“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 4

September 2021

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

hPõhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

H                E-post: ppy@ppy.ee

Peatoimetaja: Allan Väljaots

telefon:566 78 711

E-post: Allan.valjaots@gmail.com

Toimetuse liikmed:

Eduard Borissenko

* Jaanus Riimets

* Mirja Räpp

* Vello Vart

Sisukord

*Juhatuse koosolek nr 06.

*Üldkoosoleku protokoll nr 1.

*Juhatuse koosolek nr 07.

*In Memoriam Kristiina peetsalu

*Mälestasime Kristiinat
tekst: Jaanus Riimets

*Uudishimust muukisin kapiukse lahti
tekst: Vello Vart

*Mets ja meri, mida mina ei näe
tekst: Jaanus Riimets

*Söök, köök ja pimedus
tekst: Jjaanus Riimets

*Anekdoodid

*Õnnitleme augusti- ja septembrikuu juubilare

*Kuulutused 

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Juhatuse koosolek nr 06.

Tondi 8A, Tallinn

Aeg: 24.05.2021

Algus: 09:30.

 Lõpp: 12:00

Juhatas: Artur Räpp

Protokollis: Ulrika Tint

Osalesid koha peal: Janne Jerva, tegevjuht Helen Künnap, tegevuskeskuse juht Liisa Lokke.

Skype teel: Margus Kiin, Jaanus Riimets, Artur Räpp, Ahti Tomp, Kert Küla

Puudus: Kristiina Peetsalu.

Päevakord

1. Tondi 8A haldamisest
2. Tondi 8A kanalisatsiooni olukord ja lahendused
3. PPÜ töökorraldus
4. PPÜ üldkoosoleku ettevalmistamine
5. PPÜ tegevus ajavahemikul 22.04 kuni 24.05 2021
6. Tulevikutegevusteks ideede genereerimine

1. Tondi 8a haldamisest.

Liisa Lokke: ühele rentnikule sai tehtud WC põranda remont koos ja WC poti vahetusega.

Purpuri ruumi elektrisüsteem on üle vaadatud. Kui tuleb uus rentnik, siis teeksime remondi vastavalt uue rentniku soovidele. Kindlasti on midagi vaja ümber teha, näiteks lagi on saanud veekahjustust.

Revisjon läks hästi, kokkuvõtvat hinnangut revisjoni poolt veel ei ole tulnud.

Juhatus arutas uue prügisüsteemi loomise võimalusi tulevikus. Vaadata meie territooriumil, mis oleks konteinerite jaoks kõige parem koht. Varem või hiljem peame prügi sorteerimise küsimusega tegelema.

Ahti Tomp: Uurin kolmelt firmalt nende pakkumisi. Kui selguvad detailid, siis vastav info läheb ka juhatuse listi.

2. Tondi 8a kanalisatsiooni olukord ja lahendused.

Saime uue hinnapakkumise Doleriku maja lammutamise osas. Loomulikult võtame me odavama hinnapakkumise. Objekti põhise kindlustuse tegemine võtab aega. Kallim hinnapakkumine on rohkem detailsem. Odavama hinnapakkumise koostas üks endine rentnik, kes jäi Ühingule võlgu. Kui valik osutub tema kasuks, saame teha tasaarvelduse. Läbirääkimised hetkel veel temaga käivad kindlustuse osas.

Juhatus otsustas: Kui odavama hinnapakkumise esitaja on nõus võtma kindlustust, sel juhul eelistame endist rentnikku.

Peale lammutust jääb maja vundament alles, kuhu tulevad tulevikus autode parkimiskohad.

3. PPÜ töökorraldus.

 Helen Künnap: Tulemas on kaks taotluse esitamise võimalust- Aktiivsete Kodanike Fondi taotlusvoor väikeprojektide vabaühenduste tegutsemisvõimekuse suurendamiseks. Projekti esitamise tähtaeg on 28. juuni 2021 ja KÜSK arenguhüppe taotlusvoor. Taotluse esitamise tähtaeg on 15. september 2021.

 Mõlemad projektid tahavad uusi innovaatilisi lähenemisi. Ühingu tegevusi nendesse taotlustesse panna ei saa, kuna see on mõeldud hästi suurele ringkonnale, mis oleks võrgustiku siduv, kultuuride vaheline projekt.

Liisa Lokke: Täna esitan Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile ühistegevuse- ja terviseedenduse projekti järgmiseks poolaastaks. Psühhosotsiaalse nõustamise teenus nägemispuudega inimestel jätkub edasi aasta lõpuni.

Helen Künnap: juhatusele infoks, et augusti lõpus soovime korraldada koostöös meie majas olevate mõnede rentnikega heategevusliku ürituse. Festivali, kus tegemisi jätkuks nii majas sees kui ka õues, meie territooriumil- muusika, välisöögiautod. PPÜ poolt käsitöölaat ja muud tegevused-näiteks pimekohvik, pimedate lauatennis . Firmalt Spekter tuli ettepanek teha tänavakunsti sprei värvidega. Ühele seinale kuulutaks kavandikonkursi ning ka nägemispuudega inimesed saavad proovida maalimist kunstniku juhendamisel. Üks firma on nõus sponsoreerima 100 purgi värviga, tingimusel et üritusel oleks meediakajastus.

Ahti Tomp: Trepikojad viletsas seisus- äkki annaks sinna mingit kunsti teha. Toitlustaja kes tuleb müüma toitu, mingi % ulatuses saadud toidu müügist tuleks PPÜ-le, näiteks parkimiskoha tasu ulatuses.

Helen Künnap: väga head ettepanekud. Kindlasti võtame need arutlusele.

4. PPÜ üldkoosoleku ettevalmistamine.

Juhatus otsustas täiendada 12.06 PPÜ üldkoosoleku päevakorda järgmise päevakorrapunktiga:

 Nõusoleku andmine Tondi 8c kasuks läbisõidu, vee ja kanalisatsiooni servituudi andmiseks ja selleks tingimuste määramine.

5. PPÜ tegevus ajavahemikul 22.04 kuni 24.05 2021.

22.04. osales Liisa Lokke Google Eesti koolitusprogrammi „Õpi koos Google’iga“ koolitusel „Videoturundusega alustamine“.

27.04. saatis Helen Künnap AS-le Merko Ehitus PPÜ sponsortaotluse.

28.04. tuli AS-lt Merko Ehitus negatiivne vastus sponsortaotlusele.

28.04. osales Liisa Lokke Google Eesti koolitusprogrammi „Õpi koos Google’iga“ koolitusel „Alusta veebis müümisega“

29.04. osales Liisa Lokke Google Eesti koolitusprogrammi „Õpi koos Google’iga“ koolitusel „Tõsta end Google'i otsinguis esimeseks“

29.04. kohtusid Janne Jerva, Liisa Lokke ja Helen Künnap Tondi 8C ostuhuvilisega, arutati servituutide küsimust.

04.05. osales Liisa Lokke Google Eesti koolitusprogrammi „Õpi koos Google’iga“ koolitusel „Tõhus sotsiaalmeedia ettevõtetele“.

04.05. toimus infolehe „Kuukiir“ toimetuse koosolek. Osalesid kõik toimetuse liikmed. Nimetatud koosoleku korraldas Allan Väljaots.

05.05 muusikaline „Helidialoog“ teemal müra. Helidialoogi viis läbi Clelia Piirsoo. Osales 6 ühingu liiget.

11.05 Kert Küla osales Harjumaa Ettevõtluse Arenduskeskuse korraldatud koolituse neljandas moodulis; Milleks meile annetused. Nimetatud koolitus toimus veebikeskkonnas Zoom.

12.05. osales Liisa Lokke Google Eesti koolitusprogrammi „Õpi koos Google’iga“ koolitusel „Tõhus meiliturundus ettevõtetele“.

12.05. toimus Reidi tee matk, osales 7 ühingu liiget. Reidi tee matka korraldas Clelia Piirsoo, kes töötab ühingus keraamika juhendajana. Reidi tee matka aitas koordineerida ka Ulrika Tint.

13.05. toimus PPÜ revisjon. Osalesid Liisa Lokke, Marina Balanenko, Mare Leetsar ja Janne Jerva.

13.05. fekaalauto teenus koos sõiduga. Maksumus 207,00 eurot. Tööd teostas Asjan Grupp OÜ. Organiseeris: Helen Künnap

14.05. survepesu ja imu. Maksumus 156,00 eurot. Tööd teostas Watercom OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

15.05. majasisese ummistuse likvideerimine. Maksumus 50,00 eurot. Tööd teostas Lavateir AS. Organiseeris: Liisa Lokke

18.05. WC remont põranda uuendamise ja WC poti vahetusega rentniku ruumis. Organiseeris: Liisa Lokke

18.05. elektri lahti ühendamine abihoonest aadressil Tondi 8a/2 hoone ettevalmistamisel selle lammutamiseks.

19.05. toimus PPÜ kanalisatsioonitorustiku videouuring. Maksumus oli 132,00 eurot. Tööd teostas Watercom OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

19.05. osales Liisa Lokke Google Eesti koolitusprogrammi „Õpi koos Google’iga“ koolitusel „Digiturunduse strateegia koostamine“.

19.05. muusikaline „Helidialoog“ teemal vaikus. Helidialoogi viis läbi Clelia Piirsoo. Osales 8 PPÜ liiget.

6. Tulevikutegevusteks ideede genereerimine.

Juhatus arutas, kuidas leida sponsoreid, missugused oleksid need ettevõtted, kes on nõus panustama ühingu tegevusse ning kuidas suurendada PPÜ tulusid.

ARTIKLI LÕPP.

Põhja-Eesti Pimedate Ühing (PPÜ)

Üldkoosoleku protokoll nr 1

Tondi 8a, Tallinn                                                                  12.06.2021

Algus kell 11.00

Lõpp kell 13.00

Juhatas: Helen Künnap

Protokollis: Ulrika Tint

Võtsid osa: 26 hääleõiguslikku liiget ja 4 volitust. Kokku 30 häält.

PPÜ juhatuse liige Janne Jerva avab koosoleku.

Ulrika Tint loeb ette koosolekul osalejate ja volitatute nimekirjad

(lisa 1 ja lisa 2).

Koosolekul osaleb 26..hääleõiguslikku liiget ja.4. volitust. Kokku 30 häält.

Janne Jerva tõstatab küsimuse, keda valida koosoleku juhatajaks ja protokollijaks.

Pakutakse juhatajaks Helen Künnap, protokollijaks Ulrika Tint.

Kokkuleppe alusel valiti koosoleku juhatajaks Helen Künnap ja protokollijaks Ulrika Tint.

Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks päevakord.

1. PPÜ 2020. aasta majandusaasta aruande kinnitamine.
2. Juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasu maksmise korra kinnitamine.
3. Nõusoleku andmine Tondi 8c kasuks läbisõidu, vee ja kanalisatsiooni servituudi andmiseks ja selleks tingimuste määramine.
4. Info liikmetele ja arutelu.

Päevakord kinnitatakse kokkuleppe alusel.

1. PPÜ 2020. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Janne Jerva tutvustab tegevusaruannet (lisa 3).

Aasta oli keeruline, kuna oli koroonaasta Püüdsime läbi viia neid tegevusi, mida me olime planeerinud. Põhipartner on Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Kahjuks olemasolevad teenused mida Ühing osutab  on mõeldud Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele.Isikliku abistaja teenus on mahult kõige suurem teenus.Viime läbi mitmeid tegevusi-lugemisteenust, audioraamtud, tekstraamatute skanneerimine, psühhosotsiaalne grupitöö, kogemusnõustamine, terviseedenduse projekt, mille alt viime läbi matku, toimuvad jooga ning zumba treeningud.2020 likvideeriti Hasartmängumaksu Nõukogu, mis läks üle Riigi Tugiteenuste keskusele. Selle alt on  toetust väga raske saada. Pikaajaline Kaitstud Töö oli oluline teenus, mille alt 20 nägemispuudega inimest said tööd. Sellel aastal me kahjuks seda teenust ei saanud.Tunneme sellest väga suurt puudust. Puhkpilliorkester ja ansambel jätkas tegevust. Oktoobris viisime läbi projekti „Mis on pildil valesti“. Kampaaniat vaatas 200 000 inimest.Ja teine kampaania mida tegime internetis oli keraamikamüük, mis osutus ka väga edukaks. Käigus oli nii vene kui eesti keelne teadete list.

Eelmise aasta tulem oli suurepärane.Enamik meie töötajate palgad tulevad erinevatest projektidest. Arendasime koostööd Microsoftiga, kus saime 5 arvutit,  mis on kohandatud vastavalt nägemispuudega inimeste vajadusele. Koostöö jätkub järgmiste ametitega: TPIK, Hariner, Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa.Saadame taotlusi erakondadele, sotsiaalkomisjonile. 2020 aastal suuremaid remonditöid ette ei võtnud. Teostasime väiksemaid elektritööd ja remonditöid meie majas.

Majandusaasta arvude poolt tutvustab Liisa Lokke:

Liisa Lokke. Eelmise aasta tulem 50795 eurot on poole suurem kui üleeelmise aasta oma.

Rentnikud maksid korralikult üüri. Pakkusime rentikele ka arvete järelmaksmise võimalust.Tulu suurenes poole võrra. Ka keeraamikatoodete müük suurenes eelmisel aastal.

Helen Künnap:kas on küsimusi, ettepanekuid

Kuna küsimusi ei ole panen hääletusele otsuseprojekti

 Kinnitada PPÜ 2020. aasta majandusaasta aruanne.

Poolt .24...., vastu 0, erapooletud 0

Otsus vastu võetud.

2. Juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasu maksmise korra kinnitamine.

Helen Künnap: annan sõna Artur Räpile.

Artur Räpp: alates 01.06 ei ole Kristiina Peetsalu enam ühingu esimees. Esimehe amet on väga töömahukas.

Juhatus otsustas jaotada tööülesanded juhatuse liikmete vahel. Juhatuse liikmele ei ole üldkoosolek andnud luba maksta töötasu.

Ettepanek esimehe töötasu jagada juhatuse liikmete vahel..

Margus Toom: mina olen poolt, et juhatuse liikmed saavad töötasu.

Artur Räpp: Esimees saab miinimumpalka, esimehe  kuu netopalk on 200 eurot.

Allan Vibur: kas 200 eurot jagatakse juhatuse liikmete vahel ära?

Artur Räpp: Üldkoosolekul on õigus  langetada vastav otsus. Juhatuse liikmed savad töötasu vastavalt tehtud tööpanusele.

Helen loeb ette otsuseprojekti.

Otsustati:

Maksta juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasu vastavalt nende tööpanusele ja ühingu rahalistele võimalustele, kuid ühele juhatuse liikmele ühes kuus mitte rohkem kui miinimumpalga ulatuses. Täpse ühele juhatuse liikmele makstava juhatuse liikme tasu suuruse kehtestab ühingu juhatus.

Hääletus: poolt 26, vastu 0, erap.0.

Juhatuse liikmed ei hääletanud.

3. Nõusoleku andmine Tondi 8c kasuks läbisõidu, vee ja kanalisatsiooni servituudi andmiseks ja selleks tingimuste määramine.

Artur Räpp: Tondi 8a, meie maja taga on väike maja aadressiga Tondi 8c. See maja ei kulu  Ühingule.

Sinna tuli potensiaalne ostja, kes soovis juriidilist kindlust.

Kui uus omanik soovib servituuti, siis me peame seda ka andma.

Kuna Tondi 8c ostutehing jäi ära, siis pole meil kamidagi arutada.

4. Info liikmetele ja arutelu.

Ulrika Tint annab ülevaate planeeritavatest üritustest.

Janne Jerva tutvustab rehabilitatsiooni võimalusi.

NIRK osutab teenust nägemispuudega inimestele ja psüühiliste erivajadustega inimestele.Klientide arv on suurenenud.Teeme koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega. Meie meeskonnas on uus

füsioterapeut ning tervisenõustaja.Oleme planeerinud erinevaid matkasid.Tulemas kolme päevased väljasõite. Juulis toimub traditsiooniline Jursule sõit. Viime läbi arvutiõpetuse tunde ja nõustamist.

Helen Künnap: Märtsis tähistab Ühing 100-ndat juubelit. Planeerime ajalool põhinevat lavastust ja fotonäitust. Alanud on pärimuskogumise kampaania. Eriti vähe on meil fotosid ja elulgusid.Koostöös Terateatriga viime läbi  fotode kogumise.Seda ikka selleks, et väärtustada pimedate elu, tõsta ühiskonna teadlikust.Kogume tekste, mälestusi, situatsioone ja juhtumi kirjeldusi, foto, heli- ja videosalvestusi. Informatsioni saab ammutada küsimustikust, mida me paneme välja ka Ühingu koduleheküljele .

Materjale saab saata e posti aadressile: pime@kogumine.gmail.com.

Alates 02.augustist saab ühendust võtta Heleniga.Saame läbi rääkida ka teised kogumise võimalused. Näiteks fotode juurde  kirjutada inimese nimi ja vanus, lühike enesetutvustus, mis või kes on fotol .Alates augustist algab intervjuude tegemine.01 oktoobril lõppeb materjalide kogumine.Valge kepi päeval saavad paremad  autasustatud.

Kogutud materjale kasutatakse lavastustes.

Helen Künnap: Sellega on tänase koosoleku päevakord ammendatud, tänan osavõtu eest.

_________________                     ____________________

Helen Künnap                                Ulrika Tint

Koosoleku juhataja                        Protokollija

Ulrika Tint annab ülevaate planeeritavatest üritustest.

Janne Jerva tutvustab rehabilitatsiooni võimalusi.

NIRK osutab teenust nägemispuudega inimestele ja psüühiliste erivajadustega inimestele.Klientide arv on suurenenud.Teeme koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega. Meie meeskonnas on uus

füsioterapeut ning tervisenõustaja.Oleme planeerinud erinevaid matkasid.Tulemas kolme päevased völjasõite. Juulis toimub traditsiooniline jursule sõit. Viie läbi arvutiõpetuse tunde ja nõustamist.

Helen Künnap: Märtsis tähistab Ühing 100-ndat juubelit. Planeerime ajalool põhinevat lavastust ja fotonäitust. Alanud on pärimuskogumise kampaania. Eriti vähe on meil fotosid ja elulgusid.Koostöös Terateatriga viime läbi  fotode kogumise.Seda ikka selleks, et väärtustada pimedate elu, tõsta ühiskonna teadlikust.Kogume tekste, mälestusi, situatsioone ja juhtumi kirjeldusi, foto, heli- ja videosalvestusi. Informatsioni saab ammutada küsimustikust, mida me paneme välja ka Ühingu koduleheküljele .

Materjale saab saata e posti aadressile: pime@kogumine.gmail.com.

Alates 02.augustist saab ühendust võtta Heleniga.Saame läbi rääkida ka teised kogumise võimalused. Näiteks fotode juurde  kirjutada inimese nimi ja vanus, lühike enesetutvustus, mis või kes on fotol .Alates augustist algab intervjuude tegemine.01 oktoobril lõppeb materjalide kogumine.Valge kepi päeval tutvustame ja paremad saavad autasustatud.

Kogutud materjale kasutatakse lavastustes.

Helen Künnap: Sellega on tänase koosoleku päevakord ammendatud, tänan osavõtu eest.

ARTIKLI LÕPP

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Juhatuse koosolek nr 07.

Tondi 8A, Tallinn

Aeg: 03.08.2021

Algus: 09:30.

 Lõpp: 12:00

Juhatas: Artur Räpp

Protokollis: Ulrika Tint

Osalesid koha peal: tegevjuht Helen Künnap .

Skype teel: Janne Jerva, Margus Kiin, Jaanus Riimets, Artur Räpp,  Kert Küla

Puudus: Ahti Tomp.

PÄEVAKORD:

1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine
2. PPÜ töökorraldus
3. Tondi 8a haldamine
4. 28.08 toimuva PPÜ festivali korraldamine
5. Valge kepi päeva tähistamine
6. Tegevus ajavahemikul 25.05-03.08.2021

1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine

Juhatus otsustas: seoses surmaga kustutada Harry Kestlane ja Kristiina Peetsalu. Võtta ühingu liikmeteks Indrek Kost ja Allan Väljaots

2. PPÜ töökorraldus.

Janne Jerva: Suurematel üritustel peab olema coroonapass, mis tõestaks inimese tervislikku seisundit. Tõendi muretsemisel saab abi nii sotsiaaltöötajalt kui ka perearstilt.

Kui koroona epideemia muutub karmimaks, rakendame samasuguseid meetmeid ringide ja muu tegevuse puhul, mis eelmistel kordadel. Juhatus nõustus tehtud ettepanekutega.

Juhatuse liikme tasu määramine.

Juhatus otsustas: alates 01.08 maksta  Janne Jervale  pool miinimumpalka käsunduslepingu alusel .

Poolt 4, vastu 0, erapooletuid 0

Janne Jerva  hääletusel ei osalenud.

3. Tondi 8a haldamine.

Helen Künnap: Meie Tondi 8a territooriumile, kus vanasti asus mööblifirma Dolerik, tekkis üsna ootamatult ühe koormatäie suurune kivihunnik firma Lihtne Vedu poolt. Kui 28.08 toimub õuefestival, siis osutub see probleemiks. Sellest hunnikust peab võimalikult ruttu lahti saama, sest enne festivali peab olema plats asfalteeritud ja samuti aed valmis ehitatud.

Juhatus otsustas: informeerida MUPO-t eelnevalt prahi ära viimisest. Samuti firmat Lihtne vedu, et tänu nende poolt tekitatud ehitusprahile jääb PPÜ-l parkimistulu saamata. Seetõttu esitame saadud arve neile. Samuti otsustas juhatus võtta veel täiendavaid hinnapakkumisi nii võrk kui ka puitaia ehitusele.

 Üks rentnik tegi korda kolmanda trepikoja välistrepi. Rentnikuga tegime tasaarvelduse.

Kuna meie territooriumil on tasuline parkimine, siis juhatus arutas efektiivsema parkimise korraldamist.

Juhatus otsustas: Kui ühingu liige võtab osa mõne ringi tegevusest või osaleb muul moel ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistatakse tasuta parkimine. Õppejõud, kes käivad Pimemassööride ühingus koolitusi läbi viimas maksavad ise parkimiskoha tasu.

4. 28.08 toimuva PPÜ festivali korraldamine.

Helen Künnap andis juhatusele ülevaate 28.08 toimuvast  muusika ja kunstifestivalist meie territooriumil.

5. Valge kepi päeva tähistamine.

Juhatuse liikmed pakkusid välja järgmised ideed, mida võiks valge kepi päeva raames  läbi viia: viktoriin, orienteerumine valge kepi päeval, üritus Avo Falkenbergi mälestuseks , Silmalaeka abivahendite tutvustus, tõkiskivid, informeerida tavainimesi, missugune on kohandatud linnaruum nägemispuudega inimestele, kuidas tunduvad uued bussinumbrid nägemispuudega inimeste vaatevinklist, meie inimesed dokumenteeriksid oma ettevõtmisi valge kepi päeval. Pärast annaksid ülevaate, missugused tähelepanekud ja takistused ilmnesid.

Juhatus otsustas: Valge kepi päeva tegemisi arutada augusti lõpus.

6. Tegevus ajavahemikul 25.05-03.08.2021.

14.06. juhatuse koosolek Paksus Margareetas.

15.06. kokanduse töötuba, osales 7 inimest.

16.06. 4 radiaatori termoventiili vahetus rentnike ruumides. Maksumus 260,00 eurot. Tööd teostas Torusell1 OÜ. Organiseeris Liisa Lokke

16.06. helidialoog, osales 5 inimest.

16.06. püsiannetajate süsteemi loomine – Zoomi koolitus. Osales Liisa Lokke.

16.06. insener Heiki Liivrand firmast Langeproon konsulteeris PPÜ-d välitrasside osas. Osalesid Liisa Lokke ja Helen Künnap.

18.06. Marimetsa matk, osales 9 inimest.

30.06. helidialoog, osales 5 inimest.

30.06. santehnilised tööd-ummistuse põhjuse välja selgitamine. Maksumus 40,00 eurot. Tööd teostas Lavateir AS. Organiseeris Liisa Lokke.

01.07. PPÜ ja rentnike uste-lukkude korrastus. Maksumus 220,00 eurot. Tööd teostas Lukuabi OÜ. Organiseeris Liisa Lokke.

02.07. Lõimumise projekti mõisapäev, korraldas Clelia Piirsoo.

02.07.  PPÜ kauaegse tegusa juhatuse liikme Kristiina Peetsalu ärasaatmine.

05.07. PPÜ uuendas kõige raskemas seisukorras olnud kanalisatsiooni lõiku Magdaleena tänavalt kuni PPÜ majani. Maksumus 8280,00 eurot. Tööd teostas Watercom OÜ. Organiseeris Liisa Lokke.

09.07. Eesti Rahva Muuseumi külastus. Organiseeris Jaanus Riimets. Osales 12 inimest.

15.07.-16.07. pani Olerex oma varikatusele, mis üle aia PPÜ maa peale ulatub, täies ulatuses uued rennid ja juhib nüüd oma katuse sademevee oma territooriumile. Organiseeris Helen Künnap.

22.07 esines PPÜ puhkpilliorkester Kadrioru päevadel.

22.07. Nõustasid Janne Jerva ja Anu Lokke Briti saatkonna töötajat Mari  Alavere nägemispuudega töötaja erivajadustest ja juhtkoeraga liikumisest.

25.07. Lauluklubi, osales 14 inimest, korraldas Kaia Nõlvak.

26.07.-27.07. Lõimumise projekti 3 Helidialoogi ja suvekooli matk, osales X inimest – Clelia Piirsoo.

29.07. saali põranda puhastus ja hooldusõlitus. Maksumus 370,80 eurot. Tööd teostas Parketimees OÜ. Organiseeris Liisa Lokke.

ARTIKLI LÕPP

In Memoriam Kristiina Peetsalu

On elu lühike, on ainult viiv...

Kesk maiseid askeldusi tõuseb iil ja luba küsimata askeldaja viib.

Kristiina Peetsalu 29.07.1979 – 29.06.2021

29. juunil 2021. aastal lahkus meie hulgast Kristiina Peetsalu.

Elutee käänakud tõid Kristiina Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse 2005. aastal.

2007. aastal  lõpetas Kristiina pimemassööri koolituse ning astus 2008.

aastal ka Eesti Pimemassööride Ühingu liikmeks.

2007. aastast tegutses Kristiina aktiivselt Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses. 2010. aastal valiti ta Ühingu esimeheks. PPÜ töötajad jäävad teda mäletama kui äärmiselt toetava ja õiglase ülemusena ning suurepäraste diplomaatiliste oskustega juhina.

2016. aastast aitas ta edendada ka Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse tegevust juhatuse liikmena.

Rõõmsameelse, suure südamega, teotahtelise, visa ja ääretult abivalmi inimesena oli ta alati valmis nõu ja jõuga aitama kõiges ja kõiki, kes tema abi ja toetust vajasid. Kristiina oli alati valmis õppima juurde uusi teadmisi ja oskusi, mida oma töös teiste hüvanguks kasutada.

Kristiina armastas inimesi, oma hoolimise ja empaatiavõimega seadis ta alati teiste heaolu enda omast esikohale.

Kristiina oli kogu hingega ja jäägitult valmis aitama kaasa nägemispuudega inimeste elu paremaks muutmisele. Ta sütitas oma mitmekülgsete teadmiste ja oskustega sõpru, kolleege ja kaasteelisi. Väga hea suhtlejana nõustas, toetas ja jagas omi kogemusi neile, kes alles kohanesid nägemise kaotusega.

Ta jääb meie mälestustesse suurepärase inimesena ja hea huumorimeelega, südamliku kaaslasena.

Valgustagu kõigi meie tänutunne ja head mõtted meie Kristiina teed tähtede poole.

Meie sügav kaastunne Kristiina perekonnale!

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu  juhatus

ARTIKLI LÕPP.

Mälestasime Kristiinat

Tekst: Jaanus Riimets

 Neljapäeva pärastlõunal kogunesid meie inimesed Tondi maja saali, et meenutada ja mälestada niiväga vara meie hulgast lahkunud Kristiinat. Kristiina oli kuni viimase ajani aktiivselt tegev ühingu juhtimises. Tema ja Janne teened on selles, et meie maja on alles ja ootamas investeeringuid renoveerimise jaoks.
Minu kohtumised Kristiinaga olid seotud paikadega, mis pimedaile on lähedased: Tondi ja Jursu. Mõlema paiga eest ta väga muretses ja tegi kõik, et elu edasi viia. Mul on ikka meeles tema eriliselt sõbralik ja lahke hääl, mis peegeldas tema iseloomu.
Meenutustes rõhutasid teekaaslased eriliselt tema lahkust ja heatahtlikkust, samuti heldust. Kristiina roll oli suur ka selles, et meie ühingus ei ole olnud erinevate keelerühmade vahelist konflikti. Ta rääkis nii eesti kui vene keelt väga puhtalt ja alati tõlkis vene emakeelega inimestele .
Elus on lahkumisi, mida on väga raske, kui mitte võimatu, mõista. Me ei ole veel päris harjunud sellega, et teda enam pole. Soome kirjanikul Franz Emil Sillanpääl on romaan „Noorena uinunud“. Ka Kristiina suikus surmaunne noorena. Puhaku ta rahus!

ARTIKLI LÕPP.

             Uudishimust muukisin kapiukse lahti.

Tekst: Vello Vart

Õppisin Tartu pimedate koolis Era tn. 2. Poiste magalas seisis seina ääres riidekapp, mille üks uks oli lukus. 
Millegipärast tekkis minus poisikeselik uudishimu. Tahtsin nimelt väga teada saada, mis on selle lukustatud ukse taga. Laenasin tuttavalt poisilt kimbu kapivõtmeid ja hakkasin kapi ust lahti muukima. See mul ka õnnestus. Luku taga polnud midagi põnevat- 
ainult voodilinad ja padjapüürid. Siis tahtsin ukse jälle lukku keerata, kuid jäin hätta- võti tegi kapiukse lukust lahti, kuid lukku ma seda enam ei saanud. Siis panin riideserva ukse vahele ja surusin ukse kinni, ise lootes, et minu tempu ei avastata. Kuid minu lootus ei täitunud. Pesulao hoidja märkas kohe, et keegi on kapiukse lukust lahti keeranud. Oli vaja ainult kindlaks teha kes ja miks. Uurimine selgitas, et see olin mina. Siis püüti selgeks teha, miks ma seda tegin. Direktor kutsus mu enda juurde. Ta oletas, et keegi andis mulle ülesande kapist midagi võtta. Mind ennast ta selles ei kahtlustanud. Direktor ei tahtnud kuidagi uskuda , et keegi polnud mul käskinud midagi kapist võtta ja et tegemist oli poisikeseliku uudishimuga. Lõpuks jäi direktor  mind siiski uskuma. Pesulao hoidjal, kellega sain hästi läbi, oli muidugi ebamugav tunne. Ta ütles mulle, et ma oleksin pidanud kohe talle ütlema, kui kapiust ei saanud lukku keerata

ARTIKLI LÕPP.

Mets ja meri, mida mina ei näe

Tekst: Jaanus Riimets

  On vaikne juuliõhtu Läänemere kalda äärses paigas, mis tuttav enamikule „Kuukiire“ lugejaist. Ikka sõideti vanal ajal Jursule puhkama ja lõdvestuma ning sõidetakse nüüdki. Ajad muutuvad, Jursu jääb.
Minu ema, kes minuga nii palju vaeva on näinud, on üks metsa- ja mereinimene. Praegu tervise tõttu ta enam nende juurde ise minna ei jaksa, aga eks mõtteis on mets ja meri tal ikka.

 Minu jaoks algas lapsepõlves metsalugu lõkke tegemisega. Alati ei süttinud lõke kohe, vaid ikka mitu tikku tuli enne läita ühekopikalisest tikutoosist. Aga kui juba põles, siis oli tore kasvõi tunde leegi, ja hiljem süte paistel, istuda ja mõtiskleda. Sellel aastal sain taas üle pika aja väikse lõkke ääres heade inimeste juures istuda. See oli jaanilaupäeval. Just enne oli meie kanti raputanud äikesetorm, aga õhtuks oli kõik rahunenud. Lapsepõlves oli ka nii. Ragistasime vennaga tihtipeale, aga mul ei meenu kordagi, kus seda oleks sündinud lõkke juures. Leidsin YouTube-st ilusa laulu, mille pealkiri on „Lõkke juures“.

Metsal, ja tegelikult ka merel, on eriline hääl. See on kohin, väga suurte jõudude omavaheline tegevus. Metsas on tuhanded puud ja puud on elusad asjad. Küll mitte nii nagu inimesed ja ka loomakesed, aga ikkagi. Kõike meeleolukam on neid kohinaid kuulata koos siis, kui mets on mere kaldal ja on võimalus seal ise kaunil suveõhtul nagu täna olla. Luulelisekski võib muutuda. Aasta tagasi olime siinsamas esimesel pimedate luuleõhtul ja kuulasime muu hulgas ka luuletusi valimikust „Eesti tunne“. Mõtlen, et kas mets ja meri, mis meie rahvale on ikka ka leiba ja leivakõrvast andnud ning muidu ka olulist osa etendanud-näiteks pelgupaiga osas mets ja põgenemistee osas meri, et kas need pole meie hinge oma jälge jätnud. Need on rahulikku meelt nõudvad kohad ja tegevused, mis neis toimuvad, ei saa kunagi olla räpakad. Metsa kasvamine nõuab aastakümneid ja meri loksub vastu pankrannikut aastatuhandeid. Kui meie ka ei näe metsa rohelust ja meresina, siis ometi võime tunnetada nende müha ja olla tänulikud metsa saagi-seente, marjade ja mere kalade eest. Kus iganes satume nende juurde, siis mõtelgem, et kui majesteetlikud need kaks meie elu osa on.

ARTIKLI LÕPP.

Söök, köök ja pimedus

Tekst Jaanus Riimets

 Juba teismeliseeast saati on mulle meeldinud süüa teha ja seda siis ka loomulikult süüa. Eks see väljendu ka mu kehakujus, kuigi otsene seos vast puudub. Noorest peast muidugi nägemisjääk oli küllaltki hea, nii et nägin, mis pannil toimus. Nüüd see juba mitu aastat nii pole. Põhjus, miks meie kodu köök kohandati on ka see, et saaksin paremini ja turvalisemalt ise toitu valmistada. Kõik toiduvalmistamise paigad on nüüd köögis ühes reas: elektripliit, vaba pind, kraanikauss, nõuderest, veekeetja ja siis kõrval kohe külmik. Kõige raskem on pliidi juures. Põhjus muidugi selles, et pliit on kuum ja kui hakata otsima potti või panni, siis võib käsi puutuda vastu kuuma plaati. Seda on ka juhtunud. Just hiljuti keetsin hommikul kõigepealt mune ja siis putru. Ei lasknud vahepeal plaati jahtuda. Kui hakkasin pudrupotti plaadile asetama,siis läksid sõrmed tulikuuma plaadi vastu ja tekkisid villid. Need olid tükk aega päris ebamugavad kaaslased. Praegu ongi meie peres nii,et mina keedan hommikuti putru ja mune ja lõunaks kartulid või tatra või makaronid keedab ema. Tegelikult ma saaksin ka nendega toime, aga ema tahab ikka veel kui natukenegi jõudu jätkub ise ka midagi teha. Kartulite ja makaronide puhul on ka see kurnamise asi. Kuuma poti käsitsemine täiesti ilma nägemiseta ei ole lihtne, eriti kui on suurem pott. Me keedame tavaliselt ikka mitmeks päevaks. Näiteks spagette ikka terve paki. No, siis pole iga päev jändamist.

 Tegelikult tahaksin ma rohkem ise süüa teha ja ka keerulisemaid asju kui munad või puder. Teadmisi ja oskusi on, aga võimeid tunnetada olukordi ilma nägemiseta napib. Kolm aastat tagasi kui emme oli haiglas , siis tegin küll rohkem ja erinevaid toite. Näiteks suitsukalapastat. Tellisin e-coopist suitsutatud hõbeheiki ja makarone, ei mäleta enam täpselt milliseid, aga ikka väiksemaid. Keetsin kõigepealt makaronid ära. Kurnasin ja valasin sõelalt uuesti potti. Siis panin pannile õli ja võid-või teeb hea maitse-, sibulat, küüslauku ja hõbeheigi väiksed tükid. Praadisin kõik kergelt üle ja lisasin makaronidele potis. Siis panin poti veel mõneks minutiks kuumale plaadile ja segasin pidevalt, et ikka kõik hästi seguneks ja seostuks omavahel. Igatahes päris maitsev tuli välja.

Üks suur probleem minu jaoks toiduvalmistamisel on pindade: laua, pliidi, ka põranda puhastamine. Ma ju ei saa aru, kui midagi kuhugi kukub. Ja ikka kukub. Tegelikult see ongi peamine põhjus, miks emme ei taha, et ma süüa teen. Ta ütleb, et pärast koristamine teeb talle enam vaeva kui teeks söögitegemine.

 Muidugi on üks võimalus ka tellida e-coopist või Selverist valmistoitu. Olen seda võimalust ka kasutanud. Sellel on see viga, et valik on kogu aeg üks ja sama, samuti muidugi ka hind. Isetehtud toit on ikka tükk maad odavam ja minu meelest maitsvam ka. Emmele ka tegelikult valmistoit väga ei meeldi, sest see on sageli liiga ülemaitsestatud.

 Loodan, et saan ka rehabilitatsiooniteenuse raames või mõnel muul moel õppida pimedana toiduvalmistamise meetodeid, et ikka ohutus oleks tagatud, puhtus ümberringi saavutatav ja toit hea ning maitsev.

ARTIKLI LÕPP.

Anekdoodid

Kes on "uus venelane"? - Vaarikpunane pintsak, 600-ne Mersu, 100 000 taala pangas.

Kes on "uus tsukts"? - Vaarikpunane jurta, 600 pealine põdrakari.

Kes on "uus eestlane"? - Vaarikpunased silmad, 6000 kroonine üürivõlg.

Kohtuvad ameeriklane ja venelane Orly lennujaama hotelli restoranis, panevad seal paraja peo püsti ning hakkavad kiitlema, kelle riigis on rohkem demokraatiat.

Ameeriklane: "Mina võin vabalt presidendi auto klaasile sülitada ja mitte midagi minuga ei tehta!"

Venelane: "Mina võin täitsa vabalt vastu Kremli müüri vett lasta ja mitte midagi minuga ei juhtu!"

Hommikul pohmellis peaga hommikulauas kohtudes ameeriklane arvab, et läks veidi liiale ja presidendi auto klaasile võiks ta sülitada küll, aga siis kui presidenti seal sees pole.

 Venelane arvab ka, et on veidi üle pakkunud ning lubab, et Kremli müüri vastu ta kuseks küll, aga tilli ei tohi püksist välja võtta.

Kokku said Ameerika ja Vene tööline.

Ameeriklane hakkab uhkustama, et tema elab 100 korda paremini kui venelane.

Venelane ei usu.

Jänki küsib siis, et kas sa oma päevapalga eest saad ülikonna kätte?

- Ei saa.

- Kas sa oma kuupalga eest auto saad kätte?

- Ei saa.

- Kas sa presidendi peale sülitada võid?

- Ei või.

Aga siis hakkab venelane ise küsima:

- Kas sa võid oma töö juures terve päeva juua?

- Ei või.

- Kas sa saad terve kuu niimoodi tööl käia, et sa mitte midagi ei tee, aga palka makstakse ikka?

- Ei saa.

- Noh, aga milleks siis veel presidendi peale sülitada?

Kord jäi venelase auto Tsuktsimaal lumme kinni.

Veidi aja pärast juhtus Tsukts sealt suuskadel mööda sõitma.

Autot märgates tuli ta ligi, tegi ringi ümber masina, sügas kukalt ja ütles venelasele:

"Pooliku annad, siis ütlen, kuidas sa auto välja saad."

Venelasel oli aga viinast kahju ning kaup jäi katki.

Tsukts pani käed risti rinnale ja jäi rahulikult ootama.

Küll venelane proovis ja proovis, kuid autot hangest välja ei saanud.

Tsukts astus siis uuesti juurde ning kordas: "Pooliku annad, siis ütlen, kuidas sa auto välja saad."

„Hea küll," jäi venelane nõusse. "Poolik on siin, ütle kähku, kuidas auto välja saab?”

"Väga lihtsalt. Traktor tarvis kohale tuua," vastas Tsukts ja sõitis pudeliga minema.

Toimub pidu. Sinna lähevad inglane, prantslane, juut, venelane ja eestlane.

Kuidas nad sinna lähevad?

Inglane läheb oma väärikusega, prantslane läheb daamiga, juut läheb tordiga, venelane pudeli vodkaga ja eestlane kimbu lilledega.

Kuidas nad sealt tulevad?

Inglane ikka oma väärikusega. Prantslane ühe teise daamiga. Juut tuleb tordiga, aga hoopis suurema tordiga. Venelane tuleb sinise silmaga. Eestlane tuleb täis kõhuga.

Mida nad tulles mõtlevad?

Inglane mõtleb, et kas ta oli ikka piisavalt väärikas. Prantslane mõtleb, et loodetavasti ei jäänud ka see esimene daam kuivale. Juut kahetseb, et ta tordi võttis, aga apelsine ei märganud kaasa võtta. Venelane mõtleb, et ei tea, kas piduperemees jäi ikka ellu. Eestlane kahetseb, et miks pole küll kaht kõhtu.

Tuleb eestlane ameerikas poodi:

"Whiskas."

Müüja:

"Te soovite arvatavasti Whiskey-d ikka ?"

"Whiskas," ütleb eestlane, võtab põuest pisikese kassipoja.

Järgmine päev tuleb eestlane:

"Chappi"

Müüja:

"Ei, teil on ikka Whiskast vaja !"

Eestlane võtab põuest pisikese koerapoja:

"Chappi."

Ülejärgmisel päeval tuleb eestlane, toetab sõnalausumata paberis paki lauale. Müüja pistab käe sisse, tõmbab välja, nuusutab:

"OH SHIT!"

"Toilet paper, please," ütleb eestlane häirimatult.

Tallinn-Pärnu maanteel hääletab soomlane.

Tulebki lõpuks üks eestlane ja võtab ta oma auto peale.

Somm küsib:"Kas Tallinn on kaugel ?"

"Mitte väga", vastab esto. Sõidavad niimoodi vaikselt kaks tunnikest, siis soomlane küsib uuesti:"Kas Tallinn on kaugel ?" Eestlane vastab:"Jah, nüüd on Tallinn juba kaugel."

Uue sümfooniaorkestri dirigent tutvustab oma mitmerahvuselist pillimeeste koosseisu: "Fedorov - venelane, Murzenko - ukrainlane, Roosipuu - eestlane, Lapinsh - lätlane, Jusonikas - leedulane, Aisipjan - armeenlane, Rabinovitsh - viiuldaja!"

Uus rahvusmäng- "Eestlane kapis".

On kolm varianti.

Esimene:

Viis eestlast joovad ära viis pudelit viina. Üks neist peidab end kappi ja teised peavad ära arvama, kes kapis on. Omavahel võib nõu pidada.

Teine:

Kaks eestlast joovad ära kolm pudelit viina. Üks neist peidab end kappi ja teine peab ära arvama, kes kapis on. Omavaheline arutelu lubatud.

Kolmas:

Üks eestlane joob ära kaks pudelit viina. Siis peab ta ära arvama, kas ta on kapis või mitte. Tegemist on kõige raskema variandiga, kuna siin ei saa kellegagi nõu pidada.

Uusrikkad, venelane, ukrainlane ja eestlane, saavad ühes Londoni hotellis kokku ja otsustavad korralikult pidutseda.

Rüübates natuke ühes kõrtsis ja trimbates veidike teises, jõuab lõbus seltskond striptiisibaari, kus kena tüdruk keset lauda kinnitatud posti ümber tagumikku hööritab.

Eestlane on selleks ajaks nii väsinud, et toetab pea lauale ja jääb magama.

Slaavi mehed aga lähevad järjest rohkem hoogu ja elavad tüdrukule kaasa.

Mõne aja möödudes paneb venelane tüdruku püksikute vahele kümme dollarit.

Ukrainlane vaatab, et ei saa alla anda ja paneb püksikute vahele 100 dollarit.

Selle aja peale on eestlane veidi toibunud, tõstab uniselt pea ja õieti aru saamata, mis sünnib, kougib taskust välja visiitkaardi, tõmbab selle tüdruku tuharate vahelt läbi ja võtab püksikute vahelt sinna topitud dollarid ära.

"Sularaha pole probleem," mõmiseb ta veel omaette ja tukub edasi.

Vaevalt jõuab eestlane ületada Läti piiri, kui lätlasest politseinik eestlase kinni peab ja teatab:

"Te rikkusite liikluseeskirju. Palun kirjutage seletuskiri, loomulikult riigikeeles!"

"Aga ma ei oska ju!"

"Kirjutage niipalju, kui oskate!"

Eestlane võtab siis paberilehe, seejärel rahakotist 10-latise, paneb selle paberi vahele ning ulatab politseinikule.

Too lausub: "Aga Te rääkisite, et ei oska: pool on juba kirjutatud!"

ARTIKLI LÕPP.

Õnnitleme augusti- ja septembrikuu juubilare

Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma augusti- ja septembrikuu juubilare. Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks.

August:

*Virve Toom 80

*Helga Kaseloo 75

*Tamara Lahk 70

*Liy Raja 70

*Igor Aleksejev 60

*Sergei Kuzmin 45

September:

*        Maria Rumjantseva 90

*Viktor Ivanov 70

*Marve Karo 50

*Janek Bergman 50

*Edgar Kukuškin 20

Palju õnne kõigile!

ARTIKLI LÕPP.

KUULUTUSED

15. oktoobril, rahvusvahelisel valge kepi päeval korraldab Põhja-Eesti Pimedate Ühing kaks üritust.

Läbi kogu päeva toimub aktsioon „Valge kepi maailm – me oleme siin“

Õhtul algusega kell 17 toimub Tondi 8A saalis kontsert, pärast seda on kohvilaud.

Valge kepi päev on ellu kutsutud, et nägemispuudega inimesed oleksid ühiskonnale nähtaval, anda teada oma probleemidest, soovidest ja unistustest. Miks mitte ka rõõmudest. Seepärast korraldab Põhja-Eesti Pimedate Ühing ürituse „Valge kepi maailm“ kutsudes selle üritusega üles olema sel päeval nähtaval, minna valge kepiga välja ja liikuda tänaval, ühistranspordis, poes, kultuuriasutuses või kus iganes mujal avalikus ruumis.

Andkem sel päeval inimestele märku, et me oleme olemas, Andkem teada, milline on meie maailm. Kui tunnete, et kaugemale minna on liiga ohtlik, liiga keeruline, võib minna kasvõi oma kodumaja ukse ette.

Kui te tavaliselt käite ilma valge kepi või juhtkoerata, siis võtke palun seekord valge kepp kätte, et olla nähtav ja mõistetud.

Kui inimesed soovivad, võivad nad ühineda ja liikuda kuskil koos, et olla paremini märgatavad. Kui keegi korraldab sellise ühiskäimise, oleks tore, kui ta annab sellest ühingule teada. Nii saaks me suunata ka teisi inimesi teie ühiskäimisega ühinema. Ühingust võib aktsiooni ajaks küsida ühingu t-särki, et seda aktsiooni ajal jope peal kanda. Kokku kogunemine pole aga hädavajalik. Praegusel koroonaajal võib omaette olla ohutum ja igaühe jaoks on tema kodu- või töökoha ümbrus kõige lähemal.

Nähtaval olla on hea, kuid sellest teada andmine on veel parem. Kui on vähegi võimalik, palume me peale „Valge kepi maailm“ üritust kirjutada oma muljetest, mis oli, kus oli, mis probleeme kohtasite või mida toredat.

Aktsiooni võib ka helisalvestada, pildistada või filmida, kui selline võimalus on. Seda kõike kasutame üritusest kirjutamiseks „Kuukiires“ ja levitamisel ühingu kodulehel ja sotsiaalmeediakanalites. Kõik ikka selleks, et meid märgataks ja mõistetaks.

Kui ei saanud minna sinna, kuhu oli soov minna, võib kirjutada, rääkida, pildistada või filmida ka seda, miks ei saanud kodunt välja minna. Ka see on teadmine, kui avatud maailm on liiga ohtlik.

Keda ei nähta, neid pole olemas, keda pole olemas, nende probleeme ei lahendata. Olgem siis sel päeval nähtavad, et meie probleeme lahendataks!

*

Septembrikuus alustavad ühingus tööd järgmised ringid:

Esmaspäeviti:

Keraamikaring kell 14:00 – 17:00 keraamikaklassis. Osamaks Ühingu liikmetele on 3 eurot kord ja mitteliikmetele 8 eurot kord.

Kuna grupi suuruseks on maksimaalselt viis inimest, on vajalik eelnev registreerimine meiliaadressil ulrika@ppy.ee või telefonil 55570848.

Juhendaja Clelia Piirsoo.

Jooga kell 13:00 – 14:00 ühingu saalis. Ühingu liikmetele on osamaks 4 eurot kuus või 1 euro kord. Mitteliikmetele on osalemistasu 12 eurot kuus.

.Treener Inge Nelk. Selga panna sportlikud riided, joogamatid on Ühingul olemas. Soovi korral võid ka oma mati kaasa võtta.

Ansambli proovid kell 17:00 – 18:00 ühingu saalis. Juhendaja Liisi Einula.

Oled meie ansambli ridadesse väga oodatud, kui pead viisi ja osaled kohusetundlikult proovides.

Esmaspäeviti ja neljapäeviti:

Lauatennis kell 16:00 – 18:00 ühingu spordisaalis. Osamaks on 2 eurot kuus.

Treener Rein Järve.

Teisipäeviti ja reedeti kell 17:00 – 18:30 toimuvad PPÜ spordisaalis Eesti Pimedate Spordiliidu korraldatud pimelauatennise treeningud. Treener Ališher Hozanijazov.

Teisipäeviti ja reedeti:

Male-kabering kell 9:00 – 14:00. Osamaks on 2 eurot kuus.

Juhendaja Heiki Sookruus.

Ühingu spordisaal:

Teisipäeviti kell 12:00 – 17:00 ja neljapäeviti kell 10:00 – 15:00. Teistel tööpäevadel saab spordisaali kasutada vastavalt eelnevale kokkuleppele Ühingu töötajatega.

Kolmapäeviti, 15. ja 29. septembril kell 15:00 – 16:30 toimuvad ühingu saalis muusikalise Helidialoogi tunnid. Osamaks on 1 euro.

Iga tund keskendutakse erinevale teemale. Helidialoogi kaudu luuakse ühiselt kordumatut muusikat - helisid, mis lähtuvad antud ajahetke inspiratsioonist ja helitekitajast endast. Tundi juhendab Clelia Piirsoo.

Reedeti:

üle nädala, 17. septembril ja 01. oktoobril on käsitööklassis kell 10:00 –

14:00 käsitööring. Grupi maksimaalseks suuruseks on 5 inimest. Esimene tund toimub juba sel reedel 03.09. Vajalik on eelnev registreerimine meiliaadressil ulrika@ppy või telefonil 55570848. Juhendaja Piret Kuutok

Puhkpilliorkestri proovid kell 17:30 – 19:00 ühingu saalis. Juhendab maestro Vello Loogna.

Tulemas kokanduse kaks töötuba. Läbirääkimised juhendajaga hetkel veel käivad. Täpsema informatsiooni saamiseks helista telefonil 55570848 või kirjuta e-posti aadressil ulrika@ppy.ee

Olete oodatud ühingu majja osalema erinevates tegevustes vaid siis, kui oled terve. Majas palume kanda maski. Käte desinfitseerimisvahendid on vajaduse korral Ühingu poolt. Suuremate ürituste puhul võivad ühingu töötajad küsida ka koroonapassi.

Ringide tegevust toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

*

Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
teisipäeval 12.00- 17.00 ja neljapäeval 10.00- 15.00.
Juhiabi Ulrika Tint 55570848

Eesti Pimedate Raamatukogu  laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Raamatukogust kohapeal ja Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) saab raamatuid võtta ja sinna tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata.  Teavikuid saab tellida telefonil 674 8212 või aadressil laenutus@epr.ee.

ARTIKLI LÕPP.

INFOLEHE LÕPP.