“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 7

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Infolehe toimetus:

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58 141 363

E-post: mirjak@hot.ee

Toimetuse liikmed:

* Eduard Borissenko

* Jakob Rosin

* Vello Vart

Sisukord

• Juhtkiri: Ühingu maja uksed on tulijaile ikka valla
  Mirja Räpp
• Maikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
  Päev Tallinna vanalinnas koos juhtkoertega
  Aime Romanenkova
• Ranniku Puhkekeskus Jursu 55
  Vello Vart
• Puhkus ja talgud või hoopis mõlemad?
  Sülvi Sarapuu
• Muljeid invamessi 2018 külastusest
  Kert Küla
• Sotsiaalkindlustusameti Tallinna klienditeenindus asub ajutiselt uuel aadressil
• Kuulutused
   

Juhtkiri:

Ühingu maja uksed on tulijaile ikka valla

Pärast haruldaselt sooja suve oleme kõik kindlasti hästi välja puhanud ning täis energiat ja tegutsemiskihku. Soojust ja päikest jagati eestimaalastele käesoleva aasta suvekuude jooksul ikka ootamatult heldekäeliselt ning kõik see toredus oli ka nägemispuudega inimesele ligipääsetav. Ilma, et peaks kehtestama mingisuguseid ligipääsetavuse direktiive, lihtsalt astu uksest välja ja ongi soe suveilm tasuta ja piiramatus koguses omal nahal tunda. Igatahes oleme nüüd sügises ning üks asi, mida sel korral teha ei saa, on viletsa suveilma kirumine. Isegi tüütut sombust halli sügisilma ei saa hetkel siunata.

Aga mida siis teha saab? Kindlasti saab seada sammud vana hea, kahjuks küll jätkuvalt üsnagi räsitud välimusega, ühingu maja suunas. Kuigi annetuskampaania korraldamine ühingu kontole sadu tuhandeid ei toonud ja vana maja korralikuks ülesvuntsimiseks kogutud kümnest tuhandest eurost loomulikult ei piisa, tegutsevad inimesed maja sisemuses ikka edasi. Sügisest alustavad tööd kõik teada-tuntud ringid ning ega suured üritusedki vaid unistuseks ei jää.

Kui tulete lauluansambli proovidesse, joogatundi või massööri juurde turgutust saama, leiate välisukse, millel nüüd hoopiski teise kujuga käepide küljes. Seega ei tasu kandilist käepidet kohates arvata, et olete sattunud vale maja ukse taha. Uks on õige, aga ümaravormiline käepide on asendunud kandilisega ja uksest sisse saab fonolukul õige numbri valimise järel kindlasti.

Trepist üles minnes jõuate esimeseni hiljaaegu paigaldatud neljast tuletõkkeuksest. Kes viimastel kuudel ühingu majja sattunud, on neid raskevõitu ja peaaegu üleni klaasist uksi ilmselt oma käe või silmaga märganud. Et klaasist ust on halva nägemise korral keeruline märgata, on neile nüüd tähistuseks peale kleebitud kollase-mustatriibulised tähistused. Uks on parema käega avatav ning seda tuleb tõmmata enda poole. Koridori keskosas on samuti endised uksed asendatud samasuguste tuletõkkeustega, mis ei paikne täpselt endisel kohal oma eelkäijatega. Mõlemad uksed on nihutatud umbes poole meetri jagu ette ja tahapoole, nii, et kahe ukse vaheline osa on nüüd natuke pikem. Needki on klaasuksed ja vajavad avamiseks veidi rohkem jõuvarusid, kui vanad. Nii, et kui ühingu majas liigute, tasub selle väikese muudatusega arvestada.

Kui aga maja välisuksest sisse tulles seate sammud hoopiski treppi mööda allapoole, satute ühingu spordisaali. No saaliks on seda ehk veidi vale nimetada, aga olgu ta siis spordiruum. Tegemist on ruumidega, kus enne asus Riidelaegas ning siis peale tühjaltseismist sportimise tarbeks õnnestus ära remontida. Samuti on korda saanud käsitööruum, mis paikneb pika koridori lõpus, kohe peale paremale ärapööramist vasakut kätt. Sealt edasi tuleb keraamikaklass, mille sisustus samuti väikese uuenduskuuri läbi on teinud. Käsitööruumis on üles seatud kangasteljed, mis edaspidi tublisid vaibakudujaid ootavad.

Ühingu maja uued ja vanad uksed on oma liikmetele lahkesti avatud, kui teil alanud sügisperioodil seltsi, meelelahutust, kehakosutust või abikätt probleemide lahendamiseks tarvis läheb, astuge kindlasti sisse.

Mirja Räpp

Peatoimetaja

Maikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

Koosolek toimus 9. mail 2018 a.

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Janne Jerva, Eduard Borissenko, Margus Kiin, Kert Küla, Kristiina Peetsalu, Artur Räpp ja tegevjuht Helen Künnap.

Puudus Ahti Tomp.

Koosoleku päevakorras oli kaheksa küsimust:

1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete ühingu nimekirjast kustutamine.
2. Valge kepi päeva tähistamisest.
3. Auliikmete kandidaatide nimetamine.
4. Üldkoosoleku ettevalmistamine.
5. Isikliku abistaja teenusest.
6. Tondi 8A haldamisest.
7. Tegevus ajavahemikul 28. märts kuni 09. mai 2018.
8. Jooksvad küsimused.

Koosoleku esimese päevakorrapunkti teemaks oli uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete ühingu nimekirjast kustutamine.

Juhatus otsustas seoses surmaga kustutada ühingu liikmete nimekirjast Aare Karu.

Teise päevakorrapunkti juures räägiti valge kepi päeva tähistamisest.

Juhatus leidis, et valge kepi päeva tähistamine võiks olla rohkem suunatud väljapoole ühingut. Käidi välja järgmised algsed ideed:

Aktsioon „Valgusfoorid helisema“, linnas olevate tõkiskivide probleemile tähelepanu juhtimine, nägemispuudega inimeste tehtud fotodest fotonäituse korraldamine, bussinumbrid nähtavaks.

Juhatus otsustas jätkata valge kepi päeva läbiviimise arutelu järgmisel koosolekul

Kolmanda päevakorrapunkti teemaks oli auliikmete kandidaatide nimetamine.

Pärast toimunud arutelu otsustas juhatus esitada üldkoosolekule järgmised kandidaadid: Žanetta Konšu, Ene Lepassaar ja Avo Falkenberg.

Neljanda päevakorrapunkti juures räägiti üldkoosoleku ettevalmistamisest.

Helen Künnap luges ette revisjonikomisjoni arvamuse.

Priit Kasepalu kommenteeris, et revisjonikomisjon tegi ettepanekuid parandada tegevusaruande sõnastust, lisada koostöö Päästeametiga ja palkade osas tuua eraldi välja projektidest makstud töötasu ning Ühingu kuludest makstav töötajate töötasu.

Juhatus nõustus tehtud ettepanekuga.

Artur Räpp rääkis, et kuna PPÜ arengukava ei ole valmis, siis tuleb üldkoosoleku päevakorra kava muuta.

Juhatus otsustas kinnitada 09.juunil toimuvale üldkoosolekule esitatava päevakorra järgmisel kujul:

1. PPÜ 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamine koos revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamisega.

2. PPÜ auliikmete kinnitamine.

3. Info liikmetele.

Viienda päevakorrapunkti juures räägiti isikliku abistaja teenusest.

Juhatus otsustas pöörduda Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poole ametliku vastuse saamiseks täiendavate isikliku abistaja teenuse tundide kohta. Need, kes on varem teenusel olnud, saavad teenust eelisjärjekorras, uued avalduse esitajad on teenuse üldjärjekorras.

Juhatus otsustas:

Anda isikliku abistaja teenuse tunde vastavalt lisas 1 toodud inimestele. Neile määrata teenust vastavalt lisas 1. toodud ajale ja mahtudele ja arvestades Tallinnalt saadud vastust rahastuse kinnituse kohta.

Kuuenda päevakorrapunkti juures räägiti Tondi 8a haldamisest.

Helen Künnap rääkis, et probleem on Dimine Grupi, aadressil Tondi 8c oleva rentniku veega varustamisega. Müüme neile vett nende hoones oleva veemõõtja näidu järgi. Samal veetrassil, kuid meie majas, on teine veemõõtja ja nende kahe mõõtja vahel on tekkinud suur erinevus. Nemad ei ole nõus maksma, väites, et paar aastat tagasi oli veeavarii, mis ei olnud nendest tingitud. Samas ei ole meil kohustust neile vett müüa, meil ei ole nende kasuks sellist servituuti seatud.

Juhatus otsustas Sõlmida leping Dimine Grupi ja PPÜ vahel ja võtta vee kulu aluseks Tondi 8A hoones olev veemõõtja. Vajadusel vahetada veemõõtja ja teha muud vajalikud torutööd. Dimine Grupi kohustuseks jäävad Tondi 8A ja Tondi 8C hooneid ühendava veetoru hooldustööd

Kui Dimine Grupp ei ole esitatud tingimustega nõus, pidada nõu juristiga. Üheks võimaluseks on lõpetada neile vee müümine.

Seitsmenda päevakorrapunkti all räägiti ühingu Tegevusest ajavahemikul 28. märts kuni 9. mai 2018.

2. aprillil alustati Tondi 8A territooriumil uue parkimiskorraldusega.

5. aprillil käis Helen Künnap Changemakers Academy järelüritusel.
6. aprillil külastas ühingu maja 20 Tallinna Ülikoolis õppivat sotsiaaltöö eriala magistriõppe esimese kursuse tudengit. Õppekäik korraldati õppeaines (sotsiaaltöö puudega inimestega), õppejõud Karin Hanga. Õppekäigu eesmärgiks oli tutvustada sotsiaaltöö üliõpilastele PPÜ maja ja meie ühingu tegevust. Juhtkoeri demonstreeris Maia Konikova, ühingu maja ning muid tegevusi näitasid Janne Jerva, Kert Küla ning Helen Künnap. Tudengid said Vello Vardile ja Eduard Borissenkole küsimusi esitada seoses puhkpillimängu õppimise ning ühingu puhkpilliorkestri tööga. Õppekäiku koordineeris Kert Küla.

8. aprillil rääkisid aktuaalses kaameras kell 18:30 PPÜ renoveerimisprojektist ning annetuskampaaniast Helen Künnap ja Janne Jerva. Aktuaalse Kaamera võttegrupp oli PPÜ maja külastanud kuuendal aprillil.

8. aprillil osalesid umbes 20 PPÜ liiget Eduard Borissenko kaasabil Heategevusfondi Donum Vitae korraldatud ekskursioonil Riiga.

9. aprillil ilmus Postimehes artikkel „Pimedate ühingu maja Tallinnas Tondil rahapuuduse tõttu aina laguneb“.

9. aprillil rahastas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet projekti PPÜ liikmete laste vaba aja sisustamine 1334 euro ulatuses. Projekti koordineerija Ulrika Tint.

20. aprillil osales Kert Küla Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses invamessil toimunud hariduse teemalises infotunnis Tuge vajavate õpilaste toetamine üldhariduses.

25. aprillil toimus Jazzkaar 2018 linnaruumi projekti raames Tondi 8A saalis džässkontsert.

26. aprillil toimus PPÜ 2017 aasta revideerimine. Selgitusi jagasid Mare Leetsar, Kristiina Peetsalu ja Helen Künnap.

27. aprillil toimus PPÜ saalis kevadkontsert, osales 34 ühingu liiget.

29. aprillil esines PPÜ puhkpilliorkester koos naiskooriga „Nõmme“ sõpruskontserdil Nõmme Kultuurikeskuses. Solistid: Vello Vart klarnetil, Ene Raissar ja Eduard Nehhajev (laul).

Mai:

9. mail toimus töökoosolek koos Eesti Puuetega Inimeste Fondi esimehega. PPÜ poolt osalesid Janne Jerva, Kristiina Peetsalu, Helen Künnap. Arutati renoveerimisprojekti rahastusvõimaluste leidmist.

Kaheksanda päevakorrapunkti moodustasid jooksvad küsimused.

01-02 juunini toimub Tartus Vabariiklik puuetega inimeste XXIII kultuurifestival, millest soovib osa võtta Ühingu liige Eduard Nehhaev. Osavõtutasu koos ööbimise ja toitlustusega 25 eurot ühele inimesele.

Juhatus otsustas toetada Eduard Nehhaevi osalemist kultuurifestivalil 25 euroga

Päev Tallinna vanalinnas koos juhtkoertega

Tekst: Aime Romanenkova

Nägemispuudega juhtkoerakasutajad kogunesid koos oma juhtkoertega 2. juuni hommikul Viru väravate juures, et viia läbi Tallinnas elavate juhtkoerakasutajate aktiivsuspäev. Päeva korraldas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet eesotsas Kerti Kollom Seidelbergiga. Osalesid juhtkoerte treenerid Tallinnast, Tartust ja Haapsalust.

Pärast kogunemist siirduti üheskoos Tallinna vanalinna ekskursioonile, kus giidiks oli Krista Heinpalu. Algatuseks ütles giid, et tal ei ole sellist kogemust olnudki, kus kuulajateks on niipalju tarkasid juhtkoeri. Meie Tallinna vanalinnaga tutvumise marsruut kulges läbi järgmiste tänavate: Viru tänavalt pöörasime paremale, Müürivahe tänavale ning sealt edasi Katariina käiku, kust jõudsime välja Vene tänavale. Põiki üle tänava minnes jõudsime kitsale Apteegi tänavale, mis viis meid välja Raekoja platsile. Sealt mindi mööda Voorimehe tänavat Nunne tänavale, kus ekskursioon otsa sai ning võisime siirduda Balti jaama. Saime palju teada keskajal aset leidnud põnevatest sündmustest ja fakte selle aja kohta. Meil oli võimalik oma käega katsuda linnamüüri ja tunnetada taldade all erinevaid vanalinna tee konarusi. Kerti Kollom Seidelberg tutvus vanalinna ringkäigu ajal lähemalt juhtkoerte tööga ja nende peremeestega. Juhtkoerte treenerid andsid koerte omanikele nõu, kuidas juhtkoeraga liigelda tiheda liiklusega tänavatel ja kui kellelgi oli küsimusi, püüti nendelegi vastused leida.

Üllatuskülaliseks oli Soomest tulnud juhtkoerte sujundaja koos abikaasaga. Soome sujundaja kiitis väga hea töö eest Haabsalu noort juhtkoerte treenerit, kellel oli alles esimene juhtkoer õppes ja treeningul.

Peale ekskursiooni läksime ühiselt Balti jaama lähistel asuvasse pubisse keha kinnitama, kus saime samal ajal arutada kordaläinud päeva ning tänada taevataati ilusa ilma eest. Nunne tänava lõpust Balti jaama juures, Põhja puiesteel olevasse söögikohta jõudmiseks tuli meil ületada mitmeid ülekäigukohti ja ette tuli muidki takistusi. Ka selle teekonna läbimist saime söömise ajal üheskoos arutada.

Söömaaja lõpus tegi Kerti Kollom Seidelberg kokkuvõtte päevast. Aktiivsuspäeval osales 11 koera ja veel 2 koera, kes alles õpivad ametit. Ta kiitis koeri ja nende peremehi, kuna kõik said ilusti oma tööga hakkama. Iga tandem sai kingituseks helkuri, et nad pimedal ajal teistele liiklejatele paremini märgatavad oleksid. Päeva lõpul suunduti ühiselt läbi Šnelli pargi koerte jooksuplatsile, kus koerad said joosta ja omavahel suhelda ning peremehed pargi põliste puude all veidi hinge tõmmata. Kui koerad olid oma müramised ja jooksmised lõpetanud ning peremehed puhanud, asusid kõik koduteele, rinnus rõõm kordaläinud päevast.

Kerti Kollom Seidelberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna peaspetsialist:

2. juunil 2018 toimus Tallinna linna juhtkoerte ja nende kasutajate aktiivsuspäev. Tallinna linn maksab Tallinna linna nägemispuudega inimestele, kes kasutavad igapäevaseks liikumiseks juhtkoera, Juhtkoera pidamise toetust. Et linnapoolne tugi ei piirduks ainult toetuse ülekandmisega, tekkis mõte korraldada aktiivsuspäev, mille raames saab ülevaate, kuidas koerakasutamine reaalselt toimub. Juhtkoerte treenerid said ülevaate, kuidas nende väljaõpetatud koerad töötavad, milline on iga tandemi koostöö jne.

Juhtkoerad omakorda said läbida uut teekonda ja koerakasutajad said kogemuse võrra rikkamaks.

Kuna minu tööülesandeks on juhtkoera pidamise toetusega tegelemine, siis toimus ka aktiivsuspäeva Korraldamine minu ettepanekul, selgitas Kollom Seidelberg. Tallinna Sotsiaal ja Tervishoiuamet tellis aktiivsuspäeva korraldamise MTÜ Abikoerte Keskuselt.

Aktiivsuspäevast võttis osa kirju seltskond:

15 st Tallinna juhtkoera kasutajast oli kogu päeva kohal 8 juhtkoera kasutajat koos oma koeraga +1 juhtkoera kasutaja, kes lisandus päeva viimases kolmandikus;

Kohal oli üks abikoera kasutaja koos koeraga;

Juhtkoerte treenerid Tallinnast Tartust ja Haapsalust ning paar juhtkoera õpilast;

Lisaks liitusid meiega nägemispuudega uudishimulikud, kes tulid uurima, kuidas on koeraga liikuda ja ehk saavad neist tulevased juhtkoera kasutajad.

Üllatusena tuli päeva alguses meie kogunemiskohta vanapaar -selgus, et Juha koos abikaasaga, kes on juhtkoeranduse maaletoojad Soomest.

Päeva lõpus said tublid abilised mänguplatsil vabalt ringi hullata.

Meil oli tore päev!

Ranniku Puhkekeskus Jursu 55

Tekst: Vello Vart

28. mail sai meie meelispaik Jursu 55, sest 28. mail 1963 sai Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi juhtkond Ametiühingu komiteelt Jursu talu rendile. Hiljem ostis kombinaat Jursu talu kolhoosilt ära, makstes selle eest 10 000 rubla. Majas oli 7 tuba, saal ja köök. Olid veel kahe sektsiooniga ait ja võlvkelder. Kõikjal valitses mahajäetus ning korratus. Maja ning selle ümbruse korrastamiseks ja pimedaile kohandamiseks tuli teha palju tööd. Selle töö korraldamise võttis vabatahtlikult enda peale kombinaadi esimese tsehhi, kus toodeti harju ja pintsleid, juhataja Albert Karro. Albert Karro oli Jursu arendamisest ja seal puhkamisest väga huvitatud. Aja jooksul kujunes temast tõeline Jursu patroon. Tema käsutuses oli remondibrigaad, mis käis Jursul remontimas ja ka ehitamas. Laupäeviti ja pühapäeviti käis seal 2 vabatahtlike rühma korrastustöödel. Ehitati majad, rajati teed, pandi paika pingid ja pimedaile orienteerumiseks käsipuud ja nöörid. Territoorium piirati võrkaiaga. Suplemiseks pandi üles postidele toetuv sild, mis tuli igal sügisel demonteerida ja kevadel jälle merre pandud postidele üles seada. Pimedaile pandi meres orienteerumiseks silla otsa ja parve vahele 50 meetrit pikk nöör, mida hoidsid veepinnal korgid. See nöör muutis suplemas käimise palju mugavamaks.

Jursul puhkajaid ning üritustel osalejaid on olnud palju igas eas pimedaid, vaegnägijaid ja nägijaid kümnete kaupa. Minagi olen oma perega seal puhanud järjest 35 suve. Seal on peetud ka erinevaid üritusi, nt sügiseti puhkpillilaagreid. Septembris 1979 asutati seal Eesti Pimedate Liidu Puhkpilliorkester.

Teen ka põgusa ülevaate Jursu sünnipäevade tähistamisest.

Juulis 1993 tähistasime meie puhkekeskuse 30. sünnipäeva väga tagasihoidlikult, sest materiaalne olukord oli sel ajal päris kehv. Osalusmaks oli 3 krooni. Elust olid lahkunud juba Jursu suured fännid Albert Karro ja Eesti Pimedate Ühingu esimees Elmar Kotkas. Nende mälestuseks toimus leinaseisak. Leinaseisakuid tehti seal hiljemgi, sest teispoolsusesse läinud Jursul puhanute nimekiri aina pikenes.

Juulis 1998 peeti 35. sünnipäeva. Peakorraldajaks oli kultuuri- ja sporditegevuse korraldaja Heidi Nugis. Staažikamaile puhkajaile kingiti tassid pealkirjaga „Jursu 35“. Meile laulsid 4 toredat tütarlast. Neid saatis akordionil muusika õpetaja Siiri Alango, kes oli ka aktiivne Jursul puhkaja. Pärast pidu tegin saali ehtinud kaseokstest 12 saunavihta.

40. sünnipäeva korraldas peamiselt jälle Heidi Nugis. Koosviibimisel tutvustati Albert Karro Jursut käsitlevat päevikut. Meie staažikas koorijuht Leili Sarapuu luges ette luulekogust „Öövalgus“ Allan Pantšenko naljaka luuletuse „Ood Jursu näkile“. Omatehtud luuletuse esitas puhkaja Helju Määrits. Lauludega esinesid meie naisansambel, Valentina Borissenko, nüüd juba tubliks koorijuhiks saanud Maret Alango ja Leili Sarapuu lapselaps, 7-aastane Sillu.

Kõige suurejoonelisemalt on tähistatud siiski 20. sünnipäeva juulis 1983. Selle korraldasid Tallinna pimedate kombinaadi direktor Ülo Kandima, raamatukoguhoidja Juta Borissenko, Eesti Pimedate Ühingu Tallinna kombinaadi algorganisatsiooni sekretär Helvi Kannik ja tema abikaasa Valter ning Albert Karro. Pikalt esines neljaliikmeline ansambel koosseisus: Erik Loide (laul ja basskitarr), Olav Kongas (kitarr), Eduard Borissenko (löökriistad) ja Igor Markatšov (valgusefektid). Valter Kannik korraldas viktoriini. Juta, Helvi ja Valter esitasid luuletusi. Juta korraldas ka raamatuloterii. Lastele organiseeriti jooksuvõistlus.

          Jursu 25. sünnipäeva tähistamine oli eriline sellepoolest, et esmakordselt kerkis lipumasti Sinimustvalge.

Aastal 2012 meie puhkekeskust ametlikult enam kasutada ei saanud. Sealne olukord tundus olevat lootusetu. Kuid siis hakkasid tegutsema päästeinglid, s.t perekond Raudsepp, Ivika ja Madis ning 2015 aastal oli Jursu jälle kasutuskõlblik. Puhkekeskuse kordategemine on võtnud neilt ikka palju aega, vaeva ja muidugi ka raha. Loodetavasti teeb see tegevus neile ka rõõmu.

Käesoleva aasta juuli lõpus toimus Jursul 2 suvelaagrit järjest, esimene 23. kuni 27. juulini ja teine 27. kuni 29. juulini. Esimeses laagris pandi rõhku rehabilitatsioonile. Teenust pakkusid massöörid. Individuaalkonsultatsioone andsid psühholoog Greta Kello, kogemusnõustaja Julia Kabanova, sotsiaaltöötaja Janne Jerva ning füsioterapeut Aljona Säilev, kes juhendas ka võimlemist. Greta Kello pidas loengu teemal „Tunne iseennast ja teisi“ ka vene keeles. Mina kõnelesin kuulajaile veidi Jursul toimunust ja puhkekeskuse sünnipäevade tähistamisest. Tegevusterapeut Külli Kärt juhendas käsitöötuba, korraldas matka ning oli üldse suurepärane abiline, eriti pimedaile. Oma teenuseid pakkus kosmeetik Marika Visnap. Massöör Aare Uustal aga valmistas ette ja viis läbi järjekordse mälumängu. Kõigele sellele lisaks oli meil ju suurepärane võimalus käia meres suplemas.

Teises suvelaagris toimus fotokoolitus nägemispuudega inimestele. Koolitajaks oli koos abilistega tuntud mägironija Jaan Künnap.

          9. ja 10. augustil väisas Jursut ka rühm Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu liikmeid. Paistab, et meie puhkekeskuse populaarsus on tublisti kasvanud ja see on ju hea.

Puhkus ja talgud või hoopis mõlemad?

Tekst: Sülvi Sarapuu

Ranniku Puhkekeskus, mis asub Haapsalust mõnekümne kilomeetri kaugusel, oli aastaid tuntud nägemispuudega inimeste seas Jursu puhkekeskusena. Oh, neid aegu ammuseid!

Puhkasin käesoleva aasta kuumal suvel omal algatusel perega selles Ranniku Puhkekeskuses nädala. Oli mõnus - meri, kus sai end kastmas ja jahutamas käia mitu korda päevas, lähedal. Nautida maruilmaga meremüha ja nägemise omamise korral ka vaatepilti mäslevatest lainetest. Peegelsileda pinnaga mere ääres võis imetleda rahu ja vaikust päikeseloojangul ning lasta end väga-väga soojas vees laugetel lainetel kiigutada. Jälgida noorrähnide pillerkaari ja puukoristajaid, kuulata ritsikate ja roolindude kontserti. Tunda lihtsalt mõnu Eestimaa soojast suvest ja laadida akusid.

Olin broneerinud perele terve maja, milles köök koos nõude ja pliidi, külmiku ja väikemasinatega. Tean, et Massöörid peavad selles puhkekeskuses juba mitmeid aastaid oma suvelaagreid. See on muidugi tervitatav.

Siia nüüd siis ka oma muljeid ja mõtteid puhkekeskusest.

Palju on muutunud. On tulnud aeg, kus kraanist tuleb soe ja külm vesi ning maja juures/majas on sisetualett veega. Kui tore. Tulnud kohale, sain väikese üllatuse osaliseks, mis polnud nii tore. Tuli välja, et terrass, mis on maapinnast umbes 80-100cm kõrgusel, pole üldse ääristatud mingisugusegi turvaäärisega. lisaks üllatas, et teisele korrusele viival trepil maja sees polnud käsipuud. Kuigi käsipuu oli seina küljes, siis Teisel pool oli lausa lahtine trepp. Küsisin ka kohe puhkekeskuse peremehelt-perenaiselt, kas seda asja ei peaks mitte parandama?

Mõtlesin muidugi ikka selle peale, et keskus on antud rendile ja mis siis imestada, et ka meie nägemispuudega inimesed tahavad mõnikord ehk seal puhata. Vastus minu küsimusele oli - te ju teate - et keegi pole selle üle siiani nurisenud. Siis tulingi vanale ja äraproovitud mõttele, kas ei peaks taas elustama jälle talgute traditsiooni. Muidugi kokkuleppel pererahvaga. Võiks ju välja töötada mingisuguse vastastikuse toimiva süsteemi. Näiteks päev talgutööd annaks õiguse ühe ööpäeva keskuses tasuta puhata. Need võiksid olla just heakorratalgud, kus on kindlalt paika pandud, et üks rühm koristab ümbrust, teine teeb väikseid puutöid nagu pisiparandusi ja värvimisi ja kolmas rühm teeb põhjaliku koristuse majades. Võib-olla olen naiivne sinisilmne vanur, kes pakub välja midagi sellist, mis on ammuilma aegunud, kuid mõelge siiski järele!

Töövahendid ja väike toitlustus võiks olla kokkuleppel pererahvaga nende või ühingute poolt, transport aga ühingute poolt. Muidugi peaks ka pererahvas olema valmis talgurahvast vastu võtma ja juhendama. Nõnda saaks ehk asja edasi viia ja Ranniku puhkekeskusele uuesti tõelise hinge sisse puhuda. Loomulikult tuleb kaardistada, mida konkreetsel talgupäeval tehakse ja millised tööd jäävad hilisemaks. Päris ehitused aga jääksid ikka pererahva edasiviimise hoolde.

Samuti tundsin puudust kaustast, kus kõik majas leiduv varustus kenasti kirjas. näiteks leidsin alles viimasel päeval, et varustuse hulka kuulus ka föön. Niisugused kaustad võiksid olla nii suurendatud tavakirjas, kui ka punktkirjas, siis oleks nägemispuudega inimeselgi kohe teada, mida majast tasub otsida ja mida mitte. Telefoninumbrid, kust vajadusel abi saab ning ajad, millal saab kohapealsest nõndanimetatud kioskist midagi maiust või jooki hankida, võiksid samuti neis kaustades kirjas olla. Hea on teada, et ülepea selline võimalus on olemas.

Paha poleks ka miski helimajaka moodi asi majade juures või ristmikel, et oleks turvalisem liikuda, eriti kui suurem hulk nägemispuudega inimesi parajasti puhkamas on.

Näiteks tiirlesin ise maja ümber ja otsisin treppi, aga nii nagu ikka, võõras kohas ei suuda kõike korraga ja kiiresti paika panna. Kogu info, milline varustus millistes majades on, võiks olla väljas puhkekeskuse kodulehel tekstina.

Väravate juures võiks väljas olla puust puhkekeskuse ala umbkaudne plaan, et saaks hõlpsamini oma asukohta kindlaks teha. Metsas on selleks ilmselt materjali piisavalt.

Aga juba sama päeva õhtuks, kui puhkekeskusesse tulin, saeti prussist välja vastavamõõduline tükk, värviti kollaseks ja järgmisel päeval pandi terrassiääris paigale. Muidugi pole see päris rinnatis, kuid siiski rohkem kui päris ilma ääriseta. Muidu polnud isegi valge kepiga midagi kombata.

Selliseid mõtteid ja muljeid jagasin Teiega lugejad!

Muljeid invamessi 2018 külastusest

Tekst: Kert Küla

Külastasin 20. aprillil Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevuskeskuses toimunud invamessi. Invamessi raames leidis aset ka Infotund teemal Kaasav haridus ehk erivajadustega laste õppimine tavakoolis, mille läbiviijaks oli Piret Liba Haridus- ja Teadusministeeriumist. Ta väljendas seisukohta, et normintellektiga, näiteks ainult nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega lapsed võiksid õppida oma kodulähedases koolis. Küsitavusi on erivajadustega õpilaste hariduse rahastamises nende tavakoolis õppimise ajal, õppematerjalide kättesaadavuses ning vajadusel ruumide kohandamises, kui on tegemist näiteks liikumispuudega õpilasega. Kaasav haridus ei tähenda sugugi asjaolu, et kõik koolilapsed peaksid haridust omandama paarikümne lapsega klassides ühesuguse õppekava alusel. Ilmselt jäävad alles ka erikoolid tõsi nendes võivad õppida intellektipuudega-toimetulekuõpet vajavad õpilased. Ka tavakoolis õppivale lapsele koostatakse vajadusel individuaalõppekava. Otsuses lapse haridustee alustamise kohta tava või erikoolis on oluline roll lapsevanemal. Lapsevanema arvamusega nõustamiskomisjonis kindlasti arvestatakse. Tavakoolis õppiva lapse maailmapilt ning tema sõprade ring on reeglina laiem erikoolis õppiva lapse omast, kuid see ei pruugi alati nii olla, iga laps on erinev. Heaks näiteks nägemispuudega õpilaste kaasamisel tavakooli on Vanalinna Hariduskolleegium Tallinnas.

Invamessil müüdi erinevaid käsitööesemeid, apteegitooteid ning mitmesuguseid abivahendeid. Kõige toredama mulje külastatud messil jättis mulle Mittetulundusühing Kakora väljapanek. Sülvi Sarapuu tutvustas seal mitmeid kombatavaid makette Tallinna hoonetest. Näiteks tutvustas ta messil Estonia Teatri, Tallinna Jaani Kiriku ning Vabadussamba maketti. Mina näiteks ei teadnud varem, et Tallinna Jaani kiriku välisküljel asuvad ornamendid ning samuti sain oma käega katsuda Vabadussamba risti. Lisaks müüs Sülvi messil mesilasvahast omavalmistatud küünlaid ning kohvipakkidest volditud kuumaaluseid. Soovin siinkohal omalt poolt Sülvile jõudu sarnastes ettevõtmistes. Tema tegevus aitab otseselt nägemispuudega inimeste temaatikat avalikkusele tutvustada.

Lisaks tutvustasid invamessil oma poolt pakutavaid abivahendeid OÜ Invaru, Silmalaegas ning teised abivahendeid müüvad ettevõtted. Invaru tegeleb põhiliselt liikumisabivahendite, mähkmete ja nahahooldustoodete müügiga, Silmalaegas nägemisabivahendite müügiga.

Päev invamessil pakkus hulgaliselt muljeid, palju informatsiooni ja toredaid elamusi.

Sotsiaalkindlustusameti Tallinna klienditeenindus asub ajutiselt uuel aadressil

17. august 2018

www.epikoda.ee

Sotsiaalkindlustusameti Tallinna klienditeenindus asub alates 27. augustist ajutiselt Endla 13 ruumides.

“Seoses Tallinna klienditeeninduse remonttöödega kolime oma Endla 8 hoones esimesel korrusel asuva klienditeeninduse ajutiselt Endla 13 hoonesse,” rääkis sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse juht Anu Polberg ning lisas, et uus maja on kohe üle tee ja klientidele lihtne leida.

Tallinna klienditeeninduse remonttööd kestavad kolm kuud.
“Loodame, et meie uutes ruumides tunnevad ennast tänu kaasaegsematele töötingimustele pärast remonti mugavalt nii kliendid kui ka töötajad,” lisas Polberg.

Küsimuste korral saab infot sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 6121360 või meiliaadressilt info@sotsiaalkindlustusamet.ee

Kuulutused

Sügisest alustavad ühingu majas taas tööd järgmised ringid:

*Keraamikaring: esmaspäeviti kell 11:00 kuni 14:00 keraamikaklassis.
Osamaks ühingu liikmetele 2 eurot kord ja mitte ühingu liikmetele 6 eurot kord.
Juhendaja Ella Alemaa

*Jooga: esmaspäeviti kell 14:00 kuni 15:00 Tondi 8a maja saalis.
Osamaks ühingu liikmetele 4 eurot kuus ja mitte ühingu liikmetele 12 eurot kuus.

*Pimedate lauatennis: esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 16:00 kuni 18:00, ühingu spordisaalis.
Osamaks 2 eurot kuus.

*Male-kabe: teisipäeviti ja reedeti kell 10:00 kuni 14:00.
Osamaks 2 eurot kuus.

*Lauluansambli proovid toimuvad neljapäeviti kell 17:00 kuni 18:00 Tondi 8a maja saalis.
Juhendaja Liisi Aomets.
Ansambel ootab jätkuvalt oma ridadesse uusi lauljaid!

*Puhkpilliorkestri proovid toimuvad reedeti kell 17:00 kuni 18:30 Tondi 8a maja saalis.
Juhendaja Vello Loogna.

Ühingu spordisaal on avatud:
Teisipäeviti kell 12:00 kuni 17:00 ja neljapäeviti kell 10:00 kuni 15:00. Teistel tööpäevadel vastavalt kokkuleppele ühingu töötajatega.

Ringide tegevust toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

*

Oktoobris alustavad tööd käsitöö, kokanduse ja fotograafia töötoad.
Täpsemat teavet saab alates septembri lõpust-oktoobri algusest ühingu telefonidel.

*

15. oktoobril algusega kell 17:00 tähistame rahvusvahelist valge kepi päeva. Kontserdil esinevad ühingu puhkpilliorkester, lauluansambel ja üksiksolistid.
Täpsemat teavet sel päeval toimuva kohta saab ühingu kontaktidel alates oktoobrikuu algusest.

*

Valge kepi päeva puhul toimub 15. oktoobri päeval nägemispuudega inimeste käik läbi Tallinna kesklinna. Rahvusvaheline valge kepi päev on selleks, et juhtida avalikkuse tähelepanu nägemispuudega inimeste vajadustele, muredele ja soovidele. Selleks on aga vaja, et meid märgataks. Märkamine on mõistmise esimene eeldus.

Olgem nähtaval,sest maailm on ka meie jaoks, vaegnägijate ja pimedate jaoks. Ka meie ületame teid, sõidame ühistranspordis, teeme sisseoste – elame nagu kõik teised. .

Täpsem info ürituse kohta ühingu kontaktidel.

Ootame rohket osavõttu.

*

PPÜ liikmetel on nüüdsest jälle võimalik saada IT-konsultandi nõustamisteenust Skype ja e-posti teel ning ühingus (Tondi 8a) kohapeal, selleks eelnevalt kokku leppides. Konsultatsioonid toimuvad nii eesti kui ka vene keeles ja on ühingu liikmetele piiratud koguses tasuta.

IT-konsultatsiooni või eelneva kokkuleppimise jaoks palume ühendust võtta järgmistel kontaktidel:

Viktor Paring

e-post: viktor@ppy.ee 

skype: stirliz

*

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

*

Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

*

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.
 

Koduleht: www.ppy.ee

*

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

Infolehe lõpp