Jaanuar-veebruar 2020

“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 1/2

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Infolehe toimetus:

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58 141 363

E-post: mirjak@hot.ee

Toimetuse liikmed:

* Eduard Borissenko

* Jaanus Riimets

* Vello Vart

Sisukord

  • Novembrikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
  • Isikliku abistaja teenuse määramise kord on Tallinnas muutunud
  • Me käisime Teatri- ja Muusikamuuseumis
    Vello Vart
  • Meenutusi sügiseselt rabamatkalt
    Riho Roosioja
  • Hakkame valima parimat luuletust
  • Väljumiseks vajuta stop-nuppu!
  • Puudega inimestel on kodu kohandamiseks võimalik taotleda toetust
  • Sel kevadel koguneb taas PPÜ teatriring ehk Terateater
    Jaanika Juhanson
  • Kuulutused

Novembrikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

Koosolek toimus 5. novembril 2019 aastal.

Koosolekut juhatas Kristiina Peetsalu ja protokollis Ulrika Tint.

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Janne Jerva, Kert Küla, Artur Räpp, Ahti Tomp, Kristiina Peetsalu,Margus Kiin ning tegevjuht Liisa Lokke.

Skype teel osales juhatuse liige Jaanus Riimets.

Koosoleku päevakorras oli kuus küsimust:

1. Uute PPÜ liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine

2. Isikliku abistaja teenuse (IAT) koordineerimine

3. Tondi 8A maja haldamisest

4. Auliikme tunnustamine ja tänukirjad

5. Tegevus ajavahemikul 5. november kuni 10. detsember 2019

6. Jooksvad küsimused (jõulupidu)

Koosoleku esimese päevakorrapunkti teemaks oli uute PPÜ liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine.

Juhatus otsustas liikmeks vastu võtta: Peit Pressraud.
Seoses surmaga kustutada Igor Zavjalov ja omal soovil Anna Maksim, seoses elukoha muutusega.

Teise päevakorrapunkti juures räägiti isikliku abistaja teenuse (IAT) koordineerimisest.

Kristiina Peetsalu: osalesime Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti isikliku abistaja teenuse koordineerimise hankes. Abistaja teenuse tunde on eelarves planeeritud vähem kui praeguse seisuga antakse. Hankes puudus võimalus mõjutada abistaja töötunni hinda. Arvestades viimase aja hinna ja miinimumpalga tõusu tõstsime koordineerimise tasu .

Kolmanda päevakorrapunkti juures räägiti Tondi 8a maja haldamisest.

Ahti Tomp: Meie maja territoorium on pime, liigutakse taskulambi valguses . Valgustus on väga vana. Vaadata üle kogu valgustussüsteem. Võimalusel panna üles led- valgustus.

Liisa Lokke: Uue projektiga pole maja valgustust praegusel kujul üldse ette nähtud. Tuleb panna uued kaablid. Vanad kaablid on läbi. Trepikoja ukse juures võiks olla liikumisanduriga valgustus.

Infoks: teise trepikotta, vastuvõturuumi ja arvutituppa tuleb uus valgustus.

Juhatus arutas millised oleksid võimalused parema valgustuse korraldamiseks meie maja hoovis ning samuti meie õue korrastamist rentnike poolt, kelle ehitusmaterjalid ja muu praht on meie territooriumil.

Juhatus otsustas kokku leppida rentnikega konkreetse tähtaja, mis ajaks tuleb territoorium korda teha.

Arutati teiste rentnikega seotud probleeme:
Meihuaga alustada läbirääkimisi uute ruumide leidmise osas, sest Meihua trennide ajal lagi ja seinad värisevad, mis kahjustab maja konstruktsioone ning see võib olla ohtlik. Teiste rentnike töö on häiritud.

Probleeme on olnud seoses sellega, et meie maja ei leita ülesse, olemasolevad viidad on ebaefektiivsed. Juhatus arvas, et trammipeatusse tuleb panna silt ühingu nime ja viitega, kus suunas tuleb tulla, samuti paigaldada valgustus.

Neljanda päevakorrapunkti juures olid arutlusel auliikme tunnustamine ja tänukirjad.

Jõulupeol anname auliikmele, Eduard Borissenkole,üle tänukirja ja tassi. Tänukirjad koos kommikarbiga saavad Kaia Nõlvak, Aime Romanenkova,Mirja Räpp, Timo Ojaaru.

Viienda päevakorrapunkti juures räägiti ühingu tegevusest ajavahemikul 5. november kuni 10. detsember 2019.

5. novembril toimus Eesti Pimemassööride Ühingu praktikaklassis esimene Kundalini jooga tund, mille juhendajaks on Kalev Klaar. Esimesed kümme tundi on ühingu liikmetele tasuta. Korraldas Edgar Gazizov.

7. novembril toimus ühingu saalis koristuskoolitus. Osales 5 ühingu liiget. Koolitust viis läbi Ülle Viisalu. Korraldaja Janne Jerva

11. novembril parandati peamaja ja keskmise E-kujulise kriipsu viilkatuse ja lamekatuse vaheline üleminek ning toimus väikeste aukude parandus lamekatusel. Organiseeris: Liisa Lokke.

11. novembril toimus Eesti Pimedate Liidu juhatuse koosolek. Osales Priit Kasepalu.

11. novembril esitati väikeprojekt „Kaasatust suurendavad teenused ja tegevused nägemispuudega inimestele“ Sotsiaalministeeriumile. Janne Jerva, Liisa Lokke

13. novembril toimus nahkehistöö töötuba, kus osales 6 ühingu liiget. Juhendas Sille Roganova.

13. novembril esitas Liisa Lokke Maksu- ja Tolliametile andmed, mille alusel lisati PPÜ nimekirja, milles olevatele ühingutele saavad inimesed tulumaksutagastuse korral automaatse annetuse teha. Nimelt saavad järgmisest aastast elektroonse tuludeklaratsiooni esitajad tulumaksu tagastamisel valida soovi korral võimaluse kanda tagastatav maksusumma kohe annetusena mittetulundusühingu, sihtasutuse või usulise ühenduse pangakontole.

14. novembril toimus koristusalane töötuba, kus osales 6 ühingu liiget. Koolitust viis läbi Ülle Viisalu.

15. novembril esines ühingu puhkpilliorkester Lindakivi Kultuurikeskuses. Korraldaja Ahti Tomp.

16. novembril külastati Bastioni käike. Osales 6 last.

17. novembril ilmus ühingu infolehe "Kuukiir" (nr. 9) novembri number Teade listis. Toimetaja Mirja Räpp.

19. novembril korraldas Jaanus Riimets ühingu liikmetele ja nende saatjatele giidiga Teatri- ja Muusikamuuseumi külastuse. Osales 15 inimest.

24. novembril toimus 93. PPÜ lauluklubi kohtumine. Ühislaulmist saatis kitarril Voldemar Valkenklau ja süntesaatoril Andres Klemet. Osales 11 PPÜ liiget. Korraldaja Kaia Nõlvak

25. novembril sai PPÜ Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt taotletud, aasta lõpuni puudu jäävat 632 isikliku abistaja teenuse lisatundi.

27. novembril allkirjastas PPÜ uue elektritarbimise lepingu OÜ-gaKorraldas: Liisa Lokke.

27. novembril toimus ühingus jõulueelne kingilaat. Korraldasid: Janne Jerva, Ulrika Tint, Liisa Lokke ja paljud teised.

28. novembril toimus ühingus äsja paigaldatud ATSi koolitus maja töötajatele. Koolitas Martin Paas, MP-Projekt.

3. detsembril ilmus PPÜ infolehe "Kuukiir" (nr. 10) detsembri number listis Teade. Toimetaja Mirja Räpp.

5. detsembril edastasime kirja Toidupangale, millele saime positiivse vastuse. Ühingu abivajajatele annetati 35 abipakki ja lisaks küpsiseid jõululauale.

6. ja 7. detsembril toimus Rahvusraamatukogu fuajees ja peanäitusesaalis traditsiooniline 24. Eesti tarbekunsti jõulumüük, kus müüdi ka PPÜ pikaajalise kaitstud töö raames valminud käsitööd. Korraldas Ulrika Tint. Osalesid: Aire Tamvere, Katrin Margus ja juhendaja Piret Kuutok.

7. detsembril toimus ühingu üldkoosolek. Muudeti reglementi, võeti vastu uus PPÜ põhikiri, anti luba kanalisatsiooni renoveerimiseks kuni 120 000 euro ulatuses, kinnitati 2020. aasta tegevuskava ja eelarve ning Juhatuse esimehe palga maksimummäär ja kinnitati ühingu auliikmeks Eduard Borissenko. Osales 30 ühingu liiget, neist 6 volitusega.

7. detsembril toimus PPÜ käsitöö müük Erilisel Kingiturul Astangul, kus müüakse erivajadusega inimeste poolt valmistatud tooteid. Korraldajad Janne Jerva koos õega.

7. detsembril külastati Projekti „PPÜ liikmete laste vaba aja sisustamine.“ raames Sagadi mõisa jõulumaad. Osales 10 last ja 9 täiskasvanut. Korraldajad Ulrika Tint ja Julia Kabanova.

7. detsembril toimus PPÜ puhkpilliorkestri kontsert Lunastaja kirikus.

8. detsembril toimus PPÜ saalis ja Tondi ristmikul Juhtkoerte eksam. Korraldas: Abikoerte Keskus.

9. detsembril esitati IAT koordineerimise hankepakkumine Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile. Esitas Liisa Lokke.

10. detsembril toimus Tallinna Invakomisjoni koosolek, kus arutati ühistranspordi ligipääsetavust. PPÜd esindas Kristiina Peetsalu.

Kuuenda päevakorrapunkti teemaks olid jooksvad küsimused.

Janne Jerva küsis, kuhu võiks esitada taotluse meie maja kanalisatsiooni tööde teostamiseks?

Juhatus leidis, et taotluse võiks esitada Eesti Puuetega Inimeste Fondile.

Ulrika Tint andis juhatusele ülevaate 14. detsembril toimuva jõulupeo kavast ning esinejatest.
ARTIKLI LÕPP.

Isikliku abistaja teenuse määramise kord on Tallinnas muutunud.

Isikliku abistaja teenuse saamiseks 2020. aastal ei ole enam vaja esitada avaldust Põhja-Eesti Pimedate Ühingule .

Teenuse saajatega, kellel on sügav või raske nägemispuue ning kes omavad kehtivat suunamiskirja ning soovivad jätkata teenust samas mahus, mis eelmisel aastal, sõlmitakse uus isikliku abistaja teenuse leping 2020 aastaks samas mahus, mis eelmisel aastal. Lepingud võib sõlmida e-posti teel digitaalselt allkirjastades või tulla ühingu vastuvõturuumi, vastuvõtupäevadel teisipäeval kell 12.00-17.00 või neljapäeval 10.00- 15.00.

Abistajal palume kaasa võtta Id kaart, lepingusse kantakse pangakonto number.

Isikud, kelle abivajaduse maht on suurenenud, või kes pole varem teenust saanud, peavad pöörduma avaldusega linnaosa sotsiaalosakonna poole.

Sotsiaalosakond viib läbi täiendava hindamise. Täiendav hindamine on suhteliselt pikk tegevus, mille käigus küsitletakse teenuse taotlejat ja külastatakse tema kodu.

Sotsiaalosakonda on võimalik pöörduda vastuvõtuaegadel või saata lihtvormis digitaalallkirjastatud avaldus e-kirja teel. Kohale minnes tuleks kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kehtiv rehabilitatsiooniplaan (kui on olemas). Sotsiaaltöötajal on õigus vajadusel küsida muid täiendavaid dokumente, vajadusel tehakse kodukülastus. Vabas vormis esitatud avalduses tuleb põhjendada teenuse vajadust. Linnaosavalitsus edastab suunamiskirja PPÜ-le.

Suunamine kehtib kuni puude raskusastme kehtivuse ajani või vajaduse ära langemiseni. Peale puude pikendamist tuleb ka suunamiskirja pikendada.

Enne uue avalduse täitmist palume tutvuda alloleva infoga:

Teenus on mõeldud Tallinna rahvastiku registris olevale sügava või raske nägemispuudega täiskasvanud isikule.

Teenuse saamiseks peab olema linnaosavalitsuse suunamiskiri.

Avalduse esitaja peab endale ise leidma isikliku abistaja.

PPÜ võib jätta lepingu sõlmimata juhul kui:

1. avalduse esitaja ei vasta eelpoolnimetatud kriteeriumidele;

2. teenuse tundide vähesuse tõttu;

3. teenuse saaja ei ole tasunud isikliku abistaja teenuse omaosalust ning esitanud ühingule aruandeid teenuse tundide kasutamise kohta.

ARTIKLI LÕPP.

Me käisime Teatri- ja Muusikamuuseumis

Tekst: Vello Vart

Meie muuseumikülastuse peakorraldajaks oli Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse liige Jaanus Riimets. Selle eest talle suur tänu. Külastus toimus 19. novembril 2019. Osalejaid oli 15, neist 8 nägemispuudega. Giid Anu Liho tutvustas meile peamiselt vanaaegseid muusikariistu.

Teatri- ja Muusikamuuseum asutati aastal 1924. Kõigepealt anti muuseumile organist ja helilooja Peeter Süda pärand, mille säilitamise eest hoolitses Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing. Pärandi hulka kuulus ka orel. Muuseumis on ka näiteks helilooja ning organist Artur Kapi harmoonium. Nüüd on Teatri- ja Muusikamuuseumis säilitusühikuid 600 000.

Anu Liho tutvustas meile väga erinevaid muusikariistu, lihtsaid ja keerulisi. Olid seal näiteks valjult kõlav lokulaud ja karbikesed, millega saab krabistada või krõbistada. Oli sarvedest valmistatud puhkpille. Keerulisematest pillidest tutvusime muusikaautomaadiga, mille ringlev plaat oma kisadega paneb pilli keeled helisema. Leierkasti keeled paneb aga helisema surve all olev õhk, kui see avadest välja tungib. Õhuavasid avab ja sulgeb lai aukudega lint, mis liigub mööda avadega kaetud pinda. Kui leierkasti vänta ringi ajada, liigub aukudega lint edasi ja paneb leierkasti mängima muusikat. See muuseumikülastus oli tõesti huvitav ning pakkus meile meeldivaid elamusi.

ARTIKLI LÕPP.

Meenutusi sügiseselt rabamatkalt

Tekst: Riho Roosioja

Sõprade perega sai mõnda aega tagasi otsustatud, et võtame koos ette väikesed matkad Eesti rabadesse. Viru rabas olime juba käinud, ühel läinud aasta oktoobri lõpu päikeselisel päeval valisime järgmiseks välja Kakerdaja raba.

Raja algus kulges läbi metsa ja seal oli liikumine saatja abiga igati rahulik. Vaid mõned puujuured jäid aeg-ajalt jalgu.

Ilm oli päikeseline, kuid nagu sügisel ikka, võis igal hetkel vihma sadama hakata ning laudtee märjaks saades libedaks muutuda. Vihma õnneks ei tulnud. Laudtee oli, ilmselt libeduse vältimiseks, kaetud metallist võrguga.

Rahvast oli tol päeval rabas omajagu. Erinevast suunast tulijatest astus keegi vajadusel laudteega risti asuvatele alustaladele ja lasi mööda minna. Rahvas rabas oli viisakas ja rahulik.

Mul oli rabas liikumisel heaks abimeheks valge kepp, mille abil tunnetasin kohe ära, kui laudtee peal olid pöörded, kus pidi rajal püsima ja kuhu astuda ei tohtinud. Ometi polnud võõras kohas kerge mööda laudteed käia. Kunagi ei teadnud, mis ees ootas – mülgas võis ju olla vaid mõne sentimeetri kaugusel. Ja laukaid oli Kakerdaja rabas palju. Laudtee oli vaid kahe laua laiune. Mõnes kohas olid ka laiemad platvormid, kus julgemalt olla sai.

Kui hakkasime piknikupaika jõudma, juhtuski see, millest hoolega hoiduda üritasin – mu jalg libiseski rappa. Vajusin põlveni sisse. Täitsa raske oli kummikut välja tõmmata nii, et mitte miski rabasse sisse ei jääks. Jälgisin hoolega ka seda, et ma ise ei kukuks külili sinnasamasse, kuhu mu jalg juba vajunud oli.

Küllap paljud mõtleksid sel hetkel, et pole ju kindlat kohta, kuhu toetuda ja olles põlvini rabamülkasse vajunud, kas põhja ka tundsin või kas külm ei hakanud. Mõlemale küsimusele on vastus eitav ei tundnud ja ei hakanud.

Oli igatahes tükk tegemist, et saada tagasi laudtee peale ja tõmmata jalg välja nii, et kummik sisse ei jääks ja ise kuhugi teisele poole laudteed ei kukuks. Aga hakkama sain. Õnneks polnud ka piknikupaik enam kaugel. Nii sain vett täis ja lirtsuva kummikuga peatuspaigani komberdatud.

Piknikupaigas suurel platvormil pingil istudes oli mul aega vett kummikust välja kallata ja märjast sokist välja pigistada. Panime soki ja kummiku kuivama. Ilm oli sügiseselt jahe, aga mitte nii jahe, et palja jalaga väga külm oleks hakanud.

Pidasime piknikku, sõime kaasa võetud võileibu ja jõime sooja teed. Nautisime mõnusat olemist.

Tagasiteel püüdsin olla väga ettevaatlik, väga kiiresti kõndida ei saanud. Hiljem autodele lähenedes oli palju abi laste teadetest, kas mets juba paistab ja kas on näha laudtee lõppu. Matka viimane etapp ehk metsarajal autodeni minek oli juba lust ja lillepidu.

ARTIKLI LÕPP.

Hakkame valima parimat luuletust

Läinud aasta valge kepi päeval kuulutati välja luulekonkurss, millest võisid osa võtta kõik nägemispuudega inimesed. Konkursi eestvedajaks ühingu juhatuse liige Jaanus Riimets. Etteantud tähtajaks saabus konkursile 22 luuletust ning nüüd on käes aeg hakata neist parimaid välja valima.

Kõige enam meeldiva luuletuse valimisel saavad osaleda kõik meie infolehe „Kuukiir“ lugejad. Kõik 22 luuletust on avaldatud selles samas infolehes, kohe käesoleva sissejuhatava teksti järel. Kõik luuletused on varustatud järjekorranumbriga ning just see number on kõige olulisem meelde jätta, kui olete oma valiku teinud. Osad autorid on oma luuletustele andnud pealkirjad, teised mitte ning kui pealkiri on olemas võib ka selle koos järjekorranumbriga meelde jätta.

Luuletusi saab hinnata kuni 10. aprillini 2020.
Lugege, kuulake ja vaadake, milline luuletustest teile kõige enam meele järele on, teie hinge puudutab, naerma ajab või järele mõtlema paneb. Valige välja see, mis teile lihtsalt kõige rohkem meeldib ning jätke meelde selle järjekorranumber ja pealkiri, kui selline olemas on. Oma valikust andke teada Jaanus Riimetsale, kirjutades meiliaadressile jaanus.riimets@gmail.com või helistades telefonil 5662 8641. Samale telefoninumbrile võib saata ka sõnumi, mis sisaldab teie lemmikluuletuse järjekorranumbrit.

Luulekonkursi võidab luuletus, mis saab kõige rohkem hääli.

Tulemused tehakse teatavaks kevadel, mais-juunis 2020.

Nii, et mis muud kui luuletusi lugema ja oma valikut tegema.

 ***

Luuletus nr. 1

Vahel ma mõtlen valjusti,

Vahel ma kõnelen tasa;

Vahel ma toimin väga halvasti,

Vahel teen kõike hästi.

Vahel mu käed on külmad,

Vahel südames tunne on soe.

Vahel ma hülgan Sind endast,

Vahel Su põue poen:

pistan käe Su pisikesse pihku

tea, siis lõpuks Sinust eemale ei nihku…

*

Luuletus nr. 2

Hellast armastusest puudu on hingel -
rahu ja sõprust igatsen ma -
valet ja ülbust kohtan siin teedel -
Jeesuse nimelgi tehakse seda -
kaks südant kord kohtusid ränkraskel teel -
minevik varjutas, tulevik hirmutas -
kannatused olid vahepeal -
orkaanist hullem ümbritses meid -
siiski kusagil säras lootuse täht -
nähagi polnud seda veel -
kas siin maal õnn ka kord külastab meid -
seda siiamaani ei tea.

*

Luuletus nr. 3

Ükskõik millal

Tõesti ,raske lahkuda siit ilmast.

Tead ju küll!

Tuleb soojus ja enamvähem ilmad.

Linnud laulavad all taeva

Ja kunagi ei mingit vaeva

Meil on rõõm ja meil on hea.

Päikselgi on oma aeg.

Tüdrukuid igal pool, Armu vaid ja kanna hoolt.

Laste kilked - see on hoov - plangu taga, aga Lov

Õitsvad lilled igal pool.

Nii mõnusad on lood !!!

*

Luuletus nr. 4

Kelm päike toob
Päeva uue loob kuusiku muusika riisika lemmhk 

Kübara laul
tumesinised musi mustikad
tüdruku lust ikka lusikaga.

*

Luuletus nr. 5

 Mis Sa minuga peale hakkad?
Mis ma Sinuga peale hakkan?
Silitan ja suudlen juukseid, paitan iga sõrme, iga seljalüli,
vaatan silmi, kuni ütled: „Ära vaata!“,
hingan õrnalt sisse Su kaela ja põlvi,
kuulan südant Su oimul ja rinnakumeruse all.
Mu silmad, huuled ja peod
Loevad iga Su joont, iga ihukarva,
mu kõrvad ja sõrmeotsad kuulavad
iga Su hingetõmmet ja sõna.
Olen nälginud Su huuli ja kukalt,
igatsenud Su käevarsi ja sääri, su kederluid.
Ainult Su hooled ja valud –
mis ma nendega peale hakkan?
Ja mis Sina minuga peale hakkad?
 Mis Sa minuga peale hakkad?
Mis ma Sinuga peale hakkan?
Alguses hellitan õrnalt ja hellalt,
aegamööda hakkan aru saama.
Läheb aeg, eks ma saa vanemaks,
haigemaks ja väsinumaks.
õrnust saad siis õige harva.
Küll aga tulnud lastemure,
ei jää olemata rõivamure,
kätte jõuab suur korterimure.
Pea siis õnnetu meelgi ei tule,
omaette nutmine.
Ja siis olen vana ja haige juba,
jonni ja uhkust pealegi täis.
Mis Sina siis minuga peale hakkad?

*

Luuletus nr. 6

Intriig

Intriig läks teele õhtu eel

Ja kohtas teisi oma teel.

Ta kompas pinda,, sülgas hinge

Ja kruvis üles suure pinge.

Ei ajand lihtsalt tühja juttu,

ta õppis kõiki nõkse ruttu.

Siit kostis juba nutu lalin

ja taamalt kõva tüli halin.

Ta siugles siia, sättis sinna

ja leppima ei raatsind minna.

Siis keeras pisut üle kruvi

ja kärpis tiibu rahutuvil.

Ta tüütas ära kogu linna

ja puistas tüli siia sinna.

Kuid lõpuks vanaks läks ta vaev

ja maha maeti vana vaen.

Intriigi haual pole risti,

ta lihtsalt tükikesteks kisti.

On lihtne selle loo moraal -

sul aus ja sirge olgu plaan.

*

Luuletus nr. 7

Elust endast

Minnes midagi jääb maha,

Millest mõtled salamahti.

Tulles kõike eal ei taba,

Mis võib minna omatahtsi.

Midagi jääb sinust sinna,

Kuhu poole pöörad selja.

Midagi võib kaotsi minna,

Kui teed kõike tuhat-nelja.

Jumalad ei väsi naermast,

Kui sa omi plaane vaed.

Nad ei hooli sinu vaevast,

Kui kord rusud üle kaed.

Kogud relvi nende vastu,

vihapiike sähvib vaid.

Tühjast tuulest lendu lastud,

ikka jälle lüüa said.

Las jumalad saavad oma,

Jääb sinule midagi ka.

Saad siia ehk panna koma,

küll punktini jõuad kord ka.

*

Luuletus nr. 8

On päevi ja mõtteid ja sõnu

On päevi, mis tulevad mõtlikult muiates.

On päevi, mis tulevad toorelt tormates.

On päevi, mis tulevad kiljuvalt huilates.

On päevi, mis tulevad kaotusi korvates.

On mõtteid, mis murravad tugeva tahte.

On mõtteid, mis annavad nõrgale tiivad.

On mõtteid, mis kannavad vahel ka kahte.

 On mõtteid, mis kurbuse kaugele viivad.

On sõnu, mis mälust ei kustu kunagi.

On sõnu, mis meenuvad aastate järel.

On sõnu, mis paiskavad põsile punagi.

On sõnu, mis peatuvad hinge lävel.

*

Luuletus nr. 9

Pärast pühi

Akna taga vares vaaksub.

Mis sa kraaksud, vana risu?

Mul on ilge õlleisu,

aga sina aina naaksud.

Vaevaselt end püsti ajan

leides tuge voodi najalt,

sisemus on räigelt paha

võtan ümber mingid nahad.

Jälle kostab linnu kisa

küll see sell võib olla visa

Aias on kompostihunnik,

seda valvad, tüütu sunnik.

Võiksid minulegi mõelda,

sest et seisund, ausalt öelda

kiiret turgutamist vajab.

Õues sajab, aina sajab.

Olgu neetud vein ja viin!

Kuigi enda tervis kidub

olgu vareselgi pidu.

Jäätmeämbri välja viin.

*

Luuletus nr. 10

Sinule

Sinule kuulub kelmikas kevad,

raevutsev rohelus, lõputud ehad,

lärmakas linnulaul, lõhnade küllus,

kirgede keeris ja mõtete üllus.

Sinule kuulub ka vallatu suvi,

sillerdav sume kiire kui uni,

päikese kuumus ja värskendav meri,

soontes nii tormakalt pulbitsev veri.

 Sinule õitsevad hilised lilled,

sinule kuuluvad ruttavad pilved,

kaskede kuld ja vahtrapuu puna,

loojuva päikese peibutav kuma.

Sinus on pilkase sügisöö kargus,

kaugete tähtede kahvatu valgus,

pelglikult vaatav vildakas kuu,

lehti keerutav tormakas tuul.

Sinu on hommikud roosakas udus,

argliku vihmasagara suudlus,

veiklevad helgid sinaval veel,

luikede hüüded rännakuteel.

Sinule pühendan saabuva talve,

unise käreda särava valge,

hangedes õued ja lumised teed,

puhtuse vaikuse külmunud veed.

*

Luuletus nr. 11

Sügis

Tuuleratsu uljalt kappab,

lehvitades uhket lakka

kiirelt üle taeva rühib,

saba puudelt lehti pühib

seljataga kirju keeris,

punakuldne lehepööris.

Peatamata kiiret traavi,

hüppab ule põllu, kraavi,

galopeerib kuni väsib,

järel külma kange käsi.

Lakkab vihm, taas päike piilub,

ümberringi uduviirud.

Traavel karget õhku hingab,

hirnatab ning jälle lendab

kõrges kaares üle kuru,

saatjaks valge lumepuru.

Loodust valitsemas vaikus,

üksik rongahüüd vaid kaigub.

Sügis!!!

*

Luuletus nr. 12

Targad

 Teed täht taevane ülal kõrges näitas

Kes kaugelt hommiku poolt rasket kõrbeteed tulid

Et näha, keda omad ei tahtnud, keda omad vihkasid

Kord kuri prohvet Biileam sest tähest kuulutand oli

Ehkki tasu eest needust pidi hõikama valitud rahva kohta

Nüüd see valitud rahvas oli ise läinud Biileami teed ja eeselgi ei rääkinud nendega

Aga ometi tuli Messias neist, ei võõrastest

Sest Armastus oli ja on pikameelne ja ei tühista kord tehtud valikut

Ega uuel kogudusel paremini pikkamööda läinud

Märtrid surid otsekui vanad prohvetid templiõuel

Suurte ja uhkete katedraalide ees tuleriitadel

Siis tapsid ja vaenasid oma eelkäijaid nad ka

Pogromme juhtisid preestrid ja pahelised mungad

Rahvas hõiskas suur rõõmuga verd vaadates, sest selle järele oli neil janu

On ikka veel mõnelgi neist miljardeist, kes maa peal elavad ja usuvad

Aga mitte Armastust, vaid kurja, kes neil sees ja südames

Pommid lõhkevad omade turgudel ja võõraste tänavatel

Pussid välguvad sünagoogides, et saaks rohkem verd

Ismael maksab kätte, sest ta aeti ära, sest ta ei kuulunud sinna

Mässud on vallanud maailma äärest ääreni

Seadus ei meeldi rahvale, sest tahetakse sõda

 Ja siis ka saadakse lõpuks

Ent pärast sõdu tuleb alati rahu ja nii ka siin

*

Luuletus nr. 13

Ood, punktkirjaprinterile!

Persetäis, printereid, istub laua peal,

Mina, ridu, lauluks sean,

Persetäis printereid, istub lauapeal,

Vaikselt pead raputades, igat päeva nean,

Persetäis printereid, istub laua peal,

Kust leida, seda ma ei tea?

Perse täis printereid, istub laua peal,

Kas, sina punktkirja tähtsaks pead?!

Perse täis printereid istub, laua peal,

Või, kirjaoskust, oluliseks, sead?

Perse täis printereid, istub laua peal,

Tahaks töötada, nad, kuid inimesed, seda ei tea!

Ja persetäis,

 printereid, istub laua peal

ja mitte m...igi ei ole teha neil seal,

sest kuskil üleval kamp lolle istub oma perse peal

ja mõtleb, miks on vaja ,

persetäit printereid istumas laua peal.

*

Luuletus nr. 14

Elu on peldik

Elu on üks peldik,

Kõik keeravad sitta,

Mis, seals ikka,

Andke paberit,

Ehk, saab paremat,

Aga, otsas on rull,

Elu on hull,

Ajalehtegi pole,

Nii, siis tuleb astuda, ämbrist mööda,

Et ehk siis, elu näib, siis midagi paremat

Fekaal ovaal on paistmas taevas,

Et, õndsalt öelda, päike meil paistmas,

Aga,mis teha, kui oled omadega seal,

Kus, päikegi ei paista,

Siis, tuleb võtta reha,

Et, mis teha, ja kokku kraapida olematu õnnejunn,

Ning, loota, et hakkab paistma, kord, miskit muud,

Elu on peldik,

Ning mõnele kohe meeldib,

Kui öelda saab nii, et,

Pimedaks läheb ilm,

Ehk mõne asja endale oskaks hoida ta,

Aga, ta lihtsalt ei saa!

Peast, siis öeldakse, välja silm,

Aga, mul pole vaja, sind,

Kui, sa inimhing, keerad rulli fekaale,

Teed, silmakirjalike reklaame,

Teades, et eluski, pole vaja neid, meil saateks,

Et,näe vaata, kõik ju hästi,

Hästi, nii meil kästi,

Nii, me igatseme ja lennutame tähti paberile,

Et, saaks elada, paremini,

Aga, kes neid ikka loeb, paberihunt neid loeb,

Sellestki asjast, meil soe,

Nii, siis elu on üks peldik,

Laskem, siis vesi peale,

Et ärgem keegi küsiks ega köhiks selle peale,

Sest, me ju kõik teame, et elu on üks suur, suur peldik,

Kas, see meile meeldib?!

Igatahes, jätkem meelde, et elame kakamaal, Nii peab, siin saama hakkama!

*

Luuletus nr. 15

Sinine sügisõhtu

Sinine sügisõhtu, aga üks inimene, igatsevalt, vaatab tähti,

Nii ehk sügis, seda oma sinise uduga mähkis.

Sinine sügisõhtu on mõtlik,

Kõik mõtted, ta koob uttu!

Sinine sügisõhtu, aga, kus on aeg imeline,

Nii, rändab, õhtust õhtusse, seal üks pilvelaev,

Ehk nii on kindel, aeg, taevalael!

Sinine sügisõhtu, aga üks inimene, igatsevalt, vaatab taevatähti,

Kuulab, nende radu, see annab mõtterahu!

*

Luuletus nr. 16

Sügis, kevades

Täna vaatan aknast välja,

Ma ei taipa,

Mis ma näen!?

Ma seisan õues tuule käes,

Sajab lund, sajab vihma,

Kas ma näen halba und?

Tunnen, kevadilma ikka,

Või on see sügis - talv.

Ei ma ei tea, aga segadust jagub.

Mis on hea, on see,

Et kodusoojust mul on,

Südames ikka kevadsoojus,

Olgu väljas, tormituuled,

Kui tahes valjud.

Vahest, aga siiski mõte rändab,

On eluski ju nii, et

Justkui on üks, aga on teine,

On raske aru saada,

Täpselt nagu,

Kevad, sügises,

Või sügis, kevades.

*

Luuletus nr. 17

Uneluuletusi.

Olenemata sellest, kas tänane päev on olnud hea või ka mitte,
praegu juba unemati kutsub enda juurde nii suurt kui titte.

Poja uneluuletus: uni-uni, mine ära praegu ma ei vaja enam sind, uni-uni tule õhtul-siis ma jälle vajan sind.

Minu issi.

Täna jälle kaugele on seda kosta et meie issi kõrvaltoas norskab, sest see on asi, mida ta väga hästi teha oskab.

*

Luuletus nr. 18

Väike ja suur

Kes on väike, kes on suur

Küsimus vaevab ühte ja teist

Kas armastus on suur

Kas vihkamine on ka suur

Kas mõrvar on suur

Kas teiste kaitsja on suur

Kas märter on suur

Kas laps on väike

Kas kass on väike

Kas kutsu on väike

Kas siilike on väike

Kas jänkuke on väike

Kas raha on suur

Kas alandus on väike

Igal väiksel ja suurel

Oma vastus vist on

*

Luuletus nr. 19

Talveilm

Kätte jõudnud aasta uus.

Alles oli jõulukuu.

Miks küll veel ei ole lund?

Ikka pole üldse lund.

Lumele mõeldes ei tule und.

Millal saabub talvetund?

Ega tali ometi taeva jää

Eks me seda kevadel kõik näe

Talvel jääga kaetud oleksid veed ning valge, koheva lumevaiba all teed.

Metsal kaunis valge talverüü.

Seda ilu jälgiks kõrgelt taevast ümar talvine kuu.

Tundub, et hukas on me harilik ilm.

Ilmselt on põhjamaale koju jäänud külm.

Õues ehk mõni koer kusagil haugub.

Pakane seal väljas ammu enam ei paugu.

Külmapoiss ja lumememm olevat Lapimaale sisse seadnud end.

Näib, et nad tunnevad väga hästi seal end.

Eks neil seal ka järglasi on.

Lumehelbed nende lapsed on.

Teatavasti elavad Lapimaal lisaks sarvilistele põhjapõtradele ka jõuluvana ja väikesed päkapikud.

Nad arvavad, et ilmaga on juhtunud midagi imelikku.

Kuid mitte keegi ei tea täpselt: kas looduse vingerpusse korraldab kes või mis?

Selles mängus on jumala või vanapagana käsi vist.

Näib, et ilmataat vist mängib mäkra.

Ent ei ole teada, mida ütlevad selle kohta metsa mägrad.

Praegu on ka hea ja lõbus väljas käija.

Ei ole külmi ega suuri lumehangi.

Siiski tuleb libedal ja lörtsisel jäätunud maapinnal liikudes üsna ettevaatlik olla,

et mitte kukkuda ega murda oma kätt või jalga.

Eks see tali ükskord ikka tuleb.

Vähemalt lootus sellesse siiski kõige viimasena sureb.

Loodan ikka veel , et ilmataat ei ole täiesti rumal.

Ehk teab talve saabumise kohta vastust siiski ainult jumal.

*

Luuletus nr. 20

Metsaloomad

Karud, siilid, jaaniussid.

Akna peale panid sussid.

Aga ise muud kui nad,

terve talve magavad.

Kui on möödund lumeiilid.

Üles ärkavad kõik siilid.

Kevadel sussid marju ja seeni täis.

Päkapikk ka nendel käis.

Tänagem kõik talvetaati.

Tema ju need maitsvad kingid saatis.

*

Luuletus nr. 21

Klaviatuur ja kass

Kass see hüppas mööda klahve

Toksis koksis neid kui ahve,

Hiilis mööda klaviatuuri

Klahve nuhkis väikseid suuri.

Käppa toppis serva alla

Nurrumootorigi päästis valla,

Käiku läksid keel ja hambad

Kas on klahvid hoopis lambad?

Kõhuli siis viskas ennast

Saa siis aru klahvi-vennast,

Väikse uinaku kui teen

Näen ehk unes, mis tal sees.

Enne veel kui unne vajus

Kirka selgusega tajus,

Miski liigub kõhu all

- seal all ju koobas oraval.

Pähklid kandiliseks sunnik närind

hambaosavuse esivanematelt pärind,

Kõik sirges reas ja salamärgid küljes

Hall ka teine – ehk hoopis hüljes?

Mismoodi sa siin üldse magad

Su üle nalja heidavad kõik nagad,

Kargas üles, lõi saba püsti taha

Sai hooga klahvistiku laualt maha.

Näe, sindrinahk, lõi kartma ühte kassi

Eks lontrusele see ju ikka passi,

Ja koobast ka ei olnud kõhu all

Mis mõtet üldse on sel elukal.

Nüüd tühjal laual uhkelt troonis kass

Võitjana end tundis kassi-rass,

rahulolevalt end pikaks sirutas

ja laualt hiire ning ka monitori alla virutas.

*

Luuletus nr. 22

Sel nädalal

Sel nädalal lahkus.
Suri. Maeti
mu koolipõlve tüdruk.
Ta mulle kirjutas
vangilaagrisse.
Sel nädalal ma märkasin,
et mu teises silmapõhjas
on tume laik.
Vasakus oli must tarvapea
juba ligi kaks aastat.
Sel nädalal läks katki
mu hambaprotees,
juba ligi kolm aastat vana.
Suus on mul veel ainult
kaks pärishammast.
Sel nädalal oli talvepäev
õhtupoolikul juba üle tunni
pikem ja valgust sama palju rohkem.
Poeg käis ja rääkis,
et ta tütrepoeg seisab juba püsti.

Ja nüüd valikut tegema

ARTIKLI LÕPP.

Väljumiseks vajuta stop-nuppu

ERR.ee

1. jaanuarist alustas Tallinna ühistranspordi korraldaja Tallinna Linnatranspordi AS projekti, mille käigus katsetatakse peatumist stopp-nupu kasutamise korral, et see inimestel harjumuseks muutuks ning bussijuht võiks peatustest, kus keegi ei soovi väljuda ega peale tulla, peatumata mööda sõita.

Kõiki sõitjaid bussides ja trollibussides teavitatakse muudatusest häälteavitusega "Tähelepanu! Väljumiseks vajuta stopp-nuppu!".

Tallinna Linnatranspordi bussiteenistuse juht Meelis Tartu selgitas katsetuse vajalikkust, öeldes, et linn on uurinud teiste linnade ja lähiriikide kogemusi, kus stopp-nuppu kasutatakse aktiivselt ja selline lahendus töötab hästi ning aitab muuta ühistransporti sujuvamaks ja säästlikumaks. "Teiste kogemustest teame ka, et sellise muudatusega harjumine nõuab aega, mistõttu oleme pannud juhtidele südamele, et kui näiteks häälteavitussüsteem ja elektroonilised tablood mingil põhjusel ei tööta või juht ei ole täielikult veendunud, kas bussis on väljumissooviga sõitjaid või peatuses pealetulijaid, tuleb ikkagi peatuda."

Muudatuse eesmärk on, et ajal, kui sõitjaid on vähem, võib juht jätta peatumata neis peatustes, kus pole ei väljujaid ega pealetulijaid, mis muudab ühistranspordi sujuvamaks ja kiiremaks ning talvisel ajal ka ühissõiduki soojemaks.

ARTIKLI LÕPP.

Puudega inimestel on kodu kohandamiseks võimalus taotleda toetust

Pressiteade

17. jaanuar 2020

Sotsiaalministeerium

20. jaanuaril avanes taotlusvoor, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse.

 „Igal inimesel peab olema võimalus liikuda vabalt oma kodus ja saada ka kodust välja. Vahel piisab vaid väga pisikestest kohandustest, et tagada inimesele iseseisev toimetulek oma kodus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Sel aastal on kõikidel omavalitsustel taaskord võimalus taotleda riigilt selleks vahendeid, et parandada oma inimeste toimetulekut. Kutsun kõiki üles seda võimalust kasutama.“

 Täpsemat infot kodukohanduse taotlemise osas saab iga inimene uurida oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes korraldab oma inimeste jaoks eraldi taotluste korje. Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOVi kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

 Selle aasta taotlusvooru eelarve on kaks miljonit eurot ja omavalitsustel on võimalik Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada taotlusi 31. augustini.

 Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne –ümberehitused. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist.

 Esimene taotlusvoor toimus 2018. aastal ning selles rahuldati 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 2,34 miljoni euro eest. Teine taotlusvoor toimus 2019. aastal. Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas siis 74 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 5,09 miljoni euro eest.

 „Ootame samavõrd aktiivset taotlemist ka kolmandas voorus,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen. „Seda toetab kindlasti ka taotlemise lihtsus omavalitsustele standardiseeritud ühikuhindade näol ja enam kui pooleaastane maksimaalne taotluse ettevalmistamise periood.“

Varasematel aastatel on kokku toetatud enam kui 1700 puudega inimese eluruumi kohandamist. Enim on toetatud tualettruumi kohandamist, kaldtee rajamist, platvormtõstuki paigaldust ning välis- või siseukse kohandamist.

ARTIKLI LÕPP.

Sel kevadel koguneb taas PPÜ teatriring ehk Terateater

Head PPÜ liikmed ja sõbrad!

Sel kevadel koguneb taas PPÜ teatriring ehk Terateater. Ka kõik uued huvilised on väga oodatud, eelnev kogemus pole vajalik. Stuudiotundides teeme erinevaid harjutusi, õpime valitsema häält ja keha, arendame loovust, fantaasiat ja esinemisjulgust- ning oskust. Eesmärgiks on sel kevadel kaks esinemist - üks aprilli algul PPÜ ruumides, kevadise käsitöölaada ajal, pimekohviku vormis, kus esitame teatraliseeritud vormis kummalisi ja naljakaid pärimuslugusid.

Teiseks esinemiseks (lepime kokku, mitmeks etenduseks) on Vanalinnapäevad 5.-7.juunini. Teeme väikese lavastuse Kodulinna Maja lähedastes vanalinna tornides. Teemaks on vanalinna kummituslood.

Edasised kokkusaamisajad lepime kokku esimesel kohtumisel, mis toimub neljapäeval, 6. veebruaril kell 18.00 ühingu vastuvõturuumis.

Kohtumiseni!

Jaanika Juhanson,

Lavastaja

ARTIKLI LÕPP.

Kuulutused

21. veebruaril algusega kell 17:00 tähistame ühingu saalis Eesti Vabariigi aastapäeva. Esinevad ühingu puhkpilliorkester ja ansambel ning plaanis on ka üllatusesinejad.

*

Ühingus jätkub ringide tegevus:

Jooga ühingu saalis esmaspäeviti kell 14:00 – 15:00.
Osamaks ühingu liikmetele 4 eurot kuus ja mitte-liikmetele 12 eurot kuus.

Pimedate lauatennis esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 16:00 – 18:00.
Osamaks 2 eurot kuus.

Ühingu spordisaali saab kasutada teisipäeviti kell 12:00-17:00 ja neljapäeviti kell 10:00-15:00. Teistel tööpäevadel vastavalt kokkuleppele ühingu töötajatega.

Male- ja kabering teisipäeviti ja reedeti kell 9:00-14:00.
Osamaks 2 eurot kuus.

Ansambli proovid toimuvad neljapäeviti kell 17:30-18:30 ühingu saalis.
Hea laulusõber! Kui sulle meeldib laulda, oled oodatud meie ansamblisse. Oluline on, et peaksid viisi ja oleksid usin proovides käima.

Puhkpilliorkestri proovid toimuvad reedeti kell 17:00-18:30 ühingu saalis.

Olete oodatud meie majja osalema erinevates tegevustes!

Ringide tegevust toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

*

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

*

Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

*

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.

Koduleht: www.ppy.ee

*

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

ARTIKLI LÕPP.

INFOLEHE LÕPP.