Teksti suurus:
Vassilissa
Olen sünnipärase nägemispuudega ja elan uduses maailmas. Selles maailmas on küll vormid ja värvid aga asjadel puuduvad kindlad piirjooned ja vastutulevatel kujudel näod.
Kõigepealt, kui ma võtan värske tüki savi, siis ma nuusutan, maitsen, katsun hambaga ja silitan niisama ... siis ma hakkan teda topsutama, muljuma, käänama ja kuju andma ... võtan pesupitse ja kutsun ingleid ligi ja siis tuleb anda ainult vett, õhku, aega ja tuld – kõike täpselt parasjagu, sedasi sünnibki mingi ese.


