Oktoober 2020

“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 8

Oktoober 2020

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Infolehe toimetus:

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58 141 363

E-post: mirjak@hot.ee

Toimetuse liikmed:

* Eduard Borissenko

* Jaanus Riimets

* Vello Vart

Sisukord

* Augustikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

* Lauluklubi saab kokku sajandat korda

Mirja Räpp

* Koit ja kultuur on tihedalt seotud

Jaanus Riimets

* Vabariiklikud meistrivõistlused kabes-males 20

Kaia Nõlvak

* Nimest Horst sai Vorst

Vello Vart

* Mantlivargus

Vello Vart

* Õnnitleme oktoobrikuu juubilare

* Anekdoodid

* Kuulutused

Augustikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

Koosolek toimus 25. augustil 2020.

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Liisa Lokke.

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Janne Jerva, Artur Räpp, Kert Küla, Jaanus Riimets, Ahti Tomp, Margus Kiin ning tegevjuht Liisa Lokke.

Skype teel osalesid Kristiina Peetsalu ja asendusteenistuja Andrei Sadovoi.

Puudus juhiabi Ulrika Tint.

Koosoleku päevakorras oli kolmteist küsimust:

1. Lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine

2. PPÜ aastalõpu annetuskampaania – Andrei Sadovoi ja Liisa Lokke

3. Aktiivsete Kodanike Fondi projekt – Andrei Sadovoi

4. Põhivarakomisjoni uue liikme kinnitamine ja põhivara koosseisu muudatuste kinnitamine

5. PPÜ jõulupeost

6. Valge kepi päeva tähistamine

7. Isikliku abistaja teenus

8. Ettepanekud Eesti Pimedate Liidu (EPL) „Aasta tegu“ konkursile

9. PPÜ maja haldamine – kanalisatsioon ja muud küsimused - Liisa Lokke

10. Nägemispuudega inimestele vajalike teenuste tutvustamine omavalitsustele

11. PPÜ töökorraldusest

12. PPÜ tegevus ajavahemikul 2. juuni kuni 25. august 2020

13. Jooksvad küsimused

  1. Lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine

Juhatus otsustas:

Seoses surmaga kustutada nimekirjast Leili Karu, Jüri Jankovski ja Vilma Jõekallas ning Jekaterina Nekhaeva.

  1. PPÜ aastalõpu annetuskampaania

Andrei Sadovoi tegi ettepaneku teha Vabaühenduste Liiduga ühine üritus, seda koos teiste vabaühendustega suurema ürituse, annetuste messi, näol. Juhatus otsustas, et tõenäoliselt see aasta antud mõte teoks ei saaks, aga Andrei Sadovoi võib teha Vabaühenduste Liidule järgmisel Annetuskampaania kokkusaamisel vastava ettepaneku.

Andrei Sadovoi pakkus välja, et PPÜ promomisel võiks kasutada: kingitus asutustele, jõulupakid või kingituse asemel tee kingitus. Lööklauseks: Aita meil aidata.

Juhatus otsustas:

Teisipäeval, 1. detsembril tuleb virtuaalne kampaania ja teisipäeval, 8. detsembril füüsiline kingilaat, aadressil Tondi 8a kell 14:00 – 19:00.

  1. Aktiivsete Kodanike Fondi projekt

Andrei Sadovoi jagas juhatusega omapoolseid ideid:

Eesmärk: haavatavate rühmade suurem mõjujõud. Keskendume tegevustele, mis loovad sisu. Projekti tähtajaks on detsember 2020. Tegevused: turu-uuring vajaduste selgitamiseks, platvormi loomine vabaühendustele omavaheliseks kommunikeerimiseks, tegevuse platvormi arendus Promotys mittetulundusühingutele.

  1. Põhivarakomisjoni uue liikme kinnitamine ja põhivara koosseisu muudatuste kinnitamine

Juhatus otsustas:

Kinnitada põhivarakomisjoni liikmeks Liisa Lokke ja arvata komisjoni koosseisust välja Heiki Sookruus.

Arvata PPÜ põhivara hulgast välja 2. septembril 2008. aastal pingpongi laua nime all arvele võetud pimedate lauatennise laud, selle amortiseerumise tõttu.

  1. PPÜ jõulupeost

Juhatus otsustas:

Korraldada PPÜ jõulupidu 12. detsembril kell 14:00, kuulutada üritus välja oktoobris.

  1. Valge kepi päeva tähistamine

Juhatus otsustas:

Selle aasta valge kepi päeva teemana juhime tähelepanu sellele, kuidas pimedatega töötada (koolitus stiilis, mida teeme Töötukassale). Sihtrühm: Tervise Kõrgkoolis meditsiiniõed-tegevusterapeudid, Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöötajad-eripedagoogid-psühholoogid. Koostada pressiteade. Kontsert-kohvilaud neljapäeval 15. oktoobril 2020 kell 14:00 - 19:00.

Luua film teemal - varitsevad ohud: tõuksid ja tänavakivid.

Kõik tänukirjad ja -avaldised anda üle valge kepi päeval.

  1. Isikliku abistaja teenus

Juhatust teavitati:

Saime lisaeelarvest teenusele juurde 50 000€, lepingu kogumahuks tuleb siis hetkel 204 828€. Ehk, osutame teenust 2020. aastal täiendavalt 10 729,61 tundi. Lepingu maht 2020. aastal on seega kokku 40 550,21 teenuse tundi. On edastatud ka info, milline on prognoositav kogu lisavajadus teenusele, kuid eelarve võimalused selguvad täpsemalt juba aasta teises pooles. Praeguste lisandunud tundide arvuga tuleme välja 11 kuud.

Hetkel on teenus uute kasutajate jaoks suletud kuni augusti lõpuni ja septembris tehakse taas vahekokkuvõte. Ehk siis praegu uued lisanduvad kasutajad jäävad ootejärjekorda. Hetkel meil uusi soovijaid ei ole.

  1. Ettepanekud EPL „Aasta tegu“ konkursile

Juhatus otsustas:

Esitada EPL-i“Aasta tegu 2020” konkursile kandidaatideks Kristiina Alliksaar ja Eesti Meremuuseum ning tänukirja kandidaadiks Külli Suurevälja.

Eesti Meremuuseum - aasta teo preemia kandidaat

Detsembris 2019 avati uuendatud Meremuuseum. Uuenduste käigus tehti väga palju selleks, et ka nägemispuudega inimestel oleks seal hea ja huvitav.

Kristiina Alliksaar - aasta teo preemia kandidaat

Kirjeldustõlget on Ugalas pikka aega vedanud Kristiina Alliksaar. Nüüd läks ta Ugalast Vanemuisesse ja kohe algas ka seal etendustele kirjeldustõlgete valmistamine. Just selle aasta sisse jääks just Vanemuises kirjeldustõlgetega alustamine, kuid preemia kataks ka muud tegevust.

Külli Suurevälja - tänukirja kandidaat

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) töötaja Külli Suurevälja on see, kes tegeleb ERR-s kirjeldustõlkega filmidega, laulupidu jne, istub komisjonides. Ta teeb oma tööd südamega ja tegeleb sama tõsiselt ka teiste sarnaste küsimustega nagu vaegkuuljate subtiitrid ja muud.

  1. PPÜ maja haldamine – kanalisatsioon ja muud küsimused

Juhatus otsustas:

Endiste Krautmani ruumide elektrisüsteemi jagamist neljaks mitte teostada kõrge hinna ning eelduse tõttu, et mingi aja pärast võib üürnik tulla, kes uuesti kogu antud üüritavat pinda endale soovib.

Teha Massaažispets OÜ-le tasaarveldus elektri osas, kui antud juriidiline isik varasemad elektri näitude andmed esitab ja nendest selgub vastav vajadus.

Uurida, kas kanalisatsiooni tee läheb Magdaleena 9 kaudu. Rääkida antud teemal projekteerijaga (Esplan OÜ) ning kontrollida servituudi olemasolu.

  1. Nägemispuudega inimestele vajalike teenuste tutvustamine omavalitsustele

EPL saatis sel aastal (20. juulil) kirja Eesti Valdade ja Linnade Liidule. Selles selgitati nägemispuudega inimeste teenuste rahastamise vajadust Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodi struktuurivahenditest, ja paluti riigile esitada kavatsetavatesse ettepanekutesse lisada nende teenuste arendamise rahastamine, mis võimaldaks suurendada kohalike omavalitsuste võimalusi teenuste rahastamisel.

Seetõttu on väga oluline, et omavalitsused teaksid, milliseid teenuseid saaks PPÜ pakkuda. Nii oleks neil ettekujutus, milleks praegu või edaspidi raha taotleda.

Juhatus otsustas, et kuigi enamikku PPÜ-s pakutavaid teenuseid rahastab Tallinn, koostada kiri erinevatele valdadele tagamaks linnades ja valdades samad teenused-võimalused, mis Tallinnas. Antud kirjas tutvustada, mis teenuseid osutame. Täpsemalt läbi mõelda, milliseid teenuseid saaks PPÜ pakkuda Harjumaa, võib-olla ka Raplamaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa omavalitsustele, ning saata sellekohane kiri valdade sotsiaaltöö eest vastutavatele abivallavanematele, samuti neile sotsiaaltöötajatele, kelle ülesanne on töö puuetega inimestega. Võimalikud teenused oleksid nt kogemusnõustamise teenus, sotsiaalnõustaja teenus ja psühholoogi teenus.

  1. PPÜ töökorraldusest

Juhatus otsustas:

Maksta kultuurikorraldajale, Jaanus Riimets, üks kord aastas 100 eurot telefoni kasutamise kompensatsiooni kultuuritegevuse organiseerimise eest.

Janne Jerva jätkab aseesimehena ja on esimehe kohusetäitja.

  1. PPÜ tegevus ajavahemikul 2. juuni kuni 25. august 2020

Juuni:

2. juuni: Endise Meihua ruumi kaasajastamise kulu:

Remonditööde Maksumus kokku: 12089,03 eurot. Tööd teostasid Agretten OÜ ja MP-Projekt OÜ. Organiseeris Liisa Lokke.

5. juuni: Uue liblikaga lukusüdamiku panek kahe trepikoja (II ja III) välisuksele Luku-Expert OÜ poolt, 242,60 eurot. Organiseeris Liisa Lokke.

8. Juuni: Sotsiaalministeeriumi Kaitstud töö disaini töögrupp laiendatud ringis. Skype’i teel osalesid Liisa Lokke ja Janne Jerva.

14. juuni: Lauluklubi, osales 8 inimest, korraldas Kaia Nõlvak.

17. juuni: Sotsiaalkindlustusameti seminar pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamisest. Osales Liisa Lokke.

18. juuni: Microsoftilt saabusid Viis kasutatud sülearvutit.

19. juuni: Annetamistalgute kohtumine, Vabaühenduste Liit. Osales Liisa Lokke.

Juuli:

11. juuli: Lauluklubi, osales 22 inimest, korraldas Kaia Nõlvak.

31. juuli: Spordisaali WC-sse valamu paigaldus. Organiseeris Liisa Lokke.

August:

4. august: Uksekoodi vahetus kolmel välisuksel ja fonode hooldus. Nimetatud tööd teostas Militec OÜ summas 93,70 eurot. Organiseeris Liisa Lokke.

12. august: Sotsiaalministeeriumi Kaitstud töö disaini töögrupp laiendatud ringis. Skype’i teel osalesid Liisa Lokke ja Janne Jerva.

14. august: Microsoft Eesti Arenduskeskus tuli oma suvepäevade raames 9 inimesega Tondile appi heakorratöid tegema. Vahendas Hype-Lab OÜ.PPÜ poolt organiseeris: Liisa Lokke

16. august: Toimus Padise kloostri ühiskülastus, korraldas Jaanus Riimets. Osales 16 inimest.

22. august: Lauluklubi, osales 7 inimest, korraldas Kaia Nõlvak.

23. august: Toimus Padise kloostri ühiskülastus, korraldas Jaanus Riimets, osales 27 inimest.

Kahel Padise kloostri külastusel osales kokku 43 inimest. Arvestatud on PPÜ liikmeid koos saatjatega.

  1. Jooksvad küsimused

Juhatus arutas:

Milline PPÜ e-posti aadress peaks olema Eesti Pimedate Liidu liikmesühingute listis, et vajalik info jõuaks võimalikult kiiresti PPÜ juhatuse liikmeteni. Reegli loomine automaatselt kirjade edastamiseks.

Pikaajalise kaitstud töö (PKT) II etapi jätkuetapi rahastus.

ARTIKLI LÕPP.

Lauluklubi saab kokku sajandat korda

Intervjuu: Mirja Räpp

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures tegutsev lauluklubi saab käesoleva aasta oktoobris kokku juba lausa sajandat korda. Esimest korda koguneti ühiselt laulma, kohvilaua taga mõnusalt aega veetma ja tantsu keerutama 16. septembril 2011 aastal.
„Kelle idee lauluklubi algselt oli, ega seda enam täpselt ei oskagi öelda. Loomise juures oli koos ju mitu inimest.“ Ütleb lauluklubi peamine organisaator ja väsimatu eestvedaja Kaia Nõlvak.

Uurimegi Kaialt veidi sajandat korda koguneva klubi tegemiste kohta lähemalt.

Alustasite kooskäimisi kümme aastat tagasi. Kas algus oli lihtne?

Algus oli selles mõttes lihtne jah , et kuna meist mitte-olenevatel põhjustel meie eelmine PPÜ ansambli tegevus lõppes ja inimesed tahtsid ikka edasi laulda, tekkiski idee luua lauluklubi. Meil oli oma kooliajast pärit sõprade seas ka laulu- ja pillimees olemas , ei jäänudki muud üle, kui talle helistada ja aeg kokku leppida. Meie õnneks oli ta nõus. See tubli laulja ja mitmeid pille valdav pillimees on Meie Volli ehk Voldemar Valkenklau.

Neli aastat hiljem tutvusin Facebooki kaudu meie teise pillimehe, laulja ja süntesaatorimängija Andres Klemetiga. Ka temast on tänaseks saanud Meie Andres. Ja ilma nende kahe meheta ei möödu meil nüüd enam ükski lauluklubi.

Lauluklubi idee pärineb mitmelt inimeselt. Kas kõik need algselt lauluklubi käima lükkamise juures

Olnud inimesed, löövad ka 10 aastat hiljem jätkuvalt kaasa?

Enamus küll . Ainult Helve on nüüd kõrge ea tõttu koduseks jäänud. Uusi sõpru on aja jooksul ka juurde tulnud. Aastatega on meil vahva sõpruskond välja kujunenud . Vahel on lauluklubi kokkusaamistel üllatusesinejaid, nagu näiteks soolokitarrist Olev ja lõõtspillimängija Harry. Harry oskab ka mitmeid teisi pille ja tema tuleb meile külla Viljandist. Maili ,kes mängib klaverit ja veel mitut erinevat pilli , tuleb jällegi Tartust. Veel on meie klubiõhtuid rikastanud laulja ja flöödimängija Maarja , Veroonika Tartust , kes mängis meile hispaania kannelt , laulja ja kitarrimängija Made Kalev Tartust ning Küllike Pajula , kes laulis, mängis klaverit ja karmoškat.
Aitäh kallid külalisesinejad, et rikastate meie ühist laulu ja rõõmustate südant!

Lauluklubis ehk hellitusnimega Kohvikklubis käib koos tore rahvas, on suhkrutuba, on kohvituba ja intriigid on meil keelatud.

Kas vahel on tekkinud tunne, et aitab küll ja lõpetaks ära? Inimeste huvi pole kadunud?

Hetkel küll mitte . Mitmed inimesed ütlevad meile aitähh, et kodust välja saavad ja on koht kuhu rõõmuga tulla.

Milline üks tavaline lauluklubi kokkusaamine välja näeb?

Tavaliselt saame kokku Tondi maja saalis. Laulame hästi palju, iga kord on mõni uus laul. Tähistame üheskoos erinevaid tähtpäevi. Tantsime ikka ka. Mängime pillimeestele erinevaid rütmipille kaasa . On erinevaid teemaõhtuid. Igaüks toob midagi maitsvat kohvikõrvaseks kaasa ja nii on uhke peolaud kah olemas.

Ja mis peamine meie Kohvikklubisse võivad tulla kõik kes armastavad laulda ja on sõbralikud ning abivalmis . Eestlane ju laulurahvas .

Olete kõik rõõmuga meie Kohvikklubisse oodatud. Oleme koos üks suur tore pere.

Kas vahel olete kokku saanud ka mõnes eriti huvitavas kohas?

Jah, ikka, 2018 aasta maikuus kutsuti meid külla Saaremaale Ansambel Ergud viiendale sünnipäevale . Suviti oleme erinevates kohvikutes lauluklubi pidanud või mõne laluklubilise koduaias keset loodust kokku saanud.

Kas ja kuidas koroona-aeg teie kooskäimisi mõjutanud on?

Esimese koroonalaine ajal, kui kõik üritused ja kokkusaamised olid eriolukorras keelatud, oli ka meil kahekuuline paus. Õnneks on Põhja -Eesti Pimedate ühingul meie kokkusaamiste jaoks päris suur saal. Seal me hetkel üks kord kuus koguneme, sest saame saalis piisavalt laudkondi hajutada . Laul on tegevus, milleks ei pea just ninapidi koos olema vaid võib vabalt üle ruumi hõisata . Kokkusaamiste pausi ajal oli pillimeestel aega ka uusi lugusid õppida , mida meie nüüd omakorda õpime kaasa laulma.

Kas sajas kokkusaamine oktoobris 2020 tuleb kuidagi eriline?

Meil on iga kokkusaamine eriline. Nii tore on sõpru näha ja kuulda. Eks mingid üllatused sajanda juubeli puhuks ikka tulevad ,aga kuna pidu hetkel veel ees ,siis on see saladus.

Mis sa ise arvad, kuidas ja kaua veel edasi?

Koos käime seni kui leidub toredat rahvast ja häid pillimehi . Laul teeb rinna rõõmsaks ja annab head energiat.

***

Kui keegi soovib Lauluklubist rohkem teada, võib kirjutada meiliaadressil Kaiatriinu2@gmail.com.

Iga kokkusaamise kohta paneme nädal enne kokkusaamist teate ka PPÜ meililisti teade@ppy.ee

ARTIKLI LÕPP.

Koit ja kultuur on tihedalt seotud

Intervjueeris Jaanus Riimets

Olime möödunud suvel koos vanas heas Jursu Puhkekeskuses ja rääkisime juttu ühe toreda mehega Hiiumaalt. Koit Randus on üks meie hulgast ehk siis ta on nägemispuudega. Aga me ei rääkinud sedapuhku mitte ainult puudest, vaid ikka kogu metsast, mis on selle juures hoopis olulisem. Vestlesime meie elust ja kultuurist. Kultuur on kõigile inimestele, eriti aga pimedatele ja vaegnägijatele valguskiireks eluhalluses.

Koit on suure elukogemusega hakkaja mees, kellel on palju kokkupuuteid kultuurivaldkonnaga. Võib öelda, et ta on kultuuriga seotud alates 1954 aastast, kui ta osales esimeses klassis näitemängus. Sellest alates on kultuur ja Koit olnud tihedalt omavahel seotud.

Uurisin Koidult, kas ta ka mäletab, mis näidend see tol korral koolis oli?

„Näidendi nimi oli "Pisike Pille" ja kui mäletan õigesti, oli näidendi autor Linda Seppel. See oli lausa laulumäng ja mina mängisin seal karumõmmi. Nüüd, 66 aastat hiljem võttis selle näidendi oma kavva Kärdla Nukuteater, mis tegutseb minu kodulinnas.“

Edasi rääkisime veidi Koidu nooruspõlvest. Mida tegi, milliste huvitavate inimestega kohtus?

„Õppisin Tallinna Muusikakoolis, Riikliku Filharmoonia Estraadistuudios, kus õpingukaaslasteks olid teiste hulgas Maie Tõnso, Boris Lehtlaan ja Peeter Tooma. Samuti olid seal Vello Orumets ja Marju Kuut. Lavakunstikateedris oli minu õpetajaks vanameister Voldemar Panso ja õpingukaaslasteks Juhan Viiding, Helle Meri ja Martin Veinmann. Pärast lõpetamist asusin tööle televisiooni, olin režissöör.“

Kohtusid töö käigus kindlasti ka suurte tähtedega?

„Kohtusin. Kõige tuntum neist vast Jaak Joala. Tema oli artist ja mina režissöör ning siis olime mõlemad veel algajad.“

Kas mäletad, mis oli esimene laul, mida Jaak Joalalt kuulsid?

„Sarjas "Laupäevaõhtusi jutte" kõlasid Albert Uustulndist kõnelevas saates sellised lood nagu "Tüdruk" ja "Silmad." Laulsid ka Heidi Tamme, Uno Loop, Kukerpillid ja paljud teised. Jaak Joala tegi nende lauludega, mida ta ise nimetas ebaprofessionaalseteks, tuntuks just helilooja ja sõnade autori Albert Uustulndi. Hiljem telliti haltuuraotstel temalt pidevalt just neid laule.“

„Jaak oli professionaalne laulja. Kui lauljad ühekordselt esinedes laulusõnu tavaliselt pähe ei õpi, siis tema õppis“.

. Kui Jaak Joalast sai tipptegija kuuendikul maakerast, olid sina juba tööl teises toimetuses, ETV kirjanduse ja klassikalise muusika toimetuses. Mida tähendavad need teemad sulle praegusel eluetapil?

„Vahepeal õpetasin veel lapsi ja tegin amatöörteatrit Kirovi kalurikolhoosis. Ivo Linna küsis kord minu käest, et ega mul igav ei ole ja vastasin selle peale, et laulan kahes kooris ja mängin teatris ka.

Minu lemmikkirjanik on Gerald Durrell oma loomalugudega.

ARTIKLI LÕPP.

Vabariiklikud meistrivõistlused kabes-males 20

Tekst: Kaia Nõlvak

25. kuni 27. septembrini toimusid Tallinnas, Põhja- eesti pimedate ühingus Eesti Pimedate Spordiliidu (EPSL) vabariiklikud meistrivõistlused 64-ruudulises kabes ja males. Kabes oli ajakontroll 25 minutit ühele mängijale ja males 35 minutit ühele mängijale. Turniirid mängiti Šveitsi süsteemis ,seitse vooru.
Kabes osales 11 ja males 12 mängijat. põhiklass - pimedad ja vaegnägijad ning vabaklass - nägijad või kuulmispuudega inimesed. Kuna naisi oli vähe, mängisid naised meestega ühel turniiril. Osalejaid oli mitmelt poolt üle Eesti, Tapalt, Pärnust, Kuressaarest ja Tallinnast. Kohtunikuks oli Kaarel Koitla Pärnust. Imemaitsvad toidud valmistas turniiril osalejatele Ano.

 Et kabeturniirid põnevamad oleksid, lubati ka kohtunikul kaasa mängida. Kabeturniiril oli abikohtunikuks Heiki sookruus , kes hoidis mängudel silma peal kui Kaarel Koitla mängis.

Eriti uhked oleme oma kabe/ malemängija Uudo Koppeli üle, kel täitus 26. septembril 90 eluaastat. Vaatamata väärikale eale, on ta ruudulise laua taga igati arvestatav vastane. Kabeturniiril saavutas ta seekord kolmanda koha ja males tuli neljandaks.

 PALJU ÕNNE JA JÄTKUVALT TERAVAT VAIMU NING TUGEVAT TERVIST UUDOLE!

Uus turniir on aasta pärast, sest siis möödub 75 aastat sellest, kui pimedate süsteemis hakati malet ja kabet mängima.

Võistluste tulemused

 Male

Naised põhiklass: 1. koht Ludmilla Bogoljova, 2. koht Kaia Nõlvak

Naised vabaklass: 1. koht Liida Jakobson

Mehed põhiklass: 1. koht Heiki Sookruus, 2. koht Harry Kestlane ,3. koht Veljo Vahter ,4. koht Uudo Koppel, 5. koht Voldemar Valkenklau ,6. koht Edgar Kukuškin

Mehed vabaklass: 1. koht Mihkel-Kalju Tammeveski ,2. koht Lembit Ramjalg, 3. koht Mart Tähepõld

Kabe

Naised põhiklass: 1. koht Kaia Nõlvak, 2. koht Ludmilla Bogoljova

Naised vabaklass: 1. koht Liida Jakobson

Mehed põhiklass: 1. koht Kaarel Koitla ,2. koht Pjotr Nestertšuk ,3. koht Uudo Koppel

Mehed vabaklass: 1. koht Mihkel-Kalju Tammeveski ,2. koht Olev Purde ,3. koht Andres Klemet, 4. koht Lembit Ramjalg ,5. koht Mart Tähepõld

Aitäh kõigile osavõtjatele ja abilistele!

ARTIKLI LÕPP.

Nimest Horst sai Vorst

Koolimälestus

Tekst: Vello Vart

Tartu pimedate kooli saabusin kevadel 1949. Kevadel ilmselt seepärast, et mul oleks koolieluga kergem kohaneda. Veidi hiljem tuli kooli järgmine uus õpilane nimega Väino Horst. Kaasõpilased hakkasid kohe nime Horst asemel kasutama nime Vorst. Niisiis Väino Vorst. Pesulaohoidja tädi Tamm aga arvas, et Väino perekonnanimi ongi Vorst. Seepärast märkis ta Väino riietele nimetähed V.V. Tähed V.V. aga olid ju minugi riietel. Segadust sellest siiski õnneks ei tekkinud, sest Väino riided olid minu omadest palju suuremad.

ARTIKLI LÕPP.

Mantlivargus

Koolimälestus

Tekst: Vello Vart

         Aastal 1958 muutus Tartu Emajõe Kool keskkooliks. Kuna keskkooli klasside õpilased Era tänava majja ei mahtunud, siis olid need Jakobi tänaval abikooli ruumes.

Õppeaastal 1959-1960 toimus ühel talveõhtul ebameeldiv intsident. Kui hakkasime pärast tunde koolimajast lahkuma, ei leidnud õpilane Helvi varnast oma mantlit. Mida teha? Eesti keele õpetaja võttis takso ja sõitis Helviga miilitsajaoskonda. Mõne päeva pärast kutsuti Helvi miilitsasse. Talle näidati riidetükki ja küsiti, et kas varastatud mantel on samast materjalist? Selgus, et mantel oligi samast materjalist. Tuli välja, et mantel oli vargale liiga pikk ja ta viis selle õmblusateljeesse, et lasta mantel lühemaks teha. Äralõigatud riidetüki järgi leitigi varas ja Helvi saigi oma mantli tagasi. See oli väga hea sest uue mantli ostmine oleks olnud Helvile liiga kulukas. Ta tuli meie kooli ju lastekodust.

ARTIKLI LÕPP.

Õnnitleme oktoobrikuu juubilare

Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb oma oktoobrikuu juubilare ning soovib jõudu, tervist ning rõõmsat meelt ka edaspidiseks.

*Inna Asu 90

*Anne Talvar 75

*Heino Mei 75

*Anneli Üksik 70

*Marvi Pärn 70

*Jelena Semikaševa 60

*Valentyna Basanets 60

*Guido Tarraste 55

*Harry Kestlane 55

*Olga Stepanova 50

Palju õnne kõigile!

ARTIKLI LÕPP.

Anekdoodid

Aasta2050.

Üks 12-aastane tüdruk hüüab teisele: “Kuule, surfame natsa internetis!”

“Ega ma mingi penskar pole, kes ainult netis istub!” vastab teine tüdruk.

*

Küsimus: „Mida tähendab sõna “windows” Indiaani keeles?“

vastus: “Valge mees vahib läbi klaasist akna liivakella.”

*

Noormees siseneb arvutikauplusesse ja pöördub müüja poole:

“Ma otsin midagi erilist, mingit keerulist seiklusmängu, kus oleks hästi palju graafikat.”

“Kas te Windows xp-d olete proovinud?” küsib müüja.

*

Härra Müller helistab kirurgile: “Tere, õhtust! Müller räägib. Arvan, et pean oma naise kohe teie juurde pimesooleoperatsioonile tooma!”

“Võimatu!” vastab kirurg, “Mäletan täpselt, et opereerisin teie naiselt pimesoole kaks aastat tagasi. Ma pole veel kuulnud, et kellelegi uus pimesool kasvaks.”

“Aga kas te seda olete kuulnud, et mehel võib olla uus naine?” küsib härra Müller.

*

Arst: “Kuidas patsient ennast tunneb?”

Õde: “Tahab koju oma naise juurde.”

Arst: “Nii-nii, selge... Tähendab, ikka veel sonib.”

*

Mülleritele on tulemas külalised.

Proua Müller toriseb: “Mul pole midagi selgagi panna, kõik mõtlevad, et ma olen sulle kokk, mitte naine!”

“Kui külalised meile lõunale jäävad, siis ei usu keegi, et majas on kokk!” vastab härra Müller.

*

Asotsiaal saab ootamatult suure päranduse ega oska sellega midagi peale hakata.

sõbrad soovitavad tal endale kõigepealt korralik elamine soetada.

Asotsiaal läheb kinnisvarabüroosse: “Kas teil Tallinna kesklinnas mõni kuiv kelder on müüa?”

“Ei. meil on müügil ainult katusekorterid.”

“Mis asi see katusekorter on?”

“Noh, umbes pööningu-tüüpi.”

Asotsiaal krimpsutab nägu, kratsib tagumikku ja teatab siis: “No kurat temaga, andke siis pööning, aga ainult vaatega tagahoovi ja prügikastide poole!”

ARTIKLI LÕPP.

Kuulutused

22. novembril algusega kell 18:00 esineb meie ühingu puhkpilliorkester kontserdiga Nõmme Kultuurikeskuses, aadressil Turu Plats 2.

*

8. detsembril kell 14:00- 19:00 kingilaat Tondi 8a majas!
Kingilaadal on suurepärane võimalus osta ühingu nägemispuudega inimeste tehtud käsitööd: keraamikat, kaltsuvaipasid, puust tooteid.

Tule uudistama ja kutsu ka sõber kaasa!

*

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu jõulupidu toimub 12. detsembril Tondi 8a saalis algusega kell 14:00. Kogunemine kell 13:30 kuni 14:00!
Omaosalus Ühingu liikmetele on 10 eurot ning mitteliikmetele ja liikmemaksu võlglastele 15 eurot, mida saab tasuda 4. detsembrini ühingu vastuvõturuumis või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925
Selgitusse märkida: jõulupidu ja osaleja nimi.

Jõulupeol pakutakse nii toidu-, kui ka kontserdielamusi.

*

Zumba - kolmapäeviti kell 16:30 kuni 17:30, saalis. Kokku on kümme treeningkorda.
Viimane treening toimub 18. novembril.
Osamaks ühingu liikmetele on 4 eurot kuus või ühe treeningkorra eest 1 euro . Selga panna sportlikud riided ning jalanõud, et sa ennast hästi tunneksid ja et oleks mugav liikuda.

Treeneriks on Jorge Hinojosa.
Jorge on sündinud Ecuadoris, Eestisse kolis ta 1999. aastal ning alates sellest ajast on ta õpetanud erinevaid latiinotantse paljudes spordiklubides. Jorge valdab vabalt eesti keelt ja on litsentseeritud Zumba, Zumba Toning, Zumbatomic, Aquazumba ja Zumba Gold treener. Tema sõnul ei olegi Zumba tavapärane treeningtund, vaid lõbu, lust ja pidu. Jorge lemmiktsitaat kõlab järgnevalt: „Kui Sa ei hoolitse oma keha eest, siis kuidas Sa ometi elada kavatsed?“ Zumba sobib nii meestele kui naistele, vaatamata eale ja füüsilisele ettevalmistusele.

*

Kokanduse töötuba toimub 20. novembril algusega 14:00 ühingu maja köögis ja puhketoas. Juhendaja Ulrika Tint.
Grupi suuruseks on maksimaalselt kuus inimest. Osamaks 2 eurot kord. Töötoas osalemiseks palume registreerida e-posti aadressil ulrika@ppy.ee või telefonidel 6748 945,

55570848.

*

Viltimise töötuba toimub 11. novembril kell 14:00-18:00 keraamikaklassis. Juhendaja Ann Ojaste.
Grupi suuruseks on maksimaalselt kuus inimest. Osamaks 2 eurot kord. Töötoas osalemiseks palume registreerida e-posti aadressil ulrika@ppy.ee või telefonidel 6748 945, 55570848

*

Terateater alustas taas! Esimene kokkusaamine toimus 10. septembril kell 17:00 ühingu maja saalis. Jätkuvalt on oodatud kõik uued ja endised huvilised. Eelnev kogemus pole vajalik. Stuudiotundides teeme erinevaid harjutusi, õpime valitsema häält ja keha, arendame loovust, fantaasiat ja esinemisjulgust ning -oskust.
Tule kindlasti, sest koos on põnev luua midagi uut.
Juhendajaks lavastaja Jaanika Juhanson.

*

Jätkub ringide tegevus:
Male- ja kabering: teisipäeviti kabe ja reedeti male kell 09:00kuni 14:00.
Osamaks 2 eurot kuus.
Pimedate lauatennis-showdown: esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 16:00kuni 18:00.
Osamaks 2 eurot kuus.

Joogavõimlemine: esmaspäeviti kell 13:30 kuni 14:30 saalis.
Osavõtumaks ühingu liikmetele 4 eurot kuus ja mitteliikmetele 12 eurot kuu.

Ansambli proovid: Esmaspäeviti kell 17:00, saalis.
Juhendaja Liisi Aomets.
Teretulnud on uued lauluhuvilised, nii naised kui ka mehed kõikidesse häälerühmadesse. Oluline on, et pead viisi ja käid usinasti lauluproovides.

Puhkpilliorkestri proovid reedeti kell 17:00, saalis.

Ühingu spordisaal on avatud teisipäeviti kell 12:00 kuni 17:00 ja neljapäeviti 10:00 kuni 15:00. Ülejäänud tööpäevadel vastavalt eelnevale kokkuleppele Ühingu töötajatega.

*

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

*

Neljapäeviti kell 14.00 – 16.00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

*Viimane laenutuspäev Tondi majas on 17. detsembril ning uue aasta esimene laenutuspäev 7. jaanuaril.

*

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.

Koduleht: www.ppy.ee

Ühingu käesoleva aasta viimane vastuvõtupäev on 22. detsember ning uuel aastal alustatakse liikmete vastuvõttu 5. jaanuaril.

*

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

ARTIKLI LÕPP.

INFOLEHE LÕPP.