“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr 6

Oktoober 2025

Ilmub alates novembrist 1997.

Helindatud versioon on helindatud Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogus

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Peatoimetaja: Allan Väljaots

telefon:566 78 711

E-post: Allan.valjaots@gmail.com

Toimetuse liikmed:

*Eduard Borissenko

*Kerti Kollom Seidelberg

* Kert Küla

* Jaanus Riimets

* Mirja Räpp

Sisukord

*Juhatuse koosolek nr. 8

*Ringkäik Põhja-Eesti Pimedate Ühingu majas ja maja ümbruses

Tekst: Kert Küla ja Eduard Borissenko

*Soome sõbrad Satakuntast

Tekst: Jaanus Riimets ja Kerti Kollom Seidelberg

*Esimene september tarkuse päev

Tekst: Kert Küla

*E-poes koos abistajaga

Tekst: Jaanus Riimets

*Kaks toredat sügisest üritust

Tekst: Jaanus Riimets

*Anekdoodid

*Õnnitleme oktoobrikuu juubilare

*Kuulutused

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu

Juhatuse koosolek nr. 8

Koosolek toimus Teamsi teel

Aeg: 3. september 2025

Algus kell 9:30, lõpp kell 11:30

Juhatas: Jaanika Eller

Protokollis: Ulrika Tint

Osalesid: Jaanika Eller, Janne Jerva, Margus Kiin, Kert Küla, Jaanus Riimets. Lisaks tegevjuht Helen Künnap.

Päevakord

1. PPÜ liikmeskonna korrastamine.

2. Aasta teo kandidaadi esitamine.

3. Soome nägemispuudega inimeste vastuvisiidi arutamine.

4. Tondi 8a võimalike rahastusallikate arutamine.

5. Valge kepi päeva ja Jõululaada korraldus.

6. Tegevus ajavahemikul 1. august-3. september 2025.

7. Jooksvad küsimused.

1. PPÜ liikmeskonna korrastamine.

Juhatus vaatas üle nimekirja, kes ei ole liikmemaksu tasunud 15 aastat

Juhatus otsustas: Välja arvata liikmeskonna koosseisust need inimesed, kellel puudub igasugune kontakt.

Kõik teised, kellel oli mingigi kontakt, vaadatakse veel korra üle järgnevatel koosolekutel, ja siis tehakse vastav otsus.

Juhatus arutas, kuidas liikmeid juurde saada. Panna teadete listi, ühingu Facebooki lehele, et nägemispuudega inimesed on oodatud liituma ühinguga.

Liikmete arv on oluline projektide esitamisel.

2. Aasta teo kandidaadi esitamine

Juhatus otsustas esitada järgmised kandidaadid:

Anna-Aurelia Minev - ligipääsetava avaliku ruumi loomise eest, mille fookuspunkt on suunatud vaegnägijatele.

Meremuuseum - nägemispuudega inimestele kohandatud näituste „Estonia, ühe laeva lugu“ ja „Merereisidest“ korraldamise eest.

AS Tallinna Vesi - nägemispuudega inimeste töö ja harrastustegevuse toetamise eest.

3. Soome nägemispuudega inimeste vastuvisiidi arutamine

Jaanus Riimets: 28. augustil toimus sõbralik koosviibimine soome nägemispuudega inimeste grupiga. Jagasime muljeid sotsiaalsfääri olukorrast. Ka Soomes läheb sotsiaalvaldkond keeruliseks. Meie inimesi kutsuti ka Soome, Pori linna.

Arutati vastuvisiidi korraldamise ning selleks vastava projekti esitamise võimalusi.

Probleem , kes koostab projekti. Kahjuks projektide puhul on tööd palju, aga töötasu selle eest on väike.

Kert Küla: äkki arutada projekti esitamise ja käsitletavaid teemasid Sülvi Sarapuuga, kellel on selles valdkonnas suured kogemused.

Juhatus otsustas: Kert Küla arutab antud küsimust Sülvi Sarapuuga ja järgmisel juhatuse koosolekul käsitleme seda teemat edasi.

4. Tondi 8a rahastusallikate arutamine

Juhatus arutas rahastusallikate leidmise võimalusi ning võimalikke arengusuundi, täiendavat kompententsi ja tööjõu küsimust. Juhatus leidis,et on vaja leida raha turundaja töökoha loomiseks.

5. Valge kepi päeva ja jõululaada korraldus

Helen Künnap: jõululaat toimub 9. detsembril 2025. Nagu traditsiooniks saanud, pakume laadal meie inimeste valmistatud käsitöötooteid, meeleolu loob elav muusika ning avatud on kodukohvik.

Jõulupidu toimub 13. detsembril 2025, kell 14:00

Valge kepi päev- arutati ümarlaua korraldamist ning juhatus otsustas ümarlaua korraldada uuel aastal.

Seekord on uute abivahendite tutvustus loengu vormis, pärast mida Silmalaegas näitab abivahendeid

Osad esinemised on Blind Sound stuudios ning Müstika tantsustuudios on avatud uste päev. Keraamikaklassis keraamikatoodete valmistamine ning käsitööklassis näitusmüük. Päeva lõpetame kontserdiga.

Juhatus otsustas tänada: MTU Aitan Eestit- nägemispuudega inimeste töö ja harrastustegevuse toetamise eest. Anna-Aurelia Minev- ruumi ligipääsetavuse temaatika käsitlemise eest, nägemispuudega inimeste probleemidest lähtuvalt.

Sellel päeval on meie maja uksed avatud ka väljastpoolt maja tulevatele inimestele.

6. Tegevus ajavahemikul 1. august - 3. september . 2025

06. august . toimus „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamine” projekti raames ekskursioon Nõmmel asuvatesse parkidesse. Osales 15 inimest. Projektijuht Clelia Piirsoo, rännakut juhtis Heiki Sookruus.

11. august . algas kogemusnõustajate koolitus nägemispuudega inimestele.

19. august . esitas Clelia Piirsoo Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile projektitaotluse „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine ühistegevustesse”

20. august . teostati PPÜ suure saali põranda hoolduslakkimine.

21. august . esitas Clelia Piirsoo Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile projektitaotluse „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine terviseedendusse”

24. august . esitas Helen Künnap taotluse Aitan Eestit MTÜ järgmiseks perioodiks.

25. - 29. august . tehti III korruse rendiruumi teine evakuatsiooni väljapääs.

28. august . saime positiivse vastuse Aitan Eestit MTÜ taotlusele, summa 2740.-

28. august külastas PPÜ keskust 40 liikmeline nägemispuudega inimeste grupp Soomest. Tondi 8a maja tutvustasid Helen Künnap ja Janne Jerva. Vestlust aitasid arendada Sülvi Sarapuu, Jaanus Riimets ja Kerti Kollom-Seidelberg. Väiksema seltskonnaga liiguti ka õhtusele koosviibimisele.

02. september . algasid uue hooaja pilatese treeningud.

2. september osales Priit Kasepalu Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse koosolekul

7. Jooksvad küsimused

Juhatus arutas elektrikilbiruumiga seonduvaid probleeme. Arhitektilt idee saali akende alla teha juurdeehitus. Sel juhul saaks see territooriumi osa ka korda, sest praegu paiknevad seal ühe rentniku ehitusmaterjalid.

Jõulutunneli taotlus ära saata.

Planeerida tulevikus silmaarstidega kohtumist. Paneks kohtumise kuupäeva nende järgi paika. Rehabilitatsiooni taotluse esitamisest- vaadata taotluse põhjendused uuesti üle.

ARTIKLI LÕPP

Ringkäik Põhja-Eesti Pimedate Ühingu majas ja maja ümbruses

Tekst: Kert Küla ja Eduard Borissenko

Sellel suvel oli meil ühingu juhatuse koosolekul juttu sellest, et peaks korraldama ühingu juhatuse liikmetele ja võimalikele teistele huvilistele Tallinna Kesklinnas Tondi 8 A asuvat Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoonet ja selle maja hooviala tutvustava tuuri. Selle aasta viieteistkümnendal septembril niisugune tuur toimuski ning sellest üritusest võttis osa viis inimest, neist neli olid juhatuse liikmed. Maja praegust ruumide asetust tutvustas Tegevjuht Helen Künnap ning pikaaegne ühingu liige, endine juhatuse liige ja töötaja Eduard Borissenko tutvustas meile hoone ajalugu ja ruumide paiknemist harjade tootmise ajal, milleks maja algselt ehitati.

Järgnevalt annan ülevaate sellest, mida pooleteisttunnise ühingu territooriumi ja majatuuri käigus teada sain, kuigi kindlasti ei anna see hoone mitmekülgsest ajaloost ja tegevustest täielikku ettekujutust. Meile tuttavast Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoonest on valmistatud kombatav makett, mille uurimisega vastuvõtu ruumi ukse kõrval koridoris algaski meie ülevaatlik avastusretk.

Sellel maketil olid sõrmedega katsudes tunda nii neli hoone praegust sissepääsu kui mitmete ruumide aknaruudud, mis paiknesid üksteise kohal nii nagu asetsevad päris majal. Samuti oli hoone maketile lisatud paberist volditud tulevase uue sissepääsu asukoht. Planeeritav nii-öelda pidulik klaasist sissepääs jääks ühingu väravast sisse tulles otse ja oleks peaaegu praeguse vastuvõturuumi akna all, fotostuudio ruumi juures.

See planeeritav juurdeehitus oleks varustatud trepitõstukiga, et muuta ühingu praegune põhikorrus ligipääsetavaks liikumispuudega inimestele. Arvestatud on edaspidise lifti rajamise võimalusega. Tegelikult peaks mainitud makett andma täpse ettekujutuse nii hoonest seest kui väljastpoolt, kuid ruumilise mõtlemisega on minul veel tublisti arenguruumi. Vähemalt sain kinnitust, et meie ühingu maja on tõesti nägijate kirja e tähe kujuline ja nii-öelda kolme e-kriipsuga, milles paiknevad mitmed ruumid.

Et saada ettekujutust ühingu territooriumist ja mainitud kavandatavast uuest peasissepääsu alast liikusimegi pärast maketiga tutvumist õue, tehes aeglaselt liikudes ja aeg-ajalt tegevjuht Helen Künnapi ja veteran Eduard Borissenko juttu kuulates ringi ümber maja. Hoone välissein jäi enamasti meist paremale.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoone on jaotatud neljaks eraldi trepikojaks, millel kõigil on eraldi välisuks ja kahest trepikojast viib trepp kuni pööningukorruseni. Möödusime ümber maja liikudes neist sissepääsudest, aga hoone mõnedesse ruumidesse minnakse mitte läbi trepikoja, vaid õues olevate uste kaudu. Niisugusteks ruumideks on Värvipood Spekter, mitu väljarenditud ruumi, elektrikilbi ruum, küttesõlm ja veesõlm ja nii edasi. Kusjuures praegune mitmeid aastaid kasutuses olnud põhisissepääs oli ajalooliselt hoone küljeuks.

Ajalooliselt on huvitav fakt, et algselt oli sellele tuhande üheksasaja viiekümnendatel aastatel valminud hoonele planeeritud põhiline sissepääs maja praegusele tagumisele küljele, tolleaegse Lasteaia tänava poole ja algseks aadressiks oli Lasteaia tänav 8. Kuna trammipeatus ja bussipeatused ning taksopeatus paiknesid Matrossovi tänaval ehk nüüdsel Tondi tänaval, ei hakatud seda teise trepikoja juures asuvat praeguse Magdaleena tänava poole suunatud sammastega peasissepääsu aktiivselt kasutama ning hoone küljeuks muutus põhiliseks sissepääsuks ja aadressiks sai Matrossovi 8 ehk hilisem Tondi 8A.

Meie ühingu hoone projekti uuendav arhitekt soovitas korrastada kõik välisuste juures paiknevad trepid selliselt, et trepiastmed asuvad ustest mõlemal pool seinaga paralleelselt nagu on praeguse põhisissepääsu juures. Ühtlasi oleks tarvilik kogu õueala korrastamine ja ümber maja saaks liikuda iseseisvalt valge kepiga.

Nüüd järgneb Eduard Borissenko koostatud ühingu territooriumi ja hoone ruumide paiknemise lühikirjeldus sellest ajast, kui ühingu majas tegutses Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaat ning hoones töötas mitusada inimest. Erinevalt laialt levinud arvamusest oli tegelikult tootmine harjadest ja pintslitest mitmekesisem. Näiteks tegutses eraldi puidutöö tsehh, metalli- ja galvaanikaosakond, plastmassi pressidega valmistati erinevaid plastikust detaile ja esemeid, alates erinevas mõõdus purkide kaantest ja majoneesi pudelite korkidest kuni riidepuudeni. Samuti valmistati õlifiltreid veoautodele, rongidele ja mitmetele suurtele liikuvatele masinatele. Kuigi see töö jätkus hiljem Mustamäel Laki tänava tootmishoones. Aadressil Laki 7 asuvasse hoonesse viidi hiljem ka harjade ja pintslite valmistamine ning muud algselt Tondi tänava majas tehtud tööd.

Tondi 8A 1962 – 1973

Ehitised territooriumil.

Kapronkiu tootmise reaktor (alates 1959 kuni 1973), keskladu, plastmassi tsehh, garaaž, mis koosnes kahest boksist – bussi ja sõiduauto jaoks, ning pääsla ehk väike valvuri majake.

SISSEPÄÄSUD HOONESSE VÄLJAST

2. ukse (algselt planeeritud peaukseks aadressiga Lasteaia 8A) ja 3. ukse vahel:

Kapron presside ruum, Kaproni graanulite kuivatusahi, kaproni purustusseade.

3, ukse ja 4. ukse vahel:

Instrumentaali töökoda, Katlamaja, metallist nikeldatud detailide puhastustrummel, puussepa töökoda ja puidukuivati.

SISSEPÄÄS 1:

SOKLIKORRUS

Meeste riietusruum, puidutsehh;

Ladu, liftiruum, trepp ülemistele korrustele ja pööningule.

SISSEPÄÄS 2:

Medpunkt, hambaarstikabinet, elektrikilbiruum;

SISSEPÄÄS 3:

naiste riietusruumid, metalliosakond;

Ladu, trepp ülemistele korrustele ja pööningule.

SISSEPÄÄS 4:

Tehnik-lukksepp, traadipõletusahi ja traadi kerimine.

Edasi jätkub Eesti pimedate ühingu tootmisasutuse siseruumide loetelu, kuid aja jooksul on mitmed ruumid ümber ehitatud ning nende otstarve on muutunud.

Näiteks seal, kus praegu on ühingu vastuvõturuum oli aastatel 1962 kuni 1973 lava ja raamatukogu. Pimedate raamatukogu on läbi aegade asunud mitmes ruumis. Praeguse köögi asukohas tegutses söökla ning nii-öelda roosas koridoris, kus praegu mängitakse kabet ja malet olid endise Eesti Pimedate Ühingu allorganisatsiooni ja teised kontoriruumid.

Nimetan Eesti Pimedate Ühingu Õppe-Tootmiskombinaadi direktorid:

Valentin Kalinin (1952 – 1962), Elmar Kotkas (1962 – 1971), Ülo Kandima (1971 – 1987), Illar Harikas (1987 – 1990), Ene Tutt (1990 – 1994).

Kapronkiu tootmisreaktori ehitamise eestvedajad olid Valentin Kalinin ja Albert Karro (harjatsehhi juhataja 1952 - 1986).

Hoones tegutseb praegusel ajal mitmeid rentnikke, tegeletakse nii kunstiga kui muusikaga, ühingu liikmed saavad kasutada arvutiklassi ning valmistada savist keraamilisi esemeid ja teha mitmesugust käsitööd.

Samuti tegutseb hoones Eesti Pimemassööride ühing, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus, harrastusteatrina tegutsev Terateater, ürituste läbiviimiseks on võimalus kasutada saali mõõtmetega üle saja ruutmeetri, saab mängida nägemispuudega inimeste jaoks kohandatud kabet ja malet ning pimedate lauatennist. Oluline on, et ühingus toimuvad mitmed nägemispuudega inimestele suunatud tegevused ja ühisüritused nagu laadad, väikesed kontserdid, valge kepi päev ja jõulupidu. Meie väike ekskursioon lõppeski ühingu vastuvõturuumis hoone maketi uurimisega ja mina isiklikult sain maja kohta mõndagi uut teada.

Suur tänu Helen Künnapile ja Eduard Borissenkole selle vahva majatuuri läbiviimise eest!

ARTIKLI LÕPP

Soome sõbrad Satakuntast

Tekst: Jaanus Riimets ja Kerti Kollom Seidelberg

See, et suurem grupp nägemispuudega inimesi Satakunnast meiekanti tuleb, oli teada juba tükk aega. Lõpuks kohtusimegi ühel ilusal augustikuu päeval nendega meie kallis Tondi majas. Grupp oli suur, seetõttu jagati grupp kaheks. Janne ja Helen tutvustasid neile kahes grupis meie maja ning siin pakutavaid tegevusi. Ühingust paluti, et lisaks Jannele ja Helenile oleksid külalisi vastu võtmas ka mina Jaanus Riimets, Kerti Kollom Seidelberg ja Sülvi Sarapuu. Kuni üks grupp majas ringi liikus rääkisime meie teiste grupi inimestega suures saalis juttu elu-olust siin ja sealpool Soome lahte. Soome seltskond koosnes peamiselt keskealistest ja vanemaealistest inimestest. Juhtkoera kellelgi kaasas ei olnud, kuid leidus neid, kellel on olnud juhtkoer.

Üldine seisukoht oli, et elu ei lähe mitte paremaks, vaid kehvemaks. Kõikjal mõeldakse eeskätt kokkuhoiule ja see jätab oma jälje. Soomes kasutatakse sellist terminit nagu heaolupiirkond ja meie soomlastest sõbrad nimetasid seda irooniliselt halva olemise piirkonnaks. Me ei rääkinud konkreetsetest numbritest pensionide ja toetuste osas, vaid üldisest olukorrast mõlemate juures. Probleemid on ühesugused. Nägemispuudega inimestest vähestel on tööd, vähendatud on toetatud töö võimalusi. Abivahendid tuleb reeglina osta täishinna eest.

Niipalju kui tean, on Soomes olemas eraldi vajaduspõhised toetused ja eraldi igakuised toetused. Kõrgharidust omandatakse, kuid ka neil on raske isegi diplomiga tööd leida.

Kui külalistel oli ühingust ja majast ülevaade käes, siis kogunesid kõik suurde saali, kus oli pidulik tänamiste ja kingi üleandmise hetk. Soome sõbrad kutsusid ka meid omale külla. Peale ametliku osa lõppu sõitsime õhtut veetma Kochi aita. Soomlased olid Tallinnasse tulnud oma bussiga ja sinna sõitsime üheskoos. Söögikohast hotelli või koju liikus igaüks omal käel. Läksime külalistega õhtusöögile koos Kertiga, kes oli mulle saatjaks. Valisime selle söögikoha sellepärast et need kes seal varem on käinud oskavad seda soovitada. Istekohti on erineva suurusega seltskondadele. Välisuksest sisenedes saab liikuda ühel tasapinnal, ei pea treppidest käima, kuigi teise korruse nö rõdu on ka seal täitsa olemas. Liikumise ruumi ja õhku ja istekohti on piisavalt. Nädala keskel on seal vähem rahvast. See tähendab ka et me kuulsime teise laua otsast teineteise juttu üsna hästi. Meie seltskonna jaoks lükati lauad kokku nii et olime seal ühe pika reana. Toit oli maitsev ja üldse oli olemine mõnus lõõgastumine. Rääkisime vabas vormis nägemispuudega inimeste elust, aga jutt kaldus ka maailma üldisele olukorrale ja meie kahe rahva ajaloole. Rääkisime reisimises, kus keegi on käinud ja mida kogenud. Enamikul külalistest olid varasemad kokkupuuted Eestiga. Kes oli käinud SPA -s, kes lausa töötanud ja elanud mõnda aega Eestis.

Jaanus jõudis koju küll alles kesköö paiku, kuid sellegipoolest oli see üks igati tore päev.

ARTIKLI LÕPP

Esimene september - tarkuse päev

Tekst: Kert Küla

Meil on septembri alguses üks oluline päev, ilma milleta ei möödu ükski sügis.

Juttu on kõigile inimestele teada igaaastasest kooli alguse päevast, nimelt esimesest septembrist. Just sellel päeval algab paljudel lastel täiesti uus elumuutev periood ehk kooliaeg. Igal aastal on mõistagi esimesel septembril-Teadmistepäeval koolialgusest juttu meedias nii Vikerraadios, kanal kahes Reporteri saates, Eesti Televisiooni saadetes Aktuaalne Kaamera ja Ringvaade. Samuti ütleb võimalusel uue kooliaasta avatervitused Eesti Vabariigi president.

Kõige enam põhjustab septembrikuu elevust ja meelehärmi esmakordselt kooliteed alustavatele lastele ja nende peredele, sest tegemist on täiesti uue olukorraga ja lapsevanemad tunnevad muret, kuidas lapsed õppimisega hakkama saavad. Lisaks on enne iga kooliaasta algust märkimisväärsed rahalised kulutused seoses koolitarvete ostmisega. Loodetavasti on ikka rõõmu rohkem kui muret ning eriti vahva on see, kui ühist kooliteed alustavad juba lasteaiast tuttavad sõpruskonnad. Kindlasti on uhke ja veidike ka hirmus esimest korda rahvarohkel kooli avaaktusel osaleda, kui kätte antakse aabits ja algabki uus ja elumuutev aeg.

Koole on väga erinevaid ning need asuvad nii linnades kui maapiirkondades ja õpilaste vähesuse tõttu on suletud mitmeid väikeseid koole. Minu ema õppis näiteks kaheksa klassi Harjumaa idaosas väikeses Kodasoo mõisakoolis, mis suleti mõnikümmend aastat tagasi ja lapsed suunati ligikaudu kümne kilomeetri kaugusel paiknevasse Kuusalu kooli. Kuusalu kool toimib ka praegu ning õpilaste arv on pigem suurenenud, sest ümbruskonnas teisi põhi ja keskharidust pakkuvaid koole eriti valida ei ole. Ka minu ema ja mitmed Harjumaa idaosa asulate lapsed õppisid keskkoolis Kuusalus, kuid põhiharidus saadi kätte kodulähedases väikeses koolis, kus klasside suurus jäi viie ja kümne lapse vahele, kuigi sageli kasutati algkooli astmes liitklasse. Tänapäeval on väikeseid mõnekümne õpilasega maakoole allesjäänud üsna vähe, sest inimesi elab rohkem linnades ja eelistatakse suuremaid koole.

Olenevalt demograafilisest olukorrast on õpilaste arv muutuv linnades asuvates haridusasutustes, sest koolivõrgu planeerimisel on arvestatud suurema laste arvuga.

Näiteks Tallinnas Lasnamäel paiknenud Tallinna Tondiraba kool ja Katleri kool suleti aastaid tagasi laste vähesuse tõttu ja õpilased suunati Laagna ja Kuristiku koolidesse, mis pakuvad Lasnamäel eestikeelset õpet ka praegu. Minu vanem vend Veiko omandas üheksakümnendate aastate lõpus just Tondiraba koolis keskhariduse pärast Harjumaa lääneosas Riisiperes paikneva Nissi Põhikooli lõpetamist ja meie pere pealinna Lasnamäele elama asumist. Mainin veel, et minu kodust paarisaja meetri kaugusel asuva Tallinna Mahtra põhikooli puhul on sarnaselt mitme Lasnamäe kooliga tegemist eestikeelsele õppele ülemineva kooliga.

Minu teekond tarkuse suunas on mõnevõrra erinev mitmete laste omast, sest omandasin haridust Tartu Emajõe Koolis, mis on õpilaskoduga riigikool nägemispuudega lastele. Mina alustasin kooliteed kakskümmend viis aastat tagasi kaheksa-aastaselt, kui läksin Tartu Emajõe koolis esimesse klassi ning õppisin samas koolis 13 aastat kuni keskkooli lõpetamiseni. Võib kindlalt väita, et minu kooliaeg oli seetõttu teistsugune võrreldes nende lastega, kes omandavad haridust kodulähedastes koolides. Esiteks ei olnud mul tavapärast igapäevast teekonda kodu ja õppeasutuse vahel, olgu selleks siis jalgsi kõndimine või sõitmine ühistranspordiga. Mina sõitsin hoopis enne iga koolinädala algust pühapäeva õhtul või harva esmaspäeva varahommikul liinibussiga Tallinnast Tartusse ja reedel pärast koolitundide lõppu jälle liinibussiga ja Tallinna linnatranspordiga tagasi koju. Ütlen ausalt, et selline iganädalane edasi-tagasi sõitmine tüütas vahel ära, aga muud varianti ei olnud, sest koolis ja internaadis võisime viibida ainult õppetöö perioodil ja meie koolis õppis lapsi üle Eesti.

Minul oli kooli alguses tõsiseid raskusi uue rutiiniga kohanemisega. Mäletan, et esimese septembri õhtul ja ka edaspidi ma üsna sageli nutsin. Sattusin ju täiesti võõrasse ümbrusse ja pidin suhtlema mitmete inimestega, nii teiste laste kui täiskasvanutega. Samuti oli mulle harjumatu kodust eemal suuremas seltskonnas viibimine ja hommikul varajane ärkamine.

Järgnevatest aastatest mäletan, et pigem siiski ootasin esimest koolipäeva, et pärast suvevaheaega taas klassikaaslaste ja sõpradega kokku saada ja suvemuljeid vahetada. Üldiselt sõitsin esimeseks koolipäevaks Tartusse koos emaga, aga paaril korral käis huvi pärast meiega kaasas vanaema. Mõnel korral olen esitanud kooliaasta avaaktusel luuletust ning pärast aktust toimus reeglina esimene klassijuhatajatund, kus anti ülevaade tunniplaanist.

Samuti meenuvad mitmed esimese koolipäeva jalutuskäigud koos emaga Toomemäel, Tartu kesklinnas, Emajõe ääres ja botaanikaaias, kuid päeva lõpus Tartusse jääda oli üsna kurb.

Kui ühiskonnas toimuvad olulised muutused, jõuavad need ühel päeval ka haridusasutustesse. Sellel aastal keskendus Eesti Vabariigi president Alar Karis esimesel septembril kooliaasta alguse tervituskõnes õppimise olulisele rollile inimeste elus. Selleks, et praeguse aja muutuste rohkes ühiskonnas hakkama saada, on uute oskuste omandamine vajalik läbi elu.

President mainis ka seda, et kuigi tehisintellekti kasutamine pakub hariduses uusi väljakutseid, on oluline lugeda raamatuid ja edukat õppeprotsessi suunab ikka õpetaja ning eriti tähtis on tänapäeva inforohkel ajastul kriitilise mõtlemise oskus.

Minu arvates õppida saab igas koolis, olgu siis tegu linnas asuva suure õppeasutuse või väikese maakooliga. Oluline on lihtsalt uudishimu ja soov omandada uusi teadmisi, aga ideaalsel juhul jõuavad väikestes koolides õpetajad rohkem lastega individuaalselt tegeleda ja nende eripäradega arvestada, olgu siis tegu andekamate või rohkem tuge vajavate õpilastega.

ARTIKLI LÕPP

E-poes koos abistajaga

Tekst: Jaanus Riimets

Olen juba korra kirjutanud e-poe kasutamisest nägemispuudega inimeste varustamise olukorra parandamiseks. Täna tahaksin jagada mõningaid kogemusi konkreetsetes toimingutes e-poodides. Olen ise olnud neis ostlemisel nii aidatav kui aitaja ja nii see vist peabki olema, sest alguses õpime ise ja seejärel võime aidata neid, kes veel kõike ei oska. Kõigepealt registreerimisest e-poe kliendiks. Tunnistan, et üldjuhul pole ma sellega ise hakkama saanud ja olen vajanud Arturi abi. Paljudes poodides on üsna keerulised olukorrad ja lihtsaid lahendusi nagu pole. Keeruline on olnud näiteks aadressi valimine ja registreerimine. Kui see aga on tehtud, siis on hiljem lihtne, sest aadress on su kontol juba olemas ja kaup tuleb valitud tähtajal ilusti kohale. Aga tähtajaga on ka probleeme. Hiljuti e-esmaspäeval juhtus nii minul kui mu sõbral, keda aitasin pisut, et esimesel võimalikul päeval enam poel tellimust täita polnud võimalik. Nii pidingi tellimuse esitama nädal hiljemaks ja kasutama endale teist e-poodi, kus sain ülejärgmiseks päevaks kohaletoomise. Muidu oleksingi nälga jäänud. Sõbral õnneks oli veel varusid kodus ja sai abistajaga vist poes käia. Meil mõlemal on ka sotsiaaltöötaja, kes on valmis kõik toidu meile koju tooma, aga mina eelistan siiski e-poodi, sest siin saan ise võrrelda hindu ja kaupu ja kõike muud, näiteks kauba koostist ja ühiku hinda. Kui seda peaks tegema sotsiaaltöötaja, siis läheks tema tööaeg hirmus pikaks ja see poleks enam viisakas.

Nüüd koos tellimisest. On kaks erinevat võimalust. Kas e-poodi siseneb aidatav või aitaja. Kui ma olen Arturiga koos tegutsenud, siis olen ise e-poodi oma kontoga sisenenud ja Artur on tandemiga aidanud. Kui aga ise olen kedagi aidanud, siis olen ise sisenenud tema konto kaudu ja teamsis ühenduses olnud ja siis kogemusi jaganud ja küsinud tema valiku kohta. Muidugi nii läheb rohkem aega, aga meil pimedatel üldiselt aega on. Siin on üks probleem ka, ma kipun pakkuma ostetavaks just neid kaupu, mida ise enamasti ostan. Püüan seda viga tulevikus vältida. Inimene tahab ikka seda , mis temale meeldib. Väga tähtis on meie jaoks loomulikult ka hind. E-poodides on võimalik järjestada pakutavad kaupade valikud hinna järgi. See on väga hea. Ka on eraldi välja toodud sooduspakkumised. Tänapäeval räägivad juba ka jõukamad inimesed, et eelistavad soodushinnaga kaupu, saati siis meie, kes elame pensionist või töövõimetoetusest. Meile loeb iga sent. Lisaks hinnaskaala järgi kaupade järjestamisele ja sooduspakkumistele on veel ka kaupluste omamärgitooted, mis on reeglina üsna soodsad ja just pidevalt soodsad. Näiteks ühes poes maksab küpsisepakk pea poole vähem tavalise küpsisepaki hinnast, mis ei ole omamärgitoode. E-poes on võimalik ostukorv ka salvestada, et järgmine kord oleks lihtsam, kui on nii, et pidevalt soovitakse samu kaupu tellida. On poode, kus teatud ostusummast alates on kojutoomine odavam või lausa tasuta.

Rõõmsat ja kasulikku ostlemist e-poodides. Vajadusel ikka koos abistajaga.

ARTIKLI LÕPP

Kaks toredat sügisest üritust

Tekst: Jaanus Riimets

Vaevalt oli sügis alanud, kui hakkasid peale ka pimedatele mõeldud üritused.

25. septembril sai algatatud traditsioon tulla kokku Nurmenuku raamatukokku ja saada ühiselt osa kirjutatud kultuurist. Põhjus, miks see toimus just seal, oli selles, et meie Tondi maja pole veel sellises seisukorras, et liikumispuudega inimesed seal toimuvatel üritustel osaleda saaksid. Mõte oli, et kultuurihuviliste puudega inimeste hulgas pole piisaval määral pimedaid huvilisi ja ainult pimedatele korraldatud üritused saavad seega üsna vähe osalejaid. Viimatine Ernst Enno lugemine tõi kohale vaid 3 meie ühingu liiget.

Paraku juhtus nii, et Nurmenuku raamatukokku jõudsid kohale vaid kaugemalt tulijad, Kairi Kuusalust ja mina Rummust. Ometi ei tohiks üritus tühja minna, sest salvestus sai tehtud ja tehniliste probleemide lahendamisel saab seda meie inimestele ka jagada. Üks põhjus oligi selles, et lootsin raamatukogus paremaid tehnilisi võimalusi. Kuna järgmine üritus, mis toimub 27. novembril kell. 12 ja kestab poolteist tundi, on pühendatud just digitaalsfäärile, siis ehk saame selleks ajaks ka ülekandevõimaluse. Igal juhul oli seekord vähesest osalusest hoolimata väga tore olla koos luule ja fotograafiaga, sest Juuli Suvi, kes meile luulet luges, on ühtlasi ka fotograaf. Luuletuste juurde olid olemas tema kaunid loodusfotod. Autor kirjeldas ka fotosid ja luuletused olid valitud vastavalt fotodele. Loodan, et tulevikus leiavad nii meie kui ka teiste ühingute puudega inimesed tee sarnastele üritustele.

Järgmisel päeval oli tore muuseumikülastus, kus meie inimesed koos saatjatega said osa Loodusmuuseumi vaatamisväärsustest. Meile kirjeldati paljusid eksponaate ja räägiti tagamaadest, aga midagi sai ikka käega katsuda ka. Igatahes karul olid toredad kõrvad. Suur tänu Cleliale huvitava ürituse eest. Toredat ürituste aega meile kõigile.

ARTIKLI LÕPP

Anekdoodid

Kevad.

Abiturient pöördub teenindaja poole:

„Palun mulle üks topeltrumm koolaga.“

„Vabandage neiu, aga te olete koolisööklas.“

„Aa, andke siis siidrit!”

Kaks üliõpilast kohtuvad reede õhtul baaris.

„Elu on nagu tassike teed,“ ütleb esimene.

„Miks?“ pärib teine.

„Ma ei tea, ega ma mingi filosoof ole.“

Purjus Aivar läheb baari ja karjub juba ukselt:

„Hei, baarmen! Mulle nagu tavaliselt!“-

„Nagu tavaliselt? Aga palun!

Turvamehed, visake ta välja!“

„Vabandage, mis see wifi parool siin on?”

„Te olete intensiivravipalatis!“

„Suurte või väikeste tähtedega?“

Laupäeva hommikul märkab Jüri Riigikogu ees oma sõpra.

„Martin, laena mulle palun 130 eurot.“

„Pole probleemi, kohe kui ma Pariisist tagasi tulen.“

„Lahe! Millal sa lähed?“

„Mitte kunagi.“

Linnavurlelt uuriti, et kuidas ta metsas olles teab, kus on põhi, kus on lõuna.

„Väga lihtne! Kui on kuused, siis on põhi,

kui on palmid – siis lõuna.”

Tõnu läheb pohmellis peaga perearsti juurde tervisekontrolli.

Arst kohe uurima: „Kui palju te nädalas joote?-

„Mis kuradi küsimus? Ma ei tea ju, ma olen alkohoolik, mitte raamatupidaja.“

Tõnu kurdab perearstile:

„Mu naine kannatab alkoholismi all.“

„Tiina? Kas ta on jooma hakanud?“

„Ei. Mina joon, tema kannatab.“

Tõnu käis baaris ja järgmine päev räägib oma sõbrale loo:

„Käisin eile kõrtsis ja minu koha peal istus mingi kuradi hiinlane

ja jõi õlut. Ma uurisin siis sõbralikult, et kas ta oskab kung-fud

või mingit muud võitluskunsti.“

„Sellepärast, et ta on hiinlane?“

„Ei! Sellepärast, et ta jõi minu õlut!“

vastas Tõnu ärritunult.

Ema helistab talvel oma teismelisele pojale:

„Edik, ole hea ja saada mulle ruttu oma selfi!“

Poiss teeb nagu kästud.

Sekundi pärast saabub vastus: „Kus müts on?“

Noorpaar sai lapse.

Nädala pärast on ämm juba kohal ja uurib väimehe käest:

„No, kuidas sulle meeldib isa olla?“

„Esimesed kolm päeva olid väga toredad. Kõik õnnitlesid ja värki,“

räägib väimees õhinaga. „Aga siis tuli su tütar lapsega haiglast koju.“

Uue aja vanasõnad

Elu parimaid hetki internetti ei laeta.

Ratta Kett, las lohiseb?

Ära löö riigikogulast!

Kinos ja teatris istutakse oma raha eest, Riigikogus rahva raha eest.

Kui oled puhas nagu prillikivi, siis ei ole põhjust kohust karta.

Toompea trepid on libedad.

Iga ratas leiab oma orava.

Poliitik oma sõna annab, poliitik ka oma sõna võtab.

Igal patuoinal oma kohtupäev.

Poliitikud on rahva peegel.

Valitsus on rahva peremees.

Aktsiise tõstev minister kaua võimul ei püsi.

Mida üks erakond ehitab, seda teine erakond rikub.

Poliitikud ei hävine.

ARTIKLI LÕPP

Õnnitleme oktoobrikuu juubilare

Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma oktoobrikuu juubilare.
Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks!

Oktoober:

*Zoja Prager 80

*Anneli Üksik 75

*Marvi Pärn 75

*Voldemar Valkenklau 70

*Jelena Semikaševa 65

*Valentyna Basanets 65

*Olga Stepanova 55

*Triinu Raaga 45

Palju õnne kõigile!

ARTIKLI LÕPP

 Kuulutused

17. oktoobril, reedel tähistame rahvusvahelist valge kepi päeva.

Kell 13:00 saalis akordionist Joose Ojala soolokontsert .
Soome jazzakordionist Joose Ojala on mitmekülgne soolomuusik, helilooja ja mitme muusikarühma eestvedaja aastast 2012. Kontserdi 45 minutilises programmis saab osa Ojala omaloomingust ja igihaljastest tuntud lugudest, milles muusik toob esile akordioni mitmekülgse helidemaailma, pakkudes samaaegselt võimalust kuulda, kuidas akordionimäng kannab pärimust ja avab uusi, mitmekülgseid vaatenurki helilooja omaloomingu kaudu.

Kell 14:00 Silmalaeka abivahendite tutvustused

Kell 15:00-16:30 Silmalaegas

Kell 15:00-16:30 käsitöö näitusmüük käsitöö- ja keraamikaruumides

Kell 15:00-16:30 IT vahendite tutvustus arvutiklassis

Kell 15:00-16:30 avatud PPÜ spordisaal

Kell 15:00-16:30 pimedate kabe ja male tutvustus

Kell 17:00 kontsert saalis

Päeva jooksul on avatud ka Müstika Tantsustuudio ja Blind Sound muusikastuudio uksed.

Peale kontserti, orienteeruvalt kell 18:00 kohvilaud.

Tegemist on esialgse kavaga, küll aga saab täpsemat infot valge kepi päeval toimuva kohta ühingu vastuvõturuumist või telefonil 6748 945.

Teisipäeviti ja reedeti toimuvad kabe - male treeningud kell 10:00-14:00. Treener Heiki Sookruus.

Omaosalus 2 eurot kuu.

Teisipäeviti toimuvad pilatese trennid kell 13:00-14:00, Tondi 8A saalis. Treener Lee Merila. Selga mugavad riided ja kaasa vahetusjalanõud või sokid.

Omaosalus 3 eurot kord.

Teisipäeviti zumba, algusega kell 17:30-18:30.
Treener Jorge Hinojosa.

Omaosalus 3 eurot kord.

Zumba on Ladina-Ameerika stiilis emotsionaalne tantsuline fitnessprogramm , mis on üles ehitatud kolmele või neljale kergesti järgitavale põhiliikumisele, millele lisatakse erinevatele tantsudele iseloomulikke fitnesselemente.

Zumba sobib ka neile, kes pole varem tantsu või aeroobikaga kokku puutunud.

Zumba tund arendab vastupidavust ning põletab tõhusalt kaloreid ja kindlasti on ka hea tuju tagatud.

Kolmapäeviti tervisevõimlemine kell 15:00-16:00, Tondi 8a saalis.
Treener Külli Raudsepp Vihuri. Selga mugavad riided ja kaasa vahetusjalanõud või sokid.

Omaosalus 3 eurot kord.

Kolmapäeviti kell 16:00-18:30 toimuvad saalis ansambli proovid Kaia Kattai juhendamisel. Oled väga oodatud laulma. Oluline, et pead viisi ja käid proovides.

Kaks korda kuus, neljapäeviti, liikumistreening kell 16:00-17:30 treener Nele juhendamisel, Tondi 8a saalis.

Esimene trenn on 9. oktoobril.
Tunni eesmärk on parandada kehatunnetust, koordinatsiooni, rühti ja tasakaalu. Harjutused kombineerivad erinevaid liikumistehnikaid: sidekoevenitust ja -manöövreid, joogat, vaba tantsu, Body-Mind Centering somaatilist lähenemist kehale. Tutvustan põgusalt proprioseptsiooni ja interoseptsiooni mõisteid ning esitan küsimusi osalejate kogemuse kohta nende osas. Läheneme treeningule kerguse ja mängulisusega, et äratada uudishimu liikumise mitmekesistamise vastu oma igapäevaelus ning et koos uurida ja katsetada sellega, mis parasjagu on võimalik. Riietus mugav ja sportlik. Omaosalus 3 eurot.

Trennidesse palume registreerida e-posti aadressil katrin@ppy.ee või telefonil 6748945

Reedeti toimuvad saalis ühingu puhkpilliorkestri proovid kell 17:30-19:00 maestro Vello Loogna käe all.

Spordi ja kultuuritegevust rahastab Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Seoses PPÜ tegevuskeskuse spordisaali kasutajate arvu suurenemise ning üldkulude (vesi, elekter ja koristus) hindade tõusuga kehtestab Põhja-Eesti Pimedate Ühing spordisaali kasutamise hinnakirja ja korra alates 01. jaanuarist 2025:

• Ühekordne saali kasutus PPÜ liikmele 1 euro, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 2 eurot.

• Kuu kasutus PPÜ liikmele: 5 eurot, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 7.50 eurot.

• Ühe maksena terve aasta ette makstes on summa PPÜ liikmele 45 eurot, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 75 eurot.

Spordisaali kasutamise kord:

1. Spordisaalis on lubatud viibida sisejalatsites või spordisokkides.

2. Spordisaal on mõeldud sporditegevuseks ja dušširuum kasutamiseks peale treeningut.

3. Inventar: Suhtuge inventari heaperemehelikult. Puhastage see pärast kasutamist ning asetage oma kohale tagasi.

4. Spordisaalis tuleb hoida puhtust ja korda. Klient on kohustatud spordisaali kasutamise lõppedes treeningseadmed puhastama tekkinud prahist ja higist (pumbapudel puhastusvahendiga asub laua peal riiulil).

5. Viimane lahkuja kustutab tuled, lukustab ukse ja paneb võtme tagasi oma kohale.

6. Põhja-Eesti Pimedate Ühing ei vastuta kliendi tervisliku seisundi ega isiklike asjade eest.

Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu laenutus toimub nii Suur-Sõjamäel kui Tondil. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefonil 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@rara. ee teel.

Neljapäeviti kell 12-14 on lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada.

Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www. veebiraamatukogu. ee.

Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
 ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.

Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :

Teisipäeval on uus vastuvõtuaeg kella 13:00 kuni 17:30

Neljapäeval on uus vastuvõtuaeg kella 10:00 kuni 14:00
Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848

ARTIKLI LÕPP INFOLEHE LÕPP