Juuni

Juuni

 

  “KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 3

Juuni 2021

Ilmub alates novembrist 1997.

Helindatud Eesti Pimedate Raamatukogus

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Peatoimetaja: Allan Väljaots

telefon:566 78 711

E-post: Allan.valjaots@gmail.com

Toimetuse liikmed:

*Eduard Borissenko

* Jaanus Riimets

* Mirja Räpp

* Vello Vart

Sisukord

*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse koosolek nr 3

*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse koosolek nr 4

*Tallinna Linnavalitsuse Invakomisjoni protokoll
18. märts2021

*Invakomisjoni lisa 1: ettepanekud teemadeks

*Enese eest seismine avaldas muljet
Tekst: Vello Vart

*Kodu on nüüd hoopis teine

Tekst: Jaanus riimets

*värskes õhus head raamatud ja mõnus muusika

Tekst: Jaanus Riimets

*Jaanipäevaks laulud õpin pähe

Tekst: Allan Väljaotts

*Anekdoodid

*Pimedate pärimuse kogumine

*Meremuuseum toob kogemuse ligipääsetavuse loomisest ajutisele näitusele

*Õnnitleme mai-, juuni- ja juulikuu juubilare

*Kuulutused

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Juhatuse koosolek nr 03

Tondi 8A, Tallinn

Aeg: 06.04.2021

Algus: 09:30

Lõpp: 12:00

Juhatas: Artur Räpp

Protokollis: Ulrika Tint

Osalesid koha peal: Janne Jerva, tegevuskeskuse juht Liisa Lokke ja tegevjuht Helen Künnap

Skype teel: Margus Kiin, Kert Küla, Jaanus Riimets, Artur Räpp, Ahti Tomp

Puudus: Kristiina Peetsalu

Päevakord

  1. Lahkunud liikmete PPÜ liikmete nimekirjast kustutamine
    2. PPÜ majandusaasta aruanne 2020

3. PPÜ projektidest
4. Tondi 8A haldamisest
5. PPÜ käsitöö hinnastamine
6. Isikliku abistaja teenusest
7. PPÜ töökorraldus
PPÜ tegevuskava kinnitamine
8. PPÜ tegevus ajavahemikul 09.03. kuni 06.04.2021

1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine.

Seoses surmaga kustutada PPÜ liikmete koosseisust Benita Mitt.

2. PPÜ majandusaasta aruanne 2020

Helen Künnap: Peale juhatuse poolset tegevusaruande kinnitamist saame kokku kutsuda revisjonikomisjoni. Juhatus peab eelnevalt enne revisjoni toimumist kinnitama tegevusaruande. Millal revisjonikomisjon kokku kutsuda?

Juhatus otsustas revisjonikomisjoni kokku kutsuda aprilli lõpus, mai alguses. Liikmetele saata üldkoosoleku kutse kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumise aega.

3. PPÜ projektidest

Helen Künnap: Swedbanki annetuskeskkonna projekt ei saanud rahastust. Tulemata on veel kahe taotluse vastused (lõimumise projekt ja kultuuri projekti alt ringide töö).

4. Tondi 8a haldamine

Liisa Lokke: Ühe uue rentnikuga on sõlmitud rendileping esialgu kaheks kuuks. Soojussõlme on paigaldatud uus juhtpaneel ja internet. Lähiajal paigaldatakse ka uus temperatuuriandur ja ajam.

Helen Künnap: Eelmisel juhatuse koosolekul oli juttu meie territooriumile tulevast sadeveest bensiinitankla Olerexi katuselt. Vastavad ettepanekud, mis eelmisel juhatuse koosolekul vastu võtsime sai Olerexile esitatud, kuid nendepoolset vastust pole veel tulnud.

Liisa Lokke: Uus majajuht - Avant OÜ tegi pakkumise muudetavate liistudega majajuhi variandile. Paraku sellist tüüpi majajuht on päris kallis. Seetõttu sooviks selle kulu kuhugi projekti alla panna.

5. PPÜ käsitöö hinnastamine

Alates 01.04. maksab PPÜ keraamika toote valmistajale müüdud toote hinnast 35% ja 65% saab toote müügist PPÜ. Tõsta alates 01.04 keraamikatoodete hindu - alghind korrutada koefitsendiga 1,2.

6. Isikliku abistja teenust.

Ulrika Tint: Abistaja teenuse tundide maht on 46 257 tundi. Teenusel on 99 teenuse saajat. Vastavalt lepingu lisale on vaja nii teenuse saajad kui ka teenuse osutajad sisestada infosüsteemi STAR. Infosüsteemi andmete sisestamine muutub kohustuslikuks järgmisel aastal.

7. PPÜ töökorraldus

PPÜ avas konto COOP pangas. Coop pangas on hoiuse, projekti- ja rendikonto.

Helen Künnap: PPÜ juubeliürituste raames planeerime tõsielusündmustel põhinevat lavastust ning fotonäitust. Välja kuulutada Kuukiires ja teistes sotsiaalmeedia väljaanetes pärimuse kogumine - fotod, jutud, majaga seotud tegevused, heli- ja videosalvestused. Saime partneriks Eesti Rahvaluule Arhiivi töötajad, kes aitavad oma nõuga sellele kogumisprotsessile kaasa. Kogutud materjalid läheksid hiljem arhiivi. Asjad saavad korralkult säilitatud. Pärimuse kogumise kuulutataks välja aprillis ning see kestaks septembrini. Valge kepi päevaks valiks välja parimad kogujad.

 PPÜ tegevuskava kinnitamine

Tegevuskava (lisa1) kinnitamine on uue põhikirja järgi juhatuse pädevuses. Juhatus tutvunud Ühingu tegevuskavaga otsustas PPÜ tegevuskava kinnitada.

Juhatus arutas, missuguseid koolitusi võiks edaspidi korraldada.

Ahti Tomp: näiteks prügi sorteerimise koolitus.

Juhatus otsustas panna Ühingu kodulehekülejele info, mis puudutab konsultatsiooni ligipääsetavuse küsimustes.

Suvel korraldada matk Avo Falkenbergi mälestuseks.

8. PPÜ tegevus ajavahemikul 09.03. kuni 06.04.2021

10.03. osalesid Liisa Lokke, Helen Künnap ja Ulrika Tint sotsiaalteenuste andmeregistri STAR infopäeval.

16.03. osales Priit Kasepalu Eesti Pimedate Liidu juhatuse koosolekul.

17.03. võrgukaabli vedamine soojussõlme. Maksumus 189,60 eurot. Tööd teostas Almic OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

17.03. Kert Küla osales Mõttekoda Praxise korraldatud veebiseminaril Koroonakriisi mõju puuetega inimestele. Arutelu toimus fookusgrupi intervjuu vormis veebikeskkonnas Zoom.

18.03. osales Janne Jerva Linnavalitsuse invakomisjoni koosolekul.

19.03. Janne Jerva ja Helen Künnap arutasid Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti spetsialistide Arne Kailase ja Mihkel Tõkkega PPÜ ja STA koostöövõimalusi.

25.03. soojussõlme automaatika moderniseerimine. Maksumus 1310,40 eurot. Tööd teostas Epifa OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

25.03. Tondi 8a survepesu, pumpamine - Maksumus 137,50 eurot. Tööd teostas Toruabi OÜ. Organiseeris: Ulrika Tint

30.03. Kert Küla osales MTÜ-de arenguprogrammi esimeses moodulis; pealkirjaga: Milleks meile annetused. Kokku on viis moodulit ning need toimuvad veebikeskkonnas Zoom.

01.04. tuli negatiivne vastust Swedbank annetuskeskkonnast.

_______________________          ______________________

Artur Räpp                                     Ulrika Tint

Koosoleku juhataja                        Protokollija

Juhatuse koosolek nr 04.

Tondi 8A, Tallinn

Aeg: 22.04.2021

Algus: 09:30.

Lõpp: 11:50

Juhatas: Artur Räpp

Protokollis: Ulrika Tint

Osalesid koha peal: Kert Küla, tegevjuht Helen Künnap, tegevuskeskuse juht Liisa Lokke.

Skype teel: Margus Kiin, Jaanus Riimets, Artur Räpp, Ahti Tomp.

Puudusid: Kristiina Peetsalu, Janne Jerva.

Päevakord:

1. PPÜ töökorraldus

2.Tondi 8A haldamisest.
3. PPÜ 2021. aasta eelarve kinnitamine
4. PPÜ üldkoosoleku ettevalmistamine.
5. PPÜ tegevus ajavahemikul 06.04 kuni 22.04 2021.

1. PPÜ töökorraldus

Juhatus otsustas: määrata Allan Väljaots infolehe “Kuukiir” toimetuse koosseisu ja infolehe peatoimetajaks.

Artur Räpp: Oleme eelnevatel koosolekutel arutanud, et igal juhatuse liikmel võiks olla konkreetne ülesanne, millega ta sooviks tegeleda.

Ahti Tomp -ühingu puhkpilliorkester, ühingus toimuvad üritused, PPÜ maja ja selle ümbrus on need teemad mis mind puudutavad.

Margus Kiin- digivaldkond, meililistide haldamine.

Kert Küla –keraamika müük laatadel, käsitöö propageerimine, ligipääsetavus.

Jaanus Riimets - kultuur, kultuuriürituste korraldamine.

Artur Räpp- ligipääsetavuse teema, digivaldkond.

Juhatus otsustas selle teema juurde järgmine koosolek tagasi tulla, sest kõiki juhatuse liikmeid polnud kohal ja juhatuse liikmed soovisid enda temaatikat täpsustada.

2. Tondi 8a haldamisest.

Liisa Lokke: Soojussõlm toimib nüüd kaugjuhtimise teel. Interneti teel saab muuta temperatuuri majas. Kaks korda aastas toimub soojussõlme hooldus. Suvel kütet ei pea välja lülitama, sest teatud temperatuuril lülitub keskküte automaatselt välja.

Veel infoks, et tulekustutid on seinte peale paigutatud.

Purpur lõpetas esimese korrusel asuvate kontoriruumide rendilepingu 30.04.2021.

Helen Künnap: Olerex tanklaga seotud probleemid, mida me oleme juba paaril juhatuse koosolekul käsitlenud, on endiselt üleval. Eile toimus kohtumine Kommunaalameti esindajaga seoses sademevee ja meie maja kanalisatsiooni probleemidega. Tuleb leida projekteerija, kes hakkaks tegelema kooskõlastuste ja muu asjaajamisega. Juhatus arutas kanalisatsiooniga seotud probleeme ja võimalikke lahendusi.

Juhatus otsustas: Otsida projekteerija, kes hakkaks antud küsimusega tegelema. Saada temalt esialgsed hinnangud ja maksumused.

Lisaks arutas juhatus ühe rentniku ruumi veelgi helikindlamaks ehitamise küsimust.

3. PPÜ 2021. aasta eelarve kinnitamine

Juhatuse liikmed tegid ettepanekuid eelarve täiendamiseks. juhatus otsustas eelarve koos tehtud parandustega kinnitada.

4. PPÜ üldkoosoleku ettevalmistamine.

Artur Räpp: Kuna juhatuse esimehe töö on nüüd üle kantud teistele juhatuse liikmetele, kuid neile tasu maksta ei saa, tuleks ette näha kord. Üldkoosolek lubab küll juhatuse liikmele projektidest palka maksta, kuid juhatuse liikme töö tegemise eest, luba pole antud. Üldkoosoleku pädevuses on vastav otsus langetada.

Ahti Tomp: juhatuse liikme tasu võiks olla kehtestatud sarnaselt kui esimehe tasu. Maksimum kuni miinimumpalga ulatuses kuus, kuid täpse suuruse kehtestab juhatus vastavalt ühingu võimalustele ja juhatuse liikme panusele.

Juhatus otsustas: PPÜ üldkoosolek toimub 12.06 kell 11.00 saalis järgmise päevakorraga:

  1. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2020 aasta majandusaasta aruande kinnitamine.
  2. Juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasu maksmise korra kinnitamine.

3.Info liikmetele ja arutelu.

5. PPÜ tegevus ajavahemikul 06.04 kuni 22.04 2021.
07.04. osales Liisa Lokke Google Eesti koolitusprogrammi „Õpi koos Google’iga“ esimesel koolitusel teemal müüki edendavad veebilehed.

07.04. toimus segisti vahetus rentniku ruumis. Maksumus 80,00 eurot. Tööd teostas Torusell1 OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

08.04. toimus soojussõlme ventiili ajami vahetus. Maksumus 444,00 eurot. Tööd teostas Epifa OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

13.04. arutasid Helen Künnap ja Jaanika Juhanson Eesti Rahvaluule Arhiivi töötajatega pimedate ja vaegnägijate pärimuse kogumise väljakuulutamise üksikasju.

13.04. osales Kert Küla koolitusel annetuskast-Külluse laegas. Koolitus toimus Zoomis, koolituse korraldas Harju Ettevõtluse Arenduskeskus.

14.04. allkirjastas Janne Jerva PPÜ nimel Eesti Töötukassaga vabatahtliku töö pakkuja lepingu.

20.04. viis Sander Saula Epifa OÜ-st läbi Ouman C203 küttesüsteemi juhtautomaatika kaughaldamise koolituse. Osalesid: Liisa Lokke, Helen Künnap ja Ulrika Tint.

20.04. Kalle Pint Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti inseneriosakonna juhataja konsulteeris kohapeal aadressil Tondi 8a torustike liitumise osas. Teemad: sademeveekanal, drenaaž, vee + sadeveekanali + reoveekanali võimalikud liitumised, kaevude ja loodusliku olukorra üle vaatus jm. Osalesid: Liisa Lokke, Helen Künnap ja Janne Jerva.

20.04. toimus Zoomi koosolek teemal: Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja PPÜ koostöövõimalused. Osalesid Janne Jerva ja Helen Künnap (PPÜ) ja Monika Tammerand ja Külli Urb (TPIK)

_____________________                   ___________________________

Artur Räpp                                            Ulrika Tint

Koosoleku juhataja                             Protokollija

Microsoft Teamsis

                                                                                          18.03.2021

Koosoleku algus: kell 14:00

Koosoleku lõpp: kell 15:35

Juhatas: Betina Beškina

Protokollis: Mihkel Tõkke

Osalesid komisjoni liikmed:

Betina Beškina       abilinnapea

Arne Kailas             Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Mihkel Tõkke          Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Oliver Alver           Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Arne Öövel             Tallinna Linnavaraamet

Eerika Rahuoja      Tallinna Kristiine Linnaosavalitsus

Marje Paljak          Tallinna Kesklinna Valitsus

Marina Runno                  Käo Tugikeskus

Mari Rull                 Tallinna Vaimse Tervise Keskus

Külli Urb                  Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Janne Jerva            Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Kristo-Adam Priks Mittetulundusühingu EESTI ISESEISVA ELU KESKUS

Andrus Seppam      Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing

Vjatšeslav Zagorski    Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit

Lisaks osalesid: Raimo Saadi, Anneli Habicht, Rutt Aho, Monika Tammerand, Klaarika Kaat

Puudusid komisjoni liikmed: Priit Lello, Jüri Järve, Udo Ots, Riina Kuusk, Risto Aasmaa

PÄEVAKORD

  1. Puudega laste ja nende perede toimetulek. Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Rutt Aho, MTÜ Grupi Tugi

Anneli Habicht: Andis ülevaate põhilistest probleemidest puudega laste perekondade jaoks. Ühe kitsaskohana hariduse ja sotsiaalvaldkonna koostöö. On juhtumeid, kus sotsiaalvaldkonna töötaja ning haridusvaldkonna töötajate vahel ei teki linki, mis toetaks perekonda. See on üleüldine probleem Eesti omavalitsustes. Oleme seda teemat rääkinud ka haridusministrile, tema seisukoht oli, et haridussüsteem peaks julgemalt kasutama abiõpetajat klassis. Kellel oleks vastav haridus ning töötaks koos klassi- või aineõpetajaga.

Tugiisikuteenuse sisust. Tugiisikud töötavad võlaõiguslike lepingutega üle Eesti üldiselt, selle tõttu on tugiisikuid raske leida, sest pole sotsiaalseid garantiisid. Tervisekindlustuse saamine võib tugiisiku jaoks olla tundide küsimus, et kas ta saab piisava mahu kokku. Perede jaoks muudab see teenuse ebakindlaks. Pered tunnevad, et tugiisikute leidmine on sageli nende õlul, kuid perede võimekus seda teha erinev.

Betina Beškina: Oleme aktiivselt tegelenud hariduse ja sotsiaalvaldkonna koostöö tõhustamisega nüüdseks üle aasta. Tugiisikute töötingimuste küsimusega oleme pöördunud sotsiaalkaitseministri poole ja loodame, et saame selle lahendatud.

Anneli Habicht: Kui soovite, siis mina võin tulla hea meelega avama puudega või erivajadusega lapse vanema vaadet ja kogemust näiteks koolitustel. Olen seda teinud erinevatel infopäevadel ning seda on hästi vastu võetud.

Rutt Aho: Olen neli aastat olnud erivajadusega lapse vanem ja kolm aastat viinud läbi tugigruppe. Enamuses osalevad alla kümne aastaste erivajadusega laste vanemad. Tahaksin tuua komisjoni tähelepanu ühele kitsaskohale, et tekib konflikte vanemate ning ametnike vahel. Tõi näiteid, kus vanematel tekkinud probleeme ametnikuga suhtlemisel. Esineb süvenematuse tendentsi, kuid see ei kehti kõigi kohta. Teine näide juhtumist, kus erivajadusega last sooviti panna tavalasteaeda, kuid linnaosa soovitas pigem valida erilasteaeda.

Betina Beškina: Me korraldame supervisioone ja erinevaid koolitusi ning räägime ametnikega. Kahjuks neid juhtumeid siiski vahel tuleb ette. Kindlasti meil on veel arenguruumi.

Marina Runno: Käo Tugikeskuses oleme proovinud otsida rehabilitatsiooni valdkonda juurde kogemusnõustajaid, kes oleksid lapsevanematele toeks. Me ei leia neid kvalifitseeritud kogemusnõustajaid, kes sobiksid. Äkki teil on häid soovitusi, kust leida neid inimesi, sest hädasti on vaja.

Anneli Habicht: Meie poole sageli pöörduvad kogemusnõustajad, et kus rakendust saaks. Kas Kogemusnõustajate Koja registri kaudu juba olete püüdnud leida inimesi?

Klaarika Kaat: Ma natuke kommenteeriks, minu all on lapsehoiu ja tugiisiku teenus. Väga tänan, Rutt, et sa tõid välja neid kitsaskohti. Me pidevalt täiendame lastekaitsjate teadmisi ja üritame neile jooksvalt ideid ja uusi suunasid anda.

  1. Ligipääsetavuse Fondi kasutamise uus töökorraldus. Mihkel Tõkke, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Mihkel Tõkke: Ülevaade Ligipääsetavuse fondi (fond) senistest tegevustest. Fond tegutseb aastast 2018, igal aastal on selle eelarveks 100 000€. Kohandustena on paigaldatud erinevatele objektidele näiteks: nägemispuudega inimeste juhtliistusid, kohandatud wc-d, kaldteid, silmusvõimendeid kuulmispuudega inimestele, käsipuid, invaparkimiskohtade tähistusi. Ettepanek on fondi kasutamist tulevikus korraldada läbi Invakomisjoni. Kogume taotlused kokku, vaatame läbi ning selle põhjal otsustada, millistel objektidel kohandusi teostada. Ettepanek selline, sest komisjonis on koos erinevate ametite ja puudega inimeste ühingute esindajad ning see aitaks samuti infot fondi võimalustest levitada. Teadlikkus on seni fondist küllaltki madal, kuid tegelikult selle kasutegur suur. Soovime, et info leviks selle kohta rohkem ning see leiaks suuremat kasutamist. Selle jaoks komisjoni liikmete tagasiside oluline.

Külli Urb: Invakomisjoni töökorraldus lubab moodustada ka töörühmi, kus saab teemasid põhjalikumalt vaadata. Võib-olla mõelda erinevate töövormide võimalusi. Invakomisjonis kahjuks jääb see kaks tunnikest kvartalis väheks.

Raimo Saadi: Esiteks, Tallinn on väga huvitav omavalitsus, et selline fond üldse on. Võimalus on väga positiivne. Fondil pole olnud kindlat eesmärki või sihtsuunitlust, et mille peale seda kasutame. Sealt tuligi mõte, et komisjon võiks kaasa rääkida, millised taotlused on prioriteetsed. Teine küsimus, et kuidas fondi rahade jaotusele läheneme. Meil on mõte, et seada fondi vahenditele igal aastal konkreetse fookuse või teema peale. Siit ka küsimus, kas võiksime võtta kindla fookuse, kuhu fondi vahendeid suunata ja kuulutada välja taotlusvoore kindla eesmärgi saavutamiseks? Eesmärgiga saavutada kuskil valdkonnas põhimõtteline muutus. Üks ettepanek olekski, et 2021. aasta võiks olla spordirajatiste ligipääsetavuse arendus. Näiteks koostöös Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga (TPIK) koostöös kaardistada vajadust.

Külli Urb: TPIK-s ligipääsetavuse eksperte ei tööta, meil ei ole ehitusalast ekspertiisi võimalik teha.

Betina Beškina: Kui on vaja tehnilist arvamust juurde, siis võib abiks olla Linnavaraamet.

Raimo Saadi: Ootus pole, et TPIK pakuks projekteerimislahendusi, vaid puhtalt selles, mis on sihtgrupi kogemus ja tagasiside, kus meil praegu probleemid on. Sihtgrupi esindus teab kõige paremini, kuhu neid vahendeid suunata on vaja.

Betina Beškina: Mõistlik oleks pakkuda komisjoni liikmetele aega mõtlemiseks.

Janne Jerva: Kas fondi vahendeid saab kasutada ka selleks, et kohandada MTÜ-dele kuuluvaid hooneid?

Raimo Saadi: Fondi vahendid on hetkel mõeldud linnale kuuluvatele hoonete ligipääsetavamaks muutmiseks.

Kristo-Adam Priks: Kas need summad on enamvähem samad, mis eelnevatel perioodidel 10 000€ objekti kohta?

Raimo Saadi: Üldeelarve on sama, kuid oleme valmis keskmisi piire rohkem avama, et ühe objekti probleemid ära lahendada.

Kristo-Adam Priks: Minu ettepanek, kui tegeleda spordiasutustega, siis kaasata vastavaid ühinguid – Tallinna Invaspordiühing, Eesti Invaspordi Liit.

Marina Runno: Ma mõtlen ka, et see on päris hea mõte, et valida üks teema aastas.

Betina Beškina: Ootame siis liikmetelt ettepanekuid, mida võib saata Mihkel Tõkke meilile mihkel.tokke@tallinnlv.ee

  1. Invakomisjoni 2021. aasta tööplaan. Arne Kailas, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Arne Kailas: Tutvustas esmaseid ettepanekuid 2021. aasta järgmisteks koosoleku teemadeks. Kõik saadetud ettepanekud dokumendis Lisa 1.

II koosolek

  1. Ligipääsetavuse Fondi tööd
  2. Sotsiaaltranspordiga seotud küsimused ning uus korraldus TLT-s
  3. Tallinna e-keskkondade ligipääsetavus (ekraanilugemisprogrammi kasutajatele ja laiemalt).
  4. Jooksvad küsimused

III koosolek

  1. Ligipääsetavuse Fondi tööd
  2. Ühistranspordi ligipääsetavus ja liikumine linnaruumis. // Erihoolekande ööpäevaringsed kohad ja tuleviku plaanid – SKA-st rääkima kutsuda keegi
  3. Liikumispuudega inimestele kohandatud korterid ja eluruumide kohandamine
  4. Jooksvad küsimused

IV koosolek

  1. Ligipääsetavuse Fondi tööd
  2. Omastehooldajate asendamisteenus
  3. Aasta kokkuvõtte tegemine
  4. Jooksvad küsimused

Külli Urb: Kuna meil on igal koosolekul ka jooksvate küsimuste punkt, siis kas võiks võtta sinna veel teemasid saadetud ettepanekutest?

Arne Kailas: Ma arvan, et see on hea ettepanek ja kui on aega, saame võtta väljapakutud teemadest neid jooksvalt juurde.

Külli Urb: Minul on üks konkreetne töörühma ettepanek, puudutab just erihoolekannet. Võiksime ühe töögrupi moodustada, kuna erihoolekanne oli ka ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni vaheraporti üks tuline teema Eestis ja Tallinn kui kõige suurem omavalitsus, kas me võiksime siin võtta initsiatiivi.

Arne Kailas: Ma arvan, et see on võimalik

Marina Runno: Muidugi ma toetan seda mõtet, nii erihoolekande kui ka psüühikahäirega ja intellektipuudega inimestele pakutavate teenuste osa.

Janne Jerva: Mina omalt poolt teeksin ettepaneku, et natukene põhjalikumalt käsitleda nägemispuudega inimestele kohandatud teenuseid ja tegevusi. Oleme valmis tulema tegema ettekande. Põhja-Eesti Pimedate Ühing saab järgmisel aastal 100 aastat vanaks.

Vjatšeslav Zagorski: Mina leian ka, et oleks vaja erihoolekandest rääkida.

Betina Beškina: Aitäh, panime ettepanekud kirja. Ma saan aru, et jutt on erihoolekande ööpäevaringsest teenusest.

Andrus Seppam: Ühistranspordi ooteplatvormid vajaksid kohandamist ja tegemist ning ülevaadet LIPS ligipääsetavuse infosüsteemist. Mis on saanud liikumispuudega inimestele mõeldud korterite töögrupist?

Betina Beškina: Selge, aitäh.

4. Jooksvad küsimused

Anneli Habicht: Mul on veel üks ettepanek, palun mõelge, kas saate oma komisjoni nimetust uuendada. Näiteks "Puuetega inimeste valdkonna komisjon" kõlaks kaasaegsemalt kui "Invakomisjon"

Arne Kailas: Väga hea ettepanek.

Betina Beškina: Tänan teid. Järgmine kohtumine oleks tõenäoliselt mõistlik teha mai kuus. Hoiame sidet ning anname teada ajast, mille kohtumiseks välja pakume järgmisel korral.

Invakomisjoni 2021. aasta teemade ettepanekud

Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit – Agne Raudmees

  1. Teen ettepaneku arutada Psüühikahäirega inimeste sh intellektipuudega inimeste võimalusi osaleda arendavatel vabaaja tegevustel, huvitegevustes. Kaasa arvatud kogukonnas elamise ja teiste toetavate teenuste kliendid.
  2. Samuti on tõusnud järjekordselt ülesse Toetatud elamise teenuse klientide õigus taotleda sotsiaalkorterit.

MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühing – Janne Jerva

  1.  Ühistranspordi ligipääsetavus. Busside numbrid ei ole nähtavad, on valgustamata, eri suuruse ning taustaga  ja  asuvad erinevates kohtades.  Millal hakatakse häälväljundi abil bussinumbreid ütlema.  Busside infotabloo puldid ei tööta. Puldi abil saab infot  ainult Vabaduse Väljaku bussipeatuses peatuvate busside kohta.
  2. Liikumine linnas. Endiselt on probleemiks hallid, ümarad parkimistõkised ning tuvid, mis on paigutatud kõnniteele. Samuti  on oluliseks probleemiks elektrilised tõukerattad,mis pargitakse jalakäijate teele  ja jalgratturid, kes liiguvad samuti kõnniteel.
  3. Remonditoetus puudega inimestele. Mitmed nägemispuudega inimesed on toonud välja probleemi, et elavad korterites, kus remonti on tehtud eelmisel sajandil. Vajatakse ohutuse tagamiseks  esmajärjekorras elektrisüsteemi ning santehnika uuendamist. Puudega inimese kulud eluasemele, transpordile, toidule, ravimitele jms. Ei võimalda töövõimetustoetusest või pensionist eluaseme remonti teostada.
  4. E-keskkondade ligipääsetavus ekraanilugemisprogrammi kasutajatele. Vajadus testida Linna e-keskkondi ning muuta need nägemispuudega inimestele ligipääsetavamaks.
  5. Tegevuskeskuse teenus nägemispuudega inimestele. Pimedad ja vaegnägijad vajavad puudespetsiifikale kohandatud  keskkonda  rehabilitatsiooniks, vabaaja veetmiseks, õppimiseks ja töötamiseks. Samuti peavad tegevused arvestama nägemispuudega imimeste erivajadusi.   Transpordi ja isikliku abistaja teenuse osutamine toetavad nägemispuudega inimest kodust väljaspool liikudes, kuid liiga vähe on kohandatud tegevusi, kus osaleda ja  puudub tegevuskeskuse teenus.
  6. Nägemispuudega inimesed vajavad kaitstud töö teenust. Suur osa pimedatest ja  praktiliselt pimedatest inimestest ei leia Töötukassa kaudu tööd. Samuti ei pakuta nägemispuudega inimestele pikaajalise kaitstud töö teenust. Vajalik on luuau võimalused Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele osaleda kaitstud töö teenusel.

Toome välja omapoolsed lahendused, kuidas nägemispuudega inimeste jaoks muuta linnakeskkond kasutussõbralikumaks. Need lahendused on lihtsasti teostatavad ning pole takistuseks kellelegi.

  • Vaegnägijate jaoks on oluline märgistada erksa värviga kõiksugused kõnniteel paiknevad pinnaerisused: näiteks tõkiskivid, trepiastmed, lillekastid jne.
  • Võimalusel paigaldada igasugused postid kõnnitee serva. Juhul, kui see pole üldse võimalik, siis märgistada need kuni kahe meetri kõrguseni erksa värviga.
  • Vältida sääraste inimese kõrguste objekte püstitamist, mis on ülevalt laienevad, iseäranis kui näo või käte piirkonda jääb terav nurk või serv. Pime inimene tunnetab valge kepiga maapinnal paiknevaid takistusi, kuid märkamatuks jääb näiteks näo kõrgusel asetsev silt.
  • Sõiduvahendid parkida tee äärde, võimalusel selleks ettenähtud parkimiskohta. Munitsipaalpolitseile võiks anda suunised linnapildi hindamiseks nägemispuudega inimeste seisukohast ning ülesande juhtida tähelepanu võimalikele takistustele. Linn peaks kaaluma spetsiaalsete parkimiskohtade rajamist.

Neid lahendusi ellu viies võiks Tallinn olla eeskujuks ka teistele linnadele .

Tallinnas elavad nägemispuudega inimesed vajavad puudespetsiifikale kohandatud tegevuskeskuse teenust, kus tegeleda spordi-, kultuuri- vabaaja ja rehabilitatsiooni tegevustega.

Samuti vajavad nägemispuudega inimesed kaitstud töö teenust.

Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing – Villu Urban

1. Korterite kohandamisest soovime ülevaadet, hetkeseisu. Et mida rohkem kortereid kohandame, seda lihtsam ja odavam on meil kõigil.
2. Küsimused transpordiametile. Nüüd kolisid Termaki bussid TLT alla, las teevad nad ülevaate. Mis on tehtud ühistranspordi teeninduse parandamiseks? Viimati väideti, et olla jagatud kõigile juhtidele konksud, ei olnud õige. Ise kogesin, et olnud konkse kõigil. Mis on saanud juhtide koolitajate koolitamisest teemal puudega inimeste abistamine ja mõistmine ühistranspordis.
3. Mõned uued ühistranspordipeatuste ooteala on sõiduteest liiga madalad, las kommunaal ja transpordiamet annab aru.Raja peatus on 9 cm ja Keemia peatus 12 cm.  Madalatel ootealadel on bussi sisenemine raskendatud, erit liikumispuudega kõndijatele, vanuritele ja ratastoolidele. Eriti, kui buss ei kalluta. Ja siis imestatakse, et Lehtmetsa Jüri sõidab rampe katki. 
4. Ülevaadet oleks vaja LIPS ligipääsetavuse infosüsteemist, et kuidas kavatsetakse kasutada sealset infot olukorra parandamiseks, teedel, tänavatel, bussipeatustes ja linna hoonetes?

Eks vastava teema päevakorda tulemist sooviks ette teada, saame küsimused täpsemalt ette valmistada.

Mis on saanud ratastoolikorterite töögrupist?

Tallinna Puuetega Inimeste Koda + liikmesühingud  - Külli Urb

MTÜ Tallinna Arengupuudega Inimeste Tugiühing
MTÜ Liikumispuudega Laste Tugiühing
1. Sügava ja raske puudega inimeste päevahoiuteenuse kohti on Tallinnas vähe. Päevahoiuteenusele saamise võimalus peaks olema lubatud alates 16 eluaastast, mitte 18 eluaastast.
Samuti peab olema tagatud päeva- ja nädalahoiuteenuse kasutamise jätkuv paindlik kasutamise võimalus, teenuskoha seos lahti ühendada voodikohast.

2. Ööpäevaringne erihoolekande teenus Tallinnas ei ole kohtade nappuse tõttu kättesaadav.
Ettepanek on võimaldada meie linnas elavatel raske ja sügava puudega täiskasvanutel, kes vajavad ööpäevaringset erihoolekannet, saada teenust oma kodulinnas - Tallinnas, on ju raske ja sügava puudega inimesed ja nende pered samasugused tallinlased nagu kõik teised, kes soovivad oma kogukonnas elada. Selleks võiks Tallinna linn koostöös riigiga rajada Tallinnasse peretüüpi keskusi. Käo keskuse pered on aastaid juhtinud tähelepanu vajadusele luua ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutav keskus kasvõi Käo tugikeskuse Maleva tn üksuse juurde nn Käo kodu.
2. Sotsiaaltransporditeenuse reeglistik peaks olema paindlikum erakorraliste juhtumite puhul.
Ootamatu terviserikke ( näiteks epilepsia hoo ) korral nõutakse inimese kohest äraviimist keskusest, see võib juhtuda keset tööpäeva ja siis on väga keeruline vanematel korraldada kohest kojuviimist. Momentaalselt on keeruline töölt ära saada, paljudel polegi isikliku autot ja terviserikkega inimest on keeruline transportida ka tavataksos, abiks oleks sotsiaaltranspordi kasutamise võimalus.
3. Vajame asendushooldajaid, juhul kui omastehooldaja haigestub.
4. Kodukohanduse võimaluse kättesaadavus peaks muutuma paremaks - vajatakse nõustamist, korterühistud vajavad samuti nõustamist ligipääsetavuse parandamiseks.
MTÜ Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing
1) tegevustoetus ja tugimeetmed väikestele MTÜ dele, kes tegelevad erivajadusega
inimeste huvikaitsega, kes pakuvad aktiivset tegevust erivajadustega inimestele Tallinnas (MTÜ Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing on olnud tegus aastast 2013, lisainfo https://thpnu.epnu.ee/)
2) avalike hoonete ligi- ja juurdepääsetavus (nt TPIKoda Endla 59 hoone
lähim ühistranspordi peatus Endla tn. asub Taksopargi ristmiku vahetus
läheduses), kunagi oli juttu, et luuakse lisa ühistranspordi peatus Endla
tänavale, Endla 59 hoone vahetus lähedusse, kuhu see projekt jäi?

Enese eest seismine avaldas muljet.

Tekst: Vello Vart

       1950- ndate aastate esimesel poolel õppisin tartu pimedate koolis(praeguse nimega Tartu Emajõe Kool) Era tänav 2 nn. 
Vaheklassi aknalaual oli suur viie lühilainega raadio. Õhtuti kuulasime sealt juttu ja muusikat. Vahel kostis  raadiost ka vaimulik saade Vatikanist, kus esines noor Vello Salo. Tema mehist ja sugestiivset häält oli meeldiv kuulata.
 Ühel õhtul istusin jälle raadio juurde, et kuulata uudiseid. Aga siis tuli minust suurem ja tugevam poiss ja ütles, et mis sina siin kuulad, niikuinii sa hästi aru ei saa JA TÕUKAS MU TOOLILT MAHA, NING ISTUS MINULT VÕETUD TOOLILE. Muiduggi riivas selline käitumine minu eneseväärikust ja ma sain pahaseks. Hakkasin tema alt tooli ära tõmbama. Tema aga haaras mu pea ja hakkas seda oma  käte vahel edasi tagasi tõukama. See oli üsna valus. Sellest hoolimata tõmbasin tema alt tooli  veel teist ja kolmandatki korda. Jälle pillutas ta minu pead oma käte vahel, nii et mu näo nahk muutus tuimaks. Siis jätsin järele.
 Järgmisel päeval tabas mind üllatus. See suurem ja tugevam poiss tuli ja palus mult andeks, et ta tegi mulle liiga. Siit järeldus, et poiste vahelistes suhetes on määrav mitte jõud, vaid muljet avaldab ka enese eest seismine!!                                       
 

Kodu on nüüd hoopis teine

Tekst Jaanus riimets

. Ma ei mäleta enam, missugusest meediakanalist kuulsin esmakordselt, et laialdaselt hakatakse puuetega inimeste kodusid kohandama.. Selleks ajaks olin juba kuulnud, et ka mõnele pimedale on omavalitsuse poolt selles vallas abistav käsi ulatatud.. Raha pidi tulema EL-ilt, omaosalus ja korraldus jäid omavalitsuse kanda.. Erinevatest allikatest sain infot, et projekt ei ole eriti hästi käima läinudja väga suur hulk inimeste abistamiseks eraldatud raha on tegelikult kasutamata.. Bürokraatiat on igas eluvaldkonnas, miks mitte ka meielaadsete inimeste aitamise juures.. Minul isiklikult on olnud omavalitsuste sotsiaaltöötajatega alati ja igal pool, kus olen elanud-ja neid paiku on olnud mitu-väga hea läbisaamine.. Enne suurprojektide algust aidati mind sooja vee sissepanekul Virtsus.. Olude sunnil kolisin lõpuks ikkagi ema juurde ja siingi on olnud mind väga toetav suhtumine valla poolt.. Meil on üsna suur vald.. Ühinemise tulemusena liitusid Keila vald, Vasalemma vald, Padise vald ja Paldiski linn.. Vallakeskus on meist pea 15 km kaugusel Paldiskis.. Võiks arvata, et nii kaugelt korraldajate hoolivad pilgud siia Rummule ei ulatu, aga kõik on väga hästi..  Sotsiaaltöötaja võttis ühendust ja rääkisime võimalusest kodu kohandada.. Pidin leidma ise tööde teostaja.. Kõigepealt remonditi ja kohandati köök, aasta pärast ka vannituba.. Köögis on kõige olulisemon. läbimõeldud planeering.. Pimedal inimesel on eriti oluline turvalisus.. Kui enne oli söögitegemisel üks tööpaik ühes kohas, teine teises, siis nüüd on kõik ilusti reas ja kuivainete-söögiriistade kapid seinale kinnitatud.. Kõik on käe-jala juures nagu öeldakse.. Tänagi hommikul keetsin kaerahelbeputru.. Mõtlesin, et kui mugav ikka nüüd on.. Emal on tervis juba üsna nõrk ja sellest tulenevalt on pudrukeetmine minu ülesandeks.. Kui mõõta pliidil olevasse potti vajalik kogus vett, siis pole enam tarvis köögi ühest otsast teise liikuda, vaid pliit on üsna valamu kõrval.. Munade keetmisel saab poti tõsta valamusse. jahtuma.. Vannituba tehti uueks alles hiljuti.. Sellega oli töömeestel päris kõvasti tegemist.. Ega mina pole remonditöödest ja ehitusasjadest kunagi midagi suuremat taibanud,aga mürinat ja kärinat oli kohe mitu nädalat kuulda.. Meenub ütlus: kaua tehtud kaunikene.. Lisaks mugavale dušikabiinile on nüüd ka põrandaküte. Enam ei pea kartma külmetamise pärast pesemise ajal. Vannitoa aksessuaarid on paigaldatud väga mugavalt ja läbimõeldult.. Paigaldati ka uus ilus uks.. Mina igatahes käin duši all iga päev ja ema nüüd ka.. Väga mugav on võtta saunalina otse kabiinist väljumata kõrvalolevast nagist.. Olen kuulnud, et paljusid meie ühingu liikmeid on ka selles osas aidatud.. Söömine ja hügieenitoimingud on elu tähtsad valdkonnad.. On hea, et meid selles osas toetatakse.. Pensionist selleks säästa oleks olnud ikka üsna raske. Loodan, et paljud meist veel saavad selles osas omavalitsuste kaudu abi.

Värskes õhus head raamatud ja mõnus muusika

Tekst Jaanus Riimets

 Olen selline inimene, kellel uuendused elus võtavad millegipärast palju aega. Järele mõeldes jääb arusaamatuks, miks ei ole ma juba varem käinud meie kortermaja ees lauaga pingikesel istumas mõnusat värsket õhku nautimas koos Victor readeri, telefoni ja kõrvaklappidega. Kõige tõenäolisem on ikka see,et kartsinneid mõningaid samme otse üle majaesise tee. Muidugi peab valge kepiga katsuma , et vales suunas ei läheks. Kindlasti kartsin ka koju tagasiminekut. Siis oli suurem oht eksida. Selle hirmu kõrvaldasin väikese puldiga helimajaka hankimisega. Algul mõtlesin, et panen majaka rõdu rinnatisele, aga siis leidsin parema lahenduse. Maja välisukse kõrval on keldril uks, mida peaaegu üldse ei kasutata. Panin majaka väikesesse kotti ja riputasin selle komplekti ukse lingi külge. Kotile kinnitasin pimedat tähistava märgi, et omanikus ei oleks kahtlust. Nüüdseks teavad vast juba kõik majaelanikud, et selles kotis on asi, mis piiksuma hakkab kui mina puldi nupule vajutan. Hoiatuseks ka teistele,et kui majaka akud tühjemaks saavad, siis võib ta küll puldi läheduses piiksuda,aga kaugemalt mitte.

Igatahes nüüd juba teist aastat istun ma ilusa ilmaga õues pingil ja kuulan lindude laulule lisaks ka muud huvitavat, mida on võimalik . Kuulan vaheldumisi nii heliraamatuid Victor readeriga kui raadiot ja youtoube oma nuppudega kõneleva telefoniga, mille sain ka abivahendina. Telefoniga saan ka e-posti lugeda. Üks probleem on. Nimelt ei ole minul mobiilis netipaketti, nii et netiühendust saan üksnes korteris oleva wifi kaudu. Ruuter on küll üsna akna lähedal ja aken pole pingist just väga kaugel, aga vahel kahaneb wifi üsna madalale tasemele, nii 30% piirile. Siis saab telefoniga üksnes e-posti lugeda. Enamasti saab ikka ka youtoube-d kuulata. Telefonis on ka internetiraadio võimalus,aga see muutub wifi nõrkuse tõttu vahel katkendlikuks ja vahel kaob üldse ära. Loomulikult on telefonis ka fm-raadio. Rummu on aga üsna viletsa raadioleviga paik. Mõned jaamad on peaaegu ilma sahinata,aga osad lausa ragisevad.

  Värskes õhus istudes läheb meeleolu ka paremaks. Olen kuulnud, et mõned teised meist kuulavad isegi liikudes või kusagil puhkama istudes heliraamatuid. Tänu tänapäeva võimalustele ei ole raamatulugemine pimedal enam ainult tubane tegevus. Ja on väga hea,et olles õues ei ole side maailmaga ja inimestega kaugemal kui mõne vajutuse järel telefoni klaviatuuril. Osavamad meist tulevad toime puutetundliku ekraaniga. Minul on selles osas veelarenguruumi. Igatahes soovitan,kellel võimalus minna õue ja päikese kätte,TEHKE SEDA. Seal on mõnus!

Jaanipäevaks laulud õpin pähe

Tekst Allan Väljaotts

Nii kaua, kui mäletan, ei ole minul ükski jaanipäev möödunud ilma kahe väga vahva lauluta.

Esimeseks neist on FIXi esituses laul Jaanipäev, mille on Hando Runneli sõnadele lauluks seadnud Vello Toomemets. Maalehe andmetel on see enim nõutud lugu Jaanipäeva pidustustel.

Teiseks looks on Georg Otsa poolt kuulsaks lauldud lugu Saaremaa valss, mis on loodud Debora Vaarandi luuletusele Talgud Lööne soos, Millega sai hakkama Raimond Valgre.

Head laulude lugemist ja pähe õppimist!

Jaanipäev

JAANIPÄEVAKS KÕRGEKS KASVAB ROHI

 RINNUSTSAADIK KIIGUB KASTEHEIN

 ÜTLE KUST MA RADA TEHA TOHIN,

 IGAL POOL ON NOOR JA ÕITSEV HEIN.

 JAANIÕHTUL SÜÜDATAKSE TULED,

 TANTSUPLATSIL TALLATAKSE HEIN

 AASTAS KORD SEE ÕHTU ETTE TULEB

 IGAL POOL SAAB MUSERDATUD HEIN.

 JAANIÖÖL ON SÕNAJALAD ÕITES

 METSA ALL, KUS KÕRGE-KÕRGE HEIN

 LAPSED, LAPSED SINNA MINNA VÕITE,

 NIIKUINII SEALT NIITMATA JÄÄB HEIN.

 JAANIPÄEVAL RINNUNI ON ROHI

 SÜGIS JÕUAB JÄÄB VAID KULUHEIN

 ÜTLE, KUST MA RADA TEHA TOHIN,

 IGAL POOL ON NOOR JA ÕITSEV HEIN.

Saaremaa valss

Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased,

 kui nendesse vajutad hõõguva näo.

 Ja pühapäev hinges sind uskuda laseb,

 et õnne vaid kauguses kukuvad käod.

 Oh, keeruta, lennuta linalakkneiud,

 kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb!

 Ei sellist küll maailmas kusagil leidu,

 kui Saaremaa heinamaad juunikuu ööl.

 Ja hämaras toomepuu lumena

 valev On sinule hõiskavaid ööbikuid täis,

 miks muidu su huuled

 ja õhetav pale nii õunapuuõiele sarnane näib?

 Oi, Saaremaa niitude kastesed süled,

 öövaikuses lauludest helisev nurm!

 On pilvedest helendav taevas su üle

 ja kirgliku suudluse esmane hurm!

 Just sellisel heinamaal peamegi pidu,

 kus hämarik koidule ulatab käe.

 On kõikide mõtteid ja toiminguid

 sidund see tööde- ning rõõmudeküllane päev.

 Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu,

 kuldtärniga nooruke sõjamees sa.

 Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu,

 et linalakkneidu sa püüda ei saa.

Anekdoodid

Operatsioon. Kirurg: “Assistent, võtke skalpell!”

Mõne aja pärast: “Assistent, võtke tangid ja piiritust!”

Paus.

“Assistent, Piiritust!”

Paus.

“Assistent! Piiritust! Kiiremini!”

Assistendi hääl: “Ma enam, hõkk, ei suuda!”

Proua Müller on tulnud oma meest haiglast fcoju viima.

Arst ulatab talle retsepti: “Teie mees vajab täielikku rahu. Neid tablette tuleb sisse võtta enne sööki.”

“Mitu korda päevas ta neid võtma peab?” uurib proua Müller.

“Oh ei, need tabletid pole mõeldud talle, vaid teile...”

Haiglapalati aknast lendavad mööda mingi veidrad asjad.

“Mis sealt ülalt langeb?” küsib patsient õelt.

“Korrus kõrgemal on  operatsioonisaal,” seletab õde, “Tundub, et kirurg on täna halvas tujus.”

Telefonikõne: “Halloo! Kas see on erakliinik?”

“On küll.”  

“Kas te alkoholismi ravite?”

“Ravime küll.”

!Palju see maksab?”

“Koos kõigi kuludega 6500 krooni.”

“Mida?! Kui palju? See pole kliinik vaid hullumaja!”

“Selle raha eest saab 100 pudelit viina!”

Telefonikõne haiglasse: “Halloo, on see registratuur?”

“Jah.”

“Kas kirurg Tamm täna ka võtab?”

“Ikka võtab, nagu tavaliselt.”

“Ma ei mõelnud seda, ma  mõtlesin, et kas ta patsiente ka vastu võtab?”

KOGUME PIMEDATE JA VAEGNÄGIJATE PÄRIMUSE KOKKU!                

Põhja-Eesti Pimedate Ühing koostöös Terateatri, Eesti Pimedate Liidu ja Eesti Rahvaluule Arhiiviga kuulutab välja pimedate ja vaegnägijate elu kajastavate tekstide ja fotode kogumise, mis kestab 1.oktoobrini k.a.

Põhja-Eesti Pimedate Ühing teeb selle ühise kogumisaktsiooniga  sissejuhatuse oma järgmisel aastal saabuvale 100. juubeliaasta programmile.

Kogumise eesmärk on väärtustada pimedate-vaegnägijate kogukonna mälestusi, kogemusi, teadmisi ja oskusi ning talletada need nii tuleviku tarbeks, kui ka juba praegu kogukonna tutvustamiseks ja ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks. Nimelt kogujatega kokkuleppel on plaanis kogutud tekstidest ja fotodest välja anda raamat (sh ka selle audioversioon) ning korraldada interaktiivne näitus, samuti kasutada kogutut pimedate ja vaegnägijate Terateatri lavastustes ja videotes. Koostöös Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskusega kogume ja jagame eelkõige hiljuti nägemise kaotanutele, aga ka nende nägijatest lähedastele, pimedaid-vaegnägijaid igapäevaelus abistavaid nippe ja võtteid.

Koguma on oodatud igas vanuses pimedad ja vaegnägijad üle Eesti. Tekste võib saata nii eesti- kui venekeelsena. Abilistena võivad osaleda ka nägijad - perekonnaliikmed, lähedased, sõbrad, õpetajad, juhendajad, vabatahtlikud, kes aitavad kas tekste vormistada, üles kirjutada, fotosid valida vms, kuid kogumise fookus peab selgelt asuma pimedal või vaegnägijal.

Oodatavad tekstid võivad olla vabas vormis ja mahupiiranguta. Tekstid võivad olla juba varem kuskil avaldatud - nt sotsiaalmeedias või blogis. Sellisel juhul palume juurde kirjutada, millal ja kus tekst avaldati. Ühe (lisa)võimalusena on saata kogumise korraldajatele enda blogi aadress või anda ligipääs enda sotsiaalmeedia postitustele.

Teemadering jääb kirjutaja enda valida. Mõttesuuna ärgitamiseks võiks mõelda järgnevatel teemadel:

  1. Mõtiskleda enda eluloo ja erinevate perioodide üle selles. Kui koguja kaotas nägemise elu jooksul, siis eelkõige nende aegade kohta, mil nägemine oli juba kadumas või kadunud. Mõelda võiks - äkki meenub iseloomulikke ja värvikaid mälestusi lapsepõlve ja kooliaja kohta (ükskõik millistes koolisastmetes); enda erinevate ametite ja töödega seoses või juhtumusi töökohtades; oma elu erinevate elukohtade, praeguse ja kunagiste kodudega seoses; oma perekonnale, sõpradele ja tuttavatele mõeldes. Samuti võib kirjutada mälestusi praeguseks juba lahkunud pimedate ja vaegnägijate kohta (seda võivad teha ka nägijad).
  2. Kirjutada võib ka enda igapäevaelu pisikestest olmeseikadest ja nippidest, samuti enda hobidest ja harrastustest. Näiteks kirja võiks panna kirjeldusi ja juhtumusi majapidamistööde, isikliku hügieeni, toidu ja joogi, kodus ja väljas einestamise, meelelahutuse, huumori, mängude ja pidude kohta, samuti kirjeldamaks enda kommunikatsioonivahendeid, lugemist ja kirjutamist, poeskäimist, liikumist ja liiklemist või siis enda osalemise kohta spordis, kultuurielus ja vaba aja sisustamisel. Teksti võib vormistada soovitustena hiljuti nägemise kaotanud inimesele.
  3. Esseistlikus, mõtisklevas-arutlevas vormis võib käsitleda aga ka üldisemaid teemasid pimeduse ja nägemise kaotusega seoses. Näiteks võib käsitleda värve ja valguseid, helisid ja lõhnu, puudutusi ja unenägusid, aga ka kirjutada enda elus olulistest väärtustest, elamustest, ümbritsevatest väljakutsetest ja eelarvamustest, mõtetest ja tunnetest.

Kõikide teemade kohta on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kodulehel ka põhjalik inspiratsiooniküsimustik. Soovi korral võib seal vastata lihtsalt kõikidele või osadele küsimustele, kuid küsimustikku võib ka eirata ning enda looval vaimul lehvida lasta.

Tekste saab esitada läbi Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kodulehel asuva lingi või aadressil pime.kogumine@gmail.com pdf-, doc- või docx-faili(de) kujul või tuues alates 2. augustist k.a paber- või failikandja kujul Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse (Tallinn,Tondi 8a).

Juurde tuleb kirjutada kindlasti koguja nimi, vanus, elukoht (linn, küla vms) ja kontaktandmed, soovitavalt ka lühike enesetutvustus, kogumisprotsessi kirjeldus ja nõusolek kogutud materjali edasise kasutamise kohta. Kui kogumises osales ka nägijast abiline või on kogumismaterjalid saadetud nägija poolt, palume andmeid nii nägija, kui keskmes olnud pimeda-vaegnägija kohta. Selles on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kodulehel ka üleval vastavad ankeedid.

Tekstidega koos ja nende illustratsiooniks võib saata ka fotosid ja väiksemahulisi audiofaile ja videosid. Suurema hulga fotode, suuremahuliste videote ja audiofailide puhul palume alates 2. augustist k.a pöörduda konsultatsiooniks korraldajate poole.

Paralleelselt kogumisega toimub ka intervjuude videosalvestamine Põhja-Eesti Pimedate Ühingus. See on võimalus neile, kellele kirjutamine mingil põhjusel ei sobi ja/või on nõus videos osalemise kujul panustama. Teha võib ka mõlemat - nii tekste ja pilte saata, kui videointervjuud anda. Selleks tuleb alates 2. augustist k.a ühendust võtta korraldajatega ning kokku leppida intervjuu aeg (arvestada võiks vähemalt kolme tunniga).

Kõik kogujad on rahvusvahelisel valge kepi päeval, 15.oktoobril oodatud tänusündmusele Põhja-Eesti Pimedate Ühingus (Tallinn, Tondi 8a). Seal antakse ülevaade kogumise tulemustest, tunnustatakse parimaid kogujaid ja antakse üle autasud teatri- ja kontserdipiletite, raamatute ja CD-de näol. Täpsema informatsiooni saadame kõigile kogumise lõppedes. Korraldajad:

Helen Künnap,

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevjuht

helen@ppy.ee

Telefon: 58 800 962

Jaanika Juhanson,

Terateatri kunstiline juht ja lavastaja

terateater@gmail.com

Meremuuseum toob kogemuse ligipääsetavuse loomisest ajutisele näitusele

Pressiteade

7.05.2021

Sel nädalal Lennusadamas külastajatele avanenud luurenäitus „UMUK UDŽD OTB. Näitus mereväe- ja luureohvitserist Bruno Linnebergist“ on esimene ajutine näitus, kus Eesti Meremuuseum rakendab Paksus Margareetas omandatud kogemusi ligipääsetavuse loomisest.

Näitus tutvustab läbi Bruno Linnebergi karjääri kahe maailmasõja vahel aset leidnud sündmuseid Eesti Mereväes. „See on selles mõttes erakordne näitus, et luurealal tegutsenud isikutest ei ole tavaliselt materjale säilinud. Koostöös Bruno Linnebergi järeltulijatega ja põhjaliku arhiivitöö tulemusel on olnud aga võimalik üks silmapaistev lugu välja selgitada ning nüüd tuua publikuni, pidades silmas mitte ainult keskmist külastajat,“ rääkis Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen.

Esemete seas on eksponeeritud enne Teist maailmasõda Eesti meresidepostides kasutusel olnud haruldane Carl Zeiss Asembi luurebinokkel, 9 mm püstol Browning Hi-Power, Bruno Linnebergile antud aumärgid ning laeva- ja lennukimudeleid.

„Tuginedes võrdsete elamuslike võimaluste loomise kogemusele Paksu Margareeta uut püsiekspositsiooni rajades, oleme eesmärgiks võtnud selle praktikaga jätkata ka Lennusadamas,“ rääkis Meremuuseumi ajutiste näituste projektijuht Kadi Karine. „Linnebergi näitusel abistab nägemispuudega külastajaid juhttee, kolm kombatavat mudelit eksponaatidest, taktiilsed sildid kuulamispositsioonides ning eestikeelne tasuta kirjeldustõlkega audiogiid. Kuulmispuudega külastajatele oleme loonud Eesti viipekeelega digigiidi, mida saab kasutada isiklikus seadmes ja näitusele paigutatud tahvelarvutitest. Ka näituse ruumilahendus on sobiv ratastooliga liikumiseks,“ selgitas Kadi Karine.

Karine sõnul on see veel üsna ebatavaline, et Eestis ajutistel näitustel sellises mahus ligipääsetavusega arvestatakse. „Samas ei tasu seda karta, kuna kaasates sihtrühmi esindavaid partnereid juba idee alguses, on võimalik koos välja töötada lahendused, et ka erivajadustega külastajatele oleks näitusekogemus võimalikult samaväärne,” ütles Kadi Karine.

Näituse „UMUK UDŽD OTB. Näitus mereväe- ja luureohvitserist Bruno Linnebergist“ kuraatorid on Arto Oll (Eesti Meremuuseum) ja Ivo Juurvee (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus). Teemat täiendab Arto Olli ja Reet Naberi mahukas raamat „Pagide pillutada. Kaptenmajor Bruno Linneberg: Eesti mereväeohvitser ja tema aeg“ (Argo, 2021). Näitus jääb Lennusadamas avatuks 16. jaanuarini 2022.

Eesti Meremuuseumi Paks Margareeta ja Lennusadam on suveperioodil avatud esmaspäevast pühapäevani kella 10-19. Muuseumites järgitakse ruumitäituvuse, maski kandmise ja teisi hetkel kehtivaid nõudeid.

Näituse „UMUK UDŽD OTB. Näitus mereväe- ja luureohvitserist Bruno Linnebergist“ lisainfo:meremuuseum.ee/lennusadam/

SA Eesti Meremuuseum

Vesilennuki 1, Tallinn

53306653

meremuuseum.ee

Õnnitleme mai-, juuni- ja juulikuu juubilare

Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma mai-, juuni- ja juulikuu juubilare. Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks.

Mai:

*Valentina Melentjeva 90

*Hella Paas 85

*Ludmila Laane 85

*Valentina Košeleva 80

*Eero Tõniste 75

*Elina Rõõs 75

*Urve Ankertau 70

*Meinchard Hagala 65

*Kalev Ojaste 65

*Andres Järvik 65

*Marika Puustusmaa 60

*Aleksandr Khristyuk 55

Juuni:

*Antonina Gretšishnikova 100

*Maria Potapenko 95

*Viktor Pušmin 80

*Stanislav Ivanov 70

*Riina Saarepera 65

*Lea Kõre 60

*Jaanika Gross 55

*Mihhail Kolomiets 50

*Viktor Bolgov 50

*Sirje Peets 50

*Allan Vibur 40

*Voldemar Märs 30

*Svetlana Galiguzova 25

Juuli:

*Nadežda Iljitšova 80

*Sirje Linde 80

*Eleonora Vilter 75

*Toivo Koppel 75

*Reet Tõllasepp 70

*Fjodor Fiorenti 50

*Sirje Dengo 50

Palju õnne kõigile!

KUULUTUSED

 Ühingu vastuvõtuajad on:

Teisipäeviti kell 12.00 – 17.00 ja neljapäeviti kell 10.00 – 15.00.

Viimane vastuvõtupäev on 8. juuli ning uuesti alustame 02. september 2021. a.

Koduleht: www.ppy.ee

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke

Eesti Pimedate Raamatukogu  laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Raamatukogust kohapeal ja Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) saab raamatuid võtta ja sinna tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata.  Teavikuid saab tellida telefonil 674 8212 või aadressil laenutus@epr.ee.

Ühingu puhkpilliorkester esineb 22.07 Kadrioru pargi 303.sünnipäeval. Koht ja kellaaeg on hetkel täpsustamisel.

Tallinna Vanalinna Päevade raames toimub 13. augustil algusega kell 13.00 Loewenschede torni juures (Kooli tänav 7) pimedate käsitöö näitus-müük ja esineb PPÜ ansambel ning 15. augustil kell 18.00 esineb Musumäel PPÜ puhkpilliorkester

28. augustil toimub Tondi 8A hoovis ja majas heategevusfestival. Sel pereüritusel on terve PPÜ territoorium tegevusi täis: muusikalised etteasted, tänavakunstnikud kaunistavad oma loominguga mõned nukrad seinad, toimub käsitöö laat, on võimalik osta suupisteid ja mõnusalt aega veeta. Tegevusi leidub ka koolilastele!

Täpsem info augusti algul.

Projekti „Psühhosotsiaalne nõustamine“ raames toimuvad  toiduvalmistamise töötoad ja muusikateraapia „Helidialoog“ tunnid

Helidialoogi kaudu luuakse ühiselt kordumatut muusikat - helisid, mis lähtuvad antud ajahetke inspiratsioonist ja helitekitajast endast. Igas tunnis käsitleme erinevaid teemasid, tunni käigus toimuvad arutelud ja musitseerime koos erinevatel pillidel.Osamaks on üks euro korra eest.

Kokanduse tunnid toimuvad Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminari hoones,aadressil  Räägu 49. Grupi suuruseks on 7 inimest. Osamaks on 3 eurot iga korra eest. Juhendajaks Tiina Vänt. Kindlasti on vajalik eelregistreerimine. Täpsemat infot, millal kokanduse ja Helidialoogi tunnid septembri kuus toimuvad saab e-posti aadressil ulrika@ppy.ee või telefoni 55570848.

Sügisel on plaanis läbi viia terve rida matkasid- Pääsküla rabamatk, Keila Joa matk ning Valgejärve loodusõpperaja matk

Täpsemat informatsiooni matkade toimumise kohta saab augustis e-posti aadressil ulrika@ppy.ee või telefonil 55570848

ARTIKLI LÕPP.

INFOLEHE LÕPP.