Märts
“KUUKIIR”
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 1
Märts 2025
Ilmub alates novembrist 1997.
Helindatud Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogus
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Peatoimetaja: Allan Väljaots
telefon:566 78 711
E-post: Allan.valjaots@gmail.com
Toimetuse liikmed:
*Eduard Borissenko
*Kerti Kollom Seidelberg
* Kert Küla
* Jaanus Riimets
* Mirja Räpp
Sisukord
*Juhatuse koosolek nr 11.
*Tondi maja 70-aastane
Tekst: Eduard Borissenko
*Anni Oraveer sai presidendilt teenetemärgi
*Üks meenutus kooliajast
Tekst: Peeter Mõtus
*Meenutades ja mälestades
Tekst: Jaanus Riimets
*Kullaterad kontserdist
Tekst: Kerti Kollom Seidelberg
*Osalemisest Tartu Emajõe Koolis toimunud punktkirjavõistlustel
Tekst: Kert Küla
*Sõprus toob pimedale valgust
Tekst: Jaanus Riimets
*Minu elu Harjumaal
Tekst: Kert Küla
*Vabariigi eest
Tekst: Jaanus Riimets
*Skype suletakse, suhtlus jätkub edasi
Tekst: Artur Räpp
*Ootame teie lühijutte
*Märtsi maleülesanne
*Anekdoodid
*Õnnitleme märtsikuu juubilare
*Kuulutused
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Juhatuse koosolek nr 11.
Koosolek toimus Skype teel
Aeg: 27. NOVEMBER 2024
Algus kell 9:30, lõpp kell 12:00
Juhatas: Artur Räpp
Protokollis: Ulrika Tint
Osalesid: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp. Lisaks tegevjuht Helen Künnap ja majahaldur Guldar Vinni.
Päevakord:
Tondi 8a maja haldamine
Uute liikmete vastu võtmine
PPÜ töökorraldus
Ühingu tulevikutegevused
Jõuluüritused-laadad
Tegevus ajavahemikul 29. Oktoober kuni 27. november 2024
Jooksvad küsimused
Tondi 8a maja haldamine.
Juhatus arutas maja vundamendi soojustamist. Otsustati soojustada maja vundament. Koos sellega maja esimese korruse soojustamist ei tee. Tekkis küsimus mida teha sadulseppade hoonega. Üheks variandiks on jätta hoone alles.
Guldar Vinni: Mina jätaks selle hoone alles. Ehitustööde käigus ei saa sadulsepad mõnda aega oma hoonet kasutada. Ümber maja drenaaži teha pole mõtet, sademevesi jookseb kaevudesse.
Kas korraldate vastava hanke ka? Kes neid töid teostama hakkab? Teaksin oma tegemisi planeerima hakata.
Juhatus otsustas: pöörduda hanke küsimuses juristi poole. Uurida täpsemalt hanke võimalusi.
Guldar Vinni: Sademevesi- projekti maksumus päris suur. Nii või teisiti on vaja projekt teha. Teha projekti ühendused linna võrku. Sel juhul jäävad kaevamised ära.
Magdaleena 3 pakkumine, mis garantiid nad soovivad meie poolt saada. Ilmselt Magdaleena 3 pakkumise koostamiseks teha eraldi koosolek.
Värava auk- elektrilevile on taotlus tehtud. Selgub kui palju elektrikaableid on maa all. Saab killustiku peale vedada, mis tõstab maapinna kõrgemaks, vesi imbub mingil määral sisse. Tegemist ajutise lahendusega.
06. detsembril kohtumine elektrileviga, peale seda hakkame kohe töödega peale.
Veeavarii hoones. Duššialuse silikoontihendus seinaga lahti. Vesi pääses välja. See osa lahti võtta ja ära kuivatada. Tegemist 3 korruse WC ja dušširuumiga. Mööda seina, lae alt tuli vesi 2 korruse WC ripplaele. Pöörduda selles küsimuses kindlustuse poole.
Helen Künnap: Üks võimalus on dušširuum likvideerida, teha sinna laoruum. Kui duširuum korda teha, siis pakkuda seda ka teistele rentnikele, mis oleks meile väikseks boonuseks. Kui me ei taha, siis pole mõtet seda duširuumi korda teha.
Juhatus leidis, et seda küsimust tuleks lisaandmete saabumisel hiljem arutada.
Uute liikmete vastuvõtmine
Juhatus otsustas ühingu liikmeks vastu võtta Ljubov Manzala.
PPÜ töökorraldus
Juhatuse töökord. Koostamisel on juhatuse kirjalik töökord.
Artur Räpp: Kui meil on põhikirja järgi ilma esimeheta juhatus, peaks töökorraldus jaotama ülesanded rohkemate juhatuse liikmete vahel. Kõigil võiks töökorralduses roll olla või volitus mõne valdkonnaga tegeleda või vajadusel allkirjastada.
Spordisaal. Spordisaali kasutajad käivad päris palju dušši all. Seoses sellega tekivad paratamatult kulud ühingule, veekulu, elektrikulu vee soojendamisel. Juhatus arutas spordisaali uue kasutuskorra sisseseadmist. Juhatus arutas erinevaid võimalusi 3 kuni 10€ ühe kuu eest ja aasta kaupa tasumist. Otsustati spordisaali kasutajatega kasutuskord läbi rääkida ja pärast seda küsimuse juurde tagasi tulla.
PPÜ eelarve ja tegevuskava.
Artur Räpp: Juhatusel on paras aeg mõtlema, milliseid ridu eelarves ja tegevuskavas käsitleda. Seekord on meil vaja otsustada ka neid kulusid, mida iga aasta ei ole ja mis ei ole väga väikesed.
Mõned nädalad tagasi juhtus, et ühiskondlikust ruumist läks riideese kaduma. On tulnud ettepanek panna hoonesse mitmeid valvekaameraid.
Juhatus leidis, et kui esemeid hoitakse pikka aega kõigile avatud ruumides, peab inimene ise vastutama oma asjade eest. Kaameraid mitte paigaldada. Arutati ka ühingu arvutipargi ja internetiruuteri välja vahetamist.
Ühingu tulevikutegevused. Järgmise aasta projektitööst
Janne Jerva: Sõltume linna eelarvest, saame toetust töö ja rakenduskeskuste realt. Tegevus seotud töötamisega. Taastaks keraamikute töö. Inimesed looks ettevõtluskonto. Toodang registreeritakse läbi ettevõtluskonto. Saame maksta palka juhendajale ja katta keraamikaga seotud kulusid. Clelia aitab igale keraamikule teha ettevõtluskonto. Ühing aitab reklaamiga, laatade korraldamisega. Ja ülejäänud teenused, mis toetaksid meie inimeste aktiivsust. Näiteks tasu IT konsultandile.
Puhkpilliorkestri kroonika uus osa seoses Vello Loogna juubeliga. Juhatus otsustas mitte esitada projekti kroonika tegemiseks. Uurida kultuuriametis võimalust tunnustuse saamiseks.
Jõuluüritused- laadad
Juhatus arutas, keda jõuluaegsetel üritustel tänada. Otsustati 10. detsembril toimuval ühingu kingilaadal tänada järgmisi asutusi: Aktsiaselts Tallinna Vesi, Osaühing Almic, Aktsiaselts Microsoft Eesti ja festival Pime korraldajaid. Pidada neid meeles tänukirja ja väikese meenega.
03. detsembril toimuvad annetamistalgud. PPÜ võtab neist osa.
Ühing osaleb 05. detsembril Tallinna Puuetega Inimeste Kojas toimuval jõululaadal ning 07. detsembril Astangu erilisel jõululaadal
Tegevus ajavahemikul 29.10.-27.11.2024
31.10. osales Artur Räpp Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis toimunud nõupidamisel, kus tutvustati uut isikliku abistaja teenuse korda ja arutati, mis selle juures muuta või parandada tuleb.
03.11. toimus ühingu puhkpilliorkestri Sügiskontsert Lindakivi kultuurikeskuses.
05.11. osales Priit Kasepalu Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse koosolekul.
Forusega lepingu lõppemise ajaks peaks valmima uus kord.
06. - 07.11. Helen Künnap, Clelia Piirsoo ja Maarja-Liis Orgmets võtsid osa EPL korraldatud eestvedajate sotsiaalmeedia turunduse koolitusest Pärnus.
07.11. toimus luule- ja muusikaõhtule koos punktkirjaraamatu esitlusega. Oma luuleraamatut „Sündinud rohelises kleidis“ tutvustas ja luulet esitas Inge Vallandi. Luulet ja lugusid kaunistas Maarja Haamer oma muusikaliste improvisatsioonidega flöödil, suupillil ja teistel pillidel. Osales 22 luulehuvilist.
13.11 osales Artur Räpp Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaaltranspordi töörühma esimesel kohtumisel. Arutati sotsiaaltranspordi olukorda ja arengusuundi tulevikuks. 18.11. külastas TPIK tegevjuht Viktor Kurušev PPÜ tegevuskeskust.
19.11. kohtus Helen Künnap veebis Aitan Eestit MTÜ annetuste kogujate tiimiga.
20.11. tutvustas Helen Künnap Haabersti Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötajatele PPÜ tegevuskeskust.
21.11. osales Helen Künnap RTK Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamise taotlusvooru infopäeval.
21.11. esitas Helen Künnap Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile hankepakkumised infomaterjalide kohandamise ja kogemusnõustamise teenustele Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele, 2025-2026 aastateks.
23.11. toimus lauluklubi, osales 14 inimest
26.11. sai ühing positiivsed vastused infomaterjalide kohandamise ja kogemusnõustamise teenuste hankepakkumistele. Teenused on mõeldud Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele, 2025-2026 aastateks.
27.11 teatrietendust Erakõnelused käis vaatamas 20 ühingu liiget ja nende saatjat.
Jooksvad küsimused
Meie uus töötaja on mõnele liikmemaksuvõlglasele meelde tuletanud liikmemaksu tasumist. Selle peale on mõned inimesed pahaseks saanud. Juhatus otsustas koostada meeldetuletuse liikmemaksu tasumise kohta. Liikmemaksu tasumise tähtaeg on jooksva aasta 1. juuli. Liikmemaksu suurus on 5 eurot.
Juhatuse jõuluistumine
Juhatus otsustas, et aasta lõpp on väga tihe ja jõuluistumine toimub 9. jaanuaril järgmisel aastal kell 14.00 puhketoas. Kutsuda juhatuse koosviibimisele ka ühingu revident Priit Kasepalu
Arutati lisaks, et inimesed, kes käivad erinevatel koolitustel, võiksid koolitusel saadud infot jagada laiemalt.
ARTIKLI LÕPP
Tondi maja 70-aastane
Tekst: Eduard Borissenko
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu omandis oleva maja Tondi 8A ajalugu sai alguse 1952. aastal, kui pimedate artell "Põhja" ja kartonaažitööstusega tegelev artell "Täht" hakkasid ühiselt ehitama maja krundile aadressiga Lasteaia 7A. Mõne aja pärast loobus artell "Täht" ehitamisel osalemisest ning artell "Põhja" viis ehituse ise lõpuni. Tol ajal oli artelli "Põhja" juhatuse esimeheks energiline juht Valentin Kaliinin (täispime).
Kolme aasta möödudes ehk 1955. aasta kevadel, sai maja valmis.
7. märtsil 1955 toimus vastvalminud majas artell "Põhja" esimene juhatuse koosolek. Maja aadressiks oli algselt Lasteaia 7A ja
hoone peaukseks oli ette nähtud uks, mis asus justkui maja taga. Hiljem aga selgus, et majja on mugavam siseneda Tondi tänava poolt, kus liiguvad trammid ja bussid. Pärast vastavaid ümberkorraldusi kujuneski peaukseks praegu kasutuses olev uks, mis asub maja otsas.
Lasteaia 7A aadress muudeti hiljem Matrossovi 8A-ks ja praegu on see Tondi 8A. Õueala maja ümber sai asfaltkatte alles aastal 1961. Selles majas jätkati harjade, pintslite, maadlusmattide ning metalli- ja puidutoodete tootmist. Kuna artellil oli raskusi harjade tootmiseks vajaliku kunstkiu (kaproni) hankimisel, otsustati krundile ehitada eraldi hoone kaproni tootmiseks, mida hakati kutsuma reaktoriks. See valmis 1958. aasta lõpus. Muide, selle hoone ehitamisel osales ka kahekordne olümpiavõitja maadluses Kristjan Palusalu.
1961. aastal ehitati maja hoovi veel üks väike hoone, kus hakkas tööle esimene plastmassipress, mille valmistas lukksepp Sild. Sellega pandi alus plastmassitsehhile. Seejärel läksid käiku veel mitmed selle lukksepa kokkupandud käsiplastmasspressid. Esimesena hakkas neil tööle pime tööline Arnold Jõemägi.
1.jaanuaril 1959 nimetati artell "Põhja" ümber Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadiks. Septembris 1962 asus Valentin Kaliinini asemel direktori kohale Elmar Kotkas (täispime). Ta täitis seda ametit kuni 1971. aastani, mil temast sai Eesti Pimedate Ühingu juhatuse esimees. Teda vahetas direktori ametipostil välja tema asetäitja
Ülo Kandima (nägija).
1. tsehhi ehk harjatsehhi juhatajaks oli algusest peale kuni 1986. aastani Albert Karro (väga väikese nägemisjäägiga). Pärast teda sai 1. tsehhi juhatajaks selle artikli autor (täispime), kes täitis seda ametit kuni 1992. aastani.
1973. aastal valmis uus tootmishoone aadressil Laki 7, kuhu kolisid Tondi hoonest puidu-, metalli-, galvaanika-, plastmassi-, instrumentaali- ja kapronitootmise osakonnad. Harjade ja pintslite tootmine jäi Tondile.
Pärast Ülo Kandimat olid direktoriteks Illar Harikas, Ene Tutt (mõlemad nägijad) ja Ago Kivilo (vaegnägija). 1994. aastal lõppes majas Tondi 8A igasugune tootmistegevus.
2003. aasta aprillis otsustas Eesti Pimedate Liidu üldkoosolek, et kinnistu Tondi 8A omanikuks saab Põhja-Eesti Pimedate Ühing, kes on selle kinnistu omanik edukalt ka tänase päevani.
2025. aastal tegutsevad Tondi majas lisaks Põhja-Eesti Pimedate Ühingule veel Eesti Pimemassööride Ühing ja Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus.
See maja on olnud nii-öelda teiseks koduks mitme põlvkonna nägemispuudega inimeste jaoks. Siin on töötatud, õpitud, tegeletud spordi- ja taidlusega, osaletud erinevatel üritustel, saadud abi ja rehabilitatsiooniteenuseid ning lahendatud igasuguseid muresid.
ARTIKLI LÕPP
Anni Oraveer sai presidendilt teenetemärgi
Eesti Vabariigi president Alar Karis tunnustas tänavu vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 157 inimest. Teenetemärgid anti üle 22. veebruaril Tallinna Muusika- ja Balletikoolis.
Eesti Punase Risti viienda klassi teenetemärgi sai teiste seas ka Anni Oraveer, kui heliraamatute toimetaja ja Eesti pimedate raamatukogu edendaja.
Anni ise ütleb, et kui talle ühel päeval helistas ajakirjanik ja ütles, et talle on omistatud Eesti Punase Risti viienda klassi teenetemärk, lõi see ta esimese hooga tummaks. Siis küsinud ta vastu, et kus suunas ta nüüd jookseb või jookseb kahes suunas korraga ning et oli seda siis nüüd vaja. Et mis ta nüüd siis teeb ja mis nüüd saab.
Kuid kõik sai organiseeritud ja Annit saatis teenetemärkide üleandmise üritusel tema tütar Merike ja neil lubati kõrvuti istuda, teiste kaaslased pidid istuma tagapool. Ka lubati Annit sõidutanud autol otse treppi sõita ning üldse oli kogu juhendamine kohapeal väga hea. „Seal oli veel palju vanu ja keppidega liikuvaid inimesi ning kahele neist aumärgi kätteandmiseks tuli president lavatrepist ise alla ja andis siis teenetemärgid üle“ räägib Anni.
President olnud igati abivalmis ning kui koos Anniga pilti tehti, sättinud Anni õigesse suunda seisma ja ka Anni teenetemärgi õigesti paika.
„Aga närvipinge oli mul ikka suur, ei saanud magada enne minekut ega pärast tulekut“ ütleb vastne teenetemärgi saaja ise.
Palju õnne Annile ka Kuukiire poolt!
Tänu temale on meil varsti tuhat heliraamatut rohkem.
ARTIKLI LÕPP
Üks meenutus kooliajast
Tekst: Peeter Mõtus
Aasta oli siis 1962/63. Õppisin siis 1.-2. klassis Tondi tänaval II Internaatkoolis.
Ööbisime magalas. Ühel õhtul oli pisut müra-lärmi, kasvataja käsutas kõik poisid tubadest välja, padjad kaasas. Rivistati siis koridori ritta ja hakkasime siis padi kätel kükke tegema. Eks „sporti“ võib ka teha enne magamaminekut. Ja kõige selle taustal oli kasvatajal rihma otsas suur hundikoer, kes meie peale haukus. Eks koer ikka hirmutas junni jahedaks, nii et pärast sellist öömuusikat tuli kohe magus uni. Kui tänapäeval koolis selline asi toimuks, siis...
ARTIKLI LÕPP
Meenutades ja mälestades
Tekst: Jaanus Riimets
27. jaanuar on inimkonna saatuse pärast muret tundvatele inimestele oluline päev. Sellel päeval 80 aastat tagasi vabastati Auschwitzi koonduslaager ja sealsed vangid pääsesid vabadusse. Tegu oli olnud eelkõige surmalaagriga, mille eesmärk oli juute ja teisi väheväärtuslikke rahvaste esindajaid -väheväärtuslikkus oli muidugi natsionaalsotsialistliku ideoloogia sünnitatud arusaam-kõige julmemal viisil hävitada. Muidugi võib tänapäeva heaoluühiskonnas tekkida mõte, kas selliseid asju peaks meenutama, aga paljud arvavad, et peab. 27. jaanuari õhtul oli neid koledusi mälestama tulnud Estonia Kontserdisaali RAM-i kontserdile väga erinevaid inimesi. Väga palju neid polnud, aga usun, et kes olid tulnud, olid tulnud siira südamega. Istusime oma saatjaga tubli tunni enne kontserdisaali kohvikus ja rääkisime nii sel teemal, kui üldse maailma asjadest. Kristina tundis muret oma kasvava lapse tuleviku suhtes. Lapsekene on küll natuke üle aasta vana, aga pea ta suureks ei kasva. Kuulsin ka mida ümberringi olevad inimesed omavahel rääkisid. Holocausti teemat väga palju ei käsitletud ja ega see polegi kohviku jututeema. See on liiga tõsine ja traagiline. Saatja Kristina märkas teiste hulgas näitleja anu Lampi ja poliitik Riina Solmani. Kontserdil esitati erinevaid teoseid, mis kõnelesid juutidest ja nende ajaloost ja saatustest. Kui hakata mõtlema nende pimeduse sajandite peale, kui juute süüdistati pea kõiges, mis maailmas halba juhtus, siis ei pane tegelikult imestama ka see, et tänapäevalgi on selliselt suhtujaid. Iraan on maailmas küll ainuke riik, kus holocausti eitamine on riiklik poliitika, aga sarnast suhtumist kohtab mujalgi. Just selline suhtumine on alati olnud eelmänguks uutele julmustele. Eesti Vabariik on vähemalt ametlikult olnud enamasti sõbralik juutide suhtes, eriti oli seda president Päts. Kuid isegi Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal elasid juudid siin neile paremas keskkonnas, kui kusagil mujal kuuendikust planeedist. Siia põgeneti mujalt Nõukogude Liidust, siit mindi ka, aga siis juba Iisraeli. Ka pimedate ajaloos siin maal on olnud mitmeid juudi rahvuse esindajaid juhtivatelgi kohtadel. Tuntud lastearsti Adik Levini isa Naum oli kunagi Pärnu Õppe-tootmiskombinaadi direktor. Kui ajalugu vaadata, siis juutide vaenajad on pidanud häbiga lõpetama ja samas juudid ise on kõigest hoolimata rahva ja nüüd ka riigina säilinud. Sellest asjaolust peaks õpetust võtma. Meenutades ja mälestades kurjust ja selle ohvreid, saame takistada kurjuse taassüttimist.
ARTIKLI LÕPP
Kullaterad kontserdist
Tekst: Kerti Kollom Seidelberg
26. jaanuaril 2025 algusega kl 18.00 toimus Nõmme kultuurikeskuses Sõpruskontsert Kullaterad. Esinesid Naiskoor Kevad, dirigent Õnne-Ann Roosvee, klaveril Aime Pärisalu.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester, dirigent ja kunstiline juht maestro Vello Loogna, abidirigent Lembitu Vaidla.
Instrumentaalsolistid Andre Kangas – klarnetil, Daniel Vensel - altsaksofonil ja Gert Järv - trompetil, laulusolist Kerti Kollom Seidelberg, klaveril saatis Siim Laane.
Kavas oli muusikat klassikast kergemuusikani. Teadustas Vello Loogna
Millest kontsert sellise nime sai? Sellele küsimusele vastas kontserdi ajal naiskoor Kevad dirigent Õnne-Ann Roosvee. Käesoleva aasta suvel toimuval laulupeol tuleb ettekandmisele Kadri Voorandi/Kristiina Ehini laul – „Sina oled kullatera”. Seda ilusat laulu oli kuulajal võimalus naiskoori esituses ka kuulda, nii kontsert nime saigi.
Kontserdi kavas oli 24 erinevat muusikapala, kuhu mahtusid puhkpilliorkestri mürtsakad lood, mahe koorimuusika naiskoorilt, koos kaunite pianodega, vahepalad laulu- ja pillisolistidelt. Kuulajaid ergutasid kaasa tegema ühised laulmised „Läänemere lained“, ja Raimond Kull – Bravuurmarss „Kodumaa“.
Orkestri esituses kuulsime muusikapalu erinevatest ajastutest ja erinevate maade heliloojatelt: Irving Berlin – „Alexander’s Ragtime Band“, Jean Sibelius – “Andante Festivo”, või näiteks Arvo Pärdi „Ukuaru valss“.
Teadsin, et on tulemas mitmekülgne kontsert, kus kuuleb lugusid erinevale maitsele. Kutsusin ka oma häid sõpru ja töökaaslaseid kontserdile. Seda enam et kontsert oli tasuta ja piletihankimisega tegelema ei pidanud. Heatahtlik ning huvitatud publik on alati väärtus omaette. Publikut jätkus, nii vanu häid fänne ja ka uusi uudistajaid.
Ühe minu kolleegi lapsel oli koolitööna antud ülesanne külastada kontserte ja koostada neist retsensioonid.
Abiturient Ralf kirjutas oma kokkuvõttes et talle meeldis kava mitmekesisus – tal ei hakanud kontserdi ajal kordagi igav. Arvestades, et tal võib hakata mõnel kontserdil igav, siis sellel korral seda ei juhtunud.
Teda üllatas Altsaksofonil suurepäraselt mängiv Daniel Vensel, kes oli ise pime. Tema pillimäng oli professionaalne ning minu jaoks suur üllatus. Ma ei olnud kunagi varem näinud ja kuulnud vahetut muusikat pimeda inimese esituses. Ma ei ole kunagi ühtegi pimedat pillipoissi kontserdil mängimas näinud. Noor kuulaja märkas, et orkestri hulgas oli veel üks päris pime mängija, tegelikult on seal mängimas vaegnägijaid rohkemgi.
Orkestri loole „Maantee kuningas“ (autor Robert Miller) oli võimalus aktiivselt ning erinevalt kaasa plaksutada, kord valjemini, kord hoopis teise tempoga. Ja et dirigent dirigeeris ühe loo ajal hoopis publikut mitte orkestrit. Kuulajatele kätte jagatud laulusõnad aitasid soovijatel ühislauludele kaasa laulda. Veel arvas noor kontserdikuulaja, et Oli väga tore kuulata orkestri dirigent Vello Loogna huvitavaid meenutusi ammustest aegadest.
Kontsert kestis pea 2 tundi. Väike armas Nõmme kultuurimaja oli muusikat täis. Kullaterade veeremist kuulates möödus aeg linnulennult.
Aitäh kõigile korraldajatele ja kuulajatele, olge ikka meiega ja võtke kaasa uusi muusikasõpru!
ARTIKLI LÕPP
Osalemisest Tartu Emajõe Koolis toimunud punktkirjavõistlustel
Tekst: Kert Küla
Osalesin selle aasta kahekümne kolmandal jaanuaril, neljapäeval, Tartu Emajõe Koolis toimunud punktkirjavõistlusel. Võtsin sellest võistlusest osa ka eelmise aasta jaanuarikuus ning mõlemal korral oli kuus osalejat, nendest neli olid Tartu Emajõe Kooli õpilased ja kaks sama kooli vilistlased.
Punktkirjavõistluse traditsioon ulatub ligikaudu kahekümne aasta taha ning selle võistluse põhiliseks korraldajaks on Tartu Emajõe Koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana töötav Marika Kaljuste.
Mainitud üritus on heaks võimaluseks punktkirja propageerimiseks ja erinevas eas pimedatele üksteisega suhtlemiseks ja nii-öelda mõõdu võtmiseks traditsioonilisel viisil lugemises ja kirjutamises.
Mina olen osalenud punktkirjavõistlusel alates kooliajast ning pärast kooli lõpetamist vilistlasena aastatel 2015, 2017, 2019, 2022 ja muidugi eelmisel ja sellel aastal.
Nimetatud üritus ei ole päris igaaastane traditsioon, vaid seda organiseeritakse vastavalt vajadusele, lähtudes osaleda soovijate huvist ja Koroona kriisi aastatel jäi samuti võistlus ära.
Varasematel aastatel toimus punktkirjavõistlus üldiselt oktoobris valge kepi päeva paiku, siis aastal 2023 otsustati, et punktkirjavõistlus toimub hoopis jaanuaris, sest neljas jaanuar on pimedate kirja märgisüsteemi looja Louis Braille sünniaastapäev ning sellel päeval tähistatakse ülemaailmset punktkirjapäeva. Meie väike koosviibimine lükkuski uude aastasse, kuid jaanuari lõpu poole.
Igal aastal on punktkirjavõistlusel, mis koosneb kahest osast; lugemisest ja kirjutamisest loomulikult erinevad ülesanded ning näiteks lugemises arvestatakse lisaks lugemiskiirusele ka ilmekust ning kirjutamisel mõistagi õigekirja reeglite järgimist. Viimastel aastatel on olnud võistlusel antavad kirjalikud ülesanded üsna mitmekesised. Näiteks aastal 2019 pidime kõigepealt läbi lugema valge kepi päeva kohta käiva punktkirjas teksti ning seejärel loetud teksti põhjal kirjalikult küsimustele vastama, veel oleme kirjutanud oma lemmikraamatutest, teinud etteütlust, ärakirja ja nii edasi.
Eelmisel aastal anti meile ülesandeks kirjutada lühidalt mõnest kooliajaga seotud huvitavast sündmusest või olukorrast. Kuna kõik võistlejad õppisid või olid õppinud samas koolis, siis kindlasti oli nendes kirjutistes omajagu kokkulangevusi. Mina otsustasin kirjutada ühest kevadel toimunud lühikesest retkest Emajõe Suursoosse, kus külastuskeskuses oli väike Eesti lindude teemaline ekspositsioon, kus olid nii fotod lindudest kui võimalus kuulata mõnede lindude hääli.
Pärast toimus veel paari kilomeetri pikkune jalgsi retk rabas asuval laudteel ning pakuti väikest einet.
Õppisin selle väljasõidu toimumisajal kuuendas klassis ning pärast punktkirjavõistlust teiste osalejatega juttu rääkides kuulsin, et kooli ekskursioonidest ja lõbusatest vahejuhtumitest oli kirjutatud veelgi.
Sellel aastal aga pidime kirjutama punktkirjas lühikese elulookirjelduse miinimum pikkusega 200 sõna, lähtudes enda elukogemusest ja haridustasemest, kuid selle lihtsana näiva vabas vormis kirjutamise juures oli mõistagi väga oluline õigekirja reeglite järgimine.
Lugemisülesandes oleme enamasti valjuhäälselt ette lugenud mõnest pimedate kirjas raamatust, kuid sellel korral lugesime punktkirjapaberi lehtedelt välja prinditud teksti, mis oli pärit tuntud raamatust pealkirjaga „Rehepapp“ ja varem oleme lugenud katkendeid mitmetest kirjandusteostest.
Lugemine toimus Emajõe kooli raamatukogus kolmandal korrusel ning kirjutamisülesannet lahendasime endises inglise keele klassis. Lugemisülesannet hindas kooli raamatukogu hoidja Silja Linnamägi ning kirjutamisülesannet kontrollis eesti keele ja kirjanduse õpetaja Marika Kaljuste.
Tasub veel siinkohal märkida, et punktkirjavõistluste korraldus püüab kaasas käia tehnoloogia arenguga; näiteks praegused Emajõe Koolis haridust omandavad õpilased kasutasid võistlusel osalemiseks enamasti arvutit ja punktkirjakuvarit, kusjuures ilma ekraanilugemistarkvara kasutamata. Õnneks oli võimalik punktkirjavõistlusel kirjalikku ülesannet sooritada, kasutades tavalist punktkirjakirjutusmasinat, mida tegin kooli vilistlastest mina ja üks Emajõe kooli praegustest õpilastest, sest sel viisil kirjutasime kooliajal.
Arvutit hakatakse Tartu Emajõe Koolis lastele õpetama alates kolmandast või neljandast klassist, kuid loomulikult õpitakse algklassides kõigepealt selgeks punktkirja lugemine ja kirjutamine, mis on oluline oskus pimedatele kohandatud õppematerjalide kasutamisel ja edaspidises elus.
Näiteks mina kasutasin kuni põhikooli lõpuni enamasti punktkirja kirjutusmasinat ja punktkirjas õpikuid ning isegi põhikooli lõpueksamid sooritasin punktkirjas. Muidugi hakkasin tasapisi koolitundides kasutama ekraanilugejaga varustatud sülearvutit ja punktkirjakuvarit.
Mainin ära sellel aastal punktkirjavõistlusel kolme parima tulemuse saavutanud osalejad nii lugemises kui kirjutamises.
Paremusjärjestus on järgmine:
lugemine - 1. koht Aron Leppik
2. koht Kert Küla
3. koht läks aga kahe Emajõe kooli õpilase vahel jagamisele.
Kirjutamine - 1. koht Sten-Erich Virkus
2. koht Kert Küla
3. koht kirjutamises läks Emajõe Kooli õpilaste; Delisa Filippovi ja Aron Leppiku vahel jagamisele.
Kuid tähtis pole võit, vaid oluline on osavõtt, kõik võistlusel osalejad olid väga tublid ning said preemiaks väikese Kalevi Nurri šokolaadi ja pärast võistlust oli kohvilaud.
Samuti avanes hea võimalus külastada oma vana kooli, kus olen 13 aastat õppinud ning kohtuda mitme endise õpetajaga ning kahe kunagise klassijuhatajaga; õpetaja Marika Kaljuste ja õpetaja Tiina Huulega. Esimene neist õpetajatest õpetab Tartu Emajõe Koolis eesti keelt ja kirjandust ning ka pimedatele õpilastele orienteerumist.
Tiina Huul õpetab samas koolis ajalugu, ühiskonnaõpetust ja geograafiat ning ta oli minu klassijuhatajaks aastatel 2010 kuni 2013 kui käisin keskkoolis ja minu klassis õppis neli õpilast.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli igati toreda üritusega, millest tasub kindlasti osa võtta ning punktkirjavõistlus peaks kindlasti toimuma igal aastal.
Suur tänu Tartu Emajõe Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajale Marika Kaljustele nende punktkirjavõistluste läbiviimise eest!
ARTIKLI LÕPP
Sõprus toob pimedale valgust
Tekst: Jaanus Riimets
Mulle väga meeldib sõbrapäeva tähistamine. Eks muidugi sellel on ka omad varjuküljed, aga siiski korra aastas võib eriliselt meenutada, kui oluline on omada sõpru ja üldse inimesi, kes on lähedased. Eriliselt peetakse sel päeval muidugi meeles ka kallimat, kui see olemas on, aga üldiselt mõeldakse kõigile, kellega tore vestelda ja muidu kokku saada. Meiesugustel on muidugi ka nii, et me ei saa oma sõpradega kohtuda nii tihti kui tahaks, sest liikumispiirangud takistavad jõudmaks kas siis sõbra juurde koju või siis ka kohta, kus võiks kohtuda, näiteks kohvikusse. Tavalisel inimesel pole mingi probleem leppida näiteks eelmisel õhtul sõbraga kokku, et järgmisel päeval saame Olümpia kohvikus kokku, aga meil nii pole. Ma pole aastaid üldse Olümpia kohvikusse saanud, kuigi ammustel aegadel olin seal tihe külaline. Minul on nõnda, et enamus suhtlemist sõpradega toimub telefoni teel, aga ka messengeris. Messenger on selles mõttes hea, et inimene ei pea kohe vastama, vaid võib seda teha siis kui aja leiab. Samas pimedad sõbrad on mul enamasti sellised, kel ikka vaba aega on ja neile ma siis helistan või helistavad nemad mulle. Kuidas kunagi. Millest me siis vestleme? Pean tunnistama, et oleme enamasti kõik nii kõrges vanuses, et meenutame ikka ka noorusaegu, kui kõik oli nii tore ja kaunis. Muidugi me teame seda küll, et päris roosiline siis ka polnud, aga eks ikka kuidagi teistmoodi oli. Eks meie inimeste juures oli peamine erinevus ikka see, et saime tööd teha ja kasulikud olla. Ikka kui Tondi majja juhtun, siis meenub tore puhvet ja hea toiduga söökla, kassaluuk palgapäeval jms. Nüüd seda kõike enam pole ja võib arvata, et ei tule ka. Peame sellega leppima, aga saame vähemalt vanad töötajad omavahel meenutada neid aegu. Eks räägime ka hetkeolukorrast nii pimedate süsteemis kui riigi ja maailma tasandil. Üsna sageli läheb jutuajamine tunni pikkuseks või isegi kauemaks. Sõprus oma inimestega on pimedale väga vajalik. Tänu suhtlemisele tunneme end kogukonna liikmena, kuigi elame üksteisest kümnete kilomeetrite kaugusel. Eks me vahel saame kokku ka. Kas siis meile kõigile kallis Tondi tn majas või astangul ujumas ja saunas või kusagil mujal üritusel. Kui sõpradevahelist suhtlemist poleks, siis oleks ikka üsna igav elada. Arvan, et paljud nõustuvad sellega. Ilusat sõbrapäeva!
ARTIKLI LÕPP
Minu elu Harjumaal
Tekst: Kert Küla
Käesolevas loos kirjutan lühidalt enda muljetest seoses eluga paaris Harjumaa väiksemas asulas.
Nimelt on Põhja-Eestis paiknev Harjumaa üks kõige suurema elanike arvuga maakondasid Eestis. Harjumaa koosseisu kuulub lisaks mitmetele väiksematele asulatele ligikaudu neljasaja viiekümne tuhande elanikuga Tallinn, mis on Eesti pealinn ning kokku elab Harjumaal üle kuuesaja tuhande inimese.
Kuigi olen sündinud aastal 1992 Tallinnas, elasin esimesed kolm aastat oma elust Harjumaa Lääneosas paiknevas Riisiperes, kuid ei mäleta ise sellest eluperioodist kahjuks midagi. Aeg-ajalt meenub nagu mingi rongisõit ja rongirataste rappumise heli rööbastel, kuid näiteks sealsest kodust, ega elukoha ümbrusest ei ole mul paraku mingeid mälestusi.
Oma ema jutu järgi tean, et olen tõesti mõnel korral lapsevankris viibides elektrirongiga näiteks Riisiperest pealinna arsti juurde ja Tallinnast tagasi Riisiperre sõitnud.
Meie korter olevat olnud kahetoaline, minu ema oli saanud selle töökoha kaudu ning meie maja asus Riisipere rongijaamast umbes pooleteist kilomeetri kaugusel.
kui olin kolme-aastane kolisin koos ema ja minust 13 aastat vanema nägija vennaga Tallinna Lasnamäele, kus meil on kahetoaline korter, milles oleme elanud peaaegu kolmkümmend aastat.
Oma eelmisest, Riisiperes asunud kodust pidime muidugi enne pealinna kolimist loobuma.
Lasteaias käisin Lillekülas Tallinna Linnupesa lasteaia nägemispuudega laste rühmas.
Alates aastast 2000 kuni aastani 2013 õppisin Tartu Emajõe Koolis, mis on Tartus asuv riigikool nägemispuudega lastele, kus omandavad haridust õpilased üle kogu Eesti.
Riisipere asub Tallinnast viiskümmend kilomeetrit lääne suunas Haapsalu maantee ääres ja sinna sõidavad praegu Elroni elektrirongid. Riisiperes elab veidi üle kaheksasaja inimese ning endine Nissi valla keskus kuulub pärast aastal 2017 toimunud haldusreformi Saue valla koosseisu.
Kuigi oleme koos emaga pärast Lasnamäele kolimist sisse kirjutatud Tallinna, elavad meie sugulased kahes Harjumaa idaosas paiknevas külas ning ka mina olen aastate jooksul neis mõlemas maakohas mitmeid kordi viibinud. Nimelt elab pealinnast kolmkümmend kilomeetrit idas paiknevas Kodasoo külas kahekorruselises kivist majas minu emapoolne vanaema koos oma pojaga. Maja ümbruses on mõned lillepeenrad, mõned musta ja punase sõstra põõsad, kasvavad õunapuud ja kaks elupuud ning samuti on seal väike kartulimaa, kus kasvatame natuke kartuleid ja muid köögivilju enda pere tarbeks. Kõrvalhoonetest on olemas kuur, garaaž, vana loomalaut, vana heinaküün ja maakelder. Endises heinaküünis hoitakse praegu küttepuid ja mõningaid tööriistu, endisest laudast aga on saanud lihtsalt mõnus koosviibimis koht.
Üle kahekümne aasta tagasi, kui olin veel laps, tegelesid minu vanaema ja tema mees enda elukohas ehtsa väiketalu pidamisega, kuigi nende tütar oli ammu mujale kolinud ja poeg töötas juba siis linnas bussiremondi lukksepana. Loomulikult käisime ka meie kuigi elasime nii Riisiperes kui Tallinnas ema ja vennaga üsna sageli vanaema juures külas ning Lasnamäele kolimise põhjuseks oligi maakodu lähedus ja linnakodu asukoht sai valitud just seetõttu Peterpuri tee lähedusse, et oleks mugavam maal käia.
Loomadest olid minu vanaemal laudas üks lehm, mõned lambad, kukk ja kanad ning puuris paar küülikut.
Kuigi mina mäletan ainult neid nimetatud loomi on vanaema mulle rääkinud, et algselt oli laudas ikka mitu lehma, pull, mõned vasikad ja isegi paar siga. Mäletan hästi värske lüpsisooja lehmapiima joomist kuigi see mulle eriti ei maitsenud, külm piim oli ikka parem, aga hoopis meeldivama mälestuse jättis värske heinalõhn suvise heinateo ajal. Muidugi said loomad meie talu juures aiaga piiratud alal õues käia.
Loomulikult nõuab traditsiooniline maaelu ja loomapidamine palju tööd ja vaeva ning noorem põlvkond on valinud rohkete talutöödega võrreldes lihtsama eluviisi. Vaikselt hakati loomapidamist kokku tõmbama ning kümme aastat tagasi elasid laudas veel ainult kukk ja mõned kanad. Paar aastat enne koroona kriisi jäi laut loomadest tühjaks ning elumajja jäid ainult paar kassi, kusjuures enne oli ka üks sõbraliku loomuga koer.
Osa talu endisest karja- ja heinamaast on nüüd kaetud paju ja lepavõsaga. Õnneks on ka märkimisväärne regulaarselt niidetav muruala, kus saab lihtsalt jalutata, värsket õhku hingata ja linnulaulu kuulata.
Muidugi on maaelul ka helgem pool on linnaga võrreldes rohkem ruumi ja avarust, värske ja puhas õhk ning kodu lähedal metsas jalutamise võimalus, aiasaaduste kasvatamise võimalus ja nii edasi.
Lisaks Kodasoo külas asuvale talule kuulub meie perele veel üks väikese puidust maja ja väikese krundiga mereäärne koht Kaberneeme poolsaare lääneküljel, kus aastakümneid tagasi elas minu ema vanaema. Vahepeal seisis Kaberneeme maja talvel mitmeid aastaid tühjana ning me kasutasime seda suvekoduna. Nüüd aga elab selles hubases remonditud palkmajas minu vanem vend koos oma kassiga.
Kaberneeme poolsaare lääneosas on üsna palju männimetsa ning paarisaja meetri kauguselt meie majast algab liivarand, kus on mõnus suvel supelda ja päikest võtta. Samuti on tore lihtsalt õues olla ning minagi olen mitmeid kordi koduõue pehmel murul paljajalu kõndinud ja metsas pehme sambla peal istunud.
Olen kogu aeg vanaemaga hästi läbi saanud. Lapsena veetsin mitmed koolivaheajad just tema juures. Kui ema viibis töö tõttu linnas, siis hoolitses vanaema minu eest ja loomulikult küpsetas ta vahest pannkooke.
Kodasoo ja Kaberneeme on Harjumaa idaosas üksteisest kümne kilomeetri kaugusel asuvad külad. Kodasoo külas, mis paikneb Narvamaantee ääres Jägalast viis kilomeetrit Kuusalu ja Rakvere poole elab inimesi viiekümne ringis, aga mereäärses Kaberneemes üle saja, sest põhiliselt poolsaare idaküljele on ehitatud mitmeid uuselamuid. Ühe legendi järgi on Kaberneeme ja lähedal asuva Kaberla kohanimed tuletatud selle piirkonna metskitsede rohkusest, sest metskitse teine nimetus on kaber. Kaberneeme teine vanapärane kohanimi olevat olnud Kabrani ning mainitud asulat ümbritsevates vetes olevat asunud keskajal Tallinna munkade kalapüüdmiskohad. Kaberneeme naabruses on veel sellised mereäärsed külad nagu Haapse, Ihasalu, Neeme, Salmistu ja Valkla, samuti väikesed saared; nagu Koipsi ja Rammu.
Veel üks huvitav fakt Kodasoo kohta; nimelt on lisaks mainitud küla nimele Kodasoo teiseks nimetuseks läheduses asuva väikese järvega Rummu rabale ja Vasalemma juures paikneva Rummu asulaga ei ole sellel faktil üldse mingit pistmist. Tegu on hoopis väikese sooäärse Rummu külakesega, mille teeotsa juures asuv bussipeatus kannab huvitaval moel nime Kivisilla ning teiselpool Narva maanteed paikneb Saunja küla.
Tegelikult asub Kodasoo külas ka vana mõisahoone, mis on kahjuks üsna räämas ja lagunenud.
Lõpetuseks tasub veel mainida, et lisaks linnaelule võiks aeg-ajalt sisse põigata ka väikestesse asulatesse, muidugi kui on koht kuhu minna ning maakodu omamine võib olla nii vaevaks kui rõõmuks.
ARTIKLI LÕPP
Vabariigi eest
Tekst: Jaanus Riimets
Presidendi poolt annetatud aumärgid seondusid minu jaoks isiklikus mõttes seitse aastat tagasi, kui mu ema sai austava tähelepanu osaliseks ja ka nüüd, kui meie anni, keda ma tunnen juba 41 aastat sai ka aumärgi. Mõlemate puhul oli tähelepanu osutamise aluseks kultuuri teema, ema püüdis kultuuri teemat arendada oma töökohas vanglas, Anni meie inimeste keskel neile raamatute lugemist korraldades. Viimase kahe kuu jooksul olen kuulanud mitu Anni abiga loetud raamatut. Kuna minu lemmikteemaks on krimi ja kuna Anni valikus on ka palju krimiraamatuid, siis on loogiline, et tegelikult ma vist kuulangi rohkem Anni käest tulnud raamatuid, kui pimedate raamatukogu omi. Muidugi kuulan ma ka neid, eriti vanemaid. Kui mõelda sellele, et saame oma ühiskonnagrupi liikmetena põhilise sissetuleku meie vabariigi käest-seda ka enamasti need, kelle sissetulek on küll töine, aga rahastus tuleb ikkagi mitte turult, vaid riigilt, siis peaks meil olema eriliselt soe suhtumine meie riiki. Paraku alati seda pole. Üks põhjus on kindlasti mineviku mõju. Ma sain anniga toredas Haapsalu linnakeses, sealses pimedate kombinaadis tuttavaks, enamus pimedaid töötas tootmises ja teenis ise igapäevast leiba. Saime ka pensioni, aga siiski suurem osa sissetulekust oli töötasu ja anti ka mitmesuguseid toetusi ühingu poolt. Inimene on selline, kes peaks töötama. Töö on meie osa siin maailmas ja kui see ära võetakse, siis me pole enam endised. Kuigi on mõnes mõttes mugavam, siis enamus meist tahaks siiski tööd teha ja sissetulekut teenida. Kuid kui me ausalt tunnistaksime, siis on meie olukord sotsiaalses plaanis küllaltki talutav, et mitte öelda hea. Meie kallis riik annab meile nii raha kui toetab teenuseid, millest olulisemad on isikliku abistaja ja transpordi teenus. Need summad pole sugugi väiksed. Kas me mõtleme, miks riik seda teeb? See pole ju investeering tulevikku. Me ei hakka selle abi tulemusena paremini nägema ja ei saa tõenäoliselt tulevikus riigile maksudena midagi tagasi maksta. Mõned küll ehk ka saavad, aga praeguses seisus on need pigem erandid. Olen ikka mõelnud, et kui vabariiki poleks, siis kui inimesed-terved inimesed-ei peaks makse maksma, siis ega nad meile ei annetaks. Riik ongi kõrgemalt poolt seatud see institutsioon, kes korraldab ühiskonna elu. Sealhulgas sotsiaalset kaitset, mis meid eriliselt puudutab. Inimesed eraisikutena seda vaevalt teeksid. Olgem tänulikud sellele asjaolule ja olgem tänulikud ka meie väikesele, ent tublile Eestoi vabariigile.
ARTIKLI LÕPP
Skype suletakse, suhtlus jätkub edasi
Tekst: Artur Räpp
Paljud nägemispuudega inimesed kasutavad arvutis ja telefonis suhtlustarkvara Skype. See suhtlustarkvara, Kunagi Eesti meeste abiga ilmavalgust näinud tarkvara, mis võimaldas üle interneti suhelda, nii kahekesi kui hulgi. Meie hulgas on palju neid, kes on Skypet kasutanud pea kakskümmend aastat või rohkemgi. Skype vahendusel on peetud juhatuse koosolekuid ja pidusid. Koroona kodusuletuse aegadel toimusid igakuised ühisseminarid, mis aitasid inimestel oma eluga toime tulla, pakuti üksteisele tuge, vahetati kogemusi ja õpetati uusi oskuseid. Ligi 20 aastat on toimunud sisuliselt iga nädal jutustamistoad, mis ühendasid nägemispuudega inimesi mitmelt poolt üle Eesti. Vahel olid need jutustamisõhtud arvukad, vahel vähemarvukad, vahel lobiseti niisama, vahel olid arutuse all tõsised teemad. Nagu elu ikka. Skypet on kasutatud ka muuks, igakuine raamatuklubi toimus seal, Eesti eri otstes elavad paarid suhtlesid, koolitati inimesi, tehti tööd ja kõike muud, mida inimesed rääkides teha saavad. Ja ka pilti näidates. See, kui üks rääkija pool on pime ei tähenda, et pilti pole vaja näidata. No näiteks selleks, et sõbrale või sõbrannale oma uut ostu demonstreerida, paluda abi maast kadunud asja otsimisel või kui ringi liikudes ollakse veidi ära eksinud ja videokõne nägevale abilisele aitaks õige teeotsa üles leida.
Miks kõik see jutt praegu? Asi selles, et veebruari viimasel päeval teatas Skype, et Skype töö lõpetatakse. Skype omanik Microsoft arendab juba palju aastat teist samasugust suhtlustarkvara Teams ja otsustas, et kaks sarnast tarkvara on liiga palju, üks neist, Skype, tuleb sulgeda. Tähtpäev, millal Skype oma töötamise lõpetab, on 5. mai.
Kuigi Skypega on seotud nii paljud tegevused ja mälestused, ei tähenda Skype sulgemine e-suhtlemise lõppu. Microsoft ise pakub asenduseks enda arendatavat Teamsi. Teams on paljudele neile tuttav, kes on käinud riigiasutuste veebikoosolekutel. Ka mitmed koolid ja koolitusfirmad kasutavad seda. Tavakasutaja kasutaks täpselt sama tarkvara, kuid palju vähemate võimalustega ja nii ka palju lihtsamat osa.
Tähelepanu. Oluline. Kõigil praegustel Skype kasutajatel on soovitav praegu kohe Teamsi mitte tormata. Põhjus selles, et 25. märtsiks kolitakse Skypest kõik kasutajakonto andmed Teamsi. Kui peale 25. märtsi Teamsi oma Skype kasutajanime ja salasõnaga sisse logida, peaks Skype sõbrad ja vestlused seal juba ees ootama. Et oodake pisut ja seni tuletage oma Skype kasutajanimi ja salasõna meelde. Kui salasõna kohe kuidagi ei meenu, saab Teamsi sisselogimisel kasutada valikut „Unustasin salasõna“ ja teie e-posti aadressile saadetakse kiri, mis aitab sellest probleemist üle.
Et kuigi kohtumispaika Skype tuleb muuta, kuid elu läheb edasi.
Kui mingil põhjusel Teams suhtluskohana ei meeldi, on arvutimaailmas olemas ka alternatiive. Küll kõik Skype lahkumisega seotud mured lahenduse leiavad.
Hetkel on kindel plaan järgmises „Kuukiires“ kirjutada Teamsist ja alternatiividest rohkem.
Seni tuleb meeles pidada kahte kuupäeva: peale 25. märtsi tasub vaadata Teamsi. 5. maist Skypet ei ole.
Aga ikka toredate suhtlemisteni üle interneti
ARTIKLI LÕPP
Ootame teie lühijutte
Elu on üks suur lugu. Olgu see siis päris või väljamõeldud, loodetud või kardetud, tulev, olev või läinud. Põhja-Eesti Pimedate Ühing kuulutab välja lühilugude konkursi ja kõik need lood, minevikust, olevikust ja tulevikust on sellele konkursile oodatud.
Allpool on konkursi täpsed reeglid, kuid need lühidalt:
Pange kirja üks kuni kolm lugu, mis on lühemad kui 1500 sõna. Tavalise fondi suuruse ja reavahe juures on see umbes 1 kuni 4 lehekülge.
Saatke oma lood enne 1. juunit e-postiaadressile jaanus.riimets@gmail.com. Juttude teema ja žanri osas piiranguid pole, kõik on teretulnud.
E-kirja manusesse pange oma lood ja lisaks veel üks fail, kus on kirjas teie nimi ja lugude pealkirjad. Seda on vaja seepärast, et lood lähevad teistele lugeda ilma autori nimeta ja nii saab korraldusmeeskond järge pidada, kes millise loo autor on.
Konkursile saabunud lood avaldatakse Põhja-Eesti Pimedate Ühingu meililistides Teade ja Mikker ning infolehes „Kuukiir“.
Inimesed loevad saabunud lugusid listist ja „Kuukiirest“, hääletavad ja sügiseks on vastus käes.
Kõik lugejad saavad hea lugemiselamuse ja vaate teise maailma. Kolm parimat lugu saavad auhinna. Autasustamine toimub valge kepi päeva üritusel või mõnel teisel sobival üritusel.
Kevad on tärkamise aeg, ka lugude tärkamise. Ootame rõõmuga teie lugusid!
Allpool konkursi täpsed reeglid. Lugege ka need läbi ja kui teil on küsimusi, leiate reeglite lõpust kontaktandmed, kust lisavastuseid saada.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2025. aasta lühijutukonkursi reeglid
Konkursil võivad osaleda kõik nägemispuudega inimesed, olenemata elukohast või seotusest ühinguga.
Iga osaleja võib esitada kuni kolm (3) tööd. Lugude esitamisega autor kinnitab, et ta on ise nende autor. Korraldusmeeskonnal on õigus konkursilt plagiaat ja tehisaru poolt kirjutatud lood kõrvaldada.
Ühe töö maksimaalne pikkus on 1500 sõna.
Juttude temaatika on vaba.
Tööde esitamise tähtaeg on 31. mai 2025 kell 23:59.
Tööd tuleb saata meiliaadressile jaanus.riimets@gmail.com failina. Lubatud vormingud on DOC, DOCX, RTF ja TXT.
Koos kirjaga tuleb esitada autori andmed, mis on eraldi failis.
tööd avaldatakse infolehes „Kuukiir“ ja Põhja-Eesti Pimedate Ühingu meililistides Teade ning Mikker.
Autori andmeid näeb ainult konkursi korraldaja.
Konkursile laekunud töid hindavad lugejad hääletuse teel.
Hindamine ja tulemused:
Konkursi tulemused tehakse teatavaks kuu aja jooksul pärast hääletuse lõppu.
Konkursi võitjad saavad auhinnad. Auhinna üleandmise aeg ja koht teatatakse hiljem.
Konkursi korraldaja on Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Lisainfo korraldusmeeskonnalt: Jaanus Riimets, Tel: 56628641
E-post: jaanus.riimets@gmail.com
ARTIKLI LÕPP
Märtsi maleülesanne
Ka see kuu lahendamiseks üks maleülesanne.
Selleks, et neil, kes kuulavad ülesannet „Kuukiire“ heliversioonist, oleks lihtsam ülesannet kuulata ja vajadusel märkmeid teha, on seis antud häälduspõhise pika kirjaviisiga.
Ülesande valis Heiki Sookruus.
Ülesanne
Nuppude seis
Valged:
Kuningas Georg 1, Lipp Dora 6 ja Vanker Anna 8,
etturid : Berta 6, Elmar 6 , Georg 2 ja Harald 2.
Mustad:
Kuningas Caesar 8, Lipp Berta 7, Vanker Harald 8 ja Ratsu Berta 8 ,
etturid : Caesar 6, Dora 5, Dora 4 , Dora 2, Georg 7 ja Harald 6.
Valged alustavad ja teevad mati kahe käiguga.
Kui peast lahendamiseks on nuppe ülesandes liiga palju, siis asetage nupud malelauale. Võite malelaua ja nupud kokku kombineerida ka käepärastest vahenditest või tulla pimedate ühingusse ja sealset malekomplekti kasutada.
Head lahendamist!
Vajadusel küsimused ülesande ja maletreeningute kohta Heiki Sookruus, telefon: 5560-2367
ARTIKLI LÕPP
Anekdoodid
Korvpallur Martin läheb spordipoodi.
„Kas teil suusasaapaid number 55 jalale on?“
„Mis numbrit?“ küsib müüja imestunult üle.
„55!“
„Aga milleks teil üldse suuski vaja on?“
ei saa müüja aru.
Turisti tabab Põlvas terviserike ja ta uurib kohaliku käest, et kuhu suunda see lähim haigla jääb.
Kohalik vaatab teda imestunult ja lausub:
„Lihtsam on teile korralikult peksa anda ja kiirabi järgi kutsuda,
kui hakata seletama, kuidas siit haiglasse saab.“
Mees küsib kohvikus oma naise käest:
„Miks sa minuga üldse abiellusid?“
„Sellepärast, et sa selline naljatilk oled.“
„Mida? Ma arvasin, et ikka sellepärast,
et ma voodis tõeline sugumürsk olen.“
„Kuula ennast! Sina seda nalja ikka teha oskad.“
Aivar räägib sõbrale, et eelmisel õhtul oli ta armuke selga tõmmanud
politseivormi ja voodisse tulles öelnud: „Olete kinni peetud
kahtlustatuna selles, et olete voodis erakordselt hea.“
„Nii? Mis edasi sai?“
„Midagi. 90 sekundi pärast ütles ta, et olen vahi alt vabastatud
tõendite puudumise tõttu.”
Naine anub Kalmerit:
„Kutsu mind vähemalt mõnikordki õhtusöögile.“
„Anna andeks, aga ma ei käi abielus naistega kohtamas,“
vastab mees.
„Ma olen su abikaasa!“ käratab naine.
„Sa ju tead – ei mingeid erandeid!“
Kalmer uurib naise käest:
„Kas sa täna midagi söönud oled?“
„Kas jogurt läheb arvesse?“ soovib naine teada.
„Läheb!“
„No sellisel juhul …, võileiva tegin, kana sõin, küpsiseid, friikaid
kotletiga, pelmeene, kommi ja lõpuks jogurti.
Kalmer istub elutoas ja naine askeldab köögis.
„Kallis, mis sa süüa tahaksid: vürtsikat veiseliha, ahjukana
või mahlast lõhe?“ uurib naine.
„Prooviks seda lõhet!“
„Sina ei proovi midagi. Ma kassiga rääkisin!“
Kalmer joob elutoas mitmendat päeva sõbraga viina.
Ühel hetkel kurdab ta: „Mu naine jättis mu maha!“
Sõber vaatab teda klaasistunud pilguga ja küsib täiesti siiralt:
„Kööki vaatasid?“
ARTIKLI LÕPP
Õnnitleme märtsikuu juubilare
Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma märtsikuu juubilare.
Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks!
Märts:
*Gennadi Mochalin 90
*Vilma Liivand 80
*Malle Tõitoja 75
*Boris Erik 65
*Mikhail Pavlov 60
*Kulno Puskai 55
Palju õnne kõigile!
ARTIKLI LÕPP
Muutuvad Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad
Alates aprillist muutuvad Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad.
Teisipäeval on uus vastuvõtuaeg kella 13:00 kuni 17:30
Neljapäeval on uus vastuvõtuaeg kella 10:00 kuni 14:00
Juhatus tegi sellise muudatuse, et muuta vastuvõtuaegade ajaks töötaja leidmise lihtsamaks. Enamasti on Tondi 8A vastuvõturuumis vaid üks inimene ja on üsna keeruline leida sinna viieks tunniks järjest inimest. Seepärast lühendati vastuvõtuaegu veidi. Teisipäeval nihutati vastuvõtuaja algus tund hilisemaks ja lühendati aega poole tunni võrra. Nii lõpeb vastuvõtuaeg isegi pool tundi hiljem kui enne.
Neljapäeval lühendati vastuvõtuaega tunni võrra ja see lõpeb tund varem kui enne.
Palume ühingut külastada vaid vastuvõtuaegadel.
Silmalaeka kevadised vastuvõtud Eesti eri piirkondades toimuvad järgmiselt:
14. märts 12-13 Pimedate Liit (Raua 1, Tallinn)
21. märts 11-13 Pärnu Pimedate Ühing
27. märts 9-12 Pimedate Liit (Raua 1, Tallinn)
4. aprill 10-12 Viljandi PIK
24. aprill 9-12 Pimedate Liit (Raua 1, Tallinn)
25. aprill 11-13 Tartu LEPÜ (Ringtee 1)
7. mai 11-13 Saaremaa PIK
10. mai kell 11 - 13 Tondi 8A saal (kevadlaada ajal)
29. mai 9-12 Pimedate Liit (Raua 1, Tallinn)
Igapäevaselt on Silmalaeka vastuvõtt Tamme 3 Arukülas. Juhime tähelepanu, et vastuvõtule saab tulla ka laupäeviti ja pühapäeviti. Vajalik on eelregistreerimine vähemalt eelneval päeval ja nädalavahetusel tuleku puhul hiljemalt reedel. Arukülla on Tallinna kesklinnast ca 25 min autosõitu. Meist 5 minuti kaugusel on ka raudteejaam kuhu saame tulla vastu. Rongide graafik pole küll tihe kuid neid sõidab piisavalt.
Kes veel ei tea, siis käesolevast aastast on väga paljud tooted oluliselt taskukohasemad tänu riigi heldusele. Uurige lisa www.silmalaegas.ee
meie FB lehelt või lihtsalt helistage.
Janar Vaik 53838129 Artikli lõpp
Nägemispuudega inimeste Rehabiliteerimiskeskus korraldab teisipäeval 18. märtsil Põhja-Eesti Pimedate Ühingu saalis järgnevate toodete tutvustuse.
11:00 Chemi- Pharmi kodukeemia toodete tutvustus. AS Chemi-Pharm arendab, valmistab ja turustab desinfektante, isikliku hügieeni vahendeid ning puhastus- ja erihooldustooteid. Soovi korral on võimalik tooteid endale tellida.
12:15 valguskleepsud ja nende toimimine. Tutvustab Sigrid Õnnis.
Fototeraapia kui teadus on olnud kasutusel juba 100 aastat ja kasutab valgust keha tervendamisel.
Sinu keha eritab soojust infrapuna lainetena.
Kui kleepsuke on kehale pandud, püüab ta selle laine kinni ja tekitab teatud valguse lainepikkuse peegelduse. See protsess stimuleerib teatuid nahal asuvaid punkte, mis omakorda annavad kehale käskluse toota igale kleepsukesele vastavat unikaalset soojusimpulssi.
Lifewave firma on nende kleepsukestega USAs ja üle maailma toiminud juba üle 20 aasta, ja nende kasutamist alustati kõigepealt 24 aastat tagasi USA mereväes.
Paljud tippsportlased, ka olümpial, kasutavad neid kleepse.
Lifewavel on välja töötatud 10 erinevat kleepsu, mis toimivad nt: tüvirakke aktiveerivalt, rakukahjustusi parandavalt, põletikku alandavalt, stressi ja ärevust leevendavalt, õnnehormooni tootvalt, ajutööd toetavalt, rahustavalt, kortisooli vähendavalt, DHEA-d suurendavalt, valu vaigistavalt, sügavat und soodustavalt, käbinääret ja ajuripatsit ergastavalt, hormoonide tööd tasakaalustavalt, südant toetavalt, kollageeni suurendavalt, vananemisvastaselt, immuunsust tugevdavalt, viirustevastaselt, kõhurasva vähendavalt, juuksekasvu soodustavalt, kiirguse ja raskemetallide kahjustuste vastaselt ja veel palju muud!
Siinolevad väited on teaduspõhised, tagatud registreeritud patentide ja uuringutega.
Oma tulemisest palun teada anda helistades telefonil 55 75 310 või kirjutades e-mailile jannejerva@gmail.com
Janne Jerva
Sel kevadel alustame ühiseid (kepi)kõnni üritusi, et oleks rohkem võimalust liikuda aktiivselt värskes õhus. Ees ootab neli kõnnikolmapäeva, iga kord liigume uues linnalooduse keskkonnas. Tegu on spordiüritustega, kus läbime reipal sammul paari tunni jooksul kuni 5-6 kilomeetrit. Pinnas sobib kõigile, liigume erineva kattega kergliiklusteedel.
Esimene kõnnikolmapäev toimub 12. märtsil Kadrioru pargis
Kohtume hommikul kell 9:30 Tondil ja sõidame trammiga Kadriorgu.
Sealt kõnnime Presidendi lossini, edasi pargi suurele ringile ja Jaapani aia juurest pöördume tagasi trammile, kus lõpeb ühtlasi esimene retk.
Oma tulekust palun teatada kuni 10. märtsini helistades telefonil 6748945
või meili teel: katrin@ppy.ee
Järgmiste ürituste eelinfo koos kuupäevade ja kohtadega:
26. märts Kõnnikolmapäev: Rocca al Mare koolist Stroomi rannani.
Rocca al Mare promenaad ühendab Kakumäed ja Stroomi randa. Promenaadile lisab põnevust 400 m pikkune puust jalakäijate sild. Rannapromenaadil jalutavad inimesed, sõidavad jalgratturid ja rulluisutajad nautides linnaloodust, linnulaulu ja merevaadet.
Rocca al Mare promenaadi ääres, Mustjõe rohealal, seisab ka 9 meetri kõrgune linnuvaatlustorn. Rocca al Mare piirkond on Tallinna üks parimaid linnuvaatluskohti, kuna tegemist on olulise peatumispaiga ja toitumisalaga kaitsealustele lindudele.
9. aprill Kõnnikolmapäev: Kalamaja kalmistupark – Noblessneri – Kalaranna – Põhja puiestee.
Rikkaliku puistu ning purskkaevuga ehitud Kalamaja kalmistupark asub Lennusadamast lühikese jalutuskäigu kaugusel. Esimesed kirjalikud andmed Kalamaja kalmistust pärinevad 1561. aastast, mil siia maeti 2000 Rootsi sõjaväelast. 1780. aastal rajati P. Duborgh rahastamisel kalmistu väravatorn, mis on säilinud tänapäevani. 18. sajandil, pärast kirikutesse matmise keelustamist Tallinnas, sai kalmistust Pühavaimu ja Rootsi-Mihkli koguduste liikmete matmispaik. 1950. aastal alguses kalmistu suleti ning pisut hiljem alustati ala pargiks kujundamist.
Kalamaja park on looduskaitse all.
Noblessner asub Lennusadama kõrval, jalutuskäigu kaugusel Kalamajast ja vanalinnast. Kunagisest Tsaari-Venemaa tähtsaimast allveelaevade tehasest on saanud kaasaegne merele avatud linnaruum. Siin on suurejoonelise arhitektuuriga ajaloolised tööstushooned, jahisadam, kunstigaleriid, linna parimad söögikohad, Iglupark, värvikas kultuurielu ning kodude ja äripindade uusarendus. Noblessner on Tallinna üks kõige populaarsemaid, ilusamaid ja ihaldusväärsemaid piirkondi.
7. mai Kõnnikolmapäev: Reidi tee.
Kõnnime Hobujaama peatusest – Ahtri tn – Reidi tee – Pirita promenaad.
Piritalt sõidame tagasi bussiga.
Kõnnikolmapäevade toimumist toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
Ka sel aastal toimuvad meil esmaspäeviti sõudmistreeningud sõudeergomeetritel kogenud treeneri Aleksei Lipintsovi juhendamisel. Tunnid toimuvad kell 10.00 Harku Sõudebaasis aadressil Sõudebaasi tee 21.
Omaosalus 3 eurot kord.
Kolmapäeviti kell 15:00 toimub ühingu saalis tervisevõimlemine. Tulijatel palume võimalusel kaasa võtta kergemad hantlid või 2 väikest plastpudelit.
Omaosalus 3 eurot kord
Taas toimuvad joogatreeningud! Treeningud toimuvad reedeti Tondi 8a saalis kell 12:00- 13:00 treener Kalli juhendamisel.
Joogamatid on ühingus olemas, soovi korral võid võtta kaasa ka isikliku mati.
Selga panna sportlikud, mugavad ja vaba liikumist võimaldavad riided.
Omaosalus 3 eurot kord.
Esmaspäeviti ja reedeti toimuvad pimedate lauatennise treeningud, kell 16:00- 18:00 ühingu spordisaalis, treener Rein Järve käe all.
Seoses PPÜ tegevuskeskuse spordisaali kasutajate arvu suurenemise ning üldkulude (vesi, elekter ja koristus) hindade tõusuga kehtestab Põhja-Eesti Pimedate Ühing spordisaali kasutamise hinnakirja ja korra alates 01. jaanuarist 2025:
· Ühekordne saali kasutus PPÜ liikmele 1 euro, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 2 eurot.
· Kuu kasutus PPÜ liikmele: 5 eurot, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 7.50 eurot.
· Ühe maksena terve aasta ette makstes on summa PPÜ liikmele 45 eurot, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 75 eurot.
Spordisaali kasutamise kord:
Spordisaalis on lubatud viibida sisejalatsites või spordisokkides.
Spordisaal on mõeldud sporditegevuseks ja dušširuum kasutamiseks peale treeningut.
Inventar: Suhtuge inventari heaperemehelikult. Puhastage see pärast kasutamist ning asetage oma kohale tagasi.
Spordisaalis tuleb hoida puhtust ja korda. Klient on kohustatud spordisaali kasutamise lõppedes treeningseadmed puhastama tekkinud prahist ja higist (pumbapudel puhastusvahendiga asub laua peal riiulil).
Viimane lahkuja kustutab tuled, lukustab ukse ja paneb võtme tagasi oma kohale.
Põhja-Eesti Pimedate Ühing ei vastuta kliendi tervisliku seisundi ega isiklike asjade eest.
Teisipäeviti ja reedeti toimuvad kabe-male treeningud kell 10:00- 14:00. Treener Heiki Sookruus. Omaosalus 2 eurot kuu.
Kolmapäeval kell 16:30- 18:00 toimuvad saalis ansambli proovid Kaia Kattai juhendamisel. Oled väga oodatud laulma. Oluline, et pead viisi ja käid proovides.
Reedeti toimuvad saalis ühingu puhkpilliorkestri proovid kell 17:30- 19:00 maestro Vello Loogna käe all.
Spordi ja kultuuritegevust rahastab Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu laenutus toimub nii Suur-Sõjamäel kui Tondil. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefonil 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@rara. ee teel.
Neljapäeviti kell 14-16 on lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada.
Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www. veebiraamatukogu. ee.
Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.
Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
teisipäeval kell 12:00- 17:00 ja neljapäeval kell 10:00- 15:00.
Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848
ARTIKLI LÕPP
INFOLEHE LÕPP.