Munavõi ja vahukoor

Teadsin hästi, et minu koduse külmkapi ülemisel riiulil on kaks sarnase välimusega karpi. Ühes neist munavõi ning teises vahuleaetud vahukoor. Olin mõlemad ise hommikul valmistanud ning karpidesse pannud, et vajadusel oleks hea võtta. Õhtul väljast tulles tekkiski mul soov ühe munavõiga saia järele. Võtsingi siis kotist saiaviilu ning külmikust karbi munavõiga ja läksin laua juurde neid omavahel ühendama. Rääkisin ise samal ajal teiste pereliikmetega juttu ning muudkui määrisin saiaviilule munavõid peale. Mõtlesin sealjuures, et munavõi läheb ju külmkapis harilikult päris kõvaks, aga täna on see kuidagi pehmevõitu, aga määrisin siiski edasi. Arutlesin korraks omas peas, et ehk oli keegi pereliikmetest munavõid hiljuti kasutanud ja see oli sooja käes laual seistes pehmeks läinud. Sain lõpuks oma saiaviilu kenasti munavõiga üle võõbatud ning istusin laua äärde teed ja munavõisaia nautima. Lõin hambad isukalt saiasse ning ... Nojah, munavõi asemel oli minu sai kaetud paksu magusa vahukoorekihiga. Elukaaslane teatas seepeale veel, et ta nägi küll, et määrin saiaviilule vahukoort ja imestas veidi. Ometi ei hakanud ta midagi ütlema, sest arvas, et ju ma siis niisugust vahukooresaia just tahangi.

No mis seal ikka, tuli uus munavõiga sai teha.