September
“KUUKIIR”
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 5
September 2025
Ilmub alates novembrist 1997.
Helindatud versioon helindatud Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogus
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Peatoimetaja: Allan Väljaots
telefon:566 78 711
E-post: Allan.valjaots@gmail.com
Toimetuse liikmed:
*Eduard Borissenko
*Kerti Kollom Seidelberg
* Kert Küla
* Jaanus Riimets
* Mirja Räpp
Sisukord
*Juhatuse koosolek nr 05
*Juhatuse koosolek nr 06
*Juhatuse koosolek nr 07
*Ühingu juhatuse uued liikmed
*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliige Reet Kaljula
*Kirjeldustõlke konsultandina tantsupeol
Tekst: Priit Kasepalu
*Selle aasta tantsu ja laulupeost
Tekst: Kert Küla
*Ernst Ennot meenutades
Tekst: Jaanus Riimets
*Väljasõit Viljandimaale koos Anu Raua keskuse külastusega
Tekst: KertKüla
*Esmakordselt Tapal
Tekst: Jaanus Riimets
*Suvine retk Viru rabasse ja Jägala joa juurde
Tekst: Kert Küla
*Mõtteid Liza Marklundi krimilugudest
Tekst: Jaanus Riimets
*Anekdoodid
*Õnnitleme septembrikuu juubilare
*Kuulutused
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu
Juhatuse koosolek nr 5
Koosolek toimus Microsoft Teamsi teel
Aeg: 12. mai 2025
Algus kell 9:30, lõpp kell 12:00
Juhatas: Artur Räpp
Protokollis: Helen Künnap
Osalesid: Janne Jerva, Margus Kiin, Jaanus Riimets, Artur Räpp. Lisaks tegevjuht Helen Künnap. Puudus Viktor Paring.
Päevakord:
Uute liikmete vastuvõtmine.
Avaldus.
Tondi 8A haldamine.
Valge kepi päeva tähistamine ja teised tulevikuüritused.
Üldkoosoleku korraldamine.
Tallinna linna ligipääsetavus.
Ühingu töökorraldus.
Sotsiaalmaksust.
Tegevus ajavahemikul 25. märts kuni 12. mai 2025.
PPÜ liikmelisus teistes organisatsioonides.
Uute liikmete vastuvõtmine.
Otsustati: Võtta PPÜ liikmeks Kalev Kapp.Avaldus.
Arutati Juhatuse listis toimunud kirjavahetust. Jaanus Riimets otsustas kirjutada vabanduse juhatuse listi.
Tondi 8A haldamine.
Juhatus vaatab läbi võlglased ja arutab ehitusprojekti uuendamist.Valge kepi päeva tähistamine ja teised tulevikuüritused.
Toimus festivali toimkonna koosolek. Hetkel minnakse edasi plaaniga korraldada PPÜ majas sees avatud uste päev, mida esitleb PIME festival, 17. oktoobril. Rõhk rohkem pimedate tegevuste tutvustamisel. Veel on tulemas 16. juuni vabatahtlike päev ja juuni teisel nädalal viibib meie juures soome nägemispuudega inimeste grupp Erasmus+ projekti raames.Üldkoosoleku korraldamine.
Ettekandjate otsustamine: Janne Jerva - vundament, Artur Räpp – auliikmed. Koosoleku juhatajateks pakutakse Artur Räpp ja Helen Künnap, protokollijaks Ulrika Tint, häältelugejateks Tiia Tiik, Katrin Nelk ja Sülvi Sarapuu - punktkirjas hääled.
Arutati hääletussedeli üksikasju ja sõnastati otsuseprojektid üldkoosolekule.
Otsustati: teha üldkoosolekule ettepanek valida juhatusse 6 inimest.
Tallinna linna ligipääsetavus.
Arutati tõukerataste Tondi 8A hoovis parkimise probleemi ja ühistranspordi ligipääsetavust.
Otsustati: valmistada silt, mida kinnitada hoovis valesti pargitud ratta külge.
Ühingu töökorraldus.
Arutati ettepanekut 3d-printeri annetuskampaania korraldamiseks.
Otsustati: anda Viktor Paringule ja Artur Räppile nõusolek teha 3d-printeri annetuskampaania.
Sotsiaalmaksust
Arutati sotsiaalmaksu seaduse uuendusi.
Margus Kiin: Sotsiaalmaksu soodustus peaks laienema ka FIEdele, kes on puuduva töövõimega.
Otsustati: Koostada kiri EPIK ja EPLile meie ettepanekutega, et me pole seaduse muudatusega nõus. Tuua välja ka FIE.
Tegevus ajavahemikul 25. märts kuni 12. mai 2025.
26. märts saime positiivse vastuse Aitan Eestit MTÜ taotlusele täissummas ehk 2455 eurot. Sisaldab 3 kuud liikmete nõustamist ja külmiku ostu PPÜ kööki.
26. märts käidi kõnnikolmapäeval Rocca al Mare – Stroomi piirkonnas.
31. märts – märts aprill käisid Helen Künnap ja Maarja-Liis Orgmets koos SEVi grupiga Oslos õppereisil, mille käigus osaleti SHE konverentsil ning grupi liikmeid said eraldi külastada oma valdkonna kontakte. Käidi Norra pimedate liidu peakontoris kohtumisel nende presidendi ja tema assistendiga. Samuti külastati pimedate rehabilitatsioonikeskust Hurdal.
07. ja 08. aprill tehti III trepikoja kanalisatsioonipüstaku vahetamise töid. Viimistlustöid tehti veel ligikaudu nädal peale seda. Tööde käigus vahetati WC pott rendiruumis (massaažikabinet).
09. aprill osales Janne Jerva EPL üldkoosolekul.
09. aprill toimus 3. kõnnikolmapäev: Kalamaja kalmistupark - Noblessneri - Kalaranna - Põhja puiestee.
10. aprill sai lõplikult valmis I trepikoja WC viimistlus. Töid tehti kahes osas, 10. ja 11. märts vahetati kanalisatsioonipüstak ja mõlemad WC potid.
12. aprill toimus lauluklubi
17. aprill saime negatiivse vastuse "Ma armastan aidata" annetuskeskkonna kandideerimise kohta.
17. aprill saime positiivse vastuse Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamine” rahastamise kohta. Projekti raames korraldatakse 5 väljasõitu.
21. aprill saime positiivse vastuse Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Puhkpilliorkestri dirigendi juubelikontserdi projekti rahastamise kohta, toetuse summa 5000 eurot.
27. aprill toimus Tallinna Ülikooli aulas juubelikontsert – maestro VELLO LOOGNA 85! PÕHJAMAA, ME SÜNNIMAA
29. aprill konsulteeris Ališer Hožanijazov EKA tudengit tema kangamaterjalist kaardi osas.
29. aprill toimus PIME festivali tiimikoosolek. Ühingu poolt osales Helen Künnap.
07. aprill toimus Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi infotund. Osalesid Janne Jerva ja Margus Kiin.
07. aprill toimus kõnnikolmapäev Reidi teel.
09. aprill andis Janne Jerva intervjuu Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismi- ja hotelliettevõtluse eriala üliõpilasele. Nad kujundavad navigeerimisrakendust nimega HeliRada.
10. aprill toimus ühingu saalis kevadlaat.
10. PPÜ liikmelisus teistes organisatsioonides.
Töökeskus „Hariner! on registrist kustutatud, nii pole PPÜ enam liige.
ARTIKLI LÕPP
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu
Juhatuse koosolek nr 6
Koosolek toimus Microsoft Teamsi teel
Aeg: 04. juuni 2025
Algus kell 9:30, lõpp kell 12:00
Juhatas: Artur Räpp
Protokollis: Helen Künnap
Osalesid: Jaanika Eller, Janne Jerva, Margus Kiin, Kert Küla, Jaanus Riimets, Artur Räpp. Lisaks tegevjuht Helen Künnap.
Päevakord:
Uute liikmete vastu võtmine ja lahkunud liikmete ühingu liikmete nimekirjast kustutamine.
Ühingu töökorraldus.
Tondi 8A haldamine.
Ühingu tulevikuüritused
Tegevus ajavahemikul 12. mai kuni 4. juuni 2025.
Jooksvad küsimused.
Uute liikmete vastu võtmine ja lahkunud liikmete ühingu liikmete nimekirjast kustutamine.
Juhatus otsustas: Võtta PPÜ liikmeks Marje Tamm ja Hando Kollom ning toetajaliikmeks Anneli Kass.
Kustutada nimekirjast surma tõttu järgmised isikud: Jekaterina Kotviskaja, Klaara Belikova, Maili Golotjuk, Meincard Hagala, Sirje Peets, Maria Potapenko, Veera Tokareva.
Ühingu töökorraldus.
Mis on uusi juhatuse liikmeid huvitavad teemad:
Jaanika – massaaž, reisimine, naisi puudutav temaatika.
Kert – ligipääsetavus, ühistransport, Terateater, ühingu ringide töö.
Arutatakse kirjade saatmist Teade listi. Lepitakse kokku, et kõik juhatuse liikmed vaatavad senisest tähelepanelikumalt saabunud kirju ja saadavad need edasi, kui hindavad neid oluliseks. Eelnevalt kontrollitakse, et keegi teine pole saatnud.
PPÜ komisjonide tööd ja esindamistest teistest ettevõtetes arutatakse järgmisel korral.
MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik liitus teise organisatsiooniga ja nüüd on uue organisatsiooni nimi MTÜ Kestliku Ettevõtluse Liit, lühend KELL.
Juhatus volitas käesoleva aasta KELL üldkoosolekul ühingut esindama Helen Künnapit. Margus Kiin esindab ühingut TPIK üldkoosolekul.
Järgmine PPÜ juhatuse koosoleku aeg on 1. august.
Tondi 8A haldamine.
Juhatus arutas rendivõlglasi.
Suvel on plaanis vahetada veel üks püstak (IV trepikojas) ja tegeleda elektriauditiga.
On tellitud üks uus arvuti vastuvõturuumi, 2 ruuterit ja projektori ekraan.
Tehakse ettevalmistusi Maksekeskusega liitumiseks, et vahetada kodulehel üksikud pangalingid ühtse vormiga.
Kakorale tuleb teha võlgade tasumiseks maksegraafik. Hiljemalt 1. detsember 1 aastaks, jooksvaid arveid peab maksma. Arutatakse ka soodustingimusi.
Janne Jerva teeb ettepaneku Keskkonna investeerimiskeskusesse teha taotlus dokumentaalfilmi kirjeldustõlke tõlkimiseks. Soome keeles on näiteks kirjeldustõlge filmile borrelioosist. Sülvi Sarapuu on valmis seda tõlget tegema.
Ühingu tulevikuüritused.
Helen Künnap tutvustab tulevikuüritusi.
Järgmine nädal tulevad Erasmus+ projekti raames Soomest külalised.
Jaanus Riimets pakub, et võiks koostööd teha Tallinna Keskraamatukoguga, et seal korraldada mõni nägemispuudega seotud kirjandusüritus. Ta kohtus Erisuste Erisused festivalil raamatukogu sotsiaalse kaasatuse peaspetsialisti Leelo Ainsooga.
Majaekskursioon liikmetele. Planeeritav aeg 29. august. Info saata juhatuse - Teade listi.
Tegevus ajavahemikul 12. mai kuni 4. juuni 2025.
14. mai toimus Keskkonnateadlikkuse retk Paljassaare linnualale koos
ornitoloog Andres Kalamehega.
15. mai toodi kohale Aitan Eestis MTÜ toetusel ostetud külmik tegevuskööki.
15. mail osalesid Eduard Porissenko, Kerti Kollom Seidelberg, Kert Küla, Antonio
Padurets ja Rein Järve Superministeeriumi ühishoones toimunud
Ligipääsetavuse inspiratsioonipäeval.
17. mai toimus PPÜ üldkoosolek.
22. mai toimus esimene pilatese trenn, terviseedenduse projekti muudatuse raames.
25. mai toimus lauluklubi
28. ja 29. mai võtsid mitmed PPÜ liikmed osa EPL suvekoolist Pärnus.
29. mail osales Kert Küla festivali ERISUSTE ERINEVUSED 2025 raames Astangu
Kutserehabilitatsioonikeskuses toimunud etenduskunstide ja tööhõive
teemalisel arutelul. Seda arutelu modereeris Terateatri lavastaja
Jaanika Juhanson.
31. mai ja 01. juunil . toimus esimene massaažikoolitus Erasmus+ projekti raames.
03. juunil toimus isiklike abistajate koolitus. Osales 13 inimest.
Jooksvad küsimused.
Arutati sotsiaalmaksu seaduse muutmist. Toetati Eesti Pimedate Liidu arvamust.
ARTIKLI LÕPP
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu
Juhatuse koosolek nr 7
Koosolek toimus Teamsi teel
Aeg: 01. august 2025
Algus kell 9:30, lõpp kell 12:00
Juhatas: Artur Räpp
Protokollis: Ulrika Tint
Osalesid: Jaanika Eller, Janne Jerva, Margus Kiin, Kert Küla, Jaanus Riimets, Artur Räpp. Lisaks tegevjuht Helen Künnap.
Päevakord
Ühingu liikmeskond.
Ühingu töökorraldus.
Tondi 8A haldamine.
Valge kepi päeva tähistamine.
Tulevased üritused.
Rehabilitatsiooniteenuse jätkamisest.
Tegevus ajavahemikul 4. juuni kuni 1. august 2025.
Ühingu liikmeskond
Juhatus otsustas liikmeteks vastu võtta: Ülle Kett ja Kerli Piirla
Liikmemaks
Juhatus arutas ühingu liikmete andmebaasi korrastamise küsimust.
Kert Küla: kellel on üle 15 aasta liikmemaksuvõlg, välja arvata või siis saata meeldetuletus.
Teha nimekiri, kui paljudele saab meili ja kui palju kirja teel meeldetuletusi saata.
Jaanika Eller: välja tuua need liikmed, kes käivad kõikidel üritustel, kuid ei ole liikmed.
Artur Räpp: millise nimekirja ette valmistame järgmiseks koosolekuks?
Juhatus otsustas: need, kelle liikmemaksu võlg on rohkem kui 15 aastat.
Teeme vastava nimekirja valmis. Järgmisel Juhatuse koosolekul vaatame nimekirja üle. Teadete listi panna info, et juhatus hakkab põhjalikumalt tegelema andmebaasi korrastamisega. Ühingu üritustel eelistatakse neid, kellel on liikmemaks makstud.
Anname võimaluse poole või aasta jooksul maksta ära liikmemaksuvõlg.
Ühingu töökorraldus
Artur Räpp: ühingu koduleheküljel ei tööta mitmed annetuse makselingid. Olukorra parandamiseks on leitud maksevormid. Kaks lahendust milline annetusvorm koduleheküljele saada. maksekeskuse lahendus on lihtsam kodulehele panna ja töö odavam, kuid tasu annetuselt on suurem. LHV lahendust on keerulisem ja kallim kodulehele panna, kuid tasud on väiksemad. Lisaks on Maksekeskuse pakutaval eraldi võimalused just annetuste kogumise jaoks, saab annetajatelt küsida kontaktandmeid, kui nad soovivad neid anda, et nendega hiljem kontakti võtta. LHV omal seda pole, tuleks luua.
Kert Küla: kui suure summaga on tegu?
Artur Räpp: LHV tuleb alles programmeerida. Maksekeskuse saame põhimõtteliselt tasuta.
Juhatus otsustas maksekeskuse lahenduse kasuks.
Artur Räpp: käsitöö- keraamikas osalejad peaksid maksma omaosalust, aga kahjuks nad seda ei tee. Praegu otsustatud süsteem ei toimi.
Seetõttu teen ettepaneku kehtestada keraamikas osalemiskorrapõhine omaosalus
Juhatus otsustas: alates 01. septembrist hakkab kehtima uus kord -keraamika omaosalus 3 eurot kord.
10.Tondi 8a haldamine
Helen Künnap: Maja projekti kaasajastatakse. 07.08 kohtun taas arhitektiga. Vaja öelda, mida me tahame meie maja pööninguga teha, sest sellest sõltuvad tuleohutusnõuded. Kui on hostel või rehabilitatsiooniasutus, siis on tuleohutuse nõuded väga erinevad võrreldes sellega, kui pööning on lihtsalt pööning. Arhitekti töö hinnapakkumise aluseks oli pööning. Otseselt ei läheks arhitekti projekteerimise töö kallimaks, aga lubadega läheb keeruliseks. Kui aga sinna tuleks rehabilitatsiooniasutus, siis peaksime projekti muutma.
Kert Küla: mina ei poolda hosteli tegemist. Praegu jätta pööninguks edasi. Juhul kui renoveerimine ette võetakse, siis kas oleks võimalik massaažikabinette ja rehabilitatsiooni ruume juurde teha.
Artur Räpp: kui tuleb hostel, peame rajama vastava tuletõrjesüsteemi . Kui aga üldse muuta funktsiooni, siis läheb projekt märksa kallimaks. Valmisolek peab olema juba praegu olemas.
Helen Künnap: tuleohutustingimustele me peame juba see aasta vastama. Kui jääb pööning siis me vastame tuletõrjesüsteemi tingimustele. Teine lugu on hosteli puhul.
Juhatus otsustas: jätta maja projektis viimane korrus pööninguks.
11. Valge kepi päeva tähistamine.
Varasemal koosolekul oli otsustatud, et üritused toimuvad 17. oktoobril. Juhatus arutas, milliseid üritusi sel päeval läbi viia.
Helen Künnap: sellel aastal Pimefestivali ei toimu, vaid see kujuneks valge kepi päevaks. Soovime kaasata majas olevaid rentnikke: Blind Sound ja Müstika stuudio.
Arutelu tulemusel juhatus otsustas, et üritus algab ümarlauaga ametnikele, mis keskendub meie majale ning rahastuse leidmisele. Pärast ümarlauda Silmalaegas, uute abivahendite tutvustus. Päeva lõpetame kontserdi ja kohvilauaga.
5. Tulevased üritused
Artur Räpp: ühingu liige Erika Tampere oleks nõus meie majas korraldama väikest näitust järgmisel aastal, hinnanguliselt veebruaris. Juhatus suhtus ettepanekusse positiivselt. Tuleb täpsemalt läbi rääkida, kuidas näitus korraldada ning läbi viia.
Helen Künnap: 28.08 toimub kohtumine Soome pimedate grupiga. Ekskursioon majas ja hiljem koosviibimine kohvikus.
11.08 algab kogemusnõustamise koolitus .
Lähiajal esitame terviseedenduse ja sotsiaal valdkonna projekte
06.08 toimub saalis liikumistund, kus on kombineeritud erinevad liikumistehnikad. Sooviks jätkata pilatese trenni ja kõndimisüritusega. Terviseedenduse projekti võiks lisada mõne tantsutrenni.
1. oktoobril muusikapäeva ürituste raames soovib Ivar Kalaus läbi viia kontserti meie maja saalis. Sel päeval on saalis püsikasutajad. Uurida, kas on olemas sobiv vaba aeg.
Jätkub Erasmus+ projekt- 09.08 ja 10.08 on soome massöörid meie majas koolitust läbi viimas
08.09 kuni 12.09 on Erasmus+ projekti raames ühingu grupp Soomes, Clelia, Janne, Helen ja mitmed käsitööd tegevad inimesed.
Soovime sotsiaalvaldkonna projekti sisse panna ühingu ansambli ja puhkpilliorkestri juhendajate töötasud.
6. Rehabilitatsiooni jätkamisest
Janne Jerva: Silmakliiniku juurde on plaanis luua meditsiini tasandil rehabilitatsiooniasutus, mida hakkab rahastama Tervisekassa. Selles süsteemis on praegu väga palju segadust. Kogu meditsiiniline valdkond kuulub sinna alla. Mis juriidilise üksusega tegu saab olema, seda veel ei tea. Hakatakse välja koolitama tervisejuhte, kes hakkavad töötama tervisekeskustes.
Juhatus arutas rehabilitatsiooni jätkamise võimalusi ning leidis, et tervisejuhil peab olema võimalus, ehk ka vajadus saata inimene vastavalt puudespetsiifikale õige spetsialisti juurde. NIRK puudespetsiifiline keskus jääks selliseks. Sarnane luua ka Tartus.
7. Tegevus ajavahemikul 4. juuni kuni 1. august 2025
05. juunil tehti keraamikatunnis tööprotsessi videoid.
06. ja 08. juunil esines Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester Tallinna Vanalinna Päevadel.
07. juunil toimus keskkonnateadlikkuse projekti raames Veskimetsa Ratsakeskuse külastus.
9.-13. juunil olid ühingus külas Erasmus+ projekti raames Soome Näkövammaiset Käsityöntekijat ry liikmed, kes õppisid valmistama nende jaoks uusi käsitööliike - keraamikat, siidimaali, helkurite meisterdamist.
09. juunil osales Janne Jerva veebi teel Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja EPIKoja ühisel infopäeval.
10. juunil osales Janne Jerva Sotsiaalministeeriumi seminaril „Teenused, tugi ja nõustamine nägemispuudega inimestele – Islandi praktika näitel“
11. juunil toimus luuleüritus seoses Ernst enno 150 juubeliga. Külas olid Priit Põldma ja Grete Jürgenson. Lugemine salvestati ja avaldatakse „Lihtsalt pime“ podcastis.
13. juunil osales Janne Jerva rehabilitatsiooni teemalisel arutelul, mis oli jätk Islandi praktika seminarile.
16. juunil käisid Tondi 8a majas vabatahtliku töö päeval 23 Swedbank AS-i töötajat.
16. juunil kohtusid Artur Räpp, Helen Künnap ja Tallinna Tehnikakõrgkooli Sotsiaaltöö eriala tudeng Sander Sõnajalg. Lepiti kokku, et praktika toimub 7. – 11. juuli.
17. juunil algasid IV trepikoja kanalisatsioonipüstaku vahetuse remonditööd.
18. juunil osales Janne Jerva Kestliku Ettevõtluse Liidu KELL üldkoosolekul.
18. juunil külastasid PPÜ liikmed Tapa Raudteejaama hoones Teater Nuutrum etendust Süütu.
19. juunil toimus Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse üldkoosolek, ühingu poolt osales Artur Räpp ja Priit Kasepalu.
20. juunil pildistas vabatahtlik PPÜ käsitöö tooteid.
4. ja 11. juulil käis Tallinna Ülikooli inimese-arvuti interaktsiooni magistrant Evgenia Novoselova ühingus küsitlust läbi viimas.
7. juulil käis PPÜ-s Erkki Koitla, arhitektuuriüliõpilane Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Temaga kohtusid Artur Räpp, Ališer Hožanijazov, Viktor Paring, Helen Künnap.
10. juulil toimus esimene töökoosolek arhitektiga Tondi 8a maja projekti uuendamise tööprotsessis.
19. juulil parandas Artur Räpp podcasti „Lihtsalt Pime“ tarkvara, episoodide üles panemine sai jälle võimalikuks.
30. juulil toimus keskkonnateadlikkuse projekti raames Pirita paadimatk.
ARTIKLI LÕPP
Ühingu juhatuse uued liikmed
Mais valis üldkoosolek Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatusse kuus inimest, kellest kaks on võrreldes eelmise koosseisuga uued. Lühidalt kes nad on:
Jaanika Eller. Ta on sügava nägemispuudega, Tallinna elanik. Just üldkoosoleku aegu sai ta 50-aastaseks. Üle 12 aasta on ta töötanud massöörina. Enne seda töötas ta Swedbankis. Ta on pikka aega olnud Eesti Pimemassööride Ühingu juhatuse liige.
Talle meeldivad reisimine, ausus,, õiglus ja võrdsus.
Kert Küla. Ka tema on sügava nägemispuudega, elab Tallinnas, vanust on tal 33 aastat. Aastal 2017 lõpetas ta Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö eriala bakalaureuse õppe, keskhariduse sai ta Emajõe koolis. Ta on juba kolm aastat olnud Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse juhatuse liige. Ta on varem kahel perioodil olnud meie ühingu juhatuse liige.
Ta osaleb Terateatri töös, mängib pimedate lauatennist. Ta peab tähtsaks ligipääsetavust, eriti ühistranspordi ligipääsetavust, ning Põhja-Eesti Pimedate Ühingu teenuste ja ringide toimimist.
Eelmisest koosseisust on juhatuses veel: Janne Jerva, Margus Kiin, Jaanus Riimets ja Artur Räpp. Nii kokku kuus inimest.
ARTIKLI LÕPP.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliige Reet Kaljula
17. mail toimunud üldkoosolekul nimetas ühingu üldkoosolek Reet Kaljula ühingu auliikmeks. Ta on aastast 2014 tegutsenud heliraamatute redigeerijana. Ta on see vaikne jõud Haapsalu sotsiaalmaja heliraamatute taga, kellest peaaegu ei räägita, kuid kelle redigeeritud ja DAISY vormingusse konverteeritud on suurem osa ligi 800-st Haapsalu sotsiaalmaja egiidi all valminud raamatust.
Kui arvate, et ta on kindlasti mõni helirežissöör, IT-naine või lihtsalt noor inimene, kes on juba klaviatuur käes sündinud, siis üldsegi mitte. Reet oli 62-aastane, kui ta 2014. aastal heliraamatute redigeerimisega alustas. Arvutit kasutama hakkas ta mõned aastad varem, nägemise kaotamise järel.
Kodus vaid teiste abi ootamine ei olnud see, mis Reeta rahuldas. Ta tahtis ise midagi sisulist teha, teistele pakkuda. Nii ta heliraamatute redigeerimise juurde jõudiski. Need 11 aastat ja ligi 800 raamatut hiljem on sisuliselt kogu töö tehtud vabatahtliku töö korras.
Ta on eeskuju, et nägemise kaotus, vanus ja teised terviseprobleemid ei ole takistuseks, et palju teha.
Kui meil oleks Reet Kaljula moodi inimesi vaid rohkem.
ARTIKLI LÕPP
Kirjeldustõlke konsultandina tantsupeol
Tekst: Priit Kasepalu
Kirjutan seda teksti poolteist kuud pärast 3. ja 4. juulil toimunud tantsupidu „Iseoma“. Vahetuid muljeid võis lugeda meililistist Vaba Mikrofon ja need avaldatakse ka Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu ajakirja Epüfon augustinumbris.
Konsultandi ülesanne on olla abiks kirjeldustõlgile – aidata kaasa sellele, et kirjeldustõlge oleks pimedale inimesele arusaadav. Olin viimati ühingu puhkpilliorkestri dirigendi Vello Loogna juubelikontserdi kirjeldustõlke konsultant. Siis tegime kirjeldustõlget kahekesi koos kirjeldustõlgiga. Tantsupeol oli aga kaks tõlkepaari. Ühes olid endine rahvatantsija ja rahvatantsude uurija Kadri Valner ning mitmes kirjeldustõlke valdkonnas tuntud Kai Kunder. Teises paaris olime koos teatrietendusi ja mullust ühtekuuluvuskontserti kirjeldanud Sigrit Vaiksaarega. Rühma tööd korraldas kultuurikorraldaja ja ligipääsetavuse eestkõneleja Piret Aus. Kirjeldustõlkerühma liikmete koostöö sujus väga hästi. Piret aitas tekkinud küsimuste lahendamisele igati kaasa – ükski tekkinud küsimus ei jäänud lahenduseta.
Tantsupeo kirjeldustõlke konsulteerimine oli mulle esmakordne. Eelnevalt sain õppevideote järgi teada, milline on tantsude muusika. Pingeline töö toimus aga siiski peoeelsel nädalal – esmaspäevast neljapäevani Kalevi Keskstaadionil, mitmel ööl kodus ja reedel telemajas.
Tavaliselt koostab kirjeldustõlk teksti, mille ta konsultandile saadab. Konsultant vaatab selle läbi ja saadab oma tähelepanekutega tagasi. Nii viimistletakse teksti mitu korda. Tantsupeol on kirjeldustõlke koostamine aga erilaadne. Tööpäevad staadionil on pikad. Tantsujuhid annavad tantsijatele läbi kõlarite juhiseid. Kõlab muusika. Muudetakse ka varasemaid tantsujooniseid. Ei ole vaikset kohta, kus tõlk saaks oma teksti konsultandile ette lugeda. Osa tema tööst staadionil toimub õhtuti ja tõlge valmib alles öösiti. Nii jäävad konsultandile teksti läbivaatamiseks hommikupoolsed öötunnid ja varahommikud. Tähelepanekute tegemisel tuleb olla kiire ja konkreetne. Hea tulemuse saavutamisel on väga oluline kirjeldustõlgi tähelepanelikkus ja sõnavara rikkus. Vahel ei saa konsultant kuidagi aidata, sest etenduses tekivad ootamatud olukorrad, mida tuleb mikrofoni ees kohe kirjeldada. Näiteks ei saa harjutada tantsupeo juhtide tänamise ega tantsijate väljamarsi kirjeldamist.
Lisaks tööle tuli olla ka omalaadne puhver nägemispuudega huvilise, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ning Eesti Puuetega Inimeste Koja vahel.
Tantsupeo eel ühingu enam kui 200 kasutajaga teabelisti saadetud postituste autor pahandas kirjeldustõlke rühma juhiga, sest info tantsupeo kirjeldustõlkega peaproov-etendusest ei jõudnud huvilisteni õigeaegselt. Teavitamine oli sihtasutuse töötaja ülesanne. Inimene, keda nahutati, ei saanud aga vastata, sest ei olnud selle listi kasutaja.
Saime koosolekul, kus lahendati kirjeldustõlke koostamise praktilisi küsimusi, sihtasutuse töötajalt info, et kojale saadeti tantsupeo peaproov-etenduse piletid levitamiseks juba 15. mail. Koda teavitas Eesti Pimedate Liitu piletite saamise võimalusest aga alles 6. juunil, misjärel liit sai info oma liikmesühingutele edastada.
Eesti Pimedate Liit pöördus Eesti Puuetega Inimeste Koja poole, et saada selgust, mis põhjustas kolmenädalase seisaku info edastamisel. Koja töötaja vastas, et ta on suhelnud sihtasutusega nii ürituse korralduse kui ka info jagamise osas. Oli kinnitatud, et kogu info avaldatakse kodulehel, mida selleks ajaks ei olnud veel tehtud. Ta saanud piletite kohta mai keskel kirja, et on sooritanud ostu Piletilevist. Kiri tema telefonis ega tööarvutis ei avanenud. Uurides sihtasutuse töötajalt piletite kohta, öeldud, et piletid saadetakse peagi. Lisainfo tulnud alles 6. juunil. Uues tööarvutis avanenud ka kiri. Seejärel tegutsenud töötaja nii kiiresti, kui sai, eraldades ja jagades piletid. Esimene kõne olnud Eesti Pimedate Liidule.
Nägemispuudega huvilised said piletid ja võisid neljapäeva, 3. juuli pärastlõunal kolm tundi kestnud kaunist tantsijate väljamarsi ja kirjeldustõlkega etendust staadionil nautida.
Huvitav oli etenduse eel uurida Kalevi Keskstaadioni maketti, mis oli just eraalgatusena valminud. Sai oma ettekujutust maketiga võrrelda.
Ühes koja teates oli kirjas, et uuendusena kantakse reede, 4. juuli õhtul tantsupeo etendust ETV2-s üle esmakordselt kirjeldustõlkega. See teade tekitas segadust, sest varasematel kordadel oli kirjeldustõlkega teleülekanne ETV põhikanalis. Enne ülekande algust kinnitas režissöör konsultantidele, et kirjeldustõlge läheb põhikanalisse. Kai saatis telemajast selle kohta info teabelisti. Nii ma ei teagi, millises ETV kanalis kirjeldustõlge oli – kas ühes või mõlemas.
Oleks tore ja edasiviiv, kui need, kes tantsupidu kas peaproov-etendusel või teleülekandes kirjeldustõlkega jälgisid või seda Jupiteris järelvaatavad, oma muljetest ning tähelepanekutest teada annaksid. Nii teaksid kirjeldustõlgid ja konsultandid, mida võiks edaspidi teisiti teha. Kirjeldustõlkega järelvaatamise link on:
https://jupiter.err.ee/1609734689/xxi-tantsupidu-iseoma
Tantsupeol konsultant olemine oli mulle põnev ja arendav kogemus. Kui ka edaspidi taoline võimalus tekiks, lööksin taas kaasa.
ARTIKLI LÕPP
Selle aasta tantsu- ja laulupeost
Tekst: Kert Küla
Selle aasta ühel päikesepaistelisel suvepäeval, nimelt kolmandal juulil, toimus Tallinnas Kalevi staadionil traditsiooniline tantsupeo etenduse peaproov, millel oli ka kirjeldustõlge. Just kirjeldustõlge võimaldabki nägemispuudega inimestel kuulmismeele abil filmis, laval või siin kontekstis tantsuväljakul, toimuvast tegevusest osa saada.
Käisin ka ise seda kirjeldustõlkega tantsupeo peaproovi kuulamas ja ütlen ausalt, et erinevalt nüansirohketest tantsude kirjeldustest, pakkus minule rohkem huvi selle tantsupeo kontsertetenduse sõnaline osa. Nimelt oli selle aasta tantsupeoetenduse teemaks suur suguvõsa kokkutulek, mis tähendas seda, et mitmetest Eesti piirkondadest, kagu-Eestist kuni lääne-Eesti saarteni, olid inimesed kokku tulnud Eesti pealinna Tallinna, ühele toredale peole nii-öelda keskpõrandale kokku, et ühiselt koos rõõmsal meelel laulda ja tantsida.
Jäi tõesti mulje, nagu oleks tegu mingisuguse suguvõsa kokkutulekuga kellegi koduõuel. Samuti meeldis mulle tantsupeo etendusel kõlanud muusika ja mitmekülgsed laulud, kuigi mõned lauluviisid olid Eesti eri piirkondadele omaselt murdekeelsed ja kohati tundus kõlaritest kostuv muusika liiga vali.
Eriti meeldis mulle Teretajate tants, mis kõlas kahel korral. See tants avaldas muljet just oma sõbraliku ja lahke sõnumi tõttu, nagu moodustaksid tuhanded või kümned tuhanded inimesed hooliva ja ühtehoidva kollektiivi ning laiemalt lähenedes oleks kogu Eesti ühtne kogukond.
Lamba pesu ringmängu ajal sai jällegi veidike naerda, kuid naljakaid episoode esines veelgi.
Tegelikult oli mõistagi tegu tantsudega ja mitmed inimeste rühmad tantsisid Kalevi staadionil muusika rütmis, aga olen ka varem paaril kirjeldustõlkega tantsupeo etendusel kuulajana osalenud ning minu jaoks on oluline pigem üritusel kõlav muusika ja sõnaline osa. Kahtlemata on ka nägemispuudega inimesi, kellele pakuvad huvi tantsude täpsed kirjeldused ning kirjeldustõlgid ja kirjeldustõlke konsultandid teevad olulist ja tänuväärset tööd. Näiteks sain kirjeldustõlke vahendusel teada, et koos mitme võimlejate rühmaga osales Kalevi staadionil toimunud tantsupeo etenduses inimesi üheksa tuhande ringis. See on ligikaudu kümme tuhat inimest ning seetõttu võttis mitmeid minuteid aega tantsupeoetenduse lõpus toimunud esinejate rongkäigus staadionilt väljakõnd. Kuna inimesi oli väga palju, siis tegelikult moodustus mitu väiksemat rongkäiku ja ürituse korraldajad innustasid rahvast edasi liikuma. Samuti oli kindlasti mitmeid tuhandeid inimesi publiku hulgas pealtvaatajatena. Meeleolu oli sellele sündmusele kohaselt ülev ja pidulik.
veelgi rohkem inimesi oli kokkutulnud paar päeva hiljem Tallinna lauluväljakul toimunud laulupeole. Omaltpoolt mainin veel, et olen lapsena koos emaga paaril korral pealtvaatajana laulupeol viibinud, kuid seal oli tõesti väga palju inimesi ning meenub, et jalad jäid pikast mäenõlval teki peal rätsepistes istumisest kangeks. Samuti oli suures rahvamassis liikudes omajagu trügimist. Laule kuulata oli muidugi tore, aga näiteks koju sõites bussi peale saamiseks tuli lauluväljakult jalgsi kõndida kas mõnesse Laagna tee äärsesse bussipeatusse või üritada siseneda Lasnamäe suunas sõitvasse bussi lauluväljakule lähemast Oru või J. Poska peatusest.
Viimastel aastatel oleme kuulanud üldlaulupeo ülekandeid televiisorist Eesti Televisioonist.
Omamoodi toredaks ettevõtmiseks on viie kilomeetri pikkune laulupeo rongkäik, mis kulgeb Tallinna kesklinnas mööda Pärnu maanteed ja Narva maanteed Vabaduse väljakult lauluväljakule ja minu teada peavad selles rongkäigus osalema kõik laulu-ja tantsupeol esinejad. Muidugi näidatakse seda rongkäiku koos lühikeste vestlustega ka televisioonis.
Tulles veelkord tagasi kolmandal juulil toimunud kirjeldustõlkega tantsupeo kontsertetenduse peaproovi juurde, väärib veel märkimist, et mitmetel tantsijatel olid seljas Eesti mitmetele kihelkondadele omased rahvariided. Näiteks kanti nii Kihnu seelikuid, setu rahvariideid, pastlaid, erinevate mustritega kirivöösid ja nii edasi. Lisaks sain ühel tantsupeo teadmikus oleval joonisel katsuda lilleõie kujulisi mustreid.
Rõõmsaid emotsioone pakuvad muidugi laulupeol kõlavad laulud. Sellel aastal kõlas laulupeol nii lastelaule kui vanemaid murdekeelseid laule.
Lõpetuseks tänan veel omaltpoolt viieliikmelist kirjeldustõlke meeskonda, kuhu kuulusid Piret Aus, Kadri Valner, Sigrit Vaiksaar, Kai Kunder ja Priit Kasepalu. Tegelikult hakati seda kirjeldustõlget ette valmistama paar kuud enne ürituse toimumist, jälgides tantsupeo proove.
ARTIKLI LÕPP
Ernst Ennot meenutades
Tekst: Jaanus Riimets
Ühel kenal jaanikuu päeval külastasid meie maja tondil kaks kena ja sõbralikku teatriinimest, Priit Põldma ja Kerli Jürgenson. Põhjuseks oli asjaolu, et paari päeva eest tähistati paljudes sünnimaa paikades ühe meie erakordsema poeedi Ernst Enno 150-ndat sünniaastapäeva. Kahjuks osales meie inimesi üritusel väga vähe, aga lootust on, et salvestust saab kuulata hoopis rohkem inimesi. Enno luule ja ka proosa tekstid on erilised. Neis on hellameelset sügavust ja lohutavad südamlikkust. Saime rääkida neil teemadel, mida suure haapsallase looming meile südameisse tõi. Kuidas saaks jätta mõju avaldamata luulerida „ja tasa laulvad minu vaiksed leinad“. Meil kõigil on elus omad leinad ja neist ei räägita muidu, kui ikka tasakesi. Hea, kui on toetamas siiras luule. Enno luule on vaikne luule. „Nii vaikseks kõik on jäänud ““ Kui meie ümber ja meie sees jääb tõeliselt vaikseks, siis suudame mõtelda ja sõpradega rääkida teemadest, mis on tõeliselt olulised ja mis meid puudutavad. Käigem ikka seda pikka teed, teed suurema arusaamise juurde.
ARTIKLI LÕPP
Väljasõit Viljandimaale koos Anu Raua keskuse külastusega
Tekst: Kert Küla
Selle aasta kaheteistkümnendal ja kolmeteistkümnendal augustil toimus Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse korraldatud väljasõit Viljandisse ja Viljandimaale ning sellel retkel külastasimegi tekstiilikunstnik Anu Raua keskust ja jalutasime veidi Suure-Jaanis.
Meie Viljandimaa retke esimesel päeval toimus giidiga tuur Viljandi linnas. Kõndisime mööda Viljandi vanalinna tänavaid, kus asub mitmeid vanemaid hooneid ning samuti kuulub mainitud väikelinn lisaks Tallinnale, Tartule, Pärnule ja Narvale ajalooliste hansalinnade hulka, kus korraldatakse mitmeid hansalaatasid ja muid sündmusi. Kõige tuntumaks on Viljandi saanud mõistagi tänu Viljandi Folgi-nimelisele pärimusmuusika festivalile. Ka meie jalutuskäigu ajal kui möödusime Pärimusmuusika aidast kostus sealt õrnu pillimängu helisid. Käisime veel Viljandi laululava juures ning jalutasime Viljandi lossimägedes, kust avanes vaade Viljandi järvele ja sealsele ujumiskohale. Viljandi ordulinnus on kahjuks hävinud, kuid mõned endise ordulinnuse müürid on alles ja elust muistses linnuses on üsna vähe teada. Külastasime veel Kaevumäge, kus varasemal ajal oli kaev ning Kirsimäge, kus kasvavad mitmed kirsipuud. Aastaid tagasi on suvisel ajal inimesi sõudepaadiga üle Viljandi järve vedanud paadimees ja Viljandi paadimehest, kellele jäid ilmselt igaveseks meelde ühe neiu ilusad sinised silmad on tehtud laul. Tuntuim Viljandi järvega seotud spordiüritus on aga ümber Viljandi järve jooks distantsiga ligikaudu kaksteist kilomeetrit ja giidi jutu järgi toimus esimene ümber Viljandi järve jooks juba aastal 1928 ja praeguseks on tegu üsna populaarse jooksuüritusega.
Üheks oluliseks vaatamisväärsuseks Viljandis on ka linnapea August Maramaa kuju, mis on eksponeeritud koos tema koera kujuga.
Viimaseks külastatud vaatamisväärsuseks Viljandis oli Vabaduse plats, kus paikneb kindral Laidoneri ratsamonument. Eesti Vabadussõja vägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri auks püstitatud ratsamonument sõjamehega hobuse seljas on esimene ja seni ainuke omataoline monument Eestis.
Viljandimaal sündinud silmapaistev riigimees kindral Laidoner oli Viljandi linna esimene aukodanik ning mainitud ausamba autoriks on Terje Ojaveer.
Pärast jalutuskäiku Viljandi linnas suundusime ööbima Endla külalistemajja ja pärast õhtusööki oli sauna kasutamise võimalus. Üsna väikesesse elektrikerisega sauna mahtus korraga neli inimest.
Viljandimaa väljasõidu järgmisel päeval külastasime Heimtalis endises koolimajas asuvat Anu Raua keskust ning kuulasime muuseumi giidi juttu istudes vanaaegsetes koolipinkides. Nimelt paikneb tekstiilikunstnik Anu Raua keskus, mis tegutseb praegu Eesti Rahvamuuseumi väikese filiaalina endises Heimtali koolimajas. Maja, milles me viibisime, oli ehitatud millalgi üheksateistkümnenda sajandi keskpaigas ning sellel ajal ja veel kahekümnenda sajandi alguseski oli koolielus tähtis roll vene keelel ja palvetundidel. Koolinädalad kestsid esmaspäevast laupäevani ja laupäev oli tavapärasest lühem, kuid põllutööde hooaja tõttu ei alanud kool esimesel septembril, vaid õppeaasta algas hiljem millalgi oktoobri alguses ning samuti lõppes õppeaasta praeguse ajaga võrreldes varem.
Need lapsed, kes elasid koolist kaugemal kui üks kilomeeter, ööbisid nädala sees koolimajas, äratus oli hommikul kell kuus ja iga õppepäev algas hommikuse palvega. Lisaks nädala toiduvarule pidi iga koolimajas ööbiv laps väidetavalt kodust kaasa tooma oma voodi, kusjuures Heimtali endise koolimaja teisel korrusel oli kaks magamistuba nimelt eraldi magamistuba poistele ja tüdrukutele.
Edasi läks jutt tekstiilikunstnik Anu Rauale, kes tähistas aastal 2023 kaheksakümnendat juubelit näitusega Elumustrid Heimtali muuseumis ning sellel näitusel oli eksponeeritud üle kuuekümne erinevate mustritega vaiba. Kokku on Anu Raua loomingus üle kahesaja eriilmelise kunstiteose ning eriti on teda inspireerinud mitmekesised kindamustrid ja need olid joonistatud ka Heimtali muuseumi lattaiale.
Anu Raud on üks omanäolisemaid ja mitmekülgsemaid loojaid eesti kunstis. Ta on nii tekstiilikunstnik, kirjanik, õppejõud, vanavarakoguja, muuseumiarendaja, rahvakunstipärandi hoidja-tutvustaja kui talupidaja. Anu Raua loomingu aluseks on meie rahvakunst ning tema juhendamisel ja eeskujul on sirgunud terve põlvkond tekstiilikunstnikke ja käsitöölisi, kes ammutavad inspiratsiooni meie rikkalikust rahvakultuuri pärandist.
Meile näidati Anu Raua keskuses kahte kaunist tekstiili, mis ei olnud küll Anu Raua enda tehtud, vaid hoopis kogutud ja omasid ajaloolist väärtust, kuid kuna tegu oli muuseumi eksponaatidega, siis neid esemeid katsuda ei saanud ja muuseumi töötajal olid käes valged kindad.
Esiteks näidati meile Läänemaa pulmavaipa, mis pandi tavaliselt pärast pulmi abieluvoodi kohale magamistoa seinale. Sellel punase taustaga pulmavaibal olid kujutatud mitmesugused mustrid; kaheksakannad, rombid, ruudud ja ristikesed ning rohelist värvi puulehed.
Teiseks näidati meile saanitekki, mis oli kaunistatud mitmete väikeste ruutude ja lilledega ning selle saaniteki keskel oli ümmargune ring ja rõngasse keerdunud ussi kujutis.
Üks huvitav vaip, mis on Anu Raua enda tehtud, kannab nimetust (Neljal Käel) ja sellel on kujutatud nelja käelaba osutamas nelja ilmakaare suunas ja samuti on sellel kootud vaibal kaks südame motiivi, mis sümboliseerivad kaht armastavat inimest. Neljal käel, ühel meelel, kahel südamel.
Kahekesi- neljal käel on ikka lihtsam kõiki töid ja toimetusi teha eriti siis kui ollakse ühel meelel.
Anu Raua jaoks omas number neli olulist tähtsust. Nimelt on meil neli põhilist ilmakaart ja neli aastaaega. Samuti kasutas ta oma mitmekesises loomingus tihti nelinurkseid-ruudukujulisi motiive.
Pärast Anu Raua keskust külastasime kauni lilleaiaga Nõrga talu, kus oli palju lõhnavaid flokse, hostasid ja muid lilli. Üks huvitav natuke piparmünti meenutava üsna tugeva lõhnaga taim selles lilleaias oli harilik monarda, mille lehti ja õisi saab panna ka tee sisse. Omaltpoolt ütlen veel, et selle monarda lehed annavad teele üsna hea maitse.
Viljandimaa retke lõpetuseks jalutasime veidike Suure-Jaanis, kus oli meil lõunasöök. Suure-Jaanis paikneb ka muistse Sakala piirkonna tähtsat eestlaste väejuht Lembitut kujutav Suure-Jaani mälestussammas. Nimelt langes kuulus eestlaste väejuht Lembitu aastal 1217 Suure-Jaani lähistel Löhavere linnamäel toimunud Madisepäeva lahingus. Mälestussambal kujutatuna hoiab eestlaste muistne väejuht Lembitu haavatuna ühes käes mõõka ja kannab kilpi. Ühtlasi mälestab Suure-Jaani mälestussammas Viljandimaa vabadussõjas langenuid. Veel käisime Suure-Jaani paisjärve ääres ning möödusime Suure-Jaani kirikust, mille kellatorn on praegu remondis.
Oligi järjekordselt üks vahva väljasõit läbi saanud ning sõitsime tellitud bussiga Tallinna tondile.
ARTIKLI LÕPP
Esmakordselt Tapal
Tekst: Jaanus Riimets
Olen teatrimees Priit Põldmaaga suhelnud juba mitmeid aastaid ja kuuldes lavastusest Süütu, mida pidi etendatama Tapa raudteejaamas, siis tekkis kohe huvi ka seda külastada. Kahjuks meie inimesi just väga palju ei osalenud, aga ikkagi ühel toredal suvepäeval istusime viiekesi meie Tondi maja lähedal asuvas rongipeatuses kena vaikselt liikuva rongi peale ja sõit Tapale võis alata. Mulle on alati väga meeldinud rongiga sõita ja muide see oli ka üks põhjusi, miks seekord paljudest suvelavastustest just Süütu valisin, sest teadsin, et sinna saab mõnusasti rongiga kohale. Plaanis oli ka rongiga tagasi linna sõita, aga etteruttavalt võib ütelda, et saime koju sõita lausa teatri enda bussiga. Niivõrd sõbralik oli meie vastuvõtmine teatri poolt. Ma ei tea, kui paljud meie lugejatest teab Tapakohta seda anekdoodisarnast lugu, et punaste võimule tulles olevat sealsele ajalehele nimeks pandud Tapa kommunist, aga kuna see kõlas veidi irooniliselt, siis asendati see nimetusega Tapa edasi. Etenduse Süütu teema puhul oli selline veidi naljakas meenutus üsna asjakohane. Sai ka enne meie inimestega juteldes seda vana lugu mainitud. Jõudsime tükk aega enne etenduse algust kohale ja saime kokku ka teatri juhi ja omaniku andresega. Rääkisime pimedate teatrihuvidest ja loodan, et selle teatriga saame ka tulevikus koostööd jätkata. Priit Põldmaa seekord ise kohal ei olnud, aga teatriinimesed võtsid meid äärmiselt sõbralikult vastu. Pärast etendust tehti koos trupiga ühispilt ja kohad olid äramärgituna esireas. Muidugi oli meil teada, et etenduse teema on väga traagiline ja kui seda pärast õhtul koju sõites mainisime, siis jõudsime arusaamisele, et elu ongi väga tihti traagiline. Kõik, ka nooruses pole sugugi lust ja lillepidu. Ingerisoomlaste kurvast saatusest olime kuulnud enne ka, aga need olukorrad, mis avanesid etendusel olid lausa kohutavad. Selleks, et küüditamisest pääseda, oli vajalik sõlmida fiktiivne abielu kohaliku inimesega ja seda noor neiu ka tegi. Samas piiras teda oma himudega ka üks punaste sabarakk. Lavastuses oli palju lausa jubedustekitavaid olukordi. Kui ühiskond antakse mõne totalitaarse ideoloogia küüsi, olgu selleks siis kommunism või natsionaalsotsialism, siis on alati palju süütult kannatajaid ja sageli saavad oma löögid ka väga noored inimesed. Etendust mängitakse ka järgmisel suvel ja soovitan seda vaatama minna. Seda, et jälle teatri bussiga koju saab, ei saa lubada, aga tegelikult saab ilusti koju ka õhtuse rongiga. Ka tehti meile piletihinnas vägasuur soodustus. Oleme teatrile väga tänulikud.
ARTIKLI LÕPP
Suvine retk Viru rabasse ja Jägala joa juurde
Tekst: Kert Küla
Selle aasta päikeselise ilmaga üheteistkümnendal juunil toimus mõnus suvine retk Harjumaa idaosas paiknevasse Viru rabasse, mere äärde ja Tallinna lähistel Jõelähtme vallas asuva Jägala joa juurde.
Selle väljasõidu korraldas Clelia Piirsoo samal nädalal kui Põhja-Eesti Pimedate Ühingut külastasid soomlased. Tegelikult toimus samal nädalal, paar päeva hiljem veel teine sarnane tellitud bussiga väljasõit, mille käigus külastati Harjumaa lääneosas paiknevat Keila-Joad ning samuti toimus giidiga ekskursioon ja lõunasöök Laulasmaal asuvas kuulsa helilooja Arvo Pärdi Keskuses.
Mind kutsus mainitud ekskursioonidele ühingu projektijuht, tegevuste koordinaator ja keraamikajuhendaja Clelia Piirsoo ning kahe tuuri hulgast valisin välja ühe huvipakkuva. Eesmärgiks oli, et mõlemal väljasõidul osaleks võimalusel võrdne arv eestlasi ja soomlasi, kellele veidike meie kodumaa ilusaid kohti tutvustada.
Otsustasin valida Harjumaa idapoolse piirkonna tuuri just sellepärast, et polnud nendes kohtades mitu aastat käinud, kuigi meie pere maakodud asuvad just Ida-Harjumaal.
Päikeselise päeva hommikul kell üheksa alustaski meie kolmekümne kohaline tellitud buss Tallinnast Tondi 8 A juurest sõitu ning pärast soomlaste sadamalähedase hotelli juurest peale võtmist suundus meie tellitud buss Tallinna lauluväljaku juurde, sõites mäest üles ja seejärel mööda Lasnamäel asuvat Juhan Smuuli teed Peterpuri teele ning edasi mööda Peterpuri teed linnast välja. Jõudes neljarealisele Tallinn-Narva maanteele, sõitsime otse kuni Loksa teeristini ning pärast suurelt maanteelt ära keeramist oligi aeg esimeseks peatuseks Viru raba parklas ja sõidule oli kulunud veidi üle tunni aja.
Pärast bussist väljumist suundusime esmalt laiale metsateele, mis oli vaatamata mõningatele puujuurtele küllaltki hõlpsasti läbitav. Minu saatja Lauri sõnul oli metsarajast kaugemal näha pohlavarsi ja mustikavarsi ning valdavalt oli tegu männimetsaga. Pärast lühikese metsaraja lõppu muutus maastik rabale omasemaks ning edasi liikusime aeglaselt mööda laudteed. Nimelt viib parkla lähedalt kuni Viru raba vaatetornini lai laudtee, mis on lapsevankri või ratastooliga läbitav. Vaatetornist edasi läheb laudtee kitsamaks ning sellel saavad inimesed liikuda ainult üksteise järel kõndides. Ka meie jalutasime ainult vaatetorni juurde ja sealt sama teed tagasi parklasse ja osa seltskonnast käisid ka vaatetornis. Kokku oli meie retke pikkuseks kolme kilomeetri ringis. Linnulaulu oli vähe ning kõrvu kostis Narva maantee liiklusmüra.
Viru rabas asub ka rabajärv, kus saab ennast vette kasta ning kindlasti leidub laudteest eemal rabametsas jõhvikaid ja murakaid ning raba ümbritsevas männimetsas leidub pohli ja mustikaid.
Tegelikult on rabadesse ja mitmetele soistele aladele laudteede rajamise põhjuseks reaalne vajadus hoida rabades olevat õrna pinnast liigse tallamise eest ja seeläbi kaitsta mitmeid soo kooslusele omaseid taimi, samblaid ja samblikke hävimise eest.
Mõistagi on inimestel mööda laudteid ohutum ja mugavam liikuda, kuid teisalt muutuvad rabad paremini ligipääsetavamaks ja mõned looduskaunid piirkonnad kannatavad nii-öelda liigse inimeste surve all. Giidi jutu järgi külastab Tallinnale lähedast Viru raba aastas ligikaudu nelikümmend tuhat inimest ja enamik neist liiguvad mööda laudteed, mis kohati langeb kokku sealse varasema metsarajaga. Meie seltskonna külastuse päeval oli Viru rabas rahvast vähe, vaid mõned jalutajad.
Ilmselt tuleneb Viru raba nimetus sellest, et mainitud raba asus Eesti varasema haldusjaotuse järgi täpselt Harjumaa ja Virumaa piiril ning tänapäeval kuulub Viru raba Lahemaa rahvuspargi koosseisu Harjumaa ida ossa, jäädes Lääne-Virumaa piiri lähistele. Viru raba läheduses asub veel Kõnnu suursoo, mitmeid külasid ning samuti Kolga mõis, mis toimib praegu kohaliku kihelkonna muuseumina.
Giidi jutu järgi olevat Viru raba tekkinud pärast mandrijää taandumist seal piirkonnas paiknenud suurema järve kinnikasvamisel ehk siis samal viisil nagu on moodustunud enamik soiseid alasid.
Tasub veel lisada, et aastatuhandete jooksul on soisesse pinnasesse turbakihti üha rohkem ladestunud ning külastatud paiga puhul ongi tegu kõrgsoo ehk rabaga.
Nimelt jagatakse soode areng üldiselt kolmeks etapiks, millest esimene on madalsoo, teiseks siirdesoo ehk ülemineku faas ning viimasena kujuneb kõrgsoo ehk raba. Nii et iga soo ei olegi raba.
Sood ja rabad moodustavad eraldi ökosüsteemi, olles oluliseks osaks mageda põhjavee ringes ja aidates siduda süsinikku.
Sellel suvisel jalutuskäigul Viru rabasse saime oma kätega katsuda niisket turbasammalt, mõningaid väikest kasvu rabamände, pehmete õitega tuppvillpead ja kohati oli tunda üsna vänget sookailu lõhna. Kuna raba pinnas on üsna toitainetevaene, ongi mitmed rabas kasvavad taimed väiksemat kasvu ning samuti leidub Eesti soistes piirkondades putukatest toituvat taime nimega huulhein.
Just niisugused avastused ja teadmised muudavadki loodusretked ja muud väljasõidud huvitavamaks.
Viru raba koos sealse parkla ja vaatetorniga kuulub Riigimetsa Majandamise Keskuse ehk RMK haldusalasse ja parklas on minu teada kaks välikäimlat. Tegelikult haldab RMK mitmeid puhkealasid ja looduskauneid kohti üle-Eesti ning Pärast jalutuskäiku Viru rabas külastasime poole tunnise bussisõidu järel RMK Kaberneeme puhkeala, kus asuvad mõned lõkke ja grillimise kohad, mis on linnalähedase asukoha tõttu ilusate ilmadega tihti hõivatud. Kaberneeme puhul tasub veel mainida, et tegu on mereäärse asulaga, kus saab nii rannamõnusid nautida kui ka jalutada männimetsas.
RMK Kaberneeme alal tegimegi väikese lõunasöögi süües õuelaudade ääres pinkidel istudes plastikust kahvlitega otse karbist sünnipäevasalatit ja hammustades salati kõrvale pirukat. Jook pidi endal kaasas olema. Pärast sööki käisime mereääres merd vaatamas ja laineloksu kuulamas.
Lõpetasime oma vahva retke Jägala joa juures, mis on kaheksa meetrit kõrge ja üle viiekümne meetri laiune. Kuna kevad oli tänavu üsna vihmane, tekitas veerohke Jägala juga kaheksa meetri kõrgusest paejärsakust alla langedes üsna kõva kohinat. Varem olen käinud Jägala joa juures nii kevadise suurvee ajal pärast lume sulamist kui põuaselt kuival suvel. Üldiselt võib rohke veega perioodidel kuulda joa juures üsna tugevat langeva vee mühinat ja kuivadel suvedel vuliseb kosk vaiksemalt.
Minu sõber ja abistaja Laur Raudsoo tegi Jägala joa veemöllust nutitelefoniga väikese video.
Olen kuulnud, et joa juures käiakse ka talvel kui juga on osaliselt jäätunud, ilusaid vaateid nautimas.
Tagasi pealinna jõudsime kella kolme paiku ning buss sõitis Kesklinna poole hoopis Laagna tee kaudu.
Kindlasti tasub võimalusel nii Viru raba, Jägala juga, Keila juga ja muid Põhja-Eesti looduskauneid paiku külastada, kuid seda kindlasti nädala sees kui on vähem rahvast.
ARTIKLI LÕPP
Mõtteid Liza Marklundi krimilugudest
Tekst: Jaanus Riimets
Inimesed, kes mind tunnevad, teavad üldiselt, et mulle meeldivad krimilood, nii filmides, kui raamatutes. Üsna eriliselt on mind selles vallas mõjutanud Liza Marklundi looming. Ei hakanud kokku lugema, kui palju tema lugusid olen lugenud, aga need kõik on väga põnevad ja veel enam, annavad pildi tänapäeva ja mõnevõrra mineviku Rootsi kohta. Rootsi on meile üsna lähedane ja pealegi said tuhanded eestlased pelgupaiga just sellel toredal põhjamaal. Rootsi rahvakodu on muidugi tänaseks muutumas, aga midagi on sellest ikka järel. Kui palju aega oli Rootsi neutraalne riik, siis nüüdseks oleme siin kandis kõik saanud NATO liikmeks ja julgeolekuteema pole võõras ka kirjanikule. Rootsis on ikka rõhuasetus olnud vabadustel ja teisalt ka suurte ja võimsate -kaasa arvatud USA-teatud pelgamisel ja isegi teraval kritiseerimisel. Ei hakka siin arutlema, kui põhjendatud see vastandumine on, aga rootslased on üldiselt pigem vasakule kui paremale kaldu. Marklundi terava kriitika ja lausa taunimise on ära teeninud mineviku traditsioonilised ellusuhtumised, milliseid on muidugi esitatud sellises valguses, et jääbki üle neid ainult hukka mõista. Näiteks samasoolisus pälvib suure poolehoiu, aga igasugune vägivald-eriti naiste suhtes-täieliku hukkamõistu. Muidugi on selline hukkamõist põhjendatud, aga samas isiklikult mina ei arva, et päriselt avalik kõike lubatavus pole alati asjakohane. Sageli ongi suured vabadused populaarseks muutnud just seetõttu, et endised kõige piirajad on ise olnud hullemad moraali vastu eksijad, kui need, keda nad kritiseerivad. Ja kirjanik ei saa ka tõde eirata, nii mõnigi samasooihar on pidanud oma päevad lõpetama AIDS-i tõvevoodis. Muidugi tuleb kõigile kannatajaile kaasa tunda, aga inimesed peavad teadma põhimõtet: Mida külvad, seda lõikad. Olen veendunud, et mitte riik pole see, kes peaks jõuga kõiki moraaliseadusi kehtestama. Surve all ei saavutata tõelist moraali, vaid ainult moraali aseaine. Vanamees, kes vägistab noore tüdruku ja sõimab samas samasoolisi pole sugugi parem kui noodsamad samasoolised.
Viimaste Marklundi raamatute tegevuspaik on polaarjoone tagune ja seal elavad mõnevõrra teistsugused inimesed. Sinna satub olude sunnil ka vene luure agent, kellest saab rootsi luure agent ja kes armastab toredat rootsi meest. Marklundi tegelased igatsevad sõprust ja armastust ja kui nad märkavad suurt kurjust, siis nad ka võitlevad selle vastu. Neile on kallis Rootsi ja lihtsad inimesed, kes seal elavad. Nad on harjunud suhtelise jõukusega tänapäeval, aga nad tunnevad kaasa ka vaestele, sest nende ajaloolises mälus on asjaolu, et rootslased pole mitte alati olnud jõukad. Jõukaks on nad saanud tarmuka tööga ja aruka poliitikaga. Paraku on see poliitika aeg-ajalt kaldunud äärmustesse. Selle tulemusena on sealmaal tänapäeval ka palju võõrast vägivalda. Justkui enda omast ei piisaks. Kuid Liza Marklund on vägivalla vastu. Nii oma, kui võõraste vägivalla vastu. Olgem ka meie.
ARTIKLI LÕPP
Anekdoodid
Kalle ja Tõnis lähevad esimest korda elus langevarjuga hüppama.
Õhus hõljudes küsib Tõnis sõbralt: „Õuna soovid?“
„Miks ka mitte? Anna!“
Tõnis annab õuna sõbrale ja võtab endale ka. Õunad ära söödud,
viskavad nad õunasüdamed alla maapinna suunas ja Tõnis uurib
sõbralt uuesti, et kas ta veel õuna sooviks.
„Muidugi, anna!“
Söövad need ka ära ja Tõnis pakub jälle sõbrale õuna.- „Kust sa neid õunu võtad?“ tunneb Kalle huvi.
„Sinu seljakotist!“ vastab Tõnis.
Punapäine Viktor läheb üle pika aja hambaarsti juurde.
„Mul on kollased hambad,“ kurdab ta arstile.
„Kollased hambad, kollased hambad ...,
mis vahet seal on? Osta endale siis roheline lips.“
Viktor sai peo käigus pussitada ja sõbrad viisid ta kiiresti erakorralise
meditsiini osakonda vastuvõtule, et nuga kõhust välja võttes
teda ise mitte rohkem vigastada.
Arst tuleb umbes kahe tunni pärast Viktorit üle vaatama küsimusega:
„Noh, kas valus ka on?“
„Ainult siis, kui ma naeran,“ saab ta sarkastilise vastuse.
8-aastane poiss pöördub Viktori poole:
„Issi, kui vanalt ma võin nii kaua õues olla nagu ma ise tahan?“
„Ma ei tea seda isegi poeg. Ma ei ole veel nii vanaks elanud.“
Pensionär jalutab rahulikult tänaval.
Noortekamp tuleb teda tülitama:
„Vali nüüd vanamutt hoolikalt – käekott või elu?“
„Mis tähendab „või“? Mõlemad võtke!“
Mees on reede õhtul natukene napsu võtnud ja lubab oma naise rooli.
Neljandal ristmikul ei pea ta enam vastu ja küsib naise käest:
„Miks sa üldse suunatuld ei näita?“
„Mis mõttes,“ uurib naine. „Miks ma peaks?“
„Sellepärast, et teised teaksid, kuhu sa keerad ...“ selgitab mees.
„See kuhu mina keeran või kuhu mina lähen,
see ei ole nüüd küll mitte kellegi asi,“ ärritub naine seepeale.
Purjus naine tuleb õhtul koju, läheb kööki ja vaatab, et mees peseb nõusid.
„No kurat, mina otsin sind mööda baare taga, aga sina seisad siin ja pesed nõusid!“
Mehelt rööviti naine ära ja järgmisel päeval saabus nõue:
„Kui te kahe tunni jooksul raha ei too, siis me toome selle naise teile tagasi!“
Vanamees läks juhilubade pikendamise jaoks silmakontrolli.
Silmaarst küsib: „Millist tähte ma teile praegu näitan?“
„Aga kus te kurat üldse olete,“ uurib mees.
Uue aja vanasõnad
Lapsi ei too toonekurg ja neid ei leita kapsalehe alt, vaid need laetakse alla wifi kaudu.
Kurg viib lapseainult sinna perre, kuhu traadita internet ei ulatu.
Mida kiirem netiühendus, seda kiirem laps.
Kodu on koht, kus traadita internet ühendub automaatselt.
Kel tasulise artikli jaoks ei jätku raha, peab leppima kommentaariumiga.
Delfi kommentaator ei maga.
Wifi keset küla.
Hoia inimesi, kelle seltskonnas sa unustad, et su telefonis internet on.
Ära asjata äppi näpi.
Postitad, järelikult oled olemas!
Muusika tuleb pilvest alla laadida, vihm sajab ise.
ARTIKLI LÕPP
Õnnitleme septembrikuu juubilare
Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma septembrikuu juubilare.
Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks!
September:
*Heli Pikkof 70
*Roone Spiegel 55
*Sven Sandvik 55
*Eve Treial 55
Palju õnne kõigile!
ARTIKLI LÕPP
Kuulutused
Esmaspäeviti ja neljapäeviti toimuvad pimedate lauatennise treeningud, kell 16.00- 18.00 ühingu spordisaalis, treener Rein Järve käe all.
Seoses PPÜ tegevuskeskuse spordisaali kasutajate arvu suurenemise ning üldkulude (vesi, elekter ja koristus) hindade tõusuga kehtestab Põhja-Eesti Pimedate Ühing spordisaali kasutamise hinnakirja ja korra alates 01. jaanuarist 2025:
• Ühekordne saali kasutus PPÜ liikmele 1 euro, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 2 eurot.
• Kuu kasutus PPÜ liikmele: 5 eurot, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 7.50 eurot.
• Ühe maksena terve aasta ette makstes on summa PPÜ liikmele 45 eurot, mitteliikmele ja liikmemaksu võlglasele 75 eurot.
Spordisaali kasutamise kord:
1. Spordisaalis on lubatud viibida sisejalatsites või spordisokkides.
2. Spordisaal on mõeldud sporditegevuseks ja dušširuum kasutamiseks peale treeningut.
3. Inventar: Suhtuge inventari heaperemehelikult. Puhastage see pärast kasutamist ning asetage oma kohale tagasi.
4. Spordisaalis tuleb hoida puhtust ja korda. Klient on kohustatud spordisaali kasutamise lõppedes treeningseadmed puhastama tekkinud prahist ja higist (pumbapudel puhastusvahendiga asub laua peal riiulil).
5. Viimane lahkuja kustutab tuled, lukustab ukse ja paneb võtme tagasi oma kohale.
6. Põhja-Eesti Pimedate Ühing ei vastuta kliendi tervisliku seisundi ega isiklike asjade eest.
Teisipäeviti ja reedeti toimuvad kabe - male treeningud kell 10.00- 14.00.Treener Heiki Sookruus. Omaosalus 2 eurot kuu.
Teisipäeviti pilatese trennid kell 13:00-14:00, Tondi 8A saalis. Treener Lee Merila. Selga mugavad riided ja kaasa vahetusjalanõud või sokid. Omaosalus 3 eurot kord. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume eelnevalt registreerida katrin@ppy.ee või telefonil 6748945.
Kolmapäeviti kell 16.30- 18.00 toimuvad saalis ansambli proovid Kaia Kattai juhendamisel. Oled väga oodatud laulma. Oluline, et pead viisi ja käid proovides.
Reedeti toimuvad saalis ühingu puhkpilliorkestri proovid kell 17.30- 19.00 maestro Vello Loogna käe all.
Spordi ja kultuuritegevust rahastab Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
26. septembril, reedel, toimub keskkonnateadlikkuse projekti raames viimane üritus- Loodusmuuseumi külastus koos giidiga. Koguneme kell 9.10 Tondil. Liigume koos Tallinn-Väike bussipeatusse kell 9.36 number 5 väljuvale bussile. Vabaduse väljakult liigume jala edasi Loodusmuuseumi. Palume registreerida e-posti aadressil katrin@ppy.ee või helistades telefonil 6748 945.Viimane registreerimise päev on teisipäev 23. september
Oktoobril, kolmapäeval tähistame rahvusvahelist muusikapäeva. Algusega 14.00, Tondi 8a saalis esineb Ivar-August Kalaus (laul, akordion, suupill) kontserdiga Pidu päise päeva ajal. Olete oodatud! Sissepääs tasuta.
02. oktoobril, neljapäeval, Kultuurikeskuses Kaja, aadressil E. Vilde tee 118 algusega 18.00 esineb kontserdiga ühingu puhkpilliorkester maestro Vello Loogna juhatusel. Sissepääs tasuta.
17. oktoobril, reedel tähistame rahvusvahelist valge kepi päeva.
Esialgne päevakava:
Silmalaegas -abivahendite tutvustused kell 15.00-16.30
Päeva lõpetame kell 17.00 algava kontserdiga
Avatud on tegevusruumid - spordisaal, keraamika ja käsitöö (näitus-müük), arvutiklass.
Samal päeval on avatud ka Blindsound muusika- ja Müstika tantsustuudio, kuhu võib uudistama minna.
Sel aastal ei toimu sellist PIME festivali nagu varasemalt vaid mõned festivali sugemed liituvad PPÜ valge kepi päevaga.
Päeva vältel kuuleb Tondi 8a maja mitmes sopis erinevat muusikat.
Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu laenutus toimub nii Suur-Sõjamäel kui Tondil. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefonil 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@rara. ee teel.
Neljapäeviti kell 12-14 on lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada.
Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www. veebiraamatukogu. ee.
Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.
Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
Teisipäeval on uus vastuvõtuaeg kella 13:00 kuni 17:30
Neljapäeval on uus vastuvõtuaeg kella 10:00 kuni 14:00
Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848
ARTIKLI LÕPP
INFOLEHE LÕPP