oli Ühing järgmiste organisatsioonide liige:
Eesti Pimedate Liit (esindajad: Janne Jerva, Artur Räpp, Eduard Borissenko ja Kert Küla);
Tallinna Puuetega Inimeste Koda (esindajad: Margus Kiin ning Eduard Borissenko;
Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus (esindajad: Julia Kabanova, Priit Kasepalu ja Artur Räpp);
Pimedate Töökeskus Hariner (esindajad: Eduard Borissenko ja Kert Küla);
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (esindaja: Janne Jerva);
Eesti Puhkpillimuusika Ühing (esindaja: Eduard Borissenko).
Eesti Pimedate Liit pakub oma ühisürituste abil tuge üle-eestiliseks nägemispuudega inimeste lõimimiseks ja infovahetuseks, esindab nägemispuudega inimeste huve Eesti ja rahvusvahelisel tasandil tehes seadustesse parandusettepanekuid, osaleb nõupidamistel, teeb probleemidele juhtivaid pöördumisi. Eesti Pimedate Liit andis välja ajakirja Valguse Kaja, mida levitas tasuta nii oma liikmete kui ka teiste sihtrühmade seas, arendas füüsilise ja sotsiaalse keskkonna ligipääsetavust nägemispuudega inimestele. Tallinna Puuetega Inimeste Koda pakkus meie liikmetele mitmesuguseid koolitusi, seminare ja vabaajaüritustest osavõtu võimalusi. Koostöös Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskusega (NIRK) korraldati mitmeid rehabilitatsioonialaseid kursusi.
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik toetas Ühingut teadmistega majanduslikul toimetulekul ja sotsiaalse ettevõtluse rajamisel ning esindas Ühingut antud valdkonnas Eesti tasandil.
Eesti Puhkpillimuusika Ühing annab oma liikmetele soodustingimustel noote ja toetab ja korraldab puhkpillimuusika arengut Eestis.
2024. aastal tegi Ühing koostööd veel järgmiste organisatsioonidega:
Mittetulunduslikud organisatsioonid:
Eesti Pimemassööride Ühing, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus, MTÜ Terateater, Eesti Puuetega Inimeste Fond, Eesti Paralümpiakomitee, Jumalalaegas, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Toidupank.
Riiklikest, kohaliku omavalitsuse asutustest ja äriettevõtetest tehti tihedamat koostööd mitme Tallinna linna ameti, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu ja Tallinna Ülikooliga, Finants ja Marketing OÜ-ga, värvipoega Spekter ja BlindSound helistuudioga. Kauaaegsele heale IT-tugipartnerile OÜ-le Almic anti tänukiri.
Ühingu olulisemad tegevussuunad 2025. aastal on:
Ligipääsetavuse suurendamine infole;
nägemispuudega inimeste sotsiaalset aktiivsust toetavate teenuste arendamine;
nägemispuudega inimeste tööhõive parandamine;
füüsilise ja sotsiaalse ligipääsetavuse parandamine;
avalikkuse teavitamine nägemispuudega inimeste vajadustest;
tegevus- ja kaitstud töökeskuse teenuse arendamine ja selleks vajalike ressursside leidmine;
annetuskampaaniate korraldamine ja toetajatele suunatud tegevuste ja infovoo suurendamine;
Tondi 8a hoone rekonstrueerimisprojekti etapiviisiline elluviimine ning selleks vajalike ressursside leidmine. ARTIKLI LÕPP
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2025. aasta tegevuskava
Põhja-Eesti Pimedate Ühing lähtub oma 2025. aasta tegevuses ühingu põhikirjalistest eesmärkidest, arengukavast ja käesolevast tegevuskavast. Käesolev tegevuskava määratleb peamised ühingu ees seisvad ülesanded, lahendamist vajavad probleemid ja tegevused. Neile võivad aasta jooksul lisanduda teised, põhikirjalistest eesmärkidest või arengukavast lähtuvad tegevused.
Käesolev tegevuskava on kinnitatud juhatuse koosolekul 14. aprillil 2025.
Vastavalt ühingu põhikirjale, on ühingu eesmärgiks nägemispuudega inimeste integreerimine ühiskonda. See on ka 2025. aastal tegevuse peamine eesmärk.
Ühingu ees olevad lahendamist vajavad probleemid
Tondi 8A kinnistu haldamine
Nägemispuudega inimeste tööhõive, haridus ja rehabilitatsioon
Ligipääsetavus, nägemispuudega inimeste sotsiaalne sidusus, tervis ja aktiivne osalemine ühiskonnaelus
Ühingu elujõulisus, uute töösse panustavate liikmete leidmine, koostöö juriidiliste partneritega.
Probleemidest täpsemalt ja lahendusteed
Tondi 8A kinnistu haldamine
Ühingule kuuluva kinnistu arendamisega on tehtud pikaajalist tööd, kuid läbimurret hoone olukorra parendamisel pole saavutatud ning tööde mõju on olnud pigem piiratud. 2025. aastal valmistab juhatus ette hoone vundamendi hüdroisoleerimist ja soojustamist. Tööde eeldatav aeg 2026. aasta kevad või suvi. Vundament on hoone püsivuse jaoks kriitiline. See töö annab ka energiakokkuhoidu. Lisaks tehakse hoone ja territooriumil teisi töid, torustike vahetus ja jooksev remont vastavalt vajadusele.
Tondi 8A hoone ja territoorium on ühingu tegevuste tuum. Sellele toetuvad kõik ühingu ja mitme ühingu partneri tegevused.
Nägemispuudega inimeste tööhõive, haridus ja rehabilitatsioon
Kuna enam ei ole kaitstud töö võimalust nägemispuudega inimeste jaoks. Lisaks on riigil plaan põhjalikult reorganiseerida rehabilitatsioonisüsteem, mis võib kaasa tuua ka rehabiliteerimisvõimaluste vähenemise. Lisaks puudub jätkuvalt toimiv süsteem nägemispuudega inimestele ameti- või kõrghariduse pakkumiseks ligipääsetaval ja väikese kaaspingega moel, on kogu see valdkond juhatuse tähelepanu all. Kuna kahjuks sõltuvad neis valdkondades otsused riigi tasandist ja mõjutavaid organisatsioone on palju, on siin juhatuse ainsaks võimaluseks pöörata asjaomaste organisatsioonide tähelepanu probleemidele ja lahendusvõimalustele ning leida partnereid, kes mõtlevad ühinguga sarnaselt ja taotlevad samu muudatusi.
Ligipääsetavus, nägemispuudega inimeste sotsiaalne sidusus, tervis ja aktiivne osalemine ühiskonnaelus
On oluline, et nägemispuudega inimesed osaleksid võimalikult aktiivselt ühiskonnaelus, et nad oleksid iseseisvad ja saaksid oma eluga ise ja väärikalt hakkama. Selle juures on oluline, et nii füüsiline, info kui sotsiaalne keskkond oleks ligipääsetav. See tähendab, inimesed saavad minna kohtadesse, kuhu nad soovivad minna, nad saaksid hõlpsalt kätte info, mida nad vajavad, ja neid ei tõrjutaks sotsiaalselt või ei suhtutaks neisse alavääristavalt. Oluline on ka, et inimesed ise sooviks minna, saada infot ja osaleda.
Selleks teeb ühing ettepanekuid ligipääsetavuse parendamiseks, juhib tähelepanu probleemidele ja pakub välja lahendusi. Osaleb selleks Tallinna linna vastavates töörühmades, mis tegelevad ligipääsetavuse ja tugiteenustega, ja toetab ka teiste oma piirkonna omavalitsuste tööd selles vallas.
Tervis on tegevuste alus ning huvitavad üritused ja kohtumine sõprade ja tuttavatega on tihti motiiviks üldse kodust välja tulla, tunda huvi maailma vastu ja teha sealt hiljem edasi järgmine samm. Selleks pakub ühing oma liikmetele tervise, spordi ja sotsiaalseid kontakte, kultuuri ja harivat infot pakkuvaid üritusi.
Ühing julgustab oma liikmeid osalema ka teiste organisatsioonide töös. Mida märgatavamad on nägemispuudega inimesed, seda rohkem mõistetakse nende vajadusi ja soove.
Ühingu elujõulisus, uute töösse panustavate liikmete leidmine, koostöö juriidiliste partneritega.
2025. aastal vähenes ühingu liikmete arv ligi 70 inimese võrra, kuid selle põhjuseks oli liikmeskonna korrastamine, liikmete hulgast arvati välja palju juba varem meie hulgast lahkunud liikmed. Nüüd on küll Põhja-Eesti Pimedate Ühing palju väiksem organisatsioon, kuid täpsustunud andmete toel selgus, et ühingu liikmeskond on palju aktiivsem, märksa suurem osa liikmetest võtab igaaastaselt kontakti, külastab ühingut, helistab sinna, maksab liikmemaksu ja muud sellist. Ühingu liikmete keskmine vanus oli märtsis 71 aastat ja mediaan 67 aastat. Mediaan tähendab, et pooled ühingu liikmed on 67 aastased või vanemad ja pooled liikmed on kas 67 aastased või nooremad. Ühing püüab nende arvude valguses oma tegevust ümbermõtestada, jälgida, et üritustest osavõtjaid oleks nii nooremaid kui vanemaid. Ühingu liikmeskond on läbilõige Põhja-Eesti regioonis elavatest nägemispuudega inimestest. Nii on ühing võimeline esindama kõigi selle piirkonna nägemispuudega inimeste huve.
Tuleb ka jälgida, et ühingu töösse oleks kaasatud piisavalt liikmeid. Osad liikmed eemalduvad aktiivsest kaasaaitamisest ja nende asemele tuleb leida uusi inimesi. Juhatus teab sellest vajadusest ja teeb selle kallal tööd.
Ühingu eesmärkide saavutamiseks on vaja ka partnereid, kellega koostööd teha, kes mõistab meie soove ja vajadusi ja kelle soove ja vajadusi mõistab Põhja-Eesti Pimedate Ühing. Eelmise aasta kontaktist kasvas välja Erasmus+ projekt Soome sõsarühinguga käsitööoskuste arendamiseks Eestis. Tehakse tööd sarnaste kontaktide loomiseks ka mujal, nii Eestis kui välismaal. Aprillis külastati Norra pimedate ühingut.
Planeeritavad avalikud üritused on laadad, kevadel ja enne jõule ning valge kepi päeva tähistamine, mille avalikkusele suunatud poole korraldusse kaasatakse ka PIME festivali tiim. Ühingu rahva aasta lõpu kõige suurem ühissündmus on jõulupidu.
ARTIKLI LÕPP
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2025. aasta eelarve
2025. aasta prognoositav eelarve on antud euro täpsusega. Eelarve on kinnitatud 14. aprillil toimunud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse koosolekul.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu eelarve 2025 aastaks, prognoositav
Sisseastumis- ja liikmemaks: tulu 650 eurot
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, töö- ja rakenduskeskuse toetus: tulu 35 000 eurot, kulu 35 000 eurot
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Isikliku abistaja teenus töötasud : tulu 400 080 eurot, kulu 400 080 eurot
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Isikliku abistaja teenus omaosalused: tulu 7 057 eurot, kulu 7 057 eurot
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet,
isikliku abistaja teenuse koordineerimine: tulu 29 916 eurot, kulu 29 916 eurot
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, infomaterjalide kohandamine: tulu 3400 eurot, kulu 3400 eurot
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, kogemusnõustamine: tulu 3600 eurot, kulu 3600 eurot
Eesti Puuetega Inimeste Fond-Tallinna Puuetega Inimeste Koda, PPÜ tegevusprogramm (Kuukiir ja jõulupidu): tulu 1237 eurot, kulu 1237 eurot
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, kaasamine terviseedendusse: tulu 2500 eurot, kulu 2500 eurot
Erasmus+, Uued võimalused nägemispuudega inimeste täiskasvanuhariduses Eestis ja Soomes: tulu 60 000 eurot, kulu 60 000 eurot
Projektitaotlused orkestri tegevuseks: tulu 1000 eurot, kulu 1000 eurot
Personalikulud, koos riiklike maksudega (projektidevälised): kulu 36 000 eurot
Eesti Töötukassa, palgatoetus: tulu 3240 eurot
Tondi 8a renditulu ja maamaks: tulu 90 000 eurot, kulu 1330 eurot
Maarent Tondi 8a territooriumil: tulu 17 000 eurot
Tondi 8a rentnike kommunaalid: tulu 14 000 eurot, kulu 14 000 eurot
Tondi 8a rentnike küte: tulu 25 000 eurot, kulu 25 000 eurot
PPÜ kommunaalid
(elekter, vesi, prügi, valve): kulu 3160 eurot
See jaguneb omakorda
PPÜ küte: kulu 1 168 eurot
Tondi 8a kindlustus: kulu 1 658 eurot
Maja hooldus: kulu 20 000 eurot
Koristusteenus: kulu 5 784 eurot
Joogivesi: kulu 200 eurot
Majapidamis- ja kontoritarbed: kulu 1 660 eurot
Raamatupidamine: kulu 4 800 eurot
Sideteenused, koduleht: kulu 500 eurot
Arvutipargi uuendused seoses Windows 11 üleminekuga: kulu 1 500 eurot
Ehitustööd (püstakute vahetus jms): kulu 20 000 eurot
Projekteerimistööd: kulu 30 000 eurot
Annetused: tulu 9 000 eurot
Kokkuvõte:
KOKKU: tulu 702 680 eurot, kulu 710 550 eurot
SALDO: -7 870 eurot
ARTIKLI LÕPP
Norra õppereis
Tekst: Maarja-Liis Orgmets
Märtsi lõpus kogunes 15-liikmeline Eesti delegatsioon, nende seas mina ja ühingu tegevjuht Helen Künnap, et osaleda Norras Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt korraldatud õppe- ja inspiratsioonireisil. Neljapäevane tiheda programmiga reis andis võimaluse mõista, kuidas sotsiaalsed algatused saavad luua püsivat mõju ning heita pilgu Skandinaavia mudelile, mille keskmes on ühiskondlik kaasatus ja inimkesksed lahendused.
Meie reis saab alguse esmaspäeval, kui koguneme grupiga Tallinna lennujaamas ning teeme väikese tutvustusringi. Selgub, et kokku on saanud inimesed üsna erineva tegevusvaldkonnaga organisatsioonidest, aga kõik on rõõmsad ja ootusärevad. Otselend Tallinnast Oslosse kestab vaid tunni. Kohapeale jõudes viime seljakotid hotelli hoiule ning asume linna avastama. Õhtul koguneme taas, et koos õhtusööki nautida ning tutvuda proejkti kaasatud Norra organisatsiooni esindajatega.
Reisi teisel päeval külastame SHE-konverentsi, mis on üks Euroopa suurimaid naistele suunatud ettevõtlusalaseid üritusi, mille keskmes on sotsiaalne innovatsioon, juhtimine ja kestlikkus. Lillestrømis toimuvad konverentsi päev on tihe ja sisukas – igaüks saab ise valida, milliseid ettekandeid kuulab ja messialal kohtuda inspireerivate ettevõtete esindajatega erinevatest riikidest.
Kõige enam puudutab hinge palestiinlasest kirjaniku, feministi ja inimõiguste eest kõneleja Budour Hassani ettekanne. Budour on õppinud õigusteadust ja filosoofiat ning püüab meie tähelepanu esmalt sellega, et ta on ka ise nägemispuudega. Praegu töötab ta Amnesty Internationali uurijana Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas, kogudes ja dokumenteerides inimõiguste alaseid rikkumisi Iisraelis ja Palestiinas. See, kui kirglikult ta oma teemast räägib, avaldab tõeliselt muljet ning paneb tundma tänulikkust selle eest, et meie siin Eestis ei pea selliste õudustega silmitsi seisma.
Konverentsi järgsel päeval on programmis võimaldatud meile vaba aega. Meie eesmärk on tutvuda Norra pimedate liidu esindajatega, et mõne tulevase projekti tarbeks väärtuslikke kontakte luua. Meili teel õnnestuski ühendust saada Norra Pimedate ja Vaegnägijate Liidu (Norges Blindeforbund) rahvusvaheliste suhete osakonna juhi Kristin Kjæretiga, kes ütleb, et nad on hea meelega nõus meiega ühingu Oslo peakontoris kohtuma, et oma tegevusi tutvustada ja pakub välja, et me võiksime külastada ka ühte nende rehabilitatsioonikeskustest, mis asub Oslost umbes tunniajase sõidu kaugusel.
Kolmapäeva pärastlõunal võtamegi ette väljasõidu rehabilitatsioonikeskusesse, mis asub Oslost umbes 60 kilomeetri kaugusel Hurdalis. Sõit kulgeb esmalt rongiga, seejärel tuleb ümber istuda bussi peale. Norra ühistranspordi süsteem jätab väga positiivse mulje, sest kõik on korraldatud lihtsalt ja arusaadavalt ning rongijaamas aitab reisi planeerida ja pileteid osta väga abivalmis piletimüüja, kes oskab hästi inglise keelt.
Hurdali Nägemis- ja Toimetulekukeskus asub maaliliselt kauni Hurdalsjøeni järve ääres Akershusi maakonnas ning see asutati juba 1970ndatel. Keskus on spetsialiseerunud nägemispuudega inimeste koolitamisele ja toetamisele, aidates neil omandada igapäevaeluks vajalikke oskusi ning seeläbi suurendada oma iseseisvust.
Keskuses võtab meid vastu koolitusjuht Liv Kristin Sarre Johansen, kes tutvustab maja nii seest kui väljast. Keskus asub tõepoolest väga kauni looduse keskel ning juba fuajees avaneb aknast imeilus vaade järvele, mille teisel kaldal kõrguvad võimsad mäetipud. Ilm on sel päeval väga päikeseline ning taevas täiesti pilvitu.
Õhkkond keskuses on väga soe, ruumid täis nutikaid abivahendeid ja tarmukaid inimesi. Nagu meilgi, armastatakse seal tegeleda käsitööga. Käsitööringi juhendaja näitab valmistatud esemeid ning räägib, et põhilised tegevused on vaipade kudumine, viltimine ja maalimine. Seejärel liigume edasi ning saame näha nii kööki, kus on äsja kaneelirulle küpsetatud, kui ka arvutiklassi, kus kohtume juhuslikult ka kohaliku IT-spetsialistiga, kes annab kiire ülevaate nutikatest abivahenditest. Nendest siin majas juba puudust ei ole. Üks väike ruum on näiteks täis kaasaegseid lugemistelereid, luupe ja muid abivahendeid, millega tutvuda.
Kristin selgitab, et keskuses käivad väga erinevas vanuses inimesed. Näiteks suviti korraldatakse lastelaagreid, samuti kogunevad inimesed, et saada kogemusnõustamist, osaleda kursustel või selleks, et lihtsalt koos aega veeta. Selleks on keskuses rohkelt võimalusi: vaba aega saab veeta looduses, kuhu on üles seatud isegi seikluspark. Külastajatel on võimalus järves ujuda, rentida vesijalgrattaid või tegeleda veesuusatamisega, mis olevat päris populaarne ala. Samuti on olemas suur võimla ronimisseinaga, jõusaal rohkete treeningseadmetega, ujumisbassein, mullivann ja saun. Keskuses on 72 tuba, kus saavad majutuda nii kursustel osalejad kui ka nende saatjad. Lisaks on olemas kohvikuala, kus pakutakse toitlustust.
Majatuuri lõpus suundumegi üheskoos õhtusöögile, kuhu meid lahkelt palutud on. Pärast seda lähme Heleniga õue jalutama, et neid kauneid vaateid veel viimaseid hetki nautida ning siis ongi juba aeg bussi peale minna. Tagasi hotelli jõuame päris hilja, umbes pool üksteist õhtul.
Neljapäeval hommikul enne äralendu on meil kokku lepitud koosolek Norra Pimedate ja Vaegnägijate Liidu Oslo peakontoris, kus meid võtavad vastu ühingu president Terje André Olsen ja rahvusvaheliste suhete osakonna juht Kristin Kjæret. Saame teada, et tegu on on väga pika ajalooga organisatsiooniga, mis asutati juba 1900. aastal ning millel on umbes 8600 liiget. Harukontorid asuvad igas Norra maakonnas, pakkudes tuge ja teenuseid nägemispuudega inimestele. Organisatsioonis töötab kogu Norra peale üle 300 inimese, neist sadakond töötab Oslo peakontoris.
Organisatsioon saab rahastust erinevatest allikatest, sealhulgas avalikust sektorist (Norra valitsus ja kohalikud omavalitsused toetavad organisatsiooni tegevust) ja eraisikute annetustest ja liikmemaksudest. Just annetused moodustavad Olseni sõnul märkimisväärse osa organisatsiooni tuludest. Lisaks osaleb Norges Blindeforbund ka rahvusvahelistes projektides ja saab rahastust erinevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ning fondidelt.
Kokkuvõttes jäime oma reisiga igati rahule, sest vastuvõtt norrakate poolt oli väga südamlik ning loodame väga, et meil avaneb tulevikus veel võimalusi koostööd teha.
ARTIKLI LÕPP
Vaikne kevadaeg, kultuur ja pühad
Tekst: Jaanus Riimets
Sel aastal juhtus nii, et kevadel on ühe kuu jooksul erinevates teatrites kavas neli kirjeldustõlkega etendust. Muidugi ei jõua kõiki neid külastada, seda enam et osa neist toimuvad mujal, kui pealinnas. Eriti pühade puhul tahaks kuulata ka muusikat. Minul jäi valik kahele üritusele, millede juures oli võimalik saada ka erinevaid soodustusi piletihinnas. Lisaks külastasime ühingu inimestega Underi-Tuglase muuseumi.
Vaiksel nädalal seadsin sammud teisipäeval Draamateatri poole, mis ei tähenda küll otseselt seda, et oleksin sinna jala läinud. Hoopis vastupidi, kui olin lausa paar tundi nautinud kevadsooja ilma Sassi pingil meie ühingu maja ees, veeres sinna äpitakso , kust väljus minu hea saatja Kristina ja veeresime taksoga edasi otse teatrihoone ette. Mõne minuti pärast saime riided ära antud ja nautisime mõnusat kooki ja kiluga leiba Draamateatri kohvikus.
Skalpell on väga mõtte- ja sündmuste tihe lavastus, kuid sündmused avalduvad vaid dialoogis kahe venna vahel, kes ongi kogu tegelaskond. Kumbki vend ei salli teineteist ja on teinud teisele paha. Näiteks rikkunud abielu oma venna naisega. Kusjuures tõe poolest mõlemad. Kuigi seda näidendit on nimetatud Kaini -Aabeli konflikti teisenduseks, siis laval ikkagi mõrva ei toimu. Me vähemalt ei näe seda. Me ei tea saalist lahkudes, mis edasi saab. Aga igal juhul on mõtlemisainet edaspidiseks küll. Kirjeldustõlge paar korda krõbises, aga mina sain ikkagi sügava elamuse .
Ülejärgmisel päeval, vaiksel neljapäeval oli meie ühingu inimestel võimalus väga soodsalt külastada Jaani kirikus toimuvat pühademuusika kontserti Vanemuise sümfooniaorkestrilt. Kontsert oli väga kaunis ja kahju, et meie inimesi oli ainult neli. Ehk kuulasid mõnedki sama kontserti Klassikaraadio otseülekandena. Üldse peab ütlema, et Klassikaraadio teeb tublit tööd klassikalise muusika propageerimisel. Saladuskatte all võin ütelda, et meie inimestele on plaanis korraldada külastus Klassikaraadiosse. Raadio töötajatega on räägitud ja nad on nõus meid vastu võtma. Külastusaeg täpsustub hiljem. Muusika avardab hinge ka siis, kui ise musikaalne pole, nagu mina. Ütlesin just hiljuti teisele pimedale Eduardile, et elevant on mulle kõrva peale astunud, aga mulle meeldib siiski muusikat kuulata. Oli tore muusikaline ja kultuuririkas pühadeaeg. ARTIKLI LÕPP
Väljasõit Rakverre koos teatrikülastusega
Tekst: Kert Küla
Pajatan Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse korraldatud toredast retkest Lääne-Virumaal paiknevasse Rakvere linna koos Rakvere Teatri külastamisega.
Meie kolmekümne liikmelise seltskonna retk Rakverre toimus viieteistkümnendal ja kuueteistkümnendal aprillil. Me ööbisime Aqva Spa hotellis, einestasime Pihlaka kohvikus, jalutasime veidi linnas ning järgmisel päeval külastasime Linnakodaniku Majamuuseumi.
Aqva Spa hotellis saime mõistagi veemõnusid nautida. Seal olid kaks mullivanni, bassein, kus sai vees liikuda nii ringvoolus kui erineva tugevusega veejugade alt läbi, ujuda ning samuti tuli mitmest kohast veemulle, mille abil sai end veidike masseerida ja mõnusalt tunda.
Saunadest külastasin eukalüptilõhnalist aroomi-aurusauna, mõnusalt kadakalõhnalist
kadaka sauna ja soolaauru sauna, kus oli võimalik keha soolaga kokku hõõruda ning
pärast sool maha loputada. Lisaks on selles Spas veel infrapuna saun ning mitu
erineva temperatuuriga elektrikerisega leilisauna, nagu näiteks seitsmekümne viie
kraadine ja saja kraadine leilisaun, millest viimane on kindlasti üsna kuum saun, eriti
kui kerisele leili visata.
Edasi teatrietendusest, mida käisime selle väljasõidu esimese päeva õhtul Rakvere
teatris vaatamas. Nimelt asendati algselt toimuma pidanud komöödia Vallatud Võtted
etendusega Lasteaed. Selles teatrietenduses mängisid täiskasvanud näitlejad
lasteaias käivaid lapsi ja nende vanemaid. Mainitud lavastuses oli oluliseks teemaks
laste omavaheline läbisaamine lasteaia rühmas, lastevanemate peresuhted,
lahkarvamused lasteaia töökollektiivis ning täiskasvanute emotsiooniderohke eraelu
üldiselt.
Järgnevat lühikokkuvõtet mainitud etenduse Lasteaed sisust tasub nautida kindlasti
läbi huumoriprisma, sest lavastuses oli mitmeid olukordi, mis tunduvad kas
halenaljakad või pöörased.
Etendus Lasteaed oli kahes vaatuses ja ilma kirjeldustõlketa. Lavastus algas üsna
omamoodi, kui mitmed täiskasvanud inimesed jõudsid ühtäkki järeldusele, et nad ei
ole üldse oma elus tehtud valikutega rahul. Kes oli töötanud mitmeid aastaid õpitud
erialal, mis oli osutunud valeks valikuks. Väljaõppinud kirurgile ei sobinud tüdimuse
tõttu enam senine amet. Kellel oli jällegi jäänud sooritamata mingi eksam või olid
jäänud lüngad teadmistesse mõnes kooli õppeaines. Millegipärast otsustati ajas
tagasi pöörduda päris algusse ehk selles lavastuses just lasteaeda.
Minu ema sõnul avanes laval üsna naljakas vaatepilt, kui täiskasvanud näitlejad
püüdsid jäljendada lasteaialapsi. Näiteks olid etenduse mõnes episoodis tegelastel
seljas sarnase tegumoega kombekad nagu kannavad lasteaialapsed õues käies ja
muidugi nägi mõni laps omajagu vaeva õueriiete luku lahti tegemise või kinni
panemisega. Samuti tundus üpris naljakas, kui täiskasvanud inimesed rääkisid
peenikese lapsehäälega ja omavahel vaidlesid. Muidugi olid lapsed lasteaias pärast
lõunasööki voodites puhkamas, kuid kas nad ka tegelikult magasid või teesklesid
magamist see on juba omaette küsimus, sest sageli kostus vaikset juttu. Loomulikult
peeti mitmeid vaidlusi söögi üle. Kes ei söönud liha, kellele ei maitsenud üldse salat,
kes ei söönud kartuleid või makarone. Ühepajatoidu söömise ajal toimus elav
vestlus pekitükkide teemal ja väidetavalt poetati salaja pisikesi toidupalakesi
taskusse.
Näiteks kui jätta väike pekitükike mitmeks päevaks taskusse, hakkab see
ebameeldivalt lõhnama. Kuid rohkem maitsesid lastele hoopis erinevad maiustused
agu kommid, šokolaad ja rosinad.
Lasteaiarühmas oli üks väga elava kujutlusvõimega Mardi-nimeline viie aastane
poiss, kes kujutas ette ja rääkis, et temale on antud eriline võime ennustada
inimestele tulevikku. Samuti musitas see sama Mart ühe euro eest rühmakaaslastest
tüdrukuid, mis põhjustas sellest teada saanud lapsevanemates omajagu ärevust ja
pahameelt. Mardil oli enda jutu järgi ka parim sõbranna Alise, kellega ta soovis
väidetavalt isegi abielluda. Mõistagi oli see Mardi sõbratar leitud samast
lasteaiarühmast, ning nii-öelda esialgne armastus läks muidugi hiljem elu muutudes
üle.
Kasvataja Mare oli kuuekümne kolme aastane ja töötanud selles lasteaias üle
neljakümne aasta. Lavastuses peetud lühikeses monoloogis ütles Mare, et unistas
lasteaiakasvatajana töötamisest juba lapseeas enne kooliminekut ning tema unistus
täituski. Mare eesmärgiks oli see, et kõik lapsed tunneksid end lasteaias hästi ja ta
oli hinnatud töötaja, kes sai lastega hästi hakkama, kuid Marel oli raske suhelda
lapsevanematega.
Teine samas lasteaias üle kolmekümne aasta töötanud endine lasteaiakasvataja
Kaire, kellel õnnestus saada lasteaia juhatajaks, kusjuures samale ametikohale
kandideeris ka Mare, kuid valituks osutus siiski Kaire olles Marest veidi
uuendusmeelsem. Kaire soovis kohe pärast uude ametisse saamist kehtestada
ühise meililisti, et oluline info jõuaks alati kõigi lasteaiatöötajateni.
Samuti oli oluline, et lapsed, kes ei ole enam sõimerühmas, ei kannaks enam
mähkmeid, vaid õpiksid võimalikult varakult ise potil käima.
Kokkuvõtvalt võib väita, et etendus Lasteaed oli omamoodi vahva teatrielamus, mida
võib soovitada kõigile veidi lapsemeelsetele täiskasvanutele. Kohati jäi sellest
lavastusest mulje, et lapsevanematel oli rohkem emotsionaalseid muresid kui lastel,
sest nad segasid mitmete nõudmistega lasteaiaõpetajate tööd. Meie Rakvere retke
järgmisel päeval pärast hommikueinet spa hotelli restorani rootsi lauas, jalutasime
Rakvere keskväljakule, kus oli väikese Arvo Pärdi kuju, millel kujutati väikest poissi
sõitmas jalgrattaga. Nimelt elas Eestis tuntud helilooja Arvo Pärt lapsena just
Rakveres.
Lisaks külastasime veel Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi, mis oli paari sajandi
vanuse ajalooga jõukama linnakodaniku elumaja, millel on olnud mitmeid omanikke.
Näiteks on selles vanas, nüüdseks renoveeritud hoones tegutsenud väike
rätsepatöökoda.
Muuseumi töötaja jutule tuginedes sain teada, et üheksateistkümnendal sajandil tuli
Tallinnast Rakverre kondiitermeister Adolf Sidron, kes oli Rakvere Tuletõrje Seltsi
asutajaliige ning ta võttis naiseks Rakveres kohaliku kingsepa tütre ja neil oli mitu
last.
Praegu on Virumaa muuseumide koosseisu kuuluv Rakvere Linnakodaniku
Majamuuseum külastajatele avatud. Samuti on sellel majal üsna suur hoov, kus
Lapsed saavad renni sees puust mune veeretada ja on ka neli puuris peetavat
jänest.
Pärast mainitud muuseumi külastust ja pirukate söömist oligi aeg Rakvere
raudteejaama jalutada ja Elroni rongiga koduteele asuda.
Lisaks sellele Rakvere retkele oleme hiljuti rehabilitatsiooniteenuse raames
mänginud pimedatele kohandatud lauamänge, mänginud mälumängu ning Astangu
Kutserehabilitatsioonikeskuses toimuvad teisipäeviti vesivõimlemised ja Tallinnas
tondil asuvas pimedate ühingu majas tegeletakse regulaarselt käsitööga. Hea, et
rehabilitatsiooniüritustest osa võtmine annab nägemispuudega inimestele meeldiva
võimaluse kodust välja saada, omavahel suhelda ja kasulikult aega sisustada. ARTIKLI LÕPP
Kultuur, juhtimine ja juhtimiskultuur
Tekst: Jaanus Riimets
Olla ühingu juhatuses, on tähendanud minu jaoks eelkõige seismist ühingu liikmete huvide eest ja võimalust midagi ära teha. Ja kuna minu elu läbivaks teemaks on olnud kultuur, siis olengi selle teemaga juhatuses tegelenud. Esimene üritus, mille korraldasin, oli ühiskülastus Vargamäele ja nüüd üsna hiljuti käisime Underi-Tuglase muuseumis . Nende kahe sündmuse vahele on jäänud erinevate kohtade ja sündmuste külastusi, mõnel neist on osalenud vähem, mõnel rohkem meie inimesi ja nende saatjaid, kes tegelikult on ju ka meie inimesed, kuigi mitte ühingu liikmed. Alguses ei olnud ma veel juhatuses, eks teekond juhatusse saigi alguse võimalusest kultuuri meie inimestele lähedasemaks teha. Aegade jooksul on olnud ka ärajäänud üritusi. Näiteks Tammsaare muuseumi Kadriorus ei soovinud keegi tulla. Samas Padise kloostri külastamist pidi teostama kahel päeval, sest soovijaid oli liiga palju. Eks inimeste eelistused on erinevad. Olen selle tegevuse juures saanud endale väga palju positiivseid elamusi.
Muidugi pole juhatuse liikmeks olemine ainult ja eelkõige konkreetne tegevus , mida põhimõtteliselt saaks teostada ka ilma juhatuse liige olemata. Juhatus korraldab ühingu kogu tegevust ja kuna enamus meie tegevusest on seotud meile kõigile kalli majaga tondi tänaval, siis paraku arutatakse ka juhatuse koosolekul enamasti just majaga seotud küsimusi. See teema on minu jaoks üsna nõrk külg. Kui päris aus olla, siis ma ei orienteeru seal majaski väga hästi. Ja põhjuseks pole ainult nägemise puudumine, vaid eelkõige oskamatus orienteeruda. Kinnisvaraspetsialisti ei saaks minust kunagi ka siis kui oleksin nägija. Samas usun, et ka kultuuri on meie inimestel vaja vähemalt sama palju kui kivist seinu enda ümber.
Ma nimetan endamisi tegevust seoses juhatusega pimedate poliitikaks. Asi on selles, et me oleme ju siin valitud ja kui on valimised, siis on ka poliitika, olgu kogukond kui tahes väike. Olen samas veendunud, et juhtimisel vajatakse kultuuri ehk juhtimiskultuuri. Kultuur on teatud vaimsetest põhimõtetest kinnipidamine. Kultuurne inimene ei karda koletisi, sest tema vaim on kindel. Muidugi peab ettevaatlik olema ja üldiselt konflikte vältima, sest konflikt pigem taandarendab kui arendab. Tüli ei vii edasi, aga samas ülekohut tuleb vältida. Selleks on minu arusaamise juures kõige parem tee vaikimine. Asi on selles, et kõik, või vähemalt enamus, saab isegi aru, milles või kelles küsimus on. Liigne tähelepanu juhtimine vaid halvendab olukorda. Samas tasakaalukas vaikimine võib asjaosalisi mõtlema panna. Muidugi vajadusel peab ka häälekalt sõna võtma ja seda ka siis, kui oodata on ainult sõimu ja ähvardusi ja valesid. Inimeste ja nende vajaduste eest seismine on prioriteetne küsimus. Enda vaimne ja vahel ka füüsiline turvalisus on teisejärguline. Kui seista õiguse eest, siis on paratamatu, et need, kes ise õiguse eest ei seisa, hakkavad sinu vastu tegutsema. Ja paraku on vahel nii, et edukamad on just nemad . Põhjus on osaliselt selles ka, et neil on oma ebaõiglusega võimalik kasu saada ja kasusaamine teatavasti tiivustab veelgi enam, kui õiguseidee. Just ka selles mõttes, et kasusaamise eesmärgil võidakse kasutada ka ähvardusi ja teisi julme vahendeid. Õiguse saavutamiseks neid pole vaja kasutada. Õigus seisab enda eest ise. Olgu uuel juhatusel tarmukust ja julgust ikka seista õiguse eest nagu üldiselt on seisnud ka senine juhatus. Loodan väga, et meie ühingu paremad päevad on veel ees.
ARTIKLI LÕPP
Lühike mõtisklus ühistranspordi teemal
Tekst: Kert Küla
Olen Eestis ringi rännates kasutanud nii linnadevahelisi bussiliine, Harju maakonna bussiliine kui sõitnud rongiga ja kodulinnas ringi liikumiseks kasutan sageli Tallinna linnatransporti. Mõistagi on neist ühistranspordivahenditest igal ühel omad eripärad, millega tuleb arvestada.
Tallinna ühistranspordis on praegu põhilisteks ühissõidukiteks bussid ja trammid. Samuti on Ülemiste ja Nõmme piirkonna inimestel võimalus kasutada linnasiseseks liikumiseks Elroni ronge, eriti, kui on vaja minna Balti jaama piirkonda.
Minul on nägemise puudumise tõttu väga keeruline teada saada peatusse saabunud bussi liininumbrit. Tallinna uute trammidega on lugu mõnevõrra lihtsam, sest osad neist teatavad väliskõlarist häälega nii trammi numbrit kui liikumissuunda. Üheks mureks pealinna uute trammide juures on muidugi see, et viibides peatuses, saab küll trammi vinguva hääle järgi aru kui sõiduk jõuab peatusse, aga raske on leida trammi välisküljelt ukse avanemiseks vajalikku nuppu, millele vajutada. Õnneks on üldiselt Kesklinnas asuvates trammipeatustes rohkem inimesi, kes vajadusel minule ukse avavad.
Kõige keerulisem on minu jaoks teada saada peatusse saabuva linnaliini bussi liininumbrit eriti kui mulle sobivat peatust läbib mitmeid bussiliine.
Kõik pealinna ühissõidukid kahjuks liininumbrit ei teavita ning kui peatusse saabub üksteise järel mitu bussi või trammi, on õige ühissõiduki ülesleidmine ilma peatuses ootajatelt sõiduki liininumbrit küsimata pimeda inimese jaoks tõsine probleem.
Enamasti töötab vähemalt bussides ja trammides sees peatuste häälteavitamise süsteem, mis on abiks nägemispuudega inimestele ja mitmetele inimestele laiemalt. Samuti töötab peatuste häälteavitamise süsteem koos vastava tablooga Elroni rongides, kuid näiteks Harjumaal sõitvates maakonna bussiliinides kahjuks üldiselt peatuseid ei teavitata. Linnakodust maale ja maalt linna sõiduks kasutan Harju maakonna Loksa suuna bussiliine. Minu ema väitel näidatakse mõnikord Harju maakonna ida suunas sõitvates liinibussides peatuseid tabloolt, kuid peatuste heliga teavitamist olen kuulnud väga harva või siis on peatuste teavitamine liiga vaikne.
Samuti on väga oluline oskus liikuda iseseisvalt elukohast peatusse ja ühissõiduki peatusest soovitud sihtkohta. Neid teekondi tuleb kindlasti enne iseseisvalt valge kepiga liikuma hakkamist koos nägija inimesega mitmeid kordi läbi käia, et soovitud marsruudid ohutuks liikumiseks selgeks õppida. Kui nägemispuudega inimesele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, on tal võimalik saada iseseisva liikumise harjutamiseks eripedagoogi teenuse raames orienteerumise tunde. Nendes tundides tegeldakse vajadusel nii väljas kui siseruumides liikumise õppimisega lähtudes konkreetse isiku nägemiskahjustusest.
Kui olen peatustes seistes pöördunud bussi ootavate inimeste poole küsimusega: „Mis number buss see on?” siis enamasti on ikka bussi liininumber eesti või vene keeles öeldud. Kuigi minu kodu juures asuvas peatuses peatub kaks Tallinna bussiliini, on nende liikumismarsruudid muidugi mõnevõrra erinevad. Ümera tänaval asuvast Seli peatusest kuni Punasel tänaval paikneva P. Pinna peatuseni on busside number 35 ja 50 liikumisteed samad, kuid buss number 50 sõidab Punase tänava ja Pae tänava kaudu Majaka tänaval asuvasse Pae peatusesse, buss number 35 keerab aga Punaselt tänavalt J. Smuuli teele ning sõidab edasi Tallinna lauluväljaku juurest mööda Narva maanteed Kesklinna Hobujaama peatusesse. Pimedatele on linnas liikumisel abiks ka busside liikumismarsruutide teadmine. Usun, et tean peast peaaegu kõigi Lasnamäel sõitvate busside liikumismarsruute. Mitte küll alati iga üksikut bussiliinile jäävat peatust, kuid vähemalt tänavaid, mida buss kogu liini ulatuses sõites läbib. Busside marsruutide peast teadmine suurendab iseseisval liikumisel enesekindlust ning aitab vältida eksimist. Näiteks kui olen sattunud valele bussile ning bussis peatuste teavitamise süsteem toimib, tean vähemalt millises peatuses tuleb bussi vahetada ning kus asub bussiliini lõppeatus.
Busside liikumismarsruudid olen meelde jätnud internetist Tallinna Sõiduplaanidest.
Mainib veel märkimist, et Eesti vabariigis saavad Ühistranspordi seaduse alusel tasuta nullpiletiga sõita nii raske kui ka sügava nägemispuudega inimene üksinda ning raske ja sügava nägemispuudega inimene koos saatjaga või juhtkoeraga.
Luxexpressi linnadevahelistes pikamaa bussiliinides on bussijuhid andnud mikrofoni rääkides reisijatele teada, et hakkame jõudma Tallinna või Tartusse ning seejärel öelnud mikrofonisse ka nõudepeatused, kus on võimalik soovi korral bussist väljuda. Mõistagi on teada antud seegi, et lõpp-peatuseks on Bussijaam.
Loodan, et varsti hakkavad vähemalt Eesti pealinnas kõik bussid, trammid ja tulevased uued trollibussid välise kõlari vahendusel häälega liininumbrit teatama.
ARTIKLI LÕPP
Mõtisklus kevadest
Tekst: Kert Küla
Jälle on meie juurde jõudnud üks rõõmsalt kaunis aastaaeg, mil loodus tärkab.
Juttu on muidugi kevadest, kui ilmad hakkavad tasapisi soojenema ja loodus nii-öelda puhkeb õide. Kuigi ilmad võivad olla veel üsna tujukad.
Kuldne päike hakkab aina soojemini paistma ja ilmad muutuvad üha ilusamaks. Juba märtsi kuus hakkavad õitsema valget värvi lumikellukesed ja märtsikellukesed. Edasi aprilli kuus hakkab muru minema aina rohelisemaks ning edenedes pakub värviküllane kevad rohkesti silmailu.
Loomulikult on kevadel õitsema hakkavatel lilledel mitmeid eri värve. Näiteks aprillis õitsema puhkevad üsna tugeva lõhnaga lilled, mida nimetatakse silladeks on sinist värvi. Kollased on mais õide puhkevad hea lõhnaga võililled, mida saab kasutada pärgade punumiseks. Samuti on võililled üsna levinud taimed nii looduses kui niitmata koduõue murul. Aasadel, ojaäärsetel aladel või metsas õitsevad valget värvi ülased ja siis sinililled. Põõsastele ja puudele tulevad rohelist värvi lehed ning õunapuud ja toomingad on maikuu lõpu poole lausa valges õite lumes.
Muidugi on kevadel lisaks looduse mitmetele värvidele õues kuulda erinevaid helisid. Näiteks sumisevad taimede õite peal mesilased, laulavad vaimustavalt kauni häälekõlaga linnud ja varakevadel pärast lumesulamist vulisevad veed.
Sellel aastal olen juba märtsi kuus kuulnud põldlõokese ja nõmmeleokese liiri-lõõritavat lauluviisi, kuulnud sookurgede omapärast häält ja toonekure noka plagistamist. Nimelt on minu vanaema maja kõrval vana elektriposti otsas olnud juba mitmeid aastaid kurepesa ning samuti on meie õuele sattunud rõõmsalt vidistavaid pääsukesi ja ümbruskonna muid linde. Läheduses olevates leppades ja toomingates hakkavad igal kevadel mai kuus laulma ööbikud ja juba praegu kostab metsa poolt metsvintide laulu ning hiljem suvele lähenedes saab kuulda käo kukkumist ja harva kakkude huikeid. Metsas jalutades olen kuulnud veel rähnide toksimist, harakate omapärast kädistamist ning mitmete lindude hääli, kuid linna lärmakatest hakkidest, varestest ja kajakatest pole minu arvates mõtet praegu juttugi teha.
Kevad on kaunis aastaaeg, mille ilu saab kogeda lisaks nägemisele mitme meele abil - helide, lõhnade ja päikese soojuse kaudu.
ARTIKLI LÕPP
Plaatanipuu ja kombatav gloobus
Tekst: Artur Räpp
Iga kord, kui mõnes raamatus mainitakse plaatanipuid, meenub mulle jämeda sileda tüvega puu, vahtra moodi lehed ja veel suviselt väike paljude karvadega tikri mõõtu plaatanipuu vili. Sellist puud katsusin 2022. aastal ühel Berliini tänaval. Eks neid plaataneid on igat mõõtu ja sügisel pidi vili palju suurem olema, kuid Selline puu mulle nüüd käe alla meenub, kui sellest puust loen või kuulen.
Mai kuus valmib Tallinnas Lennusadamas kirjeldustõlkega audiogiid merereisidest ja kaartide arengust rääkiva näituse jaoks. Juba praegu on kombatavad eksponaadid seal inimesi ootamas. Valmiv audiogiid täiendab neid selgituste ja kirjeldustega.
Olen juba käinud neid esemeid uurimas ja efekt on natuke sama kui selle plaatanipuuga, maailm osutus hoopis teistsuguseks ja nüüd on maailm rikkam, nimede ja kohtade külge on jäänud mälestused.
Näiteks seesama kombatav gloobus, millel Ameerika manner osutus palju suuremaks kui kooliajast mäletasin, ja asus ka natuke teises kohas kui mäletasin, Austraalia oli palju üksikum keset ookeane, Havai saarestikveel üksikum.
Kombatav gloobus, valmistatud Inglismaal ja seal ka müügis, pole näituse ainuke kombatav eksponaat. Näitusel saab uurida, kuidas maailma sajandeid tagasi ette kujutati, vanade kaartide kombatavaid versioone katsuda, saab kuulda, kuidas üldse kera tasapinnale laotatakse, ehk kuidas gloobusest maakaart saab, erinevatest kaardiprojektsioonidest, saab kuulda mitmest Eestist pärit maadeuurijast. Pikemalt Adam Johann von Krusensternist, näitusele on toodud tema kabineti vend, sama suur ja sama ümmargune. Julged inimesed võivad masti otsa ronida ja sealt alla hüpata, kiivri ja turvarakmetega. Kas pimedatel ka lubatakse seda teha, ma ei tea. Kui keegi läheb ja järgi uurib, võib mulle teada anda. Kui isegi alla hüppab, võib sellest ka „Kuukiirde“ kirjutada. „12 meetrit vabalendu“. Või „Kuidas ma mastist alla hüppasin“ oleks ju päris paeluvad pealkirjad.
Hüppamismastiga asjad näitusel ei lõpe. Teie reis näitusel ilmselt ka mitte. Näitusel on 25 meetrise läbimõõduga Vaikse ookeani kaart. See pole mitte laes ega seinas, sellel saab kõndida, kaart on põrandal. Valmiv audiogiid annab juhiseid, millal ja millest te üle kõnnite. Kas teadsite, et olemas on ka selline saar nagu Nuku Hiva saar? Kõnnite sellest lähedalt mööda.
Mis näitus see oleks, mis annab vaid teadmisi ja ehk ka põnevusi, kuid ühtegi küsimust ei püstita, otse või kaudselt. Ka sellel näitusel on need teemad olemas: kolonialism kuidas sellesse suhtuda, meie poolt või nende poolt, kas Eesti on üldse meie või nemad, kas inimluudest valmistatud esemeid tohib eksponeerida ja eks kaudselt on ka näituse peategelane Krusenstern küsimus, oli ta Eesti meresõitja, Eestimaalt pärit meresõitja või hoopis Tsaari-Venemaa meresõitja. Arvamusi on erinevaid. Mida arvad sina?
Tuuri lõpetab kaasaegne kombatav maailmakaart küsimusega, kuhu seilaksid sina?
Ei rahaliselt ega ajaliselt pole reisimine alati võimalik, kõikjale reisimine pole kellelegi võimalik, kuid näitus teeb maailma suuremaks. Maailma peale mõeldes, raadiost uudiseid kuulates, raamatuid lugedes on hea, kui kujutad ette, kuidas see maailm on ja kuidas kõik need maad avastati. Avastusreisid on selle näituse üks olulistest teemadest.
Näitusel on juhttee, et kui tuled saatjaga ja ta tahab juba edasi liikuda, ei pea te üksteise järel ootama. Võid tulla ka üksi.
Head näituse külastamist.
Kui keegi soovib mulle näituse kohta tagasisidet anda, siis:
minu telefoninumber on 51-916-256.
ARTIKLI LÕPP
Ootame teie lühijutte
Elu on üks suur lugu. Olgu see siis päris või väljamõeldud, loodetud või kardetud, tulev, olev või läinud. Põhja-Eesti Pimedate Ühing kuulutab välja lühilugude konkursi ja kõik need lood, minevikust, olevikust ja tulevikust on sellele konkursile oodatud.
Allpool on konkursi täpsed reeglid, kuid need lühidalt:
Pange kirja üks kuni kolm lugu, mis on lühemad kui 1500 sõna. Tavalise fondi suuruse ja reavahe juures on see umbes 1 kuni 4 lehekülge.
Saatke oma lood enne 1. juunit e-postiaadressile jaanus.riimets@gmail.com. Juttude teema ja žanri osas piiranguid pole, kõik on teretulnud.
E-kirja manusesse pange oma lood ja lisaks veel üks fail, kus on kirjas teie nimi ja lugude pealkirjad. Seda on vaja seepärast, et lood lähevad teistele lugeda ilma autori nimeta ja nii saab korraldusmeeskond järge pidada, kes millise loo autor on.
Konkursile saabunud lood avaldatakse Põhja-Eesti Pimedate Ühingu meililistides Teade ja Mikker ning infolehes „Kuukiir“.
Inimesed loevad saabunud lugusid listist ja „Kuukiirest“, hääletavad ja sügiseks on vastus käes.
Kõik lugejad saavad hea lugemiselamuse ja vaate teise maailma. Kolm parimat lugu saavad auhinna. Autasustamine toimub valge kepi päeva üritusel või mõnel teisel sobival üritusel.
Kevad on tärkamise aeg, ka lugude tärkamise. Ootame rõõmuga teie lugusid!
Allpool konkursi täpsed reeglid. Lugege ka need läbi ja kui teil on küsimusi, leiate reeglite lõpust kontaktandmed, kust lisavastuseid saada.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2025. aasta lühijutukonkursi reeglid
Konkursil võivad osaleda kõik nägemispuudega inimesed, olenemata elukohast või seotusest ühinguga.
Iga osaleja võib esitada kuni kolm (3) tööd. Lugude esitamisega autor kinnitab, et ta on ise nende autor. Korraldusmeeskonnal on õigus konkursilt plagiaat ja tehisaru poolt kirjutatud lood kõrvaldada.
Ühe töö maksimaalne pikkus on 1500 sõna.
Juttude temaatika on vaba.
Tööde esitamise tähtaeg on 31. mai 2025 kell 23:59.
Tööd tuleb saata meiliaadressile jaanus.riimets@gmail.com failina. Lubatud vormingud on DOC, DOCX, RTF ja TXT.
Koos kirjaga tuleb esitada autori andmed, mis on eraldi failis.
tööd avaldatakse infolehes „Kuukiir“ ja Põhja-Eesti Pimedate Ühingu meililistides Teade ning Mikker.
Autori andmeid näeb ainult konkursi korraldaja.
Konkursile laekunud töid hindavad lugejad hääletuse teel.
Hindamine ja tulemused:
Konkursi tulemused tehakse teatavaks kuu aja jooksul pärast hääletuse lõppu.
Konkursi võitjad saavad auhinnad. Auhinna üleandmise aeg ja koht teatatakse hiljem.
Konkursi korraldaja on Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Lisainfo korraldusmeeskonnalt: Jaanus Riimets, Tel: 56628641
E-post: jaanus.riimets@gmail.com
ARTIKLI LÕPP
Mai maleülesanne
Kevad kutsub ja mis võiks olla veel parem, kui õhtul, peale pikka jalutuskäiku või siis just hommikul vara, kevadlindude rõõmus koor aknast sisse kostmas, üks maleülesanne lahti krõbistada. Nii saabub teie ette maikuu maleülesanne.
Selleks, et neil, kes kuulavad ülesannet „Kuukiire“ heliversioonist, oleks lihtsam ülesannet kuulata ja vajadusel märkmeid teha, on seis antud häälduspõhise pika kirjaviisiga.
Ülesande valis Heiki Sookruus.
Ülesanne
Nuppude seis
Valged:
Kuningas Georg 1, Lipp Caesar 2, Vankrid Anna 1 ja Elmar 1, Oda Dora 2, Ratsu Georg 5;
etturid : Anna 2,Berta 2,Caesar 3,Dora 4, Friedrich 2 ja Georg 4.
Mustad:
Kuningas Friedrich 6, Lipp Dora 7, Vankrid Anna 8 ja Harald 8, Oda Dora 6, Ratsu Caesar 6;
etturid: Anna 7, Berta 7, Caesar 7, Dora 5, Friedrich 7 ja Georg 7.
Valged alustavad ja matistavad kahe käiguga
Kui peast lahendamiseks on nuppe ülesandes liiga palju, siis asetage nupud malelauale. Võite malelaua ja nupud kokku kombineerida ka käepärastest vahenditest või tulla pimedate ühingusse ja sealset malekomplekti kasutada.
Head lahendamist!
Kui ülesanne ei taha lahenduda või soovite osaleda maletreeningutest, võtke ühendust Heiki Sookruusiga. Tema telefon: 5560-2367
ARTIKLI LÕPP
Anekdoodid
Isa ja tütar jalutavad Tallinna Loomaaias. Igasugu varesed ja muud ohutud loomad ja linnud üle vaadatud, suunduvad nad tiigrit vaatama.
Ühtäkki aga tunneb eelkooliealine muret:
„Issi, kui see tiiger puurist välja saab ja su ära sööb, siis mis number trolliga ma siit koju saan?“
Mari kuulis pealinnas elavalt sõbrannalt uusi kuumimaid seksinippe ja otsustas neid koju jõudes kohe oma mehega proovida. Esimesena kõige kergem ja arusaadavam – 69.
Naine seletab mehele:
„Sina lama, mina tulen sinu näo kohale ja libistan end aeglaselt …
Samal ajal tuleb aga Mari tagumikust väike puuks ja Mari on ehmatusest kraps püsti.
„Proovime uuesti!“ ütleb Mari, aga väike puuks pääseb jälle sättimise ajal valla ja mees on hea seksi lootuses nii pettunud, et karjub Marile:
„Kurat, need seal pealinnas on ikka täitsa imelikud!
Mina ei kavatse seda veel 67 korda läbi teha!“
Vanatüdruk Maie tuleb õhtul koju.
„Ema, Peeter ütles, et ma olen Võru linna kõige targem tüdruk. Äkki ma peaksin ta meile külla kutsuma?“
„Mitte mingil juhul! Las ta mõtleb sedasi edasi.“
Abielupaar istub kohvikus. Järsku ütleb naine oma mehele:
„Vaata, see mees jõllitab mind juba üle tunni.“
- „Ma märkasin. Tõenäoliselt on tegu antiigikaupmehega.“
Keskealine naine soovib astuda ülikooli keemia teaduskonda.
Enne vastuvõtmist uurib teaduskonna dekaan naise käest, et miks just nüüd?
„Ma soovin oma mehe ära mürgitada,“ vastab naine.
„Ei-ei, nii ei lähe mitte!“ on professor segaduses.
Naine näitab mehele pilti, kus ta abikaasa on professori naisega kahekesi alasti voodis.
„See muudab asja,“ jätkab dekaan. „Näen, et teil olid tunnistusel muusika ja kehaline kasvatus viied – sellest piisab.
Õppetöö algab kahe nädala pärast.”
Vanapaar satub Tallinnas kohvikusse. Nad tellivad endale kahe peale burgeri ja friikartulid. Kõrvallauas istuval rekkamehel hakkab neist kahju ja ta pöördub alandlikult nende poole:
„Vabandage! Te näete nii toredad välja, kas ma võiksin teile osta veel ühe burgeri ja friikartulid?“
„Ei ole tarvis,“ vastab mees ja lisab: „Me jagame kõike.“
Natukese aja pärast märkab rekkamees, et naine ei ole endiselt ampsugi võtnud ja pakub uuesti, et ta võib naisele ise eine osta.
„Ei ole tarvis – me jagame kõike,“ kinnitab taat.
Autojuht ei ole selles aga kindel ja küsib naiselt üle: „Miks te ei söö?“
„Ootan kunsthambaid,“ nähvab vanadaam kurjalt vastuseks.
Mehed võtavad toas viina, kui järsku heliseb telefon:
„Teie takso on kohal! Tulge välja.“
- „Aga me ei ole ju taksot tellinud?“ imestavad mehed.
„Rasked ajad, me peame endale ise kliente otsima, niiet tulge välja!“ ei jäta taksojuht rahule.
Rein räägib esmaspäeval oma sõbrale:
„Kurat, nädalavahetusel võtsid mendid mind 50 alas rajalt maha ja viisid Wismarisse narkotestile.“
„Ohohh! Kui kiiresti sa siis sõitsid?“ uurib sõber.
„Kuuekümne kolmega,“ vastab Rein.
Sõber pööritab silmi ja ei saa hästi aru, sest pole nagu midagi hullu ju.
Rein täpsustab: „Ma sõitsin lapse kolmerattalisega.“
Kaks vanatüdrukut saavad juhuslikult linnas kokku ja üks neist mainib jutu sees:
„Paistab nagu oleksid sa rase.“
„Mida? Mina ja rase?“ küsib teine üllatunult.
„Ei-ei, mitte seda. Lihtsalt paistab nii.“
Pisut kohtlane mees otsustas oma väljavalitu esimest korda restorani kutsuda. Kuna ta polnud väga kindel, et kuidas peaks käituma, siis jälgis ta teisi laudu.
Temast vasakul olevas lauas pakkus mees oma naisele suhkrut:
„Suhkrukest, mu kullatükk?“
Temast paremal olevas lauas pakkus mees oma naisele mett:
„Mett, mu lilleke?“
Nüüd oli mehele asi selge, et kuidas käituda.
Ta lõikas ühe tummise tüki oma lihapihvist ja pakkus väljavalitule:
„Liha, mu lehmake?“
ARTIKLI LÕPP
Õnnitleme maikuu juubilare
Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma maikuu juubilare.
Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks!
Mai:
*Olga Mamoiko 90
*Heino Kalm 70
*Jaanika Eller 50
*Edgar Gazizov 40
Palju õnne kõigile!
ARTIKLI LÕPP
Kuulutused
Perioodil maist septembrini toimub Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti toetusel 5 erinevat loodusteemalist väljasõitu:
14. mai - Retk Paljassaare linnualale koos ornitoloog Andres Kalamehega.
Mitmekesise maastikuga poolsaarel on säilinud väärtuslik loodus ning kujunenud unikaalne linnuala. Hoiualal saab liikuda nii pinnas- kui kruusateedel. Tundlikemate koosluste juurde on ehitatud laudteed.
2005. aastal moodustati Paljassaare hoiuala, kus on registreeritud 233 linnuliiki, sealhulgas kaitsealuseid liike 85.
Retkel õpitakse tundma erinevate rändlindude käitumist ja laulu ning arutatakse erinevaid tekkinud küsimusi lindude teemal.
Ornitoloog Andres Kalamees on juhatanud 15 aastat Eesti Ornitoloogiaühingut, mille jooksul on sündinud väga olulised ettevõtmised: Tiirutaja ilmumisele 2008. aastal järgnes aasta lind kodukakk ja kakukaamera, mida vaatas üle miljoni inimese Eestist ja välismaalt; 2010. aastal alustati talviseid aialinnuvaatlusi, mis olid lahendatud internetipõhiselt; seejärel suvine aialinnupäevik ja tornide linnuvaatlus; tekkisid nutikas linnumääraja: nutirakendus "Talvine aialinnuaabits" ja linnumängud ning aasta linnu projektides elektroonilised andmekogumid.
Alates 2018. aastast on Andres jätkanud Eesti Ornitoloogiaühingus käimasolevate projektide juhtimist, näiteks suunab ta väike-laukhane ja metsise elupaikade uurimist.
Juuni - Veskimetsa Ratsakeskuse külastus, talliekskursioon ja ratsutamine.
Veskimetsa Ratsakeskus on Tallinna suurim ratsakeskus, koondades umbes 70 hobust ning kõiki ratsutamiseks ja hobusepidamiseks vajalikke rajatisi. Ekskursioonil tutvutakse talli igapäevaeluga - saadakse teada, mida hobune sööb, kuidas treenib ja magab, jne. samuti saadakse teada ka, kuidas toimub hipoteraapia puudega inimestele. Lisaks ekskursioonile on võimalik ka ise istuda turvaliselt hobuse selga ja jalutada abilise saatel Veskimetsa väliplatsil. Arutatakse ka teemal, kuidas suhestub ratsabaas linnakeskkonnaga.
Juuli - Sõudepaatidega matkamine Pirita jõel.
Pirita jõe pikkus on 106,9 km. Jõgi algab umbes 20 km Paidest loode pool Pususoos ja suubub Pirital Tallinna lahte. Vaskjala paisu juurest algava kanali kaudu voolab osa jõe vett Ülemiste järve ning aitab seega kaasa Tallinna joogiveega varustamisel.
Vaikselt paadiga jõe peal liikudes võib märgata kobrast, jääkosklit ning sinikael parti, lisaks võib kuulda erinevaid roolinde.
Jõel saab valida huvitavaid käänakuid ja ega siinsed liivapaljandidki Taevaskojale alla jää. Retke lõpus räägime Pirita jõe taimestikust ja loomastikust ning jõevee puhtusest.
August - Retk Nõmmel, Ravila pargis.
Park rajati 1955. aastal. Algselt oli see funktsionalistlikus stiilis eraaed. Mitmetasandiline terrassidega park sai linna rohealaks 1957. aastal. Retkel tutvutakse pargi taimekoosluse ja vaatamisväärsustega ning arutatakse pargi olulisuse üle linnatingimustes. Jalutatakse ka nimeliste pinkide radadel, mis on loodud piirkonnas elanud Eesti tuntud muusikute ja heliloojate auks. Retk lõpeb teadmiste kontrolliga läbi viktoriini.
September - Eesti Loodusmuuseumi külastus koos giidituuriga.
Muuseumi ajalugu ulatub aastasse 1875, mil loodi eraldi sektsioon kodumaa looduse uurimiseks. Praegusele kohale vanalinnas, Laial tänaval koliti aga 1941 aastal ja sealsetest, üsna kitsastest oludest loodetakse 2027a kolida uude, valmivasse mereäärsesse muuseumihoonesse Lennusadama vahetus läheduses.
Täpsem info saabub jooksvalt!
Projekti toetab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet.
Silmalaeka kevadised vastuvõtud Eesti eri piirkondades toimuvad järgmiselt:
7. mai 11-13 Saaremaa PIK
10. mai kell 11 - 13 Tondi 8A saal (kevadlaada ajal)
29. mai 9-12 Pimedate Liit (Raua 1, Tallinn)
Igapäevaselt on Silmalaeka vastuvõtt Tamme 3 Arukülas. Juhime tähelepanu, et vastuvõtule saab tulla ka laupäeviti ja pühapäeviti. Vajalik on eelregistreerimine vähemalt eelneval päeval ja nädalavahetusel tuleku puhul hiljemalt reedel. Arukülla on Tallinna kesklinnast ca 25 min autosõitu. Meist 5 minuti kaugusel on ka raudteejaam kuhu saame tulla vastu. Rongide graafik pole küll tihe kuid neid sõidab piisavalt.
Kes veel ei tea, siis käesolevast aastast on väga paljud tooted oluliselt taskukohasemad tänu riigi heldusele. Uurige lisa www.silmalaegas.ee
meie FB lehelt või lihtsalt helistage.
Janar Vaik
53838129
Sel kevadel alustasime ühiseid (kepi)kõnni üritusi, et oleks rohkem võimalust liikuda aktiivselt värskes õhus. Kokku on neli kõnnikolmapäeva, iga kord liigume uues linnalooduse keskkonnas. Tegu on spordiüritustega, kus läbime reipal sammul paari tunni jooksul kuni 5-6 kilomeetrit. Pinnas sobib kõigile, liigume erineva kattega kergliiklusteedel.
7. mail Kõnnikolmapäev: Reidi tee.
Kõnnime Hobujaama peatusest – Ahtri tänav – Reidi tee – Pirita promenaad.
Piritalt sõidame tagasi bussiga. Koguneme 9.30 Tondi 8a. Oma osalemissoovist anna teada hiljemalt 05.mail e-posti aadressil katrin@ppy.ee või telefonil 6748-945
Kõnnikolmapäevade toimumist toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
10. mail, laupäeval kell 11:00- 13:00 Tondi 8a saalis Silmalaeka abivahendite presentatsioon. Samal kuupäeval kell 12:00- 16:00 toimub Tondi8a saalis kevadlaat.
10. mail toimuval kevadlaadal kell 13:00 kuni 15:00 tutvustab firma Luxsanat seadet euroVIZR. Kohapeal saab seadet proovida.
euroVIZR on valgus-ja helikoreograafia seade, mis viib aju loomulikult tasakaalustatud seisundisse, kus stress väheneb, uni paraneb ja meel avaneb.
neuroVIZR-i üks kõrvalefektidest on silmanärvide stimuleerimine. Firma kokkupuude nägemispuudega inimestega on olnud põgus, kuid selle käigus on nad saanud väärtuslikku tagasisidet, kus sõltuvalt nägemispuude tõsidusest on inimesed tajunud valguse vilkumist, näinud värve ja mustreid ning nägemise panoraam on paranenud.
Firma soovib kohtumisel nägemispuudega inimeste tagasisidet, mida nad tajusid ja milline mõju valguse ja heli koostoimel oli.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esindaja on eelnevalt firma esindajatega kohtunud ja seadet proovinud.
17. mail, laupäeval algusega kell 11:00 toimub Tondi 8a saalis Põhja- Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek järgmise päevakorraga:
1.Põhja- Eesti Pimedate Ühingu 2024. majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine
2. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse liikmete valimine
Põhja- Eesti Pimedate Ühingu revisjonikomisjoni liikmete valimine
4. Tondi 8A maja vundamendi soojustamise ning sellega kaasnevate tööde rahalise ülempiiri seadmine summas 160 tuhat eurot ning loa andmine nimetatud tööde läbiviimiseks pangalaenu võtmiseks kuni 50 tuhat eurot
5. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikme nimetamine
6. Info liikmetele
Kolmapäeviti kell 15:00 toimub ühingu saalis tervisevõimlemine. Tulijatel palume võimalusel kaasa võtta kergemad hantlid või 2 väikest plastpudelit.
Omaosalus 3 eurot kord
Joogatreeningud toimuvad reedeti Tondi 8a saalis kell 12:00- 13:00 treener Kalli juhendamisel.
Joogamatid on ühingus olemas, soovi korral võid võtta kaasa ka isikliku mati.
Selga panna sportlikud, mugavad ja vaba liikumist võimaldavad riided.
Omaosalus 3 eurot kord.
Esmaspäeviti ja neljapäeviti toimuvad pimedate lauatennise treeningud, kell 16.00- 18.00 ühingu spordisaalis, treener Rein Järve käe all.
Seoses PPÜ tegevuskeskuse spordisaali kasutajate arvu suurenemise ning üldkulude (vesi, elekter ja koristus) hindade tõusuga kehtestab Põhja-Eesti Pimedate Ühing spordisaali kasutamise hinnakirja ja korra alates 1. jaanuarist 2025:
· Ühekordne saali kasutus PPÜ liikmele 1 euro, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 2 eurot.
· Kuu kasutus PPÜ liikmele: 5 eurot, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 7.50 eurot.
· Ühe maksena terve aasta ette makstes on summa PPÜ liikmele 45 eurot, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 75 eurot.
Spordisaali kasutamise kord:
Spordisaalis on lubatud viibida sisejalatsites või spordisokkides.
Spordisaal on mõeldud sporditegevuseks ja dušširuum kasutamiseks peale treeningut.
Inventar: Suhtuge inventari heaperemehelikult. Puhastage see pärast kasutamist ning asetage oma kohale tagasi.
Spordisaalis tuleb hoida puhtust ja korda. Klient on kohustatud spordisaali kasutamise lõppedes treeningseadmed puhastama tekkinud prahist ja higist (pumbapudel puhastusvahendiga asub laua peal riiulil).
Viimane lahkuja kustutab ruumides tuled, lukustab ukse ja paneb võtme tagasi oma kohale.
Põhja-Eesti Pimedate Ühing ei vastuta kliendi tervisliku seisundi ega isiklike asjade eest.
Teisipäeviti ja reedeti toimuvad kabe-male treeningud kell 10:00- 14:00.Treener Heiki Sookruus. Omaosalus 2 eurot kuu.
Kolmapäeval kell 16:30- 18:00 toimuvad saalis ansambli proovid Kaia Kattai juhendamisel. Oled väga oodatud laulma. Oluline, et pead viisi ja käid proovides.
Reedeti saalis ühingu puhkpilliorkestri proovid kell 17:30- 19:00 maestro Vello Loogna käe all.
Spordi ja kultuuritegevust rahastab Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu laenutus toimub nii Suur-Sõjamäel kui Tondil. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefonil 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@rara. ee teel.
Neljapäeviti kell 12-14 on lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada.
Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www. veebiraamatukogu. ee.
Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.
Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
Teisipäeval on uus vastuvõtuaeg kella 13:00 kuni 17:30
Neljapäeval on uus vastuvõtuaeg kella 10:00 kuni 14:00
Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848
ARTIKLI LÕPP
INFOLEHE LÕPP