“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr 7
November 2025

Ilmub alates novembrist 1997.

Helindatud versioon on helindatud Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogus

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Peatoimetaja: Allan Väljaots

telefon:566 78 711

E-post: Allan.valjaots@gmail.com

Toimetuse liikmed:

*Eduard Borissenko

*Kerti Kollom Seidelberg

* Kert Küla

* Jaanus Riimets

* Mirja Räpp

Sisukord

*Juhatuse koosolek nr 9

*Juhatuse koosolek nr 10

*Valges kepis pole midagi piinlikku

Tekst: Artur Räpp

*Valge kepi päev aastal 2025

Tekst:  Kert Küla

*Üksi muuseumis, vahel parim lahendus
Tekst: Artur Räpp

*Janne Jerva 60

Tekst: Artur Räpp

*Meie valime, aga kes otsustab

Tekst: Jaanus Riimets

*Tõde ja vale Keller teatris

Tekst: Jaanus Riimets

*Minu lemmikkrimi on taas kuulatav

Tekst: Jaanus Riimets

*Tondi 8A saali kirjeldus
Tekst: Artur Räpp, Helen Künnap, Külli Kärt

*Ikka vanemaks saades

Tekst: Jaanus Riimets

*Anekdoodid

*Õnnitleme novembrikuu juubilare

*Kuulutused

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu

Juhatuse koosolek nr 9

Koosolek toimus Teamsi teel

Aeg: 22. september 2025

Algus kell 14.00 lõpp kell 14.40

Juhatas: Artur Räpp

Protokollis: Ulrika Tint

Osalesid: Artur Räpp, Janne Jerva, Margus Kiin, Jaanus Riimets. Lisaks abistaja teenuse koordinaator Ulrika Tint.

Päevakord:

1. Isikliku abistaja teenus

Ulrika Tint: Suvel esitasin Tallinna Sotsiaal ja Tervishoiuametile (TSTA) taotluse abistaja teenuse lisatundide saamiseks. Praegu jätkub tunde oktoobri lõpuni. VÕS lepingud on sõlmitud septembri lõpuni. Teenusel on 99 inimest, aga abistajaid on rohkem, sest mõnel teenuse saajal on mitu abistajat. Minu küsimusele augusti kuu lõpus, kuidas on lood lisatundidega sain TSTA töötajalt Mihkel Tõkkelt vastuseks, et lisaeelarve taotlus esitatakse, aga tulemus selgub novembri lõpus, detsembri alguses. Mihkel märkis, et kui on sõlmitud abistajatega VÕS lepingud, siis ei ole tööandjal kohustust pakkuda tööd VÕS perioodi lõpuni. Samas soovitades teha lepingu lisad aasta lõpuni.

Küsimus ongi, et mis tähtajaga lepingu lisa sõlmida.

Juhatus arutas tekkinud olukorda seoses isikliku abistaja teenusega ja otsustas:

Koostada pöördumine Sotsiaal ja Tervishoiuameti töötajale Mihkel Tõkkele, selgitades veelkord tekkinud olukorda ja avaldada soovi läbi viia kokkusaamine Teamsis, millest võtaksid osa ka mõned juhatuse liikmed. Samuti leidis juhatus, et ühing ei saa sõlmida lepingu lisasid aasta lõpuni, sest ühingul puuduvad rahalised vahendid töötasude väljamaksmiseks kui TSTA abistaja teenuse tunde juurde ei anna. Seetõttu lepingu lisad tuleks sõlmida oktoobri kuu lõpuni.

ARTIKLI LÕPP

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu

Juhatuse koosolek nr 10 

Koosolek toimus Teamsi teel

Aeg: 7. oktoober 2025

Algus kell 12.00, lõpp kell 12.15

Protokollis: Ulrika Tint

Osalesid: Artur Räpp, Janne Jerva, Margus Kiin, Jaanus Riimets, Kert Küla.

 Lisaks: abistaja teenuse koordinaator Ulrika Tint.

Tallinna Sotsiaal ja Tervishoiuamet- Mihkel Tõkke, Anna Petrova ja Berit Rohtjärv

Päevakord:

1. Isikliku abistaja teenus

Ulrika Tint: Isikliku abistaja teenuse tunde jätkub oktoobri kuu lõpuni. VÕS lepingud on sõlmitud septembri lõpuni. Teenusel on 99 inimest. Abistajaid on rohkem, sest mõnel teenusesaajal on mitu abistajat. Kuna Tallinna linna lisaeelarve võetakse vastu novembri lõpus, detsembri alguses, on tekkinud probleem. Küsimus ongi just novembri kuu tundides. Teenuse saajaid peab eelnevalt teavitama tekkinud olukorrast.

Mihkel Tõkke: miks on lepingu lisad sõlmitud septembri lõpuni?

Artur Räpp: oleme nii juba mitu aastat teinud, sest abistaja teenuse tunde ei jätku aasta lõpuni. Kindluse saades sõlmime lepingu lisa.

Mihkel Tõkke: arutasime tekkinud olukorda. Kuna raamlepingu maht on piisav, siis otsustasime, et amet leiab rahalised vahendid, et saaksite teenust osutada aasta lõpuni. Et teil oleks kindlustunne, saadame teile vastavasisulise kirja selle nädala lõpuks või siis järgmise nädala alguseks.

Juhatus otsustas lähtudes saadud infole muuta 22. septembril 2025 tehtud otsuse ja sõlmida isikliku abistaja lepingute lisad kuni aasta lõpuni, peale vastavasisulise kirja saamist Sotsiaal ja Tervishoiuametilt.

ARTIKLI LÕPP

Valges kepis pole midagi piinlikku

Tekst: Artur Räpp

Järgnev tekst ilmus algselt 15. oktoobril valge kepi päeval meililistis Teade. Autori poolt on toona ilmunud tervitus „Kuukiire“ jaoks veidi kohendatud.

Tervitused kõigile valge kepi päeva puhul!

15. oktoober on rahvusvaheline valge kepi päev. Valgesse keppi on suhtutud erinevalt, siin ja seal ja erinevatel aegadel. Sel ajal, kui mu nägemise vähenemine valge kepi päevakorda tõstis, kasutasid seda väga vähesed. Mäletan vaid paari inimest, Roine Kolomainenit ja Jüri Tanananjevit. Neid oli loomulikult rohkem, kuid neid oli vähe ja neist räägiti nimepidi. Ma ise lipsasin ühel ammusel päeval tolleaegsesse pimedate ühingu kontorisse, et endale valge kepp küsida ja käisin siis mitu aastat valge kepp sugavale koti põhja peidetud. Selle kasutamine oli piinlik, ma häbenesid seda, ma ei teadnud, kuidas minusse siis suhtutakse, kui mind valge kepiga tänaval nähakse. Kui kõik teavad, et ma ei näe.

Ma eksisin siis.

Valge kepp ei ole piinlik, see on märk iseseisvusest, märk tahta jõuda, lasta ennast märgata ja ikka edasi minna. Ja jõuda kokkuvõttes kaugemale. Ja ma jõudsin kaugemale nii nagu ka teie jõudsite ja jõuate.

Valge kepi päeva kutsus 1964. aastal ellu USA president Lyndon B. Johnson. Selle päevaga juhiti tähelepanu nägemispuudega inimeste võimetele ja saavutustele ja valgele kepile kui nende sümbolile, tähisele nende inimeste soovist ja vajadusest olla iseseisev, oma elu ise juhtida, olla maksimaalselt sõltumatu.

Elada nägemispuudega, olla pime ei ole kerge, see vajab pingutust ja õppimist, kuid see ei pea olema ületamatuks ja läbimatuks müüriks ees. Selle kinnituseks anti aastal 2011. sellele päevale USAs veel teinegi nimi, mille võiks eesti keelde ja Eesti maa jaoks tõlkida kui nägemispuudega eestimaalaste võrdõiguslikkuse päev.

Võrdõiguslikkus ei tähenda ühesugusust, pikka rivi ühtemoodi riides ühtemoodi mõtlevaid ja tundvaid inimesi. Võrdõiguslikkus on samad võimalused kui teistel ja võimalus ise võimaluste vahel valida, ise pingutada ja kõige tulemusena jõuda ise sinna, kuhu keegi jõuda soovis.

Teadlased vaidlevad, kas universum on lõputu või on universumil piir. Kindel on aga, et alguse saab maailm meie seest, Igaühe meist seest. Ja meie seest algab see mõttest. Ma tean, vahel on hirmus minna ja kohtuda teiste inimestega ja kõige selle füüsilise maailmaga. Võib-olla vaatavad nad viltu või on teel helita foor, mitte rääkiv buss või lihtsalt üks neetud kivi. Kuid võtkem valge kepp ja saagem kokku, et öelda üksteisele: „Aitäh, et sa tulid ja oled olemas“. Koos suudame rohkem. Ja et öelda „Tänan, et sa oled nii palju teinud“.

Esimene samm on kõige raskem ja kõige suuremat tänu väärt. Aitäh neile, kes selle ehk teistele märkamata jäänud sammu tegi, mõtles, et võib-olla täna?

Ja ükskord piiksuvad foorid ja räägivad bussid nagunii. Ja selle neetud kivi, mille otsa komistame, viskame võssa või kulutame oma taldade all lamedaks.

17. oktoobril toimub Põhja-Eesti Pimedate Ühingu saalis valge kepi päeva üritus. Ka teised pimedate ühingud tähistavad valge kepi päeva, mõnel on juba see toimunud ja mõnel ees. Tulgem oma ühingu üritusele, saame kokku. Ütleme aitäh, et me tulime ja aitäh neile, kes on meile abiks olnud.

Ja ärge unustage valget keppi, seda 15. oktoobri nimitegelast. Juba aastast 1931 on see olnud nägemispuudega inimeste abiline. Öelge talle aitäh. Ja neile ka, kes on teid aidanud. Üks neist aitajatest elab teil kodus peegli sees.

Me kõik oleme kõigepealt inimesed ja alles siis kõike muud.

ARTIKLI LÕPP

Valge kepi päev aastal 2025

Tekst:  Kert Küla

Sellel aastal tähistasime Põhja-Eesti Pimedate Ühingus rahvusvahelist valge kepi päeva reedel, seitsmeteistkümnendal oktoobril kahe kontserti ja Silmalaeka abivahendite tutvustusega.

Tänavuse valge kepi päeva üritused algasid reede päeval kella ühe ajal toimunud akordionikontserdiga. Nimelt külastas meid Soomest pärit nägemispuudega akordionimängija Joose Ojala. Esitatavad pillilood olid mitmekesised. Näiteks tundsin ära Saaremaa valsi meloodia ning Jaak Joala aastaid tagasi tuntuks lauldud mereteemalise lauluviisi. Teisigi pillilugusid oli kõrvadele hea kuulata, kuigi tegu oli üsna rahulike ja lõbusate muusikapaladega.

Pärast esimest kontserti jätkus valge kepi päeva tähistamine traditsiooniks saanud Silmalaeka nägemispuudega inimestele mõeldud abivahendite tutvustamisega, mille käigus Artur Räpp demonstreeris pimedatele kasutatavat kõnelevat mobiiltelefoni Plindshell Classic ja heliraamatute kuulamist võimaldavat kõnelevat pleierit ning samuti rääkis Janar Vaik optilistest abivahenditest.

Lisaks ühingu saalile oli mitmeid tegevusi maja teisteski ruumides. Keraamikaklassis toimus savist valmistatud esemete näitusmüük ja kõrvalruumis sai tutvuda ühingu liikmete poolt kangastelgedel kootud kaltsuvaipadega. Lisaks oli huvilistel võimalus proovida pimedate lauatennist.

Valge kepi päeva viimaseks ürituseks oli pärastlõunal toimunud kontsert koos kohvilauaga.

Kontsert algas tuntud Ülo Vinteri lauluga Põhjamaast ja pimedatele olid väljaprinditud punktkirjas laulusõnad. Edasi jätkus kontsert lustlikke pillilugudega puhkpilliorkestri esituses. Näiteks kõlas Koloneli marss, paar lõbusat muusikapala saksofonil ja kuulus laul pealkirjaga Kodu ja ristikhein. Kokku kõlas ansambli esituses kaks laulu ja Allan Vibur rääkis lühidalt lauluansamblist.

Kontserdi lõpetas üllatusesineja ning lõpetuseks saime mõnusalt kohvilauas istudes ürituse muljeid vahetada.

ARTIKLI LÕPP

Üksi muuseumis, vahel parim lahendus

Tekst: Artur Räpp

Paljud Eesti muuseumid teevad nägemispuudega inimeste jaoks kohandusi, kombatavaid eksponaate, kombatavaid pilte eksponaatidest, kirjeldustõlkeid, mida saab kas kuulata veebilehelt või eraldi audiogiidi seadmest, ning ka kirjeldustõlkega tuure. Igale midagi, igaks olukorraks midagi. Eesti Rahva Muuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Ajaloomuuseum ja mitmed teised.

Vahel on jäänud mulje, et nägemispuudega inimesed, pimedad inimesed vähemalt, kalduvad eelistama kirjeldusega tuure ja kui võimalus ja oskused võimaldavad, siis kuulama kirjeldust veebist. Kuigi kuulamine on mullegi igapäevane viis info saamiseks ja kirjeldusega tuuridel olen elus käinud paljudel kordadel, võin öelda, et alati pole parim lahendus ainult kirjelduse kuulamine või teistega samas taktis näituse läbimine. Kogemus jääb vahel ühekülgseks ja kohtumine mõne huvitava eksponaadiga pealiskaudseks. Olen täiesti nõus, teiste sama vähe nägevate inimeste hulgas on justkui kindlam tunne, ma olen tavaline nagu need teised inimesed minu ees ja järel, vasakul ja paremal, kuid ühistuuri määratud liikumiskiirus ei lase kõigesse süveneda, millesse tahaks, ja ainult kuulamine jätab pimeda inimese teise tähtsa meele, kompimise, üsna tööta., Põhjused on arusaadavad ja põhjendatud: veebi saabki vaid loetavat-kuulatavat infot panna ja ühistuur peab arvestama kõigi huvidega ja jääma mõistlikku ajaraami. Samas kui vähegi detailsema pildi või eseme kompamine võib võtta minuteid. Ja tuuril pole sa üksi, veel mitmed inimesed ootavad, et sõrmedele seda huvitavat eksponaati näidata. Näiteks Lennusadama püsiekspositsioonis olev maja mudel on ligi 2 meetrit pikk, mudeli sees eksponeeritakse kolme lennuki vähendatud mudelit ja seda kõike selgitab ja abistab kompamisel audiogiid. Selle kõige uurimine võib võtta ühest kuni 30 minutini, nii nagu kellelgi huvi on. Grupina liikudes pole selliseks ajaks ega paindlikkuseks mingitki võimalust.

Siin aitab vaid üks, tulla muuseumi üksi või saatjaga.

Iseenda huvi järgi muuseumit uurides saab ebahuvitava vahele jätta ja põnevat asja kasvõi pool tundi igast küljest uurida. Kui kõige selle juures abisilmad veidi tüdima hakkavad, saab abiline veidi edasi astuda ja muuseumi teisi eksponaate uurida. Audiogiid ja juhttee, kui see on olemas, annavad pimedale piisava vabaduse, et saatja ei pea kogu aeg tema kõrval seisma. Kõigile palju meeldivam ja sügavam kogemus.

Kogu sel jutul on ka üks ajakriitiline külg. Hetkel on Tallinnas Lennusadamas väljas näitus merereisidest, mille peafiguuriks on Eesti baltisakslane Krusenstern ning tema loo kõrval räägitakse lugu maakaartide arengust ja üldisemalt Vaikse ookeani avastamisest ja Vaikse ookeani maadest ja inimestest. See näitus on avatud veel mõni kuu. Näitusel on nii kombatav gloobus, päris kaasaegne, Austraalia ja Ameerika ja kuskil sõrmeotsasuurune Eesti, mitmed maakaardid nii nagu neid kunagi kujutati, näited erinevatest kaardiprojektsioonidest, ehk tavakeeli öeldes: mitmel moel saab kera mööda paberit laiali laotada ja mis sellest välja tuleb. On eksponaate ka inimeste tegutsemise vallast, kivinoa näidis, väike pudelkõrvits ja veel paljut muud. Kõik see, mida mainisin, on kombataval kujul. Kui sellisele näitusele tuur korraldada ja kõik uuriks kõike, mida nad tahavad, läheks selline tuur päeva pikkuseks, tingimusel, et tehakse hästi lühidalt. Kui üksi minnes, siis tunnist viieni, nii nagu kellegi huvi on.

Ma olen käinud mitmetes muuseumites saatjaga, Eestis ja välismaal, ja võin kinnitada, et kombatavate esemete puhul pole midagi paremat kui enda valitud tempo.

Eelinfoks ja isu tekitamiseks. Järgmine aasta on Lennusadamas tulemas näitus, kuhu on oodata kombatavat maali. Ühe kombatava eseme puhul on tuur mõeldav, kuid kui läheb hästi, tuleb mõni asi sellele tulevasele näitusele veel.

Vaadake juba praegu oma sõprade ja abistajate hulgas ringi. Ehk on mõne silmas muuseumisära. Saate endale ühe pika ja huvitava muuseumipäeva organiseerida.

ARTIKLI LÕPP

Janne Jerva 60

Tekst: Artur Räpp

Janne Jerval oli 3. novembril juubel, ta sai 60-aastaseks. Palju õnne talle! Vanus on ümar, kuid see pole veel asi, miks „Kuukiirde“ artikkel kirjutada, saavutus on milleski muus.

60-aastaseks saamine on saavutus, kuid see pole siin peamine.

Janne on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse liige, Eesti Pimemassööride Ühingu juhatuse liige ja ka Nägemispuudega inimeste Rehabiliteerimiskeskuse juhatuse liige. Massööride tegevust on ta juhtinud organisatsiooni loomisest alates. Rehabiliteerimiskeskuse loomise juures oli ta algusest peale ning Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses 25 aastat, kui ma just ei eksi ja ta on olnud seal 26 aastat. Neist 25 aastast mitmed aastad esimehe ja aseesimehena. Märkimisväärne, kas pole! Eriti kui väga-väga meeles pidada, et tegu pole mitte tool-tundide, vaid tõsise tööga. Kuid piilume korraks ka sinna, kust sellised inimesed kasvavad. Selle juures võtsin abiks Vello Vardi 10 aastat tagasi kirjutatud artikli. Vello kirjutas nii:

Janne Jerva sündis Tallinnas 3. novembril 1965. Tal on ka õde ja vend. Lapsena elas Janne Mähel, kus sai palju looduses ringi joosta ning mängida. Nüüd elab ta Pirita-Kosel.

Keskhariduse omandas Janne Jerva kaubanduskallakuga Tallinna 36. Keskkoolis, praeguse nimega Pirita Majandusgümnaasiumis. Seal õppis ta nooremmüüjaks ning lõpetanud keskkooli, läks ta tööle kauplusse “Laste Maailm”, kus sai temast tööstuskaupade müüja. Aastal 1986 asus Janne tööle ETKVL-i ehitusmaterjalide lattu laohoidjaks. 1989-ndal sündis tal tütar. Janne nooruses aeg-ajalt kordunud silmapõletik on tema nägemist tublisti kahandanud, kuid õnneks oskab ta oma nägemisjääki hästi ära kasutada. Muidugi on talle suureks abiks ka arvuti ja selle kõnesüntesaator.

Nii Vello Vart 10 aastat tagasi ilmunud „Kuukiires“ kirjutas. Kui küsisin Jannelt, mis on teda elus tõesti õnnelikuks teinud, siis ütles ta: „Lapse sünd ja lapselaste sünd ka ja kui ülikoolis sai sess läbi ja kodus aknaid pesin ja teadsin, et see on nüüd selleks korraks selja taga, olin tõesti rahul.“

Selgituseks siia veel üks lõik Vello Vardi artiklist

Janne haridustee jätkus Tallinna Pedagoogilises Seminaris sotsiaaltöö erialal, mille ta lõpetas aastal 2003. 2004 omandas ta tegevusterapeudi assistendi kutse. Magistrikraadi kaitses ta Tallinna Ülikoolis eripedagoog-nõustaja erialal aastal 2008.

Sealt siis need pingelised sessiperioodid ja rõõm nende eduka seljataha jätmise üle.

Millal Janne pimedate ühingusse tuli, selle üle käib arutelu. Janne ise arvab, et aastal 1997 ja mõned, et aastal 1996, kuid kindlasti Eesti Pimedate liidus läbi viidud Phare Lien projekt projekti ajal, kus ta töötas rehabiliteerimisala sekretärina. Sealt projektist saigi massööride organisatsioon hoo sisse. Nüüdseks on Eesti Pimemassööride ühingus 86 liiget ning viimase 20 aasta jooksul massööride ühingu egiidi all on ametikoolituse saanud oma 150 inimest, neist üle 120 massööri ja umbes 30 kogemusnõustaja erialal. Just nii, ka viimasel, masseerimisest kauge ala inimesi on koolitatud, sest massööride ühingul on koolitusluba ja nii on nad partnerorganisatsioonina enda võimalusi teistele organisatsioonidele pakkunud.

Tema Põhja-Eesti Pimedate Ühingus 25 aastaga tehtut ei jõuaks siin ettegi lugeda, alustama peaks isikliku abistaja teenuse käivitamisest siin ühingus ja vabatahtlikest lugejatest, tuleb kindlasti meenutada kaht suurt europrojekti, mis oma uudsuses jahmatasid paberimajanduse keerukusega, ning edasi loendamatu arv väikseid ja suuri asju, mille kõigi nimetamine võtaks lehekülgi.

Kõige selle tööde ja tegemiste kõrval on Janne lihtsalt inimene. Kodus on tal koer ja varjupaigast võetud kass. Kass elab tal vist ka hinges, sest tal on ilmunud ka kaks raamatut, kus tegelaseks on kass. Ja lilled meeldivad talle ja raamatuid lugeda, mida ta teeb nagu teised nägemispuudega inimesed, kuulates. Ja kommid ei maitse talle enam nii palju kui 10 aastat tagasi. Selline ta on, juubilar Janne. Tervist ja edu talle.

ARTIKLI LÕPP

Meie valime, aga kes otsustab

Tekst: Jaanus Riimets

 Seekordsed Kohalike omavalitsuste volikogude valimised sujusid mul isiklikult tehniliselt väga hästi. Juba esmaspäeva hommikul, paar minutit üheksa läbi, istusin arvuti taha ja asusin valima. Muid tõrkeid polnud, kui et paljudel kordadel tuli enteri asemel vajutada tühikut. Protseduur võttis aega mõne minuti ja minu hääl oligi antud. Päris tühja hääl ka ei läinud, sest kuigi see kandidaat, kelle poolt hääletasin, ei pääsenud volikokku, siis erakonna esindaja pääses ja see oli üsna erakorraline sündmus meie vallas, et uus erakond saab volikokku sisse. Minu eesmärk oligi erakonna toetamine, sest vallavanemana toetan ma igati valimisliidu kandidaati, aga tema kohta oli selge , et ta on niigi võitja. Nende valimisliit kogus üle kahe kolmandiku valla häältest. Kuid jälgides mujal toimuvad, eriti pealinna olukorda, siis tundub, et vaieldakse ja lausa kiseldakse vähetähtsate asjade pärast ja isegi asjade pärast, mis ei puutu volikogu pädevusse. Asi on vist selles, et erakonnad mõtlevad poolteise aastapärast toimuvatele parlamendivalimistele ja mõtlevad juba sealsetele koalitsioonidele. Minu soovitus poliitikutele on, et vähendage võlavõtmist ja mõelge enam neile, kes ise hakkama ei saa, teised peaksid nagu ise toime tulema.

ARTIKLI LÕPP

Tõde ja vale Keller teatris

Tekst: Jaanus Riimets

  Mitte just väga tihti juhtub, et meie inimestele pakutakse tasuta võimalust teatrietenduste külastamiseks, aga põnevusteatri Keller teater puhul on seda juhtunud juba mitu korda. Kogu meie ühing on selle eest teatrile väga tänulik.

Esmaspäeval, 20. oktoobril, suundusid kümme meie inimest koos saatjatega Uuele tänavale vanalinnas ja väga erilise maja poolt pakutavat vastu võtma. Juba maja ise on tõesti eriline vanalinna teiste majade kõrval, kuigi ma ise väga sealseid maju ei mäleta. Igatahes näiteks tualetti minekuks pidi ukseavas tublisti kummardama, muidu oleksid muhu saanud.

Minu päev algas Tondil, kus Jana tegi mu küüned korda ja siis saabus Kristina, kes pidi mulle saatjaks olema. Einetasime pisut Kochi aidas, kus käisime ka soome sõpradega ja siis oligi teatri aeg. Etendus oli minu jaoks eelkõige psühholoogiline, et mitte öelda psühhiaatriline. Abielumees ja politseiuurija vaidlesid selle üle, kes tappis abielumehe abikaasa, kes -nagu hiljem selgus-oli lähedastes suhetes, et mitte öelda, armusuhetes ka politseiuurijaga. Kui vaheaeg saabus, siis olime enamuses veendunud, et politseiuurija ongi mõrvar, aga polnud, kuigi ta süüdi mõisteti. Nii vahel juhtub. Etendus ei kestnud kaua, veidi üle paari tunni ja siis alustasime kojusõitu, mille kestel peatusime Hesburgeri juures ja võtsime mõned burgerid, mis mulle küll väga soovitavad pole, aga no vahel võib. Meil Rummus ju burgereid ei müüda.

ARTIKLI LÕPP

Minu lemmikkrimi on taas kuulatav

Tekst: Jaanus Riimets

Agatha Christie Tuhkur hobune on minu jaoks mingis mõttes krimikirjanduse tipp. Just minu jaoks, sest kuulasin seda esmalt aastakümneid tagasi suurtelt makilintidelt ja mäletan, et sealne põnevus oli mulle väga mõjus. Meil oli kodus ka paberraamat, aga selle lugemist ma väga ei mäleta. Tuhkur hobuse sisu on selles, et mittesoovitavaid isikuid on võimalik kihlvedude kaudu kõrvaldada. Kihlveod on ju igati seaduslik toiming. Praegusaja tähenärijad ja urgitsejad võiksid seda raamatut lugeda, sest lõpuks tulevad kõik asjad päevavalgele. Ja formaalne korrektsus ei päästa võllapuust. Teine teema raamatus puudutab pealkirja tausta. On üks vana kõrts, nimi tuhkur hobune. Seal tehakse igasugu nõidust ja nad väidavad, et suudavad surmaigatsuse kaugel olevasse inimesesse toimetada ning inimene surebki. Kuigi see tundub uskumatu, inimesed surevad, pärijad maksavad kihlveo kaotuse suure summaga kinni ja elu läheb edasi. Inimesed surid näiliselt loomulikku surma... Põnevat lugemist ja järelemõtlemist.

ARTIKLI LÕPP

Tondi 8A saali kirjeldus

Tekst: Artur Räpp, Helen Künnap, Külli Kärt

Kui oled Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liige, siis võib arvata, et oled käinud ka Tondi 8A saalis. Võib-olla oled seal käinud ka külalisena. 13. detsembril on ühingu jõulupidu, siis on sul uus võimalus saali külastada.

Kas oled selles saalis käinud või ei ole, kuid kui nägemist ei ole, on sulle jäänud ehk teadmatuks, milline saal täpselt välja näeb. Järgmine kirjeldus püüabki sulle selles osas abiks olla. Jõulupeole tulles tead juba paremini, mis sind ees ootab.

Kui tuled saali roosa koridori kaudu nagu tavaliselt, peatu saali laial uksel. Kui sa ei saa, sest sa oled tegelikult hoopis kodus või sinu taga on mitu inimest, kes tahavad ka saali jõuda, siis sellest pole mitte midagi. Säti end mugavalt paika ja vii ennast mõttes saali uksele näoga saali poole ja vaata oma kujuteldava pilguga saali.

Sinu ees on piklik saal, mis on üle 6 meetri lai ja 16 meetrit pikk. Kõrgust on saalil 3 ja pool meetrit. Seinad on helerohelised, Uksed ja põrandaliistud on tumedad hallikassinised. Põrandal on hele puitparkett. Lae värv on traditsiooniline, see on valget värvi. Laes on pikad päevavalguslambid ja natuke ebatraditsiooniliselt ka helisummutusplaadid. Siin, ukse lähedal on laes videoprojektor. Vasakult paremale risti üle saali on ka kaks betoonist tala, mis ulatuvad laeni välja. 

Kui pilk laest madalamale tuua ja seinte poole pöörata, siis Parempoolne sein on üsna ukse lähedal, uksepiidast vaid paarikümne sentimeetri kaugusel. Vasakpoolse seinani on ukse vasakust piidast umbes 3 meetrit.

Saali parempoolne sein on lihtsam, kuid tähtsam. Selles seinas on uks kööki, see jääb kohast, kus mõtteliselt seisad, paari meetri kaugusele. Köögi uksest nii 4-5 meetrit edasi algavad saali aknad. Neid on neli. Neljas aken ulatub peaaegu parempoolse seina lõpuni.

Saali vasak sein on palju põnevam. Seda liigendavad nišid, kus ürituste vahel hoitakse saali toole, neid on mitut värvi, punaseid, tumesiniseid, pronksi värvi ja muud. Niššide vahelised tugipostid on jätkuks üle saali ulatuvatele taladele. Kui soovid täpselt teada, kus need talad üleval on, tule ja otsi vasakust seinast kordamööda mõlemad tugitalad üles. Kui seisad tugitala ees, siis oledki täpselt üle saali jooksva tugidala all.

Vasakus seinas on veel üks saali laiem uks.  Sealt sisenevad tavaliselt esinejad. Vasaku seina tagumist nurka ümbritsevad argipäeval sirmid. Sirmist edasi, juba saali teises otsaseinas, selle keskel  on neljas uks, see viib tehnilisse ruumi.

Nüüd on räägitud saali valgest laest ja taladest, helerohelistest seintest ja heledast parkettpõrandast, sõna on öeldud ka tumedat hallikassinist värvi uste ja põrandaliistude kohta, kuid mustast klaverist ja päikesest seinal pole veel mitte sõnagi. Kohe saab see viga parandatud.

must Estonia tiibklaver kui ka klaas-peegel päike asuvad saali vastasotsas paremal. Tiibklaver on saali otsaseina ees ja päike otsaseinal. Klaaspeegel mosaiigi Autor on Toivo Freeman. Mosaiigi Päikesekera läbimõõt on poolteist meetrit. Seda ümbritsevad kompassisarnaselt seitse kolmnurgakujulist kiirt. Mosaiigi värvideks on oranž, roheline, tumesinine, punane.

Saalis on teisigi dekoratiivseid elemente:

Klaveri kõrval maas ja aknalaudadel on suured potitaimed.

Saali seinte ülaosas on siin-seal idamaiseid kaunistusi, sinised ja punased kandilised lilleornamendid, sinised triibuna, punased ruuduna.

Kas tundus huvitav, teadsid sa seda kõike juba? Kui tuled jõulupeole või muidu saali, siis küsi sõbralt, kas kõik on nii nagu kirjas on. On ehk midagi lisandunud või kadunud.

Ja kui käid saalist sisse-välja, siis pane tähele, et saali põrand on veidi kõrgemal kui saali ees oleva nii-öelda roosa koridori põrand.

Kohtumiseni saalis.

ARTIKLI LÕPP

Ikka vanemaks saades

Tekst: Jaanus Riimets

 Tähistasin hiljuti 62/sünnipäeva ja mõtlesin, et veel üks aasta ning saan juba soodusega kaupa osta. Mõne aja eest vennapoeg küsis, et miks ma ei saa ja seletasin talle, et nii vana ma veel pole. Paraku aastad kogunevad ja igasugune jõudlus pole enam see, mis kolmkümmend aastat tagasi. Mul on mitu head sõpra , kes minust veel üle viieteist aasta vanemad ja nemad arvavad, et ma olen nooruke, aga ei ole. Ikka vajan rohkem puhkust ja teine asi veel, noorus meenub kuidagi väga kauni ja toredana. Eriti meenutame sõpradega töötamist ja tegutsemist pimedate kombinaatides. Pimedad olid siis elu keskel ja sissetulek pole ainus, miks seda aega nii soojalt meenutame. Laulusõnagi ütleb, et see aeg iial tagasi ei tule. Sellega tuleb lihtsalt leppida. On tore, et youtube-st saab noorusaja laule kuulata. Teed tassi teed, hammustad küpsist ja kuulad laule, mis tulid eetrisse, kui paljud Kuukiire lugejad polnud veel sündinudki. Muide, kuulan ka laule, mis loodi, kui mind veel polnud. Muusika on üks hea meenutusviise ja teiste tolleaegsete inimestega rääkimine. Me elame küll üksteisest kaugel, aga on olemas telefonid. Teine inimene on nupuvajutusega kuuldeulatuses ja seda ka viibides kodust eemal. Minevikus olid küll enamikel pimedatel telefonid, aga tollal olid need vaid kodus laua peal. Inimesed mäletavad mitmeid soodustusi, mida pimedaile tehti ühiskonna poolt. Oleks aeg ka praegusajal pimedaid enam tähele panna. Pimedus on eriline puue. Sul nagu polekski midagi viga, aga sa elad pimeduses. Nägija tunneks seda, kui ta kunagi tuld toas põlema ei paneks ja tihedad aknakardinad oleksid pidevalt akna ees. Kas keegi nägija tavaliselt vabatahtlikult elab nii? Vaevalt. vanust juba parasjagu, siis muutub elu hoopis üksildaseks. Ka meie pimedate kogukonna nooremad inimesed võiksid neid probleeme paremini mõista. Kõigest kurvast hoolimata Elame veel.

ARTIKLI LÕPP

Anekdoodid

Kaks meest istuvad Võrtsjärve kaldal, püüavad kala ja vaatavad taamal

imeilusat tütarlast veesuuskadel liuglemas. Kahjuks aga tross puruneb ja

neiu kukub vette ning vajub vee alla. Üks meestest ei mõtle kaua, kargab

vette, tirib neiu kaldale ja hakkab suust-suhu hingamist tegema.

Järsku karjub oma eemal olevale sõbrale:

„Vuih! Nii ilus tüdruk oli, aga suu niimoodi haiseb?!?“

Sõber eemalt vastab:

„Imelik jah. Kummaline, et ta jõudis endale vee all  ka kampsuni selga tõmmata ja uisud jalga panna.”

Tõnu istub sõbraga korteris ja võtab viina.

Järsku tunneb sõber huvi, et mis see kell võiks olla.

„Ma ei tea,“ ütleb Tõnu ja palub: „Anna mulle trompet!“

Ta võtab kopsud õhku täis ja puhub pilli umbes 30 sekundit.

Samal ajal juba keegi karjub:

„Kes see kurat öösel kell pool kolm trompetit mängib?“

Noorpaar istub restoranis.

Kelner tuleb juba laua juurde ja noormees uurib neiult:

„Kallis, mis sa soovid?“

„Sa ju tead mida ma armastan?“

„Tean kallis, tean. Aga süüa on ka vaja.“

Mehel juhtus tööõnnetus ja satub otse töölt operatsioonilauale.

Naine kiirustab haiglasse ja näeb oma meest narkoosi all lamamas.

Ta pöördub pisarsilmi arsti poole: „Kas on lootust?“

„Oleneb mida te lootuse all täpsemalt silmas peate,“

vastab doktor muiates.

Tõnu jookseb hingeldades bussi peale ja pöördub bussijuhi poole:

„Va-va-vabandage, kas te leidsite siit eile ühe kasti viina?“

„Ei leidnud.

Aga me leidsime hommikul selle, kes leidis.“

Priit ja Pille on vanade sõprade juures külas ja sätivad end juba

minekule, kui perenaine ütleb: „Väljas tuleb padukat, ärge minge veel –

jääge meile õhtusöögile.”

„Mis õhtusöögiks on?“ tahab Priit teada.

„Makaronid,“ vastab perenaine.

„Aitäh, aga ega see vihmasadu nüüd nii suur ka pole,“

vastab Pille, ise samal ajal oma meest ukse poole nügides.

Vabandage tütarlaps, mis kell praegu on?“

„Pool üksteist.“

„Aitäh!“

„Mis aitäh? Oligi kõik? Ei mingeid „oi kui ilus te välja näete“

või „mis su nimi on?“ küsimusi? Maailm on ikka ülbeks läinud!”

„Kallis, meie tolmuimeja on katki!“

pöördub naine vabal päeval oma mehe poole.

„Nii? Mis tal siis viga on?“ uurib mees.

„Ei ime,“ vastab naine.

„Ajab närvi, mis?“ vastab mees irooniliselt.

Mees ootab perearstilt vereanalüüsi tulemusi, kuid ei pea vastu ja helistab talle mobiilile:

„Hea doktor, palun öelge mulle, kas mul on gripp?“

„Jah, on küll.“

„Seagripp?“

„Jah!!!“

„Kas te olete selles kindel?“ ei jäta mees pärimist.

„Jah! Täiesti kindel!

Ainult siga suudab mulle helistada reede öösel kell 4 oma 36,7-kraadise palavikuga.“

Kaks väikest poissi läksid Kaubamajja, võtsid kaks pakki tampoone ja suundusid kassasse.

Kassapidaja küsib vanemalt poisilt: „Kui vana sa oled?“

„Kaheksa,“ vastab poiss uhkelt.

Kassapidaja uurib edasi: „Kas sa tead milleks neid kasutatakse?“

Poiss vastab:

„Mitte päris, aga need ei olegi mulle, vaid mu vennale. Ta on neljane

ja me nägime telekast, et nendega saab ujuda ja rattaga sõita.

Mu vend ei oska praegu kumbagi.“

Pille ja Mai saavad kohvikus kokku.

Pille uurib Mai käest:

„Kas sa kuulsid, et Kaja viidi eile raske mürgistusega haiglasse?“

„Misasja? Mis tal juhtus? Hammustas keelde või?“

Uue aja vanasõnad

Kui Ratas luiskab, siis Kallas hõiskab.

Kui Taavi luiskab, siis Luisa riidleb.

Mida Urve Palo unustab, seda Kadri Simson mäletab.

Enne saab litsist korralik pereema, kui poliitikust aus inimene.

Poliitikuil on rahvast vaja ainult valimissedeli täitmiseks.

Enne saab Tallinna valmis, kui poliitiku tõde rääkima.

Poliitikud saavad oma töökoha lubaduste eest, tavainimesed tegude eest.

Üheksa korda mõtle, üks kord vali.

Poliitbroiler räägib siis, kui esimees lubab.

Peale valimisi on kaks valikut: duett või duell?

Trump tekitab elevust poliitikas ja kaardimängus.

HEAL NAPSUL MITU NIME

Kes viinasena naerab, naerab valjemini.

ARTIKLI LÕPP

Õnnitleme novembrikuu juubilare

Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma novembrikuu juubilare.
Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks!

November:

*Tašmamat Mirzomatov 75

*Aiki Haug 75

*Aleksandr Arefjev 70

*Irina Kalabina 70

*Maire Ilves 65

*Janne Jerva 60

*Katrin Margus 60

*Evelin Rohtla 40

*Siim Puidet 35

*Elisabeth Egel  25

Palju õnne kõigile!

ARTIKLI LÕPP

Kuulutused

30. novembril algusega kell 16:00 toimub tondi 8a saalis lauluklubi. Lauluklubis on suurepärane võimalus koos laulda või lihtsalt koos olla. Laulmist saadavad pillimehed kitarril, süntesaatoril ja akordionil. Lauluklubil on ka väike omaosalus saali kasutamise eest. Summa suurus sõltub kui palju inimesi lauluklubis osaleb. Kaasa võtta hea tuju ja võimalusel pisut kas kohvi või tee kõrvale.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu jõulupidu toimub laupäeval, 13. detsembril Tondi 8A saalis, algusega kell 14:00.
Toimub kontsert, pakutakse maitsvat söögipoolist cateringi poolt, saab ka tantsu ja tralli.

Jõulupeo omaosalus on ühingu liikmetele ja nende saatjatele 15 eurot ja mitteliikmetele ja liikmemaksuvõlglastele 20 eurot. Ühingu auliikmetele on jõulupidu tasuta.

Tingimata on vajalik eelregistreerimine. Registreerimise viimane päev on reede, 05.detsember. Palume registreerida e- posti aadressil katrin@ppy.ee või telefonil 6748 945

Ühing osaleb oma käsitöötoodetega Astangu Erilisel kingiturul laupäeval, 6. detsembril kell 10:00-14:00, aadressil Astangu 27, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. Tule astu läbi!

9. detsembril toimub Tondi 8a saalis kell 16:00-19:00 jõululaat.
 Laadal meie endi liikmete poolt tehtud käsitöötoodang. Seekord pakuvad oma imelist käsitööd ka soome käsitöömeistrid. Kohapeal elav muusika, kodukohvik ja muidu jõuluhõnguline olemine.
Kindlasti leiad kingikotti midagi meelepärast.

Sporditegevus

Teisipäeviti toimuvad pilatese trennid kell 13:00-14:00, Tondi 8A saalis. Treener Lee Merila. 

Teisipäeviti zumba, kell 17:30-18:30.

Treener Jorge Hinojosa.

Zumba on Ladina-Ameerika stiilis emotsionaalne tantsuline fitnessprogramm , mis on üles ehitatud kolmele või neljale kergesti järgitavale põhiliikumisele, millele lisatakse erinevatele tantsudele iseloomulikke  fitneselemente.

Zumba sobib ka neile, kes pole varem tantsu või aeroobikaga kokku puutunud.

Zumba tund arendab vastupidavust ning põletab tõhusalt kaloreid ja kindlasti on ka hea tuju tagatud.

Kolmapäeviti tervisevõimlemine kell 15:00-16:00, Tondi 8a saalis.

Treener Külli Raudsepp Vihuri. 

Kaks korda kuus, neljapäeviti kell 14:00-15:30  liikumistreening  treener Nele juhendamisel, Tondi 8a saalis.

Järgmine trenn on 20. novembril.

Tunni eesmärk on parandada kehatunnetust, koordinatsiooni, rühti ja tasakaalu. Harjutused kombineerivad erinevaid liikumistehnikaid: sidekoevenitust ja -manöövreid, joogat, vaba tantsu, Body-Mind Centering somaatilist lähenemist kehale. Tutvustan põgusalt proprioseptsiooni ja interoseptsiooni mõisteid ning esitan küsimusi osalejate kogemuse kohta nende osas. Läheneme treeningule kerguse ja mängulisusega, et äratada uudishimu liikumise mitmekesistamise vastu oma igapäevaelus ning et koos uurida ja katsetada sellega, mis parasjagu on võimalik.

Trennidesse palume eelnevalt  registreerida e-posti aadressil katrin@ppy.ee või telefonil 6748945

Selga mugavad riided, vahetusjalanõud või sokid. Kõikide trennide omaosalus on 3 eurot kord.

Sel sügistalvel on toimumas 3 helidialoog-sündmust:

Neljapäeval, 27. novembril  kell 14:00-15:30 Rahvapillid erinevates kultuurides

Neljapäeval, 18. detsembril kell 14:00-15:30 Helid ja inimkõrv; viktoriin ning ühised jõululaulud

Iga helidialoog koosneb väikesest valitud teema ülevaatest, ühisarutelust, muusika/ helide kuulamisest ning ühismusitseerimisest.

Oma tulekusoovist palume teada anda tegevuskeskuse assistent Katrin Nelgile, helistades telefonil  6748945 või teatades meili teel: katrin@ppy.ee

Omaosalus on 3 eurot.

Olete väga oodatud!

Spordi ja kultuuritegevust rahastab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Seoses PPÜ tegevuskeskuse spordisaali kasutajate arvu suurenemise ning üldkulude (vesi, elekter ja koristus) hindade tõusuga kehtestab Põhja-Eesti Pimedate Ühing spordisaali kasutamise hinnakirja ja korra alates 01. jaanuarist 2025:

•  Ühekordne saali kasutus PPÜ liikmele 1 euro, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 2 eurot.

•  Kuu kasutus PPÜ liikmele: 5 eurot, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 7.50 eurot.

•  Ühe maksena terve aasta ette makstes on summa PPÜ liikmele 45 eurot, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 75 eurot.

Spordisaali kasutamise kord:

1. Spordisaalis on lubatud viibida sisejalatsites või spordisokkides.

2. Spordisaal on mõeldud sporditegevuseks ja dušširuum kasutamiseks peale treeningut.

3. Inventar: Suhtuge inventari heaperemehelikult. Puhastage see pärast kasutamist ning asetage oma kohale tagasi.

4. Spordisaalis tuleb hoida puhtust ja korda. Klient on kohustatud spordisaali kasutamise lõppedes treeningseadmed puhastama tekkinud prahist ja higist (pumbapudel puhastusvahendiga asub laua peal riiulil).

5. Viimane lahkuja kustutab tuled, lukustab ukse ja paneb võtme tagasi oma kohale.

6. Põhja-Eesti Pimedate Ühing ei vastuta kliendi tervisliku seisundi ega isiklike asjade eest.

Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu laenutus toimub nii Suur-Sõjamäel kui Tondil. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefonil 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@rara. ee teel.

Neljapäeviti kell 12-14 on lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada.

Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www. veebiraamatukogu. ee.

Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
 ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.

Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :

Teisipäeval on uus vastuvõtuaeg kella 13:00 kuni 17:30

Neljapäeval on uus vastuvõtuaeg kella 10:00 kuni 14:00
Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848

ARTIKLI LÕPP

INFOLEHE LÕPP