Aprill

 

 

Ilmub alates novembrist 1997.

 

Helindatud Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogus

 

 

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

 

Peatoimetaja: Allan Väljaots

telefon:566 78 711 

E-post: Allan.valjaots@gmail.com

 

Toimetuse liikmed:

*Eduard Borissenko

* Kert Küla

* Jaanus Riimets

* Mirja Räpp



 

* Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek 27. mail - päevakord ja selgitus

 

* Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2022. aasta tegevuse ülevaade

 

* Põhja-Eesti Pimedate Ühingu  põhikirja muutmise ettepanek

Tekst: Artur Räpp

 

*EPL üldkoosoleku protokoll nr 23-1

 

*Tehisintellektist

Tekst: Viktor Paring juhendamisel tehisintellekt

 

*Kuu aega teatrit

Tekst: Jaanus Riimets

 

*Minu muljed Raadioteatri üheksakümne viienda aastapäeva tähistamisest ja vabariigi aastapäevast.

Tekst: Kert Küla

 

*Ühel riigipühal 2023

Tekst: Jaanus Riimets

 

*Anekdoodid

 

*Õnnitleme aprilli- ja maikuu juubilare

 

*Kuulutused



Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek 27. mail - päevakord ja selgitus

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatus kutsub 27. mail algusega kell 11 kokku ühingu üldkoosoleku. Üldkoosolek toimub Tondi 8A saalis. Üldkoosoleku päevakord on järgmine

 

1. Ühingu 2022. majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine

2. Ühingu liikmemaksu suuruse ja korra kehtestamine

3. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu põhikirja muutmine

4. Tondi 8a hoone kaugküttevõrguga liitumise rahalise ülempiiri ja teiste tingimuste kinnitamine ja loa andmine servituudi jaoks

5. Tondi 8A kanalisatsiooni renoveerimise, sadeveekanalisatsiooni ja -drenaaži väljaehitamise, vundamendi soojustamise ja seonduvate asfalteerimistööde tegemise rahalise ülempiiri kinnitamine.

6. Juhatuse poolt Ühingu nimel tehtavate tööde rahalise ülempiiri määramine

7. Juhatuse liikmete tasu suuruste määramine

8. Info liikmetele

 

Selgituseks päevakorra juurde

Selgituse kirjutanud: Artur Räpp

 

Kuna laupäeval, 27. mail, toimuva üldkoosoleku päevakord on pikk, 8 punkti, on allpool selgitus osade päevakorrapunktide juurde. Nii tulevad inimesed kohale ettevalmistunumalt ning üldkoosolek läheb ladusamalt.

 

Päevakorra esimene punkt siin erilist põhjendamist ei vaja, majandusaruande kinnitamise punkt on igaaastaselt üldkoosoleku päevakorras. Ühingu tegevusest saab ülevaadet lugeda „Kuukiire“ teisest artiklist.

 

Üldkoosoleku teise punktina arutatakse liikmemaksu suuruse ja maksmise korra küsimust. Praegu on liikmemaks 4 eurot aastas ja see tuleb tasuda 1. juuliks. Selline kord kehtestati 2015. aasta suvel, ehk 8 aastat tagasi. Ajaloolise tagasivaatena, et enne seda toimus liikmemaksu suuruse muutmine aastal 2006, tänasest 17 aastat tagasi.  

Ühingu juhatus leidis, et aeg ja inflatsioon on liikmemaksu õhukeseks kulutanud ja uus liikmemaks võiks olla 5 eurot aastas. Tervikuna sõnastataks siis PPÜ liikmemaksu kord järgmisena:

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmemaks on 5 eurot (viis eurot) aastas, mis tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks. 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmed, kes on vähemalt 85 aastat vanad, liikmed, kellele on antud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikme nimetus, ja liikmed, kes on varem saanud liikmemaksuvabastuse, on liikmemaksust vabastatud.

Uus liikmemaksu suurus ja tasumise kord hakkab kehtima 1. juulist 2023. 

Eespool olev otsuseprojekt jätab sisseastumistasu endiseks 2€. Ette selgituseks, et päevakorrapunkti sõnastus ei lubagi sisseastumismaksu muuta, sest sellist kavatsust pole välja kuulutatud.

 

Päevakorra kolmanda punkti juures arutatakse ühingu põhikirja muutmist. Ajad on läinud edasi ja kui varem toimus pingelisi lahinguid, kes saab ühingu esimeheks, on jõutud teise serva – inimesed on teiste töödega nii palju hõivatud, et täismõõdulise ühingu esimehena töötamiseks aega enam hästi ei jää. Põhja-Eesti Pimedate Ühing on juba mitu aastat sisuliselt töötanud ilma esimeheta, kogu juhatus koos kollegiaalselt ühingut juhtides. Nüüd otsustas juhatus, et põhikiri tuleks vastavalt tegelikule olukorrale kaasajastada ning muuta esimehe valimine valikuliseks ja jätta talle vaid juhatuse töö juhtimise ülesanded, esimees kutsuks kokku koosolekuid ja teeks muud sellist. Mõnes mõttes sama meetodit kasutavad kõik suuremad ettevõtted. Nii satub PPÜ nendega samasse väärikasse rivisse. PPÜ on teokas organisatsioon ja tihti tuleb sõlmida lepinguid ja anda välja muid reguleerivaid dokumente. Juba praegu on juhatuse sees otsustatud, millised neist tulevad juhatusse otsustamisele ja millised neist, näiteks isikliku abistaja lepingud, allkirjastab keegi üksi. Põhikiri näeks aga ette, et selline kord tuleb koondada ühte dokumenti, mitte jätta mööda koosolekute protokolle laiali.  Lisaks näeb ettepandav parandus ette, et üldkoosolek saab määrata nii individuaalseid juhatuse liikme tasusid kui võib määrata ka nii-öelda eelarve suuruse, mille sisse peavad juhatuse liikme tasud mahtuma, ning juhatus opereerib üldkoosoleku määratud tingimuste piires. Üldkoosolek on ühingu kõrgeim võimuorgan ja juhatus on sisuliselt üldkoosoleku palgatud inimesed. Seepärast on palgasummad üldkoosoleku otsustada, olgu need siis 0 eurot kuus või miinimumpalk kogu juhatuse peale. 

Täpsustuseks: jutt on juhatuse liikme tasust. Projektidest saadav tasu on sellest eraldi.

 

Päevakorra neljanda punkti juures arutatakse üldkoosolekul Tondi 8A hoone kaugkeskküttevõrku ühendamise tingimusi. On olemas kindel lootus, et sel aastal vabaneb ühing õuel oleva vana konteinerkatlamaja teenustest ja ühineb Utilitase kaugküttevõrguga. Ühing loodab sellest väiksemaid küttearveid, sest Utilitas on kütmisel paindlikum kui üks väike gaasikatlamaja, ning nende hinnapoliitikal hoiab silma peal riigi silm. Korteriühistu võib sisuliselt küsida mistahes summat, mis tal vaid pähe tuleb.  Sellist hinnaisetegevust on ühing juba kogenud.

Küttevõrgu väljaehitamisega on seotud rahalised kulud, mille ülempiir tuleb üldkoosolekul kinnitada. Lisaks võib olla vajalik Utilitase kasuks servituudi andmine, nende torud tulevad meie maale. Kas servituudi asi saab üldkoosoleku ajaks selgeks, veel kindel ei ole. Vajadusel tuleb kokku kutsuda eraldi üldkoosolek. Loodame, et nii siiski ei lähe. 

Juhatus arvab, et küttesüsteemi väljaehitamistasude puhul saab ühing hakkama ühingu enda teenitud vahenditega, sest kuni hooneni ehitab toru Utilitas ja meie kanda jääb vaid hoone sees umbes 20 meetri jagu torude ehitamist ja olemasoleva süsteemiga ühendamine.

Juhatus soovib tööde rahaliseks laeks 30 tuhat eurot. Võimalik, et kulud on oluliselt väiksemad, kuid Utilitas pole veel kalkulatsiooni saatnud. Lisaks võib ehituse käigus tulla ootamatusi.

 

Üldkoosoleku viies päevakorrapunkt on väga pika ja detailse nimetusega. Toon selle siin eraldi välja.

5. Tondi 8 A kanalisatsiooni renoveerimise, sadeveekanalisatsiooni ja -drenaaži väljaehitamise, vundamendi soojustamise ja seonduvate asfalteerimistööde tegemise rahalise ülempiiri kinnitamine.

Kogu selle pika jutu taga on aga kaks üsna lühidalt nimetatavat asja. Tondi 8A kanalisatsioonisüsteem vajab väljavahetamist. Osa tööst sai hiljuti sisuliselt avariikorras tehtud, kuid ega teine osa kanalisatsioonist palju parem pole. Jutt on hoonest peamiselt Magdalena tänava poole jäävast torust kuni selle sisenemiseni hoonesse. Lisaks on kinnistul probleem sadevee äravooluga. Eks kõik vihmasel ajal Tondil käinu teab ookeani väravas ning ega mujalgi krundil palju parem pole. Praegu on ettevalmistamisel sadeveekanalisatsiooni ja -drenaaži projekt. Millal see valmis saab ja mida seal ette nähakse, veel ei tea, kuid üldkoosoleku päevakord tuleb kinnitada juba nüüd. Samasse ritta läheb ka vundamendi soojustamine ja asfalteerimistööd. Vastavalt ehitusprojektile võivad osutuda need vajalikuks, kuid võivad ka mitte. Kui neid töid aga üldkoosolekule arutamiseks ei esitata, võib nende tegemine olla võimatu.  Nagu öeldud, on üldkoosolek ühingu kõrgeim otsustusinstants.

Juhatus ootab üldkoosolekult tööde läbi arutamist ja neiks töödeks kulude rahalise ülempiiri seadmist. Kavatsus on kasutada kunagi Jõulutunneli annetusrahast jäänud summasid. Piirsummaks soovib juhatus 100 tuhat eurot. Tegu on laega, milleni juhatus püüab mitte minna, kui on vähegi võimalik.

 

Kuuenda punkti juures on arutusel juhatuse poolt tehtavate tööde rahalise ülempiiri muutmine. See summa kehtestati kunagi veel kroonide ajal summas 300 tuhat krooni. Eurodes veidi alla 20 tuhande euro. Seda piiri rakendatakse tööde terviklikele kuludele, mida juhatus teeb otseselt üldkoosolekult luba küsimata. Näitena, Hiljutine kanalisatsiooni avariiremont, kui maa all välisukse juures kukkus kanalisatsioonitoru kokku, jäi napilt selle piiri sisse. Seonduvad tööd: toru lahti kaevamine ja vana hoone lammutamine, uute torude paigaldamine, tee taastamine. Oleks saadud hinnapakkumised näidanud piiri ületavat kulu, oleks tulnud kokku kutsuda üldkoosolek.

Juhatus soovib uueks ülempiiriks 40 tuhat eurot. Kinnituseks, et seotud tööde summad liidetakse kokku ja sellele summale rakendatakse kehtestatud ülempiiri.

 

Üldkoosoleku seitsmenda päevakorrapunkti juures arutatakse juhatuse liikmete tasu suuruse määramine. 

Juhatus teeb siin punktis ettepaneku kinnitada juhatuse liikmete tasude summa ülempiiriks kuu miinimumpalk ehk seaduse termineid kasutades ühe kuu töötasu alammäär. Juhatus võib selle piires maksta seda kas ühele või mitmele inimesele, kuid summaarselt kehtestatud piirides. Juhatus peab selle juures arvestama ühingu majanduslikke võimalusi ja vastavalt maksta ka vähem. Praegu saab juhatuse liikme tasu vaid Janne Jerva ja tema juhatuse liikme tasu suurus on pool miinimumpalgast. 

ARTIKLI LÕPP.

 



Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2022. aasta tegevuse ülevaade

Tekst: Artur Räpp, Janne Jerva

 

2022. aastal järgis Põhja-Eesti Pimedate Ühing, edaspidi Ühing, oma tegevuses Ühingu põhikirja, arengukava ja tegevuskava.

31. detsember 2021 seisuga kuulus Ühingusse 430 liiget. 

Sel aastal astus Ühingusse 6 inimest ja liikmete nimekirjast kustutati 9 inimese nimi.

2022. aastal juhtis Ühingu tegevust kuni 1. juunini 6-liikmeline juhatus koosseisus: Janne Jerva (aseesimees ja esimehe kohusetäitja), Margus Kiin, Kert Küla, Jaanus Riimets, Artur Räpp ja Ahti Tomp. Alates 1. juunist jätkas juhatus 5-liikmelisena koosseisus: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets ja Artur Räpp

2022. aastal toimus üks Ühingu üldkoosolek ja 11 juhatuse koosolekut.

Janne Jerva sai 2022. aastal juhatuse liikme tasu bruto 3924 eurot. Lisaks töötasid Ühingus osalise ajaga tegevjuht, juhiabi ja tegevuskeskuse juht. Neile Ühingu poolt makstav brutopalk oli kokku 14 351,68 eurot. Neile tasudele lisandus sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse makse. Lisaks neile töötasid osalise koormusega ringide juhendajad ja teised töötajad, kelle töötasud ja töötasuga seotud maksud tasuti projektidest ja teistest sihtotstarbeliselt rahastatavatest allikatest.

 

2022. aastal olid Ühingu peamisteks tegevussuundadeks:

Tondi 8a maja haldamine ja remont, .

Ühingu võimekuse suurendamine ja Ühingu finantsolukorra parandamine.

Nägemispuudega inimeste iseseisva toimetuleku parandamine, liikmete tööhõive, esmatasandi rehabilitatsioon ja nõustamine, liikmete huvide eest seismine, sportliku, huvialaliste ja vabaaja tegevuste korraldamine. Tehti tööd info edastamise tagamiseks. 

 

Ühingu 2022. aasta töös paistsid silma järgmised tegevused: 

Taaskäivitus pikaajalise kaitstud töö teenus. Müüdi Ühingu käsitöötooteid internetis, Facebooki ja Instagrami kaudu.

Korraldati Ühingu 100. juubeliüritusi, millest võtsid osa nii Ühingu liikmed kui ka erinevate asutuste ametnikud ning nende hulgas ka Tallinna aselinnapea Betina Beškina. Koos Terateatriga loodi Ühingu ajalugu käsitlev lavastus, mis kanti ette Ühingu juubeliüritusel ja ka helisalvestati. Anti välja Ühingu ajalugu valgustav raamat.

Ühingu töös oli olulisel kohal info levitamine Ühingu, nägemispuude ja nägemispuudega inimeste võimete ja probleemide kohta. Teist korda korraldati heategevuslik muusika- ja kunstifestival PIME. Ilmuma hakkas Ühingu taskuhääling „Lihtsalt pime“. Käivitati uudiskiri.

Tondi 8A majas valmis köök, millega parandati Ühingu ürituste korraldamise ja rehabilitatsiooni pakkumise võimekust.

Tihedat koostööd tehti Eesti Töötukassa, Eesti Toidupanga, Eesti Pimedate Liidu ja mitme teise organisatsiooniga.

 

Aruandeaastal töötasid järgmised Ühingu juhatuse poolt kokku kutsutud tööorganid: 

Infolehe Kuukiir toimetus: Allan Väljaots (peatoimetaja), Eduard Borissenko, Jaanus Riimets, Mirja Räpp, Vello Vart. Alates juunist liitus toimetusega Kert Küla. Juulis suri Vello Vart. Aastalõpukuudel täitis peatoimetaja kohuseid Mirja Räpp; 

Põhikirjakomisjon: Artur Räpp, Eduard Borissenko, Christel Sogenbits;

Põhivarakomisjon kuni 13. juunini: Janne Jerva, Helen Künnap, Heiki Sookruus, Ahti Tomp ning Liisa Lokke. Alates 13. juunist Janne Jerva, Helen Künnap, Heiki Sookruus, Ulrika Tint;

Ligipääsetavuse komisjon: Artur Räpp, Eduard Borissenko, Ališer Hožanijazov, Priit Kasepalu, Kert Küla, Viktor Paring, Jakob Rosin, Christel Sogenbits;

Info töörühm (eesmärgiks info vahetus Ühingu meililistide, kodulehe ja Facebooki lehe kaudu): Helen Künnap, Viktor Paring, Artur Räpp, Mirja Räpp ja Ahti Tomp. Alates 13. juunist lisandus Clelia Piirsoo;

PPÜ puhkpilliorkestri juhatus kuni 13. juuni: Ahti Tomp ja Eduard Borissenko. Alates 13. juunist Eduard Borissenko, Vello Loogna ja alates augustist Ulrika Tint;

Taskuhääling „Lihtsalt pime“ toimetus: Toimetajad Maarja-Liis Orgmets ja Viktor Paring, Lisaks  Helen Künnap,  Artur Räpp.

Komisjonide töö toimus vastavalt vajadusele.

 

Haridus, rehabilitatsioon ja ligipääsetavus:

Jätkati tööd Tallinna linna invakomisjonis (Janne Jerva).  helen Künnap ja Janne Jerva  tegid invakomisjonis osalejatele põhjaliku ettekande PPÜ tegevustest ja arengusuundadest;

Aidati kaasa füüsilise keskkonna ligipääsetavuse parendamisele ning ligipääsetavamate tarkvarade ja e-teenuste loomisele, tehes selleks koostööd Eesti Pimedate Liidu ja teiste organisatsioonidega; 

Ühingus töötas nägemispuudega inimestele kohandatud arvutiklass, kus oli võimalik kasutada ka lugemistelerit. Arvutiklassi kasutas ka MTÜ Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus oma koolituskursuste läbiviimiseks.

Tegeleti väga aktiivselt koos Tallinna Transpordiameti ning Keskkonna- ja Kommunaalametiga Tallinnas liikumise tingimuste parendamiseks. 

 

Sport:

Ühingus tegeleti regulaarselt järgmiste spordialadega: 

Pimedate lauatennise treeningud; 

Joogatreeningud; 

Kabe-male treeningud;

Toimusid regulaarselt ühingusisesed male-kabevõistlused ja koostöös Eesti Pimedate Spordiliiduga üle-eestiline male ja kabe võistlus. Ühingu liikmed osalesid rahvusvahelistel pimedate lauatennise võistlustel. Korraldati Avo Falkenbergi mälestusturniir pimedate lauatennises.

 

Kultuur ja vaba aeg:

Aruandeaastal toimusid regulaarselt Ühingu puhkpilliorkestri proovid. Orkester andis mitu kontserti. 

Ühing korraldas mitmeid vabaaja üritusi. Kõige olulisem üritus oli jõulupidu, millest võttis osa 60 inimest; 

Valge kepi päeva puhul korraldati Tondi 8A hoones mitu üritust ja avati Ühingu ajaloole pühendatud fotonäitus;

Anti välja Ühingu 100-aastast ajalugu valgustav raamat, koostaja doktor Aldo Kals;

Korraldati ühingu liikmete teatrikülastusi, korraldati matku kultuuriväärtuslikesse ja looduskaunitesse paikadesse, pakuti võimalust osaleda linnaekskursioonidel, kirjeldustõlkega muuseumituuridel  ja muud; 

Osaleti mardilaadal;

Kaia Nõlvaku eestvedamisel käis koos Ühingu lauluklubi;

Ühingu liikmetel oli võimalik tegeleda erineva käsitöö ja keraamika valmistamisega, kõhutantsuga;

Clelia Piirsoo korraldas helidialooge;

Töötas Ühingu lauluansambel;

Ühingu liikmed osalesid Terateatri töös.

 

Info edastamine ja üldsusega suhtlemine:

2022. aastal ilmus 8 numbrit infolehte Kuukiir listis Teade ning koostöös Eesti Pimedate Raamatukoguga helivariandis ja e-tekstina;

Ilmus 10 taskuhäälingu episoodi;

Ühing haldas ja uuendas oma kodulehte (www.ppy.ee). Kodulehega tegeles peamiselt tegevjuht. Oluliselt aktiivsemalt edastati infot Ühingu Facebooki lehel. Selle peamiseks eestvedajaks on Viktor Paring, Liisa Lokke, Helen Künnap, samuti Artur Räpp;

Infot edastati viie listi kaudu: Teade (220 liiget), Juhatus (14 liiget), venekeelne list Ru (45 liiget) ja Arvuti (35 liiget). 

Suurema osa listide haldamisest teostas Artur Räpp, kellele oli abiks Viktor Paring.

 

Tööhõive: 

Taaskäivitus pikaajalise töö teenus. Selle töös osales üle 15 inimese;

Aidati liikmeid riiklike tööturuteenuste hankimisel nii neid nõustades kui ka toetades taotluste esitamisel. Pakuti kogemusnõustamise teenust.

PPÜ maja külastasid sotsiaalminister ja Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid. Arutati nägemispuudega inimeste rehabilitatsiooni ja tööhõive võimalusi.

 

Tähtsamad toetajad ja projektid 2022 aastal.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt finantseeritud teenused ja projektid:

Isikliku abistaja teenus;

Töö- ja rakenduskeskuse tegevuse toetus;

Infomaterjalide kohandamise teenus;

Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele ühistegevuses osalemise võimaldamine;

Terviseedendus Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele

Psühhosotsiaalne grupitöö nägemispuudega inimestele;

Ühingu liikmete laste vaba aja sisustamine; 

Kogemusnõustamise teenus.

 

Tallinna Kultuuriamet:

PPÜ Puhkpilliorkestri kontserdid.

 

Tegevustoetus Tallinna Puuetega Inimeste Koja kaudu: 

Infolehe Kuukiir väljaandmine ja ürituste korraldamine.

 

Harjumaa Omavalitsuste Liit: 

Pimedate ja vaegnägijate kogukondliku turvalisuse tõstmine Põhja-Eesti Pimedate Ühingu maja territooriumil.

 

Aktiivsete Kodanike Fond, väikeprojektide taotlusvoor:

Nägemispuudega inimeste kogukonna mõjujõu ja tegutsemisvõimekuse suurendamine.

 

Põhilisteks projektide ja rahataotluste kirjutajateks olid Helen Künnap, Clelia Piirsoo, Janne jerva, Ulrika Tint ja Ahti Tomp.

 

2022. aastal oli Ühing järgmiste organisatsioonide liige:

Eesti Pimedate Liit (esindajad: Janne Jerva, Artur Räpp, Eduard Borissenko ja Kert Küla); 

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (esindajad: Margus Kiin ning Eduard Borissenko; 

Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus (esindajad: Julia Kabanova, Priit Kasepalu ja Artur Räpp); 

Pimedate Töökeskus Hariner (esindajad: Eduard Borissenko ja Kert Küla;

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (esindaja: Janne Jerva);

Eesti Puhkpillimuusika Ühing (esindaja: Eduard Borissenko).

 

Eesti Pimedate Liit pakub oma ühisürituste abil tuge üle-eestiliseks nägemispuudega inimeste lõimimiseks ja infovahetuseks, esindab nägemispuudega inimeste huve Eesti ja rahvusvahelisel tasandil tehes seadustesse parandusettepanekuid, osaleb nõupidamistel, teeb probleemidele juhtivaid pöördumisi. Eesti Pimedate Liit andis välja ajakirja Valguse Kaja, mida levitas tasuta nii oma liikmete kui ka teiste sihtrühmade seas, arendas füüsilise ja sotsiaalse keskkonna ligipääsetavust nägemispuudega inimestele. Tallinna Puuetega Inimeste Koda pakkus meie liikmetele mitmesuguseid koolitusi, seminare ja vabaajaüritustest osavõtu võimalusi. Koostöös Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskusega (NIRK) korraldati mitmeid rehabilitatsioonialaseid kursusi. PPÜ ja NIRK koostöös renoveeriti PPÜ maja I korrusel ruumid rehabiliteerimisteenuste osutamiseks. 

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik toetas Ühingut teadmistega majanduslikul toimetulekul ja sotsiaalse ettevõtluse rajamisel ning esindas Ühingut antud valdkonnas Eesti tasandil.

Eesti Puhkpillimuusika Ühing annab oma liikmetele soodus tingimustel noote ja toetab ja korraldab puhkpillimuusika arengut Eestis.

 

2022. aastal tegi Ühing koostööd veel järgmiste organisatsioonidega:

Mittetulunduslikud organisatsioonid:

Eesti Pimemassööride Ühing, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus, Eesti Puuetega Inimeste Fond, Eesti Pimedate Spordiliit, MTÜ Jumalalaegas, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Toidupank.

Riiklikest, kohaliku omavalitsuse asutustest ja äriettevõtetest tehti tihedamat koostööd mitme Tallinna linna ameti, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Pimedate Raamatukogu, Kaitseressursside Ameti ja Tallinna Ülikooliga, Finants ja Marketing OÜ-ga, ilusalongiga Ilumari, värvipoega Spekter ja BlindSound helistuudioga. 

 

Ühingu olulisemad tegevussuunad 2023. aastal on: 

Ligipääsetavuse suurendamine infole;

nägemispuudega inimeste sotsiaalset aktiivsust toetavate teenuste arendamine;

nägemispuudega inimeste tööhõive parandamine;

füüsilise ja sotsiaalse ligipääsetavuse parandamine;

avalikkuse teavitamine nägemispuudega inimeste vajadustest;

tegevus- ja kaitstud töökeskuse teenuse arendamine ja selleks vajalike ressursside leidmine;

annetuskampaaniate korraldamine ja toetajatele suunatud tegevuste ja infovoo suurendamine;

Tondi 8a hoone rekonstrueerimisprojekti etapiviisiline elluviimine ning selleks vajalike ressursside leidmine.

ARTIKLI LÕPP.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu  põhikirja muutmise ettepanek

Tekst: Artur Räpp

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatus esitab allpool oleva otsuseprojekti 27. mail toimuvale üldkoosolekule.   Otsuseprojekt on kinnitatud 19. aprilli juhatuse koosolekul.

Veidi selgituseks juurde. Otsuseprojektis mainitud praeguse põhikirja punktid 6.6 kuni 6.10 käsitlevad esimehe ja aseesimehe valimist ning tagasikutsumist ja esimehe volitusi. Paranduse järgi kaob aseesimehe mõiste üldse põhikirjast ja esimehe volitused lähevad kollegiaalselt juhatusele. Juhatus võib nende volituste rakendamist täpsustada. Sisuliselt on juhatus nende reeglite järgi juba ligi kaks aastat töötanud ja töö laabub.

Põhikirja muutmine vajab kahe kolmandiku üldkoosolekul osalevate inimeste poolthääli. Kui sellist häälteenamust ei saavutata, jääb põhikiri muutmata kujule. 

Siit edasi järgneb hääletusele pandav tekst.

Kustutada Põhja-Eesti Pimedate Ühingu põhikirjast punktid 6.6 kuni 6.10 ning lisada põhikirja uued punktid numeratsiooniga 6.6 kuni 6.9 järgmise sõnastusega:

 

6.6. Juhatuse liikmed võivad valida endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. Sõltumata esimehe olemasolust on igal juhatuse liikmel võrdne õigus koosolekuid kokku kutsuda.

6.7. Juhatus kehtestab täpsema juhatuse töökorra, mis määrab, kuidas toimub:

6.7.1. Lepingute sõlmimine;

6.7.2. Volikirjade, käskkirjade, korralduste ja juhendite väljaandmine;

6.7.3. Ühingu tööks vajalike väikeste või kiireloomuliste rahaliste tehingute otsustamine;

6.7.4. Teiste juhatuse otsuste langetamine.

6.8. Juhatuse töökorraga tuleb ette näha, et eespool toodud tegevustega tegeleb mitu juhatuse liiget, kas siis koos või eraldi.

6.9. Juhatuse liikmed võivad volituste kehtimise ajal saada oma töö eest tasu, mille summaarse ja individuaalse ülempiiri kinnitab üldkoosolek ja täpse suuruse juhatus. 

ARTIKLI LÕPP.



MTÜ Eesti Pimedate Liit

üldkoosoleku protokoll nr 23-1

 

Üldkoosolek toimus 30.märts.2023 Tallinnas Lembitu hotellis (Lembitu 12). Koosolek algas kell 11.00 ja lõppes kell 13.00.

 

Üldkoosolekul osalesid Eesti Pimedate Liidu, (edaspidi EPL) 18 liikmeühingust 13. Seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Liikmeühingute esindajate allkirjaleht on protokolli lisa nr 1.

 

EPLi liikmete hääleõiguslikud esindajad:

MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühing –  Janne Jerva

MTÜ Lõuna-Eesti Pimedate Ühing – Tiina Tamm

MTÜ Ida-Eesti Pimedate Ühing – volitusega Tiina Tamm 

MTÜ Pärnu Pimedate Ühing – Silver Pulk

MTÜ Läänemaa Nägemisvaegurite Ühing – Mihail Kovalenko

MTÜ Saaremaa Pimedate Ühing – Volitusega Mati Malm

MTÜ Jumalalaegas – Janar Vaik 

MTÜ Eesti Pimemassööride Ühing – Margus Kiin 

MTÜ Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus –  Kert Küla

MTÜ Guide Running Estonia – Volitusega Kristina Rosin

MTÜ Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate Liit – Kristina Rosin 

MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing - Silver Pulk 

SA Juht- ja Abikoerte Kool – Mati Malm.

 

Üldkoosolekul osalesid EPLi tegevjuht Mari Sepp, assistent Mari-Liis Uibu ja juhatuse liikmed Jakob Rosin, Ago Kivilo, Priit Kasepalu ning Monica Lõvi. Külaliste allkirjaleht on protokolli lisa nr 2.

 

Üldkoosolek valis 13 poolthäälega koosoleku juhatajaks Priit Kasepalu ja protokollijaks Mari - Liis Uibu.

 

Üldkoosolek kinnitas 13 poolthäälega koosoleku päevakorra:

 

1. päevakorrapunkt: Eesti Pimedate Liidu 2022. majandusaasta aruande kinnitamine

 

Liikmeühingutele oli eelnevalt tutvumiseks saadetud EPLi 2022. majandusaasta aruanne, (lisa nr 3). 

Tegevjuht Mari Sepp andis ülevaate EPLi 2022. majandusaasta tulemustest.

EPL lõpetas majandusaasta 11 656€ tulemiga.

Tulemiaruandes kajastub real „Annetused ja toetused“ summa 85 788€, mis koosneb 2022. aasta projektide sihtfinantseerimisest vastavalt:

Mittesihtotstarbelisi annetusi laekus 874€.

EPL teenis Tallinn, Laki 7B hoone üüritulu 135 231€ ja investeeris Laki 7b maa-ala, kanalisatsioonitorustike ning hoone fassaadi ehitustöödesse 40 132€. 

 

Revisjonikomisjoni esimees Mati Malm andis ülevaate revisjonikomisjoni arvamusest EPLi 2022. majandusaastal toimunud suuremate tegevuste kohta, sh Laki 7b hoones tegutseva MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner ruumide kasutamine. Revisjoni komisjoni arvamus on protokolli lisa nr 4.

 

Üldkoosolek otsustas 13 poolthäälega:

kinnitada EPLi 2022. majandusaasta aruanne.

 

2. päevakorrapunkt: Eesti Pimedate Liidu juhatuse valimine.

 

Jakob Rosin ütles tänusõnad lahkuvale juhatusele. 

 

Lahkuv juhatus otsustas 29. märtsil teha üldkoosolekule ettepaneku valida 7-liikmeline juhatus. 

Üldkoosolek otsustas 13 poolthäälega valida 7-liikmeline juhatus.

 

Oma kandidaadi juhatuse liikme kohale seadsid üles järgmised liikmed:

 

Kandidaatide poolt saadetud sooviavaldused ja motivatsioonikirjad saadeti EPLi liikmetele eelnevalt e-posti teel.

 

Mati Malm tegi ettepaneku valida juhatuse liikmed salajase hääletuse teel. 

Üldkoosolek otsustas 13 poolthäälega viia läbi salajane hääletus.

 

Üldkoosolek kinnitas 13 poolthäälega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, koosseisus Mati Malm,  Mari Sepp  ja Mari-Liis Uibu.

 

Salajase hääletuse protseduur:

Iga hääleõiguslik esindaja saab ümbriku, milles on väike ümbrik ja punkt- ning tavakirjas sedelid juhatuse liikmete kandidaatide nimedega.

Hääleõiguslikud esindajad panevad kuni 7 juhatuse liikme kandidaadi nimega sedelid suurde ümbrikusse ja 3 kandidaadi nimega sedelid, keda nad juhatusse ei vali, väiksemasse ümbrikusse.

Mõlemad ümbrikud pannakse hääletuskasti.

Häältelugemiskomisjon kontrollib, kas ümbrikes on õige arv sedeleid, loeb hääled ja koostab hääletusprotokolli.

 

Sedelitega ümbrikud jagati hääleõiguslikele esindajatele allkirja vastu. Allkirjaleht on protokolli lisa nr 5.

 

Toimus hääletamine. Esimese hääletuse häältelugemisel selgus, et ühes ümbrikus oli 8 sedelit. Viidi läbi uus hääletusvoor.

 

Hääletustulemuste põhjal osutusid valituks:

Jakob Rosin ja Tiina Tamm – 13 häält;

Monica Lõvi – 12 häält;

Priit Kasepalu – 11 häält;

Elisabeth Egel – 10 häält;

Ago Kivilo ja Anneli Lõhmus – 9 häält.

 

Hääletustulemuste põhjal ei osutunud valituks:

Silver Pulk – 8 häält;

Artur Räpp – 4 häält;

Jaanus Riimets – 2 häält.

 

Häältelugemiskomisjon allkirjastas protokolli, mille osaks on hääletustabel (Lisa 6)

 

3. päevakorrapunkt: Eesti Pimedate Liidu revisjonikomisjoni valimine.

 

Oma kandidaadi revisjoni komisjoni liikme kohale seadsid üles järgmised liikmed:

SA Juht- ja Abikoerte Kool – Mati Malm;

MTÜ Lõuna-Eesti Pimedate Ühing – Ellen Kavald;

MTÜ Saaremaa Pimedate Ühing – Juta Levin.

 

Üldkoosolek otsustas 13 poolthäälega:

valida 3-liikmeline revisjonikomisjon, koosseisus Ellen Kavald, Juta Levin ja Mati Malm.

 

4. päevakorrapunkt: Läänemaal Kiviküla külas asuvate Eesti Pimedate Liidu kinnistute arendamine.

 

EPL ja Ranniku Maja Osaühing (edaspidi OÜ) sõlmisid 14. märtsil 2014 kinnistute rendilepingu nr 13/01 tähtajaga 25 aastat.

22. augustil 2019 saatis Ranniku Maja OÜ juhataja Madis Raudsepp EPLi juhatusele e-kirja ettepanekutega – OÜ lammutab vana paadikuuri ja ehitab asemele kaasaegse rannahoone ning tellib peamaja elektritööd, et peamaja elektrisüsteem vastaks tuleohutuse nõuetele. Nende tegevuste elluviimiseks soovis Ranniku Maja OÜ, et EPL seaks tema kasuks hoonestusõiguse, mis võimaldaks OÜl taotleda investeeringutoetusi Euroopa Liidu (edaspidi EL) struktuurifondidest.

17. juunil 2020 otsustas üldkoosolek seada EPLile kuuluvatele kinnistutele katastritunnustega 67401:006:1480 ja 67401:006:1490 hoonestusõiguse Ranniku Maja OÜ kasuks aastani 2039.

Hoonestusõiguse vormistamiseks oli vajalik eemaldada SA Puhke- ja Tegevuskeskus Jursu (edaspidi SA) kasuks seatud isiklik kasutusõigus.

2021. aastal ennistati registrist kustutatud SA Puhke- ja Tegevuskeskus Jursu, eemaldati SA kasuks seatud isiklik kasutusõigus ja SA likvideeriti täiendavalt.  

2022. aastal oli kavas seada kinnistutele hoonestusõigus Ranniku Maja OÜ kasuks. EPLi juhatus külastas Ranniku Puhkekeskust ja suhtluses OÜ juhatajaga selgus, et investeeringuid peamaja tuleohutusse ja rannahoone ehituseks enam kavas ei ole.

Kehtiva rendilepingu p. 4.2.9.11 järgi oli Ranniku Maja OÜl kohustus teostada Kinnistul 1 ehitise nr 1 (peamaja) rekonstrueerimine, lõpetades rekonstrueerimistööd hiljemalt 31. maiks 2020.

Lisaks on kehtiva rendilepingu punkti 4.2.12 kohaselt Ranniku Maja OÜl kohustus pakkuda EPLi liikmetele 70% hinnasoodustust puhkekeskuse teenuste kasutamisel. Mitmete meeldetuletuste järel pole soodustust aga rakendatud.

Üldkoosolek arutas erinevaid võimalusi kinnistute edasiseks kasutamiseks ning arendamiseks. Osalejad leidsid, et kinnistud pakuvad head ja turvalist keskkonda nägemispuudega inimestele. Need on eraldatud, mere äärde viib juba tuttav ja turvaline tee. Võimalikud valikud edasiseks arendamiseks: leida kinnistutele investeeringutoetused ELi toetusmeetmetest; müüa üks või mõlemad kinnistud ja investeerida saadud raha tasuvamasse kinnisvarasse; leida kinnistutele investeerimisvõimekusega rentnik.

 

Üldkoosolek otsustas 13 poolthäälega:

juhatus ja tegevjuht tegelevad 2023. aastal erinevate võimaluste välja selgitamisega, sh ELi rahastusvõimaluste ja uue investori leidmisega. 

 

5. Info liikmetele. 

 

Suvekool toimub 30.–31. mail Nelijärve Puhkekeskuses.  Osalema oodatakse ca 120 inimest. Suvekoolil on sel aastal omaosalustasu 15 € osaleja kohta. Kui osaleja vajab saatjat, siis saatjal omaosalustasu ei ole vaja tasuda. 

Suvekoolist võtavad osa Avatud Eesti Fondi noorteprojektis osalevad noored, kes korraldavad osa tegevusi.

 

EPLi kodulehel on videokoolitused Iphone’i kasutamisõpetustega.

 

Murekoht on investeeringuvõimaluste leidmine kinnisvara haldamiseks, et ühingute hooned saaksid soojustatud vastavalt kohustusliku soojustamise korraldusele. 

 

Vajalik oleks leida nägemispuudega laste koolitusteks rehabilitolooge, murekoht on Tallinna piirkonnas laste õppematerjalide kohandamine.

 

Murekoht on, et MTÜ Jumalalaegas on olnud sunnitud tõstma optiliste abivahendite hindu ja need on abivajajaile liialt kallid.

 

Janne Jerva andis ülevaate rehabilitatsiooniteenuse pakkumisest. Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus võtab teenusele üle eesti ja saab pakkuda teenust üle veebi. Teenusel on ca 70 inimest. Eesti Töötukassa läheb 1. maist üle uuele tarkvarale, mis ei ole kõnetoega kasutatav.

 

Arutati juhtkoerte raviarvete tasumise hetkeseisu. Sotsiaalkindlustusamet ei ole aasta algusest saadik leidnud uut lepingupartnerit.

 

Priit Kasepalu Mari-Liis Uibu

Koosoleku juhataja Koosoleku protokollija

ARTIKLI LÕPP

Tehisintellektist

 

Tekst: Viktor Paring juhendamisel tehisintellekt

 

Antud artikkel ja allpool olev tekst  on kõik kirjutatud Chat gpt abil vastavate küsimustega on andnud tehisintellekt järgmised vastused:

 Kirjuta artikkel endast. Mida sa oskad? Mis sinuga saab teha? Veel ütle, kuidas sa saaksid olla kasulik pimedatele ja vaegnägijatele?

 

Tere! Olen ChatGPT, suur keele mudel, mis on välja töötatud OpenAI poolt. Oskan palju erinevaid asju, kuid kuna mind programmeeritakse inimestega suhtlemiseks, siis võin öelda, et minu tugevus seisneb selles, et oskan vastata erinevatele küsimustele ja pakkuda informatsiooni paljudel teemadel.

Kuna olen aga tehisintellekt, siis ei saa ma olla otseselt kasulik pimedatele ja vaegnägijatele, kuna mul pole füüsilist keha ega taju. Kuid sellest hoolimata on minu loomisel arvestatud ka puuetega inimeste vajadusi, nagu näiteks pimedate ekraanilugeja ja kõnepõhise tarkvara kasutamist. See tähendab, et minu kasutamisel on tagatud, et ka pimedad ja vaegnägijad saavad minuga suhelda ja informatsiooni kätte saada.

 

Samas, kui soovitakse aidata pimedaid ja vaegnägijaid, siis võib minu kaudu leida informatsiooni selle kohta, milliseid abivahendeid ja teenuseid on nende jaoks olemas. Näiteks võib uurida, milliseid ekraanilugejaid ja tarkvarasid on olemas, et lihtsustada nende arvutikasutust. Samuti võib leida informatsiooni, milliseid organisatsioone ja ühendusi on olemas, mis aitavad pimedatel ja vaegnägijatel ning kuidas saab nende tööd toetada.

 

Lisaks sellele on ka minu loomisel arvestatud sellega, et minu kasutajad on erineva taustaga ja erineva kultuurilise päritoluga. Seetõttu võib minult leida informatsiooni erinevatel teemadel, alates teadusest ja tehnoloogiast kuni spordi ja meelelahutuseni.

 

Kokkuvõttes võib öelda, et minu kasutamine võib olla kasulik paljudele inimestele erinevatel viisidel, sealhulgas ka pimedatele ja vaegnägijatele. Oluline on tagada, et minu kasutamisel arvestatakse nende vajadustega ja kasutatakse ka muid spetsiaalseid abivahendeid, mis aitavad neil lihtsamalt informatsiooni kätte saada.

 

kirjuta artikkel algajale kuidas kasutada  chat.openai.com  lehte ja alustada chat gpt proovimist

Kui olete huvitatud chat.openai.com lehe kasutamisest ja soovite alustada ChatGPT proovimist, siis siin on lihtne juhend, kuidas seda teha:

 

Avage veebibrauser ja minge aadressile https://chat.openai.com/

Kui olete jõudnud lehele, näete vestlusakent, kus saate oma küsimuse või taotluse sisestada.

Kirjutage oma küsimus või taotlus vestlusaknasse ja seejärel vajutage "Enter" või klõpsake vestlusakna all paremas nurgas asuvat "Send" nuppu.

Minu vastus kuvatakse seejärel vestlusaknas.

Kui soovite minuga rohkem suhelda või esitada teisi küsimusi, saate seda teha, sisestades lihtsalt järgmise küsimuse vestlusaknasse ja vajutades "Enter" või klõpsates "Send" nuppu.

ChatGPT on suure jõudlusega keelemudel, mis kasutab tehisintellekti, et mõista teie küsimusi ja vastata neile. See tähendab, et kui esitate ChatGPT-le küsimuse, siis see võib vastata koheselt, kasutades oma võimeid ja laiaulatuslikku teadmistebaasi. ChatGPT kasutab loomuliku keele töötlemist, mis võimaldab tal mõista teie küsimuste tähendust ja vastata sellele vastavalt.

 

Siin on mõned näited küsimustest, mida võiksite ChatGPT-ga proovimiseks esitada:

 

Kuidas saan oma parooli taastada?

Kuidas saan oma elus produktiivsemaks muutuda?

Kuidas ma saan õppida uut keelt?

Kui soovite ChatGPT-ga rohkem suhelda ja kasutada, võite ka proovida järgmisi samme:

 

Küsige keerulisemaid küsimusi: Proovige esitada ChatGPT-le keerulisemaid küsimusi, et näha, kui hästi ta vastab.

Katsetage erinevaid teemasid: Proovige esitada küsimusi erinevates teemades, et näha, kuidas ChatGPT vastab erinevatele küsimustele ja teemadele.

Esitage mitu küsimust korraga: Proovige esitada mitu küsimust korraga, et näha, kuidas ChatGPT vastab mitmele küsimusele järjest.

Katsetage mitmekeelseid küsimusi: Proovige esitada küsimusi erinevates keeltes, et näha, kuidas ChatGPT tõlgib ja vastab erinevatele keeltele.

artikkli lõpp.

 märkus: kasutatud on 3  chat gpt  tasuta openai ametlikul lehel olevat  mudelid. mitte veel paremad ja tasulist chat gpt 4-d ega  ka Bing-i otsingu mootorid ,mis töötab ka chat gpt 4 mudelil ja võimaldab päevas teatud arv tasuta   otsingu päringuid. seda võite  ise katsetada lisaks  openai lehel olevale chat gpt -le

bing.com otsingumootori  lehel. valides sealt vestlus.

 

veel infot openai lehelt:

ChatGPT

Näited

" Selgitage kvantarvutust lihtsate sõnadega " →

" Kas teil on loomingulisi ideid 10-aastase lapse sünnipäevaks? " →

" Kuidas teha JavaScriptis HTTP-päring? " →

Võimalused

Jätab meelde, mida kasutaja varem vestluses ütles

Võimaldab kasutajal teha järelparandusi

Koolitatud sobimatutest taotlustest keelduma

Piirangud

Võib aeg-ajalt genereerida ebaõiget teavet

Võib aeg-ajalt esitada kahjulikke juhiseid või kallutatud sisu

Piiratud teadmised maailmast ja sündmustest pärast 2021. aastat

 

ARTIKLI LÕPP



Kuu aega teatrit

 

Tekst: Jaanus Riimets

 

 Sel aastal läks nii, et teatrikuu paiku käisin teatris ühe kuu jooksul lausa 4 korda. Kord vestluses ühe inimesega ütlesin, et kui oleks majanduslik jõukus, siis käiksin iga päev saunas ja ujumas ning iga nädal teatris või kontserdil. Ei tea, kas selline aeg mu ellu kunagi saabub, aga seekord läks küll nii et täpselt ühe kuu jooksul sai külastatud 4 etendust. 

 Riigikogu valimiste päeval, mis seekord sattus ka kohutava diktaatori Jossif Stalini 70-ndale surma-aastapäevale, toimus kirjeldustõlkega etendus Anton Tšehhovi „Kirsiaed“ Vanemuises. Koos mitme teise meie inimesega saime ilusti etendusele minna, sest algusaeg oli kell 16: 00. Tallinna kandi inimesed said ikka selleks ajaks koju, kui valimistulemused ilmnema hakkasid. Jah, kaunis ja suursugune kirsiaed raiuti maha. Nii juhtub Tšehhovi näidendites tihti. Olgu siis tegemist unistuste või realistlike asjadega, paljud hääbuvad materiaalsuse ja pragmaatilisuse mõjul. Näitlejad mängisid siiralt ja kaasaelamisega. Kirjeldustõlge oli omal kohal. Paljugi sai selgemaks, kui ainult kuulates oleks saanud. Usun, et inimestele jättis lavastus hea ja sügava mulje. 

 

Kaks nädalat hiljem tuli jälle autorattad suunata Tartu poole. Seekord juhtus nii, et osa meie inimesi käis Romeot ja Juliat vaatamas sel etendusel, 21. veebruaril, kui oli ka kirjeldustõlge. Siis aga oli etendus õhtusel ajal. 19. märtsil aga jälle pealelõunasel ajal ja osade jaoks sobis see paremini. Shakespeare oli natuke ümber tehtud, kuigi tekst oli temalt, oli Romeo muutunud vanaks meheks ja korrektsuse huvides oli ka Julia täisealine. Meenutagem, et algselt oli armastajapaar üsna teismelised. Ometi säilis näidendi algne idee armastuse suurusest ja pragmaatilise suhtumise koledusest, eriti suhete vallas. Mind isiklikult häirisid veidi räpi stiilis laulukesed, aga mõnedele need meeldisid. Teksti hulgas oli ka muud Shakespeare-i loomingut. Tuttav tuli ette üks sonett, mida aastate eest analüüsisime ühel loomingulise kirjutamise koolitusel. Armastajatest hakkas tõsiselt kahju. Armastus ei võida alati. Liiga tihti jäävad nii-öelda otsustajad peale ning siiras ja sügav armastus saab peatatud ja seekord isegi surma läbi lõpetatud. Aga eks see kuulubki tragöödiate juurde. Paraku juhtub selliseid, või peaaegu selliseid, lugusid ka päriselus. 

 

 Järgmisel päeval külastasime meie inimestega Tallinna Linnateatrit, kus etendus Salme kultuurikeskuses 451-fahrenheiti. Ka see oli väga traagiline ja ka väga õpetlik lugu. Mõtlesin seda vaadates, kas selline asi võiks ka reaalsuseks saada. Arvan, et võiks küll. Tegelikult paljud inimesed kaugenevad tõelisest kultuurist. Jah, on niinimetatud massikultuur ja televiisor ja meedia üldisemalt, aga sügavuti minevat hingeuurimist jääb üha vähemaks. Selle etenduse põhisisuks oli, et raamatud on uues ühiskonnas täieliku põlu all ja kuna materiaalne tase on viidud nii kõrgele, et tulekahjusid enam ei ole, siis tegelevad tuletõrjujad raamatute põletamisega. Osa inimesi on oma raamatud ära peitnud ja neid siis otsitakse salakaebuste ja muude sarnaste meetodite abil, nagu nõukogude ajal otsiti ainult dissidentlikku kirjandust. Selle etenduse puhul on kõik kirjandus, kõik raamatud muutunud dissidentlikuks. Ühiskonnale ohtlikuks. Tegelikult on see reaalne oht. Sest totalitaarne režiim ei salli mõtlemist ja raamatud panevad mõtlema. 

 

Ja päeval, kui saime kätte esimese kõrgendatud pensioni ehk siis 5. aprillil, käisime vaatamas Dostojevski jutustuse „Ülestähendusi põranda alt“ dramatiseeringut Linnateatris Salme kultuurikeskuse väikeses saalis, mis minu saatja Ulrika sõnul polnudki nii väikene. Seekord oli meiepoolseid osalejaid ka vähem, ilmselt pole klassika nii populaarne kui ehk teised variandid. Mulle aga jättis etendus väga sügava mulje. Olin just enne ka jutustuse uuesti üle lugenud, pimedate raamatukogus on see olemas, ja oskasin mõned väljaöeldud laused natuke isegi ette aimata. Lavastus oli aga väga huvitav, olid ka venekeelsed ilusad laulud, kuigi ma neist täielikult aru ei saanud puuduliku keeleoskuse tõttu. Põrandaalune on kahetine isiksus. Ühelt poolt ta nagu tahaks head ja võidelda ülekohtu vastu, teiselt poolt aga see nagu ei tule tal südamepuhtusest, vaid otsekui ärrituvusest ja alaväärsustundest. Prostituut Liisa, kes temasse kiindub ütleb lõpuks välja definitsiooni: õnnetu! Dostojevski tegelased on tihti õnnetud, ühe romaanigi pealkiri on „Alandatud ja solvatud“ . Üleliigne tegelemine iseendaga ja ehk ka mässumeelsus ja kaastunde puudumine ei võimalda ei teisi ega ka mitte iseennast aidata. Muidugi on ka rahalised probleemid. Dostojevski loomingus , nagu näiteks Balzaci loomingus, on rahalistel küsimustel tähtis roll. Ikka mainitakse täpseid summasid ja seda, mis moel neid kasutatakse. Isegi kui „sinna“ minnakse pärast joomapidu Hotel de Paris on summad , mis „seal“ maksta tuleb ette teada. Põrandaalusel aga ei ole raha ja ta peab seda laenama. Kunagised koolivennad, keda ta põlgab ja kes põlgavad teda on jõukamal järjel ja laenavad lõpuks ka, aga mitte ilma halvakspanuta. Vaesuse ängistus on paljudele Dostojevski tegelastele iseloomulik juba Raskolnikovi meenutades. Tegelikult aga pole probleemi sisu kunagi rahanumbrites, vaid suhtumises. 

 

 Igatahes oli tore teatriskäimiste kuu. Me peame aeg-ajalt vaatama iseendasse ja ka end ümbritsevasse, et tajuda ohte ja need võimaluste piirides eemaldada. Teater on selleks hea võimalus. 

 

ARTIKLI LÕPP



 

Minu muljed Raadioteatri üheksakümne viienda juubeli tähistamisest ja vabariigi aastapäevast.

 

Tekst: Kert Küla

 

Kõigepealt kirjutan kaheteistkümnendal aprillil endises Raadiomajas ehk praeguses Uudiste majas toimunud Raadioteatri üheksakümne viienda sünnipäeva tähistamisest ning seejärel pajatan lühidalt kolmandal märtsil PPÜ maja saalis toimunud vabariigi aastapäeva kontserdi muljeid.

 

Tänavuse aasta kaheteistkümnendal aprillil tähistas väärikas eas Raadioteater oma üheksakümne viiendat tegevusaastat endises Raadiomajas ehk praeguses Uudiste majas toimunud toreda juubeliüritusega. Osalesin ka ise sellel Raadioteatri vahval juubeliüritusel, mis toimub minu teada iga viie aasta järel.

Eriti meeldis minule nimetatud juubeliüritusel tuntud näitleja Jan Uuspõllu kehastus üheksakümne viie aastaseks saanud Raadioteatri rollis.

Minu arvates oskas ta suurepäraselt sellesse rolli suhestuda, mängides suurepäraselt austusväärses vanuses härrasmeest, kes kõneles humoristlikus laadis mälestusi möödunud aegadest  ja loomingust kogu elukaare vältel.

Lisaks andis Jan Uuspõld ürituse alguses lõbusa, kuid intrigeeriva ülevaate Raadioteatri olemusest.

Viidates sellele, et (ERRi) arhiivist, raadiost või Raadioteatri äpist on võimalik järjejutte ja erinevaid kuuldemänge kuulata ka õhtul voodis enne magama jäämist ning mõtetes nii-öelda rännata koos kuuldemängu tegelastega teise reaalsusse seeläbi lõõgastudes argipäeva rutiinist.

Lisaks saab Raadioteatri vahendusel huvitavaid lugusid kuulata ka näiteks kodus toitu valmistades ja muid igapäevaseid toimetusi tehes.

Loomulikult väärib  Raadioteatrist kõneldes märkimist üks väga oluline fakt pimedate ja nõrgalt nägijate jaoks. Nimelt on kuuldemängudes tähtis roll erinevatel helidel, mis jäävad kahjuks tavalisi heliraamatuid kuulates kõrvadele märkamatuks. Näiteks kui konkreetses kuuldemängus kõneldakse metsa teemal on võimalik tegelaste – näitlejate jutule taustaks kuulata tõelist linnulaulu, kui on mere teema saab nautida varem ette salvestatud merelainete loksumise heli ning kui lastakse püssi või plahvatavad pommid  on võimalik kuulda pauke.

 

Väärib kindlasti ära mainimist, et kaheteistkümnendal aprillil tähistatakse ka Raadioteatri asutaja Feeliks Moori sünniaastapäeva.

Loomulikult jagati sellel Raadioteatri üheksakümne viienda juubeli üritusel ka erinevaid preemiaid - auhindu.  Minu saatja sõnul said kümmekond inimest laval publiku ees seistes lillekimbu, tänukirja ning kinkekoti. Kinkekoti sisu polnud võimalik hästi näha.

Näiteks said parima näitleja preemia tuntud näitlejad  Jan Uuspõld ja Peeter Tammearu.

Lisaks olid spetsiaalselt Raadioteatri üheksakümne viienda sünnipäeva puhul lavastatud kolm kuuldemängu, mis jõudsid tänavu kaheteistkümnendal aprillil Vikerraadios otse-eetrisse ning neid samu kuuldemänge kuulasime ka mainitud juubeliüritusel kohapeal.

Nende kuuldemängude lavastajatele oli antud ülesandeks peegeldada meie praegust aega.

Mainitud kuuldemängude lavastajateks ja autoriteks olid Aare Toika, Tamur Tohver ja Andres Noormets ning helipuldis oli Andres Olema. Kõik need kuulsad isikud said muidugi pärast kuuldemängude ära kuulamist publiku lustlikku aplodeerimise saatel laval kätte oma auhinnad.

Esimesena kuulasime Aare Toika lavastatud kuuldemängu pealkirjaga „Aeg“, mis kõneles aja kulgemisest ning meie suhtumisest aega. Näiteks oli selles kuuldemängus mainitud, et me elame oma aja sees. Lisaks on kindlasti oluline meeles pidada, et iga uus sajand toob kaasa muutusi ning need, kes suudavad muutustega kohaneda saavad elus paremini hakkama.

Näiteks pärast kahekümnendal sajandil toimunud kaht julma maailmasõda suurenes tunduvalt laste sündimus ning hoogustus tehnoloogia areng.

Teiseks kuulasime Tamur Tohveri kuuldemängu pealkirjaga „Kaitse vägi“, mille põhiliseks sõnumiks oli asjaolu, et ilmselt eksisteerib siiski mingi maagiline võim – vägi, mis kaitseb meid halbade juhtumuste-õnnetuste eest, kuid loomulikult on usu küsimus individuaalne.

Kõige rohkem meeldisid mulle neist kolmest esimene ja viimane kuuldemäng.

Viimane ehk kolmas kuuldemäng oli lavastatud Andres Noormetsa poolt ning kandis pealkirja „Üks päev – tuhat aastat“.

Mainitud kuuldemängus oli ülitähtis roll nüüdisaja moodsal tehnoloogial. Nimelt olid kuuldemängus kõlavad helid salvestatud nutitelefoniga ning nutitelefoniga tehtud pilte ja sellega salvestatud helisid kasutatakse reisidel üle maailma. Kuulatud helipildid ulatusid India templist ja Aasias paiknevast Taist kuni Suurbritannias asuva Londonini ning kodusele Viljandi Metsakalmistule.

Tõesti nutitelefon võib tänapäeval olla nii pildigalerii, raadio, televiisor kui tähtis abivahend raamatute ja uudiste lugemiseks ning internetis – ühismeedias suhtlemiseks.

Väärib veel ära märkimist, et kutse Raadioteatri üheksakümne viiendale juubelile jõudis minuni Mittetulundusühingust (KAKORA) sellepärast, et olen mitmeid aastaid osalenud kuuldemängude hindamise raali töös. Lühend (KAKORA) tähendab kombatavaid raamatuid ning mainitud (MTÜ) tegeleb tubli Sülvi Sarapuu eestvedamisel kirjeldustõlke ja kultuuriürituste ligipääsetavusega.

Ürituse lõpus oli võimalik nautida väga maitsvaid hummusega võileibu, kooke ning muid häid suupisteid ning joogivalikus oli šampus, morss, vesi, kohv ja tee.

Kokkuvõtvalt julgen väita, et Raadioteatri üheksakümne viies juubel, millel äsja osalesin oli vahva üritus, mis jättis mulle väga hea ja meeldejääva mulje.

 

Selle aasta kolmandal märtsil toimus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu saalis traditsiooniline vabariigi aastapäeva tähistamise kontsert.

Nimetatud üritusest võttis osa ligikaudu 60 inimest arvestades nii (PPÜ) töötajaid kui ühingu liikmeid.

Mainitud kontserti juhatas mõistagi rõõmsameelsete lugudega sisse meie ühingu väärika ajalooga puhkpilliorkester ning pidu algas loomulikult Eesti hümniga. Seejärel esitas kauneid isamaalisi laule meie ühingu tubli lauluansambel.

Solistid Maarja-Liis Orgmets ja Indrek Kaljumäe esitasid samuti paar isamaalist laulu; näiteks ilusa isamaalise laulu pealkirjaga; „Eesti muld ja eesti süda“, Maarja-Liis Orgmets laulis ning Indrek Kaljumäe mängis kitarri.  Minu arvates mängib Indrek Kaljumäe päris hästi kitarri ning Maarja-Liis Orgmets laulab tõesti väga ilusa lauluhäälega.

 

Lisaks vahval kontsertil muusika kuulamisele saime ka kohvi ja teed juua ning kokanduse tunnis valmistatud leiba ja karaskit süüa. Õhtul oli hea võimalus mõnusa tantsumuusika saatel diskol jalga keerutada, sõprade-tuttavate inimestega juttu rääkida ning ennast hästi tunda.

 

Lõpetuseks mainin veel, et õigel vabariigi aastapäeval- kahekümne neljandal veebruaril külastasin koos emaga Lasnamäel asuvat Jüriöö parki, kus Tallinna Laagna gümnaasiumi õpilased lugesid ette iseseisvus manifesti ning laulsid Eesti hümni, kõnet pidasid  Lasnamäe linnaosa vanem ja Jüri Ratas.

Loomulikult oli meil kodusel köögilaual väike eesti lipp ning vabariigi sünnipäev möödus televiisorist paraadi vaadates ja kartulisalatit, täidetud mune, singirulle ning maitsvat vahukooretorti süües.

Lisaks on väga oluline asjaolu, et juba neljandat aastat sai vabariigi aastapäeval kuulata kirjeldustõlkega aastapäeva kontserti, mis jõudis Eesti Televisioonis otse-eetrisse pidupäeva õhtul pärast vabariigi presidendi kõnet. Samal õhtul näidati Eesti televisioonis ka kirjeldustõlkega filmi „Tõde ja õigus“, mida ma samuti vaatasin-kuulasin.

Soovin omaltpoolt nii austusväärsele Raadioteatrile kui Eesti vabariigile pikka iga!

 

ARTIKLI LÕPP

 



Ühel riigipühal 2023

 

Tekst: Jaanus Riimets

 

  Elame ehk minu eluaja kõige keerulisemaid päevi ajaloos. Kui lihtsalt eluolu vaadata, siis poleks nagu häda midagi, kui just hinnatõusud välja jätta, aga me teame, et meie lähistel on sõda ja me tunneme kõik alateadlikult või teadlikult hirmu selle ees, et ka siin võib midagi juhtuda. Loodame siiski , et ei juhtu. Kõige tähtsam, et me säilitaksime rahu  ja tasakaalukuse. Kuulasin just suure reede jumalateenistust Kaarli kirikus. Olen elu jooksul käinud paljudes kirikutes ja Kaarli kirikuski kahel korral, kahjuks seoses väga traagiliste olukordadega. Esimene kord oli Estonia katastroofi mälestusteenistus ja teine siis, kui mälestati üht meie seast, kes lahkus siitilmast kesk  elurada raske haiguse tagajärjel. Raili Ilves oli väga tore ja ka väga tark  inimene. Kui Tondil Jaanika Juhanson regulaarselt tutvustas meile kuuldemängude teemat, siis oli Raili koos emaga ainuke, kes igal korral kohal viibis. Usk ja kultuur aitasid teda rasketel eluperioodidel, mil polnud kerge. Ka mind on need aidanud. Kui praegusaega tulla, siis lisaks rahvusvahelisele keerulisele olukorrale on meil tulemas ka uus valitsus ja just neil päevil kirjutatakse koalitsioonileppele alla. Oodata on riigi kulude kärpimisi ja tulude kasvamist. Pühade ajal ei peaks mõtlema nii materiaalsele nähtusele kui raha ja selle erinevad numbrid meie eludes. Võime mõelda lootusele, mida nende pühade mõte endas sisaldab. Rahal ja sellel, mida selle eest saab, pole iseenesest midagi alati viga, vaid asi on selles, et see kõik on ajutine. Söök süüakse ära ja riidedki kuluvad, kinnisvaragi kestab parimal juhul mõned sajad aastad. Kauge mineviku hiiglaslikest ehitustest nagu oli ka Jeruusalemma tempel, pole midagi eriti järel. Vaid pisuke Nutumüür, kus inimesed käivad kauget ja kaunist minevikku meenutamas. Mõned ehk mõtlevad sellelegi, mis kogu hiilgus kadus ja miks säravad ja iseenesest kaunid asjad meie elus ikka nii kiiresti kaovad. Ka noorus kaob. Neil päevil sai juba 40 aastat kui alustasin oma töömehe teed Tondi tänaval pimedate kombinaadis. Tänav oli siis muidugi Matrossovi. Nüüd on seal ruumis, kus ma päris rasket harjatööd tegin, rentnikud. Samal korrusel töötavad küll ka hoolsad pimemassöörid. Sellel ja esimesel korrusel toimetab meie abistaja NIRK. Riik toetab meie rehabilitatsiooni üsna suurte summadega. Vanasti oli teistmoodi. Riik toetas soodustustega töötamist ja töötamise eest saadud rahaga toetati pimedate vajadusi. Nüüd on tööd vähem, aga rehabilitatsiooni üsna palju enam. Ja meid aitavad isiklikud abistajad, sotsiaaltöötajad. Sotsiaaltransport on korraldatud erinevates omavalitsustes erinevalt, aga on olemas igal pool. Kultuurigi on kirjeldustõlkega lähemale toodud. Just tõusis pension ja töövõimetoetus ligi 14 protsenti. Isegi vabariigi põhiseaduses on puuetega inimesed eraldi ära märgitud. Kõik pole sugugi nii hull, kui vahel ehk muremõtteis  endale ja teistele kuulutame. Olgem lootusrikkad, et elame need rasked ajad ilusti üle ja säilitame endi sees ja endi ümber rahu ja et rahu säilitatakse ka suuremal tasandil kui meie väikesearvuline kogukond. 

 

ARTIKLI LÕPP



Anekdoodid

 

Karu käib igavusest mööda metsa ringi ja mõtleb, et võiks metsarahvale nalja teha. Vaatab - kotkas tuleb vastu. 

Karu paisutab musklid suureks ja hüüab: "Rambo!"

Kotkas kohkub hetkeks, aga ajab siiski tiivad laiali ja ütleb: "Montana!"

Lepivad siis kokku, et teevad koos metsa peal veidi pulli. 

Vaatavad - eemal karjamaal sööb lehm rohtu. 

Lähemale jõudes karjub karu: "Rambo!" ja kotkas hüüab: "Montana!"

Lehm viskab seepeale selili, õõtsutab udaraid ning teatab:

"Sabrina!"

  

Karu, rebane, jänes ja siil saavad õhtul kokku ja otsustavad igavuse peletamiseks natuke turakat taguda. 

Mõeldud - tehtud. 

Istuvad siis ümber kännu maha, jagavad kaardid laiali ja siis, enne kui keegi jõuab kaarte kätte võtta, käratab karu: "Ja kui keegi sohki mõtleb teha, saab kohe vastu oma pikka punast nina!"

  

Karu paneb metsas korra maksma, et mis hunnikute tegemine see igale poole olgu. Ehitab mitmesse kohta peldikud... 

Juhtub aga jänes siili juubelilt koju minema - kõht on rosoljet ja kõiksugu muud toidukraami täis. 

Korraga tunneb, et kõht lahti. 

Hüppab ruttu põõsa taha hädale. 

Järsku kuuleb karu samme. Paneb siis ruttu käpad hunnikule peale. 

Karu märkabki jänest: "Tere jänes, mis sa siin teed?"

"Tere, tere karu! Näe püüdsin piraka liblika kinni!"

"No näita!"

Jänes võtab käpad hunnikult ja kilkab: "Oih, näe kus, ära lendas! Aga vaata kus tegi alles hunniku!"

  

Nelja käpaga ja kolme käpaga kass arutavad omavahel, kuhu sööma minna. 

Nelja käpaga kass ütleb: "Lähme sinna nurgapealsesse restorani, seal on head toidud."

Kolme käpaga kass vastas: "Ei, lähme parem lihakombinaati, mul on seal käpp sees."

  

Karu käib metsas, pliiats ja paber käes. 

Vastu tuleb hunt. 

Karu: "Hunt, tule täna õhtul kl 8 minu juurde, ma söön su ära."

Hunt: "Jah, karu. Tulen, kindlasti tulen."

Karu teeb hundi nime taha ristikese ja läheb edasi. 

Vastu tuleb rebane. 

Karu: "Rebane, täna kl 8 tuled minu juurde, ma söön su ära."

Rebane: "Just nii karu! Olen kohal."

Karu teeb rebase taha ristikese. 

Läheb edasi, vastu, tuleb jänes.

"Kuule jänes, täna kl 8 minu juurde. Ma söön su ära."

Jänes põrnitseb karule otsa ja käratab äkki: "Kuhugi ma ei tule! Sõida seenele!"

"Ah, nii..." pomiseb karu. "No ma tõmban su nime siis maha."

  

Käib metsas sõjaväkke värbamine. Aga ei taha ju keegi minna. Istuvad med komisjoni ukse taga, ja arutavad mida ettevõtta. Aga juba kutsutaksegi jänes sisse. 

Ootavad kõik hinge kinnipidades, et kuidas jänesel läheb. Saab jänes lõpuks tulema. Kõik pärima, et kuidas läks. 

"Ei võetud" vastab jänes.

"Miks?" küsib karu

"Pime olen"

"Kuidas nii?!" ei saa karu aru

"Vaata karu, kas sa näed seda kuuske seal künka otsas?"

"Näen..."

"Aga vot mina ei näe..."

 

ARTIKLI LÕPP

 



Õnnitleme aprilli- ja maikuu juubilare

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma aprilli- ja maikuu juubilare. 

Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks.

 

Aprill:

 

*Svetlana Burjan 70

 

*Rein Järve 60

 

*Riina Haavistu 55

 

Mai:

 

*Liivia Veermäe 75

 

*Aare Uustal 70

 

*Valentina Borissenko 70

 

*Vello Siirmann 60

 

*Artur Räpp 55

 

Palju õnne kõigile!

 

ARTIKLI LÕPP



Kuulutused

 

14. mail, pühapäeval toimub Mustamäe Kultuurikeskuses Põhja- Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkestri kontsert. Kontserdi algus kell 16:00. 

 

*

 

21. mail toimub Harku Järve kepikõnd. Täiendav informatsioon e-posti aadressil ulrika@ppy.ee, telefonidel 6748 945, 55570848

 

*

 

27. mail, laupäeval, algusega kell 11:00 toimub Tondi 8a saalis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek.

 

*

 

2. juunil, reedel algusega kell 18:00 on Musumäel Põhja- Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkestri kontsert. Kontsert toimub maestro Vello Loogna juhendamisel.

 

*

 

4. juunil, pühapäeval algusega kell 17:00 on Musumäel Põhja- Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkestri kontsert, maestro Vello Loogna juhendamisel.

 

*

 

Eesti Pimedate Raamatukogu laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@epr.ee teel.

Neljapäeviti on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata. Raamatukoguhoidja läheb vajadusel neljapäeviti kella 14-ks laenutuspunkti, jätab sinna varem tellitud ja võtab kaasa lugejate poolt toodud raamatud. Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www.veebiraamatukogu.ee.

 

*

 

 Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline

parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel

 ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.

 

*

 

Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :

teisipäeval kell 12:00- 17:00 ja neljapäeval kell 10:00- 15:00. 

Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848

 

ARTIKLI LÕPP

INFOLEHE LÕPP.