Juuni 2019

“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 6

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Infolehe toimetus:

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58 141 363

E-post: mirjak@hot.ee

Toimetuse liikmed:

* Eduard Borissenko

* Jakob Rosin

* Vello Vart

 

 

Sisukord

  • Põhja-Eesti Pimedate Ühingul uus juhatus ja esimees
  • Aprillikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
  • Maikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
  • Ühingu 2018. aasta eelarve täitmine
  • Revisjonikomisjoni arvamus ühingu 2018. aasta majandusaasta aruande kohta
  • Meie orkester hooajal 2018-2019
    Vello Vart
  • Minu prillid II
    Ülo Ojatalu
  • Laulu- ja tantsupidu ligipääsetavaks
  • Paberil pensionitunnistused asenduvad järk-järgult plastkaartidega
  • Kuulutused

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingul uus juhatus ja esimees

 

25. mail toimus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek. Kinnitati ühingu 2018 aasta majandusaasta aruanne ning valiti ühingule järgnevaks kolmeks aastaks uus seitsmeliikmeline juhatuse koosseis.

Uude valitud juhatusse kuuluvad (tähestikulises järjekorras) Janne Jerva, Margus Kiin, Kert Küla, Kristiina Peetsalu, Jaanus Riimets, Artur Räpp ja Ahti Tomp.

Ühingu põhikiri näeb ette, et esimehe valivad juhatuse liikmed enda hulgast. Peale üldkoosoleku lõppu toimunud juhatuse koosolekul valiti ühingu uueks esimeheks Kristiina Peetsalu.

Viimased kuus aastat ja ühtlasi kaks järjestikust valimisperioodi on meie ühingu eesotsas olnud Janne Jerva.

Uue juhatuse ning esimehe volitused algasid 1. juunil 2019.

 

Aprillikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

 

Koosolek toimus 30. aprillil 2019

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Eduard Borissenko, Janne Jerva, Kert Küla, Artur Räpp, Ahti Tomp, Kristiina Peetsalu ning tegevjuht Laur Raudsoo.

Skype teel osales Margus Kiin.

Päevakorras oli üheksa küsimust:

  1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine.
  2. Avaldused.
  3. Isikliku abistaja teenuse korraldusest.
  4. Tondi 8A haldamine.
  5. Üldkoosoleku korraldusest.
  6. Isetegemise konkursi projektide hindamine.
  7. Reljeefsete kaartide tegemiseks annetatud raha kasutamine.
  8. PPÜ ja Eesti Pimemassööride Ühingu koostöölepingu sõlmimine.
  9. Tegevus ajavahemikul 29. märts kuni 30. aprill 2019.
     
  1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine.

Juhatus otsustas uuteks liikmeteks vastu võtta: Marina Evdokimova, Pavel Smirnov ja Viktor Yashyn.

Seoses surmaga kustutada liikmete nimekirjast Igor Markatšjov

  1. Avaldused

Juhatus otsustas määrata isikliku abistaja teenuse tunde vastavalt lisa 1 toodule.

  1. Isikliku abistaja teenuse korraldusest.

Juhatus otsustas: isikliku abistaja teenuse soovijal pole vaja enam Avaldust ühingule esitada, kui linnaosa valitsuse suunamiskiri on olemas. Ühingul on teenuse koordineerija ülesanded.

  1. Tondi 8a haldamine.

Laur Raudsoo andis ülevaate rendivõlglastest.

Juhatus otsustas Rene Spitz võlg maha kanda. Tegemist on väga väikese summaga. Lõpetada rendileping OÜ-ga Muusikasõbrad, koostada maksegraafik. OÜ 372 võlaga tegeleb inkasso edasi ja võtta OÜ 372 võlaküsimus arutlusele novembri kuu juhatuse koosolekul.

Arutati majas remondiga seotud küsimusi ja turvakaamerate paigaldamise võimalusi. Kanalisatsiooniga on suured probleemid. Ehitusprojektist võtta välja tehnilised tingimused. Kui on tehnilised tingimused olemas, siis ei pea Tallinna Veega liituma.

  1. Üldkoosoleku korraldusest.

Arutati koosolekukorralduslikke küsimusi.

Juhatus kinnitas üldkoosolekule esitatava PPÜ majandusaasta aruande.

  1. Isetegemise konkurss

Juhatusele on laekunud neli isetegemise konkursi taotlust. Vaadanud läbi laekunud taotlused, otsustas juhatus toetada järgmisi taotlusi:
Sülvi Sarapuu tantsuline liikumine, Jaanus Riimets külaskäik Vargamäele Tammsaare muuseumisse ja Robert Lätti taotlust KGB vangikongide külastus. Projektide eelarved projekti esitajatega läbi rääkida. Ahti Tomp andis nõusoleku olla projektide mentoriks.

  1. Reljeefsete kaartide tegemiseks annetatud raha kasutamine.

Juhatus otsustas:

osa annetatud raha eest hankida Tondi 8A ümbruse 3d-prinditud reljeefne kaart.

Kuulutada välja stipendiumikonkurss stipendiumifondiga 120 eurot toetamaks inimest, kes tegeleb kombatavate kaartide valmistamisel uute võimaluste arendamisega.

  1. PPÜ ja Eesti Pimemassööride Ühingu koostöölepingu sõlmimine

Janne Jerva andis ülevaate olukorrast. Osa PPÜ-s kaitstud tööl olevaid inimesi töötab Eesti Pimemassööride Ühingu ruumides. Selle olukorra lahendamiseks tuleb sõlmida kahe ühingu vahel koostööleping.

Janne Jerva tutvustas lepingut (lisa 2)

Juhatus otsustas koostöölepingu sõlmida. PPÜ poolt anti allakirjutamise volitus Eduard Borissenkole.

Nende küsimuste otsustamisel Janne Jerva ja Margus Kiin kui massööride ühinguga seotud juhatuse liikmed ei osalenud.

8. Tegevus ajavahemikul 29. märts kuni 30. aprill 2019.

7. aprillil esinesid PPÜ puhkpilliorkester ja solistid Vello Vart, Ene Raissar ning Eduard Nehhajev Sõpruskontserdil koos Naiskooridega „Nõmme“ ja „Kanutiaed“ Nõmme Kultuurikeskuses.

12. aprillil revideeris PPÜ tegevust revisjonikomisjon. Kontrolliti 2018 aasta PPÜ raamatupidamist ja tegevust.

13. aprillil toimus lauluklubi, osales 16 osalejat, korraldas Kaia Nõlvak.

15. aprillil 2019 esitas Janne Jerva sotsiaalministeeriumi väikeprojektide konkursile projekti „Tegevuskeskuse teenus nägemispuudega inimestele“.

24. aprillil külastasid PPÜ-d Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö bakalaureuseõppe üliõpilased õppeaine (Sotsiaaltöö erivajadustega inimestega) raames, Ühingu poolt osalesid tudengite infopäeva korraldamisel Janne Jerva, Kert Küla, Robert Lätt ja Viktor Paring. Ülikoolipoolne õppejõud oli Marina Runno, kes töötab ka Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuametis.

24. aprillil toimus ühingu saalis jatskaare linnaruumi projekti raames muusikaline ülesastumine Georg otsa muusikakooli tudengite poolt. Kontserdil osales 9 PPÜ liiget.

30. aprillil toimus lauamängu (ALU) tutvustus PPÜ liikmetele.

 

Maikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
 

Koosolek toimus 25. mail 2019

Algus kell 13:00 ja lõpp kell 13:30.

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Janne Jerva, Kert Küla, Artur Räpp, Ahti Tomp, Kristiina Peetsalu, Margus Kiin.

Päevakorras oli ainult üks küsimus:

  1. Juhatuse esimehe valimine

1. Juhatuse esimehe valimine

Juhatus arutas PPÜ esimehe kandidaate ja otsustas valida PPÜ esimeheks Kristiina Peetsalu, kelle volitused algavad 01. juunil 2019.

Toimus hääletus: poolt 5, erapooletuid 1, vastu 0.

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2018 a.  eelarve täitmine

 

Summad on antud eurodes.      

Tulud

Artikkel    Summa   Täitmine    

Sisseastumis- ja liikmemaks: 1100,00 eurot; 626 eurot

"Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet,

isikliku abistaja teenus nägemispuudega inimestele": 115 000,00 eurot;  135035 eurot

Isikliku abistaja teenuse omaosalus: 3700,00 eurot; 3446 eurot    

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet,

infomaterjalide valmistamine nägemispuudega inimestele:
3000,00 eurot;  3283 eurot   

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, tegevustoetus:
14000,00 eurot;  19830 eurot    

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet,

Nõustamisteenused:  3000,00 eurot;  3850 eurot    

Sotsiaalkindlustusamet,

pikaajaline kaitstud töö (PKT): 48 000,00 eurot;  39 068 eurot   

KÜSK, arenguhüppe projekt: 5986,45 eurot; 5986 eurot    

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet,

mittetulundustegevuse toetus: 3000,00 eurot; 3000 eurot    

Projektitaotlused orkestri tegevuseks: 1000,00 eurot; 1000 eurot    

Renditulu Tondi 8a rentnikelt: 56 000,00 eurot;  61 032 eurot    

Kommunaaltulu rentnikelt:  29 000,00 eurot;  33 545 eurot    

Autode parkimine Tondi 8a territooriumil    4 700,00 eurot  6749 eurot   

EAS, ruumide kaasajastamise Projekt:  56 000,00 eurot;  28 503 eurot   

Sihtasutus KredEx: 7000,00 eurot;  7000 eurot   

Annetused: 10 000,00 eurot; 3169 eurot    

SA Puuetega inimeste fond: 0,00 eurot; 20 000 eurot   

Erinevad toetused: Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, TPIK:
  0,00 eurot; 1596 eurot   

Tulud kokku 360 486,45 eurot; 376 718 eurot    

Kulud

Artikkel;  Summa; Täitmine     

Isikliku abistaja teenus nägemispuudega inimestele:
115 000,00 eurot; 135 035 eurot    

Isikliku abistaja teenuse omaosalus: 3700,00 eurot; 446 eurot   

Infomaterjalide valmistamine nägemispuudega inimestele:
 3000,00 eurot; 3283 eurot   

Nõustamisteenused:  3000,00 eurot; 3850 eurot   

Projektide töötasud (juhendajad, töötajad): 24 000,00 eurot; 29 236 eurot   

Projektide raha eest tehtud ehituskulud: 0,00 eurot; 103 159 eurot   

KÜSK, arenguhüppe projekt: 6000,00 eurot; 5986 eurot  

KÜSK projekti omaosalus: 2000,00 eurot; 2000 eurot   

Huviringid: 3000,00 eurot;  0 eurot

Orkestri tegevus: 1000,00 eurot;  1330 eurot   

Pangalaenu tagasimakse: 1841,00 eurot; 1948 eurot   

Personalikulud (koos riiklike maksudega):  30 200,00 eurot;  9860 eurot   

Rentnike kommunaalkulu: 29 000,00 eurot; 33 545 eurot   

"PPÜ kommunaalkulud (elekter, vesi, prügi, valve): 2800,00 eurot;  1244 eurot  

Küttekulud: 2500,00 eurot; 2907 eurot   

Tondi 8a maamaks: 807,00 eurot;  0 eurot   

Tondi 8a kindlustus:  640,00 eurot; 642 eurot   

Raamatupidamine:  3600,00 eurot;  3600 eurot   

Sideteenused, koduleht: 600,00 eurot;  556 eurot    

Joogivesi: 300,00 eurot; 309 eurot    

Majapidamis- ja kontoritarbed: 1000,00 eurot; 1027 eurot    

Muud teenused: rentnike vahendus, võlgade sissenõudmine jm:
 0,00 eurot;  1058 eurot    

Muud kulud: liikmemaksud, riigilõiv, pangateenused: 0,00 eurot; 753 eurot    

Maja koristamine: 0,00 eurot;  5195 eurot    

Maja hooldus: 2000,00 eurot; 4253 eurot    

Peakilbi vahetus: 7000,00 eurot; 7000 eurot    

Ehitusprojektide omaosalus: 70 000,00 eurot; 20 898 eurot  

Kulud kokku 312 988,00 eurot; 382 120 eurot    

Saldo 47 498 eurot; -(miinus) 5 402 eurot

 

Revisjonikomisjoni arvamus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolekule 2018. aasta majandusaasta aruande kohta

 

Oleme revideerinud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (registrikood 80059823), aadress Tondi 8a, Tallinn 11313 (edaspidi “ühing”) 31. detsembril 2018. aastal lõppenud majandusaasta kohta koostatud aruannet. Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aruanne sisaldab bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet ning oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muid selgitavaid lisasid. Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esituse eest vastutab ühingu juhatus.

Oleme tutvunud ühingu 2018. aasta üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute protokollide ning raamatupidamisdokumentidega. 12. aprillil 2019. a. toimunud revideerimisel osales revisjonikomisjoni liige Marina Balanenko. Selgitusi andsid juhatuse esimees Janne Jerva, juhiabi Ulrika Tint ja raamatupidaja Mare Leetsar. 27. aprillil 2019. a. tutvus revisjonikomisjoni esimees Priit Kasepalu ühingu koosolekute protokollide ja tegevusaruandega. E-posti teel andis selgitusi juhatuse aseesimees Artur Räpp.

Revideerimise tulemusena tuvastasime järgmist:

  1. 2018. aastal toimus 2 üldkoosolekut, osalenuid koos volitatutega 24 ja 22. Kinnitati 2017. majandusaasta aruanne, 2019. aasta tegevuskava ja eelarve ning arengukava aastateks 2019-2025. Juhatuse koosolekuid oli 7. Juhatus on töötanud ühingu tegevuse korraldamisel hoolsalt, teinud rahastusvõimaluste leidmisel kõik endast sõltuva, korrastanud ühingu liikmete arvestust ning pakkunud võimalusi ühingu liikmete omaalgatuse rakendamiseks. Soovitame pöörata tähelepanu ühingu põhikirja kaasajastamisele, avaldada kodulehel ja Facebooki-lehel senisest veelgi enam uudiseid ühingus tehtavast ning tutvustada juhatuse koosolekutel organisatsioonide tegevust, millesse ühing kuulub.
  2. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega. Majandustehingud on dokumenteeritud ja kirjendatud raamatupidamisregistrites. Algdokumendid vastavad raamatupidamise seaduse §7 nõuetele. Kuludokumendid on viseeritud.
  3. Ühingu rahalisi vahendeid hoitakse üheteistkümnel pangakontol ja sularaha kassas. Seisuga 31.12.2018.a. oli rahalisi vahendeid kokku 116 564 eurot, sh. SWED, SEB ja LHV pankades arvelduskontodel on 113 982 eurot ja kassas 2 582 eurot. Arvelduskontode saldod on panga väljavõtetega võrreldud, kassas tehtud inventuur.
  4. Nõuded bilansis seisuga 31.12.2018

Nõudeid üürnike vastu on kajastatud summas 12 299 eurot, sh. võlad detsembri eest koostatud arvete eest, tasumise tähtajaga jaanuar 2019.a. ja tähtaja ületanud võlad.

  1. Kohustised bilansis seisuga 31.12.2018
  • Võlad tarnijatele 22 253 eurot, tasumise tähtaeg jaanuaris 2019.a.
  • Kirjel “Võlad töövõtjatele” summas 26 341 eurot on kajastatud ka kasutamata puhkusereserv koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksega 1 158 eurot. Töötasu arvestati 2018. aastal 7 253 eurot (sealhulgas juhatuse liikme tasu 4 844 eurot). Töötasudelt arvestati sotsiaalmakse 1 613 eurot. Kokku tööjõukulud 9 860 eurot. See summa ei kajasta 2018. aastal sihtfinantseerimise projektide alusel makstud töötasu isiklikele abistajatele summas 115 979 eurot, sellele lisandusid sotsiaalmaksud 36 079 eurot.
  • Maksuvõlad detsembris väljamakstud tasudelt summas 1 879 eurot on võrreldud Maksu- ja Tolliameti saldoga. Maksude tasumise tähtaeg oli jaanuaris 2019.a.
  • Sihtfinantseerimise jääk põhivarade soetamiseks oli seisuga 31.12.2017 a. 195 900 eurot, sh. Jõulutunnel 167 994 eurot
  1. Tulu ettevõtlusest 2018. aastal 101 683 eurot, sh. üüritulud 101 602 eurot.
  2. Kontrolliti raamatupidamisregistrite vastavust koostatudraamatupidamisaruannetega. Lahkuminekuid ei esinenud.

Tulude ja kulude arvestus on kooskõlas Raamatupidamise Toimkonna juhendiga RTJ 14 “Mittetulundusühingud ja sihtasutused”.

 Seadusest tulenevalt oli aastaaruanne sisestatud elektrooniliselt ja koostatud vastavuses  kehtestatud elektroonilise taksonoomia vormidele.

Oleme veendunud, et Põhja-Eesti Pimedate Ühingu majandusaasta aruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt ühingu tegevust 2018. aastal ning finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ja sellel kuupäeval lõppenud aruandeperioodi finantstulemust ning rahavoogusid.

Teeme üldkoosolekule ettepaneku kinnitada 2018. aasta majandusaasta aruanne tulemiga -1313 eurot ja bilansi mahuga 407 022 eurot.

Tallinn, 14. mai 2019 a.

Komisjoni esimees:  Priit Kasepalu

liikmed:  Marina Balanenko  Leelo Bekker

 

Meie orkester hooajal 2018-2019

 

Tekst: Vello Vart

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) Puhkpilliorkestri hooaeg algas 7. septembril 2018 orkestriprooviga.

15. oktoobril esines orkester ühingu saalis toimunud üritusel, et tähistada valge kepi päeva. Esines ka meie uus kollektiiv, 6. septembril loodud segaansambel, mida juhendab Liis Aomets. Solistidena esinesid lauljad Ene Raissar ja Eduard Nehhajev. Maarja Haamer mängis koguni kahte pilli: flööti ning saksofoni.

25. novembril oli meie orkestris pidulik sündmus. Nimelt tähistati Olav Tavasti 75. sünnipäeva. Olav Tavast on põline pillipuhuja aastast 1962. Ta on mänginud viies puhkpilliorkestris, neist kõige kauem meie kollektiivis.

1. detsembril esinesid meie orkester ja solistid Nõmme Rahu kirikus. See kontsert oli meile heaks ettevalmistuseks kontsertreisiks Rootsimaale.

14.-16 detsembril toimus meie taidlushooaja tippüritus – kontsertreis Stockholmi. Selle peamisteks korraldajateks olid dirigent Vello Loogna, abidirigent Lembitu Vaidla, Eduard Borissenko ja muidugi peakorraldaja Ahti Tomp.

14. detsembri õhtupoolikul sõitsime bussiga Tondi tänavalt sadamasse ja sealt laevaga „Victoria I“ Stockholmi, kuhu jõudsime 15. hommikul. Ennelõunal oli meil tutvumine Stockholmi vanalinnaga. Giidiks oli Stockholmi Eesti maja direktor Taave Vahermägi. Rootsil õnnestus vältida osalemist nii esimeses kui ka teises maailmasõjas. Seetõttu pole Stockholmile langenud mitte ühtki pommi. Lõuna paiku sõitsime Erik Eriksonhallenisse. Erik Eriksonhallen on endine kirik, soliidne maja hea saaliga.

Kontsert nimega „Laulupeoga jõuludesse“ algas kell 15. Esinesid sealne segakoor, Laulupeomuuseumi segakoor ja PPÜ Puhkpilliorkester. Orkestrit juhatasid Vello Loogna ning Lembitu Vaidla. Publikut oli päris palju. Kaks pala esitasime koos kooridega: Raimond Kulli marsi „Kodumaa“ ning Ülo Vinteri „Laulu põhjamaast“. Jaan Vaidla ning Vello Vart mängisid Rootsi loo „Imeilus Värmeland“.

Kahjuks pidime juba kell 16, kui kontsert alles kestis, Erik Eriksonhallenist lahkuma, et jõuda õigeks ajaks laevale. 16. detsembri hommikupoolikul saabusime taas kodusadamasse.

21. detsembril toimus Pärnamäe krematooriumis Rein Kalveti matusetalitus. Rein Kalvet mängis pikka aega meie orkestris. Ta oli ka suurepärane orkestrivanem. 4 tema endist mängukaaslast olid ka teda ära saatmas. Vello Vart mängis klarnetil Reinu mälestuseks.

22. veebruaril tähistati PPÜ saalis Eesti Vabariigi saja esimest sünnipäeva. Mängis meie orkester Lembitu Vaidla juhatusel ja laulis ansambel „Vikero“. Kert Küla esitas 2 luuletust. Solistidest Eduard Nehhajev laulis ja Vello Vart puhus klarnetit. klaveril saatis teda Jaan Vaidla. Esinemistele järgnes tants.

29. märtsil oli PPÜ orkestri kontsert Lindakivi kultuurikeskuses. Dirigeeris Lembitu Vaidla. Solistideks olid Ene Raissar, Eduard Nehhajev ja Vello Vart. Klaveril saatis Jaan Vaidla. Pärast meid esines veel tantsurühm.

7. aprillil korraldati Nõmme kultuurikeskuses kontsert nimega „Suure peo ootel“. Esinesid naiskoor „Nõmme“, Kanutiaia naiskoor ja PPÜ orkester Lembitu Vaidla juhatusel, solistidena Ene Raissar, Eduard Nehhajev ja Vello Vart, klaveril Jaan Vaidla.

See hooaeg lõppes meil vanalinnapäevade raames kahe kontserdiga 31. mail Vabaduse väljakul ja 2. juunil Musumäel. Mõlemal korral dirigeeris Lembitu Vaidla. Solistidena esinesid Eduard Nehhajev, Vello Vart, Eduard Borissenko ja Lembitu Vaidla. Lembitu on sel aastal viinud läbi orkestriproovid ja dirigeerinud esinemistel. Ta on üldse väga kohusetundlik mees.

Meie orkestri tegevust organiseerisid peamiselt peakorraldaja Ahti Tomp, Eduard Borissenko, Lembitu Vaidla ning muidugi dirigent Vello Loogna. Tänu neile läks meil hooaeg kenasti korda.    

 

Minu prillid II

 

Tekst: Ulo Ojatalu

Kord hommikupoolsel ööl ärgates meenus, et prillidega oli mul ehitustöö aegu siiski veel äpardusi. Tõsi, üks neist polnud ainult prillidega.

Üks plokkmaja Pelgurannas oli valmimas. Kraanateest veidi eemal oli üleliigseid või vigadega seinaplokke. Need oli vaja ära vedada-mis järgmisele ehitusplatsile, mis prügimäele või mõne soise koha täiteks. Ühel lõunaeelsel ajal saabus auto, millega see töö pidi tehtud saama.

Olin sel päeval nii öelda lülivaba mees: monteerijad, müürsepad ja haakijad olid juba järgmise maja ehitusplatsil. Polnud enam vaja raiuda ventilatsiooniplokkidesse auke, polnud ka telliskividest trepikoja ukseposte laduda. Olin nagu juhutöödel, nii et polnud miski ime, et pidin autole laetavat kraami veokastis vastu võtma. Minu asi oli kraanaga tõstetav detail või mingi nende pakk juhtida paika ja trossidest lahti haakida.

Kraana tõstis juba teist pakki betoonist aknalaudu, mida millegipärast oli selle maja juurde toodud palju rohkem kui vaja. Kraana tõstis aknalaudade paki autokasti kohale ja hakkas siis seda tasapisi alla laskma. Olin seljaga vastu juhikabiini, trosside otsas rippuv koorem mu rinna ees. Pöörasin seda, et lasta tal vajuda autokastiga ristasendisse. Kuid siis tuli ootamatud tuulehoog. Tundsin, et ei jaksa betoonijurakaid endast eemale tõugata- tuul oli kraananoolt pööramas, nii et mind ähvardas noole otsas rippuva koorma ja autokabiini kaitsva laudvõre vahele jäämine. Vaatasin üle kastiääre alla- maapind sile, sinna võis hüpata. Hopp! Ärkasin, kui nägin kraanajuhti oma redelit mööda alla ronimas, ta oli juba pooles mastis.

Kui end püsti ajasin, tundsin, et käed, küünarliigesed  teevad valu. Prillid olid natuke ninapealset kraapinud, muidugi oli prilliraam katki. Keegi talutas mind riietusruumi, aitas vahetada töörõivad. Siis kõndisin trammipeatusesse, sõitsin Balti jaama ja läksin sealt Vismari tänavale traumapunkti. Millegipärast lasti mind üsna kaua oodata, enne kui käsi läbi vaatama hakati. Lõpuks oli mööda läinud juba oma paar tundi, enne kui mind liikuma lasti. Vist arvati, et olen kakelnud – või taheti näha, kas mu pea pole põrutada saanud. Sain üsna ruttu takso, sõitsime Leberechti tänavale Nõmmele, kus tollal abikaasaga elasime tema ema korteris. Aga taksost lahkudes ma rahakotti enam oma käega taskust välja ei saanud, palusin seda teha taksojuhil.

Nojah, prilliais oli katki. Nina ka pisut ühele poole kõver, on siiani. Naine pidi mind kolm päeva lusikaga toitma, sest käed suu juurde ei liikunud. Aga paranesid üsna ruttu, ei mäleta, et oleksin pikemat aega haiguslehel olnud. Kui aga tööleminekuks riietusin, märkasin, et sokis oli ebatavalises kohas parandatud auk. Kust see kederluu kohta tuli? Ja mis mind siis õigupoolest tol õnnetushetkel saltosse pööras? Lihtne seletus: auto veokasti küljeluugi äärel oli nael, mis mind hüppehoos pidurdas ja näoli, käed ees, vastu maad pööras!

Nüüd küll juba hulk aastaid ei armasta ma midagi raskemat käe otsas kanda, kasutan ikka seljakotti. Seda enam, kui kepp tasakaalu toeks. Aga askeldamisel segajaks kah.

Ükskord juhtus pisut naljakas lugu, kuidas prillid katki läksid - ei, ise tegin. Keskmise, suurtest plokkidest vaheseina monteerimisel jäi ette elektrikaabel, mõne inimese peenema käsivarre jämedune. Võtsin ta mõlemasse kätte, et visata kaares keskmise vaheseina juba paika pandud plokkide peale. Aga kaabel ei lennanud plokkide peale, minust natuke kõrgemale, vaid tõmbas mind näoga vastu seinaotsa. Ja prillid maha! Muidugi klaas katki. Tegin kaablilenksu lapikumaks ja siis sain ta, sindri, seina peale visatud. Selleks päevaks oli minu jaoks töövahetus küll lõppenud. Ja mööda linna käisin veel kaks päeva ilma prillideta- niipalju ju nägin küll, et mitte auto ette astuda ja mitte vastutulijaile jalgu jääda. Alati polnud ju eelmiste prillide terveksjäänud aisa või sobivat poldikest kodus varuks, miinusklaasidest rääkimata. Mõnigi kord polnud vajalikku ka prillipoes.

Nina kerget kõverust õiguda pole mõttesse tulnud.

 

Laulu- ja tantsupidu ligipääsetavaks!

 

www.epikoda.ee

16. mai 2019

16. mail, ülemaailmsel ligipääsetavuse teadlikkuse päeval juhib Eesti Puuetega Inimeste Koda tähelepanu kultuurisündmuste ligipääsetavusele.

Ligipääsetavuse aluseks on kõiki arvestav elukeskkond. Füüsilise ligipääsetavusega samaväärselt tähtis on toodete ja teenuste disainimine kõigile mugavalt kasutatavaks. Näiteks kontserdi või etenduse külastamisel on nägemis- või kuulmispuudega inimesele lavalt kuuldava ja nähtava kogemine niisama oluline kui lai ukseava või kõrgematele korrusele viiv lift ratastoolikasutajale.

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos liikmesorganisatsioonide ja koostööpartneritega  on võtnud südameasjaks 2019. aasta Eesti olulisima kultuurisündmuse, XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” kohandamise ligipääsetavaks puuetega inimestele. Oleme ellu viimas projekti, mille tulemusel saavad nägemispuudega inimesed kirjeldustõlke ja taktiilsete tantsujooniste abil osa tantsupeo lavastustest ning kuulmispuudega inimesed viipekeele tõlke ja järelvaatamise subtiitrite toel osa laulupeost. Liikumispuudega inimesed pääsevad ühis- või eritranspordiga mugavalt tantsu- ja laulupeo toimumispaikadeni ja saavad ka kohapeal mugavalt liikuda.

Oma panuse projekti õnnestumisse annavad koos  EPIKojaga Eesti Pimedate Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Tantsupeomuuseum MTÜ, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koos Kultuuriministeeriumiga ning Eesti Rahvusringhääling.

Lisaks Eesti suurima peo kohandamisele kõigile ligipääsetavaks soovime ligipääsetava laulu- ja tantsupeol näitel suurendada avalikkuse teadlikkust kultuurisündmuste ligipääsetavuse olulisusest ning kutsume kõiki kultuurikorraldajaid üles vastavate küsimuste korral pöörduma puuetega inimeste esindusorganisatsioonide poole.

Juba kaheksandat korda tähistatava ligipääsetavuse teadlikkuse päeva (Global Accessibility Awareness Day)  peamiseks eesmärgiks on suurendada ühiskonna teadlikkust ligipääsetavuse olulisusest puuetega inimestele.

 

Paberil pensionitunnistused asenduvad järk-järgult plastkaartidega

 

www.epikoda.ee

03. juuni 2019

Juulist 2019 plaanitakse viia nii pensionitunnistus kui ka puudega inimese kaart üle ühisele plastkaardisüsteemile. Seni on sotsiaalkindlustusamet (SKA) väljastanud mõlemat eraldi. Plastkaardile üle minnes ei kaota oma kehtivust senised paberil olevad pensionitunnistused, mistõttu pole muudatuste jõustudes vaja minna taotlema uut kaarti.

„Ühe kaardi kasutamine on oluliselt mugavam ja lihtsam, kui paberil oleva tunnistuse või mitme omaette kaardi kasutamine,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Inimese vaatest kiireneb kogu protsess, sest nii pensioni määramise kui ka puude raskusastme tuvastamise otsusega edastatakse talle juba kaart. Ühe kaardi kasutuselevõtt vähendab dubleerimist, sotsiaalkindlustusameti töökoormust ja on kehtiva korraga võrreldes nii soodsam kui aja- ning keskkonnasäästlikum.“

Kui pensionäril tuvastatakse puue, annab sotsiaalkindlustusamet pensionitunnistuse ja puudega inimese kaardi edaspidi välja ühtse plastkaardina, kus on kohe olemas kõik vajalikud andmed. Muudatuste jõustudes asendatakse senine paberil olev pensionitunnistus kaardiga.

Kuna pensionitunnistus kehtib koos isikut tõendava dokumendiga, pole edaspidi pensionitunnistusele vaja ka pensionäri fotot.

 

Kuulutused

 

Tegutsemist alustas täiendav keraamikaring, mis toimub esmaspäeviti kell 15:00-18:00. Osavõtutasu ühingu liikmetele on 2 eurot kord (suurema kruusi jagu savi), mitteliikmetele 6 eurot kord. 
Juhendaja Tiiu Saar. Palume eelnevalt registreerida helistades telefonidel 6748 945 või 555 70848 või e- posti aadressil ulrika@ppy.ee

Huvialaringide tegevus lõpeb juunikuuga ning jätkub septembris

*

Eesti Pimemassööride Ühing kutsub kõiki massaažihuvilisi EPMÜ Koolitus- ja Massaažikeskusesse aadressil Tondi 8a proovima uute massööride kutseoskusi!

EPMÜ algkursuse lõpetajad teevad kutsepraktika raames rootsi klassikalist massaaži:

üldmassaaži (75 min) hinnaga 10 eurot

seljamassaaži (45 min) hinnaga 8 eurot

seljamassaaž + käed või + jalad (kliendi valikul) (60 min) hinnaga 9 eurot

Praktikahinnad kehtivad kuni Juulikuu lõpuni.

Info ja eelregistreerimine telefonil 55 616 818

*

Vabatahtlikud lugejad ja raamatute skanneerijad ootavad raamatuid sisselugemiseks ning skanneerimiseks. Soovitud kirjanduse võib tuua vastuvõtupäevadel teisipäeval kella 12.00-17.00, neljapäeval kella 10.00- 15.00 Ühingu vastuvõturuumi.

*

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

*

Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

  1. Raamatukogu puhkuse eelne viimane laenutuspäev on 13. juuni ja esimene laenutuspäev peale puhkust on 5. september.

*

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.

Koduleht: www.ppy.ee

  1. PPÜ viimane vastuvõtupäev enne suvepuhkust on 11. juuli ning esimene vastuvõtupäev peale puhkust on 22. august 2019

*

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

*

Päikselist ja elamusterikast suve kõigile!
Järgmine infoleht ilmub septembris 2019.

INFOLEHE LÕPP.