Mai

 

 

Ilmub alates novembrist 1997.

 

Helindatud Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogus

 

 

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

 

Peatoimetaja: Allan Väljaots

telefon:566 78 711 

E-post: Allan.valjaots@gmail.com

 

Toimetuse liikmed:

*Eduard Borissenko

* Kert Küla

* Jaanus Riimets

* Mirja Räpp

 



 

*Helid valgustavad seesmiselt

Tekst: Jaanus Riimets

 

*Muljeid Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Kevadpeost 2023

Tekst: Kert Küla

 

*Maikuu, pühade kuu

Tekst: Jaanus Riimets

 

*Anekdoodid

 

*Kuulutused



Helid valgustavad seesmiselt

 

Tekst: Jaanus Riimets

 

 Kui meie ühingusse tuli Clelia Piirsoo, siis algasid ka helidialoogi üritused nii Tondil kui ka Jursu laagrites. Ma ei osanud nendele suurt tähelepanu pöörata, et hakata neis osalemiseks eraldi linnasõitu planeerima. Jursul aga juhtus alati nii, et mul oli sel ajal tavaliselt veebis nõupidamine, milles pidin osalema. Tegelikult ma tahtsin neil üritustel osaleda, aga ei olnud seda pealehakkamist. Kui aga viimaste jõulude ajal just enne pühi oli teemaks jõulumuusika, siis võtsin vastu otsuse osaleda. See oli pühadeeelne päev ja kartsin, et autojuht ei soovi mind enam õhtupoole tagasi koju tuua, aga olin valmis ka ise kojutulekut korraldama. Õnneks oli autojuht nii heatahtlik, et tõi mind koju. 

Minu jaoks esimene helidialoog oli väga südantsoojendav. Jõime jõulude puhul alkoholivaba glögi ja maitsesime pisut magusat ja kuulasime jõulumuusikat ning igaüks rääkis oma suhetest jõuludega muusikatasandil. Helidialoogi mõte ongi selles, et osalejad mitte ainult ei kuula, vaid ka ise ütlevad mõtteid ja toimetavad erinevate instrumentidega, et kogeda kuidas helid pillidest kättesaadavaks ehk siis kuulatavaks saavad. Alguses on igaühel väike vahend selleks, et helisignaaliga oma asukohta meie inimestele teadvustada ja oma nimi ütelda. Pimedad orienteeruvad ju helide kaudu. 

Järgmine helidialoog, milles osalesin, käsitles tähtpäevade teemat ja muusikat, mis on seotud kalendritähtpäevadega. Tean, et Heiki Sookruus, kes ka alati kohal käib, on väga tähelepanelik tähtpäevade jälgija. Temalt vist see idee alguse saigi. Iga osaleja rääkis mõnest kogemusest seoses mõne tähtpäevaga ja siis mängis Clelia muusikapala või laulu, mis tähtpäevaga seotud. Viimane helidialoog oli eriliselt huvitav, sest meile näidati ja anti katsuda okariine ehk savipille. Need on ajalooliselt vast kõige vanemat tüüpi muusikainstrumendid. Neid valmistatakse savist enam-vähem nõnda nagu meiegi vahvad keraamikud valmistavad erinevaid asju Tondil. Miks mitte tulevikus ka mõni okariin valmis teha? Suvel enne jaanipäeva on tore kogunemine plaanis Tallinna Botaanikaaias. Kuigi on arvestatud, et infost saame suurema osa nägemise kaudu-tähendab nägijad inimesed saavad-siis hingetasandil suhtlemiseks on minu meelest heli parem variant. Muidugi on kultuurikandjaks ka maalid ja arhitektuur, aga neid ma pole eriti tajuda saanud, kuigi pisut varasematel aegadel nägin, aga helide ja eriti muusikaliste helide mõju on südantliigutav. Ka helidialoog meie inimeste heaks aitab meid teinekord maailmakärast ja -muredest eemale ning annab meile aimu, et saame selle meele kaudu, mis meil alles on osa saada ka ülevatest osadest siin maailmas. Tänu Cleliale, et ta meid helimaailmaga on tutvustanud. 

 

ARTIKLI LÕPP



Muljeid Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kevadpeost 2023

 

Tekst: Kert Küla

 

Maikuu esimesel teisipäeval, teisel mail, toimus meie ühingu saalis traditsiooniline kevadpidu.

Kõigepealt märgin ära tänavuse kevadpeo kava ning seejärel kirjutan enda muljetest seoses nimetatud üritusel osalemisega.

 

Tänavune ühingu kevadpidu toimus järgmise programmi alusel:

Kell 16:00 algas keraamikaruumis ja käsitööklassis riiete, vaipade ning keraamikatoodete väljapanek.

Kell 16:30. kuni 18:00 jätkus samades ruumides Kapituulutus ning ühingu liikmete valmistatud keraamika ja vaipade väljapanek – näitusmüük.

Kell 18:00 algas meie ühingu saalis lustlik Kultuuriprogramm, milles esinesid ühingu lauluansambel PÜÜ, dirigent Kaia Kattai juhendamisel, Terateater lavakavaga “Maailmaklassikaga läbi pimedate silmade”, lavastaja Andres Popovi juhendamisel ning külalisena astus lavale rõõmsameelne Udmurdi ansambel Ošmeš, kelle juhendaja Pavel Kutergin.

Umbes kell 19:30 lõpetas meie vahva kevadise koosviibimise Kohvilaud, kus ühingu poolt pakuti kohvi ja teed ning muidugi saime kohvilauas istudes omavahel juttu rääkida ja lõbusalt aega veeta.

Kevadpeol osalejad võisid kaasa võtta suupisteid, äraandmist ootavad rõivad ja mõistagi hea tuju!

 

Nüüd kirjutan lühidalt enda muljetest seoses mainitud kevadpeost osavõtmisega.

Meie peo tõmbas käima rõõmsameelne udmurdi ansambel Ošmeš, mängides rütmilist ja tempokat tantsumuusikat ning lauldes sealjuures üheksa laulu.

Pärast udmurdi ansamblit astus lavale meie ühingu lauluansambel PÜÜ dirigent Kaia Kattai juhendamisel, lauldes kolm ilusat laulu. Üks kõlanud lauludest oli näiteks tuntud „Oma laulu ei leia ma üles“.

Minu arvates jättis eriti toreda mulje see, et lauluansambel tervitas pärast saali sisenemist publikut vahva kevadise päikese teemalise lauluga, milles kõlas ka trumm.

 

Kevadpeo viimaseks esinejaks oli Terateater maailma klassikast inspireeritud neljast stseenist koosneva väikese lavakavaga ning meie juhendajaks oli seekord lavastaja Andres Popov.

Kuna Terateater esitas peol viibivale publikule ainult teatrietendustest lühikesi katkendeid, siis oli loomulik, et pealtvaatajatele võis jääda meie lavakavast arusaamatu mulje.

Mainin veel, et esimeses stseenis oli juttu tulekahjust, milles hävis mitu maja. Inimesed olid kaotanud kodud, võis olla ka tules hukkunuid ja vigastatuid. Kaks vaprat naisterahvast püüdsid päästa, mis päästa annab, proovides kahjutuld kustutada ning üritades pakkuda peavarjuta jäänud inimestele riideid ja ajutist majutust oma kodus. Kõige selle kurva segaduse keskel oli aga üks looder-muidusööja, kes lihtsalt sõi küpsiseid ja kellel oli kõigest täiesti ükskõik.

Muidugi tekitas niisugune olukord stressi ja meelehärmi ning seetõttu loopis üks naine vihahoos teise naise suunas stangel rippunud riideid.

Selles stseenis näitlesid Aire Bornschein, Julia Kabanova ja Kert Küla.

 

Kõige rohkem tekitas publiku hulgas elevust ilmselt salapärane neljas stseen, mille esitasime mina ja Hedy Haavalaid. Selle stseeni peamine mõte seisnes asjaolus, et keegi salapärane ja ilmselt halbade kavatsustega võõras inimene oli asunud meid jälgima, sest me tegelesime või siis olime tegelenud mingi illegaalse-keelatud tegevusega.

Meie- kaks pimedat kuulasime rahulikult raadiot, kui järsku kõlas uksepauk ning uksest visati sisse tundmatu ümbrik ning hiljem selgus, et selles mullikilega vooderdatud ümbrikus olidki ainult tuletikud ja teine-väiksem tühi ümbrik. Muide mina olin, see, kes kummikindad käes tundmatut ümbrikut uuris ning selle ümbriku ettevaatlikult maast üles korjas ja lahti tegi.

Hirmuõhkkond püsis kuni selle stseeni lõpuni ja Hedy peamiseks ülesandeks oli pinget üleval hoida.

Väärib veel kindlasti ära märkimist, et aastate jooksul on Põhja-Eesti Pimedate Ühingus kevadel toimunud erinevaid sündmusi. Näiteks eelmisel aastal tähistasime kolmeteistkümnendal mail ühingu sajandat juubelit piduliku kontserdiga ning toreda loeng-ettekandega ühingu ajaloost. Kusjuures mainitud ühingu väärikas juubeliüritus toimus kahes osas: päeval tutvustasime lahtiste uste päeva vormis ühingu tegevust ametnikele ning õhtul tähistasime ühingu sajandat juubelit koos ühingu liikmetega. Nii kontserdi vormis esinemine lauluansambli ja solistidega kui Terateatri loeng-ettekanne ühingu ajaloost kõlasid sellel päeval kaks korda ja õhtune üritus lõppes harjumuspärase diskoga.

Loomulikult on meie ühingu saalis varemgi toimunud kevadisi kontserte, millel on lisaks lauluansamblile ja tublidele solistidele esinenud ka ühingu puhkpilliorkester.

 

Kokkuvõtteks julgen väita, et sellel aastal meie ühingus toimunud kevadpidu oli väga vahva ettevõtmine, millega sobis hästi kokku maailma kirjandusklassikast inspireeritud lavakava, mille meie Terateatri näitekollektiivi liikmed sellel üritusel laval publikule esitasime.

Suur tänu lavastaja Andres Popovile!

 

ARTIKLI LÕPP

 



Maikuu, pühade kuu

 

Tekst: Jaanus Riimets

 

 Kuupäevade järgi on tavaliselt maikuus palju pühi. Sellel aastal on läinud nõnda, et ka liikuvad pühad on sattunud maikuusse. Mõtlen just, et enamasti vist on nelipühad ehk maakombejärgi suvistepühad tihti juunis, siis seekord mai lõpus. Eks maikuu ongi juba pisut soojem aeg, kui taludes sai väljas ka veidi pidutseda. Mõeldes 1. mai tähendusele ajalooliselt, siis üliõpilased ja töölised said ilma eriliselt õues külmetamata oma üritusi korraldada. Meid aastakümneid valitsenud režiimi ajal oli tööliste solidaarsuse puhul koguni 2 vaba päeva ja nädala pärast peeti sõjas saavutatud võidu tähistamiseks ka püha. Selles sõjas võitlesid omavahel 2 totalitaarset režiimi, kus mõlemal oli oluline roll 1. mai tähistamises. Mõlemad kuritegeliku korraga riigid kuulutasid end just tööliste ehk proletariaadi huvide eest võitlejaks, kuigi rahuajal oli nende mõlema riigi tööliste elatustase tunduvalt madalam kui neis riikides, kus nii-öelda ametlikult töölisklassi huvide eest ei seistud ja 1. mai riigipüha ei olnud. Saksamaa natsionaalsotsialistide partei nimeski olid töölised eraldi ära märgitud. Nõukogude ajal oli iga ajalehe serva peal loosung: Kõigi maade proletaarlased, ühinege! Eks me tea ajaloost isegi, mille jaoks ühineda taheti. Olen ise ka oma lühikeseks jäänud töötamise perioodil olnud tööline. Mäletan, et meie Haapsalu ja ka Tallinna kombinaadi töökaaslased-pimedad ja vaegnägijad töölised-siis seda riigikorda väga ei kiitnud. Vastuolulisel viisil on seda tagantjärele kui mitte kiitmist, siis mõningast poolehoidu tunda rohkem tänapäeval. Ja ehk mõnevõrra põhjendatult, sest nüüd meil enam eriti tööd pole. Inimene aga tegelikult tahab tööd teha ja end väärtuslikuna tunda. 

Euroopa päev viitab mitte ainult aastakümnete eest toimunud sõja lõppemisele, vaid ka euroopalikele väärtustele. Need väärtused on muidugi ajas mõnevõrra muutunud. Eriti tuleb see ilmsiks praeguses diskussioonis abieluteemalise seaduse ettevalmistamisel. Ühelt poolt on euroopalisteks väärtusteks peetud kristliku usu põhimõtteid, ka moraali valdkonnas, teiselt poolt aga isikuvabadusi. Mõned kirikud on vabadustega kaasa läinud, mõned mitte. Kummatigi tundub, et mõlema suuna esindajad on sekkunud teemadesse, mis peaks jääma riigiorganite pädevusse. Euroopalike demokraatlike väärtuste hulka kuulub ka see, et riik ei sekku kirikuasjadesse ja vastupidi. 

Emadepäev on iga maikuu teisel pühapäeval nagu meenutus sellest, et ilma nende hoolitsuse ja öiste valvamisteta poleks meie üldse siin maailmas. Olgem neile tänulikud. Kiriklike pühade hulka kuulub ka Kristuse taevaminemise püha, mis mõnel pool samuti riigipühaks. Sel aastal on Nelipüha 28-ndal kuupäeval. Kristlikus traditsioonis on see püha ristikoguduse alguse saamise päev, kuigi ajalooliselt on tegu palju vanema pühaga. Kui Jeruusalemmas oli tempel-üks seitsmest maailmaimest-siis pidi kogu Iisraeli meessugu kogunema templi juurde 3 korda aastas, millest üks kord oligi Nelipüha ehk siis varajase vilja kokkupanemise püha. Eesti kirjanduse suurteoses „Tõde ja õigus“ on sel pühal ka suur roll. Kui Paasid Vargamäele saabusid, siis tutvuti naabritega just suvistepüha ajal. Ja Oru Pearu viskas oma püksid vastumeelse nö erakondliku vastumeelsuse tõttu rätsepmeistri kaela just suviste ajal. Kui naised teda taga ajama hakkasid, siis kartis ta neid ja nende nõgeseid, aga mitte külma. 

Ootame suvesooja ja pühi, et kased lehte läheksid. Ja miks mitte sauna-aastal ka pühade eelõhtul saunagi minna. Vihtade tegemiseks tuleb küll veidi aega varuda, see saab teoks juba jaanipäeva paiku, kus on ka 2 järjestikust püha. Mõnel, kel oma saun on ehk vihtu alles. Ilusaid pühi maikuus. 

 

ARTIKLI LÕPP



Anekdoodid

 

Potsataja ja Gena söövad maja katusel pannkooke. 

Üks pannkook kukub alla ja Potsataja läheb sellele järele. 

Gena mõtleb, et saab kiiremini. 

Jõudnud alla, hüüab Potsataja üles Genale: "Kumb pannkook võtta, kas kollane või roheline?"

 

"Palun mulle kaks piletit homsele etendusele!"

"Kas Romeo ja Juliale?"

"Ei mulle ja mu vanamoorile!"

 

Kohtuvad vene papp, eesti kirikuõpetaja ja juudi rabi. 

Räägitakse annetustest.

"Mina viskan saadud raha maa peale joonistatud ringi sisse! Kõik, mis sattub ringi, annan Jumalale, see tähendab kiriku remondiks ja jooksvateks kuludeks. Kõik, mis jääb välja, võtan endale palgaks," ütleb kirikuõpetaja.

Vene papp sõnab: "Mina teen samuti, ainult ma ei joonista ringi, vaid ruudu!"

Juudi rabi ütleb: "Ma ei joonista ringi ega ruutu. Viskan raha õhku ja kui Jumal soovib, siis võtab ta selle endale!"

 

"Mulle näib, reamees, et olete liiga tark vä!"

"Mis te nüüd, seltsimees major! Mina?!"

"Muidugi teie, ega ometi mina!"

 

Silmakliinikus valmistutakse operatsiooniks. 

Patsient on närvis: "Doktor, olge ettevaatlik, eelmine operatsioon mul just hästi ei läinud!"

"Ah, kes vana asja meelde tuletab..."

 

Mees läheb arsti juurde ja kurdab: "Doktor, mul on mälulüngad."

Arst: "Ja millal teil need hakkasid?"

"Mis asjad?"

"Mälulüngad."

"Millised mälulüngad?"

 

Mees läheb arsti juurde ja ütleb: "Mul on vähk."

Arst uurib ja teeb analüüse ja ütleb mehele:

"Vähki me ei leidnud, aga Teil on neerukivid."

Mees: "Kivi all see vähk ongi!"

 

Patsient arstile: "Doktor, te käskisite neid tablette võtta tühja kõhu peale..."

"Kas ei aidanud?" küsib arst.

"Ei aidanud. Niipea, kui end pöörasin, veeresid nad maha."

 

Kallile mersule põrutab foori all sisse sapakas.

Mersujuht ronib välja sapaka juurde: "No mida kuradit!"

Sapakujuht kogeleb: "Aa ma mõtlesin, et nii uhke auto mingi punase tule pärast küll pidurdama ei hakka!"

 

Telefon maksuametis:

"Vabandage, kuidas teil inspektor vastu võtab?"

"Teisipäeval ja neljapäeval 15-20-ni"

"Nii odavalt?! Ma kartsin, et pean viiesajasega tulema."

 

"Mnjah, oleks pidanud ikka isa juttu kuulama, kui veel poisitatt olin! Oleks pidanud. Aga näe mina loll, ei kuuland..."

"Mis ta sulle siis rääkis?"

"Kust ma tean, ma ju ei kuuland!"

 

"Kuule, pole sind ammu näinud! Millega tegeled?"

"Müün mööblit."

"Ja tasub hästi ära?"

"Üsnagi, ainult et korter jääb üha tühjemaks..."

 

Kinokülastaja istub saalis ja vaevleb gaaside käes. 

Lõpuks möödub ekraanil kaubarong ja mees laseb gaasid valla. 

Kõrvalistuja kummardub mehe poole ja sosistab:

"Andke andeks, kas teile ka tundus, et kahes viimases vagunis nad vedasid sõnnikut?"

 

Nõukogude turistid Hamburgis. 

Giid tutvustab linna: "Ja nüüd sõidame mööda Reeperbahni punaste laternate rajoonist, kus on Euroopa kuulsaimad lõbumajad."

Nördinud meeshääl bussi tagaosast: "Miks mitte läbi?"

 

ARTIKLI LÕPP

 

 



Kuulutused

 

Austatud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liige

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) juhatus palub Teil osa võtta

PPÜ üldkoosolekust, mis toimub laupäeval, 27. mail 2023 Tallinnas, Tondi 8a saalis algusega kell 11:00 järgmise päevakorraga:

 

1. Ühingu 2022. majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine

 

2. Ühingu liikmemaksu suuruse ja korra kehtestamine

 

3. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu põhikirja muutmine

 

4. Tondi 8a hoone kaugküttevõrguga liitumise rahalise ülempiiri ja teiste tingimuste kinnitamine ja loa andmine servituudi jaoks

 

5. Tondi 8A kanalisatsiooni renoveerimise, sadeveekanalisatsiooni ja -drenaaži väljaehitamise, vundamendi soojustamise ja seonduvate asfalteerimistööde tegemise rahalise ülempiiri kinnitamine.

 

6. Juhatuse poolt Ühingu nimel tehtavate tööde rahalise ülempiiri määramine

 

7. Juhatuse liikmete tasu suuruste määramine

 

8. Info liikmetele

 

*

 

Lisaks teatame et:

Tallinna Vanalinna Päevade raames esineb PPÜ puhkpilliorkester 2. juunil kell 18.00 ja 4. juunil kell 19.00 Musumäel.

 

*

 

2022 aasta lõpus anti välja Ühingu 100 aasta ajalugu valgustav raamat, mida saab osta ühingust.

 

*

 

Alates 2016 aastast on PPÜ liikmemaks 4 eurot aastas, mis tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks. 

 

NB! Alates 01. juulist 2023 võib vastavalt üldkoosoleku otsusele liikmemaks tõusta 5 euroni aastas. 

Palun kontrollige liikmemaksu tasumist.

PPÜ liikmemaksu on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925, selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

 

* 

 

PPÜ-s on Teile saadaval järgmised teenused ja tegevused:

* Jooga – esmaspäeval 13.00-14.00

* Pimedate lauatennis – esmaspäeval ja neljapäeval 16.00-18.00

* Male ja kabe treeningud – teisipäeval ja reedel 09.00-14.00

* Puhkpilliorkesteri proovid – reedel 17.30-19.00

* Ansambli proovid – kolmapäeval 16.30-17.30

* Teatriring – teisipäeval 17.30-19.30

* Käsitöö ja kangastelgedel kudumine – esmaspäeviti, kokkuleppel

* Siidimaal – kord kuus neljapäeviti, kokkuleppel

* Sõudespinning – reedel 10.00-11.00, Tallinna sõudeklubis, aadressil

Sõudebaasi tee 21

* Zumba – esmaspäeval 17.00-18.00

* Tervisevõimlemine – teisipäeval 15.00-16.00

* Isikliku abistaja teenus

* Kogemusnõustamine

* Muusikateraapia „Helidialoog“ tunnid

* Tekstraamatute skaneerimine

* Vabatahtlike lugejate teenus 

* Kohandatud internetiklassi kasutamine

* IT-konsultandi teenus

* Jõusaali kasutamine

* Kohanemiskursused hiljuti nägemise kaotanuile

 

Lisaks korraldame ekskursioone, teatrikülastusi, matkasid.

Huvialaringide tegevus lõppeb juunis ning jätkub septembris. 

Lisateavet Põhja-Eesti Pimedate Ühingu teenuste ja tegevuste kohta saate Teade meililistist, infolehest Kuukiir, PPÜ kodu- ja facebooki lehelt ning telefonidel 55570848 ja 674 8945.

 

*

 

21. mail toimub Harku Järve kepikõnd. Täiendav informatsioon e-posti 

aadressil ulrika@ppy.ee, telefonidel 6748 945, 55570848

 

*

 

Eesti Pimedate Raamatukogu laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@epr.ee teel.

Neljapäeviti on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata. Raamatukoguhoidja läheb vajadusel neljapäeviti kella 14-ks laenutuspunkti, jätab sinna varem tellitud ja võtab kaasa lugejate poolt toodud raamatud. Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www.veebiraamatukogu.ee.

 

*

 

 Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline

parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel

 ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.

 

*

 

Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :

teisipäeval kell 12:00- 17:00 ja neljapäeval kell 10:00- 15:00. 

 

Tähelepanu!

Viimane vastuvõtupäev enne suvepuhkust on 6. juulil ning uuesti alustame vastuvõttu 5. septembril 2023.

Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848

 

 

ARTIKLI LÕPP

INFOLEHE LÕPP.