November
“KUUKIIR”
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 7
November 2021
Ilmub alates novembrist 1997.
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Peatoimetaja: Allan Väljaots
telefon:566 78 711
E-post: Allan.valjaots@gmail.com
Toimetuse liikmed:
*Eduard Borissenko
* Jaanus Riimets
* Mirja Räpp
* Vello Vart
Sisukord
*Juhatuse koosolek nr 09
*Valge kepiga maailmas PPÜ pressiteade
*Omniva tõi EPL-i sajanda sünnipäeva auks välja spetsiaalse postmargi
*EPL tänuseminari kokkuvõte
Tekst: Kert Küla
*Hea olla isa
Tekst: Vello Vart
*Valimised pimeda vaatevinklist
Tekst: Jaanus Riimets
*Kaks teatrit paari päeva jooksul
Tekst: Jaanus Riimets
Pinev hirm kadus
Tekst: Jaanus Riimets
*Anekdoodid
*Õnnitleme novembrikuu juubilare
*Kuulutused
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Juhatuse koosolek nr 09.
Tondi 8A, Tallinn
Aeg: 08.10.2021
Algus: 09:30.
Lõpp: 12:00
Juhatas: Artur Räpp
Protokollis: Ulrika Tint
Osalesid koha peal: tegevuskeskuse juht Liisa Lokke.
Skype teel: Janne Jerva, Margus Kiin, Jaanus Riimets, Artur Räpp, Kert Küla
Puudusid: tegevjuht Helen Künnap, Ahti Tomp.
PÄEVAKORD:
1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine.
2. Tondi 8a haldamine.
3. Jõulupeo korraldamine.
4. Valge kepi päeva tähistamine.
5. PPÜ tänukirjade andmine.
6. PPÜ saabuvast juubelist.
7. Tegevus ajavahemikul 10.09. – 08.10.2021.
8. Jooksvad küsimused – PPÜ juhatuse jõuluüritus
1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine
Juhatus otsustas liikmeks vastu võtta Silvia Jankovski ja seoses surmaga kustutada Valeri Barkanov.
2. Tondi 8a haldamine
Liisa Lokke: Hinnapakkumised: 1) Ühe rentniku juures asuv vihmaveerenn tuleb korda teha, hind 840 eur. See on ohtlik, sest vesi läheb vihmaga elektrikilbi ruumi. Juhatus otsustas töö teostada.
2) Arutati uue aiaosa ehituse hinnapakkumisi koos aia värvimisega. Juhatus otsustas 4432 eurose hinnapakkumise kasuks.
3) Ilumari WC põrand on pehkinud. Ühing teeb uue põranda põhja. Põranda ehituse maksumus on 445 eur. Viimistluse on Ilumari nõus ise tegema.
4) Spektri ruumi ukseava toestamine - 380 eurot. Töö teostatakse.
5) Endise Meihua ruumis olev uus rentnik soovib II trepikoja ukse kaudu minna otse oma ruumidesse. Tööde maksumus on 575 euri. Rentnik on valmis töö ka ise tegema. Hetkel otsustas juhatus antud töö ootele panna.
Väli- ja sisevalgustus. - Elektrik tegeleb välisvalgustusega, alustas 05.10.2021 teisest trepikojast. Juhatus arutas valgustusega seotud küsimusi nii väljas kui ka maja sees välisuste ees olevates koridorides. Juhatus otsustas paigaldada kokku neli liikumisanduriga lampi koridoridesse (II ja III), maksumusega ca. 640 eurot.
Parkimisplatsi välja rentimise pakkumine – Ühisteenused AS tegi PPÜ-le ettepaneku Olerexi vastas oleva parkimisala välja rentimiseks parkimise korraldamise eesmärgil. Pakuvad fikseeritud renti 400 euri/kuus +km, millele lisanduks siis meie nö. hoovialalt tulenev parkimiskäive.
Juhatus otsustas: Uurida täiendavalt, kes hakkab haldama antud parkimisala (talvel näiteks lumekoristus) ning kas lepingusse tuleb, kui see mitme aasta peale teha, hinnamuutus sisse.
Radooni uuring – Ehitusprojekti koostamisel ei peetud eraldi radooni uurimist vajalikuks. Tänaseks on radooni üldandmed muutunud täpsemaks, vastavalt Tallinna radoonikaardile asub Tondi 8a objekt diktüoneemakildi avamuse piirkonnas ning teostada tuleks radooni uuring.
Oleme saanud kaks pakkumist, esimene on kolme mõõtmispunktiga maapinnas meie maja territooriumil. Hind on 295 euri+km.
Teine hinnapakkumine on pinnasest mõõtmise radooniuuring 4 puntiga, 280 euri+km.
Juhatus otsustas: kuna hinnavahe on väike, siis projekteerijalt üle küsida, milline firma talle sobib ja vastavalt sellele tegutseme edasi.
Parkimiskohtade markeerimine - kas teeme A ja B tsooni või ainult A tsooni (peaukse vastas olev ala). Kuidas markeerime invaparkimiskoha. B tsoonis (IV trepikoja vastas olev parkimisala) tuleb teha eelnevalt lisaks pinnase puhastus ja siis markeerida. Markeerimine läheb maksma kokku ca. 600 eurot.
Juhatus otsustas: Mõlemad tsoonid markeerida. Tuleb üks invaparkimiskoht ja jääb endiselt kaks PPÜ parkimiskohta. Invaparkimiskoha märgistame sildiga.
Tondi 8c soovib meiega teha veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu. Juhatus otsustas antud küsimust põhjalikumalt järgmisel juhatuse koosolekul arutada.
3. Jõulupeo korraldamine
Ulrika Tint: Jõulupidu on plaanis pidada 11.12.2021. Cateringi firmad soovivad vähemalt nädal varem teada saada osalejate arvu, orienteeruvalt kuupäevaks 02.12.2021. Kui juhatus otsustab siiski peo ära jätta, siis vastav otsus peaks olema langetatud hiljemalt 25.11.2021.
Kuna koosoleku toimumise ajaks oli laekunud ainult ühe firma hinnapakkumine, siis lõplikku otsust liikmete jõulupeo omaosaluse suhtes ei langetatud. Arutati, et jõulupeo selle aasta osamaks võiks olla 12 ja mitteliikmetele ning võlglastele 17 või 18 eurot.
4. Valge kepi päeva tähistamine
Juhatus otsustas: üritus „Valge kepi maailm“, mille raames kutsume meie inimesi liikuma avalikus ruumis, toimub ajavahemikul 13.10.-16.10.2021. Arutati valge kepi päeva korralduslikke küsimusi.
5. PPÜ tänukirjade andmine
Tänukirjad anda kas valge kepi päeval, jõulupeol või PPÜ 100 raames järgmistele inimestele, kes on panustanud ühingu arengusse ja tegevusse: Clelia Piirsoo, Anne-Mall Kroon, Microsoft Estonia, Külli Kärt, Priit Kasepalu ning värvipood Spekter ja Blind Sound stuudio PIME festivali algatamise ja korraldamise eest, Eesti Pimedate Raamatukogu pikaajalise koostöö eest.
Juhatus otsustas teha ettepaneku EPL-le anda tänukirjad: Keit Partsule, kes viis läbi ligipääsetavuse ümaraludasid ning Lennumuuseumile.
6. PPÜ saabuvast juubelist
Arutati PPÜ 100 juubeliga seotud küsimusi. Kindlasti tuleks tänada kunagisi esimehi tehtud töö eest.
7. Tegevus ajavahemikul 10.09. - 08.10.2021
07.09. osales Liisa Lokke Google Eesti koolitusprogrammi „Õpi koos Google’iga“ koolitusel teemal „Tule videoga esile: tõhus videoreklaam veebis“.
10.09. Puhkpilliorkester Nõmmel
15.09. Helidialoog, osales 5 inimest.
15.09. kokandus, osales 7 inimest.
15.09. esitas Liisa Lokke kogukondliku turvalisuse 2021. aasta Harjumaa taotlusvooru projekti „Pimedate ja vaegnägijate kogukondliku turvalisuse tõstmine Põhja-Eesti Pimedate Ühingu maja territooriumil“, mille PPÜ poolt allkirjastas Artur Räpp.
15.09. saabus positiivne vastus terviseedenduse projekti osas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt. Leping 23.09.2021.
15.09. köögisifooni remont ja äravoolu puhastus. Maksumus 35,00 eurot. Tööd teostas Torusell1 OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
20.09. osales Liisa Lokke üle veebi Tallinna Sotsiaalhoolekande Infosüsteemi (lüh. TASHIS) koolitusel pealkirjaga „Puudega inimeste valdkonna teenused - TASHIS“.
20.09. sai PPÜ Aktiivsete Kodanike Fondi neljandas taotlusvoorus osalemise positiivse vastuse.
22.09. toimus Valgejärve loodusõpperaja matk, osales 13 inimest.
22.09. kuulutas PPÜ välja pimedate ja vaegnägijate pärimuse kogumise, mis on sissejuhatus PPÜ 100. juubeliürituste programmile. Korraldajad Helen Künnap ja Jaanika Juhanson. Helen Künnap käis 29.09. KUKU raadio hommikuprogrammis sel teemal ka vestlemas. Kogumise korraldamist toetab läbi Terateatri projekti Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital.
23.09. kokandus, osales 6 inimest.
24.09.-26.09 toimusid PPÜ ruumides EPSL kabe-male võistlused. Nii kabes kui ka males osales 12 mängijat. Korraldasid Heiki Sookruus ja Kaarel Koitla.
29.09. Helidialoog, osales 4 inimest.
29.09. asfalteerimistööd endise abihoone alal ja lähiümbruses. Maksumus 13474,80 eurot. Tööd teostas AsfaltFix OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke.
02.10. toimus Keila-Joa matk, osales 12 inimest.
05.10. osalesid Helen Künnap ja Kert Küla annetamistalgud 2021 infopäeval, mille korraldajaks oli Helen Talalaev Eesti Vabaühenduste Liidust ning aastal 2021 toimuvad annetamistalgud kolmekümnendal novembril. Annetustalgute teemaline infopäev toimus veebikeskkonnas Zoom.
05.10. osales Helen Künnap ACF IV vooru toetuse saajate infopäeval.
05.10. alustas stuudiotööga PPÜ teatriring.
05.10. alustati PPÜ maja välivalgustustöödega. Organiseerivad Liisa Lokke ja Helen Künnap.
06.10. PPÜ 8 liiget ja nende saatjat käisid Vene teatris vaatamas etendust Prozorovite maja 40- aastat hiljem. Korraldas Jaanus Riimets.
07.10. IV trepikoja ukselingi korrastustööd. Organiseeris Liisa Lokke.
8. Jooksvad küsimused
Juhatus arutas jõuluürituse korraldamist juhatuse liikmetele.
ARTIKLI LÕPP
Valge kepiga maailmas
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu pressiteade
15. oktoobril on valge kepi päev. Sel päeval kutsub Põhja-Eesti Pimedate Ühing märkama nägemispuudega inimesi ja ka nägemispuudega inimesi olema märgatavad.
Legend räägib, et sellest ilmast lahkudes läheb silme ees mustaks. Kõik pimeneb, valgus aheneb kuni jääb vaid helendav toru, mis viib siit maailmast ära. Siin maailmas, meie oma Eestis on aga üle seitsme tuhande ametlikult nägemispuudega inimese, kes ei näe midagi, näevad iga päev nagu läbi peenikese toru, näevad laiguti, näevad nagu läbi paksu häguse kile ja veel mitmel teisel moel - halvasti saab näha väga mitmel moel. Kuid oluline on see, et kõik need inimesed on siinsamas.
„Vahel arvatakse, et kui inimene kaotab nägemise, sulgub elu kodu nelja seina vahele,“ räägib Põhja-Eesti Pimedate Ühingu aseesimees Janne Jerva. „Kuid see pole nii. Nägemispuudega inimesed tegelevad väga paljude asjadega, massaažist ajakirjanikutööni ja vaipade kudumiseni ja rohkemgi. Näiteks on praegustel valimistel nägemispuudega kandidaate. Kui inimene kriisist välja aidata, anda rehabilitatsiooni ja õppimise abil vajalikud oskused ja luua ligipääsetav keskkond ning tugiteenused, on olemas see, mida nägemispuudega inimesel elus toimetulemiseks vaja on.“ Lisas Jerva . „Kõige selle loomisega tegeleme me igapäevaselt.“
Selle aasta PPÜ valge kepi päeva üritused on üldnimetusega „Valge kepi maailm“, ehk et märgataks nägemispuudega inimesi, et nad oleksid ise nähtavad ja et füüsiline maailm poleks vaid see, milleni valge kepp ulatub. Koostöös Ajaloomuuseumiga kell 11:00 ja Arhitektuurimuuseumiga kell 14 toimuvad tuurid vastvalminud kombatavate makettide ja audiogiidiga näitustele.
„Kui sa oled pime, täiesti pime, on oht, et maailm aheneb käeulatuse suuruseks,“ räägib Artur Räpp, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse liige. „Aga maailm on ju palju suurem. Ligipääsetavad muuseumid, tuurid, filmid, kõik sellised asjad muudavad maailma palju suuremaks. Maarjamäe lossis ulatun ma näiteks käega maast katuseni, seal valmis lossi 3d-saviprinditud makett. “
Põhja-Eesti Pimedate Ühing peab väga oluliseks ligipääsetavuse suurendamist igas elu valdkonnas, sest ligipääsetavus on kompleksne. On vaja nii helisignaaliga foore kui häälteavitustega ühissõidukeid, et saaks liikuda. Kuid ligipääsetavust on vaja ka liikumise sihtkohtades, muuseumites, koolides, polikliinikutes, töökohtadel, et oleks, kuhu liikuda. Ligipääsetavast trükikirjandusest. Sihtgruppi silmas pidades ei tohi unustada, et enamik halva nägemisega inimesi ei taotle puuet ja ka seda, et umbes kolmandikul inimestel kujuneb nägemispuue välja elu jooksul. Neid, keda puudutab ligipääsetav muuseum või helisignaaliga foor, on palju. Ühtegi neist inimestest ei tohi meie kõigi maailmast välja arvata.
Põhja-Eesti Pimedate Ühing on pikaajaliste traditsioonidega nägemispuudega inimesi koondav ja neile erinevaid teenuseid osutav organisatsioon. Ühingu ülesandeks on olnud pea 100 tegevusaasta jooksul hoida elus nägemispuudega inimeste kodanikualgatusel põhinevat tegevust ning toetada selle kaudu pimedate ja nõrgaltnägevate inimeste erivajadustele kohandatud teenuste arengut Eestis.
Jaanuar 2021 seisuga kuulub Ühingusse ligi 440 nägemispuudega inimest, kelle igapäevatoimetulek ja ühiskondlik heaolu sõltuvad suuremal või vähemal määral Ühingu tegevusest ja pakutavatest teenustest.
Lisainfo:
Artur Räpp
tel: 5191-6256
Omniva tõi Eesti Pimedate Liidu sajanda sünnipäeva auks välja spetsiaalse postmargi
Eesti Pimedate Liidu pressiteade
19. oktoober 2021
Tähistamaks Eesti Pimedate Liidu 100 aastaseks saamist, lõid Eesti Pimedate Liit ja Omniva spetsiaalse kirjamargi, mis juhib tähelepanu nägemispuudele nii marki vaadates kui ka seda puudutades. Nimelt on Eestis esimest korda turule toodud postmark, millel punktkirjas ära toodud selle hind, 0,90.
Postmargi ülemises vasakus servas on helesinine kiri “EESTI” ja selle all mustas kirjas 0,90€. Üleval paremas ääres on Eesti Pimedate Liidu must-valge logo ja logost veidi paremal all on sinise trükiga 100. Postmargi keskel on sinise-musta-valgega silma kujutis, see koosneb erineva suurusega täpikestest. Postmargi all on tekst: “Maailmas on 36 miljonit inimest, kes seda marki ei näe. Sina näed! Mõtle selle peale!”
“Juba sada aastat on Eesti Pimedate Liit tegutsenud selle nimel, et nägemispuudega inimesed Eesti ühiskonnas end koduselt ja hästi tunneksid. Mark on ideaalne näide heast koostööst — see on vahend, mida saavad kasutada kõik, hoolimata sellest, kas sa näed või mitte, kuna sellele on kirjutatud punktkirjas margi hind,” ütles Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin.
Eesti Posti juhatuse esimehe Mart Mägi sõnul on täna ilmuv postmark väike samm olulise eesmärgi poole. “Eesti Posti soov on, et kaasaegsed posti- ja pakiteenused oleksid tulevikus paremini kasutatavad eranditult kõigi inimeste jaoks. Punktkirjaga postmark on sümboolne samm sellele eesmärgile pühendumisest,” ütles Mägi.
Lisaks margile on loodud ka margiga koos käiv esimese päeva ümbrik.
Ümbrik on valge. Vasakul on rakmetes juhtkoer, heledakarvaline labrador. Tema taga on seisva inimese kontuur, kellel on käes valge kepp. Koer ja valge kepp on fotodena, inimene on kujutatud hallika kujundina. Vasakul all on hallis kirjas EESTI PIMEDATE LIIT ja helesinises kirjas 100.
Eesti Pimedate Liidu juhatuse aseesimees Priit Kasepalu, kes kogub marke teemal “Pimedad filateelias” lisas: “Tunnen rõõmu, et nüüdsest on Eesti nende riikide peres, kus on käibele lastud punktkirjas tähistusega mark. Kindlasti on see unikaalne postmark ja esimese päeva ümbrik hinnatud maailma filatelistide hulgas.”
Eesti Pimedate Liit on asutatud 1921 aasta 11. detsembril ning saab tänavu saja aastaseks. Liidu eesmärgiks on esindada nägemispuudega inimeste huve riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Lisainfo:
jakob rosin
Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees
+3725232932
_____________________________________
Teade meililist
ARTIKLI LÕPP
Eesti Pimedate Liidu Tänuseminari Kokkuvõte
Tekst: Kert Küla
Osalesin üheksateistkümnendal oktoobril Valge Kepi Päeva puhul Tallinna Õpetajate Majas TOIMUNUD tänuseminaril, mille organiseeris Eesti Pimedate Liit. Ühtlasi tähistas Eesti Pimedate Liit nimetatud üritusega oma sajandat juubelit.
Eesti Pimedate Liit on asutatud aastal 1921 üheteistkümnendal detsembril ning saab tänavu saja aastaseks. Liidu eesmärgiks on esindada pimedate ja vaegnägijate huve nii kodumaal kui rahvusvahelisel tasandil. Kuna eelmisel aastal jäi seminar kahjuks Koroonaolukorra tõttu ära, siis anti sellel aastal üle tunnustused nii selle kui eelmise aasta eest.
Seminari alguses oli võimalik tutvuda mättakujuliste meeltekohvritega, mille on loonud Keskkonnaamet koostöös disainiga tegeleva ettevõttega Velvet. Mättakujulised meeltekohvrid on selleks, et tutvustada loodust eelkõige kuulmis ja nägemispuudega inimestele.
Ajavahemikus kell 12:00 kuni kell 13:45 kuulasime Hansasaalis toimunud seminaril kolme ettekannet: esimesena esines sellel seminaril Eesti Meremuuseumi esindaja, kes andis ülevaate Paksu Margareeta ja Lennusadama ligipääsetavuse arengutest. Näiteks valmib kirjeldustõlge selle aasta kahekümne kaheksandal augustil Lennusadamas avatud Juminda merelahingu teemalisele näitusele ning samuti on valmistatud kirjeldustõlkega audiogiid Lennusadama püsiekspositsioonist.
Teisena kõneles Kirjeldustõlgete loomisest EV kontsertetendustele Õiguskantsleri Kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht; Juta Saarevet.
Põhiliselt rääkis Juta Saarevet kirjeldustõlke võimaldamisest viimastele Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertetendustele ning ligipääsetavusest üldiselt, kuid näiteks mainis ta ka uut Moviereadingu-nimelist äppi, mille abil saab kinos viibides kirjeldustõlkega filme vaadata.
Näiteks on praeguseks nimetatud äpis neli filmi; „Hüvasti ENSV“, „Kratt“, „Vee Peal“ ning „Sandra saab tööd“.
Kolmanda seminaril esinejana tutvustas mittetulundusühing Guide Running Estonia esindaja Olle Rõuk Jooksusilmade esimest tegutsemisaastat.
Jooksusilmad on uus organisatsioon, mis pakub nägemispuudega inimestele nägeva saatjaga õues jooksmise ja kõndimise võimalust ning saatjateks on regulaarselt tervisespordiga tegelevad inimesed vabatahtlikuse alusel. Jooksusilmad tegutsevad üle-Eestiliselt ning näiteks üheksateistkümnenda oktoobri seisuga on Eestis nelikümmend jooksupaari ning näiteks Tallinnas toimub vähemalt üks kord nädalas ka ühine jooksutreening Järve metsas.
kell 14:00 kuni kell 16:30 toimus Kroonisaalis pidulik lõunasöök, millel anti üle aastate 2020 ja 2021 AASTA TEGU tunnustused ning tänukirjad. Samal seminaril toimus ka Eesti Pimedate Liit sada postmargi ja EPL-i esimese päeva ümbriku esitlus.
Minu arvates on Eesti Pimedate Liit 100 teemalise postmargi ja esimese päeva ümbriku välja andmine tänuväärne samm, et tutvustada Eesti Pimedate Liidu tegevust ühiskonnas.
Tunnustused anti üle Kroonisaalis piduliku lõunasöögi ajal ning ka üritusel pakutav söök oli väga maitsev restoranitoit; näiteks pearoaks pakuti kohafileed värskete kartulitega, mille juurde kuulus kaste mee- ja apelsini marinaadis, eelroaks oli maitsev külm salat koos prookoli ja vähese lihaga ning magustoiduks oli mingi tarretise laadne toit.
Toidu kõrvale anti maitsvat Muhu leiba ning joogiks pakuti üks bokaal sampust ning üks bokaal vahuveini. Lisaks maitsvale toidule oli muidugi sellel Eesti Pimedate Liidu seminaril tore ja meeldiv seltskond; tuttavatest inimestest kohtasin näiteks pimedate kogukonnas hästi tuntud tehnoloogiaajakirjanik Jakob Rosinat, kirjeldustõlki ja endist Tartu Emajõe Kooli töötajat Merike Kaljujärve, oma kunagist punktkirja ja valge kepiga liikumise õpetajat Anne Kõivu Tartu Emajõe Koolist ning Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu esimeest Tiina Tamme, kellega olen kohtunud Lõuna-Eesti Pimedate Ühingus ning Tartu Emajõe Koolis punktkirjavõistlustel osaledes.
Info mõttes tasub veel mainida, et näiteks Anne Kõiv töötab Tartu Emajõe Koolis rehabilitatsioonispetsialisti ja orienteerumisõpetajana ka praegu.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et üritus, millel esmakordselt Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esindajana osalesin oli huvitav ning sain ühe uue kogemuse võrra rikkamaks.
Artikli lõpetuseks on tänuväärne ära märkida kõik Eesti Pimedate Liidult tunnustusauhinna või tänukirja saanud, kes on teinud midagi ligipääsetavuse arendamiseks nägemispuudega inimestele.
Täpsustuseks lisan veel, et kõigile 2020 ning 2021 aastateo tunnustuse saajatele anti Eesti Pimedate Liidu tänuseminari lõpus õnnitluste ning võimsa aplodeerimise saatel üle klaasist küünlajalg, mis oli ülevalt poolt sinine ning alt valget värvi.
EPL AASTA TEGU 2021 tunnustused pälvisid järgmised nominendid:
Keskkonnaamet ja Velvet OÜ – loodust erinevate meelte kaudu tutvustavate õppevahendite kogu Meeltemätas loomise eest;
• Itella Estonia OÜ – smartposti pakiautomaatide nägemispuudega inimestele ligipääsetavateks muutmise eest. Pakiautomaatide kapiustel on punktkirjas numbrid.
Tänukirjaga tunnustati aastal 2021 Eesti Pimedate Liidu poolt järgmiseid organisatsioone ja eraisikuid:• MTÜ Guide Running Estonia – nägemispuudega inimestele sportimisvabaduse loomise eest;
• Krista Fatkinit – teatrietendustele, vabariigi aastapäeva kontsertetendustele, üldtantsupeole ja filmidele kirjeldustõlgete tegemise eest.
AASTA TEGU 2020 tunnustused jagati järgmistele nominentidele: Eesti Meremuuseumile – Paksu Margareeta ligipääsetava püsiekspositsiooni loomise eest;
• Tartu abilinnapea Mihkel Lees ja Vanemuise teatri juht Kristiina Alliksaar – kirjeldustõlkega etenduste korraldamise eest;
• Õiguskantsleri Kantselei – Eesti Vabariigi 102. aastapäeva kontsertetendusele kirjeldustõlke tagamise eest;
• Tallinna Ülikooli rahvakunsti ja käsitöötehnoloogiate lektor Tiia Artla ning Haridusteaduste instituudi doktorant Jana Kadastik – erivajadustega lastele mõeldud õppevahendeid tutvustava näituse „Kaasav ELU“ korraldamise eest.
ARTIKLI LÕPP
Hea olla isa.
Tekst: Vello Vart
Sellel aastal on Isadepäev 14. november. Sellel päeval austame tublisid isasid, kellest oleneb meie kõigi, eriti aga laste, heaolu.
Mina sain isaks 1963. aastal. Sellest möödub nüüd juba 58 aastat. Minu abikaasa ja minu peres kasvas suureks 3 tütart.
Neil kõigil läheb päris hästi.
Muidugi on pimedal isal probleeme, mida nägijal ei ole, näiteks ei saa last silmadega jälgida, puudub silmside, tihti ei saa õppimises abistada.
Reljeefsete tähtedega kuubikute abil sain siiski trükitähti tundma õpetada. Probleemidest hoolimata kasvasid meie lastest tublid ja korralikud inimesed. See rõõmustab mind väga.
Nüüd, kui minu lastel on juba lapselapsed, mõtlen vahel, et kui mu lapsed olid alles väikesed, oleksin võinud neile pühendada rohkem tähelepanu.
Kahjuks on siiski ka neid, kes hoolivad oma pimedast isast liiga vähe ja tunnevad tema pärast isegi häbi. Tean tütart, kes
suhtus oma pimedasse isasse tõesti halvasti, nii et seda märkasid isegi tema koolikaaslased.
Meeldiv on meenutada, kuidas meie väikesed õppisid käima, rääkima ja muid vajalikke oskusi tegema.
Tänu lastele on mul nüüd ka 5 lapselast ja 7 lapselapselast. Mingu neil kõigil hästi!
ARTIKLI LÕPP.
Valimised pimeda vaatevinklist
Tekst: Jaanus Riimets
Juba noorest east alates olen olnud suure poliitikahuviga. Nõukogude ajal oli mu lemmiksaateid tv-s Rahvusvaheline panoraam, mis oli eetris esmaspäeva õhtuti poole kaheksa paiku. Muidugi oli tollal palju sõnavahtu ja töörahva solidaarsuse ideoloogiat, aga räägiti ka arukat juttu, kuidas mujal maailmas näiteks valimised toimuvad. N. Liidus olid valimised eeskätt propagandasündmus, mille juurde käis ka muidu nii harva saadaolevate toidukaupade müük. Samas oli ka komme, mis võiks ka nüüdsel ajal kasutusel olla: esmakordselt valijale kingiti lilleõis. Esimestest demokraatlikest valimistest minu eluajal on möödas küll juba noore inimese eluea jagu aastaid ja paljugi on selle aja jooksul siinmail paremaks läinud, ka pimedate elus. Tõepoolest, selleks et oma kodanikukohust täita ei pea pime enam isegi saatjat-abilist otsima, et valimisjaoskonda minna ja oma valitud number sedelile n-ö abistaja käega kirjutada. Juba esimestest elektroonilistest valimistest peale olen ühe erandiga hääletanud ainult e-valimistel. Ei mäletagi enam aastanumbrit ja isegi mitte seda, kas tegu oli Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega, aga minu esimene e-hääletus toimus Tondi pimedate maja arvutiklassis täiesti iseseisvalt. Muidugi oli Artur Räpp üht-teist õpetanud ka valimiste osas ja eriti palju üldteadmisi arvuti kasutamiseks andnud , sealhulgas ka id-kaardi kasutamise osas. Kui õigesti mäletan, siis kasutasin sama arvutit, kus olin õppinud id-kaardi kasutamist pangateenuste osas. Vahepealsetel valimistel läks ilmselt turvanõuete tõttu asi keerulisemaks. Ikka oli vaja Arturi abi rakenduse allalaadimisel ja muude toimingute teostamisel. Muidugi jäi alati saladusse minu valik. Seekordsetel valimistel sain aga jälle üksinda hakkama. Kui juba eelnevalt Arturiga sel teemal rääkisin, siis polnud veel selge, kuidas kõik toimib. Vähemalt minul polnud aimu võimalusest, et arvuti enda kõnesüntees võimaldab mul iseseisvalt hääletada. Oli lisandunud võimalus muuta arvuti enda süntees eestikeelseks ja seda me ühel päeval enne valimisi tegimegi. Valimistoimingu ajaks oli tarvis lihtsalt jaws välja lülitada ja kasutada arvuti enda sünteesi. Natuke harjumatu oli, aga toime tulin ja nii läks antud hääl ilusti vajalikku kohta teele. Kodanikukohus oli lihtsal viisil täidetud ja muidugi sealjuures ka kodanikuõigus realiseeritud.
ARTIKLI LÕPP
Kaks teatrit paari päeva jooksul
Tekst: Jaanus Riimets
Olen küll kasvõi juba peretraditsioonide tõttu üsna suur teatrihuviline noorest east peale olnud, aga et oleksin teatrimaja külastanud ühepäevase vahega pole küll minu mäletamisel ennemalt ette tulnud. Tegelikult polnud see muidugi plaanis nüüdki, aga olukorrad lihtsalt kujunesid nii. 6. oktoobri ühiskülastus Vene teatris „Prozorovide maja. 40 aastat hiljem“ sai teoks kuupäeva tõttu, sest tahtsin oma sünnipäeva kuidagi eriliselt tähistada ja mängukava lehitsedes-veebis muidugi-sattusingi selle etenduse peale. See oli kusagil septembri alguses. Näidend on vene kaasaegse kirjaniku poolt kirjutatud järg Anton Tšehhovi kuulsale näidendile „Kolm õde“. Olin seda näinud teleris Adolf Šapiro lavastuses, kus parunit mängis legendaarne Juhan Viiding. Mäletan aastakümnete tagant ekraanil otsekui tõmblevat suure näitleja nägu, kui ta ütles oma armastatud Irinale“Sa ei armasta mind!“ Ja õige pea, nagu näidendi sündmustik ette nägi, hukkus parun kahevõitluses. Väga kauaks polnud meil ka enam suurt näitlejat Juhan Viidingut. Nüüdse etenduse tegevustik toimus aga sõja-alguse aastal 1941. Inimesed pühal Venemaal elasid tol ajal hirmus. Ja hirmus mitte ainult välisvaenlase ees, vaid hirmus -pidevas hirmus-oma proletaarsete valitsejate ees. Õdede vennapojast oli saanud üks hirmuvalitsejaid, kes muidugi tundis ise ka pidevat hirmu. Üks õdedest oli trammis lugenud Mandelštami luulet ja pälvinud sealjuures töötava rahva range hukkamõistu, mis jõudis vennapoja kaudu ka nende endisesse majja. Ega neil seal majas ka muidu poleks lastud edasi elada, kui mitte sugulane poleks kõrgel ametikohal olnud. Kogu lavastus kulmineerus püha jõuluõhtu tähistamisega küünlavalgel, mis omakorda tõi kaasa traagilised tagajärjed Irinale, ta viidi ära. Usun, et meie lugeja teab, mida tol ajastul tähendas väljend „ära viima“.
Siis aga juhtus, et Vanemuise väikses majas etendus mu ühe lemmikkirjaniku Henrik Ibseni „Peer Gynt“, kusjuures veel kirjeldustõlkega. Polnud parata, tuli ressursse koondada ja leida variant sedagi etendust vaatama minna. Abistaja Lea tuli kohe Saaremaalt mulle saatjaks ja -enne käisin veel Tartu mnt saunas-ja sõitsimegi bussijaamast kaunisse sügisesse heade mõtete linna. Hotellis olid toad broneeritud ja ühe inimese abiga leidsime ka hotelli ilusti üles. Siis käisime veel endise Tempo söökla ruumides asuvas indo-hiina söögikohas söömas ja vanas heas Werneri kohvikus kooki söömas ja läksimegi vanasse Vanemuisesse. Etendus oli omapärane. Kahjuks ei kohanud teisi meie inimesi, kuigi teadsin, et neid oli seal. Meie inimeste all mõtlen siinkohal teiste ühingute rahvast, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu etendusel osaleja Sülvi istus ilusti meie kõrval koos oma saatjaga. Imeline oli lavastuses kuulda vaimulikku laulu „Jumal, sul ligemal. “ Seda laulu laulsid kunagi ammu Titanicul uppujad enne seda kui laev vetevoogudesse vajus. Olin mõne aasta eest käinud samas saalis vaatamas Ibseni „Hedda Gablerit“. Oli hea meel, et ka üks meie Tartu inimesi Karin oli seda etendust vaatamas käinud. Tartus on üldse pimedate kultuurielu väga sisutihe. Kes soovivad „Peer Gynti“ kuulata, siis ERR digiarhiivis on täiesti olemas kuuldemäng väga heade näitlejate esituses. Oli tore kultuuriline sünnipäevanädal.
ARTIKLI LÕPP
Pinev hirm kadus
Tekst: Jaanus Riimets
Paar päeva peale Tartus teatriskäiku tekkis mul üsna ebameeldiv terviserike. Oli väga halb olla ja kuigi palavikku, köha ega kurguvalu polnud, arvasid sotsiaaltöötaja ja ka perearst, et mõttekas on ikka viirusetest ära teha. Olin põdemise esimesel ööl helistanud perearsti nõuandetelefonile 1220 ja sealne konsultant rääkis ka testi teemal. Ta ütles, et öösel ta saatekirja kirjutada ei saa. Ma ei teadnudki, et nõuandetelefoni konsultant saab ka testile saatekirja kirjutada. Ometi on see ju loomulik, sest oma perearst töötab ainult kindlatel aegadel, aga viirusetesti võib tarvis olla suvalisel ajal, ka nädalavahetusel. Selleks ajaks kui perearst saatekirja kirjutas oli tervislik seisund iseenesest tublisti paranenud, nii et primitiivse loogika järgi nagu poleks testimisel mõtet. Kindlam aga on teha mittevajalik-haigusnähud otseselt puuduvad juba-test kui et riskeerida positiivsena ringiliikumisega. Kui perearst oli saatekirja kirjutanud tuli mobiilile sms, kus oli ka vajalik telefoninumber. Sain selle lihtsalt kätte kui oma pimedate telefonis valisin sõnumite alamenüüs „numbrid selles sõnumis“ ja vastavale telefoninumbrile ka otse helistasin. Esimesed korrad ütles automaatne vastaja, et liin on hõivatud. Vahest oli asi ka selles, et oli lõuna aeg. Varsti aga sain ühenduse ja peale mõneminutilist ootamist sain rääkida klienditeenindajaga, kellega leppisin kokku, et testija tuleb mulle koju. Kõne toimus reedel ja kokku leppisime pühapäevaks. Testija helistas mulle kusagil viie paiku õhtul, kui olin hakanud juba pisut muretsema. Siis lahke proua tuligi ja torkis mu nina sisemust natuke nõeltega. Tõesti, see polnud meeldiv kogemus, aga midagi polnud teha. Ta ütles, et pean hommikul helistama perearstile vastuse saamiseks. Ilmselt polnud ta eriti teadlik asjaolust, et ka pimedail on ligipääs digilugu patsiendi portaalile ja seal oli kella viieks hommikul vastus ka täiesti olemas. Kusjuures rõõmustav vastus, test oli negatiivne. Tõtt öelda vaatasin vastust öö jooksul mõned korrad enne ka , aga siis polnud veel andmeid tulnud. Kõik läks hästi.
ARTIKLI LÕPP
Anekdoodid
Kõnelus ostukeskuse ees.
Ema: "Kuule, see pole ju üldse meie laps!"
Isa: "Tss! See-eest on jälle vanker uuem!"
"Hallo, kas Loomakaitse Ühing?"
"Jaa! On teil mingi probleem?"
"On küll! Nimelt, just praegu meie tänaval, puu otsas istuv postiljon, solvab ebatsensuursete sõnadega minu koera!"
Miks läheb röövel peale röövi vanni?
Sest ta tahtis puhtalt pääseda.
Mees helistab arvuti abi telefonile ja kurdab: "Mu arvutil läks pilt eest ära!"
"Vaadake, kas kõik juhtmed on sees!" ütleb spetsialist.
"Ei saa, pime on!" ütleb hädaline.
"Pange siis tuli põlema."
"Ei saa, elektrit ei ole!"
Vanamees võidab lotoga pool miljonit eurot. Ajakirjanikud paluvad tal oma tundeid jagada.
„No mis ma oskan öelda...” laiutab taat käsi. „Olen rõõmus, et mulle tekkis nüüd suur armastav perekond.”
Küsimus: "Mitut gangsterit on vaja, et elektripirni vahetada?"
Vastus: "Nelja. Üks röövib panka, et pirni ostmiseks raha saada, teine ootab autos, et röövitud rahaga põgeneda, kolmas keerab pirni sisse, kindad sõrmejälgede
vältimiseks käes, ja neljas ähvardab pirni automaadiga, et see ei liigutaks."
"Minu meest uurisid kolm arsti."
"Ja millise diagnoosi osas kokkuleppele jõuti?"
"Kokkuleppele jõuti ainult arve suuruse osas."
Psühhiaatriahaigla patsient kurdab arstile: "Selle mehega pole ma nõus enam minutitki ühes palatis olema! Ta ütleb, et ta on mootorratas!"
"Ja mis teid siis segab - mootorratta mürin või?" küsib arst.
"Ei, väljalaskegaasid!"
Hambaarsti juures: "Mul on Teile hea ja halb uudis ... Millest alustada?"
"Ohh, doktor ... Eks vist halvast ..."
"Teie igemed on nii paistes ja mäda täis, et hambad kukuvad nädala jooksul välja."
"Aga mis on siis hea uudis???"
"Teie hammastes pole ühtki auku ..."
Proua loeb arstiraamatut.
"Sa heldene aeg! Mul on malaaria!"
"Ära uduta! Sul pole ju mingeid tundemärke."
"Raamatus ongi kirjas, et algul pole midagi märgata."
"Miks sa töötad vaimuhaiglas?" küsib kolleeg psühhiaatrilt. "Su patsiendid on alaarenenud ja palk on väike!?"
"Aga see-eest ei suuda ükski patsient tõestada, et teda ravitakse valesti!"
Naine: "Doktor, kas pärast 40-ndat võib sünnitada?"
Arst: "Võib, kuid ma ei soovita. 40 last – sellest on juba küllalt!"
"Doktor, öelge midagi head ka vahelduseks. Palun!?!?!"
"Noh, organijahtijatele te küll enam huvi ei paku."
Haiglasse toodi raskete põletushaavadega mees.
Pärast läbivaatust ütleb arst: "Huvitav, teil on peale põletushaavade ka palju luumurde. Mis juhtus?"
"Päästjatel polnud vett kaasas. Labidatega kustutasid, raisad!"
ARTIKLI LÕPP
Õnnitleme novembrikuu juubilare
Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma novembrikuu juubilare. Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks.
*Rein Nurmsalu 80
*Galina Verstakova 75
*Galina Nizovtseva 70
*Lea Urgard55
Palju õnne kõigile!
ARTIKLI LÕPP
Kuulutused
19.11 algusega 18.00 toimub Rahvusraamatukogus kontsert MAESTRO VELLO LOOGNA 80+. Olete oodatud kontserdile
07.12 kell 14.00-19.00 toimub Tondi 8a saalis jõulueelne kingilaat.
Laadal on müügil suures valikus nägemispuudega inimeste valmistatud käsitööd.
Väljapanekust võib leida kaltsuvaipu, keraamikat, puidust köögitarvikuid, ehteid endale ja kuusele, küürimis-, sauna- ja põrandaharju, villaseid sokke meestele ja naistele, kindaid, labakuid, sõrmikuid, randme soojendajaid, jää- ja meeküünlaid, saunakindaid, saunamütse, helkureid, heegeldatud käsitööd ja palju muud huvitavat.
Lastele uus muinasjutt „Nurrulandi lood“ ja samateemaline värvimisraamat.
Vigade parandus Kuukiires nr 5 Kert Küla artiklis.
11. detsembril 1921 silmaarstid ja pimedad asutasid Tartus Eesti Pimedate Hoolekandeseltsi “Pimedate Abi” ja
3. märtsil 1922 registreeriti selle seltsi juurde Tallinna haruselts, aadressil Liivalaia 6.
PPÜ uuendas maja välisvalgustuse. Trepikodade ette paigaldati liikumis- ja hämaraanduriga valgustid ning maja ümber ja väravasse prožektorvalgustid.
Uute välisvalgustite panekuga võeti maha ka vanad amortiseerunud valgustid.
Maja õueala on nüüd õhtul ilusti valge. Tööd teostas MP-Projekt OÜ.
Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
teisipäeval 12.00- 17.00 ja neljapäeval 10.00- 15.00.
Juhiabi Ulrika Tint 55570848
Eesti Pimedate Raamatukogu laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@epr.ee teel.
Neljapäeviti on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata. Raamatukoguhoidja läheb vajadusel neljapäeviti kella 14-ks laenutuspunkti, jätab sinna varem tellitud ja võtab kaasa lugejate poolt toodud raamatud. Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www.veebiraamatukogu.ee.
ARTIKLI LÕPP
INFOLEHE LÕPP.