November 2019
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 9
Ilmub alates novembrist 1997.
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Infolehe toimetus:
Peatoimetaja: Mirja Räpp
telefon: 58 141 363
E-post: mirjak@hot.ee
Toimetuse liikmed:
* Eduard Borissenko
* Jaanus Riimets
* Vello Vart
Sisukord
- Novembrikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
- Selgitused PPÜ uue põhikirja kohta
Artur Räpp - Põhja-Eesti Pimedate Ühingu uus põhikiri
- Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskava aastaks 2020
- Elud täis mälestusi
Jaanus Riimets - Bussinumbrite teemaline üritus rahvusvahelisel valge kepi päeval
Kert Küla - Tiia Tiik 50
Vello Vart - Jõulueelne teade päkapikkudele!
- Kuulutused
Novembrikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
Koosolek toimus 5. novembril 2019 aastal.
Koosolekut juhatas Kristiina Peetsalu ja protokollis Ulrika Tint.
Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Janne Jerva, Kert Küla, Artur Räpp, Ahti Tomp, Kristiina Peetsalu ning tegevjuht Liisa Lokke.
Skype teel osalesid juhatuse liikmed Jaanus Riimets ja Margus Kiin.
Koosoleku päevakorras oli kümme küsimust:
1. Uue PPÜ toetajaliikme vastuvõtmine.
2. PPÜ põhikirja muudatused.
3. 2020. aasta tegevuskava arutelu.
4. Auliikme kandidaatide valimine.
5. Üldkoosoleku korraldusest.
6. Isikliku abistaja teenusest.
7. Maja haldamisest.
8. Jõulupeo korraldusest.
9. Tegevus ajavahemikul 24. september kuni 4. november.
10. Jooksvad küsimused.
- Uue PPÜ toetajaliikme vastuvõtmine.
Juhatus otsustas toetajaliikmeks vastu võtta Krista Rebase.
- PPÜ põhikirja muudatused.
Läbi arutanud uhingu põhikirjakomisjoni poolt tehtud ettepanekud, tegi juhatus veel täiendavaid ettepanekuid põhikirja muutmiseks ja täiendamiseks.
- 2020. aasta tegevuskava arutelu.
Juhatus otsustas teha tegevuskavva järgmised täiendused: kanalisatsiooniremondiga seotud tööd, mis on väga mahukas ning kulukas renoveerimisprojekti osa; täiendada projektide ja rahataotluste rida;
Vello Loogna 80. juubeli tähistamine kontserdiga;
jätkata PPÜ koduleheküljel ühingu ajaloo täiendamist.
- Auliikme kandidaatide valimine.
Juhatus arutas erinevaid auliikme kandidaate.
Juhatus leidis, et hea ning tähelepanuväärse panuse eest Ühingu töö korraldamisel võib aktiivseid ja tublisid liikmeid meeles pidada meene ja tänukirjaga.
Arutanud läbi ühingu liikmete poolt pakutud kandidaadid otsustas juhatus esitada auliikmeks Eduard Borissenko. Toimus hääletus. Kõik Juhatuse liikmed olid poolt.
- Üldkoosoleku korraldusest.
Juhatus otsustas, et üldkoosolek toimub 7. detsembril 2019 kell 10:00, Tondi 8a saalis järgmise päevakorraga:
- Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosoleku reglemendi muutmine.
- Põhja-Eesti Pimedate Ühingu uue põhikirja kinnitamine.
3. Loa andmine kuni 120 000 euro ulatuses Tondi 8a kanalisatsiooni renoveerimiseks ja sellega seonduvate tööde teostamiseks.
4. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2020. aasta tegevuskava kinnitamine.
5. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2020. aasta eelarve kinnitamine.
6. Põhja- Eesti Pimedate Ühingu esimehe palga maksimummäära kinnitamine.
7. Auliikme kandidaadi kinnitamine.
8. Info liikmetele.
- Isikliku abistaja teenusest.
Kristiina Peetsalu rääkis, et 29. oktoobril toimus koosolek Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis, seoses isikliku abistaja teenusega.
Detsembris lõppeb eelmise hankega sõlmitud raamleping PPÜga. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet valmistab ette uut hanget. Tallinna linn ei hakka ise koordineerima isikliku abistaja teenust vaid teeb koostöölepingud partneritega. Isikliku abistaja teenuse tundide maht suureneb. Tegime ametile ettepaneku, et leping võiks olla kooskõlas suunamiskirja kehtivuse ajaga.
Selle aasta lõpu seisuga ei jätku meil isikliku abistaja teenuse tunde. Järjekorras on veel kolm inimest. Teeme taotluse Tallinna linnale lisatundide saamiseks.
Juhatus otsustas: Juhul kui raha ei saa, siis vähendame detsembris teenusetunde proportsionaalselt. Kes saavad miinimummäära ehk 20 tundi kuus, nendel tunde ei vähendata.
- Maja haldamisest.
Liisa Lokke rääkis, et meie majas on toimunud järgmised tööd:
katkiste aknaklaaside vahetamine, radiaatorite õhutamine, töökoja ja varikatuse parandamine. Hetkel käib tagumise WC remont. Massaažikeskuses on ehitustööd lõppenud. ATS paigaldustööd on lõpusirgel.
Tegeleme aktiivselt võlgnikega.
- Jõulupeo korraldusest.
Ühingu jõulupidu toimub 14. detsembril kell 14:00 Tondi 8a saalis. Juhatus arutas korralduslikke küsimusi.
- Tegevus ajavahemikul 24. september kuni 4. November 2019.
26. septembril kohtus Janne Jerva filmioperaator Hardi Keerutajaga. Kohtumisel arutati PPÜst dokumentaalfilmi tegemist.
26. septembril esines ühingu puhkpilliorkester Kose Kultuurikeskuses. Kontsert oli pühendatud helilooja Voldemar Reima 100. sünniaastapäevale. Korraldaja Ahti Tomp.
26. septembril toimus infolehe "Kuukiir" toimetuse koosolek skype teel. Osalesid kõik toimetuse liikmed. Korraldaja Mirja Räpp.
30. septembril kohtusid Artur Räpp ja Kristiina Peetsalu Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti „Teadmised ühiskonda!" raames koolitaja Uku Visnapuga. Arutati PPÜ koolitusmaterjali valmimiseks olulisi teemasid ja üksikasju.
1. oktoobril toimus Eesti Puuetega Inimeste Koja koolitus „Toimetulek raske kliendiga“, mille eesmärgiks on emotsionaalselt keerukates suhteolukordades paremini mõista nii sise- kui ka välisklienti ning suuta teadlikumalt ja edukamalt juhtida "raskeid" arutelusid. Koolitusel käsitleti: Raske kliendi tüübid. Spetsialisti enese roll ja vastutus kliendisuhtluse sihipärasuse hoidmisel. Üheksast klienditüübist tulenevalt lausungite eripära arvestamine. Koolituse läbiviijaks oli kasvatus- ja sotsiaalteaduste spetsialist Tiina Naarits-Linn, kes tegeleb kriisinõustamiste, supervisioonide ja loengute andmisega. Osalesid Kristiina Peetsalu ja Liisa Lokke.
1. ja 2. oktoobril toimus venekeelne elupäästva esmaabi koolitus. Iga koolituse läbija sai endale isikliku esmaabi paki, mille sisu tundma õppimine ja kasutamise praktilised oskused on koolituse üheks oluliseks sisuks. Osales 10 ühingu liiget. Koolitajaks on Punase Risti parameedik T. Rumjantseva. Koolitus toimub Eesti Terviseedenduse Ühingu projekti "Elupäästva esmaabi koolitused pimedatele“ raames. Korraldaja Janne Jerva.
3. oktoobril kohtusid Julia Kabanova, Janne Jerva ja Liisa Lokke Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajate Tiit Teriku, Mai-Liis Kaljula ja Jan Treiga. Kohtumise teemaks ligipääsetavus ja teenused nägemispuudega inimeste jaoks ning ühingu maja selles kontekstis.
9. oktoobril toimus kokanduse töötuba, kus osales 7 ühingu liiget. Juhendas Tõnis Tamme.
9. oktoobril osales Artur Räpp Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti „Teadmised ühiskonda!" kaheteistkümnendal koolituspäeval.
9. ja 10. oktoobril toimus eestikeelne elupäästva esmaabi koolitus. Iga koolituse läbija sai endale isikliku esmaabi paki, mille sisu tundma õppimine ja kasutamise praktilised oskused on koolituse üheks oluliseks sisuks. Osales 10 ühingu liiget. Koolitajaks on Kalle Kask, MTÜ Ennetaja parameedik. Koolitus toimub Eesti Terviseedenduse Ühingu projekti "Elupäästva esmaabi koolitused pimedatele“ raames. Korraldaja Janne Jerva.
12. oktoobril toimus teater Ugala kirjeldustõlkega muusikali „Once“ külastus. Etendust käis vaatamas 38 ühingu liiget koos saatjatega. Transpordi osas toetas Ugala teater. Korraldasid Jaanus Riimets ja Ulrika Tint.
14. oktoobril osalesid Janne Jerva, Jaanus Riimets ja Heiki sookruus Eesti Pimedate Liidu Valge Kepi Päeva tänuüritusel“.
15. oktoobril toimus rahvusvahelise valge kepi päeva tähistamine. Päeval toimus Estonia ja Viru bussipeatustes aktsioon “Bussinumbrid nähtavaks ja kuuldavaks!“. Aktsioonis osales 20 ühingu liiget. Õhtul toimus pidulik kontsert, esinesid Ühingu solistid ja kollektiivid. Tunnustati parimaid audioraamatute lugejaid (Anne-Reet Margiste, Kristjan Põldma, Helle Tiikmaa) ja anti üle EPL tänukirjad. Kontserdil osales 30 PPÜ liiget. Päeva vältel olid abiks kogukonnapraktika raames Rapla Gümnaasiumi õpilased Elisabet Võrk ja Laura Vilumets.
15. oktoobril algas luulekonkurss kõigi nägemispuudega huviliste vahel. Luuletuste esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2020, need avaldatakse veebruarikuu infolehes "Kuukiir". Luuletusi hindavad infolehe lugejad. Konkursi võidab luuletus, mis on saanud kõige suurema arvu hääli enne 10. aprilli. Tulemused avaldatakse infolehes 2020 kevadel. Luulekonkursi eestvedaja on Jaanus Riimets.
16. oktoobril toimus nahkehistöö töötuba, kus osales 4 ühingu liiget, juhendajaks Sille Roganova.
19. oktoobril toimus projekti „PPÜ liikmete laste vaba aja sisustamine“ raames KUMUS maalimise töötuba, millest võttis osa 11 last. Korraldajad Ulrika Tint ja Tõnis Tamme.
19. oktoobril toimus 92. Uhingu lauluklubi kohtumine. Ühislaulmist saatis kitarril Voldemar Valkenklau ja süntesaatoril Andres Klemet. Osales 24 ühingu liiget. Korraldaja Kaia Nõlvak.
21. oktoobril parandati uhingu katkised aknaklaasid. Korraldaja: Liisa Lokke.
22. oktoobril andis Eesti Pimedate Spordiliit PPÜ sportlaste kasutusse jooksumasina. Korraldasid Kristo Ringas ja Janne Jerva.
23. oktoobril lõpetati PPÜ töökoja- ja varikatuse parandus. Korraldaja: Liisa Lokke.
24. oktoobril tutvustasid Janne Jerva, Priit Kasepalu ja Kert küla PPÜ saalis Tallinna Ülikooli II kursuse sotsiaaltöö tudengitele nägemispuudega inimeste elu ja tegevusi. TlÜ esindaja Marina Runno.
24. oktoobril ilmus PPÜ infolehe "Kuukiir" (nr. 8) oktoobri number Teade listis. Toimetaja Mirja Räpp.
24. oktoobril toimus Eesti Puuetega Inimeste Kojas uuringute infopäev. Tutvustati Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud Töövõimereformi finantsanalüüsi vahearuannet ning Eesti Puuetega Inimeste Fondi uuringu „Puuetega inimeste organisatsioonide rahastus ja huvikaitse teostamine“ tulemusi. Osales Liisa Lokke.
29. oktoobril toimus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis isikliku abistaja teenuse teemal töökoosolek, millest võtsid osa osakonna juhataja Raimo Saadi, spetsialist Mihkel Tõkke, liikumispuudega inimeste IAT koordinaator Kristo Priks ning PPÜ esindaja Kristiina Peetsalu.
30. oktoobril toimus infolehe "Kuukiir" toimetuse koosolek. Osalesid kõik toimetuse liikmed. Korraldaja Mirja Räpp.
30. oktoobril toimus ühingu arvutiklassis uue IT-lahenduse testimine firma Futurist esindaja Andres Kostivi palvel. PPÜ poolt andsid oma panuse Artur Räpp, Margus Kiin ja Kert Küla.
31. oktoobril toimus Meriton hotelli konverentsikeskuses Eesti Töötukassa töövõimereformi järjekordne aruteluseminar, kus anti ülevaade töövõimereformi rakendumisest 2019 aastal, sh muudatustest tööturuteenuste osutamises, ning paluti puuetega inimeste organisatsioonide esindajatelt tagasisidet reformi kitsaskohtadest ja ettepanekuid muudatusteks. Muuhulgas arutleti tööandjate teadlikkuse ja valmisoleku üle rakendada vähenenud töövõimega inimesi ning töötukassa teenuste üle tööandjatele. Räägiti töökeskse nõustamise ja vähenenud töövõimega inimeste tööturuteenuste võimaluste ja väljakutsete ning töövõime hindamise (sh töövõime hindamise otsuse ja ekspertiisi arusaadavuse) teemadel. Osalesid Kristiina Peetsalu ja Liisa Lokke.
- Jooksvad küsimused.
Kert Küla tegi ettepaneku korraldada PPÜs inglise keele vestlusring ning puutöö töötuba lihtsamate tööriistade ja -võtete tundmaõppimiseks.
Janne Jerva andis edasi informatsiooni, et 27. novembril on plaanis läbi viia meie majas jõululaat koos erinevate töötubadega. Kõik ideed said Juhatuse heakskiidu.
ARTIKLI LÕPP.
Selgitused Põhja-Eesti Pimedate Ühingu uue põhikirja kohta
Põhikirjakomisjon koosseis: Artur Räpp, Priit Kasepalu (selleks tööks kaasatud liikmena), Eduard Borissenko, Kristiina Peetsalu ja Christel Sogenbits (isiklikel põhjustel osales töös vaid lühikest aega).
Praegu toimiv põhikiri hakkas elule jalgu jääma: muutunud andmekaitsenõuded vajasid, et põhikirja isiklike andmete osa tuleb uuendada. Lisaks oli juhatuse koosolekute miinimumarv ebamõistlik. Need kaks olid põhikirja muutmise algatamise tõukajateks. Kui põhikirjakomisjon tuli suvel kokku, otsustati, et 21 aastat sisuliselt muutmata olnud põhikiri vajaks tegelikult põhjalikumat parandamist. Pärast komisjoni tööd valminud põhikirja projekt on oluliselt lühem ja kompaktsem ja nii kergemini jälgitav. Selles pole enam kordusi ega mõttetut ülereguleerimist.
Tehtud muudatustest kaks kõige suuremat on:
Üldkoosolekuid tuleb korraldada nüüd vaid üks kord aastas majandusaasta aruande kinnitamiseks. Sellega seoses sai ühingu arengukavast kõige tähtsam ühingu tööd suunav dokument. Ühingu iga-aastane tegevuskava ja eelarve tuleb koostada nii, et arengukavaga seatud eesmärgid saaks täidetud. Ehk üldkoosolek määrab ühingu töösuunad, kuid ei pea iga aasta kokku tulema, et arengukava järgivat tegevuskava kinnitada. Järgmine arengukava üle vaatamine on planeeritud järgmisele aastale.
Teine kõige olulisematest muudatustest on see, et juhatuse koosolekute miinimumarv on nüüd 5. Põhikirjas olev koosolekute miinimumarv peaks olema selline, millest väiksema koosolekute arvu puhul saab kindel olla, et juhatus oma tööd korralikult ei tee. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhul võiks selleks arvuks olla 5.
Järgnevalt teised ühingu tööd rohkem mõjutavad muudatused. Muudatused on toodud põhikirjas esinemise järjekorras.
Osa 1 - üldsätted ja deklaratsioonid
Punkt 1.1 lisati viide päevale ja organisatsioonile, mida meie ühing peab oma sünnipäevaks.
Osa 2 - eesmärgid
Põhikirja osa 2.3 (eesmärgi saavutamise vahendid)
Alapunktide järjestust on muudetud. Põhikirja sellest osast on välja jäätud mitu punkti tegevuste kohta, mida ühing tegelikult pole kunagi teinud ega kavatse kunagi teha.
Osa 3 – liikmeks saamine ja välja astumine ja arvamine
Liikmete kohta on nüüd otse öeldud, et liige peab olema vähemalt 18-aastane. Enne oli see öeldud kaudselt.
Toetajaliikme kohta on otse välja öeldud, et ta ei saa üldkoosolekul hääletada ja teda ei saa valida juhatusse. Varem oli seda sama öeldud kaudselt.
Ühingust välja astumiseks piisab nüüd suusõnalisest avaldusest, enam pole kirjalik avaldus nõutav.
Liikme välja arvamise punkte on lihtsustatud ja jäätud vaid kolm peamist. Liikmel on jätkuvalt õigus üldkoosolekule protesteerida, kui tema meelest on temaga käitutud ebaõigelt, kuid nüüd on ta igal juhul kuni üldkoosoleku ajani mitte-liige.
Osa 4 – liikme õigused ja kohustused
Siin üks neist kahest punktist, mille pärast põhikirja üldse muutma hakati. Põhjuseks andmekaitsereeglid. Põhikirjas tuli sätestada andmed, mida inimene peab ühingule andma, kui ta tahab liige olla.
4.2.3. Teatama juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma nime, isikukoodi, elukoha aadressi, telefoninumbri, e-posti aadressi ning määratud nägemispuude astme ja nende muutumisel teatama uued andmed kahe kuu jooksul.
Osa 5 - Üldkoosolek
Põhikiri lubab nüüd kasutada audiitorit revidentide asemel. Eelnevalt tuli audiitori kasutamisel valida ka revidendid. See on vaid võimalus, jätkuvalt saab audiitori määramise kõrval valida ka revidendid.
Uus põhikiri lubab nii revidente kui audiitoreid tagasi kutsuda.
Uue põhikirja järgi on sisseastumis- ja liikmemaksu tasumiskorra otsustamine üldkoosoleku pädevuses. Tasumiskorra all mõeldakse peamiselt tasumise tähtaega.
Nüüd on selgelt välja toodud, et ühingu arengukava kinnitamine on üldkoosoleku pädevuses. Arengukava on uue põhikirja järgi kõige tähtsam ühingu tööd suunav dokument.
Tegevuskava ja eelarve kinnitamine lähevad aga üldkoosolekult juhatuse pädevusse. Juhatusel on kohustus tegevuskava ja eelarve koostada nii, et arengukava saaks täidetud.
Oluline muudatus. Üldkoosolekute miinimumarv aastas on nüüd üks, mitte kaks. Koosolekuid võib pidada kasvõi iga kuu kui vaja, kuid miinimum on üks koosolek majandusaasta aruande kinnitamiseks.
Kui liikmed tahavad ise üldkoosoleku kokku kutsuda, see õigus on neil seaduse järgi, siis selleks on vaja ühe kümnendiku liikmete nõudmine. Siiani oli ühe kahekümnendiku.
Kui liikmed esitavad üldkoosoleku kokku kutsumise nõudmise, peab juhatus otsuse langetama ühe kuu jooksul.
Üldkoosolekust teatamise minimaalne aeg on 2 nädalat. Enne oli 3.
Põhikirjalise eesmärgi muutmiseks on nüüd vaja üheksa kümnendiku liikmete nõusolek. Praegune põhikiri nõuab, et poolt oleksid eranditult kõik liikmed. Tähelepanu, jutt on kõigist ühingu liikmetest, mitte üldkoosolekule tulnutest.
Osa 6 - juhatus, mille alamosaks on nüüd ka esimees
Juhatuse koosolekute miinimumarv on nüüd 5, hetke põhikiri nõuab vähemalt 10.
Maksimaalne esimeheks olemise aeg on nüüd määratletud aastates, 6 aastat, enne oli valimiskordades, 2 korda järjest. Sisuliselt jäi aeg samaks, kuid nii on lihtsam aega arvestada.
Uus põhikiri sätestab, et esimees korraldab juhatuse ja ühingu igapäevast tööd. Kui tegevus väljub igapäevase töö raamidest, tuleb esimehel pöörduda juhatuse poole või juhatusel üldkoosoleku poole, seda vastavalt olukorrale.
Uus põhikiri määratleb, et esimehe tasu suuruse ülempiiri määrab üldkoosolek ja juhatus määrab etteantud piirides täpse suuruse.
Põhikiri ütleb, et kuigi tegevuskava ja eelarve on nüüd juhatuse pädevuses, tuleb nende loomisel järgida üldkoosoleku poolt kinnitatud arengukava.
Juhatusel on nüüd juriidiliste isikute asutamise õigus ja õigus otsustada, millise juriidilise isiku liige ühing on või pole. Juhatuse vastava otsuse jaoks on lisatingimusi.
Osa 7 - vara ja rahalised vahendid
Seda osa lihtsustati, visati välja ebaolulisi või teisi põhikirja osi dubleerivad punktid.
Osa 8 - revisjonikomisjon
Põhikiri ei nõua enam, et revisjonikomisjon esitaks eelnevalt oma arvamuse juhatusele. Seda võib teha, kuid ei pea tegema. See muudab revidendid sõltumatumaks ning lihtsustab revideerimise aja planeerimist.
ARTIKLI LÕPP.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu põhikiri
1. Üldsätted
1.1. Põhja-Eesti Pimedate Ühing (edaspidi Ühing) on 14. jaanuaril 1994 registreeritud Eesti Pimedate Ühingu Põhja-Eesti Piirkonna Organisatsiooni õigusjärglane ja 3. märtsil 1922 asutatud Eesti Pimedate Hoolekande Seltsi "Pimedate Abi" Tallinna haruseltsi tegevuse jätkaja.
1.2. Ühingu nimi on Põhja-Eesti Pimedate Ühing ja nimelühend PPÜ.
1.3. Ühingu juhatuse asukohaks on Tallinn.
1.4. Ühing on heategevuslik ja tegutseb avalikes huvides.
1.5. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.6. Ühing on asutatud tähtajatult.
2. Ühingu eesmärk ja selle saavutamise vahendid
2.1. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, muudest õigusaktidest, põhikirjast, arengukavast ja tegevuskavast.
2.2. Ühingu eesmärgiks on nägemispuudega inimeste integreerimine ühiskonda.
2.3. Eesmärgi saavutamiseks Ühing muuhulgas:
2.3.1. Tutvustab järjekindlalt nägemispuudest tulenevaid probleeme, et ühiskond toetaks Ühingu eesmärgi saavutamist;
2.3.2. Esindab ja kaitseb liikmete huve riigi tasandil, kohalikes omavalitsustes ning puuetega inimeste organisatsioonides;
2.3.3. Teeb tööd tagamaks liikmetele võrdseid võimalusi teiste ühiskonna liikmetega;
2.3.4. Nõustab Ühingu ja teisi ühiskonna liikmeid küsimustes, mis on seotud nägemispuudest tulenevate erivajadustega;
2.3.5. Abistab liikmeid hariduse omandamisel, riigikeele õppimisel ja abivahendite soetamisel;
2.3.6. Aitab kaasa liikmete rehabilitatsioonile;
2.3.7. Korraldab liikmete koolitust ja enesetäiendamist;
2.3.8. Toetab liikmete tegelemist kultuuri, spordi ja teiste huvialadega ning vaba aja veetmist;
2.3.9. Toetab liikmete omaalgatuslikku tegevust, mis aitab kaasa Ühingu eesmärgi saavutamisele ja on kooskõlas põhikirjaga;
2.3.10. Jagab võimaluse korral stipendiume ja abirahasid (toetusi);
2.3.11. Annab välja trükiseid ja muid teabematerjale tavalises trükis, punkt- ja helikirjas ning elektrooniliselt;
2.3.12. Osutab teenuseid, mis parandavad nägemispuudega inimeste toimetulekut;
2.3.13. Arendab majandustegevust.
3. Liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord
3.1. Liikmeks võib olla inimene, kellel on nägemispuue ja kes on vähemalt 18-aastane.
3.2. Liikmeks võib olla nägemispuudega lapse üks vanematest või lapse hooldaja, kellele laienevad kuni lapse 18-aastaseks saamiseni kõik liikme põhikirjalised õigused ja kohustused.
3.3. Liikmeks võib vastu võtta toetajaliikmeid.
3.4. Toetajaliikmel on õigus osaleda Ühingu töös, kuid tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ja teda ei saa valida juhatusse.
3.5. Liikmeks või toetajaliikmeks astumiseks esitab soovija juhatusele kirjaliku avalduse, liikmeks astumisel ka nägemispuude olemasolu tõendava dokumendi.
3.6. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele avalduse. Juhatus peab avalduse rahuldama avalduse esitamisele järgneval juhatuse koosolekul.
3.7. Liikme võib juhatuse otsusega Ühingust välja arvata kui:
3.7.1. Liige ei täida põhikirja;
3.7.2. Liige ei ole tasunud kahe järjestikuse aasta liikmemaksu;
3.7.3. Liige on oma tegevusega kahjustanud Ühingu huve või mainet.
3.8. Liikme väljaarvamise küsimuse arutamisest teatab juhatus väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist.
3.9. Juhatuse poolt väljaarvatud liikmel või liikmeks või toetajaliikmeks astuda soovijal on õigus nõuda väljaarvamise või liikmeks vastu võtmata jätmise küsimuse otsustamist üldkoosolekul. Üldkoosoleku otsus on lõplik.
4. Liikme õigused ja kohustused
4.1. Liikmel on õigus:
4.1.1. Osaleda hääleõigusega üldkoosolekul. Liikmel on õigus volitada esindama ennast üldkoosolekul vaid Ühingu liiget. Liige saab üldkoosolekul volituse alusel esindada vaid üht liiget;
4.1.2. Osaleda Ühingu töös;
4.1.3. Olla valitud juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmeks;
4.1.4. Võtta osa juhatuse koosolekute päevakorrapunktide aruteludest, kus arutatakse tema avaldusi, ettepanekuid ja arupärimisi või tema Ühingust väljaarvamist;
4.1.5. Saada juhatuselt informatsiooni Ühingu tegevuse ning kõigi projektide ja ürituste kohta, milles Ühing osaleb.
4.2. Liige on kohustatud:
4.2.1. Järgima põhikirja ning täitma üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
4.2.2. Tasuma sisseastumismaksu ja liikmemaksu;
4.2.3. Teatama juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma nime, isikukoodi, elukoha aadressi, telefoninumbri, e-posti aadressi ning määratud nägemispuude astme ja nende muutumisel teatama uued andmed kahe kuu jooksul.
5. Üldkoosolek
5.1. Ühingu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek, millel igal liikmel on üks hääl.
5.2. Üldkoosoleku pädevuses on:
5.2.1. Põhikirja muutmine;
5.2.2. Juhatuse liikmete arvu määramine;
5.2.3. Liikmete hulgast juhatuse liikmete valimine kolmeks aastaks;
5.2.4. Revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine;
5.2.5. Revisjonikomisjoni liikmete valimine kolmeks aastaks;
5.2.6. Audiitorkontrolli määramise otsustamine. Üldkoosolek võib otsustada, et audiitorkontroll asendab revisjonikomisjoni;
5.2.7. Audiitorkontrolli läbiviijate kinnitamine kuni kolmeks aastaks;
5.2.8. Juhatuse või revisjonikomisjoni liikme või audiitori tagasikutsumise otsustamine;
5.2.9. Üldkoosoleku päevakorra ja kodukorra kinnitamine, tööorganite moodustamine;
5.2.10. Juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
5.2.11. Kaebuste lahendamine, mis puudutavad Ühingust väljaarvamist või vastu võtmata jätmist;
5.2.12. Ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
5.2.13. Sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ning tasumiskorra otsustamine. Liikme liikmemaksust vabastamise otsustamine;
5.2.14. Arengukava kinnitamine;
5.2.15. Majandusaasta aruande kinnitamine;
5.2.16. Juhatuse poolt Ühingu nimel teostatavate majandustehingute rahalise ülempiiri määramine;
5.2.17. Muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
5.3. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku vähemalt korra aastas majandusaasta aruande kinnitamiseks, vähemalt 1/10 liikmete kirjalikult põhjendatud nõudmisel või kui Ühingu huvid seda nõuavad. Liikmete poolt algatatava üldkoosoleku osas peab juhatus otsuse tegema ühe kuu jooksul peale vastava taotluse saamist.
5.4. Juhatus teatab üldkoosoleku toimumisest liikmetele telefoni, E-posti või kirja teel vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
5.5. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja seadus ei näe ette teisiti.
5.6. Põhikirja muutmiseks on vajalikud 2/3 ja Ühingu lõpetamiseks 3/4 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete poolthääled. Põhikirjalise eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
6. Juhatus
6.1. Ühingut esindab ja seda juhib juhatus, milles on 5 kuni 9 liiget.
6.2. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt viis korda aastas.
6.3. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on vajalik koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
6.4. Ühingu nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab üldkoosoleku poolt määratud majandustehingute rahalise ülempiiri, sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.
6.5. Notariaalsetes toimingutes peab Ühingut esindama vähemalt kaks juhatuse liiget.
6.6. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kuid mitte rohkem kui kuueks aastaks järjest, ja esimehe ettepanekul aseesimehe.
6.7. Esimehe või aseesimehe saab tagasi kutsuda, kui ta on kaotanud juhatuse usalduse.
6.8. Juhatuse esimees korraldab juhatuse ja Ühingu igapäevast tööd. Selleks ta:
6.8.1. Kutsub kokku juhatuse koosolekuid;
6.8.2. Sõlmib Ühingu nimel lepinguid;
6.8.3. Annab Ühingu nimel välja volikirju, käskkirju, korraldusi ja juhendeid;
6.8.4. Käsutab Ühingu vara ja vahendeid eelarve piires, vastavalt põhikirjale ning üldkoosoleku ja juhatuse otsustele;
6.8.5. Annab oma tegevusest aru juhatusele;
6.8.6. Otsuste puhul, mis väljuvad Ühingu igapäevase tegevuse piiridest, peab esimees nõusoleku saama juhatuselt.
6.9. Juhatuse esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees või juhatuse poolt volitatud juhatuse liige.
6.10. Juhatuse esimees võib volituste kehtimise ajal saada oma töö eest tasu, mille ülempiiri kinnitab üldkoosolek ja täpse suuruse juhatus.
6.11. Juhatusel on kohustus:
6.11.1. Järgida oma tegevuses põhikirja ning täita üldkoosoleku otsuseid;
6.11.2. Pidada liikmete kohta arvestust;
6.11.3. Korraldada raamatupidamist;
6.11.4. Korraldada majandus- ja finantstegevust;
6.11.5. Koostada arengukava ja majandusaasta aruanne ning esitada need üldkoosolekule kinnitamiseks;
6.11.6. Koostada vastavalt arengukavale tegevuskava ja jälgida selle täitmist;
6.11.7. Koostada vastavalt tegevuskavale ja Ühingu majanduslikule olukorrale eelarve ja jälgida selle täitmist;
6.11.8. Määrata üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord;
6.11.9. Regulaarselt informeerida liikmeid Ühingu poolt kavandatavatest või pakutavatest projektidest, kursustest ning ka muudest liikmeid puudutavatest üritustest;
6.11.10. Arutada liikme avaldusi, ettepanekuid, arupärimisi järgneval juhatuse koosolekul ja anda nõudmisel vastus kirjalikult 30 päeva jooksul peale arutelu;
6.11.11. Võimaldada nõudmisel liikmel tutvuda juhatuse koosoleku protokolliga;
6.11.12. Võimaldada revisjonikomisjonil või audiitoril tutvuda kõigi nende tööks vajalike dokumentidega ning anda vajalikku teavet.
6.12. Juhatusel on õigus:
6.12.1. Kehtestada liikmeks vastuvõtmise täpsem kord;
6.12.2. Asutada juriidilisi isikuid ja otsustada liikmelisust nendes. Sellise otsuse poolt peavad koosolekul hääletama juhatuse kõigist liikmetest üle poole;
6.12.3. Määrata esindajaid teiste organisatsioonide nii juht- kui tööorganitesse;
6.12.4. Korraldada autasustamist, teha üldkoosolekule ettepanekuid auliikme nimetuse andmiseks;
6.12.5. Moodustada alalisi ja ajutisi komisjone ning töörühmi.
7. Vara ja rahalised vahendid
7.1. Ühingu vara ja rahalised vahendid saadakse:
7.1.1. Sisseastumismaksudest ja liikmemaksudest;
7.1.2. Toetustest ja sponsorlusest
7.1.3. Kingitustest ja annetustest;
7.1.5. Heategevusest;
7.1.6. Majandustegevusest;
7.1.7. Teistest seadusega lubatud allikatest.
7.2. Ühing võib omada kinnis- ja vallasvara.
7.3. Ühingu vara on Ühingu omand ja seda ei jaotata liikmete vahel.
8. Revisjonikomisjon
8.1. Revisjonikomisjon kontrollib Ühingu rahaliste vahendite ja varade seaduspärast kasutamist ning juhatuse tegevuse vastavust põhikirjale ja arengukavale, juhatuse otsuste elluviimist ja teisi Ühingu tegevusega seotud asjaolusid.
8.2. Revisjonikomisjon allub ainult üldkoosolekule ja koostab ning esitab üldkoosolekule arvamuse.
8.3. Revisjonikomisjoni liikmeks ei või olla juhatuse liige ega ka Ühingu raamatupidaja.
8.4. Revisjonikomisjon määrab ise oma töökorra.
8.5. Revisjone teostatakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas majandusaasta aruande kontrollimiseks.
9. Lõpetamine, ühinemine, jagunemine
9.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.
9.2. Ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustab üldkoosolek.
9.3. Ühingu likvideerijateks on üldkoosoleku poolt määratud inimesed.
9.4. Ühingu likvideerimisel läheb Ühingu vara pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist mittetulundusühingu valdusesse, mis on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, või riigi omandisse.
ARTIKLI LÕPP.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskava aastaks 2020
Alljärgnev Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (edaspidi PPÜ) 2020. aasta tegevuskava on esitatud PPÜ juhatuse 05.novembril 2019 toimunud koosoleku otsusega kinnitamiseks PPÜ 07. detsembril 2019 üldkoosolekule.
PPÜ jätkab 2020. aastal tegevust oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja vastavalt PPÜ juhatuse poolt vastu võetud prioriteetidele (juhatuse koosoleku protokoll nr. 13, 17. august 1999)
ning 08.12.2018 üldkoosoleku otsusega kinnitatud arengukavale.
Olulisemad tegevussuunad 2020. aastal on:
- info ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna ligipääsetavuse parandamine;
- nägemispuudega inimeste sotsiaalset aktiivsust toetavate teenuste (sh kogemusnõustamisteenuse) tagamine ja arendamine;
- PPÜ finantsilise olukorra parandamine ja selleks annetuskampaaniate korraldamise jätkamine;
- avalikkuse teavitamine nägemispuudega inimeste vajadustest;
- tegevuskeskuse ja eriti pikaajalise kaitstud töö keskuse teenuse ning muude nägemispuudega inimeste tööhõivet parandavate teenuste arendamine ja selleks vajalike ressursside leidmine;
- Tondi 8a hoone rekonstrueerimisprojekti etapiviisiline elluviimine, tõhusam majandamine ning selleks vajalike ressursside leidmine;
- vabatahtlike töö arendamine.
Uuena 2020. aastal PPÜ-s:
- PPÜ liikmete ja mitteliikmete suurem kaasamine PPÜ töösse,
- Koostöös Kaitseressursside Ametiga asendusteenistuja koha kasutamine PPÜ-s.
- Tondi 8a kanalisatsiooni renoveerimine ja sellega seonduvate tööde teostamine
Projekti- või rahataotlused
Järgmiseks aastaks on PPÜ juba esitanud järgmised projektid või rahataotlused:
- Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) aastaprojektide taotlusvooru projekt „Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse teenus 2020“;
- HMN väikeprojektide taotlus;
Lisaks on ettevalmistamisel:
- Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile isikliku abistaja teenuse hange;
- Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile PPÜ tegevustoetus;
- Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile mittetulundustegevuse toetus;
- Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile nõustamisteenused;
- Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile infomaterjalide kohandamise teenus;
- Tallinna Kultuuriametile maestro Vello Loogna 80-nda juubelikontserdi taotluse esitamine
- PPÜ puhkpilliorkestri ja ansambli kontserttegevuse toetamiseks;
Lisaks eespool toodule esitab PPÜ 2020. aastal ka teisi projekte ja taotlusi oma tegevuste ja maja rekonstrueerimisprojekti finantseerimiseks.
Osa PPÜ tegevuseks vajalikust rahast saadakse Tondi 8a maja ruumide üürist.
PPÜ-le on oluline organisatsiooniline jätkusuutlikkus. Selle arendamiseks:
- kaasatakse PPÜ tegevusse nii uusi nägemispuudega inimesi kui ka praeguseid liikmeid, selle eesmärgi saavutamiseks korraldatakse isetegemise konkurss;
- laiendatakse koostööd nägemispuudega inimestega tegelevate organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal;
- viiakse järk-järgult ellu 2013. aastal koostatud PPÜ nägemispuudega inimestele suunatud tugiteenuste arendamise ja sotsiaalkeskuse käivitamise äriplaan.
2020. aastal jätkub:
Info täiendamine, kohandamine ja levitamine:
- infomaterjalide kohandamine nägemispuudega inimestele sobivasse vormi;
- infolehe Kuukiir väljaandmine;
- avalikkust informeerivate tegevuste korraldamine (pressile intervjuude andmine vm);
- PPÜ kodulehe uuendamine ja Facebooki lehe täiendamine;
- info vahendamine venekeelsetele liikmetele.
- Ühingu ajaloo täiendamine PPÜ koduleheküljel
Sotsiaalteenused:
- liikmete suunamine rehabilitatsioonialastele kursustele ja seminaridele ning rehabilitatsioonikursuste korraldamine;
- abivahendite informatsiooni kättesaadavuse tagamine;
- toimetulekut toetavate kursuste korraldamine;
- isikliku abistaja teenuse osutamine Tallinna elanikele;
- kogemusnõustaja konsultatsioonide osutamine Tallinna elanikele.
Tööturuteenused:
- rehabilitatsioonikursuste korraldamine ja liikmete suunamine rehabilitatsioonialastele kursustele ja seminaridele;
- pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamine.
Vabaaja tegevused:
- kultuuri- ja vabaajaürituste korraldamine;
- liikmete hobitegevusele kaasaaitamine;
- spordialane tegevus (s.h. osalemine Eesti Pimedate Spordiliidu ja Eesti Paraolümpiakomitee poolt korraldatavatel võistlustel);
- puhkpilliorkestri, ansambli ja solistide kontserttegevus;
- käsitöö- ja keraamikaringi tegevus;
- liikmete suunamine Eesti Pimedate Liidu, Tallinna Puuetega Inimeste koja ja teiste võrgustiku organisatsioonide üritustele.
Füüsilise keskkonna ligipääsetavus:
- ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine;
- ristmike ligipääsetavuse suurendamine.
Eeltoodud tegevustele lisandub teiste PPÜ eesmärkide elluviimine ja Tondi 8a kinnistu haldamine.
Oma eesmärkide täitmiseks teeb PPÜ koostööd:
Teiste puuetega inimeste ühendustega, Sotsiaalministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Eesti Töötukassaga, Sotsiaalkindlustusametiga, kohalike omavalitsustega ning teiste koostööst huvitatud organisatsioonidega.
PPÜ kuulub 2020. aastal jätkuvalt järgmiste mittetulunduslike ühenduste koosseisu ning osaleb aktiivselt nende töös: Eesti Pimedate Liit, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus, Pimedate Töökeskus Hariner, Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.
Lisaks osaleb PPÜ Tallinna Linnavalitsuse Invakomisjoni töös.
ARTIKLI LÕPP.
Elud täis mälestusi
Tekst: Jaanus Riimets
Novembrikuu, karmile talvele eelnev jahe sügiskuu, on meie rahvakalendris ühtlasi aeg, kui mõeldakse neile ja mälestatakse neid kaasinimesi, keda meie hulgas enam ei ole. On hingedekuu. Niisama paratamatu kui siia ilma tulemine, on ka kord siit lahkumine. On normaalne, kui see juhtub pärast pikka, sageli raske töö ja muredega täidetud elu. Vahel lahkuvad aga inimesed eas, kui elu alles üsna alguses või poole peal. Pole midagi teha, nii on see seatud.
Nii kummaline kui see ka pole, siis esimesed matused kus osalesin, olid ühe toreda pimeda mehe matused. Vanemad pimedad inimesed ehk mäletavad teda, tema nimi oli Mart Lumiste ja ta oli üks vahva pilli- ja laulumees. Kõikidel Haapsalu pimedate pidudel kõlasid alati tema akordion ja kena hääl, laulmas imeilusaid rahvalikke laule. Eriti on meelde jäänud laul „Üksik ratsanik tuli me linna“. Ja siis ühel esmaspäeva hommikul kuulsin, et teda ei ole enam. Ta oli sel ajal kusagil neljakümnendates eluaastates täisjõus mees ja keegi poleks sellist katastroofi oodanud. Aga midagi polnud teha. Enam me ei saanud kuulda tema kauneid laule ja pillimängu.
Eks meist igaühel on meeles palju lugusid inimestest, kes meie kõrvalt on pidanud surmaunne minema. Kaotuseperiood ei ole kellelegi kerge. Oli inimene ja järsku enam ei ole. Minu enda perekonnas on olnud nii, et olen jäänud ilma kahest vennast, kellest üks oli veel ka minu kaksikvend. Kõige raskem on alati ema kaotusvalu, kui lahkub tema laps. See ei ole millegagi võrreldav ja seda kantakse kogu ülejäänud elu.
Ka Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmeid on minu liikmeksoleku ajal meie hulgast lahkunud ja sugugi mitte ainult vanas eas. Mul on ikka meeles ehmatus, kui lugesin ühel hetkel e-kirja, kus teatati Aleksander Vassenini lahkumisest. Lausa värin käis südamest läbi, kui kuulsin, et meie hulgas ei ole enam meie toredat, tarka ja väga innukat Raili Ilvest. Mina, Raili ja meie emad olime enam-vähem ainsad, kes pidevalt külastasid Jaanika Johansoni korraldatud kuuldemänguteemalisi loenguid. Need vestlused olid väga arukad ja meeldejäävad. Kui Kaarli kirikus Railit mälestati, saime koos minu emaga veelkord kokku ka Raili emaga ja pärast vestlesime tunnikese Railist. Ma ei teadnudki enne seda, kui aktiivne, hoolimata oma viletsast tervisest, meie Raili oli.
Jah, nii see elu on. Nagu vana kellamees Lible „Kevades“ noorele Arnole ütleb: “Kui tegi head, ikka enesele, kui tegi halba, samuti ikka enesele.“ Need inimesed, kellest siin olen rääkinud, küll minu teada kellelegi teadlikult halba ei teinud. Eks me kõik eksime palju, aga kui südames on hea tahe ja pole tigedust, siis ei tehta ka halba.
Mõtleme siis sel kuul, ja ka muul ajal neile, keda meie kõrval ühel või teisel põhjusel enam ei ole. Aga meil on neist mälestused. On hea, kui on ainult head mälestused. Kui ongi midagi negatiivset kunagi olnud, siis püüdkem see unustada.
Kaunist hingedeaega.
ARTIKLI LÕPP.
Bussinumbrite teemaline üritus rahvusvahelisel valge kepi päeval
Tekst: Kert Küla
Viieteistkümnendal oktoobril, rahvusvahelisel valge kepi päeval korraldas Põhja-Eesti Pimedate Ühing Tallinna kesklinnas bussinumbrite teemalise aktsiooni. Nimetatud ürituse eesmärgiks oli avalikkuse tähelepanu juhtimine asjaolule, et Tallinna ühistransport ei ole täielikult ligipääsetav nägemispuudega inimeste jaoks. Nägemispuudega inimestele on oluliseks mureks peatusesse saabuva ühissõiduki liininumbri teada saamine.
Kindlasti on ka nägijatel inimestel elus olnud olukordi, milles ühissõidukite liininumbri märkamine on olulisel määral raskendatud. Olgu siis nägemismeelt takistavaks teguriks ere päikesepaiste, mõni nägemishäire või lihtsalt hajameelsus ühissõidukile kiirustades.
Ühistranspordi ligipääsetavuse suurendamiseks, arvestades nägemispuudega inimeste vajadustega on mitmeid võimalusi. näiteks vaegnägijatele oleksid abiks ühissõidukitele kehtestatud ühtsed liininumbrite standardid. Vaegnägijate jaoks on tähtis, et ühissõiduki liininumber on alati nähtav, üheselt arusaadav ning asub kindlas hõlpsalt märgatavas kohas. Ühissõidukitel peaksid liininumbrid olema ees, taga ja küljepeal. Kahjuks asuvad Eesti pealinna ühistranspordivahendite liininumbrid sageli ainult sõiduki eesosas. Eriti päikesepaistelise ilmaga on ka nägijatel keeruline aru saada, kas buss sõidab näiteks Lasnamäele, Mustamäele või Õismäele.
Pimedate inimeste jaoks on praegu ainsaks võimaluseks peatusse saabunud bussi või trolli liininumbri teada saamiseks sõiduki numbri inimestelt küsimine. Alati ei pruugi peatuses inimesi olla ning peatuses või sõiduki uste juures vaarudes liininumbrit küsida on tülikas ja ebamugav. Lisaks võib kogemata valge kepiga ühistranspordi peatuses edasi-tagasi liikudes otsa komistada teistele bussile minejatele. Ka ühissõiduki juhil võib tekkida segadus, kui inimene seisab bussi või trolli uste vahel, aga sõidukisse ei sisene.
Kui olen peatustes seistes pöördunud bussi ootavate inimeste poole küsimusega: „Mis number buss see on?” siis enamasti on mulle ikka bussi liininumber eesti või vene keeles öeldud.
Pimedatele on linnas liikumisel abiks ka busside liikumismarsruutide teadmine. Usun, et tean peast peaaegu kõigi Lasnamäel sõitvate busside liikumismarsruute. Mitte küll alati iga üksikut bussiliinile jäävat peatust, kuid vähemalt tänavaid, mida buss kogu liini ulatuses sõites läbib. Busside marsruutide peast teadmine suurendab iseseisval liikumisel enesekindlust ning aitab vältida eksimist. Näiteks kui olen sattunud valele bussile ning bussis peatuste teavitamise süsteem toimib, tean vähemalt millises peatuses tuleb bussi vahetada ning kus asub bussiliini lõppeatus.
Busside liikumismarsruudid olen meelde jätnud internetist Tallinna Sõiduplaanidest.
Liininumbrit tuleb küsida ka Tallinna trammide ja trollidega sõitmisel, sest enamikke peatusi läbib mitu trolli- või trammiliini. Kuigi Tallinna uued trammid teatavad üldiselt välikõlari kaudu oma liininumbrit ja liikumissuunda, sõidab kõigil trammiliinidel ka vanu tramme, mis oma liininumbrit ega liikumissuunda ei teata.
Pimedate jaoks oleks kõige töökindlam lahendus see, kui ühissõidukid hakkaksid välikõlarite vahendusel liininumbrit ja liikumissuunda teatama. Kuuldavatest bussi ja trollinumbritest oleks kasu ka eakatele. Hinnanguliselt on nägemisega raskusi kümnel protsendil Tallinna elanikel, seega ligi neljakümne viiel tuhandel inimesel. Tegelikult oleks kuuldavatest ning hästi nähtavatest ühissõidukite liininumbritest kasu kõigil inimestel, sealhulgas Eesti pealinna külastavatel turistidel.
Lisaks ei peaks pärast ühissõidukite välisküljel asuvate kõlarite kasutuselevõttu arendama bussinumbrite teavitamise pulte, ega selleks mõeldud spetsiaalset nutitelefonirakendust. Kõige otstarbekam oleks ilmselt kõik uued bussid ja muud ühissõidukid osta koos liininumbri ja liikumissuuna teavitamist võimaldava välikõlari süsteemiga.
Kuigi meie ühingu poolt korraldatud Valge Kepi Päeva üritus keskendus Tallinna bussinumbritele, on ühissõidukite liininumbrite teada saamine väga oluline kogu Tallinna ühistranspordis ning samuti väljaspool pealinna kogu ühistranspordis tervikuna.
Kasutasime Valge Kepi Päeva üritusel info avalikkusele edastamiseks ja bussinumbrite mitte teadasaamise probleemile tähelepanu juhtimiseks kahte plakatit. Ühele neist oli kirjutatud „Bussinumbrid nähtavaks ja kuuldavaks.“ Ning teisele „Tallinn ka pimedate linn.” „Head rahvusvahelist Valge Kepi Päeva!”
Seisime 15. oktoobril nende plakatitega Teatri väljakul paiknevas Estonia bussipeatuses, kus peatuvad nii Lasnamäele, Mustamäele kui Õismäele suunduvad linnaliinibussid. Meid oli koos saatjatega vähemalt kakskümmend inimest, sealhulgas paar juhtkoera kasutajat koos oma juhtkoeraga.
Kui meie rongkäigu lõpus seisev nägija inimene teatas, et buss tuleb, küsisime meie kooris „Mis number buss see on?”
Seejärel, kui buss juba peatuses seisis, teatas meie rongkäigu eesotsas seisja ruupori vahendusel peatusse jõudnud bussi liininumbri ja liikumissuuna. Näiteks: buss number 16 suund Väike-Õismäe. Üritust aitas huvitavamaks muuta ka üritusel osalenud ühingu liikme mõnus pillimäng. Eriti kui parasjagu bussipeatusse ühtki bussi ei saabunud.
Veetsime Estonia bussipeatuses kolmveerand tunni ringis. Seejärel liikusime ühiselt läbi Tammsaare pargi Pärnu maanteel Musumäe kõrval asuvasse Viru kesklinna suunast eemale viivasse bussipeatusse. Seal kordus lühemat aega sama tegevus, mis Estonia bussipeatuses. Ürituse lõpus sõitsime Viru bussipeatusest bussidega number 5 ja number 18 Tallinn-Väikse peatusse ning läksime tagasi pimedate ühingusse. Kahe üksteisele järgnenud linnaliinibussiga sõitsime sellepärast, et ei peaks kõik ühes bussis trügima, sest eks ole bussides ka teisi reisijaid.
Loodan, et meie valge kepi päeva üritus aitas suunata ühiskonna tähelepanu bussinumbrite häälteavitamise vajalikkusele ning kindlasti edastatakse ühingu poolt vastav info ka Tallinna Transpordiametile.
Tallinn on ka nägemispuudega inimeste linn.
Seda muidugi ei oska öelda, millal ja kas üldse bussinumbrite ja trollinumbrite teavitamine väliskõlarite vahendusel päriselt tõeks saab, kuid lootus sureb viimasena.
ARTIKLI LÕPP.
Tiia Tiik 50
Tekst: Vello Vart
Ikka reibas ning ettevõtlik Tiia Tiik on sündinud Tallinnas 23. novembril 1969. Õppima läks ta alguses Laagna gümnaasiumisse, kus lõpetas 8 klassi. Teda huvitas joonistamine, rahvatants ja iluvõimlemine.
Kuna Tiia on vaegnägija, siis suunati ta edasi õppima Tartu Emajõe Kooli ning sel ajal meeldis talle õppeainetest enim geograafia. Tartu Emajõe Koolis pandi suurt rõhku kehakultuurile ja spordile ning energiliseks eestvedajaks oli sel alal Rein Põldme. Ka Tiia tegeles innukalt ujumise, suusatamise, male ja kabega. Maie Põldme õpetas Tiiat tegema käsitööd.
Pärast Tartu Emajõe Kooli lõpetamist Tekkis Tiia õpinguis paus.
Aastal 1991 toimus meie juubilari elus suur muudatus – Ta nimelt abiellus. Ta on üles kasvatanud kaks tublit poega ja tal on kaks lapselast.
Õpinguid jätkas Tiia Tiik aastal 2001, kui astus Tallinna Pedagoogilisse Seminari, kus ta aastal 2003 omandas sotsiaalhooldaja elukutse. Kohe sügisel jätkas ta samas koolis õppimist ja 2007 sai ta sotsiaaltöö alal rakendusliku kõrghariduse. Sotsiaaltööd õppis Tiia Tiik töö kõrvalt kaugõppe teel. 2011-2013 täiendas ta end Tallinna Ülikoolis ja omandas magistri kraadi.
Nüüd veidi meie juubilari tööelust. 1988-1992 töötas Tiia Tallinna Küttes raamatupidajana. Väärib tähelepanu, et kuigi ta on vaegnägija, sai ta sellel täpsust nõudval tööalal siiski kenasti hakkama. 1997 töötas Tiia Statistikaametis, 1998 oli ta aga hoopis Rocca Al Mare Tivolis niinimetatud Karussellitädi. Karussellitädi sellepärast, et tema hoole all olid karussellisõidud.
Oma põhitööga, see on siis invataksoteenuse korraldamisega alustas Tiia Tiik 1. novembril 1999. Nüüd on sellest möödas juba 20 aastat. Algul oli töö projektipõhine, hiljem sai temast Invataksoteenuse koordinaator, kellena töötab tänaseni.
2007-2014 korraldas meie juubilar invataksojuhtidele koolitusi, kus õpetati liikumispuudega, nägemispuudega ja kuulmispuudega klientide teenindamist. Minulgi oli au osaleda neil koolitustel ja minu meelest korraldas Tiia neid koolitusi heal tasemel.
Tallinna Puuetega inimeste Kojas on Tiia Tiik töötanud ka sotsiaalnõustajana ning 10 aastat raamatupidajana. Abivalmi inimesena on ta väga palju tegelnud vabatahtliku tööga, näiteks isikliku abistajana ning ligipääsetavuse analüüsijana.
Lisaks sellele kõigele koostas Tiia Tiik aastail 2008-2014 ka teatmiku pealkirjaga „Abiks Puudega Inimesele“.
Vabal ajal huvitub meie juubilar reisimisest, line-tantsust, fotograafiast ning blogimisest.
Loomulikult on meie tubli juubilar väärinud ka tunnustamist. Aastal 2003 oli ta Tallinna aasta õppija, 2013 Tallinna aasta sotsiaaltöötaja. Tänavu, 2019 Tunnustas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Tiia Tiiki tänukirjaga silmapaistva töö eest sotsiaalvaldkonnas.
Palju õnne ja edu Sulle, kallis juubilar Tiia Tiik, ka Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Poolt!.
ARTIKLI LÕPP.
Jõulueelne teade päkapikkudele!
Kallid päkapikud!
Kui teie kingikottides on veel mõni tühi nurgake, siis meilt saate abi selle täitmiseks.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu maja saalis aadressil Tondi 8a Tallinnas toimub kolmapäeval 27. novembril algusega kell 14:00 kingilaat.
Laadal on müügil suures valikus nägemispuudega inimeste valmistatud käsitööd.
Väljapanekust võib leida kaltsuvaipu, keraamikat, puidust köögitarvikuid, ehteid endale ja kuusele, küürimis-, sauna- ja põrandaharju, villaseid sokke meestele ja naistele, kindaid, labakuid, sõrmikuid, randme soojendajaid, saunakindaid, saunamütse, helkureid, heegeldatud käsitööd ja palju muud huvitavat.
Lastele uus muinasjutt „Nurrulandi lood“ ja samateemaline värvimisraamat.
Pimemassööridelt on pakkuda ka erinevas väärtuses massaaži kinkekaarte, mille kohta rohkem infot saab siit http://www.pimemassoorid.ee/Kinkekaardid
Samal ajal kingilaadaga pakume veel üht-teist huvitavat:
Käsitöö töötoas saad ka ise juhendaja Külli näpunäidete järgi meevahast küünlaid valmistada.
Ainult sel päeval avab Julia pimekohviku, kus on tõepoolest pilkaselt pime. Pimekohvikut külastades saad unustamatu kogemuse võrra rikkamaks ja panna proovile kõik oma meeled.
Juhtkoerte töötoas saad tuttavaks tulevase juhtkoer Hardy ja teraapiakoeraga....ning tema treeneri Anuga. Nemad räägivad juhtkoerte õpetamisest, oskustest ja elust üldse. Soovijad saavad Hardyga liikumist proovida.
Viktor tutvustab erinevaid rääkivaid nutiseadmeid.
Muusikalist meelehead pakuvad Maarja ja Vello.
Täpsemat informatsiooni jõululaada kohta saab Põhja-Eesti Pimedate Ühingust.
ARTIKLI LÕPP.
Kuulutused
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) juhatus palub Teil osa võtta
PPÜ üldkoosolekust, mis toimub laupäeval, 7. detsembril 2019 Tallinnas, Tondi 8a saalis algusega kell 10:00 järgmise päevakorraga:
1. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosoleku reglemendi muutmine.
2. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu uue põhikirja kinnitamine.
3. Loa andmine kuni 120 000 euro ulatuses Tondi 8a kanalisatsiooni renoveerimiseks ja sellega seonduvate tööde teostamiseks.
4. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2020. aasta tegevuskava kinnitamine.
5. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2020. aasta eelarve kinnitamine.
6. Põhja- Eesti Pimedate Ühingu esimehe palga maksimummäära kinnitamine.
7. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu auliikme kandidaadi kinnitamine.
8. Info liikmetele.
Ootame aktiivset osavõttu!
*
Ühingu jõulupidu toimub 14. detsembril 2019 Tondi 8a saalis algusega kell 14:00, (kogunemine 13:30 kuni 14:00!). Omaosalus Ühingu liikmetele 10 eurot, mitteliikmetele ja liikmemaksu võlglastele 15 eurot, mida saab tasuda kuni 6. detsembrini 2019 ühingu vastuvõturuumis või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele
EE712200221010941925
Selgitusse märkida: jõulupidu ja osaleja nimi.
*
Tuletame meelde, et käimas on luulekonkurss!
15. oktoobril 2019, valge kepi päeval, läks lahti luulekonkurss kõigi nägemispuudega huviliste vahel. Kui sinu sahtlipõhjas – harilikus või virtuaalses, ootavad oma aega erinevatel teemadel kirja pandud vahvad luuleread, siis on nüüd paras aeg need välja otsida ning konkursile saata. Või kui luuletuste ideed alles keerlevad sinu peas, on õige hetk need korralikult ritta seada ning mis muud kui ikka luulekonkursile esitada.
Luulekonkursi tingimused:
*Iga osaleja saab esitada kuni 3 mitte üle 40 rea pikkuse luuletuse.
* Osaleja saadab luuletused eraldi failina e-posti aadressile jaanus.riimets@gmail.com.
Autori andmed on esitatud eraldi failis, piisab nimest, telefoninumbrist ja e-posti aadressist. Kui autor ei soovi, siis ka tulemuste väljakuulutamisel tema nime ei avaldata.
*Luuletuste esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2020 kl 23.59.
Luuletused avaldatakse veebruarikuu infolehes „Kuukiir“.
*Luuletusi hindavad infolehe „Kuukiir“ lugejad, tehes seda kas e-kirja teel e-posti aadressile jaanus.riimets@gmail.com või mobiiltelefonil +37256628641.
*Iga hääletaja valib temale kõige rohkem meeldiva luuletuse ja teatab selle luuletuse pealkirja ja järjekorranumbri.
*Luulekonkursi võidab luuletus, mis on saanud kõige suurema arvu „meeldib“ hääli.
*Viimane hääletamise tähtaeg on 10. aprill 2020 kl 23.59.
Konkursi tulemused tehakse teatavaks ja avaldatakse infolehes kevadel 2020.
Lugupidamisega, Jaanus Riimets, luulekonkursi eestvedaja
*
Eesti Pimemassööride Ühing võtab vastu sooviavaldusi venekeelsele massaaži algkursusele, mis algab 2020 aasta esimeses pooles.
Info telefonil 55 75310.
*
Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:
Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00
Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn
Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.
Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee
Kodulehekülg internetis: www.epr.ee
*
Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.
*
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:
Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00
Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00
Tähelepanu!
Käesoleva aasta viimane vastuvõtupäev on 19. detsember ja uue aasta esimene vastuvõtupäev on 2. jaanuar.
PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.
Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!
Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.
Koduleht: www.ppy.ee
*
Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee
ARTIKLI LÕPP.
INFOLEHE LÕPP.