“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 5

Oktoober 2021

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Peatoimetaja: Allan Väljaots

telefon:566 78 711

E-post: Allan.valjaots@gmail.com

Toimetuse liikmed:

*Eduard Borissenko

* Jaanus Riimets

* Mirja Räpp

* Vello Vart

Sisukord

*Juhatuse koosolek nr 8

*Tondi 8 kanalisatsiooni saaga
Tekst: Liisa Lokke

*Pime festival avas pimedate maja linnarahvale
Tekst: Helen Künnap

*Minu muljed PPÜ esimesest hoovifestivalist
Tekst: Kert Küla

*Tallinna vanalinna avastamas
Tekst: Mirja Räpp

* Suitsetamise eest aeti pead paljaks ja määrati süstid
Tekst: Vello Vart

*Esimesed kogemused toiduvalmistamise töötoas
Tekst: Jaanus Riimets

*TapinRadio_ hea võimalus
Tekst: Jaanus Riimets

*Anekdoodid

*Õnnitleme oktoobrikuu juubilare

*Kuulutused

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Juhatuse koosolek nr 08.

Tondi 8A, Tallinn

Aeg: 10. September 2021

Algus: 09:30

Lõpp: 12:00

Juhatas: Artur Räpp

Protokollis: Ulrika Tint

Osalesid koha peal: tegevjuht Helen Künnap, tegevuskeskuse juht Liisa Lokke.

Skype teel: Janne Jerva, Ahti Tomp, Jaanus Riimets, Artur Räpp, Kert Küla

Puudus: Margus Kiin.

PÄEVAKORD:

1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine
2. PPÜ projektidest
3. Tondi 8a haldamine
4. 28.08 toimunud PPÜ festivalist

5. Valge kepi päeva tähistamine
6. EPL Aasta tegu kandidaatide valimine
7. PPÜ saabuvast juubelist
8. Tegevus ajavahemikul 03.08. – 10.09.2021

1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine

Juhatus otsustas liikmeks vastu võtta: Sirje Salumets ja Diana Ofitserova. Seoses surmaga kustutada Ljudmilla Bogoljova ja Koit Randus.

2. PPÜ projektid

Helen Künnap: Lähipäevil tuleb vastus PPÜ poolt esitatud taotlusele Aktiivsete Kodanike fondi väikeprojektidele.

Liisa Lokke: Esitasin Sotsiaal- ja Tervishoiuametile terviseedenduse projekti, millele peaks vastus tulema septembri teises pooles. Esitamisel on Kogukondliku turvalise Harjumaa projekt, kuhu lähevad sisse turvakaamerad ja osaliselt Tondi 8a hoovi õuevalgustus.

3. Tondi 8a haldamine

Helen Künnap: Asfaldiaugud meie territooriumil parandati ära, samuti paar katkist kaevu. Asfalditööd jätkuvad septembris. Eelmisel juhatuse koosolekul oli juttu betoonhunnikust, mis üsna ootamatult meie territooriumile tekkis. Kuna festival oli tulemas, siis olime sunnitud omal kulul sellest koormast lahti saama. Kahjunõude esitame muidugi firmale Lihtne Vedu.

Liisa Lokke: infoks, et MUPO inspektor on puhkuselt tagasi ja hakkab antud küsimusega edasi tegelema.
Elektrikud hakkavad tegelema meie territooriumi välisvalgustusega.
Üks rentnik soovib meie maja soklikorrusel olevat laopinda, mis on hetkel väga halvas seisus.
Meie maja uuendatud küttesüsteem töötab korralikult.

4. 28.08 toimunud PPÜ festivalist

Helen Künnap: Facebook’is avaldati tänupostitus neile, kes ürituse korraldamisele kaasa aitasid.
Festivaliga jäädi väga rahule. Annetuse summad ei olnud suured, aga pilootürituse kohta piisavad. Kogu päeva jooksul võis umbes sada inimest meie territooriumilt läbi käia, aga korraldajaid endid koos esinejatega oli juba peaaegu 100 inimest. Korraldusliku poole pealt läks ka kõik hästi. Loodan väga, et see üritus muutub traditsiooniks. Mida võiks paremini teha korraldusliku poole pealt? Parkimist keelavad sildid juba varem välja panna ja rohkem panustada eelnevale reklaamile.

5. Valge kepi päeva tähistamine

Juhatus arutas 15.10.2021 toimuva rahvusvahelise valge kepi päeva korraldamisega seotud küsimusi.

6. EPL Aasta tegu kandidaatide valimine

PPÜ juhatus arutas EPL aasta teo kandidaate ja otsustas esitada Eesti Pimedate Liidu Aasta teo tunnustuse saamiseks:

1. Jooksusilmad - selle algatuse abil saavad nägemispuudega inimesed võimaluse joosta ja aktiivselt liikuda. Nägemispuudega inimeste saatjateks on vabatahtlikkuse alusel jooksjad ja harrastussportlased, kes aitavad ka treeninguid läbi viia.

2. Itella Smartpost - esimesed pakiautomaadid, mis on ligipääsetavad, automaadid on tähistatud punktkirjas numbritega ja koodi sisestamiseks on füüsiline klahvistik. Nägemispuudega inimene saab nüüd iseseisvalt, abistajatest sõltumata paki pakiautomaadist ära tuua.

3. Keit Parts - viis 2 aastat läbi ligipääsetavuse ümarlaudasid, tegi seda tööd hingega. Tulemusena valminud aruandest, mida on juba EV valitsusele tutvustatud, saab meie lähema 10 aasta ligipääsetavuse arengu alus.

4. Värvipood Spekter ja Blind Sound stuudio PIME festivali algatamise ja korraldamise eest. Tegu on kahe pimedatega mitteseotud firmaga, kes otsustasid korraldada muusika- ja kunstifestivali, mis tutvustaks laiemale publikule pimedate maailma üldiselt ja ka PPÜ tegevuskeskuses toimuvat.

5. Clelia Piirsoo - pimedate keraamikatoodete arendamise ja matkade korraldamise eest. Nägemispuudega inimeste keraamikatoodete kvaliteet on märkimisväärselt paranenud ning kaasatud on rohkem nägemispuudega inimesi nii matkade kui ka keraamikaringide tegevustesse.

7. PPÜ saabuvast juubelist

Juhatus arutas PPÜ 100 raames toimuvaid üritusi. Üheks suuremaks ürituseks PPÜ 100 raames oleks kontsert, ühendades ühingu juubeli, pimedate orkestri 65 ja maestro Vello Loogna on 55 aastat ühingu orkestrit dirigeerinud. Kontsert oleks pühendatud nendele inimestele, kes on arendanud ja aidanud kaasa PPÜ tegevusele. PPÜ 100 raames toimub kindlasti veel rida üritusi nii majas kui ka väljaspool maja.

8. Tegevus ajavahemikul 03.08. – 10.09.2021

05.08. külastas PPÜ-d Aleksandr Taraškin, kes on linna ettevõtlusteenistuse ringmajanduse osakonna juhtivspetsialist.

11.08. külastasid PPÜ-d Changemakers Summer Academy noored. Ühingut tutvustas ja praktilise ülesande andis Helen Künnap.

12.08. Toimus Kristiina Peetsalu mälestusüritus PPÜ saalis. Organiseerisid Ulrika Tint ja Helen Künnap.

13.08. PPÜ keraamika müük Löwenschede tornis Tallinna Vanalinna Päevade raames, organiseeris Ulrika Tint

14.08. Lauluklubi, osales 12 inimest, korraldas Kaia Nõlvak

15.08. PPÜ ansambel ja puhkpilliorkester esinesid Musumäel Tallinna Vanalinna Päevade raames.

18.08. Abihoone all olevate betoonpaneelide utiliseerimine. Maksumus 480,00 eurot. Tööd teostas Hiir Hüppas OÜ. Organiseeris: Helen Künnap

18.08. ebaseaduslikult toodud kergbetoonblokkide hunniku utiliseerimine. Maksumus 840,00 eurot. Tööd teostas Hiir Hüppas OÜ. Organiseeris: Helen Künnap

18.08. tuleohutuse koolitus TPIK. Osales Liisa Lokke

19.08. Janne Jerva ja Anu Lokke tutvustasid Briti Saatkonna esindajatele (10 inimest) juhtkoeraga töötaja erivajadusi ja võimalikke takistusi. Kohtumise Briti saatkonna poolne esindaja Mari Alavere. Osalesid ka Briti suursaadik Ross Allen ja poliitilise osakonna juhataja Ian Cramman.

28.08. toimus PPÜ hoovis ja majas PIME festival. Organiseeris Helen Künnap koos värvipood Spekter ja Blind Sound Stuudioga. 24.08. andis Helen Künnap festivali kohta raadio Elmarile intervjuu.

31.08. asfaltkatte aukude parandus. Maksumus 1555,20 eurot. Tööd teostas AsfaltFix OÜ. Organiseerisid: Liisa Lokke ja Helen Künnap

01.09. kahe vana kaevuluugi vahetus uue ujuvluugi vastu. Maksumus 2256,00 eurot. Tööd teostas AsfaltFix OÜ. Organiseerisid: Liisa Lokke ja Helen Künnap.

03.09. rentniku kraanikausi sifooni vahetus. Maksumus 40,00 eurot. Tööd teostas Torusell1 OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

04.09. Lauluklubi, osales 12 inimest, korraldas Kaia Nõlvak

05.09. toimus Lõimumise projekti raames Lahemaa Elamusmaraton, millest võttis osa 17 ühingu liiget – Nimetatud ürituse organiseeris Clelia Piirsoo.

08.09. osales Priit Kasepalu Eesti Pimedate Liidu juhatuse koosolekul.

08.09-09.09 EPL suvepäevad Nelijärvel, osales 31 ühingu liiget

ARTIKLI LÕPP

Tondi 8 kanalisatsiooni saaga

fTekst: Liisa Lokke

Alustame siis maailma loomisest ehk PPÜ maja kanalisatsiooni olukorrast.

PPÜ maja kanalisatsioon on amortiseerunud ja üldolukord ei ole kiita. Meie spordisaalis toimusid kuni viimase ajani pidevalt üleujutused. Kanalisatsiooni olukorra ja sellega seoses teha vaja olevate töödega küsis ka juhatus 07.12.2019 üldkoosolekul luba kuni 120 000 euro ulatuses Tondi 8a kanalisatsiooni renoveerimiseks ja sellega seonduvate tööde teostamiseks.

Raha küsiti järgmiste tööde jaoks: kaevetööd torustiku lahti kaevamiseks, torude vahetamine ja sellega seotud tööd, pinnase täitmine, teekatte ja haljastuse taastamine. Samuti torustiku kõrvalt soklikorruse soojustus ning isoleerimistööd. Veel oli lisatud, et teostamist vajavad tööd selguvad täpsemalt tööde teostamise käigus ning tingimuseks oli, et tulemus peab vastama ehitusprojektile.

Praeguseks on selgunud, et antud kanali tööd on ainult üks osa tööst, mis on vaja ära teha. Teha on vaja veel välistrasside sademevee ja drenaaži projekt, mis meil veel puudu on kuna Esplan OÜ projektis neid käsitletud ei olnud. Samuti soovime nüüd sügisel radooni uuringud ära teha.

Kuna kanalisatsioon ootas juba mõnda aega, et tööd peale hakkaksid ja oli olukord läinud järjest halvemaks. Illustreerivad näited lähiajaloost. Alates selle aasta maist kuni juuli alguseni kulus PPÜ-l üle 450 euro survepesu ja imu, majasiseste ummistuste põhjuste välja selgitamise ja likvideerimise peale. Lisaks oma töötajate töötunnid ja higi ka kohapeal üles tuleva kanali koristamisele. Mis ei olnud meeldiv, võin omalt poolt kinnitada.

Kanali tööde teostamisel alustasime põhiprobleemi välja selgitamisest. Firma Watercom OÜ teostas PPÜ kanalisatsioonitorustiku videouuringu maksumusega oli 132,00 eurot, mille käigus selgus, et kanalisatsiooni lõik Magdaleena tänavalt kuni PPÜ majani on kõige raskemas seisus.

Kuna kanal läks abihoone ehk pehmemööbli maja alt, mis oli ka ise kehvas seisus ja PPÜ hoone rekonstrueerimise projekti järgi kuulus lammutamisele, siis võtsime ette antud hoone lammutamise. Antud abihoone kohale on projektijärgselt ette nähtud parkimiskohad, mis meil on peagi valmimisel.

Hoone ettevalmistamisel selle lammutamiseks tuli meil elekter lahti ühendada abihoonest, millega aitas maja ihuelektrik Tarvo. Samuti oli vaja saada kooskõlastus Elektrilevilt abihoone lammutamise projektile, mille saime. Elektilevi poolt näidati ära ka elektrikaabli asukoht, aga loomulikult kõik see raha eest, summas 125,87 eurot.

Õnneks oli abihoone lammutamine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt eelnevalt heakskiidu saanud kuna hoone lammutamist oli kajastatud ehitusprojektis, millele oli väljastatud 26.09.2013 ehitusluba, mistõttu antud küsimusega enam tegeleda vaja ei olnud.

Abihoone lammutus algas juuni teisel nädalal ja kestis nädala. Maksumuseks kujunes 7886,40 eurot ja tööd teostas Sunform OÜ.

Lõpuks, 05 juulil saabus siis see kauaoodatud päev ja ühe lööktöö päevaga uuendati ära kõige raskemas seisukorras olnud kanalisatsiooni lõik Magdaleena tänavalt kuni PPÜ majani. Maksumusega 8280,00 eurot. Tööd teostas Watercom OÜ. Tänase päeva seisuga saab öelda et tänu sellele meil enam spordiruumi üleujutusi olnud ei ole.

Aga kõik ei saa ikka nii lepase reega minna nagu tahad. Seega kui ma 14. juuli hommikul tööle tulin, siis avastasin, et abihoone koha peale endisel aadressil Tondi 8a/2, mis sai ära lammutatud, on üleöö kallatud kergbetoonplokkide koormatäis. Pärast mõningat detektiivitööd selgus, et põhjuseks oli Sunform OÜ vaidlus käitlemisfirma Lihtne Vedu OÜ-ga, et mitu konteinerit meilt lammutusjäätmeid ära viidi. PPÜ ise oli Sunform OÜ-le tööde eest kogu summa välja maksnud, mis meil lepingus kirjas oli. Antud küsimuses võtsin ühendust munitsipaalpolitseiga, kes hakkas meie juhtumiga tegelema. Samuti sai politseiga konsulteeritud. Meie juhtumi käsitlemine artikli kirjutamise ajal veel endiselt kestab.

Lõpuks lasime ise kergbetoonplokkide hunniku utiliseerida kuna meil PIME festival pressis oma 28. augusti kuupäevaga kohe peale ja antud hunniku kohale pidi tulema lava. Ebaseaduslikult toodud kergbetoonplokkide hunniku utiliseerimine läks meile maksma 840,00 eurot. Ka abihoone all olevad betoonpaneelid tuli utiliseerida, maksumusega 480,00 eurot. Antud tööd teostas Hiir Hüppas OÜ. Enne PIME festivali said veel teoks asfaltkatte paneku eeltööd ehk olemasoleva pinnase, betooni ja asfaldi väljakaeve ning utiliseerimine koos killustikaluse ehitusega endise abihoone territooriumil. Tööd teostas AsfaltFix OÜ. Viimaste andmete põhjal saavad uued parkimiskohad asfaltkatte oktoobris. Need viimased tööd lähevad meile kokku maksma 10000 euro paiku. Ja selline see elu meil siin Tondil on.

Kokkuvõtvalt, Tondil veel tööd mida vaja teha on nii pea otsa ei saa.

ARTIKLI LÕPP

PIME festival avas pimedate maja linnarahvale

Tekst Helen Künnap

28. augustil toimus esimest korda Põhja-Eesti Pimedate Ühingu majas ja hoovis heategevuslik kunsti- ja muusikafestival PIME (Pimedate Inimeste Maja Esitlus). Üritus toimus koostöös hoones tegutsevate ettevõtetega - helistuudio Blind Sound Stuudio, värvi- ja kunstipood Spekter ning ilusalong IluMari. Sündmus oli tasuta, aga ühingut oli võimalik toetada sularahas või veebilingi kaudu.

PIME festival sündis, et saada traditsiooniks ja iga korraga paremaks. Ürituse eesmärgiks on PPÜ maja ja selles toimuvate tegevuste tutvustamine laiemale üldsusele.

Värvipood Spekter ja Blind Sound Stuudio on Tondi 8A hoones oma tegevusteks ruume rentinud juba üle nelja aasta. Selle aja jooksul on nad end koduselt sisse seadnud ja koos veel teistegi rentnikega tekitanud siin uut moodi aura - omavahel nimetame, et PPÜ tegevuskeskusest on saamas ka Tondi loomemaja.

Möödunud aastal tuli Allan Luberg Spekter poest minu juurde festivali ideega, olles sel teemal juba eelnevalt fantaseerinud Rasmus Meinart’iga Blind Sound Stuudiost.

Allan ütles üritust planeerides: “Oleme siin majas tegutsenud üle nelja aasta. Meil on oma naabritega olnud algusest peale väga hea klapp ning meile meeldib siinne üleüldine energia. Oleme siia toonud palju loomeinimesi ning tänaseks päevaks on Tondi 8a kunsti- ning muusikainimeste seas juba päris hästi teada nö. nurgatagune. Festivali mõtet oleme ideetasandil veeretanud ca paar aastat ja täna tundub see kõik väga loogilise sammuna. Loodetavasti saab sellest tore iga-aastane sündmus, mis rikastab nii Tallinna kultuurielu, kui toob ka tähelepanu Põhja-Eesti Pimedate Ühingule.”

2021 aasta kevadel sai ideest juba reaalne plaan ja suvel tõsisem organiseerimine. Organisaatorite tuumikusse lisandus õige pea ka Andreas Luigas Spekterist, kes valmistas ette festivali reklaamid ja tegeles sotsiaalmeedia poolega, Maiken Gubaidulin ilusalongist IluMari ja lavastuskunstnik Johannes Valdma, kes organiseeris oma erinevaid tööalaseid ja isiklikke sidemeid kasutades lava ja telgid. Rasmus Blind Sound Stuudiost kureeris PPÜga mitteseotud artistide ja bändide kontserte ning vastutas kogu ürituse helindamise eest. Asjade käigule elas kaasa ja aitas pressiteate ettevalmistamisel Terateatri lavastaja Jaanika Juhanson.

Spekteris tegutsevad kunstnikud Allan, Andreas ja Aleksandr vastutasid graffiti-väligalerii avamise eest. Montana Colors, kelle toodete ametlik maaletooja ja edasimüüja Eestis on Spekteri taga peituv Finostilo OÜ, sponsoreeris üritust 100 aerosoolvärvipurgiga. Kunstnikud ja rühmitused Aj collective, Izak One, Martin Rattas, Moodbreakers, The Painting Monkeys, SELJO ja Ta.Steez katsid maalingutega kuus seina.

PIME kavva mahtus erinevaid tegevusi nii toas kui õues. Päeva juhtis näitleja ja kirjeldustõlk Mihkel Tikerpalu.

Esinesid Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester maestro Vello Loogna juhendamisel, PPÜ segaansambel Liisi Einula juhendamisel ja solist Maarja-Liis Orgmets, keda saadab klaveril Elisabeth Egel. Lisaks astus külalisesinejana üles noor, paljulubav pianist Tähe-Lee Liiv. Pärast neid astusid välilavale veel Flamma, Kirot, No more Fridays, Ziggy Wild, YASMYN ja vaheajad täitis DJ Kalev Rundu + trummidel Rainer Meinart.

Külastajatele pakkus palju põnevust PPÜ korraldatud kogemusrada “Elamused pimeduses”, mis võimaldas nägijatel kogeda mitmeid tegevusi ja takistusi, millega pime inimene igapäevaelus kokku puutub. Rada sai läbida silmaklappidega pimegiidi juhendamisel. Pimegiidid Ališer Hožanijazov ja Julia Kabanova viisid kordamööda  2 – 4 liikmelised grupid ettevalmistatud rännakule läbi meie maja. Giidide assistent oli alati südamega asja juures olev Külli Kärt. Raja spordi- ja abivahendipunktis tegid tutvustusi Robert Lätt ja Viktor Paring.

Terve päeva vältel toimus hoovis laat ja olid avatud Spekter poe ja Blind Sound stuudio uksed.

Lisaks PPÜ ja EPMÜ müügilettidele oli laadal Ilumari korraldatud kodukohvik, Pannkoogibuss ja laulja Laura Prits, kes müüs oma garderoobist põnevaid vintage-hõngulisi riideid. Laadalised annetasid kas kogu müügitulu või teatud protsendi PPÜle.

Ilusalong Ilumari viis läbi huulepulga valmistamise töötoa ning lastele oli avatud tegevusnurk, kus toimuvad kosmeetika töötoad, sai kaunistada end ajutiste tattoodega ja teha kõrvarõnga-auke.

Lisaks nimetatud korraldajatele ja osalejatele oli abiks veel üle 20ne vabatahtliku, kes kõik päeva õnnestumisse oma väiksema või suurema, aga olulise panuse andsid.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu jaoks oli tegemist 0-eelarvelise üritusega. Seda tänu suurele tahtele, vabatahtlikule tööle ning korraldusmeeskonna organiseerimisvõimele ja isiklikele kontaktidele. PPÜ kaasorganisaatorid küll lisasid oma südame järgi ka mõningase rahalise panuse.

Festivali raames kogusime annetusi summas 381 eurot ja müüsime ligikaudu 300 euro eest puudega inimeste valmistatud käsitööd. Käsitöö müügitulust läheb osa autorile ja teine osa PPÜle kulude katteks.

See oli tore päev kõigile, mida jäävad meenutama fotojäädvustused ja tänavakunstiväli-galerii meie hoovis.

Jäime üritusega väga rahule, samuti oleme külastajatelt kuulnud ainult positiivset. Mistõttu oleme optimistlikud ja juba kokku leppinud, et üritus toimub ka järgmisel aastal. Loodame, et sellest saab pikem traditsioon, aga 2022. aastal toimub üritus PPÜ 100. juubeli puhul kindlasti.

ARTIKLI LÕPP

Minu muljed kahekümne kaheksanda augusti PIMEFESTIVALI külastusest

Tekst: Kert Küla

Kuna järgmisel aastal tähistab Põhja-Eesti Pimedate Ühing, mille juhatuse liige olen ka mina, sajandat juubeliaastat, siis keskendun selle artikli alguses lühidalt Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoone ajaloole ning jutu järgmises osas kirjutan enda kogemusest seoses meie ühingu esimesest hoovifestivalist osavõtmisega ja lõpetuseks tänan ka omaltpoolt kõiki festivalisse panustanuid.

Nimelt möödub märtsikuus aastal 2022 täpselt 100 aastat Pimedate Hoolekande Seltsi asutamisest Tallinnas. Aastat 1922 loetaksegi Pimedate Hoolekande Seltsi asutamise aja järgi praeguse Põhja-Eesti Pimedate Ühingu asutamise algusajaks.

Praegune (Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoone Tallinnas; aadressil Tondi 8-A) ehitati aastatel 1953 kuni 1955 pimedate ja nõrgaltnägijate jaoks mõeldud harjatehaseks ning tootmishooneks.

Seega tähistab Põhja-Eesti Pimedate Ühing järgmisel aastal väärikalt oma sajandat juubelit.

Külastasin selle aasta augustikuu viimasel laupäeval Tallinna Kesklinnas Aadressil; (Tondi 8A) asuvat Põhja-Eesti Pimedate Ühingu maja, mis on olnud kasutusel pimedate ning nõrgaltnägijate töö, tegevus ja vabaaja veetmise keskusena ligikaudu 65 aastat.

Selles tuhande üheksasaja viiekümnendatel aastatel ehitatud hoones harjatehaseks ning tootmishooneks ehitatud majas tegutses kuni tuhande üheksasaja üheksakümnendate aastateni ehk ligikaudu nelikümmend aastat Eesti Pimedate Ühingule kuulunud Tallinna Õppe-ja Tootmiskombinaat, mis oli tööandjaks ligikaudu mõnesajale Tallinnas ja põhja-Eestis elavale nägemispuudega inimesele. Loomulikult tegutsesid nõukogude ajal niisugused peamiselt pimedate tööhõivele orienteeritud tootmisasutused üle-eestiliselt, näiteks lisaks Tallinnale ka Narvas, Tartus, Pärnus ning Haapsalus. Põhiliselt toodeti nendes pimedate Õppe- ja tootmiskombinaatides, kus tööleasujad said ka tööks vajaliku väljaõppe, näiteks erinevaid harju, uksematte, vannitoamatte-vannitoareste, õlifiltreid rongide, veoautode ja muude suurte masinate jaoks, erinevaid metallist ja plastikust tooteid; näiteks riidepuid, majoneesipurkide kaasi ning muid tooteid, mida turustati nii kodumaal kui kogu Nõukogude Liidu territooriumil.

Tuhande üheksasaja üheksakümnendate aastate alguses lagunes kahjuks see nõukogude aja kontekstis hästi toiminud süsteem seoses riigikorra muutusega ning kapitalistlikule turumajandusele üleminekuga. Loomulikult pakkus niisugune olukord ka ettevõtlikele nägemispuudega inimestele ning näiteks kahetuhandendate aastate alguses hakati Eestis koolitama pimemassööre ning praeguseks töötab Tallinnas rohkem kui viiskümmend pimemassööri.

Pärast Eesti riigi taasiseseisvumist hakkasid kodumaa suuremates linnades paiknevad endised Eesti Pimedate Ühingu koosseisu kuulunud pimedate õppe-ja tootmiskombinaadid kujunema piirkondlikeks nägemispuudega inimeste huvikaitse ning vaba aja tegevuste pakkumisega seotud organisatsioonideks. Näiteks praeguses Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoones, mis kuulub meie ühingule alates aastast 2003, tegelevad ühingu liikmed käsitöö, kultuuri ning sporditegevustega. Põhja-Eesti Pimedate Ühing koordineerib ka isikliku abistaja teenust Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele ning meie majas toimuvad regulaarselt mitmed huviringid; nagu PPÜ lauluansambel ja lauluklubi, PPÜ puhkpilliorkestri proovid, keraamikaring, käsitööring, toidu valmistamise töötoad, kabe-malering, joogavõimlemine ning pimedate lauatennise treeningud.

Artikli järgmises osas kirjutan enda muljetest seoses PPÜ esmakordse hoovifestivaliga.

Augustikuu viimasel laupäeval aastal 2021 toimus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu territooriumil ja meie majas esmakordselt hoovifestival koos mitmete esinejatega, kes rendivad ka ühingu majas ruume. Selle hoovifestivali korraldamise mõte tuli meie majas tegutsevatelt rentnikelt, kes olid huvitatud meie ning enda tegevuste demonstreerimisest linnarahvale. Varasematel aastatel ei ole Põhja-Eesti Pimedate Ühing niisugust festivali korraldanud, kuid on olnud nii-öelda Lahtiste Uste Päevade tüüpi Valge Kepi Päevi, mille toimumise ajal on meie ühingu maja olnud avatud külalistele ning korraldatud on ka PIMEKOHVIKUID, mille külastamisel nägijad inimesed said kogeda kohviku külastamist lähtudes pimeda inimese olukorrast. Näiteks kogeda silmaklappe kasutades meie pimegiidide juhendamisel ruumides liikumist, endale võileibu valmistada ning vett, teed või kohvi valada. Seekordne hoovifestival oli aga teistsugune, sest toimusid nii ühingu lauluansambli kui meie ühingu puhkpilliorkestri väikesed kontserdid ning samuti esinesid mitmed muusikaga tegelevad rentnikud; näiteks Blindsoundstuudio ja nii edasi.

Paralleelselt esinemistega hoovis toimus nii-öelda PIMEDATE INIMESTE MAJAESITLUS ehk meie ühing koos mitmete hoovifestivali korraldamisse panustanud partneritega pakkus linnarahvale mitmeid tegevusi; toimus toitlustamine Ilumari ja Pannkoogibussi poolt, näiteks oli võimalus pimegiidi juhendamisel silmaklappe kasutades valge kepiga kõndida läbi meie ühingu maja ning tutvuda erinevate nägemispuudega inimeste abivahenditega; näiteks värvimääraja ning ekraanilugemistarkvaraga varustatud arvutiga, lisaks oli võimalus mängida pimedate lauatennist, osta õues toimunud laadalt ühingu liikmete valmistatud käsitööd ning mõningaid (Pimedate Töökeskus Harineris) tehtud harju.

Naljaga pooleks võib öelda, et sellel hoovifestivali toimumise päeval sai meie ühingut ja ühingu ümbrust võrrelda Telliskivi Loomelinnakuga, kus nii-öelda kogu aeg elu kihab.

Kui mina kella 14 paiku tuttava pimedate ühingu maja juurde kohale saabusin, näitasin väravas kõigepealt vabatahtlik Kadrile oma Covidi tõendit ning seejärel kohtasin ühingu hoovis mitut tuttavat inimest; ühingu juhiabi Ulrika Tinti, tegevjuhti Helen Künnapit ning enda isiklikku abistajat Laur Raudsood, keda tunnen juba alates aastast 2014 kui astusin Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmeks ning asusin Tallinna Ülikoolis sotsiaaltööd õppima.

Muusika oli festivalil natuke liiga vali, kuid tuleb arvestada, et pidime jätma sarnase mulje mujal linnas toimuvate sarnaste üritustega ning meie ühingu liikmed olid minu saabumise ajaks juba ära esinenud. Kuulasin sellel hoovifestivalil küllaltki tempokat muusikat alates rockmuusikast räpilauludeni, proovisin muusika järgi tantsida ning sõin pannkooki.

Minu sõber ja abistaja Laur Raudsoo tegi terve festivalipäeva vältel nutitelefoniga pilte ning neid fotosid kasutati nimetatud üritust kajastavate postitustena meie Ühingu Facebooki lehel.

Muidugi põikasin sisse ka ühingu majja, kus otsustasin toetada mittetulundusühingut KAKORA, mis tegeleb põhiliselt kultuuriürituste ligipääsetavusega nägemispuudega inimeste jaoks. Näiteks kuulub kultuuri ligipääsetavuse alla filmide juurde kirjeldustõlke lisamine, kirjeldustõlke pakkumine teatrietenduste ning muuseumides toimuvate näituste juurde.

Ostsinki hoovifestivali päeval mittetulundusühing Kakora toetuseks kümne euro eest neli mesilasvahast küünalt ning kaks randmesoojendajat. Mesilase vahast valmistatud küünlaid on hea kinkida pereliikmetele, tuttavatele ja sõpradele sünnipäevaks või jõulukingiks.

Lisaks sain KAKORALE renditavas ruumis katsuda ka 3-d printeriga pimedate tarbeks valmistatud hoonete makette, millele oli ka punktkirjas juurde kirjutatud, missuguse hoone või objektiga on tegemist.

Näiteks sain neid makette kombates teada, et Tallinna lauluväljakul asuv laulukaar näeb ka tõesti välja kaarekujuline. Muidugi oli minule ka varem laulukaart lühidalt kirjeldatud, kuid varem ei olnud ma tõesti laulukaare, Raekoja, Tallinna vanalinna kirikute, Vabaduse väljakul asuva Vabadussamba ega mitmete hoonete makette oma kätega katsunud.

Meie pealinna kirikute tornid tundusid olevat katsudes samasuguse kujuga, kuid Oleviste kiriku torn oli tõesti teistest kirikutornidest omajagu kõrgem.

Hea, et nendele objektide makettidele oli ka punktkirjas juurde kirjutatud, missuguse objektiga oli tegu, sest näiteks Estonia teatri ning Draamateatri maketid tundusid kombates näiteks kuju ja mõõtmete järgi minu jaoks peaaegu ühesugused. Võib-olla on asi ka selles, et olen neid kombatavaid hoonete makette varem suhteliselt vähe uurinud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et sellelHoovifestivalil osalemine jättis minule väga hea mulje ning ka annetuste kogumise seisukohalt on niisuguste ürituste korraldamine ühingule kasulik; näiteks selle hoovifestivali läbiviimisega kogus Põhja-Eesti Pimedate Ühing annetusi summas 341 eurot ning nägemispuudega inimeste valmistatud käsitööd müüdi kolmesaja euro eest ning meie ühingu aiale värvisid kunstnikud mitmeid rõõmsavärvilisi maalinguid. Näiteks valvab ühingut kollane koerakujutis, ning tumedate päikeseprillide ja valge kepiga pimedat inimest kujutav joonistus.

Lõpetuseks tänan veelkord kõiki hoovifestivalisse panustanud PPÜ töötajaid ning vabatahtlikke.

Loodan, et niisugused hoovifestivalid muutuvad PPÜ iga-aastaseks traditsiooniks.

Lisan enda kirjutatud artikli lõppu meie ühingus toimunud Pimefestivali tänupostituse, mille autoriks on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevjuht Helen Künnap.

Põhja-Eesti Pimedate Ühing tänab PIME festivali korraldajaid, nimetatud festivalil esinejaid, kunstnikke, vabatahtlikke abilisi ja toetajaid!

Üüratud tänud neile, kelleta seda päeva poleks sündinud:

Allan Luberg – värvipood Spekter,

Rasmus Meinart – Blind Sound stuudio.

Sügav kummardus neile, kelleta see päev poleks olnud selline:

Esinejad: Flamma, Kirot, Maarja-Liis Orgmets, No more Fridays, PPÜ ansambel, PPÜ puhkpilliorkester, Ziggy Wild, Tähe-Lee Liiv, YASMYN ja DJ Kalev Rundu

+ trummidel Rainer Meinart.

Kunstnikud ja rühmitused: Aj collective, Izak One, Martin Rattas, Moodbreakers, The Painting Monkeys, SELJO, Ta.Steez.

Kogemusraja pimegiidid: Ališer Hožanijazov ja Julia Kabanova.

Maiken Gubaidulin – Ilumari, Pannkoogibuss, Laura Prits, päevajuht Mihkel Tikerpalu ja Johannes Valdma.

Suured tänud kõigile abiks olnud isikutele:

Kadri Hallismaa, Aleksandr Hodus, Katrin Jerva, Jaanika Juhanson, Rain Kasela, Kalev Kuusik, Külli Kärt, Andreas Luigas, Robert Lätt, Helle Lääne, Jaan

Matt, Rainer Meinart, Merilin Musthallik, Egert Muuga, Madis Nahkur, Tiina Nigols, Timo Ojaaru, Taimi Olmet, Carmen Palmiste, Viktor Paring, Tarvo Pettai,

Clelia Piirsoo, Laur Raudsoo, Merit Seifing, Artjom Zakirov, Uku Talmar, Aire Tamvere, Ulrika Tint, Reigo Tori.

See oli tore päev kõigile, mida jäävad meenutama fotojäädvustused ja graffitigalerii meie hoovis.

Festivali raames kogusime annetusi summas 341 eurot ja müüsime ligikaudu 300 euro eest puudega inimeste valmistatud käsitööd. Käsitöö müügitulust läheb

osa autorile ja teine osa PPÜle kulude katteks.

Oleme tänulikud ja loodame, et PIME festival saab traditsiooniks!

ARTIKLI LÕPP

Tallinna vanalinna avastamas

Tekst: Mirja Räpp

Käesoleva aasta augustis toimunud Tallinna vanalinna päevade raames viidi vanalinnas läbi kolm nägemispuudega inimestele suunatud kirjeldustõlkega ekskursiooni. Need said teoks tänu Eesti Ajaloomuuseumile, Arhitektuurimuuseumile ja Vabamule, kes ühisel jõul valmistasid 12 vanalinna ajaloolise hoone ja paiga kombatavad pildid ning kirjeldused. Kokku pandi kaks erinevat ekskursiooni, millest üks keskendus keskaegsele vanalinnale ning teine selle lähiajaloole. Tallinna vanalinnas leidub ju midagi põnevat ja avastamisväärset igast sinna oma jälje jätnud ajalookihist.

Osalesin ise Tallinna vanalinna kirjeldustõlkega lähiajaloo tuuril „Lood ja legendid“. Teejuhiks Vabamu programmijuht Aive Peil, kes on ühtlasi ka kirjeldustõlgete üks koostajaist. Vaatamata sellele, et ilmaennustus lubas sel päeval vihmaga mitte koonerdada, oli kümmekond huvilist kokkulepitud ajal Vabaduse väljakul, Jaani kiriku ees kohal. Saabus ka giid Aive, suured reljeefsete piltidega mapid kaenlas. Seadsime end kiriku kõrval pinkidel istuma ning neil, kel silmanägemist ei jätkunud, said eelseisva ekskursiooni ajal tutvustamisele tulevatest objektidest valmistatud reljeefseid kujutisi sõrmedega uurida.

Sõrmitsesin, uurisin ja püüdsin vaistlikult meenutada. Olin enamikke neist ehitistest varem oma silmaga päriselt näinud. Nagu aga peagi taipasin, kippusid mälupildid tuhmunud olema ega tahtnud vaimusilmas kuidagi detailselt välja joonistuda. Ehk polnud ma hoonete üksikasju omal ajal üldse märganudki. Ühelt mapi leheküljelt vaatas mulle vastu Võidusammas ning seda nägin nüüd tõesti päris esimest korda elus. Või no, nägin sõrmede ja kujutlusvõime kaudu, kui päris täpne olla. Ahhaa, see on siis Võidusammas, hüüatasin mõtteis, näppudega uudishimulikult sammast vaadates.

Eeltöö tehtud, võiski nüüd ringkäiguga Tallinna iidses vanalinnas algust teha. Õnneks hoidis vihm end esialgu eemale ega üritanud meiega liituda.

Esimesena sobitasime tutvust Vabaduse väljakuga. Kummaline oli ette kujutada, et kunagi kiviajal ulatunud meri kohani, kus praegu väljak laiub. Saime kuulda, millised hooned Vabaduse väljaku äärtes kaasajal paiknevad ning milleks linna esindusväljakut kasutatakse. Püüdsin samal ajal järjekindlalt silme eest tõrjuda vanu mälupilte väljakut katvast autoparklast, mis uue kujutluse loomeprotsessi takistada proovisid.
Edasi liikusime Vabaduse väljaku põhjaküljel paikneva Kunstihoone juurde. 1934. aastal valminud kuubikujulise Kunstihoone punakaspruuni krohviga kaetud fassaad on ligi 20 meetrit lai. Üks tähelepanuväärsematest funktsionistlikest hoonetest Eestis, nagu muuhulgas teada saime. Kuulasin suure huviga hoone fassaadi detailset kirjeldust ja tegelikult imestasin väga, et mälupildid end mulle kuigi selgelt ei ilmuta. Ei jõuaks kokku lugedagi, kui palju kordi ma kunagi koos silmanägemisega sellest hoonest mööda ja seal seeski käinud olin. Väga aeglaselt hakkasid vaimusilmas udu seest välja joonistuma nii majaesised kaks sammast kui ka teise korruse niššides asuvad kahe meetri kõrgused pronksskulptuurid. Meesakt ja naisakt – mingid kujud mälupildile justkui kerkisid. Kuulasin kirjeldust ja leidsin, et väga ilus hoone on. Kuidas ma seda küll varem polnud märganud.
Nüüd saabus aga ka vihm koos meiega vanalinna avastama. Edasi kuulasime giidi kirjeldust Kunstihoone sammaste all katusealuses ja lõpuks hoone fuajees. Ühel hetkel vihm siiski tüdines ning saime seada sammud Harju mäe nõlvale, Võidusammast kaema.

Võidusammas seisab mäenõlval Vabaduse väljaku lääneküljel ning on umbes 8-korruselise maja ehk pea 23,5 meetri kõrgune. Sammas koosneb 143 klaasblokist ja seda valgustavad 150-tuhat leedlampi.

Katsusin vihmast märga mustast graniidist postamendialust ja klaassamba ootamatult puhast ning siledat pinda. Minu vaene kujutlusvõime rabeles justkui vang köidikuis ega tahtnud kuidagi mõista monumendi tegelikku suurust. Teadsin küll, et sammas on väga suur, aga 8-korruseline maja siin Harju mäe serval. Kujutlusvõime venitas samba ikka ja jälle nii viiemeetriseks tagasi. Aga ehk saab kujutlusvõime ühel päeval oma kütkeist vabaks ja sammas ka minu silmis võiduka kõrguse.

Võidusammast küllalt imetlenud, ronisime võidukalt sambani viivatest treppidest taas alla ning suundusime Harju tänavale. Vanalinna päevade tõttu polnud sel tänaval võimalik liikuda, mistõttu piirdusime vaid giidi poolt kõneldu kuulamisega. Mööda Müürivahe tänavat edasi minnes jõudsime kino Sõpruse hoone ette. Selle ees, kolmnurksel platsil tervitas meid päris valju purskkaevuheli. Ümara purskkaevu sisemus meenutab rukkilille ja valmis see 2009 aastal, kuigi tegelikult oli kinomaja ette juba algselt kavandatud. 1955. aastal valminud stalinistlik kino Sõprus jääb Müürivahe ja Vana-Posti tänavate vahele . Halli krohviga kaetud trapetsikujuline hoone on 5-korruselise maja kõrgune, kuid tegelikkuses seest kahekordne. Paratamatult kerkivad pinnale meenutused oma nägemise ajast ning taas päris uduselt. Ei meenu üldse, et sambad hoone ees oleksid kaheksatahulised või et neid kuus on. Vaimusilmas virvendab ähmane sammastega ning ebamääraste kinoreklaamplakatitega mälupilt. Ja kõik need erinevad imelised dekoorid, neid ei meenu üldse. Tekib tunne, nagu poleks ma omal ajal ka seda maja korralikult vaadanudki. Aga nojah, eks olulisemad olid filmid, mida kinosaalis näha sai. Kino Sõprus oli ainus kahe saaliga kino nõukogude Eestis. Seega justkui praeguste kobarkinode eelkäija.

Veidi kinomaja esise väljaku pinkidel jalga puhanud, ruttasime edasi. Möödusime Muurivahe, Vana-Posti ja Suur-Karja tänavate ristumiskohas seisvast Tauno Kangro Õnneliku korstnapühkija kujust. Korstnapühkija nööbid said ka meie käe läbi veidi lihvi juurde. Suundusime nüüd avastama Pärnu maantee 10 paiknevat Saarineni maja. Hoone projekteeris tuntud soome arhitekt Eliel Gottlieb Saarinen

Ning seda peetakse Eesti üheks stiilseimaks juugendhooneks. Tegemist on 5-korruselise elu- ja ärihoonega aastast 1912.

Tean seda majana, kus on kogu mu eluaja olnud raamatupood. Eesti vanim raamatupood tegutseb seal praegugi. Mäletan esimese korruse suuri vitriinaknaid, aga mis neist üleval pool oli, seda mälupilti vaimusilma ette kergitada ei õnnestu. Kui palju sinna ülespoole õigupoolest üldse vaadatud saigi, kui peamiselt maja seina äärest mööda käia. Nüüd pimedana sain siis teada, kui ilus ja omapärane hoone mul omal ajal märkamata oli jäänud. No hea, et nüüdki tean. Ronisime mööda Pärnu maantee poolt Draamateatri vastas olevat pikka treppi üles, et kaeda hoone kolmel tasandil paiknevasse sisehoovi. Hoov oli kui vaikuse oaas kesk linnamelu. Giid sai siin rahulikult rääkida, sest maja ees tänavamelus oleks kirjeldus lärmiga kokku sulanud ja meie kõrvadest mööda lennanud.

Kõrgest trepist tagasi Pärnu maanteele laskumise järel seadsime sammud sügavamale vanalinna sisemusse, jõudmaks välja ekskursiooni viimasesse kontrollpunkti. Selleks olid Pagari tänaval asuvad KGB vangikongid. Kuna olin neid raskeid inimsaatusi näinud konge kord juba külastanud, jätsin vaimselt keerulise etapi sel korral vahele.
Peaaegu kaks tundi olid mu kujutlusvõime ja mälestuspilte puhastav tolmuhari pingsalt tööd teinud. Paratamatult hakkas nende mõõt tänaseks täis saama. Palju uusi pilte sai vaimusilmas kokku pandud. Oli põnev ja huvitav avastusretk Tallinna vanalinna ja iseenda mälestuste kihtide vahel. Kirjeldused ja reljeefsed pildid tegid Tallinna vanalinna kireva ajaloo nähtavamaks ka meile, kes me omaenda silmadega vaadata ei saa.

ARTIKLI LÕPP

Suitsetamise eest aeti pead paljaks ja määrati süstid.

Tekst: Vello Vart

   Osa tööõpetuse tundidest toimusid mitte koolis Era tänaval, vaid pimedate töökohas Narva maanteel. Kord juhtus, et peale tööõpetuse tundi rivistusime kahekaupa ülesse, et kooli naasta. Sel korral meil täiskasvanud saatjat ei olnud. Äkki võttis üks poiss taskust suitsupaki ja pakkus lahkelt kõigile sigaretti, kes soovisid. Meie, suuremad poisid, panime suitsud põlema ja hakkasime läbi linna kooli poole minema. Võite siis ette kujutada ,kuidas teismelised nägemisvaegurid sammusid mööda tänavat, tossavad suitsud ees. Kooli jõudsime vahejuhtumiteta.
Aga siis- nädalavahetusel toimunud koosolekul hakkas see asi arenema. Kui argipäevaste asjade arutelu oli lõppenud, küsis direktor, et kas kellelgi on veel midagi öelda. Järgnes vaikus. Siis küsis direktor uuesti, et kas suurematel poistel pole meile ka midagi öelda, Ka sellele küsimusele järgnes vaikus. Siis hakkas direktor ise rääkima, et oleme oma käitumisega kooli häbistanud . Muidugi oli meil häbi, siis me sellele ei mõelnud kui läbi linna kõndisime suitsud ees .
  Karistuseks aeti suitsuteinud poistel juuksed maha ja igaühele määrati suitsetamisvastased süstid, 20 süstist koosnev kuur.
Tervistkahjustavate süstide määramine oli küll mitte ainult tarbetu, vaid ka ülekohtune, kuna meie hulgas oli ainult paar suitsetavat poissi. Kuid isegi koolimeditsiiniõde ei pööranud sellele tähelepanu.
  Kui hakati  juukseid maha ajama, hakkas üks poiss nutma, sest peagi hakkas koolivaheaeg ja ta kartis paljaks aetud peaga koju minna. Direktor küsis siis, et kui sinu kaaslased on nõus, jätame su pea pügamata. Olime sellega päri.
  Kui alustati süstimist, ütlesin mina, et ma ei lase  ennast süstida. Õed vägisi tahtsid, aga minust ei saadud jagu. Küsisin direktorilt, et mis mürki te mulle süstida tahate? Lubasin, et ma enam ei suitseta. Teistele poistele tehti 4-5 süsti, kusjuures iga järgmine olnud eelmisest valusam. Õnneks see tervisekahjustamine lõpetati.
ARTIKLI LÕPP

Esimesed kogemused toiduvalmistamise töötoas

Tekst: Jaanus Riimets

 Sel sügishooajal korraldati nii, et vesivõimlemine Astangul ja toiduvalmistamise harjutamine Tondil sattusid ühele päevale. Elan linnast üsna kaugel ja kasutan valla sotsiaaltransporti, mistõttu ligipääs pimedatele mõeldud sotsiaalteenustele NIRK-i kaudu on vahel seotud takistustega. Seetõttu on hea kui kaks teenust toimub samal päeval. N-ö üks sõit ja kaks asja. Nüüd ongi juba kaks teisipäeva läinud nii, et hommikupoole saan sauna ja võimlemist ja pärastlõunasel ajal toiduvalmistamise õppetunde. Vajan neid mõlemaid väga, sest liikumist on vähe ja teisalt toiduvalmistamise kogemus täispimedana on suhteliselt väike.

 Esimesel korral valmistasime smuutisid. Mul on endal ka kodus blender ostetud, aga pole julgenud seda veel kasutusele võtta. Emal on tervis vilets ja uute asjadega -eriti masinate ja aparaatidega -harjumine ei tule kergelt. Päris üksi uut aparaati kasutusele võtta ka pole julgenud. Sain töötoast sellise kogemuse,, et vähemalt valmistamine on smuuti juures küll küllaltki lihtne. Eks blenderit pea muidugi natuke tundma, aga valmistamisviis on lihtne. Minu smuuti koostis oli: banaan, peet, vaarikad, pähklipiim ja midagi oli ehk veel. Igatahes blender natuke aega mürises ja siis jäi piiksuga seisma ja smuuti oligi valmis. Tõesti oli väga maitsev! Teised tookordsed osalejad Aire ja Maia valmistasid teistest ainetest, aga ka nende smuutid olid väga maitsvad. Teisel teisipäeval valmistasime erinevaid salateid. Minu retseptiks oli riisi-tuunikala salat. Kõigepealt tuli keeta riis. Mäletasin, et hirssi keetes tuli seda enne kupatada ja olin tegelikult kuulnud ka, et riisi tuleb enne keetmist pesta, aga mina polnud seda kunagi enne teinud. Mõõtsin riisiportsu sõelale ja loputasin veega üle. Siis panin selle keema ja hakkasin muid koostisosi ette valmistama ja kaussi asetama. Kõige keerulisem ja ajamahukam oli õunte koorimine. Olin seda teinud viimati lapsepõlves, kui vanaema juures õunu lõiguti kuivatamiseks. Huvitav kui paljud tänapäeva inimesed veel õunu kuivatavad. Tegelikult on talvel kuivatatud õunad päris hea maiustamisviis. Igatahes said õunad lõigutud ja muud koostisosad nagu muna ja roheline kraam ja tuunikalakonserv salatile lisatud. Siis oli ka riis keenud ja valasin selle sõelale ja jahutasin voolava vee all. Siis segasin salati kokku. Sain lusikatäiekese maitsta kui tuli telefonikõne ja pidin ära koju sõitma. Ühelt poolt on valla sotsiaaltranspordil see eelis, et see on ilma omaosaluseta, aga teiselt poolt jälle on alati autos mitu klienti ja tuleb arvestada teiste inimeste graafikutega. Aga oskused sain kätte. See on peamine.

 Toiduvalmistamise töötoa juhendaja on Külli, kes on väga asjalik ja kindlaid reegleid austav inimene. Toiduvalmistamise juures peab olema alati puhtus ja kord. Seepärast on ka korraga töötoas vaid 3 inimest juhatust ja harjutamist saamas. Külli jälgib tähelepanelikult kõigi tegevusi. Poolteist tundi läks nagu linnutiivul. Viimasel korral oli abistajaks ka Artjom, meie kaitseväelasest abistaja. Pimedatel ei ole vaja ainult juhendamist otse toiduvalmistamise osas, vaid ka liikumise juures. Selles oli temast suur abi. Järgmine kord peaksime valmistama kartuliputru.

ARTIKLI LÕPP

TapinRadio - hea võimalus

Tekst: Jaanus Riimets

  Kuulsin sellest programmist esimest korda mõni aasta tagasi hea sõbra Toivo käest. Ta rääkis, et sellega on võimalik kuulata ja ka üles leida väga erinevate maade erineva sisuga raadiojaamu interneti kaudu. Mul oli siis just tärganud huvi klassikalise muusika vastu ja ta rääkis, et on olemas kohe ainult ühe helilooja teoseid mängivad raadiojaamad. Ja olidki. Artur aitas mul programmi arvutisse alla laadida, siis oli see veel -vähemalt jaws-i kasutajaile-tasuta. Muide TapinRadio ütleb sisse lülitades, et siin kasutatakse jaws-i. Sellist asja pole kohanud üheski teises programmis. Praegu maksab programmi allalaadimine 18 dollarit, lisaks käibemaks, nii et eurodes oli midagi pisut üle 20 euro. Ei ole üldse kallis minu meelest. Lisaks on seal salvestamise võimalus. Minul on näiteks pandud igapäevaselt salvestama Kadi-Saaremaa-raadio soovisaade. Kui ma ka iga päev ei saa kella 15 ajal kodus olla, siis saan hiljem järele kuulata. Nii, et kellel huvi on siis mina küll soovitan TapinRadio alla laadida.

ARTIKLI LÕPP

Anekdoodid

vestlevad kaks sõpra.

“Kuule, ütle mulle, kas punase tule all võib üle tänava minna?”

“Võib, aga käed tuleb üleval hoida.”

“Miks?”

“Et haiglas oleks kergem sul särki seljast ära võtta.”

Keegi mees annab härra Mülleri ukse taga kella: “Vabandage, kas teie pool helistada saab?”

-Saab ikka, ainult ärge kellukest ära lõhkuge,” vastab Müller.

Iirlane tormab kindlustuskompaniisse: “Ma tahaksin oma maja tulekahju vastu kindlustada.”

“Väga hea, sir.” vastab ametnik. “Olge hea ja täitke palun need paberid ära.”

“Ma ei saa nii kaua oodata,” hüüab iirlane. “Minu maja juba põleb!”

Naine mehele: “Kullake, ma jooksen paariks minutiks naabrinaise juurde, pean talle ühe asja viima, aga sina liiguta siin seni iga poole tunni tagant suppi.”

Üks naaber teisele: “Tulge homme koos abikaasaga meile õhtusöögile.”

“Homme me kahjuks ei saa.”

“Oi, kui kena teist!”

Värske majaomanik läheb küttespetsialisti juurde, et see kokku arvutaks, palju tal talveks küttepuid on vaja varuda. Spetsialist küsib maja ruumala, seinte paksuse ja veel saja asja kohta ning hakkab siis arvutama. Arvutab tunni, teise. Lõpuks tõstab ta pea paberite kohalt ja hõikab võidurõõmsalt: “Kolm kuni kuusteist tihumeetrit!”

“Aga miks nii ebamääraselt?” ei ole majaomanik rahul.

“Noh, vaadake, kõik oleneb sellest, milline talv tuleb!”

Kohtuvad kaks sõbrannat: “Kuidas sul uues majas elu läheb?”

“Pole viga. Algul tundsin end võõrana, aga nüüd olen juba kõigi naabritega tülis.”

*

Kaks külapätti otsustavad talumehe lehma ara tappa ja liha rahaks teha. Üks hoiab lehma sarvedest ja teine virutab kuvaldaga. Ei midagi. lehm seisab nagu ennegi. Teine löök.

Lehm seisab kindlalt jalul. Siis ütleb pätt, kes lehmal sarvedest hoiab: “Kuule, kui sa mind veel kord vastu pead lööd, ei jõua ma lehma enam kinni hoida!

Keegi mees peatab öösel tanaval mööduja:

“Tere õhtus, härra! Võibolla pöörab härra mulle minutikese tähelepanu? Tahtsin härralt natuke raha küsida, sest mul puuduvad kodu, auto, naine ja armuke. Mul ei ole ka ühtki sõpra peale selle vana, hästi sissetöötatud 45-kaliibrilisre armee püstoli.”

“Tänan,, härra! Nägemiseni, härra!”

varas haarab tänaval mutikeselt käekoti ja paneb jooksu. Mutike tormab talle järele, hüüdes: ”Püüdke varas kinni!”

Mutiga ühinevad teised möödujad. varsti ajab varast taga juba terve rahvasumm, kellest kõik karjuvad: ”Püüdke varas kinni!”

Viimases hädas hüppab varas tuletõrjeredelile ja ronib kähku üles.

Kui ta on juba üheksanda korruse kõrgusele jõudnud, murdub korraga redel ja pätt kukub alla, hüüdes: ”Ma olen varas, püüdke mind kinni!”

*

Uusrikkal on sünnipäev. Kõlab uksekell, ukse taga on Winnie Puhi kostüümis mees.

“Palju õnne sünnipäevaks!” hüüab ta Ja haarab summutiga püstoli: “Puh!”

Provintsi lõbustuspargis karjub teadustaja“Astuge sisse! Tõeline sensatsioon: üheaastane laps oskab lugeda! Astuge sisse, ja te ei kahetse! Sissepääs ainult 50 eurot!”

Mõned inimesed maksavadki raha ära ja astuvad sisse. Keset lava istub väike laps, paks raamat ees. Inimesed vaatavad ja ootavad – midagi ei juhtu.

“Me ei kuule, mida ta loeb!” kurdavad pettunud vaatajad..

”Asi on selles, et ta oskab küll lugeda, aga ei oska veel rääkida,” seletab teadustaja.

*

Sõbrad omavahel: “Kujuta ette, eile läks mul teatris mantel vahetusse!”

“Huvitav, kellel küll seda sinu vana räpast mantlitükki vaja läks?”

“Tõesti! Ei tea, ma lahkusin teatrist enne teda.”

Kaks lapsepõlvesõpra kohtuvad ja üks küsib teiselt: "Sa oled väga rikas mees. Aga kas raha õpetas sulle midagi?”

Muidugi, ma mõistsin üht väga tähtsat asja: “Mulle meeldib purjetamine. Ma ostsin luksusjahi ja ta sattus kaljudele ja uppus,

ma ostsin endale spordilennuki, see süttis õhus põlema ja mul oli vaevu aega langevarjuga välja hüpata, ma abiellusin linna kõige ilusama naisega ja nädal hiljem leidsin ta voodist teisega. "

“Millest sa siis aru said?"

“Ma mõistsin, et kui midagi ujub, lendab või e", siis tuleks seda kasutada südamest, kuid ärge püüdke saada selle omanikuks.”

Uusvenelane kutsuti maksuinspektsiooni. Toimub ülekuulamine: “Kust sa kuuesajanda Mercedese jaoks raha said?”

“Mul oli BMW, ma müüsin selle maha, lisasin natuke raha juurde ja ostsin Mercedese.”

“Aga kust sa raha BMV jaoks said?”

“Mul oli mootorratas "SUZUKI", müüsin selle maha, lisasin veidi raha juurde ja ostsin BMW.”

“Aga kust sa mootorratta jaoks raha said?”

“Mul oli jalgratas, ma müüsin selle maha...”

“Ja mis sai sellest edasid...”

“Aga selle eest ma juba istusin!”

Uusvenelane kirjutab Itaaliast sõbrale: "Ma saadan foto, see olen mina muuseumis Apollo kõrval.

Kes on lühikestes pükstes, see olen mina."

Uusvenelase tütar hoopleb koolis: "Me isaga käisime eile restoranis. Mida seal ei olnud - kaaviar, homaarid, austrid, lõhe kebab... Ma sõin nii palju, et peaaegu pidin lõhkema.”

Tema kõhn klassikaaslane kuulab seda kõike ja küsib siis: “Miks peaaegu"? Kas isal polnud piisavalt raha?”

ARTIKLI LÕPP

Õnnitleme oktoobrikuu juubilare

Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma oktoobrikuu juubilare. Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks.

*Zinaida Leinbock 95

*Anne-Mall Kroon 80

*Valdo Laissaar 75

*Elizaveta Limintovscaia 75

*Aasa Vannik 75

*Alla Butsenko 70

*Aivar Preem 55

*Sven Leesaar 55

*Virge Roos 55

Palju õnne kõigile!

ARTIKLI LÕPP

Kuulutused

Head PPÜ liikmed ja sõbrad!

Sel sügisel koguneb taas PPÜ teatriring ehk Terateater, juhendaja lavastaja Jaanika Juhanson.

Ka kõik uued huvilised on väga oodatud, eelnev kogemus pole vajalik.

Stuudiotundides teeme erinevaid harjutusi, õpime valitsema häält ja keha, arendame loovust, fantaasiat ja esinemisjulgust- ning oskust.

Teatriring hakkab toimuma teisipäeviti kell 17:30 – 19:30 Tondi 8A saalis (vahel lepitakse jooksvalt kokku ka mõned muud kohtumise ajad ning 12.

oktoobril tundi ei toimu).

Esimene kohtumine toimub 5. oktoobril.

Esimeseks eesmärgiks on esineda PPÜ jõulupeol.

Pimedate ja vaegnägijate pärimuse kogumise aeg pikeneb.

Pimedate ja vaegnägijate pärimuse kogumisaktsioonile on võimalik materjale saata 2022. aasta 1. märtsini k.a. Oodatakse igas vanuses Eesti pimedatelt ja vaegnägijatelt enda elu kajastavaid tekste ja fotosid, audio- ja videofaile. Tekste võib saata nii eesti kui vene keeles. Täpsem info kogumise nõuete ja teemade kohta on üleval Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kodulehel.

Tekste saab esitada läbi Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kodulehel asuva lingi või aadressil pime.kogumine@gmail.com pdf-, doc- või docx-faili(de) kujul või tuues aja eelnevalt kokku leppides paber- või failikandja kujul Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse (Tallinn,Tondi 8a).

Juurde tuleb kirjutada kindlasti koguja nimi, vanus, elukoht (linn, küla

vms) ja kontaktandmed, soovitavalt ka lühike enesetutvustus, kogumisprotsessi kirjeldus ja nõusolek kogutud materjali edasise kasutamise kohta. Kui kogumises osales ka nägijast abiline või on kogumismaterjalid saadetud nägija poolt, palume andmeid nii nägija, kui keskmes olnud pimeda-vaegnägija kohta. Selleks on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kodulehel üleval ka vastav ankeet, mida saab täita ka materjale tuues ühingus kohapeal.

Parimaid kogujaid tunnustatakse tänusündmusega PPÜ juubeliaasta raames ning tänatakse kingitustega, mille on välja pannud Eesti Ajaloomuuseum ja erinevad Eesti teatrid.

Kogumise korraldamist toetab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital.

Lisateave:

Helen Künnap,

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevjuht

helen@ppy.ee

Tel 5880 0962

Jaanika Juhanson,

Terateatri juht ja lavastaja

jaanika.juhanson@gmail.com

Tel 554 4662

15. oktoobril, rahvusvahelisel valge kepi päeval korraldab Põhja-Eesti Pimedate Ühing kaks üritust.

Läbi kogu päeva toimub aktsioon „Valge kepi maailm – me oleme siin“

Õhtul algusega kell 17 toimub Tondi 8A saalis kontsert, pärast seda on kohvilaud.

Valge kepi päev on ellu kutsutud, et nägemispuudega inimesed oleksid ühiskonnale nähtaval, anda teada oma probleemidest, soovidest ja unistustest. Miks mitte ka rõõmudest. Seepärast korraldab Põhja-Eesti Pimedate Ühing ürituse „Valge kepi maailm“ kutsudes selle üritusega üles olema sel päeval nähtaval, minna valge kepiga välja ja liikuda tänaval, ühistranspordis, poes, kultuuriasutuses või kus iganes mujal avalikus ruumis.

Andkem sel päeval inimestele märku, et me oleme olemas, Andkem teada, milline on meie maailm. Kui tunnete, et kaugemale minna on liiga ohtlik, liiga keeruline, võib minna kasvõi oma kodumaja ukse ette.

Kui te tavaliselt käite ilma valge kepi või juhtkoerata, siis võtke palun seekord valge kepp kätte, et olla nähtav ja mõistetud.

Kui inimesed soovivad, võivad nad ühineda ja liikuda kuskil koos, et olla paremini märgatavad. Kui keegi korraldab sellise ühiskäimise, oleks tore, kui ta annab sellest ühingule teada. Nii saaks me suunata ka teisi inimesi teie ühiskäimisega ühinema. Ühingust võib aktsiooni ajaks küsida ühingu t-särki, et seda aktsiooni ajal jope peal kanda. Kokku kogunemine pole aga hädavajalik. Praegusel koroonaajal võib omaette olla ohutum ja igaühe jaoks on tema kodu- või töökoha ümbrus kõige lähemal.

Nähtaval olla on hea, kuid sellest teada andmine on veel parem. Kui on vähegi võimalik, palume me peale „Valge kepi maailm“ üritust kirjutada oma muljetest, mis oli, kus oli, mis probleeme kohtasite või mida toredat. Aktsiooni võib ka helisalvestada, pildistada või filmida, kui selline võimalus on. Seda kõike kasutame üritusest kirjutamiseks „Kuukiires“ ja levitamisel ühingu kodulehel ja sotsiaalmeediakanalites. Kõik ikka selleks, et meid märgataks ja mõistetaks.

Kui ei saanud minna sinna, kuhu oli soov minna, võib kirjutada, rääkida, pildistada või filmida ka seda, miks ei saanud kodunt välja minna. Ka see on teadmine, kui avatud maailm on liiga ohtlik.

Keda ei nähta, neid pole olemas, keda pole olemas, nende probleeme ei lahendata. Olgem siis sel päeval nähtavad, et meie probleeme lahendataks!

Ringide töö

Esmaspäeviti:

Oktoobris keraamikaringi ei toimu. Alustame taas keraamikaringiga novembris.
Jooga kell 13:00 – 14:00 ühingu saalis. Ühingu liikmetele on osamaks 4 eurot kuus või 1 euro kord. Mitteliikmetele on osalemistasu 12 eurot kuus. Treener Inge Nelk. Selga panna sportlikud riided, joogamatid on Ühingul olemas. Soovi korral võid ka oma mati kaasa võtta.

Ansambli proovid kell 17:00 – 18:00 ühingu saalis. Juhendaja Liisi Einula.
Oled meie ansambli ridadesse väga oodatud, kui pead viisi ja osaled kohusetundlikult proovides.

Esmaspäeviti ja neljapäeviti:

Lauatennis kell 16:00 – 18:00 ühingu spordisaalis. Osamaks on 2 eurot kuus. Treener Rein Järve.

Teisipäeviti ja reedeti kell 17:00 – 18:30 toimuvad PPÜ spordisaalis Eesti Pimedate Spordiliidu korraldatud pimelauatennise treeningud. Treener Ališer Hožanijazov.

Teisipäeviti ja reedeti:

Male-kabering kell 9:00 – 14:00. Juhendaja Heiki Sookruus Osamaks on 2 eurot kuus.

Teisipäeviti

Kõhutants ühingu saalis, algusega 16:00. 05.10 ja 12.10 toimuvad 1,5 tunnised trennid. Siis on osamaks korra eest ühingu liikmetele 1,50 eurot, mitteliikmetele 3.50 eurot korra eest. Edaspidi jätkuvad ühe tunni pikkused proovid, siis osamaks korra eest on 1 euro või 4 eurot kuu, mitteliikmele 3 eurot kord või 12 eurot kuu. Treener Liina Remmelg. Selga sportlik riietus või siis idamaine või hoopis pidulik riietus. Kui võimalik puusale sall või midagi, mis seda rõhutaks. Jalga suss või sokk, et oleks kontakt põrandaga.
Terateater ühingu saalis 17.30-19.30 , lavastaja Jaanika Juhansoni käe all.

Stuudiotundides teeme erinevaid harjutusi, õpime valitsema häält ja keha, arendame loovust, fantaasiat ja esinemisjulgust- ning oskust.

Esimene kokkusaamine toimub 05.10.

Ühingu spordisaal:

Teisipäeviti kell 12:00 – 17:00 ja neljapäeviti kell 10:00 – 15:00. Teistel tööpäevadel saab spordisaali kasutada vastavalt eelnevale kokkuleppele Ühingu töötajatega.

Reedeti:

üle nädala, 01.10; 15.10;29.10 käsitööklassis kell 10:00 – 14:00 käsitööring. Grupi maksimaalseks suuruseks on 5 inimest. Vajalik on eelnev registreerimine meiliaadressil ulrika@ppy või telefonil 55570848. Juhendaja Piret Kuutok

Puhkpilliorkestri proovid kell 17:30 – 19:00 ühingu saalis. Juhendab maestro Vello Loogna.

Olete oodatud ühingu majja osalema erinevates tegevustes vaid siis, kui oled terve. Majas palume kanda maski. Käte desinfitseerimisvahendid on vajaduse korral Ühingu poolt. Suuremate ürituste puhul võivad ühingu töötajad küsida ka koroonapassi.

Ringide tegevust toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
teisipäeval 12.00- 17.00 ja neljapäeval 10.00- 15.00.
Juhiabi Ulrika Tint 55570848

Eesti Pimedate Raamatukogu laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Raamatukogust kohapeal ja Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) saab raamatuid võtta ja sinna tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata. Teavikuid saab tellida telefonil 674 8212 või aadressil laenutus@epr.ee.

ARTIKLI LÕPP

INFOLEHE LÕPP.