Märts 2018
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 3
Ilmub alates novembrist 1997.
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Infolehe toimetus:
Peatoimetaja: Mirja Räpp
telefon: 58 141 363
E-post: mirjak@hot.ee
Toimetuse liikmed:
* Eduard Borissenko
* Jakob Rosin
* Vello Vart
Sisukord
- Juhtkiri: Kevad on aeg lasta ideedel ja plaanidel tärgata
Mirja Räpp - Jaanuarikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
- Nägemisvaegurite elust-olust Eesti Vabariigis
Vello Vart - Reisimuljeid Vilniusest ja Peterburist
Kaia Nõlvak - Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis kõneldust
- Invamess 2018 tulekul
- Esitleti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit „Puuetega inimeste eluolu Eestis“
- Kuulutused
Juhtkiri:
Kevad on aeg lasta ideedel ja plaanidel tärgata
Koos märtsikuuga saabub meile taas kord kevad. Esialgu üsna talve moodi, kuid vaikselt tuleb valget aega juurde, päikesekiired muutuvad soojemaks ning õige pea ei suuda looduse ärkamine talveunest end enam tagasi hoida. Inimeste talvetardumus sulab üles ning justkui esimesed pungad puudel hakkavad meie peades arenema uued ideed ja plaanid. Tahaks midagi korda saata, kusagile minna, miskit vahvat kogeda ja lihtsalt talve üleelamisest rõõmu tunda.
Jalutada lumest ja jääst puhtaks sulanud linnatänavatel ning lasta soojadel päikesekiirtel end paitada, alustada võib kasvõi niisugusest väikesest sammust. Jalutades võib juba mõelda edasistele plaanidele. Varsti hakkabki silme ette joonistuma siht, mida mööda võiks olla täiesti tore sammud seada. Lähete algatuseks sõbrale külla ning teete üheskoos ühiseid kevade- ja suveplaane edasi. Pimedate ühingusse tasub samuti sisse astuda, kas siis osalemaks virgutavates joogatundides, savitööd proovimaks või kasvõi lihtsalt liikmemaksu tasumiseks. Aprillis ootab Tondi tänava majas ees kevadkontsert, mis kindlasti tasub kuulamist.
Ühingu majas, kasvõi selsamal kevadkontserdil, saab kokku vanade tuttavatega, kellega hea mõtteid vahetada ning ootamatult võib siingi tärgata mõni ühise ettevõtmise plaan. Nägemise täielikul või osalisel puudumisel ei maksa lasta end kammitseda. Võib-olla tasub vaagimist plaan ühiselt reisile minna, sest kuigi silm ehk eriti teraselt ei seleta, saab uusi emotsioone ikka. Reisimist saab nautida erineval moel ja erinevate meeltega. Ehk annavad siin natuke innustust käesoleva infolehe veergudelt leitavad reisimuljedki.
Igatahes ei maksa ühtegi ideed maha matta vaid põhjusel, et silmanägemine puudulik juhtub olema. Kui maa seest vaevu nina välja pistnud taimeke kohe umbrohu pähe välja kiskuda, ei saagi me kunagi teada, milline ilus õis sellest sirguda oleks võinud.
Kevad on ilus aeg. Tundkem sellest täiel rinnal rõõmu, laskmata end pidevalt eksitada igapäevamuredest. Laskem endas vabalt võrsuda kevadistel ja suvistel plaanidel, sest mine sa tea – saavadki ühel heal päeval koguni teoks tehtud. Vähemalt mõni neist kindlasti.
Mirja Räpp
Peatoimetaja
Jaanuarikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
Koosolek toimus 17. jaanuaril 2018. aastal.
Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.
Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Eduard Borissenko, Janne Jerva, Kert Küla, Artur Räpp, Ahti Tomp, Margus Kiin ning tegevjuht Helen Künnap.
Skype teel võttis koosolekust osa Kristiina Peetsalu.
Koosoleku päevakorras oli kuus küsimust:
- Uute liikmete vastuvõtmine.
- Ülevaade PPÜ Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) projektist.
- Tondi 8A haldamisest.
- Isikliku abistaja teenusest.
- Tegevus ajavahemikul 14. november 2017 kuni 17. jaanuar 2018.
- Jooksvad küsimused.
Koosoleku esimese päevakorrapunkti teemaks oli uute liikmete vastuvõtmine.
Juhatus otsustas ühingu liikmeks vastu võtta järgmised inimesed: Silja Maapalu, Pjotr Nestertšuk, Olga Birch, Kamo Stepanyan.
Teise päevakorrapunkti juures anti ülevaade PPÜ Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) projektist.
Helen Künnap andis teada, et vahearuanne on KÜSK-le esitatud. Uus Ühingu kodulehekülg on valminud, mureks on aga meie kodulehekülje sisu. Ta soovis, et juhatus mõtleks kaasa, missugune info ja missugused lood võiksid meie koduleheküljel kajastuda. Vaja oleks, et koduleht oleks informatiivsem. Näiteks infot neile, kes on hiljuti nägemise kaotanud. Missugune on meie visioon ja missioon. Juhatus võiks teha oma ettepanekud veebruari kuu juhatuse koosolekul. Projekti raames ostsime Ühingule projektori, ekraani ja sülearvuti.
Annetusi on kogutud 8000 eurot. Peale ringvaate saadet oli laekumine aktiivsem. Vaja on rohkem viidata koduleheküljele, kus on link anneta. Projekt kestab selle aasta mai kuuni. Projekti raames tuleb läbi viia ümarlaud.
Juhatus arutas ümarlaua toimumise aega ja käsitletavaid teemasid. Leiti, et peaks olema seos teenustega, mida me selles majas pakume.
Kolmanda päevakorrapunkti juures räägiti Tondi 8a haldamisest.
Helen Künnap andis teada, et spordisaal on valmis, põhimõtteliselt on ka kolitud. Jäänud on veel akendele ruloode tellimine. Hetkel toimub koridorides tuletõkkeuste paigaldamine.
Meie maja elektrist - Saime peakilbi ostmiseks raha ja kilbid on ka olemas. Peakilp on tellimisel. Kõigepealt tuleb korda teha peakilbi ruum, mis võtab ka aega. Peakilbi ruum koosneb kahest ruumist. Üks ruum on ette nähtud laoruumina, kuid kuna kilbiruumi saame läbi rentniku ruumi, siis seetõttu pole võimalik seda ruumi laoruumina kasutusele võtta. Õige pea peaks saama ka vastava hinnapakkumise
Juhatus otsustas, et tuleb ehitada suurem ruum. Lõpliku otsuse langetab juhatus kui on tutvunud hinnapakkumisega.
Juhatus arutas rentniku, spordiklubi Meihua reklaami paigaldamist meie maja välisküljele. Seoses sellega tekkis juhatusel palju täiendavaid küsimusi - reklaamimaks, reklaami mõõdud, mis materjal, kas valgustusega. Paluda saata spordiklubil tutvustav kiri, mis sisaldaks eelpoolnimetatud küsimustele vastuseid, peale mida teha vastav leping, et reklaami ülesse panemise, samuti maha võtmise kulud, tasub rentnik, samuti reklaami visuaalne pool peab korras olema.
Neljanda päevakorrapunkti juures räägiti isikliku abistaja teenusest.
Otsustati: Isikliku abistaja teenuse (IAT) tundide jagamise kriteeriumid, samuti sotsiaalhoolekande seadusest vastavad punktid tuleb üle vaadata.
Vastavalt Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuameti poolt saadetud lepingule on isikliku abistaja teenuse tunde vähem kui 2017. aasta alguses.
Viienda päevakorrapunkti juures räägiti ühingu tegevusest ajavahemikul 14. november 2017 kuni 17. jaanuar 2018.
November 2017:
14. novembril käisid Eesti Kunstiakadeemia (EKA) Graafilise Disaini osakonna kolmanda kursuse tudengid Kermo Aruoja ja Oskar Mihhailov tutvustamas nende poolt kõiki kaasava disaini kursuse raames loodava uue lauamängu prototüüpi, mis sobib mängimiseks nii nägemispuudega inimestele kui ka nägijatele.
16. novembril toimus lauluklubi, kus osales 23 inimest.
17. novembril esitas Janne Jerva Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile taotluse kogemusnõustajate supervisiooni läbiviimiseks.
18. novembril toimus PPÜ üldkoosolek ja toitumisalane loeng „Kuidas toitumine mõjutab meie meeleolu, mälu, õppimisvõimet jne“. Lektor toitumisnõustaja Sirle Nukk.
20. novembril toimus küünalde valmistamise töötuba. Juhendaja Jana Pokotylo.
20. novembril esitasid Janne Jerva ja Helen Künnap EPIFondile projektitaotluse Tondi 8a elektrisüsteemi uuendamiseks.
21. novembril ilmus Teade listis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infolehe "Kuukiir" novembrikuu number. Toimetaja Mirja Räpp.
27. novembril toimus helkurite valmistamise töötuba. Juhendaja Jana Pokotylo.
29. novembril osales Helen Künnap Tallinna Kopli Ametikoolis praktikajuhendajate koolitusel.
29. novembril toimus Ühingu solistide kontsert Tallinna Puuetega Inimeste Kojas. Esinesid Vello Vart, Eduard Nehhaev, Svetlana Galiguzova, Olga Aleksjutina. Koordineeris ja teadustas Ulrika Tint.
Detsember 2017:
01. detsembril allkirjastas Janne Jerva Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga kogemusnõustamise lepingu lisa supervisiooni läbiviimiseks.
2. detsembril võttis PPÜ osa Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse käsitöölaadast.
3. detsembril toimus heategevuslik üritus „Pime armastus“, mille raames korraldati viiele pimedate paarile romantiline õhtusöök. Korraldas Anna Sarap.
3. detsembril esines PPÜ puhkpilliorkester kontserdiga Nõmme Rahu Kirikus, teadustas Vello Loogna, solistideks olid: Ene Raissar (vokaal), Eduard Nehhaev (vokaal), Jaan Vaidla (vokaal ja lauljate saatmine orelil), Toomas Uus (eufoonium).
4. detsembril esitas PPÜ pakkumise riigihankes "Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine".
6. detsembril võttis PPÜ osa Tallinna Puuetega Inimeste Koja jõululaadast.
6. detsembril esitas Helen Künnap AS R-Kiosk Estonia taotluse spordisaali lükandseina ja trenažööri soetamiseks.
12. detsembril esindas Eduard Borissenko ühingut Tallinna Puuetega Inimeste Koja Üldkoosolekul.
12. detsembril võttis PPÜ osa käsitöölaadast Riigikogus.
12. detsembril müüsid Kert Küla ja Riho Roosioja Tallinna Ülikooli jõululaadal PPÜ liikmete valmistatud keraamilisi esemeid.
12. detsembril toimus PPÜ saalis Janne Jerva raamatu „Nurrulandi lood“ esitlus.
12. ja 13. detsembril võtsid PPÜ liikmed Heiki Sookruus, Riho Roosioja ja Sven Sandvik osa Eesti Pimedate Liidu eestvedajate juhtimiskoolitusest.
13. detsembril käis Helen Künnap sotsiaalse investeerimise ja ühisrahastuse õhtul “ Kas sa tahad, et sinu investeering teeb ka head?“.
14. detsembril tunnistati PPÜ pakkumus hankes "Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine" vastavaks, kuid ei osutunud edukaks.
14. detsembril toimetati Lions klubi abiga PPÜsse 30 Toidupanga abipakki.
14. detsembril toimus toiduvalmistamise töötuba, mille teemaks pelmeenid. Juhendaja Külli Kärt.
14. detsembril sai valmis PPÜ uus veebileht koos annetusvõimalusega pangalingi kaudu.
16. detsembril toimus PPÜ jõulupidu, millest võttis osa ligikaudu 80 PPÜ liiget
17. detsembril rahastas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet projekti „Ühingu liikmete laste vaba aja sisustamine“. Projekti raames külastasid 12 last ning nende vanemad Vabaõhumuuseumis jõuluküla. Koordineeris Ulrika Tint.
18. detsembril teatas AS R-Kiosk Estonia, et PPÜ ei osutunud konkursil valituks.
20. detsembril käis Civitta Eesti Innopolis Insenerid PPÜle kogutud annetust üle andmas. Summa 270 eurot.
20. detsembril esitas Helen Künnap SA KredEx taotluse Tondi 8A peakilbi rahastamiseks.
23. detsembril ilmus Õhtulehes artikkel kaitstud töö teenusest PPÜ’s
27. detsembril esitas PPÜ pakkumise Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti (TSTA) ostumenetluses „Täiskasvanud raske ja sügava nägemispuudega inimese isikliku abistaja teenus ja teenuse koordineerimine“
28. detsembril ilmus Teade listis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infolehe "Kuukiir" detsembrikuu number. Toimetaja Mirja Räpp.
Jaanuar 2018:
3. jaanuaril allkirjastas Janne Jerva lepingu SA Eesti Puuetega Inimeste Fondiga tegevustoetuse saamiseks. Toetus, 20 000 eurot on ette nähtud elektrisüsteemi uuendamiseks.
3. jaanuaril allkirjastas Janne Jerva lepingu SA KredExiga PPÜ elektrisüsteemi uuendamiseks. Toetuse summa 7000 eurot on mõeldud PPÜ maja uue peakilbi väljaehitamiseks.
6. jaanuaril toimus lauluklubi, kus Osales 25 inimest.
8. jaanuaril esitas Helen Künnap Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile töö- ja rakenduskeskuse tegevuse toetuse taotluse 2018. aastaks.
10. jaanuaril allkirjastas Janne Jerva Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga lepingu „Täiskasvanud raske ja sügava nägemispuudega inimese isikliku abistaja teenus ja teenuse koordineerimine“.
12. jaanuaril kolisid lauatennise mängijad spordivahendid uude spordiruumi.
13. jaanuaril käis Helen Künnap Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) projekti „Changemakers Academy“ avaseminaril.
16. jaanuaril esitas Janne Jerva Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile infomaterjalide kohandamise teenuse ja kogemusnõustamise teenuse taotlused.
16. jaanuaril esitas PPÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koja kaudu Hasartmängumaksu Nõukogule PPÜ tegevusprogrammi toetuse taotluse 2018. aastaks.
Kuuenda päevakorrapunkti moodustasid jooksvad küsimused.
Infotund venekeelsetele liikmetele toimub 17. veebruaril 2018 ning Osa võivad üritusest võtta kõik huvilised.
Eesti Vabariik 100 üritus toimub 23. veebruaril kell 17:00.
Helen Künnap rääkis, et sõlmiti leping SEV’ga noorte projektis osalemiseks. Laupäeval toimus avaüritus. Helen Künnap tutvustas ühingut, rääkis meie probleemidest.
Noortest moodustati kaks gruppi-esimene grupp tegeleb annetuskampaaniaga, teine grupp käsitöömüügiga. Märtsis toimub projekti lõpuüritus. Vahepeal peab läbi viima kaks kohtumist noortega. Tegemist on kooliõpilastega, kes peavad ise idee välja mõtlema ja selle ka ellu viima. Meie ülesandeks on anda tagasisidet. Esimene kokkusaamine noortega toimub 19. jaanuaril ühingu majas.
Nägemisvaegurite elust-olust Eesti Vabariigis
Tekst: Vello Vart
Hiljuti tähistasime oma kalli kodumaa sajandat sünnipäeva. Seoses sellega tutvustan lühidalt olulisemaid Eesti pimedate ja vaegnägijate elus aja jooksul toimunud sündmusi ja muudatusi.
Eesti esimene iseseisvus kestis kahjuks ainult 22 aastat, kuid see 22 aastat vabadust oli Eesti tulevikule määrava tähtsusega ja eluliselt vajalik. Kui 2. veebruaril 1920 lõppes Vabadussõda, siis hakkas Eesti seltsielu suure hooga arenema ka nägemisvaegurite hüvanguks. 11. detsembril 1921 asutati Tartus Eesti Pimedate Hoolekande Selts „Pimedate Abi“. Selle seltsi õigusjärglane on Eesti Pimedate Liit. Peakorraldajaks oli siin Tartu Ülikooli silmahaiguste professor Ernst Blessig. Seltsi eesmärgiks oli tegelda pimedate hoolekandeliste, meditsiiniliste, tööalaste ja hariduslike küsimustega. Sooviti, et pimedad suudaksid end ise oma kätetööga ära elatada. 3. märtsil 1922 asutati Eesti Pimedate Hoolekande Seltsi „Pimedate Abi“ Tallinna Haruselts. Tallinna haruseltsi õigusjärglane on Põhja-Eesti Pimedate Ühing. Aastal 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja need seltsid, nagu peaaegu kõik Eesti seltsid, keelustati.
Eesti Vabariik oli alles nelja-aastane, kui ta hakkas heldelt toetama oma nägemisvaegureid, et nende olukorda parandada. Aastal 1922 kinkis riik pimedaile maja Era tänav 2. Samal aastal avati Tartus Riiklik Pimedate Töökool. Vabadussõjast oli selleks ajaks möödunud ju ainult 2 aastat. 1925 asutati Tartu Emajõe Kooli eelkäija, s.o Tartu Pimedate algkool. Riigi raha eest muretseti suures koguses kõrgekvaliteedilist punktkirjapaberit, punktkirjamasinaid, punktkirjatahvleid ning pimedaile vajalikke õppevahendeid nagu näiteks reljeefsed maakaardid ja muud joonised. Punktkirjamasinatega hakati järjekindlalt ümber kirjutama õpikuid ja ilukirjandust, nii et aja jooksul said pimedad endile raamatukogu, kus oli arvestatav hulk häid punktkirjas raamatuid. Saksamaalt osteti koolile isegi orkestrijagu puhkpille. See kõik maksis ikka päris palju. Nii hoolitses Eesti Vabariik pimedate, eriti nägemispuudega laste eest.
Edasi kirjutan lühidalt sündmustest ja muudatustest, mis on toimunud pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Aastal 1994 alustas tööd Eesti Pimedate Raamatukogu eelkäija, s.o Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus. Heliraamatud ja punktkirjas raamatud hakkasid jälle ilmuma. Samal aastal asutati ka Eesti Pimekurtide Tugiliit, mille tubliks tegevjuhiks on Raissa Keskküla. 12. mail 1995 muudeti Nõukogude ajal asutatud Eesti Pimedate Ühing katusorganisatsiooniks Eesti Pimedate Liit (EPL), mis koosneb liikmesühingutest. Praegu on liikmesühinguid kokku 16. Neist 10 on piirkondlikud ühingud ja 6 ühingut tegelevad nägemispuudega inimeste probleemidega kitsamalt. Neisse ühinguisse kuulub ligi 1600 liiget. 1996 asutati Tartus Aldo Kalsi eestvedamisel Eesti Nägemisvaegurite Arenduskeskus. 8. aprillil 1997 asutati Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liit. 1997 tuli Tartus Eesti Pimedate Spordiklubi asemele Eesti Pimedate Spordiliit. 2. veebruaril 1999 aga registreeriti Tallinnas Eesti Pimemassööride Ühing (EPMÜ). Selle ühingu loomine on taasiseseisvunud Eesti pimedate ja vaegnägijate elus üks olulisemaid, kui mitte kõige olulisem sündmus. Lõpuks ometi tekkis paljudel nägemisvaeguritel võimalus töötada neile sobival tööalal organiseeritult. Samal aastal asutati pimedate ettevõtete baasil Tallinnas MTÜ Pimedate Töökeskus „Hariner“, Tartus OÜ „Epitar“, Pärnus AS „Pimet“ ja Narvas AS „Est Filter“. 5. märtsil 2002 hakkas Tartus tegutsema MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing. See organisatsioon on varustanud paljusid pimedaid heade neljajalgsete abilistega. 2003 asutati Tallinnas tüflopedagoog Olga Ilgina algatusel lasteaias „Linnupesa“ nõustamiskeskus pimedatele lastele ja liitpuudega pimedatele lastele ning 2005 viidi nägemispuudega lapsed „Linnupesast“ Tallinna Kurtide Kooli ja kooli uueks nimeks sai Tallinna Heleni Kool. Aastal 2003 hakkas nägemisvaegurite rõõmuks tegutsema MTÜ „Jumalalaegas“, mille kaudu saame muretseda meile väga vajalikke abivahendeid. Seda tegevust juhib oskuslikult Janar Vaik. 20. jaanuaril 2006 loodi Tallinnas Nägemispuudega inimeste Rehabiliteerimiskeskus, kus nägemisvaegurid saavad väga vajalikke oskusi ja teadmisi. Selline saigi minu kokkuvõtlik valik Eesti pimedate ja vaegnägijate elus toimunud sündmustest ja muudatustest.
Reisimuljeid Vilniusest ja Peterburist
Tekst: Kaia Nõlvak
Mul on veebruaris sünnipäev ning siis on see kuu alati üllatusi täis. Sel aastal üllatasid sõbrad mind ühepäevaste bussireisidega Vilniusse ja Peterburi.
17. veebruari südaööl startis Ecolinesi buss Tallinnast Vilniuse poole ja sedasi sain ka mina esmakordselt Vilniusesse.
Leedu riigi sajandale sünnipäevale viis meid Tallinnast tasuta Ecolinesi kahekordne buss ning Avižienais circle k bensiinijaama juures ühines meiega lätlaste buss, et siis üheskoos edasi sõita. Lätlastel oli vahva sünnipäevaõnnitlustega kujundatud buss, bussi küljel olid nii leedu, läti kui ka eesti keeles kirjad "Palju õnne sünnipäevaks!".
Vilniusesse saabudes võeti meid vastu muusikaga, jagati väikeseid kingitusi ning pakuti teed, kohvi ja värskeid saiakesi. Edasi oli meil kuni õhtul kell kümme algava tagasisõiduni vaba aeg. Läksime siis linna avastama. Esmakordselt Leedu ajaloos oli ka siin ühistransport kõigile tasuta, mille üle kohalikud inimesed väga rõõmustasid. Otsustasime alguses siiski jalgsi ringi liikuda ning alles hiljem ühistransporti kasutada. Meie jaoks olid need vanad Škoda trollid nagu väike minevikunostalgia.
Alguses uudistasime Katedraali väljakut, seal paiknevat ülisuure kellatorniga katedraali, mille kõik sada kella Leedu sünnipäeva auks kenasti helisesid. Seejärel mööda Gediminase tänavat jalutama...
Kogu tänava ulatuses on õhtuks sõiduteele paigutatud sada väikest lõket, avatud on kohvikud ja kiirtoidukohad, asutused ja kauplused on aga suletud. Välja arvatud äärelinna suured kaubanduskeskused.
Gediminase tänaval olid isegi valgusfoorid pandud tööle Leedu lipu värvides ning ülevalt oli tänav kaunistatud lipuvärvides tuledega.
Jõudsime Nerise jõe äärde. Jõe teisel kaldal on kirik ja madalad majad, meie suundusime uue silla ja uusehitiste poole.
Jalutasime mööda rahvusraamatukogust, mööda Nerise jõe äärt ning külastasime kohalikku toidupoodi. Edasi sõitsime juba trolliga äärelinna Panorama kaubanduskeskusesse, sest vaja ju kodustele natuke külakosti viia. Seal einestasime kohvik La Criépe’s, lastes hea maitsta üliheal porgandi-kanasupil, mini kanakoivakestel ja hõrgu kohupiimaga täidetud pannkookidel.
Panorama kaubanduskeskuses sattusin ka toredale pildinäitusele, kus lapsed olid vahvalt loodust, taimi ja loomi joonistanud.
Hakkasimegi viimaks Vilniuse bussijaama poole tagasi sõitma, algul trolliga ja edasi bussiga. Bussijaam ja raudteejaam on seal lähestikku ning raudteejaam meenutas mulle minivarianti Peterburi Baltiiski vaksalist. Einestasime veel kohaliku bussijaama bistroos, kus samuti väga maitsvad söögid ning seejärel algaski sõit kodu poole. Veel mõned viimased fotod läbi bussiakna, enne kui tuli uni ja hommikul juba kodulinnas ärkasime.
19. veebruari öösel sättisime end jälle bussi peale, et sõita Peterburi, kus ees ootamas järjekordne põnev päev.
20. veebruari hommikul kella poole kaheksa ajal olime kohal ning põnev ja seiklusrikas päev Peterburis võis alata. Kõigepealt läksime ja uurisime sealseid huvitavaid putkasid. Eriti vahva oli kommiputka, kus müüdi naljakate nimedega komme. Ostsin endale näiteks selliseid trühvlikommidele sarnanevaid komme, millel nimeks "Naiste unistus" ja "Meeste pisarad". Edasi staloovajasse hommikust sööma. Toidud maitsvad ja odavad ning pererahvas sõbralik. Einestasime riisipudru, kohvi ning salatiga, sealtsamast ostsime päevaks ka maitsvad pirukad kaasa. Nüüd ootasime, kuni linn ärkab.
Sõitsime linnas palju bussiga, et rohkem seda suurt ja ilusat linna näha., Muidugi ei jätnud me nautimata metroosõitu, kuigi metroojaamad on minu arust peale uuenduskuure igavamad kui nad varem olid. Ilm oli tore, külma kusagil kahekümne kraadi ringis ja samal ajal kui päike paistis, sadas Kuptšinas lund. Lumehelbed olid suured ja pehmed nagu kiisu pai. Kui Kuptšinas tiir tehtud ja kodustele külakost saadud, sõitsime metrooga tagasi kesklinna, Nevski prospektile, kus asub meile juba varasemast tuttav lemmiksöögikoht "Tšainaja Ložka". Õhtustasime kanapüreesupi ja oma meega lemmikpannkoogiga ja jõime mustsõstramorssi peale. Enne külastasime siiski veel ka Abraksini turgu, kus on väga tore käia. Saab hindade üle kaubelda ning müüjad on sõbralikud ja jutukad. Ostsin endale talvejope nii, et osa summast maksin rublades ja osa eurodes, kuna tahtsin osa rublasid veel õhtuks jätta, et "Tšainaja Ložkas" süüa osta.
Kui kõht täis, suundusime metroojaama poole, et bussijaama sõita. Ees ootas kodutee ja kell 4:40 varahommikul olimegi taas Tallinnas tagasi. Jälle oli üks ilus päev minevikuks saanud ja on mida meenutada.
Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis kõneldust
Koosolek toimus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis, Paldiski maantee 48a, 6. veebruaril 2018.
Koosolekut juhatas Uku Torjus ja protokollis Kerti Kollom Seidelberg.
Osalesid komisjoni liikmed:
Toomas Sepp, linnasekretär
Uku Torjus, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Marje Paljak, Tallinna Kesklinna Valitsus
Eerika Rahuoja, Tallinna Kristiine Linnaosavalitsus
Eve Pärna, Tallinna Linnavaraamet
Jüri Järve, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Merike Melsas, KÄO Tugikeskus
Age Tamm, Tallinna Haridusamet
Kristo Adam Priks, Mittetulundusühing EESTI ISESEISVA ELU KESKUS
Andrus Seppam, Mittetulundusühing Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing
Risto Aasma, Tallinna Kommunaalamet
Janne Jerva, Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Merike Otepalu, Tallinna Vaimse Tervise Keskus
Riina Kuusk, Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing
Külli Urb, Mittetulundusühing TALLINNA PUUETEGA INIMESTE KODA
Vjatseslav Zagorski, Mittetulundusühing EESTI VAIMUPUUDEGA INIMESTE TUGILIIT
Helle-Moonika Helme, Tallinna linnavolikogu
Lisaks osalesid: Mihkel Tõkke, Kerti Kollom Seidelberg, Rasmus Sinivee - abilinnapea nõunik,, viipekeele tõlk.
Koosoleku päevakorras olid järgmised küsimused:
- 1. Tallinna Linnavalitsuse Invakomisjoni 2018. aasta tööplaani arutamine ja kinnitamine.
Tõnis Mölder, komisjoni esimees - 2. Positiivne näide heast ligipääsetavusest.
Jüri Järve. - 3. Tallinna ühistranspordi ja parkimise küsimused.
Ruth Pärn - Linnatranspordi osakonna juhataja - Jooksvad küsimused.
Seoses erakorraliste tööülesannetega ei saanud komisjoni esimees Tõnis Mölder koosolekut juhatada ja volitas selleks Uku Torjust.
Uku Torjus tegi ettepaneku kinnitada koosoleku päevakord.
Komisjoni koosseisus on toimunud muudatused, lisandunud on uusi inimesi, keda veel ei tunta. Toimus komisjoni liikmete tutvustamise ring.
1. Tallinna Linnavalitsuse invakomisjoni 2018. aasta tööplaani arutamine ja kinnitamine.
Kerti Kollom Seidelberg tegi lühiülevaate teemadest, mida on komisjonile arutamiseks ja lahendamiseks saadetud. Teemasid on palju ja kuna kõike ei jõua ajapuudusel detailselt läbi töötada, siis on otstarbekas jagada ettepanekud teemade kaupa.
Toomas Sepp leidis, et hariduslike erivajadustega laste teemad on olnud tagaplaanil, vajalik on läbi arutada HEV laste koolide finantsmudel.
Merike Melsas pakkus, et omastehooldajate teemat võiks käsitleda aasta esimeses pooles. Riik pakub teenuste laiendamise võimalusi ja seda tuleks tutvustada.
Toomas Sepp pakkus, et kui on huvi, võiks Kai Kotka ja amet tutvustada teenuste portaali, kuidas puudega inimesed saavad kodulehekülje kaudu toetuseid ja teenuseid taotleda.
Külli Urb tõi välja, et Tallinna Puuetega Inimeste Koda lisas oma ettepanekutesse sotsiaaltranspordiga seotud teema. Uku Torjus tegi ettepaneku käsitleda seda teemat aasta teises pooles, selleks ajaks on loodetavasti rohkem selgust PIT2 programmi osas ja siis saab arutada teemat terviklikumalt.
Ettepanek kinnitada 2018 a tööplaan järgnevate märksõnadena:
Tallinna ühiskondlik transport ja parkimine – veebruar 2018.
Omastehooldus – aprill 2018.
Hariduslike erivajadustega laste haridusteenuste ja tugiteenuste kättesaadavus, Haridusamet – aprill 2018.
Teenusteportaali tutvustamine – september 2018.
Sotsiaaltranspordi korraldamine 2019 aastast – september 2018.
Ligipääsetavuse parandamisega seotud tegevused – aastaringne tegevus.
Narkoosiga hambaraviteenuste kättesaadavus täiskasvanutele – tegeleda jooksvalt.
Eluasemeteenused, Linnavaraamet - detsember 2018.
Otsustati:
Kinnitada Tallinna Linnavalitsuse invakomisjoni 2018. aasta tööplaan koos kohapeal esitatud täiendustega.
Koosolekud toimuvad veebruaris, aprillis, septembris ja detsembris 2018.
2. Positiivne näide heast ligipääsetavusest.
Jüri Järve tutvustas hästi ligipääsetavaid vaateplatvorme.
3. Tallinna ühistranspordi ja parkimise küsimused.
Ruth Pärn tegi ülevaate varem tõstatatud probleemidest.
„Endla 59 majale juurdepääsemiseks ühistranspordipeatuste tegemine on päevakorral ja selle ettepanekuga arvestatakse peale suvist tee kapitaalremonti. Kui teil on konkreetseid ettepanekuid, kuidas ühistransporti puuetega inimeste vajadustele veelgi paremaks teha, siis palun kirjutage kas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile, kes edastab info transpordiametile või otse transpordiametile.“
„Puudega inimese parkimiskaardi kasutamine on kasvanud üle pea. Vajalik on koostada üleriigiline register. Lähiajal võiks toimuda Tallinna linna esindajate ja Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maret Priskega kohtumine, et arutada üleriigilise registri koostamise vajalikkust.
Parkimiskaardist tehakse koopiaid, tasuta parkimise õiguse annab ainult originaalkaart.
Igal kevadel ja sügisel on tehtud vaatlusi parkimiskaartide kasutamise kohta. Selgub, et Maakri tänaval ei ole ühtegi autot kus ei oleks autodel parkimiskaarti, paraku on enamik kaardi tegelikest omanikest surnud. Täna on Tallinna linnas 4547 kehtivat parkimiskaarti, aastas väljastatakse umbes 6000 parkimiskaarti, millest osad on ajutised kaardid, sest perearstil on õigus anda arstitõend ajutise kaardi väljastamiseks. Kasutuses on teisest omavalitsusest välja antud ja nüüdseks juba tühistatud kaardid ja surnud inimeste parkimiskaardid. Osad kaardid on kasutusest ära võetud juba 2011 aastast, kuid on siiski kasutuses Soomes parkimiseks, st kasutatakse Eestis kehtetuid kaarte.“
Ettepanek: Kaasaegsed parkimiskaardid võiksid olla triipkoodidega kaardid, nii et järeletegemise võimalus on minimaalne.
Parkimiskaardi väärkasutamine ei ole seaduslikult paika pandud, trahve selle eest välja kirjutada ei saa. Soomes väljastab puudega inimese parkimiskaarte politsei.
Teemal on mitu tahku: kindlasti peab teema jälle üles võtma ja kaasama ühiskonda - üldine hukkamõist kaardi väärkohtlemisel. Kuidas saaks liikumispuudega inimesi endid kaasata järelevalve protsessi?
Otsustati saata abilinnapea allkirjaga kiri ja veelkord teavitada oma valmisolekust teha koostööd ja lisada varasemalt tehtud ettepanekud.
Külli Urb rääkis, et ühistranspordi ligipääsetavus on paranenud, väga hea on sõita rongiga.
Kotka tänava lähistel Lilleküla jaama ja Kristiine keskuse ühendamiskohas, on ehitatud kaldtee, mis on niivõrd järsk, et ligipääsetavuse mõttes ei vasta see nõuetele. Tallinna linn ei saanud sellise ehitise koostamiseks luba anda ja selgub et kasutusluba sellel ehitisel ei ole. Objekti omanik on Kristiine OÜ. Linnaplaneerimise Amet peab tegema sellele objektile järelevalvet.
Koosolekul ei osalenud Linnaplaneerimise Ameti esindaja, seega tuleb info saata komisjoni liikmele teavitamaks Linnaplaneerimise Ametit.
Andrus Seppam küsis, kas eraparkla omanikke saab ka survestada, et nad mingi osa parklast teeksid puuetega inimestele soodsamaks? Kõik eraparklad on tasulised ja seal ei pruugi puudega inimesele kohta ollagi.
Ruth Pärn selgitas, et eraparklad kuuluvad eraomanikule, seadus ei anna omavalitsusele sellist jõudu, et käskida jõuga otsuseid teha. Nõuded kehtestavad, et parklas peavad olema puudega inimestele parkimiskohad, kuid millistel tingimustel neid kohti kasutada saab, otsustab parkla omanik. Omavalitsus saab otsustada, et munitsipaalmaal saab mingi osa tasuta parkida.
Vanalinnas on jalakäijate ala ja see tähendabki, et inimesed liiguvad seal jalgsi või jalgrattaga. Kauba viimiseks on aeg kella kuuest kuni kümneni ja muul ajal on lubatud ligipääs vaid hädaabi sõidukitele.
Janne Jerva rääkis, et ühistranspordis peatuste teavitamine toetab väga nägemispuudega inimeste iseseisvust, näiteks tramm number 4 teavitab Hobujaama peatuses valjuhäälselt, mis number tramm on ja kuhu suunas tramm sõidab - ühtepidi Tondi teistpidi Lennujaam. Sama süsteemi võiks kasutada busside puhul, mis sõidavad Põhja-Eesti Pimedate Ühingu piirkonnas Tondi tänaval, piloteerida võiks bussidega nr 5, 18, 36.
Ruth Pärn lubas ettepaneku edastada bussipargi juhtidele.
Invamess 2018 tulekul
MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab 19. Ja 20. aprillil traditsioonilise ürituse „Invamess 2018“.
Messi kahele päevale on kokku koondatud palju informatsiooni erinevate teenuste ja toodete kohta, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut. Lisaks on võimalus tutvuda mitmete puuetega inimeste organisatsioonide tegevusega. Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.
Külastajatele on mess tasuta.
2016. aastal osales messil üle 40 organisatsiooni ning külastas ligi 700 inimest. Väljapanekud hõlmasid õppimisvõimalusi, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid ning puuetega inimeste organisatsioonide tutvustusi. Messi raames toimusid erinevad infotunnid ning võimalik oli saada näiteks sotsiaal- või õigusnõustamist.
Messi korraldamist toetavad Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning Hasartmängumaksu Nõukogu.
Esitleti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit „Puuetega inimeste eluolu Eestis“
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) esitles 1. märtsil kell 14.00 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit „Puuetega inimeste eluolu Eestis“. Eesti ratifitseeris konventsiooni 2012. aastal ja esitas esimese riikliku aruande ÜRO-le 2015. Aastal. Kuna riigi aruanne keskendus õigusruumi analüüsile ega kajastanud niivõrd puuetega inimeste õiguste kaitse igapäevast praktikat konventsiooni täitmisel, koostas EPIKoda variraporti.
EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht: „Variraporti eesmärk on juhtida tähelepanu puudustele rahvusvahelise konventsiooni täitmisel, toetudes praktilisele tegelikkusele Eesti puuetega inimeste elus. Me ei takerdu raportis ainult kriitikasse, vaid anname ka soovitusi probleemide lahendamiseks.“
EPIKoja 25. aastapäevaks valminud variraport toetub teadus- ja tõenduspõhistele allikatele, puudeorganisatsioonide eestvedajate intervjuudele ning ekspertarvamustele. Mahukas raport analüüsib puuetega inimeste õiguste kaitset sotsiaal-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, hariduse-, töö-, juurdepääsetavuse, teovõime piiramise ja kogukonda kaasamise valdkonnas.
Habichti sõnul ilmnes raporti ühe kõnekaima tulemusena, et kohaliku tasandi sotsiaalteenuste kättesaadavus Eestis sõltub ebaõiglaselt suurel määral puudega inimese enda võimekusest, pädevusest ja järjekindlusest abi taotlemisel, mitte aga objektiivselt hinnatud abivajadusest: „Oleme paradoksaalses olukorras, kus vajalikku abi saavad mitte kõige nõrgemad, vaid kõige tugevamad puudega inimesed. Tõime soovitusena välja, et kõigile puuetega inimestele tuleks kindlustada võrdne ligipääs sotsiaalkaitsele, rakendades ühtset abivajaduse hindamise metoodikat ning teostades sisulist järelevalvet kohalikes omavalitsustes.“
Raporti täisteksti saab lugeda Eesti Puuetega Inimeste Koja koduleheküljel!
- Nikolai Gudkov 55
- Margus Kiin 45
- Marge Hallik 45
Palju õnne kõigile!
Kuulutused
19. aprillil algusega kell 17:00 toimub Tondi 8a maja saalis hormonaalne võimlemine. Hormonaalne võimlemine on pärit Tiibetist, see ei nõua mingeid sportlikke eeldusi ja on kergesti omandatav. Harjutusi tehakse võimlemismattidel mugavas riietuses. Matid on Ühingus olemas.
*
Jazzkaar 2018 Linnaruumiprojekti raames toimub 25. aprillil Tondi 8a saalis algusega kell 14:00 muusikaline ülesastumine noorte muusikute poolt. Tegemist on Jazzkaare festivali lisaprogrammiga.
Huvitatuile on üritus tasuta.
*
27. aprillil algusega kell 16:00 toimub ühingu saalis kevadkontsert.
Esinejate seas on nii vanu tuttavaid kui ka uusi üllatajaid.
*
Esmaspäeviti kell 14:00 kuni 15:00 toimuvad ühingu maja saalis jooga treeningud.
Juhendaja Inge Nelk.
Omaosalus ühingu liikmetele 4 eurot kuus ja mitteliikmetele 12 eurot kuus.
Saali fonoluku number on 3.
Joogatreeninguid toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
*
Märtsist alustas taas tegutsemist ühingu keraamikaring, mis toimub üks kord nädalas, neljapäeviti kell 11:00 kuni 14:00.
Osavõtutasu ühingu liikmetele 2 eurot kord (suurema kruusi jagu savi) ja mitteliikmetele 6 eurot kord.
Keraamikaruumi fonoluku number on 6.
Projekti toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
*
Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:
Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00
Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn
Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.
Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee
Kodulehekülg internetis: www.epr.ee
*
Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.
*
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:
Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00
Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00
PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.
Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!
Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.
Koduleht: www.ppy.ee
*
Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee
Infolehe lõpp