Juuni

 

*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosoleku protokoll nr 1

 

*Tulevikuni on vaid mõni samm

Tekst: Artur Räpp

 

*Käsikaudu kahes muuseumis ja neljal näitusel

Tekst: Artur Räpp

 

*Jaanipäevamõtted

Tekst: Jaanus Riimets

 

*Kiiresti teenusele

Tekst: Jaanus Riimets

 

*Lühidalt Niguliste kiriku külastusest

Tekst: Kert Küla

 

*Vahva väljasõit Rakverre

Tekst: Kert Küla

 

*Anekdoodid

 

*Õnnitleme juuni-, juuli- ja augustikuu juubilare

 

*Kuulutused



 

Põhja-Eesti Pimedate Ühing (PPÜ)

Üldkoosoleku protokoll nr 1

 

 

Tondi 8a, Tallinn 27.05.2023

 

Algus kell 11:00

Lõpp kell 13.15

 

Juhatasid: Artur Räpp ja Helen Künnap

Protokollis: Ulrika Tint

Võtsid osa: ühingu liikmed (lisa 1) ning Helen Künnap.

 

PPÜ juhatuse liige Janne Jerva avab koosoleku. 

Ulrika Tint loeb ette koosolekul osalejate ja volitatute nimekirjad (lisa 1 ja lisa 2).

Koosolekul osaleb16 hääleõiguslikku liiget ja2 volituse kaudu. Kokku…18…. häält.

 

Janne Jerva tõstatab küsimuse, keda valida koosoleku juhatajaks, protokollijaks ja häältelugejaks.

Pakutakse juhatajaks Artur Räpp ja Helen Künnap, protokollijaks Ulrika Tint, häältelugejateks Tiia Tiik ja Ulrika Tint.

 

Kokkuleppe alusel valitakse koosoleku juhatajateks Helen Künnap, Artur Räpp ja protokollijaks Ulrika Tint, häältelugejateks Tiia Tiik ja Ulrika Tint.

Helen Künnap loeb ette koosoleku päevakorra.

 

Päevakord:

1. Ühingu 2022. majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine.

2. Ühingu liikmemaksu suuruse ja korra kehtestamine.

3. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu põhikirja muutmine.

4. Tondi 8a hoone kaugküttevõrguga liitumise rahalise ülempiiri ja teiste tingimuste kinnitamine ning loa andmine servituudi jaoks.

5. Tondi 8A kanalisatsiooni renoveerimise, sadeveekanalisatsiooni ja -drenaaži väljaehitamise, vundamendi soojustamise ja seonduvate asfalteerimistööde tegemise rahalise ülempiiri kinnitamine.

6. Juhatuse poolt Ühingu nimel tehtavate tööde rahalise ülempiiri määramine.

7. Juhatuse liikmete tasu suuruste määramine.

8. Info liikmetele.

 

Päevakord kinnitatakse kokkuleppe alusel.

 

 

1. Ühingu 2022. majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine.

Janne Jerva tutvustab tegevusaruannet (lisa 3) ja ühingus toimuvaid tegevusi. Eelmisel aastal tähistasime ühingu 100.-t sünnipäeva. Olime üsna hästi pildil. Avatud Eesti Fondi projekt aitas seda üritust ette valmistada. Toimus festival PIME. Andsime välja PPÜ ajalooraamatu, mida saab kuulata ka audioraamatuna, käivitasime taskuhäälingu. Ühingu põhiline koostööpartner on Tallinna Sotsiaal ja Tervishoiuamet. Kõige mahukam teenus on isikliku abistaja teenus. Saime uuesti hakata pakkuma pikaajalise kaitstud töö teenust 15 inimesele.

Eelmisel aastal toimus köögi renoveerimine ja võtsime tööle majahalduri. Tegeleme kanalisatsiooni ja sadevee küsimustega. 

Helen Künnap tutvustab raamatupidamisnumbreid ja revisjonikomisjoni arvamust (lisa 4).

Kert Küla: Kui palju raha kulus köögi renoveerimiseks?

Helen Künnap: koos mööbliga kulus 40 000 eurot. Osaliselt on ka Pimekurtide poolt annetatud mööbel.

 

Pannakse hääletusele: kinnitada PPÜ 2022. aasta majandusaasta aruanne esitatud kujul.

Poolt 16, vastu 0, erapooletud 0

Otsus on langetatud.

 

Vaheinfo Artur Räpp: võib tekkida vajadus suve lõpul uue üldkoosoleku kokkukutsumiseks, sest kaalume Tondi 8A hoone kasutusotstarbe muutmist.

Hetkel on hoone registris tööstushoonena. Võib olla ehitusregistris nii büroo- või sotsiaalhoonena. Võib juhtuda, et juhatus seda otsustada ei saa. Seda otsustab üldkoosolek.

 

2. Ühingu liikmemaksu suuruse ja korra kehtestamine.

Ettekanne Janne Jerva: Juhatus teeb ettepaneku tõsta liikmemaksu 5 euro peale, sisseastumismaks jääb samaks. Uus muudatus hakkab kehtima alates käesoleva aasta 01.07 k.a. Kes on praegu liikmemaksust vabastatud on jätkuval vabastatud liikmemaksust.

 

Pannakse hääletusele: kehtestada Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmemaksu kord järgmises sõnastuses:

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmemaks on 5 eurot aastas, mis tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks. 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmed, kes on vähemalt 85 aastat vanad, liikmed, kellele on antud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikme nimetus, ja liikmed, kes on varem saanud liikmemaksuvabastuse, on liikmemaksust vabastatud.

Uus liikmemaksu suurus ja tasumise kord hakkab kehtima 1. juulist 2023. 

Poolt 16, vastu 1, erapooletud 0.

Otsus on langetatud.

 

3. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu põhikirja muutmine.

Ettekanne Artur Räpp: PPÜ-l pole juba mõnda aega esimeest. Inimesed kes on aktiivsed on tegusad paljudel aladel. Juhatus leidis, et saame hakkama ilma esimeheta. Ning põhikirja tuleb vastavad muudatused sisse viia. Helen loeb põhikirja muudatused ette.

 

Pannakse hääletusele: kas korraldada avalik hääletus?

Poolt 18, vastu 0, erapooletud 0.

Viiakse läbi avalik hääletus.

 

Heiki Sookruus: Kas võiks kasutada kaasesimehi

Artur Räpp: Praegu ongi nii, et Juhatuse liikmed võtavad ühingu tööst osa. Töömahu põhiselt.

 

Pannakse hääletusele: 

Kustutada Põhja-Eesti Pimedate Ühingu põhikirjast punktid 6.6 kuni 6.10 ning lisada põhikirja uued punktid numeratsiooniga 6.6 kuni 6.9 järgmise sõnastusega:

6.6. Juhatuse liikmed võivad valida endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. Sõltumata esimehe olemasolust on igal juhatuse liikmel võrdne õigus koosolekuid kokku kutsuda.

6.7. Juhatus kehtestab täpsema juhatuse töökorra, mis määrab, kuidas toimub:

6.7.1. Lepingute sõlmimine;

6.7.2. Volikirjade, käskkirjade, korralduste ja juhendite väljaandmine;

6.7.3. Ühingu tööks vajalike väikeste või kiireloomuliste rahaliste tehingute otsustamine;

6.7.4. Teiste juhatuse otsuste langetamine.

6.8. Juhatuse töökorraga tuleb ette näha, et eespool toodud tegevustega tegeleb mitu juhatuse liiget, kas siis koos või eraldi.

6.9. Juhatuse liikmed võivad volituste kehtimise ajal saada oma töö eest tasu, mille summaarse ja individuaalse ülempiiri kinnitab üldkoosolek ja täpse suuruse juhatus. 

Poolt 16, vastu 0, erapooletud 0.

Poolt on üle kahe kolmandiku üldkoosolekul osalejatest ja seega on otsus langetatud.

 

4. Tondi 8a hoone kaugküttevõrguga liitumise rahalise ülempiiri ja teiste tingimuste kinnitamine ja loa andmine servituudi jaoks.

Ettekanne Janne Jerva: Vana katlamaja kuulub Pärnu mnt 106-le. Korteriühistu võib kehtestada talle sobiva küttehinna. Juhatus leidis, et tuleks ühineda Utilitase kaugküttevõrguga. Selleks vaja sõlmida leping Utilitasega. Soov, et üldkoosolek annaks selleks loa. Utilitase kalkulatsiooni järgi läheb toru hoonesse paigaldamine ühingule maksma 9750 eurot. Sellele lisanduvad seinte taastamiskulud ja ootamatused, mis võivad ehitamisel juhtuda. Õues oleva toru osa ehitab Utilitas omal kulul, kuid soovib kasutusõigust maale, et toru panna ja hooldada.

 

Pannakse hääletusele: anda juhatusele õigus kasutada kuni 30 000 eurot Utilitase kaugkeskküttevõrguga ühinemiseks vajalike tööde tegemiseks.

Poolt 16, vastu 0, erapooletud 0.

Otsus on langetatud.

 

Margus Toom: Kas servituuti saab tagasi võtta?

Helen Künnap: Toru, mis meie maja sees on meie oma, väljas olev toru kuulub Tallinna Soojusele. Servituut annab õiguse Tallinna Soojusel toru remontida. Meie sõlmime lepingu Tallinna Soojusega, mis puudutab torusid. Tallinna Soojus parandab peale tööde teostamist õue ja haljasala.

Helen selgitab, kus toru hoovialal asub. Liitumispunkt, milleni kuulub toru soojusfirmale, asub majja sisenemise juures. 

Utilitas korraldab ka Magdaleena 3-ga ühinemise. Liituvad ka KÜ 106, lasteaiad, ja Magdaleena. Mitme liituja tõttu ongi hind kaugküttevõrguga liitumiseks meie jaoks väga soodne.

 

Pannakse hääletusele: anda kaugkeskküttevõrgu ehitamiseks AS Tallinna Soojus kasuks tasuta kasutamise õigus torustiku rajamiseks vajalikule maa-alale ning volitada juhatust tegema selleks vajalikke toiminguid ja sõlmima vastavaid lepinguid. Otsuse juurde kuulub joonis, mida on üldkoosolekule kirjeldatud.

Poolt 17, vastu 0, erapooletud 0

Otsus on langetatud.

 

5. Tondi 8A kanalisatsiooni renoveerimise, sadeveekanalisatsiooni ja -drenaaži väljaehitamise, vundamendi soojustamise ja seonduvate asfalteerimistööde tegemise rahalise ülempiiri kinnitamine.

Ettekanne Artur Räpp: Kanalisatsioon on amortiseerunud, suured veelombid on sissesõiduteel. Tahtsime panna uue kanalisatsiooni ja sadeveekanalisatsiooni, ehitada välja drenaaži. Tellisime eelhinnangu. See sisaldab terve rida kaasnevaid töid ja summa osutus suureks. 380 000, vundamendi soojustamist ja hüdroisolatsiooni see isegi ei sisalda. 

Helen Künnap loeb ette töödeks vajaminevad summad.

Artur Räpp: Juhatus soovib saada töödest ja kuludest parema ülevaate ja tellida esialgu vaid projekteerimise koos täpsemate kalkulatsioonidega. Pärast eda langetatakse tööde tegemise otsus. See võib vajada pangalaenu.

Margus Toom: kõik tööd tuleb korraga ära teha.

 

Pannakse hääletusele: lubada juhatusel teha kuni 40 000de euro ulatuses projekteerimise ja ettevalmistustöid Tondi 8A kanalisatsiooni, sadeveeärastuse ja teiste seonduvate tööde ettevalmistamiseks.

Poolt 18, vastu 0, erapooletud 0.

Otsus on langetatud.

 

6. Juhatuse poolt Ühingu nimel tehtavate tööde rahalise ülempiiri määramine.

Ettekanne Janne Jerva: Üldkoosolek on kunagi juba selle summa kokku leppinud, mis oli 300 000 krooni, mis on ligikaudu 20 000 eurot. Selle raha eest pole enam midagi teha võimalik. Peaksime seda summat suurendama. Anda juhatusele õigus 40 000 eurot ühe töö kohta.

 

Pannakse hääletusele: lubada juhatusel teha ilma üldkoosolekult luba küsimata töid, mille summa ei ületa 40 000 eurot. Omavahel seotud tööde kulud summeeritakse.

Poolt 18, vastu 0, erapooletud 0

Otsus on langetatud.

 

7. Juhatuse liikmete tasu suuruste määramine.

Ettekanne Artur Räpp: Praegu kehtiv kord lubab juhatuse liikme tasu maksta ühele juhatuse liikmele. Kõik juhatuse liikmed võivad töötada projektide raames. Juhatus sooviks korda, kus ka mitu juhatuse liiget võiks seda tasu saada, kuid ei pea. See on põhikirjaga vastavuses. See tasu oleks miinimumpalga ulatuses kuus. Juhatus ise otsustab, kui palju.

 

Pannakse hääletusele: kehtestada juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasu maksmise kord järgnevas sõnastuses:

Juhatuse liikmetele, kas ühele või mitmele, võib maksta juhatuse liikme tasu. Kõigi makstavate juhatuse liikmete tasude summa ei tohi ületada jooksval aastal kehtivat kuu miinimumpalka ehk ühe kuu töötasu alammäära. Juhatuse liikmete tasude täpse suuruse otsustab juhatus arvestades selle juures ühingu majanduslikku olukorda ja eelpool toodud piirangut.

Poolt 15, vastu 0, erapooletud 1.

Otsus on langetatud.

 

8. Info liikmetele

Ulrika Tint annab ülevaate planeeritavatest üritustest.

Gennadi Olenev: soovin infot eluaseme kohandamise kohta

Janne Jerva: Kodukohandamiseks tuleb pöörduda omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Puudega inimene saab kodu kohandamiseks kolme aasta jooksul 3200 eurot. Linnaosa hindab abivajaduse suuruse. Tegemist ei ole kodu remondiga vaid kodu kohandamisega

Tiia Tiik selgitab kodukohanduse küsimust veelgi.

 

Artur Räpp ja Helen Künnap tänavad liikmeid osavõtu eest.



Tulevikuni on vaid mõni samm

Tekst: Artur Räpp

 

Nägemispuuet loetakse üheks kõige raskemini kompenseeritavaks puudeks, sest infot jagatakse visuaalsete vahendite abil palju ja kõike seda infot muude meelte kaudu inimeseni tuua on keeruline.  Kuid vaja on ja tööd on selles osas tehtud ka palju. 

Mai alguses käisin Saksamaal messil, et tutvuda viimase viie aasta abivahendite arenguga. Viis aastat osutus väga suureks sammuks edasi. Suured sammud edasi tähendavad tihti küll ka suurt hinnahüpet, kuid siiski on oluline teada, mis maailmas olemas on, sest ega Eesti pole enam nii vaene, et unistamine paistaks hullusena. Unistagem siis, sest küll need asjad ka siia maale jõuavad.

 

Pilte näitav punktkirjakuvar

Arvan, et enamik „Kuukiire“ lugejatest on kuulnud punktkirjast ja ka punktkirjakuvarist. Tavapunktkiri on kuuest punktist moodustatud tähtede süsteem, mida saab sõrmedega lugeda. Punktkirjakuvar on arvuti või nutitelefoni külge ühendatav seade, millel kasutatakse kaheksapunktilist punktkirja, et saaks arvuti ekraanil olevat teksti reaalajas lugeda. Seni valmistatud tavaline punktkirjakuvar näitab üht rida korraga või isegi vaid poolt rida ning see oskab näidata üksnes teksti.  Pildid, joonised, skeemid, kaardid, tulpdiagrammid, sektordiagrammid ja kõik muu graafiline käib sellisele punktkirjakuvarile üle jõu. 

Aga asjad on muutunud. Turule on jõudnud mitmed punktkirjakuvarid, mis suudavad näidata pilti. See on siis kombatavatest punktidest kokkupandavat pilti, mida saab rohkem või vähem reaalajas uuendada. Neid seadmeid on tulemas veel. Valik on juba niipalju kirju, et oskused on neil väga erinevad: mõnel on pildiala suurem, mõnel väiksem, mõni vahetab pildi murdosa sekundiga, mõnel kulub selleks üks-kaks sekundit, mõni näitab ainult pilti, mõni suudab näidata ka punktkirjas teksti pildist allpool olevale reale. Mõnel saab otse pildi peal käske anda, toksata hiirega või muud sellist, mõnel ei saa. Küsite hinna kohta? Kallid on. Kuigi jah, Eestisse veidi rohkem kui 25 aastat tagasi saabunud esimene punktkirjakuvar maksis umbes sama palju kui praegu kõige odavam pilte näitav punktkirjakuvar ja raha on vahepeal palju odavamaks läinud.  Mõelge sellele, kui rikas te oleksite, kui aastal 1996 oleksite saanud 10 tuhat krooni puhtalt peo peale. Nii palju teeb praegu töövõimetoetus pluss puudetoetus kroonides.

 

Tont selle rahaga. Mida see masin teeb? Miks pilte näitavat punktkirjakuvarit üldse vaja peaks olema?

Kõigepealt ühest olulisest tehnilisest näitajast, resolutsioonist ehk mitu punkti pildile mahub ja kuidas seda kõike tavalise ekraaniga võrrelda. Kõige suurema punktide arvuga seadmete puhul vastaks pilt umbes 10 kuni 20 korda suurendatud pildile, kõige väiksema punktide arvuga seadme puhul on küsimus, kas see ulatub tuhandekordse suurenduseni või ei. Arvud on suured, kuid pole nii hirmsad, kui tundub, sest kaasa pandud tarkvara lihtsustab pilti ja nii saab kuvaril vabalt näidata suuremat pilti kui eelmised arvud vihjavad. Näiteks saab näidata jooksvat hobust. Kui inimene ei näe, on tal tõsiselt keeruline aru saada, kuidas jooksev hobune välja näeb, kuidas ta jalad liiguvad, sest jooksvat hobust ei saa mitte mingil moel katsuda. Lisaks saab näidata tulevaste teede skeeme, erakondade populaarsuse diagramme, inimese näo üldist kuju. Nägu on ruumiline ja ruumilisusega on neil seadmetel keeruline. Saab näidata lihtsustatud kaarte, saada teada, kuidas erinevate fontidega tähed välja näevad ja arvutiikoonid, need ka.  Ehk õppivate inimeste puhul on kasu vaieldamatu, kuid piltide kätega vaatamise kasu ei lõpe lõpukellaga. 

 

Nutivalgedkepid

Esimesed valged kepid, millesse oli lisatud ka laserkaugusmõõtjad või ultraheliseadmed maapinnast kõrgemal olevate takistuste tuvastamiseks, tulid turule paarkümmend aastat tagasi. Need seadmed olid Kallid, palju kallimad kui kohe mainitavad analoogid, ja mitu korda raskemad, koos kepiga kaalus selline lahendus üle kahe kilo. Eesti keskmine valge kepp kaalub 250 grammi kanti. Hinna ja kohmakuse tõttu ei püsinud need tooted müügil kuigi kaua. Firmad läksid pankrotti, siis oli mõni aeg vaikust ja tuli uus üritaja. Umbes sama mittehea lahendusega.

Seekord messil käies kohtasin kaht firmat, mis pakkusid sarnaseid valgeid keppe. Mõlemad tahtsid valge kepi juurde nutitelefoni, sest nutitelefoni kaudu antakse inimesele lisaabi orienteerumisel. Näiteks millal kuhu suunas pöörata, infot ühistranspordipeatuste ja -saabumisaegade kohta, infot selle kohta, kus inimene asub. Odavama neist nutivalgetest keppidest hind oli tuhande euro juurde pluss aastamaks nutitelefoni kaudu pakutavate lisateenuste juurde, teise hind oli kahe tuhande euro juurde ja mingeid lisatasusid ei soovitud. Esimese takistuste tuvastusraadius oli poolteist meetrit, teisel kaks ja pool meetrit. Esimene kaalus koos valge kepiga ligi 500 grammi, teise kaal jäi 300 grammi lähedusse. Esimesel oli lisaoskuseid rohkem, sai nutitelefoni otse valge kepi pealt juhtida ja, kõlar oli otse valge kepi peal ja teha muud. Teisel oli lisaoskuseid vähem, teadeteks kasutati kõrvaklappe, mis jätsid kõrvad vabaks. 

Tõsi, hind on 10 kuni 20 korda suurem kui tavalisel Ambutechi valgel kepil, kuid need mudelid on müügis olnud juba kolm-neli aastat ja paistab, et viimaks on anduritega valge kepi oskuste ja hinna suhe hakanud vähemalt kellegi jaoks sobiv olema. Küll need hinnad ka alla tulevad või siis meie elatustase nende hindadeni kasvab.  iPhone ostmine tundus ka kunagi müstiliselt kallis ja on ka nüüd, kuid pimedaid, kes on selle endale soetanud, ikka on mitu.

 

Tõuks, pagan, kõtt!!

Otsides mööda messi lahendusi, mida saaks kasutada helimajakatena, sattusime firma otsa, kes teeb Saksamaal koostööd Boldiga, et leevendada teel vaikselt varitseva tõuksi probleemi. Nimelt töötas mais Saksamaal juba kümnes linnas süsteem, et kui inimesel on nutitelefonis vastav äpp, hakkab tema lähedusse sattunud Boldi tõukeratas häälitsema. Mitte midagi inimene ise muud tegema ei pea. Tavaline reageerimiskaugus on kuus meetrit. Sama firma toodab ka valgusfooridele lahendusi, et need hakkaks pimeda lähenedes valjemat häält tegema ning fooride puhul polnud tegelikult nutitelefoni vaja. Fooride puhul pakuti alternatiiviks ka väikest pulti, mis teeb ära sama töö. Ma kahjuks ei küsinud, kuid olen suhteliselt kindel, et pult töötaks ka Boldi tõukside puhul. Ja nagu öeldakse reklaamis, see pole veel kõik. Sama firma teeb ka helimajakateks sobivaid lahendusi ja võimalused on sarnased. Helimajakas võib olla tavaolekus vait või teha mingit suunavat häält. Selle lähedale jõudes, jällegi puldi või äpi abiga, võib see teatada aga mistahes varem määratud teate või mängida heli. Näiteks öelda: „Olete jõudnud Eesti Pimedate Liidu välisukseni. Uks avaneb väljapoole.“

Nüüd tuleb vaid see või sarnane lahendus ka päriselt Eestisse tuua.

 

Nutikad juhtteed ja laenukepid

Ma olin varem küll kuulnud lahendusest, kus põrandale pannakse taktiilne juhttee ja selle alla peidetakse RFJ-sildid, elektrooniline vidin, millest saab selle lähedal olles vastava seadmega infot lugeda, ning kui inimesel on just see õige valge kepp, siis ta kuuleb infot, kus ta on, millises suunas miski muu on ja mis tuleks tal järgmiseks teha. Tore lahendus, mõtlesin alati, kuid imestasin, et mis siis, kui mul pole seda imelist valget keppi, mul on tavaline. Suur töö tehtud ja ei mingit kasu! 

Messil firmaga kohtudes selgus, et kogu asja juures on veel üks konks. 

Kui raudteejaama või muuseumi või muusse sellisesse kohta taoline süsteem paigaldatakse, laenutatakse ka kohapeal noid õigeid nutikaid valgeid keppe, mis siis inimese lahkumisel tagasi korjatakse. Nii ei pea inimene endale seda üht ja ainukest külastust silmas pidades õiget valget keppi ostma, kuid saab ikka kõiki neid nutivõlusid kasutada ja palju kindlamalt ja julgemalt tolles võõras ja ehk rahvarohkes kohas liikuda. Samas, kui inimene ei taha nutikeppi laenata, näiteks ta tunneb ümbrust piisavalt hästi, saab ta juhttee taktiilsusele tugineda. Kõik võiks rahul ja õnnelikud olla.

 

Uudseid asju oli messil palju rohkem, kui siin kirjeldada jõudsin. Selle viie aastaga on nägemisabivahendite hulgas väga palju muutunud. Olen kindel, et järgmiste aastatega arenevad asjad veelgi. Kui ma aga võrdluseks meenutan üheksakümnendate keskpaiga võimalusi: valge kepp, kassetimängija, kombatav kell ja punktkirjatahvel ja stift, kõik, ei suuda muutuse suurust isegi hoomata. 

Nii et, mis lõpetuseks öelda.  Raha on vähe, ilm on konstantselt halb ja valitsus on vale, sõltumata valitsuse koosseisust, kuid kindel värk, abivahendid lähevad iga aastaga paremaks. 

 

ARTIKLI LÕPP



Käsikaudu kahes muuseumis ja neljal näitusel

Tekst: Artur Räpp

 

Kolmest muuseumituurist ja ühest veel saabuvast. Kahel neist osalesin külastajana ja kahe ettevalmistamisel on minu väike sõrm mängus. 

Kõigepealt minu Tartu retkest, mis viis mind esmakordselt Eesti Rahva Muuseumi. Seni ma põhimõtteliselt keeldusin sinna minemast, sest Eesti muuseumite lipulaev pakkus senini vaid meelerikkaid klaasvitriinide kompamise kogemusi. Ei olnud just see, mis paneks Tallinnast Tartusse sõitma. Nüüd aga on neil valminud lausa kaks kohandatud tuuri.

Üks neist on „Õige keha, vale keha?“ ja sellest valmistati veebituur. See tähendab, et eksponaatide kirjeldused ja taustalood on kuulatavad ja e-tekstina loetavad veebis. Ei pea kodust välja minemagi, piisab, kui kodus on vaid uks internetti. Kui sellist ust majapidamises ei leidu või virtuaalse tuuri kogemus jääb poolikuks, võib vabalt minna kohale ning kohapeal audiotuuri kuulata ning selle kõrvale infoletist küsitud meeltekasti sisu uudistada. Selles kastis on mitmeid kombatavaid esemeid, mis annavad tuurile palju juurde.  Muuseumitöötajad on valmis teid näituseni saatma ja kui olete audiogiidi lõpuni kuulanud ja meeltekasti elamused meelde talletanud, saate helistada ja töötaja endale vastu kutsuda. Muuseumi koduleht ütleb, et parem oleks, kui annate oma erisoovidest varem teada, nii saavad nad kindlad olla, et on teie tulekuks valmis.

Minu käik Eesti Rahva Muuseumi toimus 24. mail ja giidituur sellele näitusele kestis umbes 45 minutit. Olin enne bussis veebituuri läbi kuulanud ja pidin rõõmuga tunnistama, et giidituur täiendas kenasti veebituuri ja vastupidi. Soovitan võimaluse korral mõlemad läbi teha, nii veebituuri kui kohapeal giidituuri. Kindlasti varuge endale rohkem aega kui 45 minutit, infot ja kogemist on palju. 

Samal päeval käisin ma ka teisel muuseumi näitusel "Sõnumid kolmnurgas", mis räägib nõukogudeaegsetest rätikutest. Mitte käterätikutest, vaid neist, mis seoti pähe või kaela või hoiti klaasi taga, sest need olid lihtsalt nii ilusad. Selle tuuri jaoks on ette valmistatud vaid kohapeal kasutatav audiogiid. Rännak muuseumi ja tagasi on ühe õige muuseumituuri üks elamusosa. Nii et lõimugem ühiskonda. Selle näituse jaoks on valmistatud kombatavaid rätikumustreid, paisupaberile ja ka otse kangale, kuulata saab kirjeldustõlkega intervjuusid kunstnikega ja nõukogudeaegseid rätiku telereklaame. 24. mai tuuri 45 minuti ajal me nendeni kahjuks ei jõudnud, sest suure grupiga polnud see lihtsalt võimalik. Aga ise oma sõbra või saatjaga muuseumis käimine ongi selleks olemas, et vaadata, kuulata ja kombata just seda, mida soov on ja nii kaua kui soov on.

Mõlema näituse kirjeldustõlked tegid Siret Saar ja Mirjam Liivak.

Kui neid kahte näitust võrrelda, siis rätikute näitus on kindlasti oluliselt visuaalsem kui kehade näitus ja seal on ka kompamist rohkem. Kui huviline olla, kulub seal üksi tuuritades ilmselt rohkem aega kui kehade näitusel. Kui kaugelt tulla ja soovida mõlemad näitused ühe päevaga üle vaadata, läheb selleks terve päev üsna kindlasti. Õnneks on muuseumis ka kehakinnitamise võimalus ja kui vahepeal saab ruumist liiga palju, siis võib ka maja ümber linnalooduses värsket õhku hingata. 

Tartu geograafia on mul üsna nõrk, kuid internet ütles, et Tartu bussijaamast on Eesti Rahva Muuseumi kolme kilomeetri kanti. Sõidetakse Narva maanteed mööda välja. Muuseumi aadress ise on Muuseumi tee 2. Tartu inimesed kinnitasid, et takso sõidab otse Tartu bussijaama sisse ja nii saab selle kaugbussi saabumise kohta tellida. Taksofirmadest soovitati Elektritaksot ja Forust. Foruse puhul tuleb jälgida, et invatakso tellimiseks on kohalikele teine number kui külalistele tavakorras takso tellimiseks. Eesti Rahva Muuseumi lähevad ka linnaliini bussid. Info on muuseumi kodulehel. Seal on ka liikumisjuhised pimedatele.

 

Neist kahest teisest näitusest lühidalt, millest lubasin rääkida.

Tallinnas Lennusadamas on jätkuvalt võimalik külastada kirjeldustõlkega näitust „Viikingid enne viikingeid“. Kirjeldustõlke jaoks küsige kassast kirjeldustõlkega audiogiid. Jälgige, et seadmel oleks nupud. Kui ei ole, on teile antud vale seade. See on Lennusadama näitustest üks kombatavate esemete rohkeim ja elamusi koguneb palju. Kui lähete sõbraga, saate lasta endast viikingina ka pilti teha, kõik vajalik on fotonurgas olemas.

 

Augustis on Lennusadama muuseumis tulemas aga kaks kirjeldustõlkega tuuri Venezia näitusel. Täpsed kuupäevad ei ole kahjuks veel teada, eelduse järgi augusti keskel või teises pooles, vahetult enne näituse sulgemist. Tegu saab olema tandemtuuriga, kus tuuri juhivad muuseumi giid ja kirjeldustõlk.  Kui vähegi võimalik, osalege, sest Venezia ise on külastamiseks kauge ja kallis ja see konkreetne näitus ilmselt Tallinna teist korda ei tule. Näituse eksponaadid on valinud ja näituseks kokku pannud Veneetsia ise ning välja on pandud valdavalt ajaloolised originaalesemed. 

Häid näituseelamusi!

 

ARTIKLI LÕPP



Jaanipäevamõtted

Tekst: Jaanus Riimets

 

  Minu elu on kujunenud nõnda, et päris jaanipäeva tähistamine jõudis mu ellu alles noorukina. Oli vist nii, et maale vanaema juurde me veel jaanipäevaks ei jõudnud, kuigi veetsime seal toredas Lullikatku külas terved suved, sest seal ikka jaanipäeva peeti. Ise elasin venekeelses asulas Rummul, kus mina küll ei mäleta mingit jaanituld või midagi sarnast. Ega ma kohalikega ka väga ei suhelnud. Olin arvatavasti 15, kui võtsin jaanilaupäeva õhtul kätte ja seadsin sammud Vasalemma. 5 km siit-kus lootsin osa saada jaanitulest ja peomeeleolust. Paraku eriti suurt midagi tol õhtul seal polnud, mingi tuli vist ikka Tibulas-see oli selline koht Vasalemmas, kus olid mõned mäekesed ja kus käidi ikka koos midagi tähistamas. Igatahes seda, mida lootsin, ma ei saanud. Edasi tulid aastad, kus ma viibisin pigem nelja seina vahel (mitte ainult koduseinte, vaid tihtipeale ka kõrtsiseinte) vahel ja rahvarohkemale peole ei soovinud mitmel põhjusel (peaasjalikult hirmu tõttu) minna. Ka siis kui kolisin Haapsallu ma algul kohalikel kogunemistel eriti ei käinud. Kui nüüd õigesti mäletan, siis esimene Haapsalu jaanipidu oli Lossipargis sel aastal kui saime kätte esimesed omad rahatähed ehk siis kroonid, mis nüüd on juba ajalugu. Jõin siis veel õlut ja mäletan, et kann õlut maksis 5 krooni. See on praeguses rahas 32 senti. Paraku oli juulis esimene kroonipension 300 krooni ehk siis 19, 2 eurot. Ega ma seal väga kaua ei olnud ja mis muusika mängis, seda ka ei mäleta. Vist olid mingid taidlejad. Hiljem Virtsus elades käisin küll igal aastal kohalikul jaanitulel, sest peopaik oli minu kodunt vast 150 meetri kaugusel. Seal olid alati taidlejad ja mingi esineja ja hilisõhtul hakkas disko. Olin tavaliselt kohal natuke aega pärast tule süütamist ja siis tulin ära. Hiljem sain teada, et nimi jaanipäev tuleneb ajalooliselt sellest, et tol päeval tähistati Ristija Johannese sünnipäeva. Ometi suhteliselt vähestest isiklikest jaaniõhtu kogemustest on jaanipäev mulle ikka midagi erilist tähendanud. Ma ei usu, et oleksin eriti teadvustanud, et sellel kuupäeval hakkavad päevad juba lühemaks jääma. Kindlasti olen mõelnud lilledele, mis suve alguses õitsevad. Nende hulgas on ka jaanilill, mis on teise nimega pääsusilm , mis on teise nimega ellerhein. See on mu lemmiklill. Sellel lillel on eriline aroom ja ise on need õied ka väga kaunid. Nüüd juba aastaid pole neid imelisi lilli isiklikult kogeda saanud, sest pole kedagi, kes neid metsaniidult korjaks ja mulle tooks. Kodus oleme ikka pidulikuma õhtusöögi teinud, kas siis makaronisalatit ja kanagrillvorsti või näiteks ka kalkunišašlõkki. Meeldib sel õhtul kuulata rahvalikku muusikat, eriti ansamblit Suveniir. Mulle tegelikult väga suured lõkked ei meeldigi. Üks aasta olin väga toreda seltskonnaga noore perekonna kodus siin üsna lähedal ja seal oli väga väike lõke. Olid sõbralikud inimesed ja lahked kõnelused nendega. See oli mu elu ilusaim jaaniõhtu. Kes teab, kas sellist enam tulebki. Rahulikku jaani!

 

ARTIKLI LÕPP



Kiiresti teenusele

Tekst: Jaanus Riimets

 

 Paljud meie lugejatest on pidanud kokku puutuma Sotsiaalkindlustusametiga. Kas siis puude raskusastme tuvastamisega või mõne pensioniküsimusega või siis rehabilitatsiooniteenusele suunamisega seoses. Vahel on kogemused olnud head, vahel mitte nii head. Mina seekord räägin väga heast ja toredast ja -mis peaasi-kiirest-kogemusest seoses rehabilitatsiooniteenusele suunamisega. 

Mul sai eelmine periood läbi märtsi lõpus ja nagu teada, siis pärast seda tekib teatav paus, kuni dokumendid on korda aetud, et saaks uue taotluse sisse anda. Ühel esmaspäeval siis selgus, et võin uue taotluse esitada. Mul oli täpsemalt meelest läinud, kuidas see käib ja helistasin Sotsiaalkindlustusameti infotelefonile ja küsisin järele. Väga lahkelt seletati, et tuleb täita taotlus kas paberil või internetis või siis minna esindusse. Kuna olen pidev arvutikasutaja, siis eelistasin arvutit kasutada selle asemel, et otsida inimest, kes täidaks paberi või siis inimest, kes saadaks mind esinduse külastamisel. Tekkisid kohe ka probleemid. Ma ei tea, kas mõned pimedad on saanud selle taotlusvormi täitmisega kõnesüntesaatori abil hakkama, aga mina ei saanud. Tuli pöörduda valla sotsiaaltöötaja poole ja siis meenus, et ka eelmisel korral oli nii, et ei saanud ise hakkama taotluse täitmisega. Saatsin pooleldi täidetud taotlusesotsiaaltöötajale ja varsti ta helistaski, et veel mõned nüansid üle kontrollida ja peagi oli korrektselt täidetud taotlus minu postkastis. Allkirjastasin selle id-kaardiga ja mõtlesin, et no nüüd tuleb neile lubatud 40 päeva oodata. Tegelikult aga helistas ameti töötaja mulle juba neljapäeval, et kokku leppida vestluse aeg. See toimus juba järgmise päeva hommikul. Ja kusagil lõuna paiku tuli juba Sotsiaalkindlustusameti otsus ja saatsin selle NIRK-i Janne Jerva aadressil ja protsess oligi lõppenud. Küsimus, mille lahendamine on vahel võtnud üle kuu aega, sai seekord lahenduse täpselt 5 päevaga. NIRK on asutus, mis meid-pimedaid väga aitab erinevate teenustega, mille eest maksab riik. Tublid inimesed mõlemal pool. Meid ikka aidatakse ka, Olgem tänulikud ja rõõmsad selle üle. 

ARTIKLI LÕPP



Lühidalt Niguliste kiriku külastusest

Tekst: Kert Küla

 

Selle aasta kevadisel maikuu viimasel reedel, kahekümne kuuendal mail külastasime Jaanus Riimetsa organiseeritud ekskursiooni raames Tallinna vanalinnas Harju tänaval paiknevat Niguliste kirikut.

Ajalooline Niguliste kirik olevat ehitatud tõenäoliselt kolmeteistkümnendal sajandil.

Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nicolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas.

13. sajandist pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele mitu kabelit, sealhulgas praeguse põhjaeeskoja asukohas paiknenud Püha Jüri kabel ja Väike kabel, mis ühendati hiljem kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga.

Samuti on hiljem Niguliste kiriku torni lõunaküljele püstitatud Püha Matteuse kabel.

Niguliste kiriku põhjalik ümberehitus toimus 15. sajandil. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Aastatel 1486–1493 ehitati täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ehk väljaulatuva suure kesksambaga ruum.

Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne kõrvalaltari. Tallinna Hansa-aegade hiilgusest ning siinsete kaupmeeste jõukusest kõnelevad hinnalised kunstiteosed, mis telliti Euroopa suurtest kunstikeskustest. Neist tuntumate hulka kuuluvad Lübecki hiliskeskaegsete meistrite Bernt Notke „Surmatants” ja Hermen Rode töökojas valminud suurejooneline peaaltari retaabel, mida võib praeguseni kirikus näha. Tänaseni saab samuti imetleda 16. sajandi alguses kirikule annetatud ligi nelja meetri kõrgust seitsmeharulist põrandalühtrit, mis kuulub maailmas omataoliste seas suurimate hulka. 

1520. aastate alguses jõudsid Tallinnasse esimesed evangeelsed jutlustajad. Martin Lutheri algatatud reformatsiooniliikumine sai varakult siinsete linnavõimude toetuse ning alustati kirikuelu ümberkorraldamist. Niguliste kirikust sai luterlik kogudusekirik. 16. sajandi keskel sai Niguliste luterliku pildiprogrammiga renessanss-stiilis kogudusepingid, millel kujutati Vana ja Uue Testamendi tegelasi. 17. sajandi keskpaigas telliti kirikule koguduserõdud. 1624. aastal annetatud Kristuse elu kujutavate stseenidega kantsel oli üks uhkemaid Eesti alal. Kirikusse maetud jõukate linnakodanike, aadlike ja pastorite auks püstitati seintele epitaafe ja vappepitaafe. 17.–18. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele hauakabelid, nende seas Bogislaus von Roseni (1651), Gustav Adolf Clodti (1673) ja Peter August von Holstein-Becki kabel (1773). Püha Jüri kabel ehitati 1670. aastatel ümber põhjaeeskojaks.

 

Kahjuks sai teise maailmasõja ajal tuhande üheksasaja neljakümne neljandal aastal toimunud märtsipommitamise käigus pommitabamuse ka Niguliste kirik, mis hävis peaaegu täielikult.

Meie giidi sõnul viidi õnneks enamik kaunitest maalidest ja muust Niguliste kirikus eksponeeritavast kunstivarast sõjapakku praeguses Rapla maakonnas paiknevasse Atla mõisa.

Teises maailmasõjas purustatud Niguliste kiriku taas ülesehitamist alustati tuhande üheksasaja viiekümnendatel aastatel ning aastal 1984 avati Niguliste kirik tegutseva muuseumkirikuna.

Näiteks tuntuim teos Niguliste kirikus eksponeeritavatest ajaloolistest maalidest on Surmatants.

 

Pärast viimast renoveerimist aastal 2022 on Niguliste kirikusse paigaldatud klaaslift, millega on võimalik sõita nii-öelda taevakorrusele ehk maapinnast neljakümne viie meetri kõrgusele Niguliste kiriku torni. Tegelikult on Niguliste kiriku torni kõrguseks 108 meetrit.

Sellel taevakorrusel asuvatest akendest avanes minu saatja sõnul tõesti väga ilus vaade nelja ilmakaarde, kirikutorni akendest paistsid nii vanalinna valdavalt punased majade katused, Paks Margareeta, Toompeal paiknev Pika Hermanni torn, Kadrioru park, laululava kui ka meri.

 

Suur tänu Jaanus Riimetsale Niguliste kiriku külastuse organiseerimise eest.

Kindlasti jätkub Niguliste kirikus võimalusi ka omal käel kultuuri avastamiseks.

 

ARTIKLI LÕPP



Vahva väljasõit Rakverre

Tekst: Kert Küla

 

Pajatan Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse korraldatud vahvast retkest Rakveresse .

 

Selle aasta kahekümne teisel ja kahekümne kolmandal mail külastasime Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse organiseeritud väljasõidul Lääne-Virumaal paiknevat Rakvere linna.

Me ööbisime Rakveres Aqva Spa hotellis, einestasime Pihlaka kohvikus, jalutasime kaunis Rakvere tammikus ning järgmisel päeval külastasime ajaloolist Rakvere linnust.

Rakvere tammiku puhul on tegemist ainulaadse rohealaga põhjamaises linnamaastikus.

Arvatakse, et praegune Rakvere tammik oli kunagine eestlaste püha hiis. Mainitud tammik on populaarseks puhke- ja sportimiskohaks ning looduslikuks õppeklassiks õpilastele. 

23 ha suuruse tammiku jalutusradade pikkus on ligikaudu 3 kilomeetrit. Tammiku matka- ja õpperadadel on infotahvlid, mis tutvustavad 150-220 a. vanuseid tammesid, erinevaid samblaid-samblikke ning piirkonnale omaseid putuka ja linnuliike.

Tegemist on laialehise metsaga ehk selles metsas kasvavad põhiliselt laiade lehtedega erinevad lehtpuud lisaks tammedele näiteks pihlakad, sarapuud, toomingad ning metsa alustaimestikus leidub palju sõnajalgasid, mitmeid samblaid ja samblikke.

Rakvere Tammikus asuvad ka Nõukogude võimu poolt represseeritutele püstitatud mälestusmärk "Okaskroon" ja Saksa sõjaväekalmistu.

Okaskrooni näol on tegemist mälestusmärgiga, mis on rajatud kõigi Virumaalt Siberisse küüditatud inimeste mälestuseks. Mälestusmärk Okaskroon avati 14. juunil aastal 1991 kui Stalini kuritegeliku režiimi poolt läbi viidud juuniküüditamisest oli möödunud täpselt viiskümmend aastat.

Rakvere tammikus paiknev mälestusmärk Okaskroon on valmistatud pronksist ja vooderdatud dolomiidist plaatidega ning nelja meetri kõrgune. Selle mälestusmärgi ülemises osas on tõesti okastraadist valmistatud väike kroon, mis peaks sümboliseerima kõigi märtrite kannatusi.

Okaskrooni autoriks on arhitekt Allan Murdmaa.

 

Teisipäeval kahekümne kolmandal mail pärast hommikusööki Spa-s külastasime ajaloolist Rakvere linnust, läbides seal giidi juhendamisel Keskaegse seikluse ning nii-öelda reisides ajas tagasi 16. sajandisse kogedes lühidalt karmi orduelu läbi rüütli silmade.

Meie huvitav teekond Rakvere linnuses algas linnuse peavärava juures asuvast endisest suurtükitornist ehk rondeelist ja kulges läbi eeshoovi, kabeli ja teaduste kambri ehk alkeemia toa.

Nimelt uskusid keskaegsed inimesed, et on võimalik valmistada tarkade kivi, mis annaks inimestele igavese elu. Samuti üritasid alkeemikud valmistada kulda ning tehti erinevaid mürke ja ravimileotisi.

Loomulikult proovisid alkeemikud luua ka Homunkulust ehk väikest kasvu tehisinimest, kes väidetavalt peaks inimeste eest kõik tööd ära tegema. Mõnes mõttes võib Homunkuluse puhul paralleele tõmmata Eesti mütoloogiast tuttava kratiga või tänapäeval jõudsalt areneva robootikaga.

Üks huvitav ja mainimist vääriv fakt, mille sain teada Rakvere linnuse teaduskambrit külastades on nimelt see, et keskajal tegutsesid nii linnades kui lahinguväljade juures uriini kogujad. Mitmetes kohtades olid keskajal mitmetes majades ja paikades spetsiaalsed anumad, millesse inimesed pidid sisse urineerima. Inimeste uriin koguti kokku tünnidesse ning seda läks tarvis salkpeetri valmistamiseks.

Salpeeter, väävel ja süsi segati omavahel õiges koguses kokku ning sel viisil valmis püssirohi, mida kasutatigi püssides ja kahurites. Nimelt tekivad püssirohu põlemisel gaasid, mis plahvatavad.

Lisaks tutvustati meile keskaja inimese kolme põhilist hirmu, milleks olid piinamine, surm ja põrgu.

Käisime ka järele tehtud ajaloolises piinakambris, kus eksponeeriti erinevaid piinariistu.

Piinamise eesmärgiks oli mõistagi sundida inimest toimepandud kuritegu või tegusid üles tunnistama ning tõde välja rääkima. Oluline on veel märkida, et timukas, kes piinamisi ja hukkamisi läbi viis pidi olema võimeline vajadusel piinatava inimese pärast piinamist terveks ravima ning üldiselt ei olnud piinamise eesmärgiks inimest ära tappa. Tihti kasutati keskajal inimeste piinamiseks nii-öelda pöidlakruvisid, näpistati kehaosasid kuumade-tuliste tangidega või purustati luid-liigeseid.

Nimelt mõisteti keskajal Eestis ja mitmetes Euroopa riikides kohut Lüübeki õiguse järgi ning toimepandud õigusrikkumiste eest määratud karistused olidki väga karmid.

Näiteks esimese varguse eest oli reeglina karistuseks häbipost, teise varguse eest raiuti maha üks või kaks sõrme, kolmanda varguse korral raiuti maha terve labakäsi ning neljanda varguse korral ootas inimest tõenäoliselt ülespoomine võllas.

Rüütlite ja ülikute puhul kasutati levinud hukkamisviisina mõõgaga pea maha raiumist.

Rakvere linnuse külastus oli väga vahva ettevõtmine. Näiteks proovis üks meie grupi liige ka vibuga märki lasta. Linnuses olid kitsed, lambad, haned kukk ja kanad.

 

ARTIKLI LÕPP

Anekdoodid

 

Mehed ajavad baaris juttu:

"Tead sõber, kus Pariisis on elu! Saabud lennujaama, sind võetakse lilledega vastu, pannakse autosse ja viiakse viimasepeal hotelli. Seal võtad mõnuga vanni, paned ennast tip-top riidesse ja siis lux restorani. Sööd ja jood-kusjuures kõik on tasuta. Tuled tagasi oma numbrituppa. Voodis möllud, mängud! Kõrgem klass! Mõnu ja nauding, ning hommikul antakse veel 500 franki taskuraha. Elu missugune!"

"Olid ise või?"

"Ei!"

"Kust siis tead?"

"Ah, naine käis puhkamas!"

 

Luksusaurik seilab maailmamerel. Ülatekil päikesevõtmisest tüdinenud kaks dzentelmeni laskuvad vestlusse:

“Igavus, söör! Ehk mängiksime kaarte?”

“Rõõmuga, söör! Aga viimane kord mängisin ma viisteist aastat tagasi!”

“Pole midagi hullu, söör! Ka mina hoidsin viimati kaarte käes kakskümmend aastat tagasi! Stjuuard, tooge palun meile mängukaardid!”

Stjuuard toob kaardipaki. Esimene härrasmees võtab paki, kaalub seda peopesal ja lausub:

“Üks kaart on ju puudu!”

Teine võtab ka paki oma kätte, vaagib hetke ja lisab:

“Ja see on risti kaheksa!”

 

Õpetaja astub klassi, istub raskelt lauale ja vaatab lastele häguste silmadega otsa:

"Mis, hõkk, tund meil praegu on?"

"Matemaatika!" hüüavad kõik ühest suust.

"Hea küll. Avage, hõkk, vihikud ja kirjutage: 2 õpetajat jõid 2 tunni jooksul ära 2 pudeli veini. Küsimus - mis kuradi põhjusel oli neil tarvis tellida veel 2 pudelit õlut..."

 

Õpetaja küsib väikse poisi käest, kus ta ema töötab. Poiss vastab, et öösel voodis.

"Kus?"

"Öösel voodis," kinnitab poiss.

Õpetaja helistab emale ja küsib üle.

"Ösel Foodsis," vastab ema.

 

Punamütsike läheb vanaemale külla, võtab külakostiks koogi ja veini kaasa. Väsib pikal metsateel ära ning võtab veidi veini ning hammustab kooki sakuskaks peale, seepeale jääb Punamütsike magama. Kui lõpuks üles ärkab, avastab, et aluspüksid on kadunud. Läheb siis nukralt koju tagasi. Järgmisel päeval on aga postkastis pakike, milles on kiri:

"Püksid puhtad ja triigitud! Timur ja tema meeskond."

 

Veoautojuht peatub öösel kohviku ees, et veidi süüa. Olles juba poolenisti omadega valmis, astuvad sisse kolm karmi välimusega tsiklimeest. Ilma mingi põhjuseta hakkavad nad juhiga tüli norima, üks valab pipratoosi talle pähe, teine sööb ära tema koogi ja kolmas valab kohvitassi talle sülle. Juht tõuseb selle peale sõna lausumata püsti ja lahkub kohvikust.

"Kutt pole suurem asi kakleja," irvitab üks tsiklimeestest. Tüdruk leti tagant lisab: "Ega ta suurem asi autojuht ka ei ole, ta just sõitis kolmest tsiklist üle"!

 

Salt Lake Citis võistlustel. Jaak Mae murdmaasuusatamise jälitussõidus järjekordset tõusu võtmas ja korraga karjub:

"Keppi, andke mulle keppi!"

 

ARTIKLI LÕPP



Õnnitleme juuni-, juuli- ja augustikuu juubilare

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma juuni-, juuli- ja augustikuu juubilare. 

Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks!

 

Juuni:

 

*Endel-Raimund Parm 100

 

*Luule Koppel 85

 

*Ilme Kaul 85

 

*Tiit Kaasik 85

 

*Ago Kivilo 85

 

*Tatjana Ignaśeva 65

 

*Oleg Zaitsev 60

 

*Artjom Kremenski 40

 

Juuli:

 

*Aili Ilves 70

 

*Ülle Viisalu 65

 

*Aivar Varma 60

 

*Jelena Zmejovskaja 60

 

*Galina Kovaljova 55

 

*Anna Kovaljova 50

 

August:

 

*Vladimir Jürgens 85

 

*Valentin Grudin 85

 

*Kalev Mitt 65

 

*Aivo Mikola 65

 

 

Palju õnne kõigile!

 

ARTIKLI LÕPP



Kuulutused

 

PIME festival tuleb taas! Sel korral septembri kuu pühapäeval.

10. septembril kutsub Põhja-Eesti Pimedate Ühing oma territooriumil (Tondi 8A, Tallinn) toimuvale heategevuslikule kunsti- ja muusikafestivalile PIME (Pimedate Inimeste Maja Esitlus), kus kohtuvad muusika, kunst ja pimedus. 

Festival toimub koostöös majas tegutsevate ettevõtetega - Blind Sound muusikastuudio ning värvi- ja kunstipood Spekter. 

Ürituse eesmärgiks on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) maja ja selles toimuvate tegevuste tutvustamine laiemale üldsusele. 

Pileti tulu läheb Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse toetuseks, kus pakutakse pimedatele ja vaegnägijatele rehabilitatsiooni-, koolitus- ja töövõimalusi.

 

PIME kavva mahub erinevaid tegevusi nii majas kui hoovis. 

Külalistele tutvustatakse pimedate elu-olu ja tegevusi. 

Välilaval toimuvad Blind Sound stuudio kureeritud kontserdid tuntud Eesti artistide ja bändide poolt. Samuti astuvad üles PPÜ ansambel ja solistid.

Toimub värvipood Spekter tänavakunsti jam - tänavakunstnikud katavad maalingutega hoovi erinevaid seinu.

Festivali külastajaid ootab veel käsitöö laat ning tänavatoit. Avatud on Spekter pood ja Blind Sound stuudio uksed.

 

Jooksev info üritusest PIME festival facebooki lehel.

 

Kontakt:

Helen Künnap,

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevjuht

Tel 58 800 962

helen@ppy.ee

 

 

Laupäeval, 26. augustil kell 12:00 stardib 51. jooks ümber Ülemiste järve, mis kuulub 2023 Maru Järvejooksude sarja ja on sarja viimane, 3. osavõistlus.

Läbime kõndides 13,8 kilomeetrise ringi ümber Ülemiste järve.

Osalustasu 5 eurot.

Osavõtjatele kindlustatakse medal, rada, rinnanumber, ajavõtt, tulemus lõpuprotokollis, teenindus, spordijook ning joogivesi rajal ja finišis, autasustamine, arstiabi kogu raja ulatuses.

Järvejooksude koduleht https://stamina.ee/et/jarvejooks/voistlused?competition_id=179&action=guide0&guide_id=88

 

Reedel, 8. septembril toimub Veskimetsa Ratsakeskuse külastus ja talliekskursioon.

Veskimetsa ratsakeskus on Tallinna suurim ratsakeskus, koondades umbes 70 hobust ning kõiki ratsutamiseks ja hobusepidamiseks vajalikke rajatisi. Ekskursioonil tutvume talli igapäevaeluga – saame teada, mida hobune sööb, kuidas treenib ja magab, jne. Räägitakse ka hipoteraapiast kui ühest väga tõhusast teraapiavormist puudega inimestele. Osamaks 2 eurot

Registreerida saab väljasõitudele telefonidel 6748 945, 55570848 või e-posti aadressil ulrika@ppy.ee

 

 

Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu laenutus toimub nii Suur-Sõjamäel kui Tondil. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@rara.ee teel.

Neljapäeviti kell 14-16 on lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada. 

Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www.veebiraamatukogu.ee.

 

Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline

parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel

 ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.

 

Viimane ühingu vastuvõtupäev enne suvepuhkust on 6. juuli ning uuesti alustame vastuvõtuga 05. september 2023.

 

Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :

teisipäeval kell 12:00- 17:00 ja neljapäeval kell 10:00- 15:00. 

Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848

 

ARTIKLI LÕPP

INFOLEHE LÕPP.