“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 1/2

Aprill-mai 2021

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Peatoimetaja: Artur Räpp

telefon: 51 916 256

E-post: artur@ppy.ee

Toimetuse liikmed:

*Allan Väljaots

* Eduard Borissenko

* Jaanus Riimets

* Mirja Räpp

* Vello Vart

Sisukord

• Kuukiir aastal 2021
  Mirja Räpp
• Jaanuari juhatuse koosolekul
• Märtsi juhatuse koosolekul
• Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskava aastaks 2021
• Põhja-Eesti Pimedate Ühingu eelarve 2021 aastaks
• Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek 12. juunil kell 11
• Selgitusena üldkoosoleku päevakorra teise punkti juurde
  Artur Räpp
• Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2020. aasta tegevusaruanne
• In Memoriam Avo Falkenberg
  Vello Vart
• On tulemas pimedate ja vaegnägijate PÄRIMUSE kogumine
  Helen Künnap
• Viirus, hirmud ja vaktsiin
  Jaanus Riimets
• Kogemusi kirjeldustõlkega
  Jaanus Riimets
• Kirjeldustõlkega filmid Eesti Pimedate Raamatukogus
  Priit Kasepalu, Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht
• Kuidas vaadata kirjeldustõlkega filmi DVD-plaadilt
  Artur Räpp
• Nüüdsest saavad Tallinna vanalinna ilu kogeda ka nägemispuudega inimesed
• Õnnitleme jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu juubilare
• Anekdoodid
• Kuulutused

Kuukiir aastal 2021

Tekst: Mirja Räpp

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infolehel „Kuukiir“ täitub tänavu sügisel 24 ilmumisaastat. Olen üle kahekümne aasta olnud selle infolehe peatoimetaja. Kuid nagu öeldakse, on elus igaks asjaks oma aeg ning viimasel aastavahetusel tundsin, et on tulnud aeg toimetajatöös paus teha. Kuna pidev klaviatuuril kribamine pole mu käerandmetele hetkel samuti soodne tegevus, saigi otsus, vähemalt aastaks peatoimetaja ametist kõrvale astuda, teoks. Esialgu hõlmab see käesolevat, 2021 aastat.

Otsus infolehe peatoimetaja tööst kõrvale astuda ei tulnud kergelt, sest tuli ju asemele uus inimene otsida. Soovijaid polnud aga kerge leida. Päris mitme ühingu liikmega peeti läbirääkimisi, kuid lõpuks oli nende vastus eitav. Hetkel on olukord veidi lootusrikkam, kuid lõplikku otsust uue peatoimetaja osas veel ei ole.

Infolehe toimetuse liikmeks jään ma edasi ning püüan tulevasele toimetajale nõuga abiks olla. Käesoleva „Kuukiire“ puhul on tegemist nii öelda erinumbriga. Hulk olulist informatsiooni peab ühingu liikmeteni jõudma, isegi kui toimetaja ametlikult puudub. Et infoleht ilmuda saaks, asus käesoleva numbri jaoks peatoimetaja kohale juhatuse liige Artur Räpp. Tegemist on siiski ajutise lahendusega. Ilma reaalse peatoimetajata on aga keeruline edasi minna ja tagada „Kuukiire“ korrapärane igakuine ilmumine. On siiski lootust, et segane olukord leiab lähiajal lahenduse ning aasta 2021 järgmist „Kuukiirt“ saab veel enne suvepuhkust lugeda.

ARTIKLI LÕPP.

Jaanuari juhatuse koosolekul

Aasta esimene juhatuse koosolek toimus 26. jaanuaril.

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.

Osalesid: Janne Jerva, tegevjuht Helen Künnap ja tegevuskeskuse juht Liisa Lokke kohapeal ning Skype teel: Margus Kiin, Kert Küla, Jaanus Riimets, Artur Räpp, Kristiina Peetsalu, Ahti Tomp.

 külalisena osales Skype teel Helpificu esindaja- Kristina Amor

Päevakord

1. Lahkunud liikmete PPÜ liikmete nimekirjast kustutamine

• 2. Esitamisel projektidest.
  3. Tondi 8A haldamisest.
  4. Koostööpakkumine Helpificu esindajalt- Kristina Amor
• 5. Teemad Tallinna invakomisjoni jaoks.
• 6. PPÜ töökorraldus.
  7. PPÜ üldkoosolekust
  8. PPÜ tegevus ajavahemikul 16.12 kuni 26.01 2021.

1. Lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine.

Juhatus otsustas seoses surmaga kustutada liikmete nimekirjast Agu Tamm.

2. Esitamisel projektidest

Liisa Lokke: esitasin terviseedenduse projekti „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine terviseedendusse“ ja ühistegevuse projekti „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine ühistegevustesse“ ning tegevustoetuse projekti Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.

Janne Jerva: Esitasin Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile kogemusnõustamise ja lugemisteenuse projekti. Eelarve jäi samaks, mis eelmistel aastatel.

Hiljuti oli kohtumine Sotsiaalkindlustusameti pikaajalise kaitstud töö esindajatega. Kohtumisel osalesid PPÜ poolt Janne Jerva, Liisa Lokke ja Helen Künnap. Amet ei ole huvitatud nägemispuudega inimestele teenuse osutamisest. Veebruari lõpus vaatavad nad üle ressursid ja kohad, kes võiksid meie inimestele kaitstud töö teenust pakkuda, aga loota pole mõtet. Peaksime leidma partneri, kes on nõus võtma nägemispuudega inimesed teenusele.

Helen Künnap: Põhja-Eesti Pimedate Ühing soovib esitada partnerluses Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga taotluse Riigi Tugiteenuste Keskusele ESF meetme „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenused“ raames. Amet on meiega koostööks valmis. Projekt kestab 24 kuud.

Plaanis on projektid saata sotsiaalkomisjonile, PPÜ 2021 tegevusprojekt Tallinna linnale. Tulemas on projektiesitamise võimalus Swedbanki annetuskeskkonda „Ma armastan aidata“

Soovin esitada projekti Kultuuri- ja Spordiametile PPÜ puhkpilliorkestri ja ansambli tegevuse toetuseks. MTÜ Terateater esitas projekti meie Terateatri tegevuse toetuseks.

3. Tondi 8a haldamisest

Arutati keskkütte automaatika uuendamise võimalusi.

Liisa Lokke: Tehnik käis ja vaatas meie soojussõlme olukorra üle. Soojussõlme seadmete seisukord on rahuldav. Vaja on teostada soojussõlme hooldus ja samuti on vajalik juhtautomaatika kaasajastamine, mis võimaldab toimingute teostamist operatiivselt. Üle interneti teel saab jälgida ka süsteemi toimimist.

Juhatus otsustas: uurida soojussõlme interneti paigaldamise võimalusi.

Juhatus arutas erinevaid variante servituudi ja kanalisatsiooni küsimuses.

Juhatus otsustas:

1. Küsida juriidilist konsultatsiooni (uurida kus saab tasuta juriidilist nõustamist) seoses servituudiga.

2. Küsida nõu servituudi osas Taso Tammperelt, kes on erialalt ehitusinsener

3. Küsida Magdaleena 9 omanikult servituuti kanalisatsiooni peale.

Arutati ühe rentniku küttekolde küsimust. Köeti materjalidega, mis on ohtlikud. Probleemiks on ka korsten, mis vajab renoveerimist.

Juhatus otsustas pakkuda rentnikule võimalust maksta ühe aasta jooksul pool korstna renoveerimise summast.

4. Koostööpakkumine Helpificu esindajalt- Kristina Amor

Kristina Amor tutvustab Helpificu tegevust. Tegemist on veebikeskkonnaga, mis viib kokku abivajaja ja abipakkuja. Pakume lisatuge olemasolevatele teenustele- eakatele sotsiaalset kapitali, võimalus käia kultuuriüritusel, arsti juures jms. On loodud äpp- „Kogukond aitab“. Abivajajad võivad helistada ka tugiliinile. Saame ajutiselt appi tulla läbi tugikeskkonna. Põhiliselt tegevused on ajutise iseloomuga, erandiks on pikaajaline töö. Välja on töötatud maksesüsteem, kus rahasumma liigub tugikeskuse kontole. Kõik nimetatud tegevused toimuvad Helpificu keskkonnas.

Kristiina Peetsalu: oluline on, et abivajaja saaks abi helistamise teel, kuna eakatel on palju probleeme arvuti kasutamisega.

Kristina Amor: Sooviksime teha infopäeva, kohtumise teie liikmetega, saaksin rääkida täpsemalt organisatsiooni tegevusest.

Juhatus arutas infopäeva korraldamise võimalusi ja leidis, et kõige sobivam variant oleks teha see koos ühingu-sisese üritusega, näiteks suvel toimuva üldkoosolekuga.

5. Teemad Tallinna invakomisjonile

Juhatus otsustas invakomisjonile esitada järgmised teemad:

1. Ühistranspordi ligipääsetavus. Busside numbrid ei ole nähtavad,
on valgustamata, eri suuruse ning taustaga ja asuvad erinevates
kohtades. Millal hakatakse häälväljundi abil bussinumbreid ütlema.
Busside infotabloo puldid ei tööta. Puldi abil saab infot ainult Vabaduse
Väljaku bussipeatuses peatuvate busside kohta.
2. Liikumine linnas. Endiselt on probleemiks hallid, ümarad
parkimistõkised ning tuvid, mis on paigutatud kõnniteele. Samuti on
oluliseks probleemiks elektrilised tõukerattad, mis pargitakse jalakäijate
teele ja jalgratturid, mis liiguvad samuti kõnniteel.
3. Remonditoetus puudega inimestele. Mitmed nägemispuudega inimesed
on toonud välja probleemi, et elavad korterites, kus remonti on tehtud
eelmisel sajandil. Vajatakse ohutuse tagamiseks esmajärjekorras
elektrisüsteemi ning santehnika uuendamist. Puudega inimese kulud
eluasemele, transpordile, toidule, ravimitele jms. ei võimalda
töövõimetustoetusest või pensionist eluaseme remonditöid tellida.
4. E-keskkondade ligipääsetavus ekraanilugemisprogrammi kasutajatele.
Vajadus testida linna e-keskkondi ning muuta need nägemispuudega inimestele
ligipääsetavamaks.
5. Tegevuskeskuse teenus nägemispuudega inimestele. Pimedad ja
vaegnägijad vajavad puudespetsiifikale kohandatud keskkonda
rehabilitatsiooniks, vabaaja veetmiseks, õppimiseks ja töötamiseks. Samuti
peavad tegevused arvestama nägemispuudega inimeste erivajadusi.
Transpordi ja isikliku abistaja teenuse osutamine toetavad nägemispuudega
inimest kodust väljaspool liikudes, kuid liiga vähe on kohandatud tegevusi,
kus osaleda ja puudub tegevuskeskuse teenus.
6. Nägemispuudega inimesed vajavad kaitstud töö teenust. Suur osa
pimedatest ja praktiliselt pimedatest inimestest ei leia Töötukassa kaudu
tööd. Samuti ei pakuta nägemispuudega inimestele pikaajalise kaitstud töö
teenust. Vajalik on luua võimalused Tallinnas elavatele nägemispuudega
inimestele osaleda kaitstud töö teenusel.

6. PPÜ töökorraldus

Juhatus otsustas: seoses koroona epideemiaga EV aastapäeva pidu ei toimu. Järgmine koosolek 02.03.2021.

Arutati juhiabi palga küsimust. Kuna Ühing sellel aastal ei saanud PKT projekti toetust ja osa juhiabi töötasust tuli sellest projektist. Juhatus otsustas juhiabi palka mitte vähendada, jätta palgasuurus samaks.

7. PPÜ üldkoosolekust

Juhatus otsustas: Üldkoosolek toimub 12.06.2021, laupäeval, algusega kell 11:00.

8. PPÜ tegevus ajavahemikul 16.12 kuni 26.01.2021.

18. detsembril osales Priit Kasepalu Eesti Pimedate Liidu juhatuse koosolekul.

20.12.2020 projekti „PPÜ liikmete laste vaba aja sisustamine“ raames külastasime liikmete lastega Kuristu miniloomaaeda. Osales 10 last, 7 lapsevanemat. Organiseeris Ulrika Tint

21.12.2020 sai PPÜ Toidupangalt 30 pakki. Organiseeris Ulrika Tint

22.12.2020 Uued majajuhiste kleebised koos paigaldusega. Maksumus 94,80 eurot. Tööd teostas Grano Digital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

11.01.2021 alustas PPÜs asendusteenistust Artjom Zakirov

12.01.2021 Põhja-Eesti Pimedate Ühing MTÜ ja Pimedate Töökeskus Hariner MTÜ kohtusid sotsiaalministeeriumi esindajatega, et arutada teemal nägemispuudega inimeste pikaajalise kaitstud töö teenuse tulevik. Osalesid PPÜ poolt: Liisa Lokke, Janne Jerva ja Helen Künnap.

13.01.2021 Liisa Lokke esitas tegevustoetuse projekti Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile

14.01.2021 Põhja-Eesti Pimedate Ühing MTÜ ja Pimedate Töökeskus Hariner MTÜ osalesid virtuaalsel kohtumisel sotsiaalkindlustusameti esindajatega, et arutada teemal nägemispuudega inimeste pikaajalise kaitstud töö teenuse tulevik. Osalesid PPÜ poolt: Liisa Lokke, Janne Jerva ja Helen Künnap.

15.01.2021 Janne Jerva esitas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile kogemusnõustamise- ja lugemisteenuse projektid

20.01.2021 saabus positiivne vastus tegevustoetuse projekti osas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt

20.01.2021 Liisa Lokke esitas terviseedenduse projekti „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine terviseedendusse“ Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile

25.01.2021 Liisa Lokke esitas ühistegevuse projekti „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine ühistegevustesse“ Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.

ARTIKLI LÕPP.

Märtsi juhatuse koosolekul

Koosolek toimus 9. märtsil. Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.

Skype teel osalesid Margus Kiin, Kert Küla, Jaanus Riimets, Artur Räpp, Janne Jerva, Ahti Tomp. Puudus Kristiina Peetsalu.

Kohapeal osalesid tegevjuht Helen Künnap ja tegevuskeskuse juht Liisa Lokke.

Päevakord

1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete PPÜ liikmete nimekirjast kustutamine
2. PPÜ projektidest.
3. Tondi 8A haldamisest.
4. Kaitstud tööst.
5. PPÜ töökorraldus.
6. PPÜ tegevuskava kinnitamine
7. PPÜ tegevus ajavahemikul 26.01. kuni 09.03.2021.

• 1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete PPÜ liikmete nimekirjast kustutamine

Juhatus otsustas liikmeks vastu võtta Danil Ivanovi.

Liikme avalduse alusel arvas juhatus liikmete hulgast välja Christel Sogenbitsi

Seoses surmaga kustutati liikmete nimekirjast Avo Falkenberg ja Jakob Jõgisuu.

2. PPÜ projektidest

Helen Künnap: Aktiivsete Kodanike fondi projekti „Nägemispuudega inimeste kogukonna mõjujõu parendamine ja kodanikuaktiivsuse suurendamine“ ei rahastatud. Püüame leida muid rahaallikaid. Esitasin Kultuuri- ja Spordiametile PPÜ muusikaga tegelevate ringide tegevuse kohta projekti. Terateater esitas päris mitu projektitaotlust, kus PPÜ osaleb partnerina: Eesti Rahvakultuuri Keskusele projekti “Nägemispuudega inimeste kogukonna pärimuse kogumine ja tutvustamine”. Hakkame koguma pimedate pärimust, sest PPÜ 100 raames planeeritav näidend on tõsielusündmustel põhinev teatrietendus, Tallinna Kesklinna Valitsusele projekti suvel toimuvate vanalinnapäevade raames „Terateatri lavastus pealkirjaga „Pime hirm“ Loewenschede tornis.

Esitasin Kultuuriministeeriumile projektitaotluse- kultuuri- ja sporditegevused vene keelt kõnelevatele nägemispuudega inimestele ning taotluse Swedbanki annetuskeskkonda “Ma armastan aidata” PPÜ köögi renoveerimiseks. Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja Tallinna linnale sai esitatud PPÜ 2021 tegevusprojekt.

Liisa Lokke: Positiivse vastuse said järgmised projektid: „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine terviseedendusse“, „Nägemispuudega inimeste kaasamine ühistegevusse“ ning „Psühhosotsiaalne grupitöö nägemispuudega inimestele“. Lisaks “Kogemusnõustamine Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele” ning lugemisteenuse projekt “Infomaterjalide kohandamine Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele”.

Helen Künnap: Oleme küsinud Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuselt nõu, kuhu oleks veel võimalik projektitaotlusi esitada. Praegu on selleks kohaks ainult Kodanikuühiskonna Sihtkapital. 15.04 peaks avanema HMN taotlusvoor.

Hetkel käivad läbirääkimised Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga partnerluse osas seoses taotluse esitamisega Riigi Tugiteenuste Keskusele ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames.

3. Tondi 8a haldamisest

Liisa Lokke: alates 01.03 on meie majas uued rentnikud: Myceen OÜ, Timo Ojaaru ja Eesti Pimekurtide Tugiliit. OÜ Myceen tegeleb uuendusliku materjalitehnoloogiaga.

Kauaaegne rentnik OÜ Dolerik lõpetas veebruaris oma tegevuse.

Helen Künnap: Pimekurtide Tugiliidult saame meie kööki kaasaegsema köögimööbli. Samuti kingivad nad ühingule väikesed kangasteljed.

Juhatus arutas bensiinitankla Olerexi katuselt tuleva sadevee küsimust, kuna sadevesi tuleb Ühingu territooriumile. Ühing ei ole andnud servituudi ega ka katuseehituse luba meie territooriumi kohale.

Olerex on nõus panema vihmaveerennid, kuid sellest meetmest üksi ei piisa.

Juhatus otsustas pakkuda Olerexile välja järgnevad lahendused: teevad katuse ümber nii, et katuseserv oleks teiselpool aeda või juhivad sadevee oma territooriumile. Juhul kui anname servituudi, küsime selle eest ka tasu. Sadevett ei tohi juhtida meie territooriumile.

Liisa Lokke: Küttesüsteem- soojussõlm saab uue juhtpaneeli ning üle interneti teel saab jälgida ka süsteemi toimimist. See kuu saab küttesüsteem korda.

Juhatus otsustas, et küttesüsteemi hooldus peaks toimuma vähemalt kaks korda aastas- kui alustatakse ning kui lõpetatakse kütteperiood.

Kaks rentnikku soovivad maksete ajatamist.

4. Kaitstud töö

Janne Jerva: Seoses pikaajalise kaitstud tööga toimus taas koosolek, kus osalesid PPÜ poolt Janne Jerva, Liisa Lokke ja Helen Künnap. Antud kohtumises SKA töötajatega, selgus, et nad on seisukohal, et nägemispuudega inimeste töö on midagi muud, ja seda ei peaks pakkuma pikaajalise kaitstud töö all. Oluliseks peetakse, et oleks partner, kellele me seda tööd teeme. Partnerid panevad tähtajad, mis ajaks töö peab tehtud olema. Normid on kõrged, meie inimesed ei saa normide täitmisega hakkama. Ühelt poolt SKA on nagu huvitatud, et nägemispuudega inimestel oleks kaitstud töö teenus, aga mis nad selleks teevad on arusaamatu. Rahastusperiood lõppeb sellel aastal, rohkem hankeid ei toimu. Praegu on ainuke võimalus esitada partnerluses Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga taotlus, millest eespool juttu juba oli. ESF projektide koostamine on suur töö ning enne ei hakka seda tegema, kui on vastav nõusolek Tallinna linnalt saadud.

PPÜ keraamikast

Liisa Lokke tutvustas juhatusele keraamika kulude tabelit. Sellest nähtus, et kindlasti tuleb tõsta keraamikatoodete hindu vähemalt kahe euro võrra.

Kuna keraamikaring toimub alates uuest aastast huviringina, siis on seatud sisse kord, et kui ringis osaleja jätab oma tehtud toote Ühingule, siis ta ei pea maksma ringis osalemise eest omaosalust. Kui aga võtab eseme endale, siis ühingu liikmele on omaosaluse suurus kaks eurot korra eest.

Juhatus otsustas: alates 01.04 on keraamikaringi omaosalus ühingu liikmele kolm eurot korra eest. Toetajaliikmed ning ühingu liikmete sõpradele omaosaluse suurus 8 eurot kord.

5. PPÜ töökorraldus.

Juhatus arutas PPÜ huviala ringide tegevust koroonakriisi ajal ning otsustas vaadata üle missugused ringid saavad jätkata tegevust ja missugused mitte. Panna välja uus info teadete listi.

6. PPÜ tegevuskava.

Tegevuskava kinnitamine on uue põhikirja järgi juhatuse pädevuses.

Juhatuse liikmed tegid mitmeid ettepanekuid PPÜ tegevuskava täiendamiseks.

7. PPÜ tegevus ajavahemikul 26.01. kuni 09.03.2021.
28.01. soojussõlme hooldus ja automaatika seadistamine. Maksumus 84,00 eurot. Tööd teostas Epifa OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

29.01. saabus positiivne vastus kogemusnõustamise projekti “Kogemusnõustamine Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele” osas koos lepinguga ning lugemisteenuse projekti “Infomaterjalide kohandamine Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele” osas koos lepinguga Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt

30.01. käisid PPÜ liikmed Raja tänaval uut tänavavalgustuse lahendust testimas. Helen Künnap edastas tulemused nimetatud lahenduse arendajale.

02.02. edastas Helen Künnap Tallinna linnale PPÜ pöördumise palvega leida rahastus PPÜ 2021 aasta tegevusprojektile.

04.02. saabus positiivne vastus terviseedenduse projekti osas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt.

09.02 osales Priit kasepalu Eesti Pimedate Liidu juhatuse koosolekul.

10.02. kolme ukse hooldus- ja remonttööd koos ühe ukse lukusüdamiku vahetusega. Maksumus 60,30 eurot. Tööd teostas Luku-Expert OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

10.02. esitas Helen Künnap Kultuuriministeeriumile PPÜ projektitaotluse „Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused vene keelt kõnelevatele nägemispuudega inimestele”. Taotlust aitas koostada Janne Jerva.

11.02. saabus positiivne vastus ühistegevuse projekti osas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt.

15.02. esitas MTÜ Terateater partnerluses PPÜga Tallinna Kesklinna Valitsusele projekti „Terateatri lavastus tööpealkirjaga „Pime hirm“ Loewenschede tornis.

15.02. esitas MTÜ Terateater partnerluses PPÜga Eesti Rahvakultuuri Keskusele projekti “Nägemispuudega inimeste kogukonna pärimuse kogumine ja tutvustamine”. Pärimuse kogumised on eeltöö PPÜ 100 juubeliüritusteks.

16.02. esitas Helen Künnap taotluse Swedbanki annetuskeskkonda “Ma armastan aidata” PPÜ tegevuskeskuse köögi renoveerimiseks.

16.02. edastas Helen Künnap Riigikogu Sotsiaalkomisjonile PPÜ pöördumise palvega leida rahastus PPÜ 2021 aasta tegevusprojektile ja tegevuskeskuse maja kanalisatsiooni ja vundamendi renoveerimiseks.

18.02, 19.02 ning 25.02 ja 26.02 Ulrika Tint ja Clelia Piirsoo osalesid koolitusel "Töötamise toetamise teenus Eesti erihoolekandesüsteemis".

22.02. PPÜ osales virtuaalsel kohtumisel sotsiaalkindlustusameti esindajatega arutamaks edasi nägemispuudega inimeste pikaajalise kaitstud töö teenuse teemat. Osalesid: Liisa Lokke, Janne Jerva ja Helen Künnap.

22.02. esitas Liisa Lokke psühhosotsiaalse grupitöö projekti Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.

23.02 toimus ühingu saalis kontsert EV 103 raames, kus esinesid G. Otsa muusikakooli õpilased. Kontserdil oli 25 kuulajat, arvestades nii PPÜ liikmeid kui ühingu töötajaid.

23.02 Kert Küla esitas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile aasta isikliku abistaja kandidaadiks Laur Raudsoo.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon tegeleb parimate sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamisega üle Eesti. Aasta isiklik abistaja on neil täiesti uus kategooria.

25.02. saabus negatiivne vastus PPÜ Aktiivsete Kodanike fondi projekti „Nägemispuudega inimeste kogukonna mõjujõu parendamine ja kodanikuaktiivsuse suurendamine“ toetamise kohta.

26.02. esitas Helen Künnap Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile PPÜ projektitaotluse “Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasatuse ja aktiivsuse suurendamine muusikalistes tegevustes”.

26.02. esitas MTÜ Terateater partnerluses PPÜga Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile projektitaotluse “Pimedate ja vaegnägijate harrastusteatri e-stuudiotöö“.

01.03. saabus positiivne vastus psühhosotsiaalse grupitöö projekti osas koos lepinguga Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt.

04.03. PPÜ sai Tallinna Kesklinna Valitsuselt libedustõrjeks kaks kotti (50 kg) graniitsõelmeid. Organiseeris: Liisa Lokke.

08.03 Kolm Eesti Kunstiakadeemia (arhitektuuri ja linnakorralduse) eriala tudengit filmisid pimeda inimese liikumist linnakeskkonnas.

Kert Küla demonstreeris valge kepiga liikudes Tondi tänava ja Pärnu maantee ristmiku ületamist.

Intervjuu käigus vastas ta küsimustele helisignaaliga valgusfooridest ning Tallinna ühistranspordi liininumbrite teavitamise olulisusest nägemispuudega inimestele.

Lisaks demonstreeris ta koos Eugen Viiartiga tudengitele ka pimedate lauatennist.

ARTIKLI LÕPP.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskava aastaks 2021

Märkus: vastavalt Põhja-Eesti Pimedate Ühingu uuele põhikirjale kinnitab aasta tegevuskava ja eelarve ühingu juhatus.

Alljärgnev Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (edaspidi PPÜ) 2021. aasta tegevuskava on kinnitatud PPÜ juhatuse 09.03.2021 toimunud koosoleku otsusega.

PPÜ jätkab 2021. aastal tegevust oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja vastavalt PPÜ juhatuse poolt vastu võetud prioriteetidele (juhatuse koosoleku protokoll nr. 13, 17. august 1999)

 ning 08.12.2018 üldkoosoleku otsusega kinnitatud arengukavale.

Olulisemad tegevussuunad 2021. aastal on:

• info ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna ligipääsetavuse parandamine;
• nägemispuudega inimeste sotsiaalset aktiivsust toetavate teenuste(sh kogemusnõustamisteenuse) tagamine ja arendamine;
• PPÜ finantsilise olukorra parandamine ja selleks annetuskampaaniate korraldamise jätkamine;
• avalikkuse teavitamine nägemispuudega inimeste vajadustest;
• tegevuskeskuse ja eriti pikaajalise kaitstud töö keskuse teenuse ning muude nägemispuudega inimeste tööhõivet parandavate teenuste arendamine ja selleks vajalike ressursside leidmine;
• Tondi 8a hoone rekonstrueerimisprojekti etapiviisiline elluviimine, tõhusam majandamine ning selleks vajalike ressursside leidmine;
• vabatahtlike töö arendamine.

Kõige kriitilisemateks probleemideks peab PPÜ

Tondi 8A maja halba olukorda, liikmete väikest aktiivsust PPÜ juhtimisel ja ürituste korraldamisel, PPÜ finantsiliselt nõrka olukorda.

Uuena 2021. aastal PPÜ-s:

• PPÜ liikmete ja mitteliikmete suurem kaasamine PPÜ töösse,
• PPÜ 100 juubeliürituste ettevalmistamine ja selle raames pimedate ja vaegnägijate pärimuse kogumine;
• Tondi 8a kanalisatsiooni renoveerimine ja sellega seonduvate tööde teostamine.

Projekti- või rahataotlused

2021. aastaks on PPÜ juba esitanud järgmised projektid või rahataotlused:

• Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) aastaprojektide taotlusvooru projekt „Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse teenus 2021“;
• ACF keskmise suurusega ja suurprojektidele taotlusvooru projekt „Nägemispuudega inimeste kogukonna mõjujõu parendamine ja kodanikuaktiivsuse suurendamine“;

• Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile PPÜ tegevustoetus;
• Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile mittetulundustegevuse toetus;
• Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile nõustamisteenused;
• Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile infomaterjalide kohandamise teenus;
• Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile terviseedenduse projekt;
• Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile PPÜ puhkpilliorkestri ja ansambli tegevuse toetamiseks;
• projektitaotlused MTÜ Terateatri tegevuse toetamiseks partnerluses PPÜga.

Lisaks eespool toodule esitab PPÜ 2021. aastal ka teisi projekte ja taotlusi oma tegevuste ja maja rekonstrueerimisprojekti finantseerimiseks.

Osa PPÜ tegevuseks vajalikust rahast saadakse Tondi 8a maja ruumide üürist.

PPÜ-le on oluline organisatsiooniline jätkusuutlikkus. Selle arendamiseks:

• kaasatakse PPÜ tegevusse nii uusi nägemispuudega inimesi kui ka praeguseid liikmeid, selle eesmärgi saavutamiseks korraldatakse isetegemise konkurss;
• laiendatakse koostööd nägemispuudega inimestega tegelevate organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal;
• viiakse järk-järgult ellu 2013. aastal koostatud PPÜ nägemispuudega inimestele suunatud tugiteenuste arendamise ja sotsiaalkeskuse käivitamise äriplaan.

2021. aastal jätkub:

Info täiendamine, kohandamine ja levitamine:

• infomaterjalide kohandamine nägemispuudega inimestele sobivasse vormi;
• infolehe Kuukiir väljaandmine;
• avalikkust informeerivate tegevuste korraldamine (pressile intervjuude andmine vm);
• PPÜ kodulehe uuendamine ja Facebooki lehe täiendamine;
• info vahendamine venekeelsetele liikmetele;
• Ühingu ajaloo täiendamine PPÜ koduleheküljel.

Sotsiaalteenused:

• liikmete suunamine rehabilitatsioonialastele kursustele ja seminaridele ning rehabilitatsioonikursuste korraldamine;
• abivahendite informatsiooni kättesaadavuse tagamine;
• toimetulekut toetavate kursuste korraldamine;
• isikliku abistaja teenuse osutamine Tallinna elanikele;
• kogemusnõustaja konsultatsioonide osutamine Tallinna elanikele.

Tööturuteenused:

• rehabilitatsioonikursuste korraldamine ja liikmete suunamine rehabilitatsioonialastele kursustele ja seminaridele;
• pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamine.

Vabaaja tegevused:

• kultuuri- ja vabaajaürituste korraldamine;
• liikmete hobitegevusele kaasaaitamine;
• spordialane tegevus (s.h. osalemine Eesti Pimedate Spordiliidu ja Eesti Paraolümpiakomitee poolt korraldatavatel võistlustel);
• puhkpilliorkestri, ansambli ja solistide kontserttegevus;
• teatriringi tegevus;
• käsitöö- ja keraamikaringi tegevus;
• liikmete suunamine Eesti Pimedate Liidu, Tallinna Puuetega Inimeste koja ja teiste võrgustiku organisatsioonide üritustele.

Füüsilise keskkonna ligipääsetavus:

• ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine;
• ristmike ligipääsetavuse suurendamine.

Eeltoodud tegevustele lisandub teiste PPÜ eesmärkide elluviimine ja Tondi 8a kinnistu haldamine.

Oma eesmärkide täitmiseks teeb PPÜ koostööd:

Teiste puuetega inimeste ühendustega, Sotsiaalministeeriumiga, Eesti Töötukassaga, Sotsiaalkindlustusametiga, Eesti Toidupangaga, Kaitseressursside Ametiga (asendusteenistujad), Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnaga (üldkasuliku töö tegijad), kohalike omavalitsustega ning teiste koostööst huvitatud organisatsioonidega.

PPÜ kuulub 2021. aastal jätkuvalt järgmiste mittetulunduslike ühenduste koosseisu ning osaleb aktiivselt nende töös: Eesti Pimedate Liit, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus, Pimedate Töökeskus Hariner, Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.

Lisaks osaleb PPÜ Tallinna Linnavalitsuse Invakomisjoni töös.

ARTIKLI LÕPP.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu eelarve 2021 aastaks

Käesolev Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2021. aasta eelarve on kinnitatud juhatuse koosolekul 22. aprillil 2021.

Eelarve on prognoositav. Summad on antud eurodes.

TULUD

Sisseastumis- ja liikmemaks: 600 eurot

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

isikliku abistaja teenus nägemispuudega inimestele: 231500 eurot

Isikliku abistaja teenuse omaosalus: 6000 eurot

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, infomaterjalide valmistamine nägemispuudega inimestele: 3400 eurot

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, tegevustoetus: 14400 eurot

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, nõustamisteenused: 3600 eurot

Hasartmängumaksunõukogu- Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevusprogramm (Kuukiir ja üritused): 1237 eurot

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, kaasamine terviseedendusse: 1615,50 eurot

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, mittetulundustegevuse toetus: 4000 eurot

Projektitaotlused orkestri tegevuseks: 1000 eurot

Renditulu Tondi 8a rentnikelt: 65000 eurot

Kommunaaltulu rentnikelt: 13500 eurot

Küttetulu rentnikelt: 13500 eurot

Autode parkimine Tondi 8a territooriumil: 10000 eurot

Ehitusprojektide taotlused, kanalisatsiooni renoveerimine: 120000 eurot

Annetused: 2000 eurot

TULUD KOKKU: 491352,50 eurot

KULUD

Isikliku abistaja teenus nägemispuudega inimestele: 231500 eurot

Isikliku abistaja teenuse omaosalus: 6000 eurot

Infomaterjalide valmistamine nägemispuudega inimestele: 3400 eurot

Nõustamisteenused: 3600 eurot

Hasartmängumaksunõukogu – Tallinna Puuetega Inimeste Koda tegevusprojekt: 1237 eurot

Kaasamine terviseedendusse: 1615,50 eurot

Huviringid: 3000 eurot

Orkestri tegevus: 1000 eurot

Personalikulud (koos riiklike maksudega): 20000 eurot

Rentnike kommunaalkulu: 13500 eurot

Rentnike küttekulu: 13500 eurot

PPÜ kommunaalkulud

(elekter, vesi, prügi, valve): 2500 eurot

PPÜ küttekulu: 3500 eurot

Tondi 8a maamaks: 807 eurot

Tondi 8a kindlustus: 626 eurot

Raamatupidamine: 3600 eurot

Sideteenused, koduleht: 700 eurot

Joogivesi: 350 eurot

Majapidamis- ja kontoritarbed: 1400 eurot

Maja hooldus: 3000 eurot

Koristusteenus: 6300 eurot

Ehitusprojektide omaosalus: 120000 eurot

KULUD KOKKU: 441135,50 eurot

SALDO: 50217,00 eurot

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek 12. juunil kell 11

Põhja-Eesti Pimedate Ühing annab teada, et ühingu üldkoosolek toimub 12. juunil Tondi 8a saalis algusega kell 11:00.
Üldkoosoleku päevakord:

1. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2020 aasta majandusaasta aruande kinnitamine
2. Juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasu maksmise korra kinnitamine

Info liikmetele ja arutelu
ARTIKLI LÕPP.

Selgitusena üldkoosoleku päevakorra teise punkti juurde

Tekst: Artur Räpp

12. juuni üldkoosoleku päevakorra teise punkti juures teeb juhatus ettepaneku sätestada kord, kuidas maksta juhatuse liikmele, kes pole juhatuse esimees, juhatuse liikme tasu. Praegune kord võimaldab maksta juhatuse liikme tasu üksnes juhatuse esimehele. Juhatuse liikmele võib maksta tasu, kui ta saab seda sihtfinantseeritud allikast, näiteks mõnest projektist või sihtotstarbelisena annetatud rahast. Elu on aga kujunenud nii, et enamikel juhatuse liikmetel on olemas ka teine palgaline põhitöö, mis ei jäta piisavalt aega, et täita üksi täies ulatuses neid kohustusi, mis on varasemalt esimehel olnud. Juhatus on juba igapäevast korraldamistööd ühingu töötajatele jaganud, kuid ikka on asju, mis jäävad kui eikellegi maale. Lahenduseks võiks olla ülesannete suurem jaotamine juhatuse liikmete vahel ja kuna ülesanded võtavad kuus vahel isegi kümneid tunde, siis näha võimalust ka mõõdukalt seda tööd kompenseerida. Tasu maksmise korra peab kehtestama üldkoosolek, sest üldkoosolek võtab juhatuse liikmed ametisse, kontrollib nende tööd ja tasustab või ei tasusta seda.

ARTIKLI LÕPP.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2020. aasta tegevusaruanne

Käesolev tegevuskava on 22. aprilli juhatuse koosoleku otsusega esitatud majandusaasta aruande koosseisus kinnitamiseks 12. juuni 2021. aasta üldkoosolekule.

2020. aastal järgis Põhja-Eesti Pimedate Ühing, edaspidi Ühing, oma tegevuses Ühingu põhikirja, arengukava ja tegevuskava.

31. detsember 2020 seisuga kuulus Ühingusse 433 liiget. Sel aastal astus Ühingusse 6 inimest ja liikmete nimekirjast kustutati 9 inimese nimi.

2020. aastal juhtis Ühingu tegevust 7-liikmeline juhatus koosseisus: Kristiina Peetsalu (esimees kuni 30.06.2020), Janne Jerva (aseesimees), Artur Räpp, Kert Küla, Margus Kiin, Jaanus Riimets ja Ahti Tomp.

2020. aastal toimus üks Ühingu üldkoosolek ja 11 juhatuse koosolekut.

Ühingu esimees Kristiina Peetsalu töötas 2020. aastal palgalisel osakoormusega ametikohal. Brutotasu Kristiina Peetsalu esimehena töötatud kuue kuu eest oli 175,39 eurot. Lisaks töötasid Ühingus põhikohal tegevjuht, juhiabi, majahoidja ja alates 01. oktoobrist tegevuskeskuse juht. Nende brutopalk oli kokku 5494 eurot, millele lisandus sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse makse. Lisaks neile töötasid osalise koormusega ringide ja pikaajalise kaitstud töötamise (PKT) juhendajad, PKT teenusel olevad töötajad ja teised töötajad, kelle töötasud ja seonduvad maksud tasuti projektidest ja teistest sihtotstarbeliselt rahastatavatest allikatest.

2020. aastal olid Ühingu peamisteks tegevussuundadeks:

Ühingu võimekuse suurendamine ja Ühingu finantsolukorra parandamine.

Nägemispuudega inimeste iseseisva toimetuleku parandamine, liikmete tööhõive, esmatasandi rehabilitatsioon ja nõustamine, liikmete huvide eest seismine, sportliku, huvialaliste ja vabaaja tegevuste korraldamine. Tehti tööd info edastamise tagamiseks. Lisaks mainitud tegevusvaldkondadele jätkus Tondi 8a maja haldamine ning remonditööd.

Ühingu tegevusele jättis jälje Covid-19 poolt põhjustatud kriis. Kriisi tõttu lõpetas Eesti riik väikeprojektide rahastamise, mis mõjus Ühingu tööle halvasti. Mitmed üritused lükkusid kevadelt teistele aegadele või jäid ära.

Ühingu 2020. aasta töös paistsid silma järgmised tegevused:

Pikaajalise kaitstud töötamise teenuse raames toimis kuni 18 töökohta kuus järgmiste ametitega: käsitöömeister, IT-konsultant, audiofailide redigeerija, puhastusteenindaja, majahoidja, kogemusnõustaja, massöör.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu maja paremaks üles leidmiseks pandi PPÜ juurde viiva sissesõidu tee äärde üles kaks suunaviita.

Korrastati mitme renditava ruumi seisukorda, põhiliselt tehti elektrihooldustöid nagu pistikupesade ja valgustite vahetus ning elektrisüsteemi korrastus.

Käivitati Ühingu käsitöö müüki internetis, Facebooki ja Ühingu kodulehe kaudu.

Alates 1. jaanuarist 2020 hakkas kehtima Ühingu uus põhikiri.

Ühingu töös oli olulisel kohal info levitamine Ühingu, nägemispuude ja nägemispuudega inimeste võimete ja probleemide kohta. Eriti edukaks kujunes Facebookis korraldatud kampaania „Mis on pildil valesti?“, millega juhiti inimeste tähelepanu nägemispuudega inimesi tänavatel varitsevatele ohtudele. Kampaania jõudis kokku enam kui 200 000 inimeseni. Microsoft Eestilt saime annetusena kätte 5 sülearvutit.

Mitmes valdkonnas tehti tihedat koostööd Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Pimedate Liidu ja mitme teise organisatsiooniga.

Olulisel määral panustati ligipääsetavuse parendamisse, osaledes nõupidamistel ja tehes ettepanekuid ligipääsetavuse parendusteks.

Ühing tegi tihedat koostööd Eesti Toidupangaga, neilt saadud toiduabi oli Covid-19 kriisi olukorras väga oodatud.

Aruandeaastal töötasid järgmised Ühingu juhatuse poolt kokku kutsutud tööorganid:

Infolehe Kuukiir toimetus: Mirja Räpp (peatoimetaja), Eduard Borissenko, Jaanus Riimets, Vello Vart;

Põhikirjakomisjon: Artur Räpp, Eduard Borissenko, Kristiina Peetsalu, Christel Sogenbits;

Põhivarakomisjon: Janne Jerva, Helen Künnap, Kristiina Peetsalu, Heiki Sookruus (kuni august 2020) ja Ahti Tomp ning Liisa Lokke (alates august 2020);

Ligipääsetavuse komisjon: Artur Räpp, Eduard Borissenko, Avo Falkenberg, Ališer Hožanijazov, Priit Kasepalu, Kert Küla, Viktor Paring, Jakob Rosin, Christel Sogenbits;

Info töörühm (eesmärgiks info vahetus Ühingu meililistide, kodulehe ja Facebooki lehe kaudu): Helen Künnap, Kristiina Peetsalu, Viktor Paring, Artur Räpp, Mirja Räpp ja Ahti Tomp.

Komisjonide töö toimus vastavalt vajadusele.

PPÜ puhkpilliorkestri juhatus: Ahti Tomp ja Eduard Borissenko.

Haridus, rehabilitatsioon ja ligipääsetavus:

Jätkati tööd Tallinna linna invakomisjonis (Janne Jerva) ja antud komisjoni ekspertide töörühmas (Artur Räpp);

Aidati kaasa füüsilise keskkonna ligipääsetavuse parendamisele ning ligipääsetavamate tarkvarade ja e-teenuste loomisele, tehes selleks koostööd Eesti Pimedate Liidu ja teiste organisatsioonidega;

Ühingus töötas nägemispuudega inimestele kohandatud arvutiklass, kus oli võimalik kasutada ka lugemistelerit. Arvutiklassi kasutas ka MTÜ Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus oma koolituskursuste läbiviimiseks.

Tegeleti väga aktiivselt koos Tallinna Transpordiameti ning Keskkonna- ja Kommunaalametiga Tallinnas liikumise tingimuste parendamiseks. Sealhulgas tehti Tallinna Transpordiametiga koostööd uute busside kohandamise küsimuses. Koostööd arendati ka elektritõukerattaid laenutavate firmadega vähendamaks e-tõukerataste kasutajate poolt tekitatavaid ohtlikke olukordi.

Sport:

Ühingus tegeleti regulaarselt järgmiste spordialadega:
Pimedate lauatennise treeningud;
Joogatreeningud;
Kabe-male treeningud;

Toimusid regulaarselt ühingusisesed male-kabevõistlused ja koostöös Eesti Pimedate Spordiliiduga üks üle-eestiline male ja kabe võistlus;

Kultuur ja vaba aeg:

2020. aastal toimusid regulaarselt Ühingu puhkpilliorkestri proovid. Orkester andis kokku 5 kontserti: augustis tähistati Kullamaal maestro Vello Loogna 80-ndat juubelit, lisaks esineti valge kepi päeval Tondi 8a saalis, Nõmme Kultuurikeskuses, orkester osales Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Puhkpillimuusika Ühingu aastakontserdil.

Ühingu solistid Vello Vart ja Ene Raissar esinesid mitmel Ühingu korraldatud kontserdil;

Ühing korraldas 2020. aastal mitmeid vabaaja üritusi. Igaaastane oluliseim üritus, jõulupidu, jäi viiruse ohu tõttu ära, selle asemel saatis PPÜ oma liikmetele ja koostööpartneritele jõulutervituse Ühingu ansambli salvestusega;

Valge kepi päeva puhul viis Ühing Facebookis läbi kampaania „Mis on pildil valesti?“, millega juhiti tähelepanu tänavatel liiklemise kitsaskohtadele.

Pakuti Ühingu liikmetele võimalust osa saada kultuurist. Nt vaadati Vene teatris tükki „Kirsiaed“, toimusid väljasõidud Padise kloostri ja Vargamäele, külastati Meremuuseumi.

Ühingu liikmete lastele suunatud projektide raames käidi lastega viikingite külas, jõulu ajal külastati Kuristu talu miniloomaaeda.

Korraldati e-kingilaat, kus müüsime oma inimeste toodangut.

Ühingu lauluklubi käis Kaia Nõlvaku eestvedamisel koos 9 korda;

Ühingu liikmetel oli võimalik osa võtta keraamikaringist ja kududa kangastelgedel kaltsuvaipa;

Töötas Ühingu ansambel, juhendaja Liisi Aomets.

Lisaks oli Psühhosotsiaalse grupitöö raames võimalik osa saada toiduvalmistamise, viltimise ja Zumbat tutvustavates töötubades.

Info edastamine ja üldsusega suhtlemine:

2020. aastal ilmus 10 numbrit infolehte Kuukiir listis Teade, Ühingu kodulehel ning koostöös Eesti Pimedate Raamatukoguga helivariandis ja e-tekstina;

Ühing haldas ja uuendas oma kodulehte (www.ppy.ee). Kodulehega tegeles peamiselt tegevjuht. Oluliselt aktiivsemalt edastati infot Ühingu Facebooki lehel. Selle peamiseks eestvedajaks on Viktor Paring, Liisa Lokke, Helen Künnap, samuti Artur Räpp;

Infot edastati viie listi kaudu: Teade (220 liiget), Juhatus (14 liiget), venekeelne list Ru (45 liiget) ja Arvuti (35 liiget).

Suurema osa listide haldamisest teostas Artur Räpp, kellele oli abiks Viktor Paring;

Ühingu juhatuse liikmed andsid intervjuusid järgmistele meediakanalitele või neis kajastati Ühingu tööd: ERR, ETV, ETV+, Eesti Päevaleht, Postimees.

Tööhõive:

Aidati liikmeid riiklike tööturuteenuste hankimisel nii neid nõustades kui ka toetades taotluste esitamisel. Pakuti pikaajalise kaitstud töötamise ja kogemusnõustamise teenust.

2020. aastal läbi viidud projektidest ja rahataotlustest:

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt finantseeritud teenused ja projektid:

Isikliku abistaja teenus (97 teenuse saajat);

Töö- ja rakenduskeskuse tegevuse toetus;

Infomaterjalide kohandamise teenus (ca 30 teenuse saajat);

Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele ühistegevuses osalemise võimaldamine (ca 65 osalejat);

Psühhosotsiaalne grupitöö nägemispuudega inimestele (ca 30 teenuse saajat);

Ühingu liikmete laste vaba aja sisustamine (ca 25 osalejat);

Kogemusnõustamise teenus;

Sotsiaalkindlustusamet:

Pikaajaline kaitstud töö (20 teenuse saajat ja 5 juhendajat)

Tallinna Kultuuriamet:

PPÜ Puhkpilliorkestri kontserdid.

Hasartmängumaksu Nõukogu Tallinna Puuetega Inimeste Koja kaudu:

Infolehe Kuukiir väljaandmine ja ürituste korraldamine.

Põhilisteks projektide ja rahataotluste kirjutajateks olid Liisa Lokke, Janne Jerva ja Ahti Tomp.

Mitterahastatud taotlused:

Sotsiaalministeerium:

„Kaasatust suurendavad teenused ja tegevused nägemispuudega inimestele“

Tallinna Kesklinna Valitsus:

Ühingu Puhkpilliorkestri kontserdid Tallinna Vanalinna Päevadel

Riigi Tugiteenuste Keskus:

PKT hange 2021 aastaks pealkirjaga „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2021 Sotsiaalkindlustusametile“

2020. aastal oli Ühing järgmiste organisatsioonide liige:

Eesti Pimedate Liit (esindajad: Janne Jerva, Artur Räpp, Eduard Borissenko ja Kert Küla);

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (esindajad: Kristiina Peetsalu ja Margus Kiin ning Eduard Borissenko (alates märtsist 2020));

Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus (esindajad: Julia Kabanova, Priit Kasepalu ja Artur Räpp);

Pimedate Töökeskus Hariner (esindajad: Eduard Borissenko ja Kert Küla (alates märtsist 2020));

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (esindaja: Janne Jerva).

Eesti Pimedate Liit pakkus ühingute eestvedajatele korraldatud matkapäeval, andis välja ajakirja Valguse Kaja, mida levitas tasuta oma liikmete hulgas, arendas füüsilise ja sotsiaalse keskkonna ligipääsetavust nägemispuudega inimestele. Tallinna Puuetega Inimeste Koda pakkus meie liikmetele mitmesuguseid koolitusi, seminare ja vabaajaüritustest osavõtu võimalusi. Koostöös Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskusega korraldati mitmeid rehabilitatsioonialaseid kursusi.

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik toetas Ühingut teadmistega majanduslikul toimetulekul ja sotsiaalse ettevõtluse rajamisel ning esindas Ühingut antud valdkonnas Eesti tasandil.

2020. aastal tegi Ühing koostööd veel järgmiste organisatsioonidega:

Mittetulunduslikud organisatsioonid:

Eesti Pimemassööride Ühing, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Spordiliit, MTÜ Jumalalaegas, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Toidupank ja Eesti Tervisedenduse Ühing.

Riiklikest, kohaliku omavalitsuse asutustest ja äriettevõtetest tehti tihedamat koostööd mitme Tallinna Linnaameti, Eesti Pimedate Raamatukogu, Kaitseressursside Ameti ja Tallinna Ülikooliga ning Duchamp OÜ-ga.

Märkimisväärselt tihe oli koostöö Sotsiaalkindlustusametiga.

Ühingu olulisemad tegevussuunad 2021. aastal on:

Ligipääsetavuse suurendamine infole;

nägemispuudega inimeste sotsiaalset aktiivsust toetavate teenuste arendamine;

nägemispuudega inimeste tööhõive parandamine;

füüsilise ja sotsiaalse ligipääsetavuse parandamine;

avalikkuse teavitamine nägemispuudega inimeste vajadustest;

tegevus- ja kaitstud töökeskuse teenuse arendamine ja selleks vajalike ressursside leidmine;

Tondi 8a hoone rekonstrueerimisprojekti etapiviisiline elluviimine ning selleks vajalike ressursside leidmine.

ARTIKLI LÕPP.

In Memoriam Avo Falkenberg

Seal kus sulgub eluraamat

algab mälestuste maa...

 in Memoriam Avo Falkenberg

              30.07.1950- 11.02.2021

11. veebruaril 2021 lahkus meie seast mitmel alal andekas ja haruldaselt visa mees, Avo Falkenberg. Lapsena kaotas ta tulistamise tagajärjel nii nägemise kui ka käe. Hoolimata sellest oli ta juba lapseeas väga aktiivne - tegi usinalt sporti ja õppis mängima trompetit. Aastal 1962 sai temast matkaklubi liige. 1965-ndal saavutas ta matkamises kolmanda järgu. Spordialadest tegeles Avo kergejõustiku, suusatamise ja pimelauatennisega. Pärast Emajõe kooli lõpetamist läks ta tööle Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi metallijaoskonda.

Avo astus ka kombinaadi puhkpilliorkestrisse. Trompetit mängis ta heal tasemel ilusa tooniga. Hiljem asus Avo tööle trükikotta "Vaba Maa" masinladujana. Sealt siirdus ta Heli- ja Punktkirjakeskusse praeguse nimetusega Eesti Pimedate Raamatukogusse. Raamatukogus oli ta punktkirjas raamatute toimetaja ning tootja elu lõpuni. Väärib imetlust, et ühe käega mees suutis nii kaua punktkirjas raamatuid toimetada ja toota. Ka keelte õppimises oli Avo andekas. Ta omandas heal tasemel inglise ja soome keele ja põhiliselt iseõppimise teel. Avo oli ka hea orienteeruja. Kõiges, mida ta tegi, oli ta täpne ja põhjalik. Avo Falkenberg on kahtlemata silmapaistev isiksus, tehes edukalt nii tööd kui sporti.

Põhja- Eesti Pimedate Ühing avaldab sügavat kaastunnet abikaasa Anne Falkenbergile ja Avo lähedastele.

ARTIKLI LÕPP.

On tulemas pimedate ja vaegnägijate pärimuse kogumine

Tekst: Helen Künnap

Aasta pärast, 2022 aasta kevadel, tähistab Põhja-Eesti Pimedate Ühing oma 100. aasta juubelit. Sel puhul toimub mitmeid üritusi, sealhulgas valmistatakse ette ajalool põhinevat teatrilavastust ja fotonäitust. Lavastust ja näitust kavandades mõistis töögrupp, et on vaja korraldada pimedate ja vaegnägijate pärimuse kogumise kampaania. Me teame pimedate ja vaegnägijate minevikust vähe, fotosid on hoopis napilt ning aeg kustutab järjest sedagi, mis hetkel veel olemas on. Nii alustataksegi kevadest tekstides, fotodes, heli- ja videosalvestustes kajastuvate mälestuste kogumisega.

Kogumisele oodatakse järgmisi pimedate ja vaegnägijatega seotud materjale:

1. tekste:

         •        kevadel algavast küsitlusest osavõttu;

         •        mälestusi, situatsiooni- ja juhtumikirjeldusi, elulookirjeldusi;

         •        pimedate ja vaegnägijate mängude kirjeldusi;

         •        blogipostitusi;

         •        Facebooki- ja teiste sotsiaalmeediakanalite postitusi;

         •        kirju.

2. teemaga haakuvaid ja pimedate või vaegnägijate elu kajastavaid fotosid, heli- ja videosalvestusi.

Kogumisel võivad osaleda kõik Eesti pimedad ja vaegnägijad, esitades enda ja enda ümbritsevaga seotud materjale, aga ka nägijad, kes on olnud kas mingi loo või situatsiooni osalised. Samuti võib saata materjali, mis kajastab mõne lähedase või tuttava elu. Kogumisel võivad osaleda igas vanuses inimesed (sealhulgas ka lapsed).

Materjalid võivad olla esitatud nii eesti kui ka vene keeles.

2022 aasta algul antakse materjalid säilitamiseks üle Eesti Rahvaluule Arhiivile.

Kogumine toimub käesoleva aasta maist kuni septembrini. Täpsemat infot mälestuste korjamise läbiviimisest levitatakse Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ja Eesti Pimedate Liidu infokanalites.

2021 aasta valge kepi päeval toimub kogujatele tänusündmus, kus premeeritakse parimaid.

ARTIKLI LÕPP.

Viirus, hirmud ja vaktsiin

Tekst: Jaanus Riimets

 Mul on üks igapäevane heliline traditsioon, millel on pühapäeval veidi teine vorm. Kuulan iga pealelõunal raadio Kadi soovikontserti, pühapäeviti aga raadio Kadi šlaagrisaadet või enamasti hoopis YouTube’ist Georg Otsa kodukontserti „Mister X“. Mu Georg Otsa kuulamise traditsioon sai alguse eelmisel aastal, kui tähistati laulja 100. sünniaastapäeva. Praegugi kirjutan seda viiruse ajast rääkivat artiklit just peale maestro laulude kuulamist. Aga mis sel kõigel on tegu viirusega? Minu jaoks on.

Viimane kontsert, kus me paljude „Kuukiire“ lugejatega koos käisime oli just Georg Otsa ja Jaak Joala laulude kontsert Alexela kontserdimajas 4. märtsil. Paar päeva enam kui nädal hiljem kehtestati vabariigis eriolukord ja eriline olukord on jätkunud sealtsaadik. Kummati olin ka ise kontserdi ajal nohune ja köhane, kuigi perearsti veendumuse järgi mitte selles viiruses. Aga hirmud ja suur ebakindlus olid juba siis üsna inimeste meeltes, inimesed ei teadnud, mis veel järgmisena juhtuma hakkab. Kõige suuremat hirmu sünnitabki teadmatus, alati.

Hirm

Kõik totalitaarsed režiimid alates inkvisitsioonist ja lõpetades stalinlike ja natslikega on alati apelleerinud hirmule, et oma destruktiivsust ellu viia. Nende aegade kohta on öeldud: “Kõige taga oli hirm.“ Ka praegu kasutavad destruktiivsed jõud viiruse olukorda ära ja külvavad usaldamatust arukasse tõenditel põhinevasse meditsiini ja sellega seoses ka riigiorganitesse, kes seisavad selle eest, et ei tekiks kaost. Kaos aga ongi destruktiivsete jõudude eesmärgiks, sest ainult siis on neil mingigi edulootus.

 Ei mäleta enam, millal esimest korda ilmusid teated imeravimist MMS, mis iseenesest on üks puhastusaine, sarnane sellega, millega hoitakse bakterivabad ujulad ja veekeskused, eelkõige basseinid ja mullivannid. Üks minu nõrkusi on saun ja spaa mõnud, nii tean, et pärast basseinist tulekut tuleb alati duši all käia. Kui lähtuda MMS—i propageerijate mõtteviisist, siis pesen endalt maha väärt ravimi. Üsna hiljuti kleebiti mitmes paigas üles reklaamplakatid, mis propageerisid sedasama MMS-i kui edukat viiruseravimit. Lisaks pseudoravimi müügireklaamile sooviti oma mittetulundusühingule koguda annetusi, et veel enam seda ilma igasuguse teadusliku aluseta pseudoravimit propageerida. Õnneks korraldati asjad nii, et need kuulutused ei saanud kaua esil olla. Inimesi tuleb ikka kaitsta ja seda ka siis kui hirmunud inimene ise ohte päriselt ei teadvusta. Kõige suuremat ohtu ei kujutagi alati niinimetatud imeravimid ise, kui see, et loobutakse ainsast, mis võib aidata, see tähendab teaduslikult põhjendatud ravist, mille alla kuulub ka vaktsineerimine.

Vaktsiin

 Olen ise juba esimese vaktsiinidoosi kätte saanud ja ootan teist maikuu alguses. Minul mingeid komplikatsioone polnud ja rõhuval enamusel neist, kes minu tutvusringkonnas on vaktsineeritud pole ka erilisi kõrvaltoimeid olnud. Muidugi pole ükski vahend ilma võimalike kõrvalmõjudeta, seda enam vaktsiin, mis pole aastatki vana. Kuid majanduses, poliitikas, sõjas ja eriti meditsiinis on tarvis ratsionaalselt ilma emotsioonideta kaaluda kõiki fakte ja teha selgepealisi otsuseid. Hiljuti ühes Aktuaalses kaameras toodi välja selged arvud vaktsineerimise kasuks. Oht viirusesse surra on neljakohalise arvu kordades võrra suurem kui oht vaktsiinist olulist tervisekahjustust saada. Keegi perearst ütles, et Ibuprofeen on tunduvalt suuremate võimalike kõrvalmõjudega kui vaktsiin. Sama kehtib enamike ravimite kohta. Pole tarvis enamat kui lugeda iga ravimi karbis olevat infolehte. Retseptiravimite infolehed on ka internetis kättesaadavad.

 Keerulistel aegadel vajame kõige enam just seda, mis selliste aegade hirmudejadas võib meid maha jätta: arukat talupojamõistust ja usaldust professionaalide suhtes. Kõlakad pole ühegi teema juures mõtlevale inimesele asjakohased, aga terviseküsimustes on need lausa vastunäidustatud.

ARTIKLI LÕPP.

Kogemusi kirjeldustõlkega

Tekst: Jaanus Riimets

 Päris esimesi kordi sain kirjeldustõlkest osa filmide ühisvaatamistel koos teiste nägemispuudelistega. Neid ühisvaatamisi korraldas kirjeldustõlke maaletooja Sylvi Sarapuu. Kui ma ei eksi, siis esimene kord oli Haapsalu sotsiaalmajas, kus vaatasime filmi „Sügisball. “ Nüüdseks on võimalused oluliselt avardunud ja ühisvaatamisi –kuulamisi ei korraldatagi enam. Pole ka mõtet, sest filme võib osta poest-olen isegi ostnud-, laenutada Eesti Pimedate raamatukogust, vaadata-kuulata ERR erinevatest kanalitest, ka portaalist Jupiter. Olen paljusid filme kunagi veidi nägevana ka päriselt näinud, aga piirangutega. Nägemisjääk oli mul üsna vilets ja eriti kehva oli nägemisulatus. Seega kui nägin ekraanilt üht detaili, siis samal ajal teist detaili enam ei näinud, aga film keris ju kogu aeg edasi.

Tänu kirjeldustõlkele sain näiteks filmidest „Viimne reliikvia“ ja Lutsu filmide „Suvi“ ja „Sügis“ palju uut. Mitte ainult otseselt pildikirjelduse osas, vaid ka teksti ekraanil ei olnud ma näinud. Nii sain teada, et „Sügise“ stsenarist oli mu lemmikkirjanik Mats Traat. Teadsin küll tema eluloost, et ta on sellealase haridusega, aga tema poolt kirjutatud filme kõiki ma ei teadnud.

Viimane film, mida vaatasin oli „Ristumine peateega“ viimaste pühade ajal. Olin seda enne ka näinud, aga ilma kirjeldustõlketa. Elamus pärast filmi vaatamist oli igatahes teine kui ilma kirjeldustõlketa. Selles filmis on suhteliselt vähe sündmusi, põhiline konflikt on verbaalselt väljenduv, aga olukorra hea kirjeldus andis ikka palju juurde. Kutsun kõiki kasutama võimalusi- ka veebis olevaid-, et rohkem eesti kinokultuurist osa saada. Ja kes oskavad võõrkeeli, siis ka mujal maailmas tehakse filmidele kirjeldustõlget.

ARTIKLI LÕPP.

Kirjeldustõlkega filmid Eesti Pimedate Raamatukogus

Tekst: Priit Kasepalu,

Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht

Millised kirjeldustõlkega filmid on raamatukogus?

Eesti Pimedate Raamatukogus on praegu 78 filmi. Raamatukogu on saanud need mittetulundusühingult Kakora või produtsentidelt või ostnud kauplustest. Filmid on salvestatud DVD-dele. Tavaliselt on ühel plaadil üks film, kuid lühifilme võib plaadil olla ka mitu. Igast filmist on laenutuses tavaliselt üks eksemplar.

Infot laenutuses olevate kirjeldustõlkega filmide kohta saab küsida, helistades raamatukogu laenutustelefonile 674 8212, või otsida seda e-kataloogist URRAM.

Kataloogini URRAM jõuab kõige hõlpsamalt kahel moel. Võib teha Google otsingu, trükkides otsingukasti sõna "URRAM". Esimese tulemusena annab Google URRAM kataloogi ehk veebilehe www.lugeja.ee. Kataloogini jõuab ka Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehe www.epr.ee pealehelt, kus avada link "URRAM".

Vaja on otsida, millised videosalvestised on Eesti Pimedate Raamatukogus. Nägija, kes kasutab arvutihiirt, ja pime huviline, kes kasutab ekraanilugemistarkvara JAWS, kirjeldavad otsingu tegemist erinevalt.

Nägija selgitus. Rippmenüüst "Kõik raamatukogud" valida "Eesti Pimedate Raamatukogu" või sisestada raamatukogu nimetus. Raamatukogu nimetuse kohal olevasse otsingukasti kirjutada sõna "videosalvestis" ja teha otsing. Sõnu ei ole vaja jutumärkidesse panna. Kirjutise tekstis on jutumärke kasutatud parema arusaadavuse pärast.

Tuntud arvutiasjatundja Artur Räpp pakub Kuukiire lugejatele-kuulajatele, kes kasutavad JAWSi, ühe võimaluse selle otsingu tegemiseks.

Lehel vajuta e tähte. Jõuad kirjutamisväljani.

Selleks, et saaks kirjutama hakata, vajuta Enter.

Kirjuta otsitav sõna "videosalvestis".

Vajuta ühe korra TAB klahvi. Peaksid jõudma nupuni "Kõik kogud" (button kõik).

Vajuta sellel Enter. Avaneb filtreerimiskast. Sinna kirjuta "Eesti Pimedate Raamatukogu" ja vajuta kinnitamiseks Enter.

Vajuta ühe korra TAB klahvi. Jõuad otsingu alustamise nupuni. Selle nimi on simpleSearchSubmit.

Sellel vajuta Enter või tühik.

Süsteem mõtleb mõnda aega. Kui kaua, see on väga kõikuv.

Otsingut tehes saab liikumisel e tähe asemel ka vaid TAB klahvi kasutades hakkama. Aega võtab rohkem, kuid käske, mida meelde jätta, on vähem. TAB klahvi kasutamisel saab kirjutamisväljale jõudes kohe kirjutama hakata.

Arturi selgituse lõpp.

Otsingu tulemusena tekib laenutuses olevate kirjeldustõlkega filmide loetelu ja saab alustada filmide otsimist. Võimalik on sorteerida pealkirja ja autori järgi, uuemad ees või vanemad ees. Valida saab tulemuste arvu lehel 10 kuni 50. Kataloog järjestab filmid loetelus pealkirja algustähe järgi ja igal lehel 10 filmi. Filme ongi mõttekas sorteerida just pealkirja järgi. Artikli kirjutamise ajal oli loetelus 77 kirjet ning esimesed viis kirjeldustõlkega filmi olid 1944, Ada + Otto, Deemonid, Detsembrikuumus ja Distants.

Kui kirjutada otsingukasti sõna "kirjeldustõlkega", ei saa täpset tulemust. Nii otsides on loetelu lühem - osa kirjeldustõlkega filme ei tule välja. Vahe tuleb sellest, et kataloogis ESTER, millest võetakse kaubanduslike filmide kirjed, ei ole nende pealkirjade väljal sõna "kirjeldustõlkega", on ainult "videosalvestis". Tehes otsingut sõnaga "videosalvestis" satub loetellu aga ka mõni film, millel ei ole kirjeldustõlget, isegi ka üks helisalvestis, mille pealkirjade väljal on sõna "videosalvestis".

E-kataloog URRAM ei ole vormistatud eriti pimedasõbralikuna. Filme otsides tuleks liikuda noolega alla. Ekraanilugeja JAWS ütleb filmi kohta esmalt, et on kaanepilt, ehk DVD kaanekujundus. Siis loeb ette pealkirja ja selgituse, et tegemist on kirjeldustõlkega videosalvestisega, ilmumisaasta ja seejärel lingi pealkirja "Loe lähemalt". Sellelt lingilt leiab andmed filmi kohta. Märgitud on näiteks režissöör, stsenarist, operaator, produtsent, kirjeldustõlke koostajad, filmi valmistanud firma ja filmi kestus.

Kui pealkirja juures ei ole märgitud, et filmil on kirjeldustõlge, võikski sellel lingil olevat uurida. Kirjeldustõlke olemasolu võib selguda märksõnade alt või märkustest. Märgitud võib olla näiteks: "Film eesti (ka vaegnägijate tõlge) keeles, subtiitrid eesti (vaegkuuljate tõlge), inglise ja vene keeles."

Infot hiljuti kogusse lisandunud kirjeldustõlkega filmide kohta leiab ka raamatukogu kodulehel ja Veebiraamatukogus olevast Raamatututvustajast.

Raamatukogu laenutuses on enamik eestikeelse kirjeldustõlkega filme, mille valmimise kohta on info saadud. Siiski võib juhtuda, et mõnd uuemat kogus veel ei ole.

Kuidas kirjeldustõlkega filme raamatukogust laenata?

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejail on võimalik laenata korraga kuni viis kirjeldustõlkega filmi. Pärast vaatamist-kuulamist tuleb need raamatukogule tagasi saata või tagasi tuua. Tagastamistähtaeg on 14 kalendripäeva ja seda on võimalik pikendada kaks korda, kui teised lugejad filmi laenata ei soovi.

Kui tellida üks DVD-l olev kirjeldustõlkega film, peaks Omniva kaubamärki kasutava Aktsiaseltsi Eesti Post postiljon tooma selle väga suure tõenäosusega lugeja kodupostkasti nagu CD-del heliraamatudki. Kui soovitakse laenata aga mitu kirjeldustõlkega filmi, saadetakse need lugejale pakina. Postiljon paneb tavaliselt postkasti paki väljastusteate ja pakile tuleb postkontorisse või postipunkti ise järele minna. Eesti Pimedate Raamatukogu tasub saatekulud. Juhul, kui lugeja soovib lasta paki endale postkontorist või postipunktist koju tuua, tuleb tal selle teenuse eest aga endal tasuda. Kirjeldustõlkega filme on pärast nende vaatamist-kuulamist raamatukogule tagasi saata kõige hõlpsam postkontorist või postipunktist. Tagasisaatmise kulud tasub raamatukogu.

Kirjeldustõlkega filme saab laenata Eesti Pimedate Raamatukogust kohapealt ja Põhja-Eesti Pimedate Ühingu laenutuspunktist. Mõlemasse saab need ka tagasi viia. Praegu, koroonaviiruse laialdase leviku ajal, toimub laenutamine kontaktivabalt. Kirjeldustõlkega filmid pannakse nagu tellitud heliraamatudki kokku lepitud ajaks raamatukogu fuajee paremas nurgas asuvale lauale või viiakse neljapäeviti kella 14-ks Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõturuumi.

Põnevaid tunde koos kirjeldustõlkega filmidega!

ARTIKLI LÕPP.

Kuidas vaadata kirjeldustõlkega filmi DVD-plaadilt

Tekst: Artur Räpp

Kui te olete ostnud poest kirjeldustõlkega filmi või laenutanud sellise filmiga DVD-plaadi Eesti Pimedate Raamatukogust, tuleb lahendada küsimus, kuidas sealt plaadilt kirjeldustõlge üles leida ja käima panna.

Kõigepealt vahenditest. DVD tuleb pista DVD-mängijasse. Te võite kasutada eraldiseisvat DVD-mängijat, sellist, mis ühendatakse teleri külge, või vaadata seda arvutist. Kui teie arvutil puudub DVD-mängija, teil on näiteks sülearvuti, siis saate igast arvutipoest osta USB kaabli abil arvuti külge ühendatava DVD-mängija. Tõenäoliselt leiate sellise ka suuremast elektroonikapoest. Need ei maksa palju, paarkümmend eurot.

Kui vaatate filmi Windows 10 kasutavas arvutis, peab teil arvutisse paigaldatud olema sobiv tarkvara. Windows 10 ise DVD-plaate ei mängi. Sobib näiteks VLC meediamängija. See on tasuta tarkvara. VLC meediamängija, inglise keeles VLC mediaplayer, kodulehe leiate internetiotsinguga üsna hõlpsalt. Laadige see alla, paigaldage ja häälestage arvuti nii, et meediaplaate avataks automaatselt VLC meediamängija abil. Paluge vajadusel targemalt abi.

Kui vajalik häälestamistöö on tehtud, pole muud kui DVD-plaat DVD-mängijasse ja loota, et plaadil läheb kirjeldustõlke rada automaatselt käima. Osad uuemad DVD-plaadid ongi just nii lihtsaks häälestatud. Kahjuks küll mitte kõik.

Kui käima läheb ilma kirjeldustõlketa film, tuleb vahetada helirada. Vastav valik on menüü Audio alammenüüs Audiorada. Heliriba vahetamise käsu jaoks on ka kiirklahv. Selleks  on nõrk b, b nagu sõna banaan esimene täht.

Kui peale DVD-sisestamist ja VLC meediamängija käivitumist jääks nagu plaat ühele kohale seisma, muusika kordub, kuid midagi ei toimu, olete DVD-peamenüüs. Sealt edasi pääsemiseks vajutage klaviatuuril Enter ehk eestikeelse nimetusega sisestusklahvi. Peale seda võib vaja olla tühikuklahvi vajutamist, et film käivitada.  Mõne eriti kapriisse DVD-plaadi puhul tuleb Mängi menüü alammenüüst Peatükk valida järgmine peatükk, kuid nii kapriisseid isendeid esineb õnneks harva.

Kordan kõige vajalikumaid klahve.

Enter ehk sisestusklahv aitab DVD-peamenüüst edasi

Vajadusel tuleb kasutada menüü Mängi alammenüüvalikut Peatükk

Tühiku klahv käivitab mängimise või paneb mängimise pausile

Nõrk B täht vahetab helirada

Heliraja vahetamise valikud asuvad menüüs Audio alammenüüvaliku Audiorada all

Nool üles ja alla muudavad heli valjust

Nool vasakule ja paremale liiguvad filmis vastavalt 10 sekundit tagasi või edasi.

Kui kirjeldustõlkega filmi vaadata eraldiseisvalt DVD-mängijalt, saab helirada vahetada puldilt vajutades keele või heliraja nuppu See sõltub puldist. Kui DVD-plaadil on mitu helirada, võib olla vajalik vajutada seda nuppu mitu korda järjest.

Kui „Kuukiire“ lugejad soovivad, et kirjeldustõlkega filmide vaatamise juhend oleks põhjalikum, palume oma soovist toimetusele teada anda.

ARTIKLI LÕPP.

Nüüdsest saavad Tallinna vanalinna ilu kogeda ka nägemispuudega inimesed

PRESSITEADE

03.12.2020

Märkus: avaldame meenutusena eelmise aasta lõpu pressiteate, sest lootus on, et koroonakriis hakkab hääbuma. Need tuurid toimuvad vaid siis, kui kehtestatud reeglid ja koroonaolukord seda lubavad.

UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn oma iidsuses ja uudsuses on olnud aastaid meie kultuuri osa. Eesti Ajaloomuuseum, Arhitektuurimuuseum ja Vabamu panid oma jõud kokku ning valmistasid 12 ajaloolise hoone ja paiga kombatavad pildid ja kirjeldused. Luues nii nägemispuudega inimestele võrdselt teistega võimaluse kogeda majesteetlikku raekoda, 600-aasta vanust Suurgildi hoonet, Vabadussõja võidusammast ning veel mitut teist märgilist mälupaika ja hoonet vanalinnas.

Vabamu programmijuht Aive Peil: “Igal Tallinna vanalinna hoonel on oma pikk ja kõnekas ajalugu, kus leidub põnevaid detaile nii kaugemast kui värskemast minevikust. Vanalinn tõmbab igal aastal tuhandeid turiste ja suurem osa eestlasi on vanalinna külastanud, ent nägemispuudega inimesed pole saanud vanalinna ilu näha ja mõista, arhitektuur jääb nende pilguulatusest välja ning ega ligipääski on seal nende jaoks keeruline.”

Uute ekskursioonidega vähendatakse seda puudujääki.

Kolme muuseumi koostöös pandi kokku kaks ekskursiooni. Esimene neist tutvustab Tallinna keskaegseid hooneid koos uusaegse pärli – Mustpeade majaga. Teine ekskursioon kulgeb aga vanalinna lähiajaloo radadel, kus tutvustatakse keskaegse arhitektuuriga kõrvuti paiknevat stalinistlikku kino Sõprust, funktsionalistlikku kunstihoonet ning Harju tänava ajalukku kadunud hooneid.

Visuaalse kuuldavaks tegemine, kirjeldustõlge, ja kombitavate piltide valmistamine on meeskonnatöö, kus nägijad ja pimedad pingutavad koos, et nähtav oleks mõistetav ka sõnadega, seda isegi siis, kui inimesel pole aimugi, milline näeb välja ärkel või kuidas selgitada fassaadil olevat teravnurkset detaili.

“Nägemispuudega inimestele nähtava kätte toomine on aeganõudev töö. Oluline on nii hoonete kõnetav eksterjöör, kui ka paikade ligipääsetavus, samuti vahemaa, mida ekskursioonide käigus läbitakse. Kirjelduste ja reljeefsete piltide ettevalmistamine algas suvel ning novembris toimus kaks väiksemat ekskursiooni,” lisas Peil.

Priit Kasepalu, Eesti Pimedate Liidu juhatuse aseesimees käis ekskursioone testimas ning andis oma hinnangu: „Need olid toredad ekskursioonid. Kunagi olin vaegnägijana Sõpruse kino näinud, aga nende bareljeefide vaatamiseks jäi minu nägemisest väheseks ja keegi neid mulle toona ei kirjeldanud ka. Nüüd, kui neile olid lisatud kirjeldustõlked, sain neist lõpuks aru.”

Projekti käigus valminud ekskursioone saab tellida aprillist - septembrini. Uuri lähemalt Eesti Ajaloomuuseumi, Arhitektuurimuuseumi või okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu kodulehelt.

Projekti rahastas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium kultuuripärandi valdkonna arendustegevuse toetuse kaudu.

ARTIKLI LÕPP.

Õnnitleme jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu juubilare

Põhja-Eesti Pimedate Ühing soovib õnne tervist ja jätkuvat elurõõmu kõigile oma jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu juubilaridele.

Jaanuar

* Nina Šaršunova 90

*Salme Püvi 85

*Peeter Karjus 75

*Bogdan Girovitš 60

*Natalia Roiko 55

*Ago Laiksoo 55

*Arne Lokk 50

Veebruar

*Virve Samolevski 95

*Vello Vainola 70

*Vladimir Kruglov 60

*Oleg Batin 40

*Izabella Bochareva 25

Märts

*Heidi Nugis 80

*Antonina Zhivtsova 75

*Marget Orr 50

*Kaivo Ploom 45

Palju õnne kõigile!

ARTIKLI LÕPP.

Anekdoodid

Ema on vannitoas ja kreemitab ennast ühe ja teise kreemiga. Väike Juku pärima, et mis emme teeb.

"Teen ennast ilusaks," vastab ema.

Veidi aja pärast tuleb ema vannitoast välja ja Juku uurib teda huviga ning küsib siis asjalikult:

"Noh, ei tulnud välja, jah?"

*

Mees astub naabri värava juurde ja koputab. Koputab ja koputab, keegi ei vasta.

Koputab kõvemini.

Värava juurde longib koer ja ütleb vaikselt:

"Kuule mees, sa ära koputa, kedagi pole kodus."

Mees muidugi minestab sellise asja peale ja kukub kokku.

Tuleb siis mees teadvusele, vaatab koerale otsa ja küsib:

"Kuule, koer, kas sa haukuda ka oskad?"

"Oskan küll, aga ma ei tahtnud sind ehmatada."

*

Kaks häkkerit istuvad kohvikus ja neist möödub kena neiu.

Esimene: "Vaata seda, sellel on viimase peal Properties (omadused)."

Teine: "Ma eile juba kontrollisin-kõik on Read Only (ainult lugemiseks)!"

*

Küsimus: Miks Vormel-1 MM-võistlused pole siiani toimunud Venemaal?

Vastus: Sest 5 sekundi jooksul ei võeta seal autol maha mitte ainult kummid, vaid need jõutakse juba ka maha müüa.

*

Helistab mees tuletõrjesse ja karjub:

"Appi! Mu maja põleb! Tulge ruttu!"

"Kuidas teie juurde sõita?"

"Lollakad olete või? Suure punase autoga muidugi!"

*

Juhtivtöötaja helistab arvutimehele ja kärgib: "E-mail ei tööta!"

Arvutimees: "Kuidas ei tööta?"

Juhtivtöötaja: "Noh, kirjad ei tule kohale!"

Arvutimees: "Kas te võrku sisse olete loginud?"

Juhtivtöötaja: "Olen!"

Arvutimees: "Ja ei tööta?"

Juhtivtöötaja: "Ei tööta!"

Arvutimehike tuleb vaatama, veendub, et pole võrku logitud.

Arvutimees: "Näidake, kuidas te võrku logite?"

Juhtivtöötaja sisestab oma kasutajanime, paroolivälja jätab täitmata, vajutab "OK". Programm tahab loomulikult ka parooli. Selle peale juhtivtöötaja vajutab "Cancel" ning teatab rõõmsalt, et ongi logitud!

Arvutimees: "Peate ikka parooli ka panema!"

Juhtivtöötaja: "Ei pea!"

Arvutimees: "Peab ikka!"

Juhtivtöötaja: "Ei saa panna, sest ei saa sisestada parooli!"

Arvutimees: "Miks ei saa?"

Juhtivtöötaja: "Sest nii kui tähti sisestan, tulevad tärnid! Kogu aeg tulevad tärnid, ei saa sisestada!"

Arvutimees: "Peavadki tärnid tulema, sest vaadake, kui näiteks keegi teie seljataga seisab, siis ta ei näe, mis parooli te kirjutate!"

Juhtivtöötaja mõtleb veidi ja hakkab siis kõva häälega naerma: "Nüüd te küll valetate - tärnid tulevad siis ka, kui keegi minu selja taga ei seisa!"

*

Bush läks Venemaale visiidile. Noh venelased uhkeldavad oma teadusesaavutustega ja demonstreerivad võimalust mobiiliga põrgusse helistada. Bush helistabki siis ja räägib paar tundi. Arve tuleb 15 kopikat.

Bush lendab USAsse tagasi ja mõtleb, et kui venelased saavad, saame meie ka ja helistab proovi pärast jälle põrgusse. Räägib jälle tunnikese ja arve tuleb 36000 dollarit. Bushil karp lahti ja helistab Venemaale ja pärib, miks selline arve tuli. Venemaalt vastatakse, et see on seal võrgusisene kõne...

ARTIKLI LÕPP.

Kuulutused

Seoses COVID-19 olukorraga võib välja kuulutatud ürituste toimumises toimuda muutusi, kui olukord või kehtestatud reeglid seda nõuavad.

Küsimuste korral ja info saamiseks palume helistada telefonidel 6748 945 või 55570848.

Hoidke enda ja oma lähedaste tervist!

*

Eelinfo mais ja juunis toimuvate ürituste kohta.

Muusikateraapia:
 Mais toimuvad muusikateraapia tunnid 5. ja 19. mail ning juunis 02., 16. ja 30. juunil, kell 10:00kuni 11:30.
Osamaks on 1 euro iga korra eest. Maksimaalne osalejate arv on viis inimest, juhendajaks Clelia Piirsoo. Registreerimine e- posti teel: ulrika@ppy.ee või telefonidel 6748 945, 555 70848

Helidialoogi kaudu luuakse ühiselt kordumatut muusikat - helisid, mis lähtuvad antud ajahetke inspiratsioonist ja helitekitajast endast.

Mais käsitletavad teemad: arutelu olmehelide üle, mis on nii ruumis, aga ka väljas liikudes. Proovime eristada, mis on müra ja milline heli võiks neist kõlada kui muusika. Tekitame ise helisid ja ehitame veega täidetud kaussidest häälestatud pilli (Indias on see tuntud Jaltarang nime all). Ja muidugi musitseerime kõik koos või siis pühenduksime vaikusele ja arutaks, kas täielikku vaikust saab üldse olla. Vaikus argielus ja vaikus looduses. Kuulame Peeter Vähi teost "Supreme silence" (Täieline vaikus), kus on keset teost 5 minutit täielikku vaikust, sümfooniaorkester ja Arsis seisavad pärast viimast heli löömist lihtsalt 5 minutit, kuni lõpetavad seejärel ühise akordiga. Teeme ise muusikat ja kuulame, millal helist saab vaikus.

Juunis käsitletavad teemad: pühendaks neljale looduse elemendile: tuli, vesi, maa, õhk ja valiks selle järgi ka musitseerimiseks instrumendid. Teise poole tunnist valmistaksime ise savist õhu-instrumendi, okariina pilli. Juuni lõpus on külla oodatud Saksamaa õpetaja, kes viiks ise oma ägedate pillidega selle tunni läbi.

*

 Kokanduse töötoad toimuvad seekord Tallinna Ülikooli õppeköögis, aadressil Räägu 49.
Maksimaalne osalejate arv on kuus inimest, osamaks 3 eurot kord. Juhendaja Tiina Vänt.
Täpsemat teavet töötubade toimumise aja kohta saab e-posti aadressil ulrika@ppy.ee, telefonidel 6748 945,55570848

*

Matkad:
Reidi tee matk toimub 12. mail kell 11:00-14:00.
osamaks 2 eurot.
Kolme klooga matk toimub 11. juunil kell 10:00-15:00.
Osamaks 3 eurot.
Marimetsa matk toimub 18. juunil.
Osamaks 7 eurot.

Matkade juhiks on Clelia Piirsoo.

*

12. juunil toimub Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek. See algab 11:00.
Enne üldkoosolekut algusega kell 10.00 on võimalik tutvuda Silmalaeka poolt pakutavate abivahenditega

 Peale üldkoosolekut toimub keraamika- ja käsitööesemete näitusmüük ning kontsert. Päeva lõpetab kohvilaud.

Üldkoosoleku päevakord:

1. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2020 aasta majandusaasta aruande kinnitamine
2. Juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasu maksmise korra kinnitamine
3. Info liikmetele ja arutelu

*

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn Laenutus toimub kontaktivabalt. Küsige infot raamatukogust.

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

*

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.

Koduleht: www.ppy.ee

*

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

ARTIKLI LÕPP.

INFOLEHE LÕPP.