September

 

 

Ilmub alates novembrist 1997.

 

Helindatud Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogus

 

 

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

 

Telefon: 6 748 945

 

E-post: ppy@ppy.ee

 

Peatoimetaja: Allan Väljaots

telefon:566 78 711 

E-post: Allan.valjaots@gmail.com

 

 

*Eduard Borissenko

*Kerti Kollom Seidelberg

* Kert Küla

* Jaanus Riimets

* Mirja Räpp



*Juhatuse koosoleku protokoll nr 06

 

* Juhatuse koosoleku protokoll nr 07

 

*Aitäh pingi eest

Tekst: Artur räpp

 

*Mineviku ja tuleviku Jursu

Tekst: Jaanus Riimets

 

*Kaks esinemist ühel päeval

Tekst: Eduard Borissenko

 

*Privet gorod Narva

Tekst: Kerti Kollom Seidelberg

 

*Haapsalus Tobiast kuulamas

Tekst: Jaanus Riimets

 

*Kaks huvitavat meretagust paika, Aegna ja Prangli saar

Tekst: Kert Küla

 

*Kotka teed otsimas

Tekst: Jaanus Riimets

 

*Veneetsia näituse külastus

Tekst: Kert Küla 

 

*Anekdoodid

 

*Õnnitleme septembrikuu juubilare

 

*Kuulutused



Koosolek toimus Skype teel

Aeg: 07.06.2023

Algus: 09:30.

Lõpp: 12:00.

Juhatas: Artur Räpp

Protokollis: Ulrika Tint

 

Osalesid: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp ning tegevjuht Helen Künnap. 

 

 

1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine

2. Info pikaajalise kaitstud töö teenusest.

3. Juhatuse töökorraldus. 

4. Tondi 8a haldamine.

5. Tondi 8A kanalisatsiooni renoveerimise ja sadevee kanalisatsiooni väljaehitamine.

6. Valge kepi päeva tähistamine.

7. Tegevus ajavahemikul 19.04.- 07.06.2023.

8. Jooksvad küsimused.

 

1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine.

 

Juhatus otsustas: seoses surmaga kustutada liikmete nimekirjast Inna Asu, Aleksander Kuznetsov ja Lembit Kurs. 

Liikmeteks vastu võtta: Triinu Raaga ja Hilja Vahemets

 

2. Info pikaajalise kaitstud töö teenusest

 

Helen Künnap : sellel aastal sõlmisime pikaajalise kaitstud töö töötajatega lepingud erinevate tähtaegadega. Osadel töötajatel lõppevad lepingud juulis, osadel augustis. Suuremal osal töötajatest on lepingud sõlmitud oktoobri lõpuni. Selgus, et raha on vähem kulunud, sest mõned töötajad on haiguslehel viibinud. Sellest tulenevalt teen ettepaneku sõlmida lepingud aasta lõpuni. 

Juhatus otsustas: Teha lepingud aasta lõpuni nii nagu inimeste praeguste lepingute lõppemistähtajad lähenevad. Toimus hääletus

Poolt: 4 erapooletuid0, vastu 0

Viktor Paring hääletusel ei osalenud.

Pikaajalise kaitstud töö töötajate puhkus: kollektiivpuhkus augustis, kolm nädalat. Mitmed juhendajad lähevad augustis puhkusele. Need pikaajalise kaitstud töö töötajad, kes on varem oma puhkuse kätte saanud, võtavad vajadusel palgata puhkuse.

 

3. Juhatuse töökorraldus

 

Juhatus otsustas: augusti kuus juhatuse koosolekut juhatab Jaanus Riimets. Koosolek toimub 16.08. kell 9.30

Töötervishoiuarst, küsida täiendavat infot, riskianalüüsi.

 

4. Tondi 8a haldamine

 

Helen Künnap: Võlgnikud: Kakora, ei ole käesoleval aastal ühtegi arvet maksnud. E- kirjadele vastust pole saanud, seetõttu on raske kokkuleppeid sõlmida. 

Kahe rentnikuga maksegraafik tehtud, mille alusel nad maksavad. Meie majas on välja rentimata üks ruum.

Hoone turvalisus: aeg vahetada fonoluku kood. Arutati ka turvakaamerate paigutamise vajadust.

Juhatus otsustas: Panna uued turvafirma sildid ustele ja uuendada uksekoodi. Arutada veel turvafirmaga täiendavaid võimalusi sireeni panemiseks. 

Mõelda uuesti värava kinnihoidmisele öösel. 

Maja kasutusotstarbe- praegu oleme ehitusregistris kirjas tööstushoonena. Tööstushoonetel peab tuletõrjekontroll olema selle aasta jooksul tehtud.

Uurida linna planeerimisametilt-millised on kasutusotstarbe liigid ja mis valikutega kaasneb. 

Helen Künnap: palusin koostada majahalduril tehtud tööde nimekiri. Selle alusel on tööde maht väike, aga töötasu firmale päris korralik. Leping 60 tundi, teevad 20-25 tundi kuus. Kas on ühe ja kahe aastane leping, peab otsustama.

Juhatus leidis, et majahaldur esitaks iga kuu aruande tehtud töödest.

Kui vajadus tekib, teha juulis juhatuse koosolek 

 

5. Tondi 8A kanalisatsiooni renoveerimise ja sadevee kanalisatsiooni väljaehitamine.

 

Juhatus arutas kanalisatsiooni ja sadevee väljaehitamise küsimust

Juhatus otsustas: Küsida projekteerijalt nõu, mis tööd tuleks teha- lahendada probleem sel viisil, et panna plaadid maha. Plaatimistöö on kallis, aga sel juhul toru panema ei pea. Kui projekteerija laidab mõtte maha, teha toruuuring. Käidelda sadevee küsimust krundil. Vastavalt toru uuringute tulemustele tellida projekteerimistööd projekteerijalt.

 

6. Valge kepi päeva tähistamine

 

Juhatus arutas milliseid tegevusi võiks valge kepi päeval läbi viia. Korraldada luulekonkurss, mille suvel Jursul võiks välja kuulutada, 15.10 korraldada orienteerumine. Kuidas seda teha, arutada järgnevatel juhatuse koosolekutel.

Juhatus otsustas: valge kepi päeva kontsert toimub 13.10, algusega 17.00. 

 

7. Tegevus ajavahemikul 19.04.- 07.06.2023

 

19.04. võttis Janne Jerva osa Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku üldkoosolekust.

24.04. toimus helidialoog, külas oli EKA keraamikaosakonna magister Linda Viikant, kes tutvustas savipille okariinasid.

29.04. toimusid koostöös Blindsoundi ja Spekteriga Tondi 8A koristustalgud. Pärast seda festivali „Pime“ meeskonna koosolek.

02.05. toimus kevadpidu, osales 30 ühingu liiget. 

05.05. toimus Linnateatri ühiskülastus. Osales 14 ühingu liiget

06.05 toimus lauluklubi, osales 14 inimest. Organiseeris Kaia Nõlvak

14.05. esines PPÜ puhkpilliorkester emadepäeva kontserdiga kultuurikeskuses Kaja 

15.05. toimus psühhosotsiaalse grupitöö raames käsitöö töötuba, osales 3 PPÜ liiget

18.05. külastas Sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku esindaja ühingut

19.05. toimus Juhatuse koosolek

21.05. toimus Harku Järve kepikõnd, osales 21 PPÜ liiget

26.05. toimus Niguliste muuseumi külastus, osales 16 inimest

27.05 toimus PPÜ üldkoosolek

30.05-31.05 EPL suvekool Nelijärvel, kokku osales 26 ühingu liiget

02.06 toimus matk Aegna saarele, osales 20 ühingu liiget

 

7. Jooksvad küsimused

 

Juhatus arutas juhatuse väljasõiduga seotud küsimusi.

Koosolek toimus Skype teel

Aeg: 12.07.2023

Algus: 15.00.

Lõpp: 17.00.

Juhatas: Artur Räpp

Protokollis: Ulrika Tint

 

Osalesid: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp ning tegevjuht Helen Künnap. 

 

 

1.Uute liikmete vastuvõtmine

2.„Kuukiire“ toimetuse uue liikme kinnitamine

3.Info majahalduri lepingu sõlmimise kohta

4.Tondi 8A hoovi pingi ostmine

5.Ühingule annetatud esemete kasutamine

6.Tegevus ajavahemikul 07.06-12.07.2023

 

1. Uute liikmete vastuvõtmine

 

Juhatus otsustas ühingu liikmeks vastu võtta Harry Kare ja toetajaliikmeks Tiina Korberg

 

2. Kuukiire toimetuse uue liikme kinnitamine

 

Ühingu infolehe Kuukiir toimetaja Allan Väljaots soovib Kuukiire toimetuse liikmeks Kerti Kollom Seidelberg’i. Juhatus nõustus tehtud ettepanekuga. 

 

3. Info majahalduri lepingu sõlmimise kohta

 

Helen Künnap: Suvel on majahalduril tööd vähem võrreldes talveperioodiga. Leping lõppeb 01. septembril. 

Vestlesin majahalduriga. Paraku nad ei ole nõus hinda alla laskma. 

Juhatus otsustas: vestelda veel majahalduriga. Üheks variandiks on vähendada tundide mahtu. Seeläbi on võimalus vähendada teenuse maksumust 

 

4. Tondi 8a hoovi pingi ostmine

 

Juhatus arutas, milline pink ja missugune pingi asukoht oleks meie inimeste jaoks kõige parem. Lisaks pingile tulevad veel uued lillekastid ja prügikastid.

Pingi raha tuli annetusena peamiselt ühingu liikmete poolt. Transpordi eest maksab ühing

 

5. Ühingule annetatud esemete kasutamine

 

Vello Vardi esemed

Kuna kõik juhatuse liikmed ei jõudnud Vello Vardi asjade nimekirja läbi vaadata, siis otsustati tutvuda saadetud dokumendiga ja seejärel langetada otsus, mis esemed jätta võib-olla loodavasse muuseuminurka, mis ühingule ning pimedate raamatukogule.

 Harry Kestlase poolt annetatud arvutid- vaadata üle, paigaldada ekraanilugeja ja anda NIRKile katsetamiseks, kas äsja nägemise kaotanud inimene saab ekraanilugejaga hakkama.

 

6. Tegevus ajavahemikul 07.06- 12.07.2023

 

09.06-10.06 vabariiklik puuetega inimeste kultuurifestival Narvas, millest võtsid osa ühingu puhkpilliorkester, ansambel, laulusolistid ja Terateater. Müüsime festivalil keraamikatooteid.

15.06. toimus ühingu liikmete kohtumine Spekter tänavakunstnikega, et arutada graffiti töötubade läbiviimist. Plaanis on 2 töötuba, kus valminud töid kasutatakse festivali reklaamides.

17.06. toimus ühingu arvutihuviliste kokkutulek. Osales 10 inimest. Organiseerisid Viktor Paring ja Artur Räpp. 

19.06. paigaldas Skarabeus ühe lisa häiresireeni.

22.06 Helidialoog Botaanikaaias, osales 19 inimest. Helidialoogi viis külalisena läbi helikunstnik ja pillimeister Jochen Fassbender Saksamaalt.

30.06 osales pealtvaatajatena 60 ühingu liiget ja nende saatjat XIII noorte tantsupeo „Sillad“ kirjeldustõlkega peaproov-etendusel.

11.07 projekti Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamine külastas 22 ühingu liiget ja nende saatjat Prangli saart.

 



 

Tekst: Artur Räpp

 

18. augustist on Tondi 8A hoovis jälle pink, kus istuda, jalga puhata, sõpradega suhelda, kui ilm lubab, ning muidu tore olla. 

Suur aitäh kõigile, kes selle teokstegemisele raha ja hea nõuga abiks olid, kõigile, kes pöialt hoidsid ja kaasa elasid. Asi on tehtud! Annetati kokku 655 eurot, annetajaid oli 30 ja võib-olla oli mõne summa taga ka mitu inimest. Aitäh!

Juhatus arvas, et kui meil on nüüd selline tore hooviloom, tuleks sellele ka tore nimi panna. Mõeldud-tehtud ja nimi saigi pandud. Nimeks sai pink endale Sass. Oli meil üks mees ka kunagi, keda Sassiks kutsuti, kuid pink on lihtsalt Sass ja ainult Sass. 

Kui inimesed hoovil mõnusat olemist juba nii oluliseks pidasid, otsustas juhatus ühingu vahenditest raha juurde panna ja osta uued prügikastid ja kaks lillepotti. 

Rahaliselt jaotus asi nii, et kõigi teie, head aitajad, toel osteti tõsine toekas seljatoega pink. Ühing maksis pingi kohale toomise eest ja prügikastide ja lillepottide eest ka.

Pink asub meie tavapärase ukse juures oleva trepi kõrval, seljaga trepi poole. Prügikastid pandi maja kõigi nelja suure välisukse juurde, iga juurde üks. Kui tulete Tondile ja tahate uuel pingil jalgu puhata, siis pingi leiab nii. 

Kui olete ukse juures väikese kaldtee alguses, siis seadke end nii seisma, et maja välisuks jääb teile selja taha, maja jääb teist vasakule ja käsipuu paremale. Te seisate nii nagu te majast väljute.

Minge kuni käsipuu otsani ja pöörake ümber käsipuu otsa. Pange tähele, et käsipuu alumine ots ulatub veidi kaugemale kui ülemine käsipuu osa.

Minge teiselpool käsipuud tagasi maja ukse suunas. Varsti kohtute madala lillepotiga. Olge ettevaatlikud. Lillepotis on lilled, lilled on õrnad!

Minge veel umbes pool meetrit ning jõuategi selle vahva pingi juurde. See on 2 meetrit pikk ja mõnusa seljatoega. Võtke platsi ja tundke elust rõõmu. 

Kui olete suitsumees või siis suitsunaine, siis suitsetamiskoht on mujal, seal maja nurga juures, kus see ennegi oli. Seal on ka prügikast. Teine lillepott asub maja selle nurga juures, millest möödute, kui tulete tänavalt Tondi 8A majja, asub mõttelisel haljasalal. 

Üks lisamärkus. Juhatus arvas, et annetajate nimesid avaldama ei hakata. Algsest kirjast jäi see küsimus välja, ilma luba küsimata ei tohi aga nime avaldada. Lisaks Võib nimede avaldamine olla ebaeetiline, sest ühingu liikmete võimalus toetada on väga erinev. 

Lõpetuseks ütlen ma enda poolt ja iga Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse liikme poolt, iga ühelt eraldi ja kõik me koos suur aitäh toetajatele ja aitajatele ja kaasa mõtlejatele. 

Ja muidugi Helen, Ulrika ja clelia, nemad ka. Nad on äärmiselt rõõmsad. Ka nende poolt suur aitäh!

See oli Enneolematu, millega te hakkama saite. 

Aitäh, sellises ühingus on rõõm olla. 

 

ARTIKLI LÕPP

 



 

Tekst: Jaanus Riimets

 

 Päev tagasi lõppes pimedate kokkusaamine vanas heas Jursu puhkekeskuses, mis nüüd kannab küll nime Ranniku puhkekeskus. Pole viga, heal lapsel võibki olla mitu nime. Ja head on ilusalt Topu lahe rannalt meie inimesed kaasa saanud igal suvel juba aastakümneid. Varasematel aegadel käisid Tallinna pimedate kombinaadi töötajad seal koos peredega puhkamas, nüüd on seal kohanemiskursused, massööride laagrid ja osa meie inimesi puhkab seal ka privaatselt. 

Seekord sain rehabilitatsiooniteenuse raames ka konsultatsiooni loovterapeut Eha käest. Vestlesime peaasjalikult minu kirjutamiste teemal ja rääkisin talle, et esimene minu nime all ilmunud kirjatükk oli ajalehes „Postimees“ ilmunud lugejakiri, mis käsitles pimedate süsteemi kinnisvaraküsimusi. Olin kirja ajalehele ära saatnud, aga kuna tollal veebipostimeest ei olnud ja leht mul endal ka tellitud polnud, siis sain alles kellegi helistamise peale teada, et kirjutatu oli ilmavalgust näinud. See meenus mulle, sest kuigi aega on palju mööda läinud ja meie süsteemi kinnisvarast pole just väga palju järele jäänud, on selle hulgas, mis on veel alles üks eriline pärl ja see ongiJursu ehk siis ametliku nime järgi Kiviküla kinnistu. Ja sellel aastal selgus, et me võib-olla varsti enam ei saagi sinna puhkama ja ka abi saama minna. Sel aastal oli koha peal inimestega sel teemal mitmel korral juttu. Keegi ei öelnud pererahva kohta ühtegi halba sõna, küll aga palju häid. Ka mina olen kogenud nende inimeste juures ainult abivalmidust ja mõistmist. See on päris tihti ka ennemalt olnud nõnda, et organisatsioonide liikmetest tegelike abisaajate ja osa juhtkonna arusaamised erinevad. Me ei tohiks kunagi unustada, et liigume mittetulundussfääris. Siin ei saa kõike numbritega mõõta. Kasuminumbritega veel vähem. Sotsiaalsfäär pole meie süsteemi osa mitte ainult sellepärast, et meie inimesed vajavad sotsiaalteenuseid-neid saaks ka mujalt-vaid selle tõttu, et meie kogukonna inimestel on kõige lihtsam suhelda omade inimestega, nendega, keda ammust ajast tunneme ja kes meid mõistavad. Ka kinnisvara juures on oluline meie inimeste jaoks see, et see oleks tuttav. Kui nägijad inimesed tahavad kusagil puhata, siis neile paik väga palju ei loe, meile aga on oluline see, et paigad oleksid tuttavad. Siis on meil parem liikuda ja igas mõttes olla. Eriti kehtib see sotsiaalteenuste osutamise kohtade kohta. Tartu pimedatel on lihtsam minna kirjandusringi Ringtee majja, põhjaeestlastel keraamikaringi Tondi t majja. Kõigil puhkajail aga on meele järgi puhata Jursul. 

 Muidugi on kinnisvara küsimustes oma koht ka rahanumbritel. Kinnisvara kirjeldatakse aastaaruannetes kui investeeringuid. Ühingute ja ka liidu aruandes ei ole investeeringute summad tavaliselt selles mõttes adekvaatsed, et need ei põhine turuhindadel. Kuid see pole ka väga oluline. Me ei ole ärilised ettevõtted. See ei tähenda muidugi seda, et me ei peaks oma kinnisvaralt tulu saama. Kuid tulu võib olla nii otsene kui kaudne. Eriti kehtib see meie allesjäänud kinnisvara osas Jursu puhul. Need, kes erinevatel ettekäänetel soovivad Jursu kinnistuid müüa, väidavad ilmselt, et rahalist kasu need kinnistud ei too. Mina ja paljud teised Jursu patrioodid aga arvavad, et see ongi kasu, et meie ühingute liikmed seal soodushinnaga puhata saavad ja tuttavas keskkonnas end hästi tunnevad. Kui ka tavalised inimesed muretsevad endale puhkamiseks kinnisvara, siis ei käsitle nad seda kui võimalikku kasumit tulevikus tootvat investeeringut. Nad käsitlevad seda kui oma pere suvemaja. Meie pimedate pere suvemaja on Jursu keskus. Seda ei tohiks kuidagi meilt ära võtta. Meilt on juba niigi liiga palju ära võetud. Jätke Jursu alles, Liidu juhtkond!

 

ARTIKLI LÕPP

 



 

Tekst: Eduard Borissenko

 

10. juunil algusega kell 11:00 toimus Narva Kultuurimajas Rugodiv 27. Vabariiklik Puuetega Inimeste Kultuurifestival. Festivali päeva juhiks oli Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees ja raadioajakirjanik Jakob Rosin. Festivalirahvast tervitasid algatuseks Narva linnapea Katri Raik ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kontserdi avas Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester maestro Vello Loogna juhatusel signatuuriga, kolme trompeti esituses. 

PPÜ puhkpilliorkestri esituses kõlasid veel järgmised palad:

Priit Veebel „Kalevite kants“, Giuseppe Verdi „Orjade koor“ ooperist „Nabucco“, Kaarel Tuberik „Anne polka“ ja Nick LaRocca „Tiigrijaht jaKennet Alford – Marss „Colonel bogey“.

Publik võttis orkestri esinemise vastu tormilise aplausiga. 

Festivalil esines ka meie ühingu lauluansambel Kaia Kattai juhatusel. 

Käisime ka jalutamas mööda Narva kuulsat promenaadi, mis kulgeb piki Narva jõge ja kust paistab teisel pool jõge algav Venemaa. 

Lõunasöök söödud, siirdus orkester koos Tallinna Puuetega Inimeste Koja kaudu meiega kaasa tulnud inimestega Sillamäele. Seal esinesime kohalikus kultuurikeskuses koos sealsete kollektiividega. Enne kontserti oli meil aega jalutada ka mööda Sillamäe promenaadi ning kultuurikeskuse lähedal olevas baaris Randevuu keha kinnitada.

Allpool Sillamäe kontserdi kava:

Esinesid: Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester, dirigent ja kunstiline juht Vello Loogna, Kooriansambel „Lõoke“, juhendaja Valentina Santšuk ja Vokaalgrupp „Oh, jah““.

Kontserti alustas meie orkester:

-Priit Veebel – „Kalevite kants“.

-Joseph Olivadoti – Avamäng „Vaikne hiilgus“

-Giuseppe Verdi – Orjade koor ooperist „Nabucco“.

-George Poulton – “Love me tender”, esitasid JohannMarkus Zereen eofooniul, klaveril Jaan Vaidla. 

Esines kooriansambel „Lõoke“:

-Aleksei Olhanski – « Minu hinge muusika».

-Aleksei Olhanski – «Kus me oleme homme?».

-Aleksei Olhanski – «Ingli tiibadega».

Esines laulurühm „Oh, jah“:

-Aleksei Olhanski - „Kevadine tango“.

-Gennadi Gladkov – «Ärka ja laula».

-Arne Oit/Heldur Karmo – «Miniseelik».

-„Oi, da“.

Esinesid Voldemar Valkenklau ja Jaan Vaidla:

-Heldur Jõgioja – „Üks täht, üks laul“.

-Claude-Michel Schönberg/Valli Ojavere – „Unelm oli see“. - ,.

-Frederick Loewe – Katkend muusikalist „Minu veetlev leedi“, juhatas Andre Kangas.

-George Weiss – „Aita mind armastuses“.

-Robert Miller – „Maanteede kuningas“ (publik plaksutas rütmis kaasa).

Esinesid laulusolist Kerti Kollom Seidelberg ja Jaan Vaidla:

-Georg ridrich Händel –Aaria ooperist „Rinaldo“.

-Leonard Bernstein - Olen kaunis“ muusikalist "West Side'i story". 

-Priit Raik – „Tormakas algus“.

-Priit Raik – „Näen aegu ammuseid“.

-Karol Navyslowski – „Vanaisa polka“, esitasid Andre Kangas ja Priit Kärsna klarnetitel orkestri saatel, juhatas Pille Ehelaid.

Esinesid Andre Kangas ja Jaan Vaidla:

-Camille Saint-Saëns - Sonaat s-duur I osa klarnetile ja klaverile.

-Urzula Rzeczkowska - „Puhkpilli orkestrid“.

-Charles Calhoun - shake “Rattle And Roll”.

-Nick LaRocca – „Tiigrijaht“.

-Kennet Alford – Marss „Colonel bogey“.

Kontsert meeldis publikule väga. Sellega täitus ammune Vello Loogna unistus, esineda Sillamäel, kus me esinesime esmakordselt kogu 65 tegutsemisAasta jooksul.

Mõlemad kontserdid kanti üle ka YouTube-s, kust neid võib iga kell järele vaadata ja kuulata.

 

ARTIKLI LÕPP

 



 

Tekst: Kerti Kollom Seidelberg

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu lauluansambel PÜÜ osales 10. juunil 2023 aastal Vabariiklikul  Puuetega Inimeste XXVII Kultuurifestivalil. Sellel aastal toimus festival Narvas  Rugodivi Kultuurimajas. Peale meie ühingu ansambli osalesid sellel aastal  ka puhkpilliorkester, Terateater ja laulusolistid. Festivali etteasted kestsid hommikul kella 10:00 kuni õhtul 18:00. Aga kõigest algusest peale.

Käesoleva  aasta veebruari keskel liitus Põhja-Eesti Pimedate Ühinguga uus ansambli juhendaja Kaia Kattai. Esimesele kohtumisele tulid endised ja uued lauluhuvilised. Kaia Kattai võlus ja inspireeris mind isiklikult ja usun ka teisi uksepealt oma ilusa heleda hääle, trummi ning hea klaverioskuse poolest.  Algusest peale oli tema proovides põnev võimlemine ja  laulmine oli nagu mäng. Proovile mõeldud tund aega lendas linnulennul. 

Ei lavale lasta ilma harjutamata ja kui juba harjutad, kipub hing ikka lavale.  

Peale kolmandat proovinädalat tekkis lauluhuvilistel  küsimus, kus saaks esineda? Peagi kuulutati välja, et Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab juba traditsiooniks saanud puuetega inimeste kultuurifestivali. Sealt tuligi motivatsioon, teha nädalas lisaks tavapärasele paar lisaproovi. Sõit Narva poole toimus juba päev varem, ehk 9. juunil rongiga. Narva rongijaamas oli meile korraldajate poolt keegi vastu tulnud ja näitas meile suuna kätte, kuhu poole liikuma peab. Esmalt tutvusime  kultuurimaja ruumide ja saaliga, kus järgmisel päeval tuli täis saalile esineda. Tegime lavaproovi ja peale seda oli meie suund majutuskohta. Narvas käisid teetööd nii, nagu eesti suvele kohane. Elab üle, kuni ükskord korda saab, siis on märksa mõnusam astuda.  Leidsime Ingeri hotelli ülesse suure tee äärest. Magasime neljastes tubades.  Hilisõhtune programm nägi ette, et toimub laevasõit Narva jõel suunaga Narva Jõesuusse. Laevasõit oli meeleolukas, eriti kui sõitu sisustavad laulu- ja pillimees ning laeval on võimalus kohata ammuseid tuttavaid, keda ei ole kaua kohanud. Nalja ja naeru sai palju. Laevas sai olla soojas suures kajutis, kus olid pikad lauad ja pingid. Nende ääres oli võimalus osta suupisteid ja joogipoolist. Narva jõesuus tehti väike peatus selleks, et osta varem reklaamitud kohalikku kala ja kalatooteid

(silmud, angerjas, tuurakala, skumbria).  Kes soovisid võisid istuda tuulisel laevatekil ja vaadelda päikeseloojangut või naaberriigi kaldaäärseid suvilaid. Tagasi Narva jõudsime südaöö paiku. Kultuurifestival sai avapaugu kell 11.00 Narva linnapea Katri Raiki tervitusega. Päevajuht oli Eesti Pimedate Liidu esimees Jakob Rosin. Ees ootas muusikaline päev üle 20 erineva kollektiivi etteastega. Muusikalise avapaugu andis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester.  Meie lauluansambel 10-ne lauljaga astus lavale  viiendana. Esitamisele tulid  teiste hulgas Karl August Hermann Munamäe otsas, Andres Valkoneni Leib jahtub, Jaak Johansoni Tuhat tänu. Kogu kontserti on võimalik vaadata-kuulata ka Eesti puuetega Inimeste Koja youbetube kodulehelt.

Oli jälle üks tore muusikaline seiklus ja siit on hea edasi minna.  

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu lauluansambel ootab uusi lauluhuvilisi, kes soovivad sügisest alustada koos imelise juhendaja Kaia Kattaiga  uut laulumaratoni.

Lauluansambli I sopran Kerti Kollom Seidelberg

 

ARTIKLI LÕPP  

 



 

Tekst: Jaanus Riimets

 

Haapsalu on minu sünnilinn ja mitme aasta vältel olnud kodulinn ning  muidu ka tore linnake Läänemere kaldal. Ajalugu kulges nõnda, et ka pimedate puhkekeskus, mida kutsutakse Jursu nimega, aga mis nüüd kannab nime „Ranniku puhkekeskus“, asub samuti Haapsalu lähedal. Miks siis mitte ühendada suvine lõõgastus kauni ja kohiseva metsa ja linnulaulu keskel võimalusega külastada Eesti juhtiva klassiku Rudolf tobiase muusika kontserti. Nii palusingi heal sõbral internetist piletid nii endale kui ka saatjale ära osta. Leppisin samuti kokku Madis Raudsepaga, et saame Jursul ööd veeta. 

Liikusin kodunt sinnakanti juba kolmapäeval ja olin paar päeva lausa üksi puhkekeskuses kohapeal. Kirjutasin natuke, kuulasin imelist linnulaulu maja ees pingil istudes, käisin loomulikult ka saunas ja puhkasin vaikses olustikus. Kontserdipäev reede pidi tulema tihe, sest Haapsalu pimedad pidid minema külastama Ants Laikmaa majamuuseumi Taeblas ja tahtsin seal ka osaleda. Minu saatja Lea tuli hommikul Haapsallu ja mina sain autoküüti ranniku perenaiselt. Käisin enne Taebla poole sõitmist veel Haapsalus saunas ja sealt sõitsin taksoga bussipeatusesse, kust haapsalullased muuseumi külastama sõitsid. Lea ja paar teist ühingu liiget juba ootasid. Lea on mulle aastaid saatjaks olnud ja mina olen temaga harjunud ning tema minuga ka. TagasiHaapsallu jõudsime kella kolme paiku ja siis puhkasime pisut kohvikus ning jõime külma jääteed, mis hästi värskendas. Olime seal enne ka käinud, kui Virtsus ühes majas elasime. Istusime, ajasime juttu ja mina kuulasin kõrvaklappidega Raadio Kadi soovikontserti. Varsti suundusime kontserdipaiga, Haapsalu Toomkiriku poole. Ega Lea päris täpselt ei teadnud, kus midagi on, aga mina õnneks teadsin. Muidugi oli aastakümnete jooksul üht-teist meelest läinud, aga kohale jõudsime õigeks ajaks. Päris tihti on pimedatel selliseid olukordi, et ta on saatjaga paigas, mida mäletab ja tunneb ajast kui ise nägi pisut või rohkem, aga saatja jaoks see paik nii tuttav pole. Siis tulebki kahe peale leida õiged käänakud ja liikumissuunad. Meil läks hästi. Kontserdil esines RAM ja mängis ka organist. Kontsert oli meeliülendav. Olen ikka oma saatjalt ürituse kohta küsinud, et kas on rohkem vanem või noorem publik. Sel kontserdil oli nii vanemaid kui nooremaid inimesi. Aplaus ei tahtnud lõppeda ja kõik tõusid püsti. Eestlane ikka armastab oma klassikalist muusikat. Lahkumine kontserdilt oli ka mõnes mõttes ebatavaline, sest lossipargis pidi kohe algama uus kontsert ja need, kes festivali teisele kontserdile ei jäänud, juhatati teist teed pidi müüride vahelt välja. Jõudsime ilusti paika, mida tundsime ja sealt pidime natuke edasi minema, et kohta leida, kuhu takso tellida. Asi selles, et Karja tänav on suviti liiklusele suletud ja seal on tänavakohvikud. Väga toredad kohvikud. Jõudsime ilusti Jursule ja sõime mõnusalt rosoljet, mida saatja oli poest ostnud. Iivika tegi ka kohvi ja oli üht-teist magusat ka. Kõik oli väga toredasti läinud. Järgmisel hommikul tulin Jursult ära, et kuu aja pärast uuesti seda kaunist kohta külastada, aga sellest on juba teine lugu. 

 

ARTIKLI LÕPP

 



 

Tekst: Kert Küla

 

Sellel suvel külastasid Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmed keskkonnahariduse projekti raames kaht põhja-Eestis asuvat meresaart. Mainitud saared on Aegna ning Prangli. Nimetatud loodusretked organiseeris meie ühingu teenuste ja tegevuste koordinaator Clelia Piirsoo.

 

Selles artiklis pajatan mõningaid huvitavaid fakte ja tähelepanekuid mõlemast mainitud saarest.

 

Ühel ilusal, päikesepaistelise suveilmaga reedesel päeval, teisel juunil külastasime Tallinna lahes paiknevat Aegna saart. Liinilaev Aegnale väljus hommikul kell 10:00 Tallinna kesklinnast Linnahalli kai juurest ning laevasõit vältas pool tundi.

Aegnal võttis meid vastu lõbus ja sõbralik giid Hugo Udusaar, kes on seal elanud aastaringselt 15 aastat. Tema sõnul elab Aegnal talvel üldiselt 2 elanikku, kuigi saarele on sisse kirjutatud 24  inimest. Lisaks giidi ametile tegutseb Hugo Udusaar Aegna ajaloo ja  kohaliku koduloo uurijana. Nimetatud giidi mõnusalt muheda jutu saatel toimus meil viie kilomeetrine jalgsimatk Aegna saare metsaradadel ning matka lõppedes pidasime Hugo Udusaare koduhoovis toreda pikniku.

 

Aegna on üsna mitmes mõttes omanäoline ning huvitava ajalooga saar. Näiteks asus nõukogude ajal Aegnal suurtüki rannapatarei koos selle juurde kuuluvate sõjaväekasarmutega. Üht endistest sõjaväekasarmutest külastasime oma väikese matka käigus põgusalt ka meie. Näiteks jalutasime tühjades koridorides ning kõndisime läbi endise söögisaali.

Aegna on omapärane paik ka haldusjaotuse mõttes, sest nimetatud saar asub tõesti Tallinna kesklinna haldusterritooriumil, kusjuures Aegnast pooleteise kilomeetri kaugusele jääb Rohuneeme poolsaare tipp, aga Rohuneeme asub Harjumaal Viimsi vallas. Aegna saarel asub Aegna maastikukaitseala, mida haldab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning saar on kaheksakümne viie protsendi ulatuses kaetud metsaga. Metsloomadest elavad saarel näiteks jänesed, mägrad, oravad, nugised ja rebased, kuid on ka väheseid metskitsi ning lisaks pesitseb Aegnal mitmeid linnuliike. Suvisel ajal kasutatakse vajadusel rannaniitude hooldamiseks lambaid.

Üks huvitav reegel kaitsmaks Aegna loodust on seotud saarel kinnisvara omamisega ja majade ehitamisega. Nimelt tohib uusi maju ehitada ainult olemasolevatele kinnistutele või vanu hooneid renoveerida ning saarel on kokku 24 kinnistut, millest igaühel asub ka elumaja.

Arvatakse, et veel keskajal ning mõned sajandid tagasi oli Aegna saar oluliseks elu ja tegutsemispaigaks mereröövlitele. Kuna saar asus laevatee läheduses oli sealt hea möödasõitvaid laevu varitseda ning pärast laeva ründamist röövsaagiga saare teisele küljele põgeneda.

Aegna saar olevat Läänemerest välja kerkinud ligikaudu 5000 aastat tagasi. Tänapäeval paikneb Aegna saarel näiteks ainult suviti tegutsev sadamakohvik ning samuti suviste turistide majutamiseks ja toitlustamiseks mitu puhkemaja.

Enne teist maailmasõda ja nõukogude aega on nimetatud saarel elanud ka rannarootslasi.

 

Nüüd kirjutan lühidalt Prangli saarest, mida meie ühingu liikmed külastasid üheteistkümnendal juulil.

 

Prangli saar asub Põhja-Eestis, Tallinna läheduses Soome lahes. Tegemist on Eesti põhjapoolseima saarega, kus elatakse aastaringselt. Prangli saar paikneb Harjumaal Viimsi vallas. Pindalalt on saar 6,62 ruutkilomeetri suurune. Prangli saarel asub kolm küla: Lääneotsa, Idaotsa ja Kelnase.  Liinilaev peab regulaarset ühendust Viimsi vallas asuva Leppneeme ja Kelnase sadamate vahel. Prangli saarel elavaid inimesi on kokku umbes 100. Sadade aastate jooksul on Prangli saarel säilinud kaluriküla-kultuur ning ranniku lähedane kalapüük. Prangli saarel on püsiv asustus olnud rohkem kui 600 aastat ning Põhja-Eestis on see ainulaadne nähtus.

Oluliseks vaatamisväärsuseks Prangli saarel on näiteks aastal 1848 rajatud Püha Laurentsiuse kirik ning selles kirikus on ka orel ja praegugi tegutsev kogudus. Lisaks kirikule ja surnuaiale asub Prangli saarel ka väike põhikool, muuseum, rahvamaja ning kohalik kauplus.

Veidi Prangli saare ajaloost ja loodusest.

Prangli saar kerkis merest välja umbkaudu 3500 aastat tagasi. Esmakordselt mainiti Prangli saart 1387. aastal. Sellest ajast peale on Pranglit nimetatud mitmete erinevate nimedega: Rango, Wrangelsholm, Wrano, Wrango, Rangelisare ja Pranglesaar. Legendi järgi oli  Prangli kunagi saar, kus elasid mereröövlid. Nad olevat elanud kuusikus, kuid et mereröövlitest lahti saada, põletati mets maha. Põlenud kuusemetsa asemele kasvas hiljem männimets.

Mereröövlitel oli aga varandus, mis arvati olevat maetud Kullamäe alla, mis on ühtlasi saare kõige kõrgem paik. Mereröövlite peidetud muistset varandust ei ole mõistagi endiselt leitud.

Tänapäeval tegeldakse Pranglil suvekuudel turismiga, kuid saare elanike jaoks omab aastaringselt olulist tähtsust kalapüük. Prangli saarel on kaunis ja mitmekesine loodus. Enamjaolt on saar kaetud männimetsaga ning kiviste rannaaladega. Prangli idaosa pinnas on liivane, samal ajal kui saare läänepoolsel küljel on pinnas pigem kivine ning taimestik soolalembene. Lisaks leidub mitmeid suuri rändrahne. Kui sattuda saarele suurte külmakraadidega talvel on võimalik näha huvitavat fenomeni, mille puhul jäätunud merevee kohal on taevas heledam, aga samas ilma jääta mere kohal on taevas tumedam. Prangli saarel esineb veel üks omapärane nähtus – sooja merevee auramisel tekib udu, mida nimetatakse tohuks. Prangli elanikud oskavad vahet teha harilikul udul ja tohul.

Lindudest on Pranglil umbes 40 liiki erinevaid veelinde, mõnikord kevadel satuvad sinna ka hülged.

Üks omapärane maastikul olev fenomen on veel Prangli saarel asuv gaasiauk ehk kunagine maagaasi leiukoht, kust praegugi aegajalt väikeses koguses maagaasi välja immitseb.  Näiteks on selle gaasiaugu juures ka väike pott ja pann ning seal on võimalik mune praadida või vorste grillida. Mainitud  maagaasi leiukoht avastati millalgi tuhande üheksasaja kahekümnendatel aastatel saarel teostatud nafta otsimise katsetuste käigus. Maagaasi oli aga seal nii väikeses koguses, et selle tööstuslik kasutamine ei tasunud  ära ning nimetatud kohast on saanud saare külastajate jaoks tore vaatamisväärsus. 

Kokkuvõtvalt võib väita, et nii Aegna kui Prangli  on huvitavad kohad, mida tasub kindlasti külastada.

 

Selles artiklis on kasutatud internetti allikana.

 

ARTIKLI LÕPP

 



 

Tekst: Jaanus Riimets

 

  Sellel aastal läks nõnda, et Jursult sain külastada ka teist kultuurisündmust Läänemaal. Saueaugu teatritalus etendus Kotka tee taeva all, mille autor ja lavastaja on meie inimestele tuttav Priit Põldma. See äratas minu huvi üsna kohe, kui sellest kuulsin. Võtsin Priit Põldmaga ühendust ja küsisin,  kas ehk saaks meie inimestele mingit soodustust. Saimegi sellise võimaluse, et pime ja saatja saavad teatrisse ühe sooduspileti hinnaga. Kahjuks polnud rohkem huvilisi. Külastasin Saueaugut üksi. Seekord oli liikumine veidi teisiti. Mulle oli saatjaks Kristina amor ja tema elukaaslane Tõnis, kes  juhtis autot. Hommikul sain toreda inimese, Viktoriga Jursult Haapsalusse, kus käisin kõigepealt oma kirikus. Peale seda aitas mind üks inimene kiriku kõrval asuva vana pimedate elumaja ette pingile. Elasin ka ise selles majas mitu aastat. Olin plaaninud vestelda ühe vana töökaaslase ja korterinaabriga, aga ta  oli vist juba magama läinud. Enne olin saanud korraks kokku kõige nägemispuudelise anni Oraveeriga. Tellisin takso , et sõita ujulasse, sest kuidas sa ikka enne teatrit ujumas ja saunas ei käi. Haapsalus taksojuhid enamasti teavad mind ja kui takso tuli, siis juhatas juht mind ilusti üle tee ja sõitsimegi ujulasse. Haapsalu veekeskuses olen käinud selle asutamisest alates ja kõik seal on mulle üsna tuttav. Kuni basseiniruumini liigun käsikaudu, kobades tuttavaid kohti, aga duširuumi uksest basseini viiva redelini valge kepiga. Seal jätan kepi redeli juurde põrandale ja suundun ujuma. Basseini teises otsas tulen välja ja sealt on vaid paar sammu mullivannini. Seal koban jalgadega ja ka kuulen  mullivanni häält. Pärast tulen tagasi basseini ja ujun algusesse, sealt redelit pidi välja ning valge kepiga rahulikult tagasi duširuumi. Seekord juhtus väike äpardus, mida  enne pole juhtunud. Mullivanni juurest läksin natuke vales suunas ja koperdasin tükk aega, kuni töötaja tuli mulle natuke appi. Hea on, et ujulates on ikka töötajad ka jälgimas. Peale seda kuulasin telefoniga saaremaa raadio soovikontserti ja varsti oligi Kristina kohal. Käisime söömas Cafe Tallinnas ning suundusime Saueaugu poole. Seal ta väga hästi juhatas ja kirjeldas ka hooneid koos ümbruskonnaga. Jõime kohvikuruumis kohvi ja sõime õunakooki, mis oli väga maitsev. Näidend oli väga hea ja pani elu üle järele mõtlema. Üks vana kirjanik oli ära surnud ja tema lapsed elasid mälestustes läbi minevikku ja suhtlemistest tuli välja isa käitumise mõju oma laste elule. Isa oli prioriteetseks pidanud loomingulist tööd, mitte perekonda. Tal oli ka üks poeg kõrvaltsuhtest. Kõik inimeste elusid puudutavad küsimused tulid näidendis esile. Alates sellest, kuidas naine saatis oma mehele viimase raha, et see mantli ostaks, aga too pidutses selle raha maha. Kuni selleni, kuidas ta eriliselt hoolitses tütre, kes oli ta lemmik, kunstiharrastuse eest. Etendus kestis paarkümmend minutit üle kolme tunni, aga igav ei hakanud. Hästi hea helikujundus ja muusika. Isegi tšellist mängis. Palju oli liikumisi. Etendus toimus küünis ja seal oli mitu ust ning neid uksi avati aeg-ajalt , nii et tuult oli tunda. Muidu läinuks ruum liiga umbseks. Rahvas võttis etenduse väga soojalt vastu. Aplaus ei tahtnud kuidagi lõppeda. 

Pärast etendust sõitsime Jursule. Minu saatjad pidid alguses ööbima telgis, aga ilm oli üsna jahedaks läinud ja õnneks leidus üks vaba tuba suure maja ülakorrusel. Pärast ajasime veel Kristina, Mari-Liisu, antonioga ja anoga veel tükk aega juttu. Hommikul käisime veel saunas ning peale seda tuli kojuminek. Laagrilistest olin mina seekord kõige varem kodus, sest ma elan Jursule kõige lähemal. Haapsalu ja Tallinna tee peal. Kõik läks väga hästi. 

 

ARTIKLI LÕPP

 



 

Tekst: Kert Küla

 

Esmaspäeval, kahekümne esimesel augustil, külastasin Tallinnas Lennusadamas eksponeeritavat Veneetsia teemalist näitust ning praegu pajatan lühidalt selle näituse muljeid.

Sellel aastal kolmeteistkümnendal ja kahekümne esimesel augustil toimus mainitud Veneetsia teemalisel näitusel kaks kirjeldustõlkega dandemtuuri ehk näitusetuuri viisid läbi kaks inimest. Need rõõmsameelset inimesed olid Meremuuseumi giid Erik Aarpuu ning kirjeldustõlk Aive Peil.

Mainitud näitus on eriline ka selle poolest, et see on Tallinnas Lennusadamas ainult septembrini.

Nimetatud näitusel eksponeeriti 80 Veneetsiaga seotud asja, millest meile kirjeldati kaheksat eset. Lisaks oli võimalik mõningaid näitusel olevaid eksponaate valged kindad käes katsuda. Näiteks avanes hea võimalus oma sõrmedega kompida mõningate näituse eksponaatide põhjal valmistatud paisupaberil olevaid reljeefseid jooniseid. Näiteks sain kuulsast Rialto sillast tehtud reljeefset joonist katsudes teada, et silla kaar on tõesti ümmarguse kujuga. Lisaks sain katsuda Veneetsia Püha Markuse väljakul olevate tiivuliste lõvide miniatuurseid jooniseid.

Näitus „Venezia – merede kuninganna“ algas võrratu linna – eesti keeles tuntud ka kui Veneetsia – ainulaadse geograafia ja ajalooliste institutsioonide tutvustamisega.

Veneetsia on Itaalia põhjarannikul Aadria mere ääres soisel ranniku alal paiknev ajalooline linn. Tuginedes arheoloogilistel väljakaevamistel saadud leidudele on ajaloolased kindlaks teinud, et esimesed elanikud jõudsid Veneetsiasse ilmselt viiendal või kuuendal sajandil peale Kristust. Kuna Veneetsias on pinnas hästi soine oli sinna hoonete rajamine raskendatud ning kõigepealt rammiti maasse suured nelja meetri pikkused vaiad, mille ümber aastate jooksul savine pinnas kivistus nõnda, et hiljem oli võimalik ehitada kivimaju. Kuna Veneetsias on linnatänavate asemel suures osas merevett täis kanalid, siis olid seal mitmete sajandite vältel põhilisteks inimeste ja kaupade liiklusvahenditeks sõudepaadid ehk gondlid. Tänapäeval sõidavad Veneetsia kanalitel muidugi mootoriga väikelaevad ehk veebussid, mida nimetatakse vaporetodeks ning gondlisõite pakutakse raha eest turistidele. Muide nii gondlit kui puidust rammi, mille abil sajandeid tagasi Veneetsia rajamiseks vaiu maasse rammiti oli külastatud näitusel võimalik valged kindad käes katsuda.

Ramm oli sisuliselt suur laia käepidemega kahe mehe haamer ning näiteks ajalooline puust valmistatud sõudepaat ehk gondel oli poolteist meetrit lai ning üksteist meetrit pikk ning üks gondel mahutas ilmselt kümne inimese ringis.

Näituse giidi jutu järgi oli endise Veneetsia vabariigi keskajal ja varase uusaja alguses ajavahemikus kolmeteistkümnendast sajandist kuni kaheksateistkümnenda sajandi lõpuni. Näiteks kuulusid keskajal Veneetsia riigi koosseisu Vahemere saartest Küpros, Kreeta ning Korfu saar. Veneetsia elanikud olid tublid meresõitjad ning linna jaoks omas merekaubandus tähtsat rolli.

Edasi tutvusimegi oma näitusetuuril Veneetsia kui kaubanduslinnaga: just siinsed mereteed, kaubavood ja tehnoloogilised lahendused võimaldasid Veneetsia ajaloolisel vabariigil valitseda Vahemerd ning muistse Siiditee idapoolseid ühendusi.

Eraldi tähelepanu all oli mainitud näitusel Veneetsia merejõu süda – Arsenale. See maailma esimene moodne laevatehas suutis hiilgeaegadel toota kuni ühe sõjalaeva päevas ning rahu ajal valmistati seal mõistagi kaubalaevu. Arsenale laevatehase töölisi hakati Veneetsias ja linna lähiümbruses kutsuma arsenalottideks ning selles laevatehases töötas tehase hiilgeajal kümne tuhande inimese ringis.

Nimetatud näitusel said sõna selle linna tuntuimad valitsejad ja mõningad linnakodanikud. Näiteks üks kuulus Veneetsia hiilgeajal elanud ja tegutsenud valitseja oli Fransesko Ferassiini. Tema oli tähelepanuväärne sellepärast, et kandis endaga enesekaitseks kaasas väikese kaliibriga püstolit, sest kartis oma elu pärast, et keegi püüab teda tappa või sepitseb tema vastu vandenõud. Vanas eas suri ta siiski loomulikku surma, kuid tähelepanuväärne on hoopis asjaolu, et pärast tema surma pandi see väike tulirelv tema palveraamatu vahele ning seda palveraamatut eksponeeritakse ka praegusel Veneetsia teemalisel näitusel.

Pärast endise vabariigi allakäiku on Veneetsia pidanud end uuesti leidma ja maailmakaardile kinnitama. Külastatud näitust täiendas väljapanek Eesti ja Veneetsia sidemetest, mis algasid 20. sajandi esimese poole kultuuritegelaste külaskäikudega „ujuvasse“ linna ning lõppesid meie tippkunstnike edukate esinemistega maailmakuulsal Veneetsia biennaalil. Teada olevalt on just Veneetsia biennaal selle Itaalia linna kõige kuulsam ning rahvarohkeim üritus. Samuti külastavad Itaalias ringi rändavad huvireisijad Veneetsia kauneid keskajal ehitatud losse ning Veneetsia endiste valitsejate kuulsaid paleesid. Praeguse Itaalia riigi põhjaosas asuv Veneetsia linn on kahtlemata üks Euroopa turismipärleid, kus on rohkesti kanaleid, gondleid ning mainitud linnal on vaieldamatult rikkalik ajalugu ja arhitektuur.

Külastatud näituse väljapaneku viimane osa rääkis Veneetsiast kui turismimekast ning heitlusest merepinna tõusuga, mis võib paraku kauni linna veel meie eluajal uputada. Turism Veneetsiasse hakkas jõudsalt hoogustuma kahekümnenda sajandi alguses kui seal korraldati esmakordselt kunstinäituseid ning talviti toimusid võimsad karnevalid. Erinevad näitused, kontserdid, karnevalid ja mitmed kultuuriüritused toimuvad Veneetsias ka tänapäeval ning on väga rahvarohked. Talvistel Veneetsia karnevalidel on kombeks kanda erinevate loomade ja apstraktsete olendite nägudega maske, mida praegusel ajal kasutatakse karnevalidel ja maskeraadidel inimeste lõbustamiseks. Ajalooliselt oli maskidel ning erinevatel kostüümidel aga oluline roll inimestele anonüümsuse tagajana, sest väikeses linnas tundsid kõik inimesed kõiki ning intriigid ja tülid võisid seetõttu puhkeda väga kergesti. Eriilmelised maskid ja kostüümid võimaldasid aga Veneetsia elanikel end ära tundmist kartmata pidutsedes vabamalt tunda.

Ka külastatud näitusel avanes võimalus maskid ees pilti teha.

Turismil on oluline roll Itaalia majanduses ka Veneetsia läheduses on tuntud Marko Polo-nimeline lennujaam ning mitmeid hotelle, kuid väikese Veneetsia jaoks on turismil mitmeid varjukülgi. Tuginedes näituse giidi jutule elas näiteks kahekümnenda sajandi alguses Veneetsias ligikaudu sada kaheksakümmend tuhat inimest, kuid näiteks kahekümne esimese sajandi alguseks oli Veneetsia elanike arv vähenenud viiekümne viie tuhande inimeseni. Arvatakse, et linnaelanike arvu vähenemise üheks põhjuseks on just nimelt massiturism ning suur turistide hulk avaldab mõju elukeskkonnale. Massiturismi tõttu on Veneetsia muutunud just kui populaarseks kultuuri nautimise ning meelelahutuskohaks, kus on rohkesti erinevaid vaatamisväärsusi, muuseumeid, restorane, baare ja hotelle, kuid kus kohalikel elanikel ei ole eriti midagi teha. Näiteks aastal (2020) vähenes Veneetsias turistide arv drastiliselt Corona kriisi tõttu ning Aadria mere vesi muutus nii puhtaks ja kristallselgeks, et isegi delfiinid tulid Veneetsia lähistele tagasi. Nimetatud vahejuhtum tõestab, et massiturism avaldab suurt mõju keskkonnale ning aastal 2021 keelati kruiisilaevadel Veneetsia lahte sissesõit ning reisijad külastavad linna väiksemate rühmadena. Kahtlemata on Veneetsia üsna kallis reiside sihtkoht, mis on küllaltki rahvarohke, turistide hordidest elatuv ning turistide hordide tõttu paraku kuluv ja kannatav.

Loomulikult annab see artikkel Veneetsiast vaid põgusa ülevaate ning tegelikult on seal palju rohkem vaatamisväärsusi ning mõistagi oli äsja külastatud näitus siin kirjutatust palju sisukam.

 

Suur tänu Artur Räpile ja Meremuuseumile selle vahva näituse külastamise organiseerimise eest!

Loodan, et tulevikus korraldatakse niisuguseid pimedatele ja vaegnägijatele suunatud kirjeldustõlkega näitusetuure ning muid üritusi veelgi.

 

ARTIKLI LÕPP



Kooli tuleb uus õpetaja. Lapsed tahavad kohe teda proovile panna ja valavad toolile vett. Õpetaja tuleb klassi ja istub toolile. Tõuseb siis kähku püsti ja küsib:

"Öelge, lapsed, kes teile enne mind tundi andis?"

 

Puupüsti täis bussis on kogu tagumise istme enda alla võtnud joobnud meeskodanik. Inimesed äratavad ta üles ja teevad märkuse, et ta peaks teistel ka istuda laskma. Joobnu vaatab ringi ja hakkab näpuga osutades inimesi loendama:

"Teie, teie, teie..."

"Kas võib, mina ka?" küsib üks soliidne vanahärra, arvates, et määratakse vabanevatele kohtadele istujaid. Joobnu peab hetke aru ja ütleb: "Võib küll. Minge kõik põrgu!"

 

Ronib bussipeatuses vanamutike bussi peale, ise väriseb väsimusest üle keha. Vaatab siis bussis ringi, et kas ka vaba istekohta on. Pole, buss rahvast täis. Lootuses, et äkki keegi pakub istet, köhatab korra. Mitte keegi ei reageeri mutikese peale, keegi ei paku istet.

Mutike: "Oh jah, pole meil enam õigeid meesterahvaid."

Selle jutu peale avab kõrval istuv narkomaan pooleldi oma vasaku silma, ning pobiseb: "Oh õigeid mehi on meil küll, mutike, lihtsalt vabu kohti pole..."

 

Mõistatus: Mis see on? Arnold Schwarzeneggeril on see pikk, Michael Fox'il on see lühike, Madonnal pole seda üldse ja Rooma Paavst ei kasuta seda juba ammu?

Vastus: Perekonnanimi

 

Vanaeit kõnnib mööda teed ja röövel tuleb vastu.

Röövel käratab: "Raha!"

Eit kiikab siia-sinna: "Kus?"

 

Küsimus: Kes on Dave Benton?

Vastus: Padari piparkook!

 

Araablane sõidab lennukiga ja on kuidagi näost ära. Tuleb siis stjuardess ja küsib hoolitsevalt:

"Kas härra soovib joogipoolist - shampanjat, likööri, ehk midagi kangemat - viski või isegi puhast vodkat?"

Araablane läheb näost punaseks ning ütleb siis lühikese pausi järel: "Ei, aitäh, ma pean varsti rooli istuma".

 

Kui kunde on juba pool tundi tühja laua taga istunud, kutsub ta administraatori:

"Siin on teile 100 krooni. Ma soovin, et te tooksite minu poolt lilled, mind teenindavale ettekandjale!"

"Oo, ta hakkas teile meeldima?"

"Ei, kuid mul on tunne, et ta suri ära!"

 

Mees sõidab rongiga ja otsustab suitsetama minna. Tõuseb toolilt ja siirdub kahe kupee vahele, võtab taskust piibu ja hakkab sellesse tubakat toppima. Mööda läheb kontrolör, seisatab ja küsib:

"Suitsetate?"

"Ei, topin piipu tubakat."

"Aga ettevalmistused käivad ju?"

Mõne tunni möödudes näeb mees kontrolöri, kes teeb endale kiluleiba ja küsib:

"Situte?"

"Ei, teen kiluleiba."

"Aga ettevalmistused käivad?"

 

Kaks meest püüavad kala. Ühel ei näkka üldse, aga teine muudkui tõmbab kalu välja.

"Millega sa püüad?"

"Tripperi tablettidega."

Esimene jätab kõik ja tormab apteeki:

"Palun mulle kaks, ei - kolm pakki tripperi tablette!"

"Mis, kas saite või?"

"Ei, aga ma tean kuradi head kohta!"

 

Mehel on potentsiga probleeme. Ta on kuulnud, et sel puhul aitab hästi rukkileib. Mees läheb poodi ja küsib:

"Palun, andke mulle 5 pätsi rukkileiba!"

"Nii läheb Teil ju pool kõvaks!"

"Andke siis 10 leiba!"

 

Läheb mees matusebüroosse.

"Mul oleks kirstu vaja, aga, teate, ämma jaoks ei raatsi väga palju raha välja käia."

Büroo töötaja on vastutulelik ja pakub:

"Jätame katteriide ära, saate 700 krooniga kirstu kätte."

"Nojah, hea küll, aga kas odavamalt ei saa?"

"Hööveldamata laudadest kirstu saaksite 300-ga"

"Väga hea, aga ... kas odavamalt ikkagi ei saaks?"

"Jätame sisu ka ära, saate lihtsa kasti 100-ga."

"Voh, vägga hea! Kuigi, teate, ämm ikkagi, äkki saaks...?"

"No tooge lahkunu siia, kruvime talle kandesangad külge, see teeb 20 krooni!"

 

ARTIKLI LÕPP



Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma septembrikuu juubilare. 

Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks!

 

 

*Helle Saaret 85

 

*Jaan Kukk 80

 

*Pavel Smirnov 70

 

*Randel-Peep Allik 50

 

*Harry Kare 50

 

*Viktor Paring 35

 

*Margarita Ipatova 35

 

Palju õnne kõigile!

 

ARTIKLI LÕPP



„Tead, mis minuga eile juhtus?“ Kas olete selliseid lugusid kuulnud või ise rääkinud? Või olete rääkida tahtnud, kuid rääkimine on katki jäänud, kuigi lugu olnuks igati rääkimist väärt? Nüüd on sellisteks lugudeks just õige aeg. 

2023. aasta 10. oktoobrini kogub Põhja-Eesti Pimedate Ühing nägemispuudega inimeste liikumisel juhtunud lugusid. 

Kõik lood sobivad. Olgu teie liikumiskogemused siis head või halvad, üsna tavalist moodi käimised või päris suured seiklused. Olgu need käigud käidud üksi valge kepiga, juhtkoeraga, saatjaga või võtsite appi selle vähese nägemise, mis teil järgi on. Väga hea, sobib. Teie lood võivad olla kirja pandud e-tekstina, tehtud helisalvestusena või kasvõi videona üles võetud.

Miks mitte teha ka ilmekas fotosari, kui keegi teile pildistamisel appi tuleb. Ikka sobib. Teil on lausa mitu lugu, väga hea, laske tulla! Jagage meiega, milliseid olukordi olete liikumisel kohanud ning milliseid emotsioone neil käimistel kogenud. Olete ehk kogenud mõnda naljakat või põnevat seika? Võib-olla on teie valge kepp aidanud teil avastada uusi kohti või leida uusi tuttavaid või tekitanud hoopiski täiesti unustamatuid hetki.

 

Teie jagatud lood aitavad tõsta meid ümbritsevate inimeste teadlikkust ja suurendada mõistmist vaegnägijate ning pimedate inimeste igapäeva toimetuleku ja liikumise kohta. Teie jagatud kogemused võivad inspireerida teisi inimesi. Need aitavad kaasa suurema teadlikkuse loomisele.

 

Kogutud lugusid kavatseme jagada võimalikult laialt, kasutades selleks erinevaid platvorme: meie ühingu koduleht ja Facebooki leht, infoleht „Kuukiir“ või podcast „Lihtsalt pime“, Põhja-Eesti Pimedate Ühing leiab igale loole sobiva. Võib-olla jõuab mõni lugudest aga hoopis Terateatri järgmisesse lavastusse?

 

Nii aitame kõik koos teistel inimestel paremini mõista, millised on pimedate ja vaegnägijate ees seisvad väljakutsed ja võimalused ning kuidas saab ühiselt luua kõigile ligipääsetavamat keskkonda.

Olgu teie liikumisega seotud lood siis kirgastavalt inspireerivad, teisi hoiatavad või harivalt informatiivsed - võtame kõik vastu. 

Lisage palun oma loole ka oma nimi ja märkige, kas soovite loo jagamisel kasutada oma nime, eesnime või jääda anonüümseks. Palume teiste inimeste puhul kasutada muudetud nimesid.

Jagage oma kogemuslugusid meiega e-posti aadressil:  ppy@ppy.ee.

Samuti nutitelefoni rakenduse Whatsappi grupis Tehnika ja sotsiaal, millega saab liituda järgmise lingi abil:

Samas on oodatud ka täpsustavad küsimused, kui neid peaks tekkima. 

Lugusid kogume kuni 10. oktoobrini 2023.

Olge hoolivad ja julged ning jagage oma kogemusi. Iga kogemus loeb

 

 

Korraldaja: Põhja-Eesti Pimedate ühing

 

 

1. Konkursil võivad osaleda kõik nägemispuudega inimesed või nende abistajad-aitajad

2. Üks osaleja võib konkursile esitada maksimaalselt 3 tööd.

3. Konkursitöö maksimaalne suurus on 500 sõna.

4. Konkursitöö võib olla nii luules kui proosas.

5. Konkursitöö tuleb esitada failina kõnesünteesprogrammiga jaws lugemisvõimalusega vormis.

6.Konkursitöö tuleb esitada märgusõnaga, mis on konkursitöö faili alguses.

7. Lisaks konkursitööle tuleb sama märgusõnaga failis esitada autori andmed, nimi, kontaktandmed-telefon, e-mail.

8.Konkursitööd palun saata e-posti aadressile :jaanus.riimets@gmail.com

9.Konkursitööde esitamise tähtaeg on 30.november 2023.a. kl.23.59

10.Konkursitööd avaldatakse PPÜ teabelistis ja infolehes Kuukiir.

11.Pärast avaldamist saab iga konkursitööde lugeja hääletada tema arvates parima konkursitöö poolt. Hääletamise tähtaeg on 14.jaanuar 2024.a.

Lugejate valikud on oodatud e-posti aadressile: jaanus.riimets@gmail.com või Jaanus Riimetsa telefonile+37256628641.

12.Hääletamistulemused avaldatakse Eesti Vabariigi 106. aastapäeva puhul korraldataval üritusel Põhja-Eesti Pimedate ühingu ruumides. Juhul kui see pole võimalik, avaldatakse tulemused PPÜ teabelistis ja infolehes Kuukiir. Neis avaldatakse tulemused ka pärast aastapäeva üritust.

Väljavalituks osutunud kolm auhinnalist kohta pälvivad PPÜ käsitööna valmistatud meene.

 

Esmaspäeviti ja neljapäeviti toimuvad spordisaalis pimedate lauatennise treeningud- kell 16:00- 18:00. Osamaks 2 eurot kuus. Treener Rein Järve

 

Kolmapäeviti on ansambli proovid kell 16:30- 17:30. Juhendaja Kaia Kattai. 

Oled oodatud meie ansambli ridadesse laulma, kui pead viisi ja käid kohusetundlikult proovides.

 

Teisipäeviti ja reedeti kell 9:00- 14:00 tegutseb kabe- ja malering. 

Juhendaja Heiki Sookruus, osamaks 2 eurot kuus

 

Reedeti algusega kell 17:30 toimuvad puhkpilliorkestri proovid maestro Vello Loogna juhendamisel.

 

Ühingu spordisaal on avatud:

Teisipäeval kell 12:00-17:00 ja neljapäeval kell 10:00- 15:00. 

Teistel tööpäevadel vastavalt eelnevale kokkuleppele Ühingu töötajatega.

 

Ühingu juures tegutseb Terateater. Teatrisse on väga oodatud uued huvilised. Eelnev kogemus pole vajalik.

Juhendaja on lavastaja Jaanika Juhanson. 

Stuudiotundides teeme erinevaid harjutusi, õpime valitsema häält ja keha, arendame loovust, fantaasiat ja esinemisjulgust- ning oskust. 

 

13. oktoobril , reedel algusega kell 17:00 toimub Tondi 8a maja saalis rahvusvahelise valge kepi päeva pidulik tähistamine. Peale kontserti kohvilaud.

 

Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu laenutus toimub nii Suur-Sõjamäel kui Tondil. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@rara.ee teel.

Neljapäeviti kell 14-16 on lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada. 

Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www.veebiraamatukogu.ee.

 

Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline

parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel

 ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.

 

 

Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :

teisipäeval kell 12:00- 17:00 ja neljapäeval kell 10:00- 15:00. 

Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848

 

ARTIKLI LÕPP

INFOLEHE LÕPP.