November-detsember 2020

“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 9-10

November-detsember 2020

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Infolehe toimetus:

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58 141 363

E-post: mirjak@hot.ee

Toimetuse liikmed:

* Eduard Borissenko

* Jaanus Riimets

* Vello Vart

Sisukord

*Seekord siis sedamoodi aasta

Mirja Räpp

*Septembri- ja novembrikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

*Kampaania Facebookis „Mis on pildil valesti?“

Artur Räpp

*Arvo Pärdi Keskuses

Intervjuu Jaanus Riimets

*Teenused rehabiliteerimiskeskusest

*Räägime üheskoos luulest

Jaanus Riimets

*Erilised jõulud

Jaanus Riimets

*Muljeid Tallinna Loomaaia külastusest

Kert Küla

*Nüüdsest saavad Tallinna vanalinna ilu kogeda ka nägemispuudega inimesed

*Õnnitleme novembri- ja detsembrikuu juubilare

*Anekdoodid

*Kuulutused

ARTIKLI LÕPP.

Seekord siis sedamoodi aasta

Kui mõtteis peatselt lõppevasse aastasse tagasi rännata, satume paljude erinevate sündmuste keskele, kohtume mitmete toredate inimestega. Kuid ometi on midagi teisiti. Aasta 2020 mälestusteradadel kõndides saadab meid kõikjal koroonaviiruse nimeline pahalane. See palja silmaga nähtamatu tegelane laiendas kevade hakul kiiresti oma haarde üle kogu inimkonna ning harjumuspärases elurütmis tuli teha muudatusi. Tavapäraseks said sellised mõisted nagu kaugtöö ja distantsõpe. Pidime õppima üksteisega vahet hoidma ja korralikult käsi pesema. Suurüritused jäid ära ja suuremad kogunemised olid keelatud. Ka meie ühingus pandi huvitegevus lukku ning töö jätkus vaid enam tähtsates valdkondades.

Paljud ettevõtmised, üritused ja kokkusaamised kolisid üle veebikeskkonda. Õnneks viirustel veel infotehnoloogilised teadmised ja võimalused puuduvad, mistõttu sellised kogunemised osutusid heaks alternatiiviks füüsilistele kohtumistele. Me keegi polnud niisuguses olukorras varem olnud ning tuli õppida ning kohaneda. Nägemispuudega inimesed hakkasid neljapäeviti kohtuma Skype teel, et oma koroonaviirusest tingitud muresid teistega jagada ning õppida kasvõi näiteks kasutama e-kaubanduse võimalusi. Vahel maandas ohuolukorrast tekkinud stressi vaid teistega rääkiminegi.

Suveks olukord viiruserindel normaliseerus. Sai vabamalt ringi liikuda, vabaõhuüritusi korraldada ja vahelduseks näost-näkku kohtuda. Toimus ka tavapärane laager Jursu puhkekeskuses, ühingu rahvas käis ekskursioonidel ja külastas ühiselt teatrietendusi. Ringide tööga alustati tavapärasest varem, sest keegi ju ei teadnud, millal viirus uue laine valla päästab.

Sügisel tähistati ühingu saalis rahvusvahelist valge kepi päeva, mis jäigi käesoleva aasta viimaseks suuremaks ürituseks. Koroonaviirus, mis polnud vahepeal kusagile päris ära kadunudki, alustas uut rünnakut inimese vastu. Selle uue laine ajal on püütud tavapäraseid tegemisi töös hoida, kuid suuremad kogunemised pole siiski soovitatavad. Seega ei toimu käesoleval aastal ka ühingu jõulupidu, mis on ikka olnud üks suurema rahvahulgaga üritus. Kuid peo ära jätmine on väike ohver paljude inimeste tervise hoidmisega võrreldes. Keegi meist ju ei taha jõuluvana kingikotist koroonaviirust leida. Ühingu liikmetest valdav osa kuulub riskirühmadesse, kas siis vanuse või mõne kroonilise haiguse mõttes. Seepärast tuleb ühingu majas käies eriti hoolikas olla ning vaid tõesti siis kohale tulla, kui hädavajalik on. Muidugi mask ees ja tervena.

Seekord on olnud siis selline, eriline aasta. Mõtteis lõppevas aastas ringi vaadates näib esmapilgul tõesti, et koroonaviiruse loor varjutab kõike. Ometi peab püüdma märgata kõike ilusat, mis viiruse varju jääb. Elu on jätkunud ja nii mõndagi meeldejäävat on toimunud, kuigi esmapilgul ehk silma ei hakka. Kõik aasta jooksul läbi loetud raamatud, vaadatud filmid, uued omandatud teadmised ja oskused. Vanade ja uute tuttavatega on kokku saadud ka, olgu siis otse- või kaugvormis.

Kohe-kohe on ukse ees jõulupühad, aasta üks ilusamaid aegu. Pühad, mida ikka just oma kodus veedetakse, mistõttu ei tasu suure peo ärajäämisest meeleolul langeda lasta. Oleme sel korral koos oma kõige lähedasemate inimestega ja pühendame aega just neile.

Kaunist jõuluaega, ilusaid pühi ja lootusrikast aastavahetust teile kõigile!

Mirja Räpp

Peatoimetaja

ARTIKLI LÕPP.

Septembrikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

Koosolek toimus 22. septembril 2020 aastal.

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.

Osalesid Tondi8a majas kohapeal juhatuse liikmed Janne Jerva, Kert Küla ja tegevjuht Liisa Lokke.

Skype teel osalesid juhatuse liikmed Margus Kiin, Jaanus Riimets, Artur Räpp ja Kristiina Peetsalu.

PuudusAhti Tomp.

Koosoleku päevakorras oli üheksa küsimust:

  1. Uute liikmete vastu võtmine
  2. Isikliku abistaja teenusest
  3. Tondi 8A maja haldamisest
  4. PPÜ ingliskeelse nimekuju kinnitamine
  5. PPÜ töökorraldus

Ühingu tegevus, ringide töö eriolukorra, koroona ajal

  1. Valge kepi päeva tähistamine
  2. Autasustamine
  3. Jõululaada korraldamisest

Koosoleku esimese päevakorrapunkti teemaks oli uute liikmete vastuvõtmine.

Juhatus otsustas võtta vastu ühingu liikmeteks: Sven Leesar,Oleg Vasiliev ja Maarja-Liis Orgmets.

Teise päevakorrapunkti juures räägiti isikliku abistaja teenusest.

Ulrika Tint rääkis, et Tallinna Sotsiaal ja Tervishoiuameti peaspetsialisti Mihkel Tõkke poolt saadud info kohaselt saame II poolaastaks vahendeid juurde. Oktoobri alguses on tulemas koosolek, mis puudutab isikliku abistaja teenuse määruse uuendamist. Koosolekule on oodatud ka Ühingu esindajad

Kolmanda päevakorrapunkti juures räägiti Tondi 8A maja haldamisest.

Räägiti Tondi 6, 8, 8a ja 10 detailplaneeringust

Juhatus arutas Tondi tänava detailplaneeringut ja otsustas, et tuleb leida inimesed, kes tutvustaksid juhatusele vastavaid jooniseid ja skeeme.

Liisa Lokke edastas juhatusele info, et värvilao elektrisüsteem tehti korda.

Artur Räpp rääkis, et probleemiks on lomp värava juures. Sinna on augud tekkinud. Seetõttu on oht, et mõni auto võib rehvi või amordi ära lõhkuda. Tuleb leida võimalus, kuhu see vesi välja juhtida.

Janne Jerva sõnul tuleb juhtida vesi kanaliga kanalisatsiooniauku. Peame tellima tehnilised tingimused nii kanalisatsioonile kui ka sademete kanalisatsioonile. Tehniliste tingimuste alusel saame küsida hinnapakkumist, hinnapakkumise alusel koostada vastava projekti.

Juhatus otsustas tellida kanalisatsiooni jaoks tehnilised tingimused.

Vaadata üle tingimused Kredexi alt, seoses lammutustöödega.

Saadud info panna ülesse juhatuse listi ja siis saab juhatus küsimust edasi arutada

Küsida firmalt ESPLAN, et kui tahame projektis muudatusi teha, seoses kanalisatsiooniga, mis see maksab. Samuti võib küsida detailplaneeringu kohta.

Koosoleku neljanda päevakorrapunkti teemaks oli PPÜ ingliskeelse nimekuju kinnitamine.

Juhatus arutas Ühingu inglise keelse nimetuse variante.

Juhatus otsustas: ametlik inglise keelne PPÜ nimetus:

North Estonian Association of the Blind

Viienda päevakorrapunkti all oli jutuks ühingu töökorraldus.

Liisa Lokke andis ülevaate Ühingu pangakontodest ja kontol olevatest seisudest. Järgmisel juhatuse koosolekul tuleb arutada PPÜ finantsseisu, seoses kanalisatsiooni töödega.

Järgmine juhatuse koosolek on 4. novembril kell 10:00. Mingi konkreetse küsimuse raames võib eelnevalt teha koosoleku skype teel.

Juhatuse esimehe valimine.

Artur Räpp ütles, et kuna oleme eelnevatel juhatuse koosolekutel esimehe valimise küsimust arutanud, aga pole otsusele jõudnud, siis teeb ta ettepaneku jaotada esimehe tööülesanded juhatuse liikmete vahel ära.

Töökorraldusest: Helen Künnap tuleb 1. oktoobrist poole kohaga tööle. Teha eraldi koosolek, kus jaotatakse konkreetselt tööülesanded.

Kuuenda päevakorrapunkti all arutati PPÜ tegevust ja ringide tööd eriolukorra, koroona ajal.

Koroona ajal toimub nõustamine skype või telefoni teel.

Seitsmenda päevakorrapunkti teemaks oli valge kepi päeva tähistamine.

Ulrika Tint andis ülevaate 15. oktoobril aset leidva valge kepi päeva üritustest.

Juhatus arutas, et võiks teha valge kepi päevast Facebooki kontole video.

Kaheksanda päevakorrapunkti teemaks oli autasustamine.

Eesti Pimedate Liidu poolt on tänukirjad ja meened meie ühingu tublidele liikmetele, mis antakse üle valge kepi päeval. Uudo Koppel tähistab 26.septembril 90. juubelit. Juhatus otsustas pidada meeles juubilari meene, kommikarbiga. Jaanus Riimets tegi ettepaneku tunnustada Sülvi Sarapuu´d kultuurisündmuste ligipääsetavuse paremaks muutmise eest.

Koosoleku üheksanda päevakorrapunkti juures räägiti ühingu jõululaada korraldamisest.

Juhatus otsustas, korraldada jõululaat 8. detsembril 2020

ARTIKLI LÕPP.

Novembrikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

Koosolek toimus 4. novembril 2020 aastal.

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.

Koosolekul osalesid Tondi 8a majas kohapeal juhatuse liige Kert Küla ja tegevuskeskuse juht Liisa Lokke.

Skype teel osalesid juhatuse liikmed Margus Kiin, Jaanus Riimets, Artur Räpp, Kristiina Peetsalu ja Ahti Tomp ning tegevjuht Helen Künnap.

Puudus Janne Jerva.

Koosoleku päevakorras oli kuus küsimust:

1. Uue liikme vastuvõtmine

2. Ühingu töökorraldus
3. Info esitamisel olevate taotluste kohta
4. Ühingu jõulupeost
5. Tondi 8A haldamisest
6. Tegevus ajavahemikul 22. september kuni 4. november 2020

Päevakorra esimese punkti teemaks oli uue liikme vastuvõtmine.

Juhatus otsustas võtta vastu ühingu liikmeks: Zoja Prager

Teise päevakorrapunkti juures räägiti ühingu töökorraldusest.

Helen Künnap töötab alates 01. oktoobrist poole kohaga tegevjuhi ametikohal. Tema tööülesanneteks on projektitaotluste esitamine, annetuskampaania läbiviimine, ühingu kodulehekülje ja Facebooki täiendamine. Liisa Lokke ametinimetus alates 1. oktoobrist on tegevuskeskuse juht, tema tööülesanded jäid valdavalt samaks

Kolmanda päevakorrapunkti juures anti infot esitamisel olevate taotluste kohta.

Helen Künnap tegeleb Aktiivsete Kodanike Fondi (ACF) taotlustega. Tegemist on väga mahuka projektiga, mille läbivaks teemaks on PPÜ 100. Helen Künnap tutvustas juhatusele taotluse tingimusi. Taotluse esitamise tähtaeg on 7. detsember.

Kert Küla tegi ettepaneku jätkata projekti raames fotograafia alaste koolitustega.

Artur Räpp soovis teada, kui kiiresti me peale projekti esitamist saame teada otsusest, kas projekti rahastati või mitte?

Helen Künnap vastas, et vastukaja projekti rahastamise osas on kaks kuud pärast taotluse esitamist.

Osaleme annetustalgutel. Oleme registreeritud annetamistalgud.ee. Plaanis on korraldada 8. detsembril annetustalgud kohvikutepäeva vormis koos kingilaadaga. Kingilaadal esineb ka Terateater. Helen Künnap tutvustas annetustalgute formaati.

Pikaajaline kaitstud töö ( PKT)

Liisa Lokke rääkis, et tegeleb pikaajalise kaitstud töö (PKT) hankega. Nii pearaha kui ka töökohtade arv jääb samaks võrreldes käesoleva aastaga. Peaks tegema kalkulatsiooni, mis numbritega meil tasub selle projektiga tegelda.

Kristiina Peetsalu lisas, et praegu me veel veame selle projektiga välja. Eesmärk pole tulu teenida, vaid inimestele tööd anda. See on ka üks meie põhikirjalistest eesmärkidest.

Neljanda päevakorrapunkti juures räägiti ühingu jõulupeost.
Juhatus otsustas: seoses koroona epideemia igapäevase kasvuga langetab juhatus jõulupeo toimumise kohta otsuse 01. detsembril. Juhul kui jõulupidu toimub, siis ühingu kollektiivid, kes peol esinevad, omaosalust maksma ei pea.

Viienda päevakorrapunkti all räägiti Tondi 8a haldamisest.

Liisa Lokke andis teada, et Pur-puri lattu paigaldati 6 valgustit ning uus juhtmestik ja kaks pistikupesa, Helen Künnapi toas teostati elektritööd. Kanalisatsiooni tööde osas on tehnilised tingimused tellitud. Hinnapakkumine hoovi välisvalgustuse osas on koostamisel.

Kuuenda päevakorrapunkti juures räägiti ühingu tegevusest ajavahemikul 22. september kuni 4. november 2020.

September:

24. septembril toimus Eesti Pimedate Liidu ajakirja „valguse kaja“ toimetuse koosolek. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu poolt osales Mirja Räpp.

25. septembril toimus Annetamistalgute kohtumine. Osalesid Liisa Lokke Skype’i teel ja Andrei Sadovoi kohapeal.

25. - 27. septembril toimusid PPÜ-s vabariiklikud male- ja kabevõistlused koostöös Eesti Pimedate Spordiliiduga.

26. septembril toimus lauluklubi kokkusaamine, korraldas Kaia Nõlvak. Osales 19 inimest.

29. septembril toimus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmetele ja nende saatjatele giidiga ekskursioon Meremuuseumis-renoveeritud Paksu Margareeta linnamüüri tornis. Ekskursioonist võttis osa 13 ühingu liiget ja nende saatjat. Korraldas Kert Küla.

29. septembril toimus IV trepikoja valgustite vahetus ja elektripaigaldise kohendamine, mis sisaldas kolme liikumisanduriga LED-valgustit koos paigaldamisega jm töid. Tööd teostas MP-Projekt OÜ. Kokku: 540,00 eurot. Organiseeris Liisa Lokke.

30. septembril külastasid ühingu liikmed Arvo Pärdi Keskust Laulasmaal.

Osa võttis 20 ühingu liiget koos saatjatega. Arvo Pärdi Keskuse külastuse organiseerisid ühingu keraamikaringi juhendaja Clelia Piirsoo ja Janne Jerva.

Oktoober:

01. oktoobril toimus ühingu infolehe „Kuukiir“ toimetuse koosolek (Skype teel). Osalesid Mirja Räpp, Eduard Borissenko, Jaanus Riimets ja Vello Vart. Korraldas Mirja Räpp.

01. oktoobrist naases Helen Künnap lapsehoolduspuhkuselt tööle tegevjuhi ametikohale, 0,5 koormusega. Liisa Lokke jätkab ühingus töötamist, tema uus ametinimetus on tegevuskeskuse juht.

6. oktoobril toimus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti nõupidamine seoses isikliku abistaja teenuse uue määrusega. PPÜ poolt osalesid Artur Räpp, Kristiina Peetsalu ja Helen Künnap.

7. oktoobril Kogunes Sotsiaalministeeriumi Kaitstud töö disaini töögrupp laiendatud ringis. Skype’i teel osales Liisa Lokke.

10. oktoobril käisid Vene teatris etendust „Kirsiaed“ vaatamas 12 ühingu liiget.

12. oktoobril otsustas Duchamp OÜ lõpetada kaubandustegevuse meremuuseumi poodides. Nende viimane tööpäev on 12. oktoober 2020. Sellega seoses lõpeb ka meievahelise komisjonimüügi leping. Alates 13. oktoobrist kuuluvad Paksus Margareetas ja Lennusadamas tegutsevad poed SA Eesti Meremuuseumile. Meremuuseum soovib koostööd Ühinguga jätkata.

13. oktoobril teostati toa nr 103 elektritööd, mis sisaldas muuhulgas uut juhtmestikku, elektrikilbi kaitsmeid, lülitit, nelja 2st pistikupesa karbikusse, andmesidepesa karbikusse. Tööd teostas MP-Projekt OÜ summas 487,32 eurot. Organiseeris Liisa Lokke.

15. oktoobril tähistati valge kepi päeva. Toimus käsitöölaat, tervisemõõtmised ja tervisetoodete tutvustus firmalt Refoce OÜ poolt, avatud oli kohvinurk. Õhtul toimus kontsert. Valge kepi päeva üritustest võttis osa 40 inimest.

15. oktoobril alustas PPÜ Facebookis kampaaniat „Mis on pildil valesti?“, juhtimaks tähelepanu takistustele linnaruumis. Esimesena tõstatati tänavatel ohtlikult pargitud elektriliste tõukerataste probleem. Esimest postitust jagati umbes 1000 inimese poolt ja seda sõnumit nägi Facebooki andmetel üle 200 tuhande inimese. Kampaania korraldajad Helen Künnap, Andrei Sadovoi ja Artur Räpp.

16. oktoobril andsid Helen Künnap ja Artur Räpp seoses kampaaniaga „Mis on pildil valesti?“ intervjuusid järgmistele väljaannetele: Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaal, Postimees, eestikeelne ja venekeelne Aktuaalne Kaamera.

16. oktoobril tehti Purpuri laos elektripaigaldise kontroll ja korrastus, mis sisaldas ka 6 uue valgusti paigaldust koos uue juhtmestiku, elektrikilbi, lüliti ja kahe 2se pistikupesa paigaldusega. Tööd teostas MP-Projekt OÜ summas 1122,60 eurot. Organiseeris Liisa Lokke.

17. oktoobril toimus projekti „PPÜ liikmete laste vaba aja sisustamine“ raames veepildi maalimine ühingu liikmete lastele. Osales 12 last.

17. oktoobril toimus lauluklubi järjekorranumbriga 100, kus osalejaid oli 19. Korraldas Kaia Nõlvak.

18. oktoobril toimus ühingu liikmetele ja nende saatjatele giidiga ekskursioon Meremuuseumis-renoveeritud Paksu Margareeta linnamüüri tornis. Üritusest võttis osa 10 PPÜ liiget ja nende saatjat -pereliiget. Korraldas Kert Küla.

24. oktoobril registreeris Andrei Sadovoi ühingu annetustalgute nimekirja. Koordineeris Helen Künnap.

26. oktoobril koostasid ja edastasid Janne Jerva ja Liisa Lokke PPÜ maja kanalisatsiooni ja vundamendi soojustamise rahataotluse Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioonile.

27. oktoobril korraldas Sotsiaalkindlustusamet hangitava teenuse ja hankes seatud tingimuste tutvustamiseks infopäeva seoses hankega „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2021 Sotsiaalkindlustusametile“. Osales Liisa Lokke.

29. oktoobril esitas Ulrika Tint Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile projekti seoses PPÜ liikmete laste jõuluürituse korraldamisega.

29. oktoobril käisid Helen Künnap ja Indrek Kaljumäe elektriliste tõukerataste brändi Tuul korraldatud tõukeratta parkimise õppevideo filmimisel.

30. oktoobril esitas PPÜ Kodanikuühiskonna sihtkapitali (KÜSK) projekti järelaruande (2 aasta möödumisel projekti lõpust). Koostas Helen Künnap.

31. oktoobril edastas Janne Jerva sotsiaalministeeriumile PPÜ 2021 tegevusprojekti.

31. oktoobril käisid ühingu liikmed Estonia kontsertsaalis Eesti Puhkpillimuusika Ühingu aastakontserdil, millega tähistati ka ühingu puhkpilliorkestri dirigendi Vello Loogna 80. juubelit.

ARTIKLI LÕPP.

Kampaania Facebookis „Mis on pildil valesti?“

Tekst: Artur Räpp

Valge kepi päev on ellu kutsutud, et juhtida ühiskonna tähelepanu nägemispuudega inimestele, nende tegemistele, vajadustele ja probleemidele. 2020. aastal otsustas Põhja-Eesti Pimedate Ühing, et kasutame oma info levitamiseks internetikanaleid, täpsemalt Facebooki ning teemaks, mille tõstatasime, valisime tänavate ligipääsetavuse ja turvalisuse. Keset teed vaikselt varitsevad liiklusmärgi postid, põiki üle tee pargitud e-tõukerattad, bussid, mis Tallinnas ikka veel oma numbrit ei ütle ja muud sellist. Nii mõeldud, nii tehtud. Kampaania nimeks sai „Mis on pildil valesti?“. Valmistati ette hulk pilte, kus midagi oli valesti või lausa ohtlik.

Esimesena avaldati Facebookis foto kolmest põiki üle tee pargitud elektrilisest tõukerattast, lühidalt e-tõuksist, mis varitsesid kesklinna kitsal tänaval inimest, kes teda ei märka, et ta siis jalust maha rabada. See postitus läks kuumaks, seda jagati tuhandeid kordi ja Facebooki andmetel jõudis see rohkem kui 200 tuhande inimeseni. See on väga suur arv, väga suur. On päris kindel, et nii laialdase kampaania tulemusel jääb mõni e-tõuks valesti parkimata.

Edasi postitati pilte keset teed paigutatud liiklusmärgipostidest ja liikluse piiramiseks mõeldud hallidest tuvidest sama halli tee taustal, lillekastidest ja teistest linnas varitsevatest ohtudest, mis oleks tegelikult kergesti parandatavad. Kui sul pole nägemist, siis pole sul ka hambaid vaja, eks. Samuti pilte kitsale kõnniteele paigutatud reklaamtahvlitest. Oma numbrit mitteütlevatest bussidest tehti lausa video, kuidas sa muidu vaikimist demonstreerid kui häälega. Et asi oleks vaikimisega ikka päris selge, oli vaikiva bussi video pilt üleni must.

Kampaania meeskond: Helen Künnap, Andrei Sadovoi, kampaania kaks peategijat. Lisaks Indrek Kaljumäe, fotomodell, ja Artur Räpp.

Kampaania „Mis on pildil valesti“ fotode kirjeldused

TekstHelen Künnap

Sari E-Tõuksid

Esimene foto. Fotol lai vaade tänavale, millel risti-rästi kolm tõukeratast. Foto alumises ääres näha käed ja valge kepp. Fotol tekst: Mis on pildil valesti??

Teine foto. Sama vaade, , aga tõukerataste ümber on tõmmatud punased jooned.

Kolmas foto. Sama foto ähmastatult. Fotol stiliseeritud valge kepiga inimese kujutis ja PPÜ logo ning tekstid: See, et Sina enda ümber vaegnägijaid ei märka, ei tähenda seda, et nad kodust ei välju.

PALUN JÄTA TÕUKERATAS TEE ÄÄRDE!

Ligipääsetav linnaruum kõigile!

Sari Prügikast

Esimene foto. Fotol vaade tänavale, esiplaanil on post, mille küljes inimese keha kõrgusel prügikastid. Eemal reklaam, mis on ülevalt laiem kui alt. Foto alumises ääres näha käed ja valge kepp. Fotol tekst: Mis on pildil valesti?

Teine foto. Sama vaade, aga prügikasti ja reklaami ümber on tõmmatud punased jooned.

Kolmas foto. Sama foto ähmastatult, fotol stiliseeritud valge kepiga inimese kujutis ja PPÜ logo ning tekstid: See, et Sina ei märka enda ümber nägemispuudega inimesi, ei tähenda seda, et nad kodust ei välju.

MEIE KÕIGI TURVALINE LINN!

Ligipääsetav linnaruum kõigile!

Sari Reklaamsilt

Esimene foto. Fotol vaade Tallinna vanalinna tänavale. Otse ees maas liigutatav reklaamtahvel thai restaurant nok nok ja lõunapakkumised. Foto alumises ääres näha käed ja valge kepp. Fotoltekst : Mis on pildil valesti?

Teine foto. Sama foto, aga reklaamtahvli ümber on tõmmatud punane joon.

Kolmas foto. Sama foto hägustatult, fotol stiliseeritud valge kepiga inimese kujutis ja PPÜ logo ning tekstid: See, et Sina ei märka enda ümber nägemispuudega inimesi, ei tähenda seda, et nad kodust ei välju.

MÄRKA NÄGEMISPUUDEGA INIMESI ENDA ÜMBER!

Ligipääsetav linnaruum kõigile!

Sari Harju üksik tuvi

Esimene foto. Fotol lai vaade Tallinna vanalinna tänavale ja otse ees hall tuvikujuline tõkiskivi, eemal liiguvad inimesed ja auto sõiduteel. Foto alumises ääres näha käed ja valge kepp. Fotol tekst: Mis on pildil valesti?

Teine foto. Sama foto, aga tõkiskivi ümber on tõmmatud punane joon.

Kolmas foto. Sama foto hägustatult, fotol stiliseeritud inimeste (käevangus kõndivad mees ja naine, kujutis, viimasel valge kepp ja mustad prillid) ja PPÜ logo ning tekstid: See, et Sina ei märka enda ümber nägemispuudega inimesi, ei tähenda seda, et nad kodust ei välju. OHTLIK TURVAJA!

Ligipääsetav linnaruum kõigile!

Sari Hobujaama tuvi 

Esimene foto. Fotol vaade tänavale ja otse ees tuvikujuline tõkiskivi, täpselt selle taga jalakäijate teeületuskoht, millel liiguvad inimesed. Foto alumises ääres näha käed ja valge kepp. Fotol tekst: Mis on pildil valesti?

Teine foto. Sama foto, aga tõkiskivi ümber on tõmmatud punane joon.

Kolmas foto. Sama foto ähmastatult, fotol stiliseeritud inimeste, käevangus kõndivad mees ja naine, kujutis, viimasel valge kepp ja mustad prillid, ja PPÜ logo ning tekstid: See, et Sina ei märka enda ümber nägemispuudega inimesi, ei tähenda seda, et nad kodust ei välju. OHTLIK TURVAJA!

Ligipääsetav linnaruum kõigile!

Sari Balti Jaama lillekast

Esimene foto. Fotol vaade tänavale ja otse ees hallist betoonist lillekast, täpselt selle taga jalakäijate teeületuskoht. Natukene viltu kasti kõrvale on lubavat foorituld ootama mahutanud lapsevankriga naine. Foto alumises ääres näha käed ja valge kepp. Fotol tekst: Mis on pildil valesti?

Teine foto. Sama foto, aga lillekasti ümber on tõmmatud punane joon.

Kolmas foto. Sama foto hägustatult, fotol stiliseeritud juhtkoeraga liikuvate inimeste kujutis ja PPÜ logo ning tekstid: See, et Sina ei märka enda ümber nägemispuudega inimesi, ei tähenda seda, et nad kodust ei välju. OHVREID OOTAV ILU!

Ligipääsetav linnaruum kõigile!

Sari Jalgratas

Esimene foto. Fotol vaade Tallinna vanalinna tänavale, kus paiknevad tuvikujulised tõkiskivid, betoonis tõkispostid ning nende vahel peenikese posti külge kinnitatud jalgratas. Foto alumises ääres näha käed ja valge kepp. Fotol tekst: Mis on pildil valesti?

Teine foto. Sama foto, aga tõkiskivide, -postide ja peenikese posti ümber on tõmmatud punased jooned.

Kolmas foto. Sama foto hägustatult, fotol stiliseeritud juhtkoeraga liikuvate inimeste kujutis ja PPÜ logo ning tekstid: See, et Sina ei märka enda ümber nägemispuudega inimesi, ei tähenda seda, et nad kodust ei välju. ÄRA PARGI OMA SÕIDUVAHENDIT KESET TEED!

Ligipääsetav linnaruum kõigile!

Sari Post

Esimene foto. Fotol vaade tänavale - kõnnitee ja autotee. Otse ees, umbes meetri kaugusel tee servast on peenike liiklusmärkide post. Fotol alumises ääres näha käed ja valge kepp. Fotol tekst: Mis on pildil valesti?

Teine foto. Sama foto, aga posti ümber on tõmmatud punane joon.

Kolmas foto. Sama foto hägustatult, fotol stiliseeritud valge kepiga inimeste kujutis ja PPÜ logo ning tekstid: See, et Sina ei märka enda ümber nägemispuudega inimesi, ei tähenda seda, et nad kodust ei välju. AUTODE MÄRK KESET INIMESTE KÕNNITEED!

Ligipääsetav linnaruum kõigile!

ARTIKLI LÕPP.

Arvo Pärdi Keskuses

Ühel sügisesel hommikul sõitis paarkümmend nägemispuudega inimest Laulasmaale. Ei, Mitte sealsesse SPA-sse end lõõgastama, vaid tutvuma Arvo Pärdi keskusega. Külastus toimus Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse algatusel.

Giid Karin Kopra oli lahkelt nõus ka „Kuukiire „ kuulajatele, kes ise kohal ei käinud, Arvo Pärdist ja keskusest rääkima.

Intervjuuküsimused Jaanus Riimets.

Kas saab mõne lausega seletada Arvo Pärdi erilist osa maailma muusikas? Miks konkreetselt on see eriline?

Pärdi muusikakuulajana tooksin kõigepealt välja selle erilised omadused, mida minu meelest suures osas tänapäeva muusikas, aga ka meie igapäevaelus napib. Need on vaikus, rahu, tõsidus, ilu, puhtus, armastus, lootus. Paljud inimesed, olenemata rahvusest, vanusest, usutunnistusest või selle puudumisest on kirjeldanud, et tunnevad Pärdi muusikat kuulates mingit erilist pühaduse tunnet.
Kui aga läheneda tehnilisest vaatenurgast, siis teeb Arvo Pärdi muusika eriliseks täiesti unikaalne komponeerimistehnika - tintinnabuli (ld „kelluke“) – mille helilooja leiutas 1976. aastal ja mida ta ainsana terves maailmas kasutab. Tintinnabuli-muusikas leidub rohkelt heliridasid ja kolmkõlasid – muusika kõige algsemaid elemente, samuti pause – vaikushetki ning väga sageli põhinevad Pärdi teosed vanadele pühadele tekstidele. Olulist rolli mängivad reeglid, isegi matemaatilised valemid, kuidas helisid omavahel seostada. Muusikaajaloos leidub vähe neid heliloojaid, kes kirjutavad muusikat enda leiutatud tehnikas, seega võib julgelt öelda, et Arvo Pärt on mõjutanud 20. sajandi muusikaloo kulgu.
Kuigi see stiil tundub esmapilgul lihtne, on seda peaaegu võimatu jäljendada, sest lisaks nootidele muudab selle muusika eriliseks ka helilooja isiksus ja tema maailmatunnetus, mida kujundavad õigeusu vaimsus ja idakiriku traditsioonid.

Kas Arvo Pärdi muusika on klassikaline muusika? Kui, siis miks?
Arvo Pärdi muusika on nüüdismuusika, mis peegeldab seda aega, mil meie elame, kuid usun, et tema looming jääb püsima sajandeid. Selles leiavad sügava tähenduse ja väärtuse ka järeltulevad põlved, sest tema muusika tegeleb küsimustega, mis on osa inimeksistentsist ja seetõttu ei kao kunagi. Pärdi muusika teatud ajatuse mõõde tuleb ka meetodist, kuidas helilooja muusikat loob – ta ei lähtu komponeerimisel mööduvatest subjektiivsetest tunnetest, vaid kasutab palju universaalsemaid printsiipe, nagu näiteks matemaatika või lähtumine pühadest tekstidest.
Kas Arvo Pärdi muusika saab muuta inimest paremaks?

Arvan, et igasugusel muusikal või kunstil on võime inimest paremaks muuta, kuid ainult juhul, kui inimene seda ise soovib. Mingil põhjusel vajab järjest rohkem inimesi terves maailmas just Arvo Pärdi muusikat. Võibolla annab see muusika inimesele võimaluse olla vaikselt, vaadata enda sisse, mõelda asjadest, millest muidu mõelda pole aega või tahtmist ning seeläbi kohtuda iseendaga.

Keskusest. Kui suur on külastatavus?
Arvo Pärdi Keskust külastab täpselt paras arv inimesi. Üks põhjus, miks keskus asub Laulasmaal ning mitte mõnes suures linnas on see, et meie juurde tulles peab inimene selleks aega võtma. Siia tulla pole kõige lihtsam ja seetõttu leiavad tee keskusesse just need, kes tõeliselt tulla tahavad. Soovime, et keskus oleks süvenemise, mõtisklemise ja inspireerumise koht – „vaikuse- ja rahuministeerium“ – nagu dirigent Tõnu Kaljuste on tabavalt öelnud.
2019. aastal külastas Arvo Pärdi Keskust 40000 inimest, kuid käesoleval aastal on see arv jäänud umbes 10000 piiresse viirusest tulenevate piirangute tõttu.

Kirjeldage palun ka meie lugejaile veidi keskuse väljanägemist ja struktuuri.

Goethe kuulus ütlus – „arhitektuur on külmunud muusika“ – sobib minu meelest ideaalselt selle hoone kirjelduseks. Raske on ette kujutada hoonet, mis paremini sobiks Arvo Pärdi muusika olemusega, samas sobitudes kenasti ka Laulasmaa männimetsa rüppe.

Maja on ühekordne, vabakujuline, ilma teravate nurkade ja kitsaste pimedate koridorideta. Ümarad-kumerad seinad annavad majale teatud musikaalse voolavuse, dünaamika. Siin on ruumi kammersaali, raamatukogu, töötajate ala, arhiivihoidla, näituseala, lastenurga, filmitoa ja kohviku jaoks, kuid kus iganes te ka ei viibiks, alati võib imetleda metsarohelust.
Hispaania arhitektid Enrique Sobejano ja Fuensanta Nieto on oma projekti aluseks võtnud geomeetrilise kujundi – pentagoni. Nii viis sisehoovi, mis toovad majja valgust, rohelust ja õhulisust, aga ka kammersaal ja vaatetorn on pentatagonikujulised. Naturaalsed materjalid, näiteks tammepuu ja soojad sügismetsatoonid loovad õdusa ja koduse tunde. Keskus on ideaalne töö- aga ka lihtsalt ajaveetmise keskkond.

Kas teie keskuses on ka varem käinud pimedaid inimesi?
Meile on tähtis, et kõik kes keskusesse tulevad, tunneksid, et nad on oodatud. Meil on külas käinud mitmeid erivajadustega gruppe, sealhulgas vaegnägijaid, kes saavad püsinäitusest osa spetsiaalse audiogiidi abil. 2018. aastal külastas aga keskust pime prantsuse raadioajakirjanik Frédéric Grellier, kes teeb saateid Nantes'is asuvale Euradiole.
Lisaks on keskus välja andnud Arvo Pärdi lastelaulude punktkirjas tekstide kogumiku, millest enamik läks kingitusena Tallinna Heleni kooli lastele.

Kuidas inimesed – keskuse külastajate näol – mõistavad Arvo Pärdi muusikas peituvat sõnumit, just kõige sügavamas tähenduses?

Mis on (Pärdi) muusika sügavaim tähendus – see on hea küsimus nii muusikateadlastele, filosoofidele kui muusikaarmastajatele. Muusika tähenduse mõistmine on sageli väga isiklik ja individuaalne. Millegipärast arvan, et muusikat pole võimalik valesti mõista, küll aga on muusikat, mis meid mingil põhjusel rohkem kõnetab ja sellist, mis meist kaugele jääb.
Arvan, et kui püüda ennast hoida võimalikult avatuna, siis pääseb muusikale kergemini ligi. Teadmised ja kuulamiskogemus tulevad samuti kasuks.
Arvo Pärdi muusika mõistmiseks on hea tunda ka Arvo Pärdi mõttemaailma. Selleks annab võimaluse keskuse püsinäitus, mis koosneb hoolega valitud ülestähendustest Arvo Pärdi muusikapäevikutest. Nii need mõtteterad kui ka keskuse sisehoovis asuv väikene ortodoksi stiilis kabel võiksid olla üheks võtmeks Pärdi muusika olemuse mõistmiseks.
Oleme kõik eluaegsed õppijad ja uute mõistmisteni jõudmine toimub sammhaaval. Need, kes on keskust külastanud, on juba mõned sammud astunud.

ARTIKLI LÕPP.

Teenused rehabiliteerimiskeskusest

Palju on küsitud Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse teenuste kohta, sest juhtumikorraldajad ei oska neid alati lahti seletada.

Janne Jerva selgitab lühidalt, milliseid teenuseid saab Tööalase ja psühho-sotsiaalse rehabilitatsiooni kaudu NIRKist.

Nii Töötukassa kui ka sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni puhul koostatakse teenusele tulijale eelkõige rehabilitatsiooni tegevuskava, mida täidetakse Töötukassa klientide puhul tavaliselt 1 aasta ja Sotsiaalkindlustusameti klientide puhul 2 aastat.

Teenuseid osutame nii eesti kui ka vene keeles.

Tegevuskavas kajastuvad vajaduspõhiselt järgmised teenused:

Sotsiaaltöötaja teenus: tegevuskava koostamine ja täitmise jälgimine, sotsiaalnõustamine individuaalselt ja grupitööna. Käsitletakse np.

Inimestele olemasolevaid teenuseid, toetusi ja vabaajaveetmise võimalusi ning nõustatakse, kuidas vajalikke teenuseid saada.

Eripedagoogi teenus: individuaaltööna valge kepi kasutamise ja marsruudiõpetus, punktkirjaõpetus, arvuti kasutamine suurendus- või ekraanilugemisprogrammi toel, , toimetulekualane nõustamine, abivahendite tutvustus, kasutamise õpetus, kodu ja töökoha kohandamine.

Grupitööna liikumisõpetus grupis: saatjaga ja valge kepiga liikumine siseruumides ja väliskeskkonnas. Erinevatel tasapindadel liikumine k.a loodusradadel ja lühimatkadel. Arvutikirja kümnesõrme õpetus (eelduseks arvutiõppesse suundumisel), käeliste oskuste ja silma-käe koostöö arendamine erinevate käsitööliikide õppimise ja keraamiliste esemete valmistamise kaudu. Praktiline kutsenõustamise kursus (2 päeva 16h.) massööri eriala õppida soovijatele.

Füsioterapeudi individuaaltöö: kliendi füüsilise seisundi hindamine, tasakaalu ja koordinatsiooni , liigese liikuvuse ja lihaspinge hindamine.

Kodukava koostamine ja harjutuste õppimine.

Füsioterapeudi grupitöö: Vesivõimlemine basseinis füsioterapeudi juhendamisel, ujumine.

Kogemusnõustaja teenus individuaaltööna: toimetulekualane nõustamine, liikumine siseruumides ja väliskeskkonnas erinevaid abivahendeid kasutades, abivahendite tutvustus ja valiku nõustamine, arvuti suurendus- ja ekraanilugemisprogrammi kasutamise õpetamine, psühholoogilise kriisi vähendamine. Individuaalne lähenemine toimetulekuvõimalustele.

Grupitööna loengud ja grupiõpe toimetulekut toetavatest oskustest, teenustest, abivahenditest jms.

Psühholoogi teenus: individuaalne nõustamine ja grupitöö nägemispuudest tingitud psühholoogiliste probleemidega toime tulemiseks.

Lisaks sellele korraldame suvel (tavaliselt mere ääres Jursul) -päevase kohanemiskursuse, kus on võimalik osaleda erinevates tegevustes ning kasutada eeltoodud spetsialistide teenuseid.

NIRK teenustele saab tulla Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti kaudu taotledes selleks suunamiskirja

Suunamiskirja olemasolul helistage telefonil 55 75 310 Janne Jerva ja teid registreeritakse teenustele.

Sama kontakti kaudu saab ka täpsemat informatsiooni NIRK teenustest ja taotlemise võimalustest.

Janne Jerva

Telefon: 55 75 310

ARTIKLI LÕPP.

Räägime üheskoos luulest

Tekst: Jaanus Riimets

 Selle aasta suvel, kui kurikuulus viirus korraks tagaplaanile tõmbus, toimus kaunis Jursu mererannas tore suvelaager. Oli tuulekest, päikesekiiri ja toredat melu, nõustamisi, massaaži ja kõike muud, mida seal ikka juba aastaid heinakuu lõpus tehtud on. Ühel ilusal suvisel laagriõhtul sai laua taga istuvate inimeste ühisel jõul alguse üritus, mis võiks traditsiooniks muutuda. See üritus kujunes omamoodi jätkuks eelmisel aastal algatatud luulekonkursile. Kogunesime õhtutunnil kuulama luulet ja arutlema selle üle, mis on luule ja mida see võiks meie hingele anda. Kohapeal olnutele lisaks osalesid mõned inimesed ka Skype teel, sest on ju tänapäeval kõik sellised variandid võimalikud. Netiühendus toimib isegi Jursu laadses kõrvalises metsa- ja merekohas.

Kuulasime Victor Readerist Eesti Pimedate Raamatukogus hiljuti salvestatud valimikust „Eesti tunne“ mõnda luuletust ning osad lugesid peast mõnd oma lemmikluuletust. Loodetavasti jäi inimestele sealt midagi hinge ja otsustasime sarnaste luuleüritustega edaspidigi jätkata.

Kogunesimegi 1.septembril oma kodudes arvutite juurde, et rääkida Ernst Ennost, Läänemaa tuntuimast luuletajast. Meiega oli lahkesti nõus ühinema lavastaja Priit Põldma, kes lavastab Saueaugu teatritalus lavastust, mis on pühendatud just „Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad“ autorile. Loodetavasti on tuleval suvel meist mõnel võimalik seda etendust uue suvelaagri ajal ka vaatama minna.

Sügise jooksul on Skype vahendusel kogunetud luuletustest rääkima veel kahel korral. Neil kordadel on räägitud Sergei Jesseninist ja Juhan Viidingust. Mõlemad olid oma rahvastele erilised luuletajad ja väga raskete eludega.

Kahjuks on luuleõhtutest osavõtjate hulk kord-korralt vähenenud. Ehk kutsub käesolev lugu järgmisel korral rohkem luulehuvilisi kohale tulema. Koguneme taas luulet kuulama ja selle üle mõtteid vahetama uuel aastal, kolmapäeval 20. jaanuaril kell seitse õhtul skypes. Räägime Anne Rekkaro raamatust „Mu valuaed“.

Olete kõik oodatud osalema.

ARTIKLI LÕPP.

Erilised jõulud

Tekst: Jaanus Riimets

 Sel aastal on kõik tõepoolest teisiti ja seda kaugeltki mitte heas mõttes. Esimest korda jääb juba väljakuulutatud ühingu jõulupidu Tondi majas ära. Jõulupidu on ikka olnud üks tähtsamaid koosolemisi meie ühingu rahvale ja alati kõige rohkemaarvulise osalejate hulgaga üritus. Sel aastal oleme sel laupäevasel õhtupoolikul aga kusagil mujal, mitte ühingu jõulumeeleoluga täidetud saalis. Enamik meist vist oma kodus, kust meist enamik välja inimeste hulka tahab pääseda. Me ei saa siin aga midagi muuta. Tervis on antud kontekstis kõige olulisem.

 Kuid jõulud tulevad ikka, isegi kui need seisnevad vaid piparkookides ja muudes jõuluroogades ning kaunis jõulumuusikas. Kes teab, kui palju sugulaste kokkusaamisigi sel aastal tuleb või kolivad needki veebi.

Käesolev aasta on üldse olnud üks suur veebi-aasta. Pimedad inimesed pole ehk veel kunagi nii palju arvuti vahendusel koos olnud. Meenutagem kasvõi kord kuus Skype teel toimunud arvutiteemalisi kokkusaamisi eriolukorra perioodist alates. Kui palju need on meid targemaks teinud, sest üheskoos leiab ikka paremaid lahendusi. Eks probleemid arvutiteemal ole meil paljuski sarnased ja koos arutades leiab kergemini paremad lahendused. Ka on erinevatel põlvkondadel nii hea koos olla. Muidu suheldes eelistatakse ehk omavanuseid kaaslasi.

 „Kevade“ Arno jäi Teelet aidates üsna haigeks ja pääses koolimajja alles jõuluajaks. Harjutati kauneid jõululaule, mida me praegusajalgi kuulame. Mina ise näiteks netiraadio.ee-st, kus on lausa eraldi jaam jõululauludega. Laulud küll korduvad, sest paljukest neid eestikeelseid jõululaulude salvestisi siis ikka on, aga siin ei tee kordamine liiga. Kaunis rõõmusõnumiga laul emakeeles muudab hinge soojaks.

Kui veel ka küünal põleb ja mõtted on parematel radadel, siis ei tee hirmujutud, mida tunnist-tundi ja päevast-päeva meedia vahendusel kuuleb, nii suurt hirmu. Elus on ikkagi ka midagi hoopis paremat, vaatamata hetke olukorrale.

Ilusat jõuluaega!

ARTIKLI LÕPP.

Muljeid Tallinna Loomaaia külastusest

Tekst: Kert Küla

Osalesin 27. augustil Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esindajana Tallinna Puuetega Inimeste koja poolt korraldatud suvekoolis, mis toimus sel korral Tallinna Loomaaias.

Ühtlasi tähistas Tallinna Loomaaed 25. augustil aastal 2020 oma tegevuse kaheksakümne esimest aastapäeva. 25. augustil aastal 1939 asutati Tallinna Kesklinnas, praeguse Laagna tee alguses Lubja tänava kandis niinimetatud „väike loomaaed“, mida hakati nimetama Tallinna Loomaaiaks ning mis hiljem kolis praegusse asukohta Veskimetsas.

Meie üritus sai alguse Tallinna Loomaaia läänevärava juurest, Ehitajate tee 150. Sealt algas giidiga ekskursioon. Meid võttis vastu Tallinna Loomaaias töötav giid Christina Regand.

Ekskursioonil oli osalejaid kahekümne ringis, Põhja-Eesti Pimedate Ühingust võtsin üritusest osa mina koos Sven Sandvikuga, kes ühtlasi oli ka minule saatjaks.

Esimesena külastasime alpinaariumi, kus elavad põhiliselt mägikitsed ehk miilud ja muud mägistele piirkondadele omased loomaliigid.

Edasi siirdusime vaatama elevante, ninasarvikuid, hülgeid ning ahve. Loomaaia ringkäigul möödusime ka lõvide, tiigrite, leopardide ja jääkarude puuridest.

Kirjutan mõningaid fakte Loomaaia ekskursioonil kõneldust

Kõigepealt möödusime Ida-sinilammaste aedikust.

IDA-SINILAMMAS ehk IDA-NAHUR

Tiibeti platoo endeem sinilammas asetub oma arengulooliselt kitsede ja lammaste vahele, kuna omab mõlema perekonna jaoks olulisi tunnuseid. Näiteks on Ida-Sinilamba isaslooma sarve pikkus kuni 65 sentimeetrit.

Himaalajas, Tiibetis ning teistes Sise-Aasia mägipiirkondades elavad nahurid jäävad tänu karvastiku sinakashallile värvusele kesiste varjumisvõimalustega kivisel maastikul suhteliselt märkamatuks.

Ohtu haistes tarduvad nad paigale, põgenedes alles reaalse ohu korral ligipääsmatutele kaljudele. Ida-sinilammast on võimalik kohata Hiinas ja Mongoolias, liigi arvukus maailmas on ligikaudu kakskümmend tuhat isendit. Nad asustavad avatud nõlvu 2500–6500 meetri kõrgusel paiknevail kiltmail. Talveajal orgudes suuri, mõnikord mitmesajapealisi karju moodustavad nahurid on kahjuks salaküttide jaoks kerge saak. Neid kütitakse põhiliselt naha ja liha pärast.

Arvukust vähendabki peamiselt ohjeldamatu salaküttimine.

Aafrika savannielevant kuulub Elevantlaste sugukonda. Ta on tänapäeva suurim maismaaloom: vana isaelevandi kehakaal võib ulatuda isegi 7,5 tonnini, õlakõrgus üle 4 meetri, vastsündinud aafrikaelevandi poegki kaalub ligi 100 kilogrammi. Aafrika elevandid moodustavad üheksa kuni kahekümne liikmelisi karju, kuhu kuuluvad emased, pojad ja noored isased isendid. Karja juhiks on kõige kogenum ja aktiivsem täiskasvanud emaelevant. Täiskasvanud isaelevandid elavad enamasti omaette.

Elevant vajab umbes 150 kilogrammi taimset toitu ja 190 liitrit vett päevas. Elevantidel on avastatud võime suhelda infraheli abil kuni 12 kilomeetri kauguselt. Samuti tajuvad nad maapinna vibratsiooni ja seismilisi laineid.

Kontrollimatu jahi tulemusena, mida peeti elevandiluu hankimiseks, sattusid aafrika elevandid kahekümnenda sajandi keskel hävimisohtu.

Olles mures elevantide ja teiste haruldaste loomaliikide pärast, sõlmisid mitmed riigid ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni – CITES. CITESi logo kujutab tinglikult

Elevanti. Tallinna loomaaias elavad elevandid on sündinud Krügeri Rahvuspargis Lõuna-Aafrika Vabariigis, eeldatavasti aastatel 1982 - 1983. Ühe Hollandi firma vahendusel rahvuspargist püütud elevandipoegi peeti algul kohalikus aklimatisatsioonikeskuses, et harjutada neid inimeste ja tehistingimustega. Seal õppisid nad lihtsamaid

käsklusi ja said endale ka nimed: Carl, Fien ja Draay. Peagi viidi elevandipojad Hollandisse ning sealt edasi 1985. aasta suvel Bresti kaudu Tallinna loomaaeda.

Tollal olid nad vaid poolteise meetri kõrgused ja elasid esialgu soojalembeliste sõraliste rekonstrueeritud maja ruumides. 1989. aastal kõndisid nad oma dresseerijate saatel äsjavalminud elevandimajja.

Hallhüljes on Läänemere kolmest hülgeliigist suurim ning ta kuulub hülglaste sugukonda. Vanad isasloomad kaaluvad kuni 300 kilogrammi ning nad on kuni 3 meetrit pikad. Hallhülge liigile iseloomulikuks tunnuseks on pikk, isastel pisut kongus koon. Sageli kohtab ka peaaegu musti või kollakaspruune isendeid. Emasloomad on väiksemad ja kõhupoolelt heledamad. Toiduks on hallhülgel kalad, vähid ja limused, kes harilikult tervelt alla kugistatakse.

Hallhülge levila koosneb kolmest asurkonnast: Lääne-Atlandi, Ida-Atlandi ja Läänemere asurkond. Läänemeres kohtab neid kõige enam mere kesk- ja põhjaosas. Hallhülged võtavad ette pikki rändeid üle kogu Läänemere, kuid kevad-talvel naasevad tagasi kindlatesse sigimispiirkondadesse.

Oma ringkäigul möödusime ka ahvide ja ninasarvikute puuridest.

Eriti muljetavaldav oli asjaolu, et nii gorillad, šimpansid kui jaapani makaagid oskavad näiteks kätega plastmassist veepudelikorki lahti keerata või kivi haamrina kasutades pähklite kesti purustada, lego-klotsidest väikeseid torne ehitada JNE. Teadsin sellest ka varem ETV-s laupäeviti näidatavatest loodusfilmidest.

Meie ekskursiooni läbi viinud giidi väitel on niisuguseid katseid sooritatud ka Tallinna Loomaaias elavate ahvidega; näiteks sealsete jaapani makaakidega.

Loomaaedadel on ka oluline roll loodushoius. Näiteks leidub maailma loomaaedades-loomaparkides mitmeid loomaliike, kes oleksid looduses välja surnud või on nende arvukus väike. Näiteks on Tallinna Loomaaed koduks teravmokk-ninasarvikule, kelle arvukus on jäänud väikeseks salaküttimise tõttu, sama probleem on ka elevantidega, keda kütitakse eelkõige elevandiluu pärast.

Hiina rahvameditsiini väitel on ninasarviku sarv kõikide ravimite hulgas imetegija. Traditsioonilise Aasia meditsiini austajad usuvad, et ninasarviku sarvest valmistatud pulber ravib enamvähem kõiki haigusi, peavaludest vähkkasvajateni. Ninasarviku sarv koosneb sarvainest ehk keratiinist, nagu ka karvad, juuksed, küüned, küünised, sõrad ja kabjad.

Teadusuuringud ei ole andnud vähimatki kinnitust ninasarvikusarve väidetavatele raviomadustele, ometigi uskumus püsib, nõudlus mustal turul on suur ja ninasarvikuid hävitatakse.

Pistodad, mis on araabia maades rikkuse sümboliteks, vajavad ka väärilist käepidet. Seetõttu tehakse need kallihinnalisest ja eriti haruldasest materjalist- ninasarviku sarvest.

Mida haruldasemad on ninasarvikud, seda kõrgemaks tõuseb sarve hind mustal turul. Kõrge hind paneb omakorda salakütte aktiivsemalt tegutsema. Näiteks aastal 2016 langes salaküttide ohvriks 1054 teravmokk- ja laimokk-ninasarvikut.

Tegelikult on ninasarvikutel, elevantidel ja teistel rohusööjatel loomadel maailma ökosüsteemis tähtis roll ning neid tuleb kindlasti kaitsta. Ninasarvikud ja elevandid söövad Aafrika savannide-rohumaade taimkatet, piirates nii liigset võsastumist, lisaks väetab nende sõnnik maapinda ning nad levitavad väljaheitega taimede seemneid, aidates kaasa Aafrika taimestiku üldise liigirikkuse suurendamisele. Taimed omakorda on toiduks antiloopidele, sebradele ja muudele taimtoidulistele loomadele. Need aga omakorda toiduks lõvidele, tiigritele ja teistele kiskjatele.

Looduses on igal loomaliigil kindel roll ning inimene ei tohi ökoloogilist tasakaalu liigselt rikkuda.

Iga inimene saab ninasarvike ja elevantide kaitseks ühtteist ära teha, näiteks mitte ostes reisides ninasarviku sarvest või elevandiluust valmistatud ehteid-suveniire ning turgudelt kahtlaseid ravimeid.

Pärast lõunasööki pidi toimuma Tallinna Loomaaia uues Keskkonnahariduskeskuse hoones (Loomaaia läänevärava juures) loomade käitumise teemaline loeng, kuid nimetatud loengu asemel vaatasime Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuse saalis filmi lõvibraididest.

Lühidalt öeldes seisnes nähtud filmi sisu selles, et üks lõvipoeg jäi ilmselt toiduotsingul edasi rändavast lõvikarjast maha. Noor lõvi jõudis filmi jooksul mitmeid kordi varjuda salaküttide eest, püüdis iseseisvalt toiduks esimesed sebrad, knuud ja antiloobid.

Lõpuks jõudis lõvi siiski tagasi oma vanemate juurde ning ühines taasleitud karjaga.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et meil oli tore ja meeldejääv suvepäev Tallinna Loomaaias. Tallinna Loomaaed väärib kindlasti külastamist.

ARTIKLI LÕPP.

Nüüdsest saavad Tallinna vanalinna ilu kogeda ka nägemispuudega inimesed

PRESSITEADE

03. detsember 2020

 UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn oma iidsuses ja uudsuses on olnud aastaid meie kultuuri osa. Eesti Ajaloomuuseum, Arhitektuurimuuseum ja Vabamu panid oma jõud kokku ning valmistasid 12 ajaloolise hoone ja paiga kombatavad pildid ja kirjeldused. Luues nii nägemispuudega inimestele võrdselt teistega võimaluse kogeda majesteetlikku raekoda, 600-aasta vanust Suurgildi hoonet, Vabadussõja võidusammast ning veel mitut teist märgilist mälupaika ja hoonet vanalinnas.

Vabamu programmijuht Aive Peil: “Igal Tallinna vanalinna hoonel on oma pikk ja kõnekas ajalugu, kus leidub põnevaid detaile nii kaugemast kui värskemast minevikust. Vanalinn tõmbab igal aastal tuhandeid turiste ja suurem osa eestlasi on vanalinna külastanud, ent nägemispuudega inimesed pole saanud vanalinna ilu näha ja mõista, arhitektuur jääb nende pilguulatusest välja ning ega ligipääski on seal nende jaoks keeruline.”

Uute ekskursioonidega vähendatakse seda puudujääki. 

Kolme muuseumi koostöös pandi kokku kaks ekskursiooni. Esimene neist tutvustab Tallinna keskaegseid hooneid koos uusaegse pärli – Mustpeade majaga. Teine ekskursioon kulgeb aga vanalinna lähiajaloo radadel, kus tutvustatakse keskaegse arhitektuuriga kõrvuti paiknevat stalinistlikku kino Sõprust, funktsionalistlikku kunstihoonet ning Harju tänava ajalukku kadunud hooneid.

Visuaalse kuuldavaks tegemine, kirjeldustõlge, ja kombitavate piltide valmistamine on meeskonnatöö, kus nägijad ja pimedad pingutavad koos, et nähtav oleks mõistetav ka sõnadega, seda isegi siis, kui inimesel pole aimugi, milline näeb välja ärkel või kuidas selgitada fassaadil olevat teravnurkset detaili.

“Nägemispuudega inimestele nähtava kätte toomine on aeganõudev töö. Oluline on nii hoonete kõnetav eksterjöör, kui ka paikade ligipääsetavus, samuti vahemaa, mida ekskursioonide käigus läbitakse. Kirjelduste ja reljeefsete piltide ettevalmistamine algas suvel ning novembris toimus kaks väiksemat ekskursiooni,” lisas Peil.

Priit Kasepalu, Eesti Pimedate Liidu juhatuse aseesimees käis ekskursioone testimas ning andis oma hinnangu: „Need olid toredad ekskursioonid. Kunagi olin vaegnägijana Sõpruse kino näinud, aga nende bareljeefide vaatamiseks jäi minu nägemisest väheseks ja keegi neid mulle toona ei kirjeldanud ka. Nüüd, kui neile olid lisatud kirjeldustõlked, sain neist lõpuks aru.” 

Projekti käigus valminud ekskursioone saab tellida aprillist - septembrini.

Ekskursioonid panid kokku ja kirjeldustõlked koostasid Aive Peil, Liisi Selg, Artur Räpp, Kai Kunder, Kadi Kriit. Taktiilsed plaanid valmistas MTÜ Kakora.

Projekti rahastas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium kultuuripärandi valdkonna arendustegevuse toetuse kaudu.

Lisainfo:

Aive Peil

programmijuht

aive@vabamu.ee

+372 56 699 700

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu 

ARTIKLI LÕPP.

Õnnitleme novembri- ja detsembrikuu juubilare

Põhja-Eesti Pimedate Ühing soovib õnne tervist ja jätkuvat elurõõmu kõigile oma novembri- ja detsembrikuu juubilaridele.

November:

*Heljo Loodus 90

*Tašmamat Mirzomatov 70

*Boriss Hmelevski 70

*Aiki Haug 70

*Aleksandr Arefjev 65

*Irina Kalabina 65

*Maire Ilves 60

*Janne Jerva 55

*Katrin Margus 55

*Evelin Rohtla 35

*Siim Puidet 30

*Elisabeth Egel 20

Detsember:

*Agnes Rauk 75

*Õilme Mehide 75

*Anna Melekhova 45

*Tarmo Ilves 45

Palju õnne kõigile!

ARTIKLI LÕPP.

Anekdoodid

Vestlus Venemaa väikelinnas:

“Mis lehe sa siis selleks aastaks tellisid?”

“Ei mingeid lehti enam. Ma lasin endale interneti sisse panna!”

“Ah nii? Ja tualetis hakkad siis modemiga käima?!”

*

“Klient helistab internetiteenuse pakkujale: “Kas te saaksite nii teha, et mul kell 00:00 – 09:00 internetti ei oleks?”

 “Tahate magada?”

“Just!”

*

Üks arvutifriik räägib teisele: “Mulle on öeldud, et oma kassi nime kasutamine arvuti lukustusparoolina on halb toon ega sobi kokku arvutikasutaja eetikaga. Aga ma ei vahetaks seda millegi muu vastu! Ma olen selle nimega lihtsalt harjunud. See nimi on ju nii ilus yol934ggU.”

*

Kaks sõpra väljuvad kinost. Üks ütleb: “Kõik räägivad, see film on lollidele, aga mulle meeldis.”

*

Üks tunnustatud kultuuritegelane keeldub riikliku aastapreemiat vastu võtmast. Kolleegid ja tuttavad on imestunud ja küsivad, miks ta seda

tegi.

“See on päästerõngas, mis visatakse uppujale sel hetkel, kui ta on kaldale jõudnud,” vastab kultuuritegelane.

*

Juku isale: “Kuule, paps, ema palus, et sa käiksid täna kodus ilma tuhvliteta, ainult sokkide väel.”

“Miks?”

“Ta kaotas nõela ära ja tahab selle üles leida.”

*

Ühes Afganistani maakohas saadab ema poega kooli: “Kui üle miinivälja lähed, ole ettevaatlik – seal on palju hunte.“

*

Vestlevad kaks noort ema: “Minu poeg öösiti ei nuta. Kohe, kui ta nutma hakkab, laulan talle unelaulu ja ta jääb magama.”

“Ma tegin ka niimoodi,” ohkab teine, “aga naabrid ütlesid, et las ta parem nutab!”

*

Maja ühistualetis on kiri: “Ärge loopige prahti WC-potti, kasutage prügikasti!”

Selle all on teine kiri: “Proovisin. prügikast ei mahu potti.”

*

“Jack, miks sa oma trombooni ara müüsid?” küsib sõber.

“Sain juhuslikult teada, et naaber ostis püssi.”

ARTIKLI LÕPP.

Kuulutused

Kuna ühingu liikmete tervis on meie jaoks oluline, siis seoses koroonaviiruse massilise levikuga ühingu jõulupidu sellel aastal ei toimu.

Ringide osas otsustab ringijuhendaja oma juhendatavatega läbirääkimise teel, kas nad teevad praegu tegevuses pausi või jätkavad. Näiteks jätkavad tööd lauatennis , kabe-male ring vähendatud koosseisus, ansambel , samuti toimuvad saalis jätkuvalt jooga treeningud .

 Palun tule ühingu majja vaid juhul, kui oled terve. Et mitte seada ohtu ennast ja teisi, kanna maski. Desinfitseerimisvahendid on kasutamiseks vastuvõturuumis.

Küsimuste korral ja info saamiseks palume helistada telefonidel 6748 945 või 55570848.

Muudatustest Ühingu töös , anname teada täiendavalt.

*

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00-16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44b, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda telefonil: 674 8212.

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

*

Neljapäeviti kell 14:00-16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

Seoses COVID-19 toimub lugejateenindus Eesti Pimedate Raamatukogus kohapeal kontaktivabalt. Tondi 8a asuv laenutuspunkt ei ole neljapäeviti kaks tundi avatud. Raamatukogu töötaja läheb vajadusel neljapäeviti laenutuspunkti, jätab sinna varem tellitud ja võtab kaasa lugejate poolt toodud raamatud. Muudatused kehtivad esialgu 23. detsembrini.

*

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejateenindus (Suur-Sõjamäe 44b) ja Tondi laenutuspunkt (Tondi 8a) on suletud 24.-31. detsembril.

Lugejateenindus toimub taas alates 4. jaanuarist 2021.

Ajakirjandusplaate 31. detsembril välja ei saadeta.

E-Õhtuleht saadetakse lugejatele tagantjärele.

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu, mis sisaldab helisalvestisi ning elektroonilisi teavikuid.

*

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.

Koduleht: www.ppy.ee

Ühingu käesoleva aasta viimane vastuvõtupäev on 22. detsember ning uuel aastal alustatakse liikmete vastuvõttu 5. jaanuaril.

*

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

*

Infolehe toimetus soovib kõigile oma lugejatele kaunist jõuluaega ja meeldejäävat aastavahetust!
Järgmine „Kuukiir“ ilmub jaanuaris, aastal 2021.

ARTIKLI LÕPP.

INFOLEHE LÕPP.