Märts

 

 

Ilmub alates novembrist 1997.

 

Helindatud Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogus

 

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

 

Peatoimetaja: Allan Väljaots

telefon:566 78 711 

E-post: Allan.valjaots@gmail.com

 

Toimetuse liikmed:

*Eduard Borissenko

* Kert Küla

* Jaanus Riimets

* Mirja Räpp



*Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis räägitust

 

*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester 65 ja Vello Loogna 55

Tekst: Eduard Borissenko

 

*Minu lemmik: siiras Eesti laulik Henrik Visnapuu

Tekst: Jaanus Riimets

 

 *Minu muljed aastal 2022 toimunud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu jõulupeost

Tekst: Kert Küla

 

*Väike, aga tubli abivahend

Tekst: Jaanus Riimets

 

*Anekdoodid

 

*Õnnitleme jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu juubilare

 

*Kuulutused



Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis räägitust

 

Koosolek toimus 29. novembril 2022 Microsoft Teamsis ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti (TSTA) I korruse saalis, Paldiski mnt 48a.

Juhatas: Betina Beškina

Protokollis: Mihkel Tõkke

 

Osalesid komisjoni liikmed:

Betina Beškina, Tallinna Linnavalitsus

Mihkel Tõkke, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Jako Stein, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Kairet Remmak-Grassmann, Tallinna Linnavolikogu

Tarmo Antson, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Udo Ots, Tallinna Transpordiamet

Karin Lember, Tallinna Haridusamet

Oliver Alver, Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Eerika Rahuoja, Tallinna Kristiine Linnaosavalitsus

Marina Runno, Käo Tugikeskus

Külli Urb, Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Jüri Järve, Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing

Janne Jerva, Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Riina Kuusk, Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing

Vjatšeslav Zagorski, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit

Jaanus Tärnov, Aspi Tugi ASTU

Lisaks osalesid: Kaido Padar, Merle Tomberg, Villu Urban, Helen Künnap

 

 

 

AS Tallinna Linnatransport, Kaido Padar ja Tallinna Transpordiamet, Udo Ots

 

2. MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühingu teenused nägemispuudega inimestele.

 

 Janne Jerva ja Helen Künnap, MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühing

 

 

3.1. MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koja ettepanek kinnitada tulevikus järgmise aasta tööplaan jooksva aasta viimasel koosolekul ning muuta komisjoni toimumise nädalapäev ja kellaaeg regulaarseks.

3.2. Vastused eelmisel komisjoni koosolekul esitatud küsimustele

 

1. Ühistranspordi arengud ja liikumine linnaruumis. 

 

AS Tallinna Linnatransport, Kaido Padar ja Tallinna Transpordiamet, Udo Ots

 

Betina Beškina: Kaido Padar annab ülevaate ühissõidukite veeremipargi uuendamisest ning Udo Ots räägib muudatustest ühistransporditaristu uuendamisel.

Kaido Padar: TLT sõidukipark koosneb 41 sõidukist, millest 38 on varustatud invaliftiga (tagant laetav). Busside keskmine vanus on täna 3,4 aastat. Oleme võtnud eesmärgiks, et autopargis ei oleks vanemaid sõidukeid, kui 7 aastat. Katsume jõuda selle tasemeni 2024. aasta esimeses pooles. Autopargi suurendamiseks on vajadus juurde hankida ca 6 bussi liinivedude mahtude täitmiseks ja ca 6 väikekaubikut (5 kohalised), millest 3 oleks ratastooli võimekusega. Meil on 43 bussijuhti, aga reserviks, uue liini tegemiseks ja juhuvedude täitmiseks oleks vajadus 2023. aasta lõpuks kuni 55 bussijuhti. Täna on puudu 7 bussijuhti ja lisaks vaja 2023. aasta jooksul 12 pensionieas bussijuhti. 

 

Suur murekoht on ligipääsetavus. Enamus kliendid elavad magalarajoonides ja bussidega parkivate autode vahel on keeruline liikuda inimeste pealevõtuks.

Mõned ideed lahendusteks:

⦁ TLT sotsiaaltranspordi bussidele erandkorras ning mitte isikupõhised invakaardid, mis annaksid õiguse peatuda kõnniteel või märgistatud invakohtadel klientide teenindamiseks;

⦁ Magala rajoonidesse spetsiaalsed kohad erivajadustega klientide teenindamiseks, turvaline peatuskoht.

 

2024. on tulemas 23 uut trammi. Lähinädalatel kuulutame välja 20 elektribussi hanke. Seal saab ka kindlasti vaadata veel sisendit.

Marina Runno: Kas on võimalik korraldada nii, et sotsiaaltranspordi bussidel vähemalt hallatavatel asutustel oleks võimalik tellimusvedu teha?

Kaido Padar: Võtan selle küsimuse kaasa.

Marina Runno: Näiteks 3-4 korda aastas on täielikult vajadus selle järgi olemas.

Kaido Padar: Võite otse pöörduda, vabas vormis meili saata.

Külli Urb: Jäi silma magalarajoonides kavandatavad spetsiaalsed peatuskohad. Siin tuleb hästi rahulikult vaadata, et ei tekiks omastehooldajatele lisakoormust, kuna meie tänavad on tihti talvel lumised ja tegelikult iga samm, mida peame rohkem abistama on meie jaoks väljakutse. 

Villu Urban: Oluline kaasata sisendi kogumisel ka Põhja-Eesti Pimedate Ühingut.

Jüri Järve: Positiivne uudis veel uute elektribusside osas, et hankes on kavandatud automaatsed rambid.

Udo Ots: Käesoleva aasta jooksul on paigaldatud 21 uut ootekoda, Pirita LOV 7, Mustamäe LOV 3 ja teede rekonstrueerimise käigus 11. Välja ehitatud 4 uut peatust – Kitseküla algpeatus, Kitseküla lõpp-peatus, Pikakari ja Reidumägi.

 

Hetkel on välja kuulutatud riigihange 30 uue ootekoja ostmiseks ja paigaldamiseks ühistranspordipeatustesse. Lepingu täitmise lõpptähtaeg on 31.05.2023 ning 27 tükki paigaldatakse peatustesse, kus praegu puudub ootekoda ning 3 tükki vahetatakse välja. Teise hanke raames on kavas paigaldada 1 200 uut ootekoda, millest 600 Tallinna linna disainilahendusega ja 600 pakkuja poolt väljatöötatud disainiga. 

 

Hiljuti valmis Tallinna erinevate liikumisviiside liikuvusmudel, mille üheks peamiseks eesmärgiks on liiklus- ja reisijavoogude määramine. Tallinna Transpordiamet kasutab analüüsiks maailma juhtivat tarkvara liikluse analüüsi, prognoosimise ja GIS-põhiste andmete haldamise jaoks. Kavandatud on Tallinna ühistranspordi liinivõrgu ülevaatamine, uute liinivõrgu põhimõtete väljatöötamine ning uue liinivõrgu planeerimine.

 

Udo Ots: Tegime ka vastused eelmise korral esitatud küsimustele:

 

 

Aktsiaselts Tallinna Linnatransport ühissõidukitel on kohustus peatuda kõikides sõiduplaaniga ettenähtud peatustes ja tagada, et inimesed saaksid väljuda ja siseneda kõikidest ühissõiduki ustest. Juhul kui Aktsiaselts Tallinna Linnatransport poolt ei täideta sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tingimusi, on õigus rakendada rikkumiste korral sanktsioone vastavalt lepingule.

 

Kõik hangitav veerem peab vastama kehtestatud standarditele. See puudutab ka STOP nuppude asukohta, mis asuvad madalamalt paigutatuna sõiduki keskosas, kus on kohad ratastoolile ja lapsevankritele. Juhul kui isik sõidab mõnel muul kohal sõidukis ja ei ulatu STOP nuppu vajutama, siis soovitame alati paluda kaassõitjate abi märguande aktiveerimiseks, mida kindlasti ka osutatakse. Kuigi Tallinna ühistranspordis STOP-nupu vajutamise otsest kohustust ei ole, on see lugupidamise ülesnäitamine kaasreisijate ja bussijuhi suhtes.

 

 

Tallinna linna ühistranspordi (trammid, trollid ja bussiliinid) kasutamise kord on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 2014. aasta 13. novembri määrusega nr 29 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ (käesoleval ajal kehtiv redaktsioon jõustus 22.03.2022). 

Nimetatud määrusega on kehtestatud tasuta sõidu õigus puuetega lastele, sügava puudega 16-aastastele ja vanematele isikutele ning sügava ja raske nägemispuudega isikutele. Tasuta sõidu õigust tõendab Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puuet tõendav dokument (kehtib koos isikut tõendava dokumendiga). 

Lisaks eeltoodule on raske või keskmise puudega isikutele Tallinna ühistranspordis antud õigus sõita sooduspiletiga. Käesoleval ajal ei vasta puudega isiku kaart raadiosageduslikku tuvastamist ehk RFID-tehnoloogiat toetavale standardile, seetõttu ei ole puudega isiku kaarti võimalik kasutada Ühiskaardi asemel oma sõitude valideerimiseks. Kuna puudega isiku kaarte väljastab Sotsiaalkindlustusamet, siis ei ole tõstatatud küsimuse lahendamine Tallinna linna pädevuses.

 

Kehtiva Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 29 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ on võimalik tutvuda aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/421112014014?leiaKehtiv 

 

 

Sõitjateveo avaliku teenindamise lepingus on bussijuhtidele esitatud nõue: peatusesse korrektne sisse- ja väljasõit, bussi- ja trollibussi peatamine nii, et ühissõiduk ei oleks peale peatumist takistuse puudumisel ja olenevalt sõidutee olukorrast sõidutee äärest kaugemal kui 20 cm. Nimetatud nõude rikkumise korral on transpordiametil õigus rikkumise eest rakendada vedajale sanktsioone vastavalt lepingu tingimustele.

 

 

Betina Beškina: Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) tegevusi tutvustavad meile tegevjuht Helen Künnap ja juhatuse liige Janne Jerva.

Helen Künnap: PPÜ eesmärk on toetada pimedate ja vaegnägijate igapäevatoimetulekut, naasmist avatud tööturule, hariduse omandamist, vaba aja veetmist, lõimumist ühiskonda jne. Ühingusse kuulub hetkel üle 400 nägemispuudega inimese. Saame nimetada end nägemispuudega inimeste teenuste arendamisel sotsiaalvaldkonnas riigi ja kohaliku omavalitsuse kompetentseks partneriks. 

 

3. märtsil 2022. aastal tähistas PPÜ 100. juubelit. Selle tähistamiseks toimus mitmeid tegevusi: pärimuse kogumine, näitus-lavastus „Aja pimedad pildid“, fotonäitus, suve lõpus suur festival, ilmus raamat „Põhja-Eesti Pimedate Ühing 1922-2022“. 

 

 

Tallinna linna toetatud teenustena osutab PPÜ isikliku abistaja teenust, infomaterjalide kohandamist, nõustamisteenuseid (kogemusnõustamine, psühhosotsiaalne grupitöö). Lisaks toetab Tallinn PPÜ tegevuskeskust ning erinevaid projekte. Lisaks pakub PPÜ: töötube, ringe ja arendavaid tegevusi, erinevaid kursusi, sporditegevusi, terviseteenuseid, klubilist tegevust, koolitusi ja seminare spetsialistidele. Tegevuskeskuses on erinevad ruumid, milles tegevusi läbi viiakse: saal, keraamikaruum, käsitööruum, köök, spordisaal, massaažikeskus, teraapiakabinet.

Töötoad, mida võime läbi viia ka teistele sihtgruppidele, näiteks päevakeskustele: keraamika, käsitöö erinevad liigid (postkaardid, meevaha küünlad, näppudel kudumine), toiduvalmistamise kursused, joogatunnid, vahavõimlemine näppudele, kabe-male ringid. Hiljuti just renoveerisime oma köögi. 

 

Meie unistus on, olla kõigile avatud näidiskeskus, kus inimesed saavad ühest majast võimalikult palju tegevusi, teenuseid ja saaksime ka koostööd teha teiste sotsiaalsete tegevustega, ettevõtetega.

Betina Beškina: Aitäh Helen ja Janne nii sisulise ülevaate eest.

 

 

3.1. MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koja ettepanek kinnitada tulevikus järgmise aasta tööplaan jooksva aasta viimasel koosolekul ning muuta komisjoni toimumise nädalapäev ja kellaaeg regulaarseks.

 

Betina Beškina: MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda saatis ettepaneku kinnitada järgmise aasta tööplaan jooksva aasta viimasel koosolekul. Teine ettepanek oli muuta komisjoni toimumise nädalapäev ja kellaaeg regulaarseks. Küsin teie arvamust selle osas. Minul on endal selline kahtlus, et aasta lõpus on üsna kiire aeg ja pakun ikkagi, et saaksime tööplaani jaanuaris paika panna. Siis on ka rohkem aega, et see läbi mõelda.

Jüri Järve: TLIÜ on ka seisukohal, et aasta lõpp on tihe. Mul on täiendav ettepanek. Võiks korraldada komisjoni tööd nii, et igal invakomisjoni kohtumisel kaks ametit annavad aru oma tegevustest ligipääsetavuse arengukava valguses ja muudes küsimustes, mis puudutavad puudega inimesi. 

Betina Beškina: Mõistlik ettepanek, mida teised arvavad?

Külli Urb: Tallinna Puuetega Inimeste Koda on sel aastal rohkem tegelenud huvikaitse mõtestamisega. Meil oli tõesti see mõte, kus korjet teha, et saaksime kohe aasta esimesel koosolekul täie jõuga tööle hakata, kui võtame eelmisel aastal tegevuskava vastu. Üks mõte oli ka komisjoni nähtavaks tegemine, linna kodulehel. Oli ka mõte, et võiks olla kokkuvõte igast aastast.

Janne Jerva: Pigem aasta alguses koguda uued teemad.

Riina Kuusk: Uuel aastal.

Betina Beškina: Võiksime kokku leppida, et jaanuaris on meil tööplaan koos. Teine küsimus puudutas komisjoni toimumise päeva ja kellaaega. Mina isiklikult jääks selle juurde, et lepime kuupäeva jooksvalt. Võime panna kindla kuupäeva, aga erinevad asjad võivad ette tulla lähetused, mis iganes veel. Kindlam oleks, kui lepime jooksvalt kokku. Esialgu võime jääda selle juurde, et see on teisipäev kell kaks.

Marina Runno: Jüri ettepanek on hea, aga kindlasti peab koosolekutel jääma aega ka tööplaani teemadeks. Milline on üldine linna strateegia või üleüldse teenuste pakkumisel ja mis on võimalus puudega inimestel osaleda. Strateegiakeskus teeb ju arengukava, väärtuste teemalgi rääkida. Oluline, et erivajadustega inimestel on võrdne võimalus osaleda, siis selguvadki nõrgad kohad. 

Betina Beškina: Lepime nii kokku, et ootame jaanuari alguses tööplaani ettepanekuid ja siis otsime aega järgmiseks kohtumiseks. Kui soov on olemas võime alustada ka varem, jaanuaris. 

Suur tänu teile, soovin teile ilusat jõuluootust ja rahulikku jõuluaega.

 

3.2. Vastused eelmisel komisjoni koosolekul esitatud küsimustele

 

 

Ratastoolikiik on hetkel katki. TSTA suhtles Botaanikaaiaga ning jagas kontakte, kes oskavad seda remontida ning loodetavasti uueks hooajaks saame selle siiski korda. TSTA tutvustas võimalust taotleda toetust ligipääsetavuse fondist, et kiik korda teha ning nõustab neid erinevate lahenduste otsimisel.

 

 

(Mustpeade maja ja Pika tänava näide)

TSTA kohtus Transpordiameti esindajatega, et võimalikke lahendusi arutada. Hetkel on kokkulepe, et esmalt tehakse kohe sissesõiduluba 4 ratastoolitakso jaoks, sest just liikumispuudega inimeste jaoks on vanalinnas liikumine kõige keerukam. Sellest on ka juba teenuseosutaja (Forus Takso) teadlik ning järgmisel korral ei tohiks kasutajatel probleeme tekkida. Teenuse kasutajad ise midagi eraldi taotlema ei pea ning saavad teenust tavapäraselt kasutada. Täiendavalt on Transpordiametil olemas parkimine.ee keskkond, mille kaudu saab vajadusel erandkorras samuti sissesõiduks loa taotleda, kui peaks näiteks suurem üritus vanalinnas toimuma, kuhu mitmed teenuse kasutajad korraga liiguvad. 

 

 

TSTA suhtles teenuseosutajaga ja uuris, kas nendeni on selline probleem jõudnud, hetkel ei ole. Sõidukid on kohandamisega ümber ehitatud ja põranda kõrgust kergelt muuta võimalik pole. Oleme siiski probleemkoha kaardistanud ning seda saab tulevikus ka uute sõidukite hankimisel silmas pidada. 



Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester 65 ja Vello Loogna 55

 

Tekst: Eduard Borissenko

 

Ettevalmistused Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkestri juubelikontserdiks algasid sellest, et PPÜ liige ja orkestri administraator Ahti Tomp esitas augustis 2022 taotluse Eesti Kultuurkapitalile orkestri rahaliseks toetuseks. Septemris saime teate, et Kultuurkapital rahuldas taotluse. Oktoobris korraldati nõupidamine, millest võtsid osa Ulrika Tint, Helen Künnap, Vello Loogna ja Eduard Borissenko ning sai arutatud juubelikontserdi läbiviimist ja jaotati ülesanded. Oli vaja kujundada kuulutusplakatt ning kutse koos vahelehega. Vahelehel oleks ühel poolel orkestrimängijate nimekiri ja teisel orkestri ajalooline ülevaade. Lisaks tuli korraldada foto ning videosalvvestuse tegemine, kokku panna kontserdi stsenaarim ja korraldada läbiviimine, peolaua katmise osas leppida kokku Ano Laaniga. Ahti Tomp võttis enda peale kontserdikuulutuste väljapanemise internetis.

 

 

Puhkpilliorkester loodi Tallinnas 1957. aastal pimedate artellis „Põhja“ orkestri kauaaegse bassimängija Aare Raigna algatusel. Orkestrit on juhendanud aastatel 1957-1958 helilooja Johannes Kappel, 1958-1961 Villem Aru, 1961-1962 Rein Vinter, 1962-1967 Neeme Saar ja aastast 1967 Vello Loogna.

Kõik need aastad on Vello Loogna teinud orkestri musikaalsel arendamisel tänuväärset tööd. Maestro Vello Loogna on Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri üks asutajatest, loonud Tallinna Noorte Puhkpilliorkestri, olnud 27 aastat Tallinna Tuletõrje Puhkpilliorkestri peadirigent ja üheksa üldlaulupeo puhkpilliorkestrite üldjuht. Teenekat muusikameest on pärjatud Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, David Otto Wirkhausi preemia ja Kodarrahaga, Eesti Kultuurkapitali elutöö toetuspreemiaga. Dirigendi tõhusa töö tulemusena on orkestrile omistatud 1984 aastal I kategooria. Kahel korral on osa võetud Vabariiklikust Puhkpilliorkestrite turniirist. 1997 aastal osaleti Harjumaa IX laulupeol.

Orkester on käinud esinemas paljudes Eesti linnades ja välisriikides: Lätis, Leedus, Venemaal, Ukrainas, Soomes, Rootsis. Mitmeid kordi on esinetud Vanalinnapäevadel, Memme-Taadi Päevadel, hooldekodudes, Tallinna Eriinternaatkoolis, Nõmme Kultuurikeskuses koos sealse naiskooriga ja aastapäeva kontserditel koos Türnpu meeskooriga, SOS- lastekülas ning Viljandis Puuetega Inimeste Festivalil. Üles on astutud ka telesaates „Kahvel“. 2015 aastal valmis orkestrist film „Pimedad mänguhoos“.

Keskmiselt on orkestril 10 esinemist aastas. 65 aasta jooksul on orkestris osalenud 190 mängijat. Praegu on liikmeid 40, vanim on 8 2- ja noorim12-aastane. Abidirigentideks on olnud Edgar Teeveer, Voldemar Reimaa, Jaan Linde ja Lembitu Vaidla. Praegu on Lembitu Vaidla, Pille Ehelaid ja Andre Kangas.

Staažikad orkestri liikmed: Eduard Borissenko (tromboon), Olev Tavast ( tenor), Ele Nugis ( flööt), Valentina Borissenko (metallofon).

Orkestri repertuaaris on üle poolesaja teose nii Eesti kui välismaa heliloojatelt: marsid, valsid, polkad, dixiländid, avamängud, jõululaulud jne. Kullafondi kuulub 3 pala: E.Urbach-Per aspera ad astra, N.La Rocca-Tiigrijaht ja V. Reimaa-Pimedad mänguhoos. Vanasti oli orkestris palju pimedaid ja vaegnägijaid, kuid nüüd on neid väheks jäänud. Aeg on teinud oma töö. Kes on vanaks jäänud, kes Toonela teele läinud. Aga õnneks on meiega liitunud head sõbrad, nägijad pillimehed, et saaksime pillimängust rõõmu tunda ning teistelegi muusikalisi elamusi pakkuda.

 

Juubelikontsert Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester 65 ja maestro Vello Loogna 55 tegevusaasta tähistamiseks toimus 4. detsembril 2022 aastal Tallinnas Mustpeade Maja valges saalis. 

Kontserdil osalesid peale orkestri enda Türnpu meeskoor, Tabasalu muusikakooli ja Keila linnaorkestri rivitrummarid, instrumentaalsolistid Andre Kangas ja Pjotr Sirotkin ning laulusolistid Ene Raissar ja Priit Põldma. 

Teadustaja oli Arno Kannike. 

 

Orkestrimängijad kogunesid kontserdipäeval kella poole kaheks, et pillid lahti puhuda ja teha proov koos Türnpu meeskooriga. 

Kohal olid dirigent Vello Loogna + 39 mängijat: 

Trompet: Pjotr Sirotkin, Lembitu Vaidla, Gert Järv, Imre Mälk, Villu Viirsalu, Ants Soolepp, Rudolf Tamm, Frederik Tanipere, Jonatan Juudas, Karl Uus, Albert Šafrai

Klarnet: Andre Kangas, Priit Kärsna, Rein Sagar

Flööt: Pille Ehelaid, Ele Nugis, Mart Järv

Eofoonium: Alden Jõgisuu, Toomas Uus, Egor Neffedov, Olev Roosa

Tenorsaksafon: Anti Puusepp

Metsasarv: Andres Ajando, Taavi Kivi, Aleksander Matson

II tenor: Olav Tavast, Johann Markus Zereen

II alt: Jaan bukk

Tromboon: Jaan Vaidla, Kaur Tootsi, KarlOskar Naams, Eduard Borissenko

II bass: Kaarel Käärmann, Vello Peil

I bass: OttoWalter Viks

Metallofon: Valentina Borissenko

Väike trumm: Voldemar Valkenklau, Marko Naissoo 

Suur trumm: Arno Paasik

 

Kontsert algas kell 15:00 signatuuriga, mille esitajateks olid Lembitu Vaidla, Imre Mälk, Gert Järv ja Villu Viirsalu.

Signatuuri saatel tulid saali lipukandjad Eero Tõniste ja Aili Purde. Nad panid lipu paigale, seisid hetke lipu kõrval ja läksid seejärel saali.

Kõlas Priit Veebel- „Kalevite kants“, esitasid Türnpu meeskoor ja orkester, juhatas Vello Loogna.

Ernst Urbach – Marss „Per aspera ad astra“, esitasid orkester ja rivitrummarid.

Valdo Rüütelmaa (Eesti Puhkpillimuusika ühingu (EPÜ) vastutav sekretär) õnnitles juubelite puhul orkestrit ja maestro Vello Loognat ning EPÜ juhatuse esimees Kaido Kivi luges ette orkestrile üle antava tänukirja teksti.

Valdo Rüütelmaa- „Pidulik algus“, esitasid orkester ja rivitrummarid, juhatas autor.

Esinesid Tabasalu muusikakooli ja Keila linnaorkestri rivitrummarid, 

juhendaja Riina Rüütelmaa.

Giocino Rossini - Avamäng ooperile „Regina“, orkestrit juhatas Vello Loogna.

Timo Forsström - „Kevadet oodates“, esitas Pjotr Sirotkin flüügelhornil orkestri saatel.

Orkester mälestas orkestrist aastatel 2017 - 2022 lahkunud mängijäid - 

Vello Vart, Ulme Vart, Uku Meri, Üllar Raag, Maie Maidre, Jakob Jõgisuu, Olev Purde

Neid mälestati looga Giuseppe Verdi - Avamäng ooperile „Nabucco“, mille esitas orkester.

Orkester mälestas oma pikaajalist mängijat ja klarnetisolisti Vello Varti looga Camille Saint-Saëns - Sonaat Es-duur I osa klarnetile ja klaverile, mille esitasid Andre Kangas klarnetil ja Jaan Vaidla klaveril.

Orkester mälestas laulusolisti Mati Palmi järgmiste lauludega, mida esitasid laulusolist Priit Põldma ja klaveril Jaan Vaidla. Nendeks lauludeks olid:

Edgar Arro/Leo Normet - „Igal majakal oma tuli“ operetist "Tuled kodusadamas".

Olav Ehala - „Vana mehe laul“ muusikalist „Buratino“.

George Weiss - „Aita mind armastuses“, orkestrit juhatas Lembitu Vaidla.

Villem Kapp - Vokaal-sümfooniline poeem „Põhjarannik“, esitas Türnpu meeskoor ja orkester, juhatas Ene Kangron.

Priit Raik (Vello Loogna konservatooriumi kunagine õpilane) - „Tormakas algus“, orkestrit juhatas Vello Loogna.

Georg Lohmann - „Baieri polka“, mille esitas Ants Nuut tromboonil orkestri saatel.

Järgnevalt esinesid laulusolist Ene Raissar ja klaveril Jaan Vaidla.

Frederick Loewe - Eliza laul Oleks tore muusikalist „Minu bveetlebv leedi“.

Richard Rodgers - Laul “Edelweis” muusikalist “Helisev muusika”.

Seejärel kõlas Kennet Alford - „Colonel bogey march“, mille esitasid orkester ja rivitrummarid, juhatas Vello Loogna.

Frederic Loewe - Katkend muusikalist „Minu veetlev leedi“, orkestrit juhatas Andre Kangas.

Esines Türnpu meeskoor, juhatas Ene Kangron, klaveril Tõnu Kangron.

Kirillus Kreek - „Ma kõndisin vainul“. 

Mitch Leigh - „Võitlus laul“ muusikalist „Mees Lamanchast“, solist Arvo Tombak. 

Rahvalik viis - „Vanaisa polka“, esitasid klarnetitel Andre Kangas, Priit Kärsna ja Rein Sagar orkestri saatel, juhatas Pille Ehelaid.

Charles Calhoun - „Shake Rattle and Roll“, orkestrit juhatas Vello Loogna. 

 

Järgnesid õnnitlused:

PPÜ tänukirjad andsid üle Janne Jerva, Ulrika Tint ja Helen Künnap. Tänukirja said: 

Vello Loogna, Eduard Borissenko, Jaan Vaidla, Olav Tavast, Valentina Borissenko, Aili Purde, Ele Nugis, Otto Walter Viks.

Järgmiseks õnnitlejaks oli PPÜ kauaaegne laulukoori dirigent Leili Sarapuu (88), kes tegutses ühingus sel alal 50 aastat. Alguses, aastal 1956 juhendas ta väikest laulukoori, mis ajapikku muutus suureks ning sai endale nime „Pilak“. Seejärel liitusid Leili Sarapuu initsiatiivil kooriga lauljad Tartust ja Pärnust ning see laulukoor sai Eesti Pimedate Liidu kooriks. .

Türnpu meeskoori poolt ja nimel oli õnnitlejaks koorivanem Enn Kasemaa.

Inge Tesljakova (Vello Vardi elukaaslane) õnnitles orkestrit ja andis üle maestro Vello Loognale enda maalitud portree temast.

PPÜ liige Kerti Kollom-Seidelberg õnnitles Jaan Vaidla klaveri saatel orkestrit ja Vello Loognat Valter Ojakääru lauluga „Olematu laul“.

Kontserdi lõpuloona kõlas Raimond Kull - Bravuurmarss „Kodumaa“, esitasid orkester,meeskoor ja publik, Juhatasid Vello Loogna ja Ene Kangron. 

Arno Kannike ütles lõpetuseks, et orkester tänab kõiki selle eest, et tulite meid kuulama. See oli tõesti meeldiv kontsert. Veelkord täname! 

Kontsert õnnestus hästi ja publikut oli väga palju: parteris, rõdul ja seismaski. Pärast kontserti oli pidulik istumine Tondil.

 

Elagu veel kaua PPÜ puhkpilliorkester ja tema dirigent maestro Vello Loogna!

 

ARTIKLI LÕPP

 



Minu lemmik: siiras Eesti laulik Henrik Visnapuu

 

Tekst: Jaanus Riimets

 

 Henrik Visnapuul (sündinud 2. jaanuaril 1890 ja surnud 3. aprillil 1951)on eriline koht nii eesti luules üldiselt kui ka isiklikult minu jaoks. Imelise luuletajana, kes laulis nii armsamast Ingist, kui armsast kallist isamaast Eestist. 

Minu esimene kokkupuude Henrik Visnapuu luulega oli vast siis, kui lugesin Mats Traadi romaani „Tants aurukatla ümber“, mille motoks oli katkend Visnapuu luuletusest „Üle kodumäe“. Siis sain kodus kätte Väikese luuleraamatu sarjas ilmunud visnapuu kogumiku, mis oli küll üsna lühike,aga andis siiski minusugusele luulevõõrale noorukile aimu, mis tähendab tõeline luule ja selles avalduv tõeline armastus. Mäletan ,et luuletuse „Kümnes kiri Ingile“ õppisin lausa pähe. 

“Mäletad, Ing, seda alleed

Seda üksikut lumist teed?...

 

Ka Tammsaare on oma romaanis „Tõde ja õigus“ rääkinud mäletamisest ja mälestustest. 

 

Minu jaoks suurima poeedi elu lõppjärk polnud kerge. Temale ja meile nii kalli vabariigi ajal läks tal hästi. Aga siis tulid need kaks kohutavat katku - punane ja pruun siia maale ning õnnelik elu lõppes. Visnapuu ise nimetab oma luuletuses neid julmureid röövlipealikuteks, kes meid okupeerisid. Suur poeet pidi oma kallilt kodumaalt põgenema nagu kurjategija, kuigi ta tegelikult põgenes kurjategijate eest. Ühe babtistiperekonna hoolealusena lõppesid ta päevad kurbuses. Nukratooniline oli ta luulegi.

Paul Rummo, kes Väikse luuleraamatu sarja koostas, kirjutas Henrik visnapuu kohta, et ta armastas Eestit kogu südamega, lausa pimedalt. See armastav suhtumine Eestisse kõlab läbi kogu tema luule. Pimedate raamatukogus on kogumik „Eesti tunne“, kus on mitmed Visnapuu luuletused. Ka skanneeritud raamatute seas peaks leiduma tema luulekogusid. Samuti on pimedate raamatukogus võimalik kuulata tema mälestusraamatut „Päike ja jõgi: mälestusi noorusmaalt“ ning Pedro Krusteni teost „Kaugelviibija käekõrval: mälestusi Henrik Visnapuust paguluses“.

 Mõelgem tänuga sellele õrnasüdamelisele poeedile, kes meie rahvale nii palju andis ja kes ise pidi võõral maal küllaltki suures viletsuses elulõpu veetma.

 

ARTIKLI LÕPP



 

Minu muljed aastal 2022 toimunud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu jõulupeost

 

Tekst:  Kert Küla

 

Ühel kaunil talvisel laupäeval, kümnendal detsembril, kogunes meie ühingu liikmete ja töötajate rõõmsameelne seltskond taaskord kodusesse ühingu saali, et tervitada saabuvaid jõulupühi järjekordse vahva ja lõbusa peoga, millest võttis osa ligikaudu 80 inimest.

Järgnevalt kirjutan enda muljetest seoses sellel toredal jõulupeol osalemisega.

 

Alustuseks mainin, et sellel aastal osalesin meie ühingu jõulupeol esinejana, kuid loomulikult sain nautida ka teisi huvitavaid ettekandeid. Esitasin vahvaid jõulujutte ja luuletusi koos Terateatri toreda näitekollektiiviga. Varasematel ühingu jõulupidudel ja muudel üritustel olen esitanud luuletusi põhiliselt üksinda, kuid seltskonnaga esinedes sain kindlasti toreda kogemuse võrra rikkamaks.

 

Lisan jõulumeeleolu loomiseks paar väikest lõbusat luuletust Päkapikuõpetuse tekstist, mida tänavusel jõulupeol esitasime.

(Ira Lember)

Kord kohtas keset kanarbikku üks pöialpoiss üht päkapikku.

Nad põrnitsesid teineteist ja vaidlesid, kumb pikem neist.“

Sa oled nagu leivaraas ja raske on sind leida maast!

”“Miks, kääbus, sõnu loobid sa! Ei näe sind mikroskoobita!”

“Kui kükakile laskun, siis ehk küünitud mu taskuni!”

Sa ulatud mu jopi äärde ja sina mulle poolde säärde!”

 “Sa oled pisem kui mu näpp!”

“Sa välja näed kui väike täpp!”

“Ma olen sentimeetrine!”

 “Ma kümne-millimeetrine!”

Nad panid lõpuks seljad vastu ja olid täpselt ühte kasvu.

 

 (Leelo Tungal)

Jõnkat-jõnkat, jõulud teel on!

Mina ootan pühi!

Aknalaual ikka veel on

suss mul siiski tühi…

Päkapikk, ma kardan seda,

päevad segi ajas - 

norskamas ma nägin teda eile kaubamajas…

 

Piparkoogipoisid piparkoogiplikad!

Pipra poolest oleme me hullupööra rikkad!

Pipar silma minnes silma veele kisub, aga meil on õudne piparkoogi isu.

Piparkoogipiilud piparkoogilambad!

 pipart ei me pelga lööme neisse hambad!

 Piparkoogiõied piparkoogitähed!

Pipart meile keele peale salmid meile pähe!

 

Neid lõbusaid luuletusi oli oma pereringis koduses jõululauas istudes ning piparkooke krõbistades tore esitada. Loomulikult kuuluvad jõulude juurde lisaks erineva kujuga piparkookidele veel näiteks verivorstid, seapraad, hapukapsas ning jõuluõlu või hõõgvein.

 

Väärib veel  ära märkimist, et tekstid ja luuletused, mida esitasime valisime raamatust välja koos Terateatri lavastaja ja juhendaja  Jaanika Juhansoniga.

Mainin veel, et Terateatri näitekollektiivi jaoks oli valmis seatud eraldi laud, mille ümber istusime kogu peo vältel nautides head seltskonda ja maitsvaid jõulusööke.

Kuigi sellel aastal ei pakutud meie ühingu jõulupeol traditsioonilist jõulupraadi verivorstide, kartulite, hapukapsa ja sealihaga, olid ka nii-öelda külmas lauas pakutavad suupisted väga maitsvad. Toidu valikus rõõmustasid maitsemeelt nii singirullid, kartulisalat kui kringli ja tordi lõigud.

Loomulikult pakuti joogiks morssi, alkoholivaba hõõgveini, kohvi ja teed.

Soovin omaltpoolt tänada Linnateatri tublisid näitlejaid, kes olid abiks söökide-jookide serveerimisel.

 

Meie lustlik esinemine oligi esimeseks ettekandeks sellel jõulupeol. Kõik Terateatri näitegrupi esinejad kandsid kellukestega päkapikumütsi ning jõuluteemaliste helide tekitamiseks kasutasime kellukesi ja erinevaid kõristeid. Näiteks imiteerisid lume sahinat talvises metsas marakad.

 

Edasi kulges meie lõbus jõulupidu toreda muusikalise kontsertina, millel esinesid erinevad muusikalised kollektiivid; näiteks laulis Liisi Einula juhatusel kauneid jõululaule meie ühingu lauluansambel. Ansambli esituses kõlasid näiteks sellised jõululaulud nagu „Oh kuusepuu“, „Püha öö“, „Jõulukell“, „Läbi lume sahiseva“ ning „Tasa tasa“.

Müstika-nimeline tantsustuudio esitas lustliku kõhutantsu etteaste, milles sai kuulata head muusikat, kuid oli ka omajagu silmailu.

Muidugi esinesid meie vahval jõulupeol ka solistid.

Näiteks mängis Indrek Kaljumäe  Maarja-Liis orgmetsa laulu saatel kitarri ning peo lõpuosas oli võimalik nautida mitmeid lõbusaid ja üllatuslikke etteasteid.

Meie laheda jõulupeo lõpetas loomulikult harjumuspärane meeleolukas disko, kus oli võimalik nautida head välismaist ja kodumaist tantsumuusikat ning kõlaritest mängiti ka soovilugusid. Mõnusasti muusika saatel jalga keerutades sain ka jõululauas söömisest tekkinud kaloreid kulutada.

 

Lisaks peole ühingu saalis toimus veel keraamika ruumis ühingu liikmete valmistatud keraamiliste Tallinna vanalinna majade näitus. Mõistagi oli tegu savist valmistatud vanalinna hoonete makettidega, millesse olid jõulumeeleolu loomiseks sisse pandud elektriküünlad.

Näiteks sain mainitud näitust külastades oma kätega katsudes veenduda, et Viru tänava alguses paiknev Viru värav on tõesti ülevalt kaare kujuline ning Toompeal asuv Pika Hermani torn on tõesti pikk ja kitsas. Samuti oli huvitav kompida vanalinna hoonete mitmeid sakilisi ornamente.

 

Kuna Põhja-Eesti Pimedate Ühing tähistas aastal 2022 sajandat tegutsemisaastat mitmete juubeliüritustega, siis oli ka mainitud vahva jõulusündmus üheks ürituseks meie ühingu juubelisündmuste hulgas. Lisaks sellele toimus novembrikuus raamatuesitlus, mida aitas finantseerida Kultuurkapital. Mainitud raamatusse on kirja pandud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ajalugu aastatel 1922 kuni 2022 ning nimetatud teos omab meie tegusa ühingu ajaloos olulist rolli.

 

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegemist oli väga toreda ja meeldejääva jõulupeoga.

Seda enam, et eelmisel kahel aastal on nimetatud üritus kahjuks Koroonakriisi tõttu ära jäänud.

Loodan, et edaspidi saame igal aastal ühiselt  rõõmsal meelel jõulupühi  tähistada.

 

Suur tänu kõigile esinejatele ja üritusse panustajatele!

 

ARTIKLI LÕPP



Väike, aga tubli abivahend

 

 

 Sain portatiivse daisypleier Victor Reader Streami

endale eelmise aasta oktoobris just Valge kepi päevaks. Alguses mõtlesin, et kasutan seadet eelkõige väljaspool kodu. Kkuna see on aga nii mugav ja väike ning kõik võimalused on paari nupuvajutuse kaugusel,siis nüüd kuulan enamjao asju just streamiga. Hankisin kõigepealt sinna 32 gb suuruse mälukaardi. Mälukaardiga juhtus veel selline lugu,et sotsiaaltöötaja,kes läks mulle mälukaarti ostma, helistas ja rääkis, et kõik mälukaardid on sellised väiksemõõdulised. Mulle oli ju natuke suuremat vaja. Sain Arturi käest teada, et väike lisa peab lihtsalt juures olema. Saime mälukaardiga asjad korda ja siis hakkasin uut aparaati, nimetangi seda nii -aparaad, uurima. Alguses oli raskusi, sest ma ei viitsinud õpetust lugeda, vaid püüdsin kõike ise selgeks saada. Enamuse asju küll saingi. 

Salvestasin pimedate raamatukogust hulga lemmikraamatuid mälukaardile ja pistsin aparaati. Salvestasin ka neid audioraamatuid, mida vaid korra kuulan ning vahetan siis pärast kuulamist välja. 

Väga hea asi Victor Streami juures on ka podcastide kuulamise võimalus. Aparaat laeb ise uue episoodi alla ja ütleb ka häälega, kui uus on alla laetud. Ei ütle küll missugune, seda on aga lihtne järele vaadata. Tuleb valida koht Uus ja siis kas nuppudega 4 või 6 liikudes leiab üles kõik kuulamata variandid. Tekstraamatuid pole ma veel kuigi palju proovinud kuulata, aga seegi on väga hea võimalus. 

Meil siin „Kuukiires“ on rubriik nimega Lemmik. Mõtlesin praegu, et ei oskagi öelda, kas minu lemmikabivahend on nuppudega mobiiltelefon BlindShell, see uuem variant, või Victor stream. Ilmselt on mõlemad lemmikud.

 

ARTIKLI LÕPP

 



 

Kaks meest räägivad oma koertest:

Esimene: Minu koer annab uksekella ja ma lasen ta sisse!

Teine: Mnjaa, aga minu koer ei helista.

Esimene: Näed, sinul on nii loll koer!

Teine: Ei, tal on oma võti!

  

Autovarguse arutamisel kohtus küsis kaebealuse advokaat kannatanult:

"Niisiis olete ikka veel veendunud selles, et süüdistatav teie auto ära ajas?"

"Teate, pärast teie etteastet hakkan ma kahtlema isegi selles, et mul auto üldse oligi."

  

Kaelkirjak räägib hundile:

"Pikk kael on väärt asi! Ma võin pudeli viina korraga ära juua ja siis ta läheb ja läheb ja läheb... Kui ükskord makku jõuab, on kõik teised juba ammu purjus."

"Nojah," ütles hunt, "aga kui sul siis paha hakkab, siis ta tuleb ja tuleb ja tuleb... Kui ükskord välja jõuab, on kõik teised juba ammu kained."

  

Kolm joodikut roomavad mööda raudteed.

Esimene ohkab: Küll on alles pikk trepp...

Teine ütleb: Ja on alles madalad käsipuud...

Korraga teatab kolmas: Mehed rõõmustage, lift tuleb!

  

Misjonär sõidab kanuul koos pärismaalaste pealikuga läbi ürgmetsa kulgeva jõe. Ajaviiteks õpetab ta talle saksa keelt.

Ta näitab veele ja ütleb: ”Vesi.”

Pealik noogutab ja kordab: ”Vesi.”

Misjonär koputab paadile ja ütleb: ”Paat.”

Pealik noogutab taas: ”Paat.”

Äkki näevad nad jõe kaldal armatsevat paarikest. Misjonär satub segadusse ja ütleb: ”Näe - sõidavad jalgrattaga.” Pealik ei ütle midagi, võtab vibu, tõmbab nööri vinna ja laseb terava noole noorele mehele tagumikku.

”Suur jumal,” hüüab misjonär, ”miks sa seda tegid?”

Pealik ütleb: ”Minu jalgratas!”

  

Kaks politseinikku sõidavad autoga.

Üks ütleb teisele: "Vaata, kas vilkur töötab?"

Teine ronibki poolenisti katusele ja vastab: "Töötab, ei tööta, töötab, ei tööta ... "

  

Lõvi loeb jänesele moraali: "Vaata et sa enam ei joo, sest muidu lendad sa metsast välja! Kui sul on alkoholiga probleeme, pöördu AA-klubisse."

Jänes vastab: "Hea küll - see oli mu viimane pudel, enam ma ei joo. Ma luban."

Jänes läheb siis minema, aga näeb põõsa all viinapudelit ja joob selle ära. Järsku kuuleb lõvi tulemas. Jänes hüppab kähku lähedal asuvasse tiiki, kuid kõrvad jäävad välja. Tuleb lõvi, näeb jänest, tõmbab ta siis kõrvupidi välja ja ütleb: "Ahaa jälle sa jood?"

Jänes pööritab aga silmi: "Tead, lõvi, sina kamanda oma loomi seal metsas, aga meid kalu ära sega!!!"

  

Mees võidab miljoni.

Ajakirjanikud kohe küsima, et mis sa rahaga teed.

"Nooh maksan võlad ära ja ...!"

Ajakirjanikud kohe: "Aga ülejäänud?"

Mees vastu: "Ülejäänud las ootavad".

  

Joonistamise tund:

"Peeter, tule palun siia ja istu minu laua taha. Kas kõik näevad Peetrit? Aga sina Peeter, istu nüüd hästi vagusi. Nii lapsed, nüüd võtke palun välja paber ja pliiats, sest täna joonistame me hobust."

  

Kaks kirpu otsustasid lõunasse puhkama sõita. Leppisid kõrtsi kokku, kus trehvata. Teine kirpudest jõuab kohale täiesti külmavõetuna, hambad plagisevad. Sõber uurib, mis viga.

"Ah, terve tee sõitsin mootorratturi habemes, jõle külm oli."

Sõber lollikest õpetama: kas sina siis ei tea, kuidas lõunasse sõidetakse? Lähed lennujaama baari, viskad kokteili hinge alla, otsid mõne kena stjuuardessi, ronid säärt mööda üles ja sead end mõnusasti magama. Kui üles ärkad, oledki kuurordis.

Järgmisel korral jõuab kirp jälle kohale külmast sinisena. Sõber tõrelema, et kas sul nii lühike mälu, ma ju rääkisin...

Kirp vastab hammaste plagisedes: "Nojah, ma tegin ju kõik täpselt nii, kuis sa käskisid. Läksin lennujaama, võtsin kokteili, leidsin stjuuardessi, ronisin säärt mööda üles... ja ärkasin mootorratturi habemes."

  

Kobras ujub mööda laia jõge, jõekaldal pikutab lõvi ja tõmbab mõnuga kanepit. Kobras kukub lõvi paluma:

"Kallis lõvi, palun anna mulle ka üks mahv, ainult üks mahv!"

Lõvi ütleb: "Hea küll, aga sa pead senikaua mahvi sees hoidma kuni ujud teisepoole kallast ja tagasi."

Kobras on nõus ja ujubki. Jõudes teisele poole ei suuda ta seda aga enam sees hoida ja puhub välja. Teiselpool kallast on aga jõehobu, kes selle vastu huvi tunneb. Kobras räägibki talle, et teiselpool kallast saab kanepit. Jõehobu ujub sinna ja kui ta pea veest välja tõstab, röögatab lõvi:

"Kobras, sina või? Hinga kohe välja!"

  

Talumees tahtis siga tappa ning kutsus timurlased appi. Timurlased panid kohe lauta ja tükk aega kostus laudas vaid mütakaid ja sea vingumist. Lõpuks jäi kõik vaikseks ning timurlased tulid räpaste kuid õnnelikena välja.

Talumees küsima: "Noh kas tapsite sea ära?"

Timurlased vastu: "Päris ära ei tapnud, aga korraliku keretäie andsime küll."

  

"Tead, me ostsime kitse."

"Kena. Aga kus te teda pidama hakkate?"

"Kus siis mujal, eks ikka elutoas."

"Aga see hais?"

"Küllap ta pikapeale ära harjub."

  

Lendavad mitmed erinevad riigitegelased erinevatest riikidest ühe lennukiga. Järsku kukub lennukirondil põhi alt ära. Kõik haaravad kinni kust aga saavad. Selgub, et selleks, et lennuk hädamaandumist teha saaks, tuleb koormat vähendada, keegi peab alla hüppama.

Samas lennukis viibib ka härra Savisaar, kes küsib: "Kes alla hüppab?"

Keegi ei vasta ning lõpuks lausub Savisaar: "Mina hüppan".

Kõik plaksutavad...

  

Mida see tähendab, mis see on: seisab, käib ja jookseb?

See on argipäev Nõukogude Liidus: töö seisab, pudel käib ringi ja palk jookseb.

  

Pioneeride kohtumiselt huvitavate inimestega:

"Noh, vanaemake, te olete nii kaua elanud, jutustage, kuidas ka varem oli."

"Lenini ajal oli nagu metroos."

"Kuidas nii?"

"Üks lambike põleb kusagil eespool, ümberringi on aga pime- pime."

"Aga Stalini ajal?" uudistavad lapsed.

"Stalini ajal oli nagu trammis - ühed istuvad, teised aga ripuvad."

"Aga praegu?"

"Noh, praegu...on nagu taksos. Mida kaugemale sõidad, seda kallim tuleb...

  

Venelane niidab aasal ja näeb äkki põõsas punast nägu.

"Ufonaut!" käib esimene  mõte läbi pea.

Niidab edasi, läheneb põõsale ja tutvustab ennast: "Ivanov, niidan."

Nägu ei vasta midagi, läheb ainult punasemaks.

Mees tuleb veel lähemale ja ütleb: "Ivanov, niidan."

Nägu läheb veel punasemaks ja ajab silmad punni.

"Ivanov, niidan ," tutvustab mees end veel kord.

"Sidorov, situn," kostab põõsast lõpuks vastu.

  

Õpetaja teeb lastega bioloogiatunni metsas. Vaadatakse lilli, linde, liblikaid, kui korraga silkab jänes üle metsatee. Õpetaja kohe küsima: "Mis loom see oli?"

"See oli karu," pakub üks.

Õpetaja ei jää rahule. Pakutakse veel hunti ja rebast. Õpetaja on päris hämmingus: "Kuulge, lapsed, tuletage ometi meelde. Me oleme temast ju terve aasta rääkinud!"

Pikk vaikus ja Juku prahvatab: "Kas tõesti Lenin!?"

  

Eesti keele tunnis õpetaja seletab tinglikku kõneviisi ja palub lastel moodustada lauseid sõnadele "ilmselt" ja "kuna".

"Ilmselt täna vihma ei tule," ütleb Mari, "kuna taevas on puhas."

"Tubli Mari! Juku?"

"Vanaema võttis ajalehe ja läks põõsastesse..."

"Aga Juku, kus on siis ilmselt ja kuna?"

"...ilmselt hädale, kuna lugeda ta ei oska!"

  

Usaldustelefon. Juba neljandat tundi järjest, vestleb surmani väsinud psühholoog mehega, kes on sügavas depressioonis:

"Kas te enesetapule olete ka kunagi mõelnud?"

"Ei!"

"Aga mõelge...

 

ARTIKLI LÕPP

 



 

Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu juubilare. Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks.

 

 

*Viktor Maljutin 75

*Anne Falkenberg 75

*Janari Moor 50

 

 

*Viktor Parfenovich 95

*Urmas Sillakivi 75

*Tiiu Olmet 75

*Margo Joost 55

 

 

*Elli Ruben 75

*Boris Benduraitis 70

*Nikolai Gudkov 60

*Margus Kiin 50

*Marge Hallik 50

Palju õnne kõigile!

 

ARTIKLI LÕPP



Kuulutused 

 

Kinodes saab praegu näha kolme kirjeldustõlkega filmi

 

Nutitelefoni äpi MovieReading toel saab kinos vaadata uut kirjeldustõlkega filmi "Viimane vahipost" / "Last Sentinel". 

Film on ingliskeelne ja MovieReading äpis saab valida kahe erineva kirjeldustõlke heliriba vahel, kas kirjeldustõlge koos tõlkega või ainult kirjeldustõlge, nii nagu inimene oma inglise keelt hindab. Film on žanrilt ulmepõnevik ja kahest žanrist rõhk on põnevikul. Mõni võiks seda isegi ulmekrimilooks nimetada. Neli inimest isoleeritud kohas ja salapärased sündmused ning kõrged panused. 

 

 Natuke MovieReading äpist. 

Mitte kõigis, kuid mõnes Android telefonis on MovieReading äpp jäänud oma vanema versiooni juurde ning seetõttu ei näita uuemaid filme („Kaka, kevad ja teised“, „Taevatrepp“, „Viimane vahipost“).

Kui kellelgi Android telefonis just nii on, siis tuleb äpp korraks telefonist eemaldada ja siis Plei poest uuesti paigaldada. Pärast seda töötab äpp jälle korralikult. (äpi tegijale on probleemist juba teatatud). 

 

Veel: uuemas äpi versioonis, nii iPhones kui Androidis, ei tasu kirjelduse heliriba liiga varakult alla tõmmata, see aegub 24 tunni jooksul ja tuleb uuesti alla tõmmata. Äpi töö eripära.

 

Siin internetist kopeeritud filmi „Viimane vahipost“ tutvustus

Lähitulevik, inimkonna mõtlematu tegutsemine on kaasa toonud kliimamuutuse ja ookeanide veetase on katastroofiliselt tõusnud. Maailma on jäänud vaid kaks kontinenti ja järjest tõusva veetaseme eest pagedes on hukka saanud miljardid inimesed. Kahe kontinendi vahele merre on rajatud vahipost, mis peaks hoiatama maismaad vaenlase kallaletungi eest. Vahipostil ootavad neli sõdurit oma vahikorra üleandmist, mis oleks pidanud aset leidma juba kolm kuud tagasi. Teadmata, kas nad üldse kunagi koju pääsevad, peavad nad pidevalt otsima kaugusest vaenlast, keda nad siiani kordagi näinud pole.

Pinna all kobrutavad pinged pääsevad valla hetkel, mil silmapiirile ilmub salapärane laev... On see vahetus, mida nad pikisilmi oodanud on või midagi sootuks kurjakuulutavamat?

 

 Ulmepõnevik "Viimane vahipost" on valminud Eesti, Suurbritannia ja Saksamaa koostöös. Peaosades Kate Bosworth („Superman tuleb tagasi“), Thomas Kretschmann („Pianist“), Lucien Laviscount („Emily in Paris“) ja Martin McCann („´71“). Stsenaariumi autoriks on Malachi Smyth ("The Score"), lavastajatoolil Tanel Toom ("Tõde ja õigus").

Filmi eestipoolseks peaprodutsendiks on Ivo Felt (Allfilm).

 

Filmi pikkus 1 tundi 52 minutit

Alla 12 a. mittesoovitatav

Stuudio Allfilm 

Žanr Ulmefilm, Thriller

 

*

 

Märtsist saab kinodes näha uut eesti mängufilmi „Taevatrepp“ ning sellelgi on Movie Reading äpis olemas ka kirjeldustõlge. 

 

Järgnev teave filmi kohta on pärit Apollo Kino kodulehelt:

Žanr: draama

Pikkus: 1 tund 47 minutit

"Taevatrepp" on kirjanik ja režissöör Mart Kivastiku autorifilm, mis põhineb režissööri 2019. aastal ilmunud samanimelisel romaanil.

"Taevatrepp" on lugu ajast ja muusikast, sõprusest ning armastusest ja surmast, elust tänapäeval ja 70ndate lapsepõlves. Lugu saab alguse, kui oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. 

Minevikus on mõnus, igavene suvi, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts.

Tema päriselus on sügis, sõbrad on kibestunud, tüdrukud abielus ja isa raskelt haige. Kõige lõpuks peab Uu siiski otsustama, millises ajas oma elu edasi elada – mineviku suves või oleviku sügises. 

 

Ajarändajast Uud kehastab täiskasvanuna Mait Malmsten ning noorena Timotheus Sammul. Teistes rollides teevad kaasa Raivo Trass (sõber Georg), Ivo Uukkivi (noor Georg), Rita Raave (Georgi abikaasa Ruth), Harriet Toompere (Uu abikaasa Tiuks), Tõnu Oja ja Kaarel Pogga (Uu sugulane Paul), Kersti Heinloo ja Lena Barbara Luhse (Pauli pruut Ülle), Kaie Mihkelson (Uu ema), Voldemar Kuslap (Uu isa), Külli Teetamm (noore Uu ema), Hannes Hermaküla (noore Uu isa), Taavi Teplenkov ja Rasmus Ermel (Uu sõber Doktor) jt.

Filmi režissöör ja stsenarist on Mart Kivastik, operaator Rein Kotov ja kunstnik Pille Jänes. 

Filmi tootis Filmivabrik ja produtsendid on Marju Lepp ning Manfred Vainokivi. Filmi levitab ACME Film. 

"Taevatrepp" linastus kinodes 3. märtsil 2023.

*

Kinodes on jätkuvalt vaadatav ka natuke laste suunas kaldu koguperefilm „Kaka, kevad ja teised“, millel on samuti MovieReading äpis kirjeldustõlge.

Tegu on viiest filmist ja vaheklippidest kokku pandud tund ja 10 minutit pika koondfilmiga. Iga filmi aluseks on Kivirähu üks jutt, kuid film pole jutu liikuvate piltidega illustreeritud versioon, täiesti uued teosed. 

 

Siin Kultuurilehest kopeeritud filmi tutvustus

Andrus Kivirähki raamatute “Kaka ja kevad”, “Karneval ja kartulisalat” ja “Tont ja Facebook” ainetel valminud film räägib igatsusest, sõprusest, armastusest, perekonnast ja hirmudest, millel on sageli suured silmad.

Kummaliste tegelaste seiklused on vürtsitatud Kivirähkile iseloomuliku sooja ja julge huumoriga, kududes vaimukalt kokku lastele omase piiritu fantaasia ja moodsa maailma eluolu. Film pakub emotsioone, põnevust ja tibake ka närvikõdi nii väikestele kui suurtele vaatajatele.

 

«Kaka, kevad ja teised» režissöörideks on René Vilbre («Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus»), Meelis Arulepp («Sipsik»), Oskar Lehemaa («Karv»), Mikk Mägi («Vanamehe film») ja Heiki Ernits (Lotte-filmid). Filmi produtsent on Kristel Tõldsepp. Heliloojad Tõnu Raadik, Richards Zalupe ja Jaanus Nõgisto. Eesti vaatajate jaoks annavad peategelastele oma hääle: Mait Malmsten, Peeter Oja, Vega Freya Luus, Priit Pius, Rasmus Ermel, Jan Uuspõld, Mari-Liis Lember

Häid filmielamusi kõigile!

 

Veebruaris avati Tallinnas Lennusadamas, aadress Vesilennuki 6, uus näitus „Viikingid enne viikingeid“. Nüüd on selle näituse jaoks valmis saanud kirjeldustõlkega audiogiid, mille saab laenutada Lennusadama kassast.

Näitusel on ka mitmeid kombatavaid esemeid. Kombatavate esemete rohkuse osas on see üks Lennusadama parimaid näituseid. 

 

 

Umbes 1300 aastat tagasi toimus Saaremaal tänapäeva Salme küla lähedal verine lahing, milles langenud skandinaavia sõjamehed maeti mererannal kahte laeva. Kui need laevad 15 aastat tagasi leiti, sai kiiresti selgeks, et tegemist on avastusega, mis sunnib meid viikingiaega uue pilguga vaatama.

 

Ajaloolased on pidanud viikingiaja alguseks aastat 793, mil Norra viikingid rüüstasid Inglismaal Lindisfarne’i kloostrit. Salme laevmatused on aga otseseks tõestuseks, et skandinaavia meresõdalased tegid relvastatud retki Läänemere idarannikule juba enne 8. sajandi lõppu. Seepärast on Salme laevmatustesse maetuid kutsutud ka viikingiteks enne viikingeid.

Salme on teadaolevalt vanim viikingite väesalga matmispaik maailmas. Kuidas maeti mereretkel olnud sõjamehi, oli kuni selle leiuni teadmata. Salme laevad ise on aga Läänemere maade laevaehituse ajaloo oluline allikas. Salme suurem laev on vanim Läänemere aladelt leitud purjelaev.

 

Saaremaa Muuseumi ja Motor OÜ koostöös loodud rändnäitusel saab tutvuda 150 originaalesemega, mis pandi Valhallas elu jätku lootvatele viikingisõdalastele hauapanustena kaasa. Nii avaneb meile pilt viikingite elust ja tavadest – millist päritolu mehed ühte sõjasalka kuulusid, milliste laevadega mereretkel käidi, mida varustusena kaasa võeti, kuidas sõditi ja võõrsil sõjaretkel olles oma hukkunuid maeti. Lennusadamas lisanduvad näitusele ligipääsetavuslahendused, mis toovad viikingite ajaloo laiema sihtgrupini. Samuti ootame külastajaid proovima viikingite riideid ning sõudma viikingi kombel läbi Salme väina.

 

 

Muuseum ise arvab, et osavamad pimedad saavad näitusel täiesti üksi hakkama.

Kui tulete aga näitusele saatjaga, soovitan sellegi poolest võtta endale kirjeldustõlkega audiogiid, sest see võimaldab näitusest paremat osasaamist ning saseb teil liikuda näitusel teile sobivas tempos. 

 

Tähelepanu: Muuseumil on erinevaid audiogiide. Kirjeldustõlkega audiogiidi seade on füüsiliste nuppudega ja selle tagaküljel on kombatavas kirjas telefoninumber. 

 

*

 

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Taskuhäälingu „Lihtsalt pime“ 12 episoodi on nüüd soovijatele kättesaadavad ka Veebiraamatukogus. Taskuhäälingud ehk Podcastid on leitavad Ajalehed/Ajakirjad alamkategooria "Taskuhäälingud" alt. Märksõnaks on neil "taskuhääling", nii et kui otsida selle järgi, leiab need kõik samuti üles. 

***

Kuula, kuidas nägemispuudega inimesed õpivad ja töötavad, kuidas vaatavad sporti ja kuulavad filme, kuidas teevad savist kruuse ja laval teatrit, kuidas söövad, laulavad ja teevad muudki, kuidas elavad oma elu nagu sina. Peaaegu. Võib-olla räägime ka sellest, kas pime näeb unenägusid, kas pime nutab ja kas kõik pimedad on päris pimedad. Me mõlemad, sina, kuulaja, ja mina, tegija, oleme üsna ühesugused. See, kas üks meist on lihtsalt pime, ei oma tähtsust. Enamasti, vahel saab üks meist laternapostiga vastu pead. Võib-olla kuuled siin ka sellistest asjadest. Taskuhäälingu meeskond: Maarja-Liis Orgmets, Viktor Paring, Jakob Rosin, Helen Künnap ja Artur Räpp.

Head kuulamist.

 

*

 

Esmaspäeviti kell 13:00-14:00 toimub jooga, Tondi 8a saalis. Treener Inge Nelk. Ühingu liikmetele on osamaks 8 eurot kuus või 2 eurot kord.

Mitteliikmetele osamaks 3 eurot kord või 12 eurot kuus. Selga panna sportlikud riided, joogamatid on Ühingul olemas. Soovi korral võid ka oma mati kaasa võtta.

*

Esmaspäeviti toimuvad ühingu saalis zumba tantsutreeningud kell 17:00- 17:50. Treeneriks Jorge A Hinojosa.

Osamaks ühingu liikmetele on 8 eurot kuus või ühe treeningkorra eest 2 eurot . Mitteliikmetele osamaks 3 eurot kord või 12 eurot kuus .

Selga panna sportlikud riided ning jalanõud, et sa ennast hästi tunneksid ja et sul oleks mugav liikuda.

 Zumba trenn koosneb nii tantsimisest kui ka aeroobsest liikumisest .

 Zumba treeningus osalemiseks ei pea Sul olema eelnevat tantsukogemust. Kõik tantsusammud on üles ehitatud nii, et iga osaleja hoolimata soost ja vanusest, saab kaasa tantsida valehäbi tundmata.

 Zumba aitab lahti saada liigsetest kilodest, parandab samal ajal liikumist, rühti ning tasakaalu ja tõstab üldist vastupidavust.

 Zumba on tantsutreening hingele ja kehale. Tule ja tantsime koos!

*

Esmaspäeviti ja neljapäeviti saab ühingu spordisaalis mängida lauatennist kell 16:00- 18:00. Osamaks 2 eurot kuus. Treener Rein Järve

*

Teisipäeviti toimuvad Terateatri proovid kell 16:00-18:30,Tondi 8a saalis. 

Juhendaja Terateatri lavastaja Jaanika Juhanson. Kõik uued huvilised on väga oodatud, eelnev kogemus pole vajalik. Stuudiotundides teeme erinevaid harjutusi, õpime valitsema häält ja keha, arendame loovust, fantaasiat ja esinemisjulgust- ning oskust. 

*

Teisipäeviti ja reedeti kella 9:00- 14:00 toimub kabe-male ring. 

Juhendaja Heiki Sookruus, osamaks 2 eurot kuus.

*

Teisipäeviti toimub saalis kell 15:00- 16:00 tervisevõimlemine. 

Treeneriks Külli Raudsepp-Vihuri. Selga sportlikud riided. Osamaks 2 eurot kord või 8 eurot kuu

*

Kolmapäeviti ansambli proovid kell 16:30- 17:30. 

Juhendaja Kaia Kattai. Oled oodatud meie ansambli ridadesse laulma. 

Oluline, et pead viisi ja osaled usinasti ansambli proovides.

*

Reedeti toimuvad sõudespinningu treeningud 10:00 – 11:00 Tallinna Sõudeklubis, Sõudebaasi tee 21. 

Juhendajaks on Tallinna Sõudeklubi peatreener Aleksei Lipintsov. Treeningul osalejate arv on piiratud, osaleda saab kuni 6 inimest. Osamaks 2 eurot kord. Eelregistreerimine e-kirjaga ulrika@ppy.ee või telefonidel 6748 945, 55570848 kuni neljapäeva 09.02- ni kell 16.00.

*

Reedeti algusega kell 17:30 toimuvad saalis puhkpilliorkestri proovid maestro Vello Loogna juhendamisel.

*

Esmaspäeviti on algamas käsitöövõtete töötoad kell 10:00- 13:00:

Esmaspäeval, 10. aprillil kell 10:00 – 13:00 Sõrmedel kudumine 

Esmaspäeval, 15. mail kell 10:00 – 13:00 Makramee – võtmehoidja, kaelaehte või käevõru valmistamine 

Esmaspäeval, 12. juunil kell 10:00 – 13:00 Makramee – võtmehoidja, kaelaehte või käevõru valmistamine

Grupi suuruseks on 4 inimest. Registreerimise viimane päev aprillis toimuvasse tundi on 6. aprill. 

Registreerimiseks kirjuta ulrika@ppy.ee või helista telefonidel 6748 945 või 555 70848

*

 

Teisipäeval kell 12:00-17:00 ja neljapäeval kell 10:00- 15:00. 

Teistel tööpäevadel vastavalt eelnevale kokkuleppele Ühingu töötajatega.

 

*

 

PPÜ sajanda juubeli raames on valminud raamat 

 

“ Põhja-Eesti Pimedate Ühing 1922-2022. 

Raamatut on võimalik osta ühingu vastuvõturuumist. Raamatu hinnaks ühingu liikmetele on 10 eurot ja mitteliikmetele 15 eurot.

 

*

 

Mais ja juunis on tulemas ka Helidialoogid ja matkad. Täiendava info saamiseks kirjuta ulrika@ppy.ee või helista 55570848

 

*

 

Eesti Pimedate Raamatukogu laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@epr.ee teel.

Neljapäeviti on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata. Raamatukoguhoidja läheb vajadusel neljapäeviti kella 14-ks laenutuspunkti, jätab sinna varem tellitud ja võtab kaasa lugejate poolt toodud raamatud. Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www.veebiraamatukogu.ee.

 

*

 

 Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline

parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel

 ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.

 

*

 

Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :

teisipäeval kell 12:00- 17:00 ja neljapäeval kell 10:00- 15:00. 

Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848

 

ARTIKLI LÕPP

INFOLEHE LÕPP.