September 2020

“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 7

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Infolehe toimetus:

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58 141 363

E-post: mirjak@hot.ee

Toimetuse liikmed:

* Eduard Borissenko

* Jaanus Riimets

* Vello Vart

Sisukord

  • Suvest sügisesse ja edasi
    Mirja Räpp
  • Juunikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
  • Ühingu esimehest, keda pole ja on ka
    Artur Räpp
  • Ülevaade 13. juunil toimunud ühingu üldkoosolekust
  • Revisjonikomisjoni arvamus PPÜ 2019. aasta majandusaasta aruande kohta
  • Dirigent Vello Loogna juubelikontsert Kullamaal
    Vello Vart
  • Sülvi Sarapuu 65
    Mirja Räpp
  • Infolehe „Kuukiir“ küsimused Sülvi Sarapuule seoses tema juubeliga
    Küsimused Jaanus Riimets
  • Urmas meenutab oma kooliaega
    Kirja pannud Jaanus Riimets
  • Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis räägitust
  • Kuulutused
    ARTIKLI LÕPP.

Suvest sügisesse ja edasi

Mirja Räpp

Peatoimetaja

Suvi on sedapuhku läbi ning aeg oma toimetamised sügise järgi ümber seadistada. Sügise seadistusi sisse lülitades ei tohi aga tänavu unustada, et meie kõrval tegutseb edasi kuri koroonaviirus, tõstes peale suvist aktiivsuse langust taas innukalt pead. Sellega tuleb meil alanud sügisel oma käike ja kohtumisi korraldades kindlasti arvestada. Lisaks sellele, et pakime suveplätud kappi ja võtame kapist sügisjoped välja, tuleks üle vaadata ka oma desinfitseerimisvahendite ja maskide varud. Ja otse loomulikult ei tohi haigusnähtude ilmnemise korral kaasinimeste lähedusse tikkuda, vaid tuleb kenasti koduseinte vahel püsida.

Tegelikult oli meil ju ilus suvi, mis kõigile peale viirusest tingitud eriolukorda marjaks ära kulus. Seoses koroonaviirusega oli paljude kuude vältel häiritud ka meie ühingu tavapärane töökorraldus, seiskunud oli ringide töö ning suuremaid üritusi ei korraldatud. Juunikuus sai siiski maha peetud ühingu korraline üldkoosolek, mille juures üritati järgida nakatumisohu vältimise reegleid. Suve jooksul sai läbi viidud nägemispuudega inimestele suunatud laager Jursul, ära käidud Padise kloostris ja tehtud palju muudki huvitavat. Ringide töö algas juba augustis, sest on teadmata, kaua korooonaviirus inimestel kokku koguneda lubab.

Septembri keskpaigas on näha, et koroonaviirusega nakatunute arv näitab tõusutendentsi. Keegi ei tea, millised on edasised arengud, kuid mõeldes positiivses suunas, on teatud edasisi plaane ikka tehtud. Esialgse kava kohaselt on ühingul sügistalvisel perioodil kavas mõned suurema osalejate hulgaga üritused. Plaanis on 15. oktoobril tähistada rahvusvahelist valge kepi päeva rea üritustega Tondi tänava majas. Täpsema kava leiab käesoleva infolehe kuulutuste rubriigi alt. Viimasel juhatuse koosolekul tehtud otsuse alusel on kavas ka jõulupidu, kuid selle viimase toimumine sõltub hetkeolukorrast. Sama kehtib kõikide kaugemale ette väljakuulutatud ürituste kohta.

Oleme saabunud suvest sügisesse. Kui käitume mõistlikult ja õpime meie võimuses olevaid ettevaatusabinõusid rakendades koroonaviirusega koos toime tulema, saame siit veel kaua ning kaugele edasi minna.

ARTIKLI LÕPP.

Juunikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

Koosolek toimus 16. juunil 2020.

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Janne Jerva, Kert Küla, tegevjuht Liisa Lokke. Skype teel osalesid juhatuse liikmed Artur Räpp, Jaanus Riimets ja Margus Kiin.

Puudusid Kristiina Peetsalu ja Ahti Tomp.

Koosoleku päevakorras oli vaid üks küsimus, planeeritavad üritused PPÜ 100 raames.

Janne Jerva rääkis sellest, et 2022 aasta märtsis saab Põhja-Eesti Pimedate Ühing 100. Peame juba praegu hakkama tegema ettevalmistusi ning läbi mõtlema, missuguseid üritusi ja ettevõtmisi planeerime PPÜ 100 raames.

Juhatus arutas ja otsustas, et PPÜ 100 raames võiksid toimuda üritused nii meie majas, kui ka väljaspool maja.

Majas võiks toimuda avatud uste päev ja kontsert, kus esineksid PPÜ kollektiivid ja solistid ning mõni tuntud ansambel. Majast väljapool aga seminar ja konverents. Seminari teemaks oleks toimetuleku valdkond, teema, mis toetaks konverentsi. Konverentsi teemaks nägemispuudega inimeste organisatsioonide toimetulek ja areng. Rääkida näiteks sellest, mis teenuseid erinevad organisatsioonid pakuvad.

Korraldada tuleks üritusi, mis kõnetaks ka meediat- valge kepi päeva raames orienteerumine linnas, tandemmatk.

Film- saatelõik Panoraami saatesse. Võtta ühendust Balti Filmi ja Meediakooliga, pakkuda võimalust tudengitele teha video või miks mitte dokumentaalfilm.

Terateater- näidend, mis kajastaks pimedate elu läbi erinevate ajastute.

Fotonäitus-mis kajastaks tegemisi ja elu Tondi 8a majas Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi aegadel.

Ajalugu- Aldo Kalsi teostest otsida välja Ühinguga seotud ajalugu. Võtta välja erinevad tsitaadid, mis puudutavad pimedate ühingu tegevust. Otsida informatsiooni pimedate tegevusest esimese Eesti Vabariigi ajal kuni aastani 1940.

ARTIKLI LÕPP.

Ühingu esimehest, keda pole ja on ka

Tekst: Artur Räpp

Käesoleva aasta juuni alguses esitas Kristiina Peetsalu avalduse Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimehe kohalt tagasiastumiseks, põhjuseks tervislik seisund. Juhatus rahuldas tema sooviavalduse ning alates 1. juulist 2020 ei ole Kristiina enam ühingu esimees. Loodame, et ajad paranevad ja Kristiina saab jälle ühingu esimehe kohale asuda – ta panustas meie ühingusse kõik, mis tal anda oli.

Alates 1. juulist on ühing aga veidi kummalises olukorras, ühingul puudub ametlikult valitud esimees. Kahel juhatuse koosolekul, juunis ja augustis, on juhatus üritanud valida uue esimehe, kuid senini edutult, soovijate puudumise tõttu. Nii kummalisel olukorral on üsna lihtne põhjus. Need mitu aktiivsemad juhatuse liiget, keda juhatus näeks heal meelel esimehena, on endale muude töödega juba rakendust leidnud ning Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimehe koht ei taha nende päevaplaani kuidagi ära mahtuda. Nii on, et juba üle kahe kuu pole meie ühingul esimeest. Vajaduse korral rakendatakse põhikirja punkti, mis ütleb, et esimehe äraolekul täidab tema kohuseid aseesimees, kelleks on hetkel Janne Jerva.

Kuid esimehetu olukord ei saa lõpmatuseni kesta. Põhja-Eesti Pimedate Ühingule tuleb esimees valida. Kaks kõige tõenäolisemat lahendust praegusele olukorrale on, et mõni neist, keda juhatus soovib esimeheks, tekitab oma päevaplaani piisava ajaaugu, et see töö sinna ära mahutada, või ühingu töö korraldatakse nii ümber, et esimehele jääb väiksem töökoormus, osa esimehe tööst jaotatakse kas juhatusele või ühingu palgalistele töötajatele. Selle viimasega, töö ümberkorraldamisega ja esimehele seatavate ootuste ümberhindamisega, tegeletaksegi hetkel kõige aktiivsemalt. Võimalusi on veel, mida on kaalutud.

Kui aga peaks juhtuma, et hetke olukord kestab pikalt, kuni kevadise üldkoosolekuni, tuleb päevakorda ka ennetähtaegsed juhatuse valimised. Ma olen siiski üsna kindel, et nii äärmuslike sammudeni asi ei lähe ning veel sel aastal jõutakse toimiva lahenduseni.

ARTIKLI LÕPP.

Ülevaade 13. juunil toimunud ühingu üldkoosolekust

Toimetuse märkus: Ülevaate aluseks on üldkoosoleku protokoll.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek toimus Tondi 8a maja saalis 13. juunil 2020, algusega kell 11:00. Üldkoosolek lõppes kell 13:30.

Koosolekut juhatas Janne Jerva ja protokollis Ulrika Tint.

Üldkoosoleku avas PPÜ esimehe asetäitja Janne Jerva.

Ulrika Tint luges järgnevalt ette koosolekul osalejate ja volitatute nimekirjad

Koosolekul osales 24 hääleõiguslikku liiget ja 3 liiget volituse alusel. Kokku oli üldkoosolekul 27 häält.

Janne Jerva tõstatas küsimuse, keda valida üldkoosoleku juhatajaks ja protokollijaks.

Kokkuleppe alusel valiti üldkoosoleku juhatajaks Janne Jerva ja protokollijaks Ulrika Tint.

Üldkoosoleku töö aluseks kinnitati alljärgnev päevakord:

  1. PPÜ 2019. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
  2. Info liikmetele ja arutelu

Üldkoosoleku esimeseks päevakorrapunktiks oli Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2019. aasta majandusaasta aruande kinnitamine.

Janne Jerva tutvustas tegevusaruannet. Täies mahus tegevusaruandega oli ühingu liikmetel olnud eelnevalt võimalik tutvuda Teade-meililistis või juunikuu infolehes „Kuukiir“.

2019 aastal jätkusid ühingus järgmised teenused: kogemusnõustamine, joogatreeningud, kokanduse töötoad, puhkpilliorkestri ja ansambli proovid, pimedate lauatennise treeningud, keraamikaring, käsitöö töötoad ja kaitstud töö. Kaitstud töö teenusel on 17 inimest. Suurem rahastaja on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. 2019 aastal paigaldasime majja automaatse tuletõrjesüsteemi. Valge kepi päeva läbivaks loosungiks oli 2019 aastal Bussinumbrid nähtavaks ja kuuldavaks. Augusti kuus tulevad liinile bussinumbreid ütlevad bussid.

Õilme Mehide märkis, et ka Harjumaa liinidega on probleemiks nii peatuste ütlemine, kui ka numbrite nähtavus.

Janne Jerva lubas võtta info teadmiseks ja palus see ka protokollida.

Janne Jerva jätkas tegevusaruande ülevaatega. Kahjuks investeerimistoetusi pole võimalik enam kuhugi esitada. Olukord projektitoetustega on väga keeruline. Maja osas on kanalisatsioon esmane, mis tuleks korda saada.

Margus Toom soovis teada, mis probleemid kanalisatsiooniga on?

Janne Jerva selgitas, et probleemiks on, et kanalisatsioon kulgeb läbi teise kinnistu. PPÜ maja kanalisatsioon on täiesti amortiseerunud. Ettevalmistamisel on meie maja piirkonna detailplaneering. Kuna kanalisatsioonitorude reaalne paiknemine ja projektijärgne paiknemine ei kattu, siis ei ole täpselt teada, kuidas kanalisatsioonitorustik täpselt kulgeb. Seetõttu ei oska ka Tallinna Vesi nõustada, kuidas renoveerimistöid planeerida.

Õilme Mehide soovis teada, kas kaitstud töö on ainult tööealistele?

Janne Jerva vastas, et jah, kahjuks on see nii. Kuid kindlasti teeme ettepaneku, et ka vanemaealistel puudega inimestel oleks võimalus tulla kaitstud tööle.

Liisa Lokke tutvustas raamatupidamisaruannet ja revisjonikomisjoni arvamust.

Tiia Tiik soovis teada, kas on rentnikke, kes on Ühingule võlgu?

Janne Jerva vastas, et kaks võlgnikku on, kes on esitatud inkassole.

Õilme Mehide küsis, kas isikliku abistaja teenus (IAT) teenus on mõeldud Tallinna elanikele?

Janne Jerva vastas jaatavalt. Kui on aga abistajat vaja, siis tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Pandi hääletusele: Kinnitada PPÜ 2019. aasta majandusaasta aruanne.

Poolt 26, vastu 0, erapooletud 0

Otsustati:

Kinnitada PPÜ 2019. aasta majandusaasta aruanne.

Üldkoosoleku teise päevakorrapunkti all jagati infot liikmetele ja toimus arutelu.

Ulrika Tint andis ülevaate planeeritavatest üritustest.

Janne Jerva tutvustas rehabilitatsiooni võimalusi.

Infoks, et juulis vahetatakse meie maja uksekoodi.

Kert Küla andis teada, et augustis, septembris on plaanis külastada Meremuuseumi.

Ülo Ojatalu rääkis, et nad on abikaasaga mõlemad eakad inimesed. Epideemia ajal olid nad raskes olukorras, kuna ei olnud kedagi, kes neid aitaks poes käimisel ja muudel asjaajamistel. Samuti oleks vaja abi arvutihooldusel.

Janne Jerva ütles, et mis puudutab selliseid igapäevaseid tegevusi, siis tuleb endast ise märku anda, helistades selleks sotsiaalosakonda või Ühingusse.

Üldkoosoleku päevakord oli sellega ammendatud. Janne Jerva tänas lõpetuseks kõiki osavõtu eest.

ARTIKLI LÕPP.

Revisjonikomisjoni arvamus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolekule 2019. aasta majandusaasta aruande kohta

Oleme revideerinud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (registrikood 80059823), aadress Tondi 8a, Tallinn 11313 (edaspidi "ühing") 31. detsembril 2019. aastal lõppenud majandusaasta kohta koostatud aruannet. Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aruanne sisaldab bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet ning oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muid selgitavaid lisasid. Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esituse eest vastutab ühingu juhatus.

Oleme tutvunud ühingu 2019. aasta üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute protokollide ning raamatupidamisdokumentidega. 22. mail 2020. a. toimunud revideerimisel osales revisjonikomisjoni liige Marina Balanenko. Selgitusi andsid juhatuse liige Kert Küla, tegevjuht Liisa Lokke ja raamatupidaja Mare Leetsar. 17. mail 2020. a. tutvus revisjonikomisjoni liige Priit Kasepalu ühingu tegevusaruandega ja 26. mail 2020. a. koosolekute protokollidega. E-posti teel andis selgitusi tegevjuht Liisa Lokke.

Revideerimise tulemusena tuvastasime järgmist:

1. 2019. aastal toimus 2 üldkoosolekut, osalenuid koos volitatutega 39 ja 31. Üldkoosolekutel kinnitati 2018. aasta majandusaasta aruanne, valiti juhatus ja revisjonikomisjon, muudeti üldkoosoleku reglementi ja ühingu põhikirja, anti luba kuni 120 000 euro ulatuses ühingu maja kanalisatsiooni renoveerimiseks ja sellega seonduvate tööde teostamiseks, kinnitati 2020. aasta tegevuskava ja eelarve ning juhatuse esimehe palga maksimummäär ja ühingu auliikme kandidaat. Juhatuse koosolekuid oli 9. Juhatus on töötanud ühingu tegevuse korraldamisel hoolsalt, teinud rahastusvõimaluste otsimisel kõik endast sõltuva ja pakkunud võimalusi ühingu liikmete omaalgatuse rakendamiseks. Koosolekutel olid pidevalt päevakorras ühingu maja haldamisega ning isikliku abistaja teenuse ja pikaajalise kaitstud töö teenusega seonduvad probleemid. Sõlmiti koostööleping Eesti Pimemassööride Ühinguga, mis reguleerib osapoolte koostöösuhteid Sotsiaalkindlustusameti ja ühingu vahel sõlmitud pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamise lepingu täitmisel. Valmistati ette valge kepi päeva märkimine ja jõulupeo korraldamine. Arutleti, kuidas peaksid juhatuse liikmed suhtlema meedias ühingu kuvandi kujundamisel. Ühingu tegevusele oli oluline põhikirja muutmine. Tunnustamist väärivad muuseumide ja teatrietenduste ühiskülastuste, esmaabikoolituste, aktsiooni "Bussinumbrid nähtavaks ja kuuldavaks!" ning jõulueelse kingilaada korraldamine ja luulekonkursi algatamine. Soovitame avaldada kodulehel ja Facebooki-lehel senisest veelgi enam uudiseid ühingus tehtavast ning tutvustada juhatuse koosolekutel organisatsioonide tegevust, millesse ühing kuulub.

2. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega. Majandustehingud on dokumenteeritud ja kirjendatud raamatupidamisregistrites. Algdokumendid vastavad raamatupidamise seaduse §7 nõuetele.

3. Ühingu rahalisi vahendeid hoitakse üheteistkümnel pangakontol ja sularaha kassas. Seisuga 31.12.2019. a. oli rahalisi vahendeid kokku 179 049 eurot, sh. SWED, SEB ja LHV pankades arvelduskontodel 118 833 eurot, deposiitkontol 58 000 eurot ja kassas 2 216 eurot.

Arvelduskontode saldod on panga väljavõtetega võrreldud, kassas tehtud inventuur.

4. Nõuded bilansis seisuga 31.12.2019

Nõudeid üürnike vastu on kajastatud summas 10 031 eurot, sh. võlad detsembri eest koostatud arvete eest, tasumise tähtajaga jaanuar 2020. a. ja tähtaja ületanud võlad.

5. Kohustised bilansis seisuga 31.12.2019

•        Võlad tarnijatele 4 532 eurot, tasumise tähtaeg jaanuaris 2019. a.

•        Kirjel “Võlad töövõtjatele” summas 41 109 eurot on kajastatud ka kasutamata puhkusereserv koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega 1 698 eurot. Töötasu arvestati 2019. aastal 9 663 eurot (sh. juhatuse liikme tasu 8 221 eurot). Töötasudelt arvestati sotsiaalmaksu 2 680 eurot. Kokku tööjõukulud 12 979 eurot. See summa ei kajasta 2019. aastal sihtfinantseerimise projektide alusel makstud töötasu isiklikele abistajatele summas 165 653 eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 49 608 eurot.

•        Maksuvõlad detsembris väljamakstud tasudelt summas 3 021 eurot on võrreldud Maksu- ja Tolliameti saldoga. Maksude tasumise tähtaeg oli jaanuaris 2020. a.

•        Sihtfinantseerimise jääk põhivarade soetamiseks oli seisuga 31.12.2019. a. 182 844 eurot, sh. Jõulutunnel 157 495 eurot.

6. Tulu ettevõtlusest 2019. aastal 114 256 eurot, sh. üüritulud 106 782 eurot.

7. Kontrolliti raamatupidamisregistrite vastavust koostatud raamatupidamisaruannetega. Lahkuminekuid ei esinenud.

Tulude ja kulude arvestus on kooskõlas Raamatupidamise Toimkonna juhendiga RTJ 14 "Mittetulundusühingud ja sihtasutused".

Seadusest tulenevalt oli aastaaruanne sisestatud elektrooniliselt ja koostatud vastavuses kehtestatud elektroonilise taksonoomia vormidele.

Oleme veendunud, et Põhja-Eesti Pimedate Ühingu majandusaasta aruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt ühingu tegevust 2019. aastal ning finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ja sellel kuupäeval lõppenud aruandeperioodi finantstulemust ning rahavoogusid.

Teeme üldkoosolekule ettepaneku kinnitada 2019. aasta majandusaasta aruanne tulemiga 22 680 eurot ja bilansi mahuga 445 028 eurot.

Tallinn, 4. juuni 2020 a.

Revisjonikomisjoni liikmed: Marina Balanenko

Priit Kasepalu

ARTIKLI LÕPP.

Dirigent Vello Loogna juubelikontsert Kullamaal

Tekst: Vello Vart

         Maestro Vello Loogna sai 80 küll juba 28. aprillil, kuid KOVID19 takistas juubelikontserdi korraldamist. Seepärast toimus kontsert alles 22. augustil Kullamaa kultuurimajas.

Kontsert algas särava signatuuriga, mille mängisid trompetid. Saalis oli nii palju rahvast, et osa pidid püsti seisma. Juubilar ise oli heas tujus ning nakatas sellega teisigi.

Kontserdil esinesid Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester Vello Loogna juhatusel. Dirigeerisid ka Lembitu Vaidla ja Andre Kangas. Türnpu-nimelist meeskoori juhatasid Ene ja Tõnu Kangron. Solistidena esinesid laulja Ene Raissar, klarnetist Vello Vart, trompetimängijad Loit Lepalaan ja Lembitu Vaidla, tromboonimängijad Eduard Borissenko ning Jaan Vaidla. Jaan Vaidla saatis ka soliste klaveril.

Esimese Loona kõlas koorilt ja orkestrilt Priit Veebeli „Kalevite kantts“. Enne seda aga laulis juubilar suure trummi saatel „Mürtsub trumm ja pillid hüüavad“. Juubilari sugulane Tiiu Korpus kõneles südamlikult Vello Loognast ja Tema sugulastest. Koor ja orkester esitasid ka Villem Kapi sümfoonilise poeemi „Põhjarannik“. See oli muidugi kontserdi kõige nõudlikum lugu. Nelja klarneti esituses kõlas „Vanaisa polka“. Väga populaarseks kujunes muusikal „Minu veetlev leedi“, sest selle laule laulsid nii koor kui Ene. Meie orkester mängis sellest seade orkestrile. Ene Raissar laulis 3 ja mina mängisin 2 pala. Ene esinemine võeti hästi soojalt vastu. Orkestripala „Bayeri polka“ on ju meeldiv lugu, kuid tehniliselt üsna nõudlik. Põhiraskus on tromboonimängijal. Varem mängis seda pala meie orkestris väga tuntud trombonist Ants Nuut, seekord aga Jaan Vaidla, kes sai oma partii mängimisega hästi hakkama. Trompetite mänguilu saime nautida eriti palas „Kolme trompeti lugu“. Kontsert lõppes Raimond Kulli bravuurmarsiga „Kodumaa“ ning Radetski marsiga.

Aplausid olid pikad ja publik väga sõbralik. Selline oli kontsert Kullamaal meie kuldaväärt dirigendi auks.

ARTIKLI LÕPP.

Sülvi Sarapuu 65

Tekst: Mirja Räpp

14. juunil tähistas oma 65. juubelisünnipäeva Sülvi Sarapuu. Erinevad kunstiliigid, kultuuritemaatika üldisemalt ning ligipääsetavus iga kandi pealt on suuremad valdkonnad, mille kauduSülvi nimi meile kindlasti tuttav ette tuleb. Sülvi enda sõnul ongi just ligipääsetavus, ja seda kõige laiemas mõttes, ikka olnud tema südameasi.

Sülvi Sarapuu on sündinud 1955 aastal Pärnumaal Sindis, kus ta on ka üles kasvanud. Oma kooliteed alustas ta 10-aastaselt tollases nägemispuudega lastele mõeldud Tartu 2. Eriinternaatkooli (praegune Emajõe Kool) ettevalmistusklassis. Aastal 1974 lõpetas ta seal põhikooli ning keskkooli kaheksanda lennu aastal 1977. Seejärel töötas erinevates linnades nn. Pimedate kombinaatides ning asus kaugõppesse õppima Viljandi Kultuurikooli, mille lõpetas aastal 1982. Pimedate süsteemis edasi töötades jõudis ta samal ajal läbi teha hulga erinevaid kursusi, nagu näiteks õhtujuhi ja folklooriteadvustaja omad. Kui lapsed olid piisavalt suureks kasvatatud, jätkas Sülvi 2009 aastal kaugõppe vormis õppimist Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kultuurikorraldaja erialal, mille lõpetas aastal 2013. Järgnesid erinevad kursused Tallinna Ülikooli avatud õppes kuni aastani 2015. Raugematu uudishimu ning katkematu soov midagi uut juurde õppida on Sülvile ilmselt juba sündides kaasa antud.

Aastatel 1992 – 2008 elas Sülvi koos perega Soomes.

 Naasnud Eestisse tõi ta endaga kaasa hulga mõtteid ja ideid, kuidas meie nägemispuudega inimeste elu edendada ja rikastada. Näiteks on Sülvi Sarapuu kirjeldustõlke maaletooja (aastal 2007) ja esimese kirjeldustõlkide ja konsultantide koolituse algataja. Sel sügisel alustab juba kolmas vastav kursus.
Kindlasti ei oleks kirjeldustõlge Eestis tänaseks jõudnud sellise tasemeni, kui poleks olnud järeleandmatut ja teotahtelist Sülvit.

Pimedate ühingutega on Sülvi seotud alates aastast 1969, alates 14-aastasest, tegutsedes seal alati vähemal või suuremal määral. Aastal 2006 moodustati MTÜ Kakora ning sealt edasi tulid juba Glint, Ligipääsetavuse Foorum, Puude Taga On Inimene jt. Kõigi alates 2006 mainitud organisatsioonide töös osaleb Sülvi praegu juhatuse liikmena ning ka asutajaliikmena.

Heliraamatute kuulamine ja kombatavate raamatute valmistamine, korvide punumine ja vildist ehete valmistamine, laulmine ja pillimäng, kirjeldustõlge ja reljeefsed kaardid ja ma ei teagi, mis kõik siia ritta veel mahub. Taustaks lõputu energia ja soov maailma parandada. Ah, et mis rida see selline on? No ikka meie juubilari oskuste jada. Minu meelest imetlusväärne ja aukartustäratav.

Palju õnne kallis Sülvi ning sedasama raugematut tegutsemistahet veel pikkadeks aastateks!

ARTIKLI LÕPP.

Infolehe „Kuukiir” küsimused Sülvi Sarapuule seoses tema juubeliga

Küsimused koostas Jaanus Riimets.

Mida pead nüüd, kui nö vanaduspensioni aeg on kätte jõudnud – sinu puhul ilmselt küll vaid paberil elus kõige tähtsamaks?

Kõige tähtsam on pere tugi, selleta pole võimalik kõige sellega, mis jõuavad minuni kas mingist vajadusest või kuskilt kõrgemalt, tegeleda. Muidugi olen ma väga uudishimulik ja tahan ka ise palju teada, õppida, kogeda, anda edasi oma kogemused ja teadmised.

2. Mida sina mõistad sõna „kultuur“ all?

Sellele vastamiseks tuleb kirjutada päris mitu raamatut, siin ja praegu ei jõua seda ära defineerida. Aga mõned tahud siiski: toimiv või mittetoimiv keskkond on kultuuri teadlikkuse osa. Arutlused ja väitlemised, kirjandus ja eri kõrgustest ning eri nurga alt valmis mõeldud ja väljaöeldud teemad ning lahendused, kuidas on ja kuidas võiks olla. Mida nende väljasõelutud eesmärkide saavutamiseks tuleb teha või tuleb lihtsalt olla, mitte midagi tegemata. Kogu meie ümbrus on kultuur – kuidas ja kus me tegutseme, mida tarbime, kas meil on õigus ja võimalus olla osaline toimuvates protsessides. Kultuur on ka see osa, kus meil puuduvad võimalused.

3. Kas sul on lemmikkirjanik või lemmikkirjanikud? Kui on, siis kes ja miks? Kui ei ole, siis miks?

Minul ei ole lemmikkirjanikku. Olen nö kõigesööja. Igast teosest on midagi õppida või kujundada mingist teemast oma arvamus. Minu kirjanduse lugemine sõltub hetkeolukorrast ja meeleolust, nii et just see, mida parasjagu loen, on minu lemmik. Nii palju on head kirjandust ja muusikat, head ja põnevat kunsti, et oleks vaja mitut elu, et jõuaks kõigega tutvuda ja süveneda põhjalikult paeluvatesse mõttekäikudesse ja huvitavatesse probleemidesse.

4. Millist muusikat enamasti kuulad ja kui palju üldse muusikat kuulad?

Muusika on osa minust. On hetki, kui võtan kätte ja panen midagi plaadimängijasse, et nautida klassikat, džässi, estraadi-, rokk-, kantri- või hoopis rahvamuusikat.

Olen selle aja inimene, kui tähelendu tegid Jaak Joala, Ivo Linna, Tõnis Mägi ning nende originaallood ja kaverid kõlasid erinevatel olenguil. Kuulan neid meeleldi ka praegu. Rahvamuusika laulud jõudsid minuni suguvõsa üritustel. Mind paelub klassika, samuti on südamelähedane koorimuusika. Kui kõlab hea muusika, siis ma justkui elan selles. Raadiost tuleb muusika peamiselt taustaks, kuid kontsertidel lasen muusikal endast läbi voolata, tunnetan seda iga rakuga, helisen kaasa.

Mul on isegi mitmete tuntud solistide, nii ooperi- kui ka estraadilavadelt, autogrammid.

5. Kas nägemispuue ainult võtab võimalused elus või võib neid ka anda ja kui võib, siis millised?

Usun, et nägemispuue annab suuna/erineva vaatenurga kogeda ümbritsevat. Avab teistele nn tavainimestele senitundmatud võimalused, olla osa tervikust ja eralduda kõrvaltvaatajaks. Samas sulanduda, sobituda ning seada piire läbipaistvamaks ja nõnda olles, saada osaks suuremast mõistmisest.

Ja tulles tagasi algse küsimuse juurde – tähtsad on pere ja lähedased.

ARTIKLI LÕPP.

 Urmas meenutab oma kooliaega

Urmase jutu põhjal kirja pannud Jaanus Riimets

Olen sündinud 21. veebruaril 1948 Märjamaal. Nägemine hakkas mul kaduma 1955 ning siis olin haiglas ja sain pool nägemist tagasi. Kooli läksin alles 11-aastaselt, sest silmaarst varem ei lubanud. Läksin Tartusse Era tänavale esimesse klassi, kus esimene kuni kolmas klass olid koos. Mina olin esimeses klassis kõige vanem. Minu esimeseks õpetajaks oli Miralda Täht. Õppimine oli alguses raske, sest ma ei osanud punktkirja, kuid omandasin selle päris kiiresti ehk kahe kuuga. Pärast polnud õppimine raske, kuid oli neidki, kes ühte klassi kordama jäid. Mõned, kellega koos õppisin, on tänaseks meie hulgast lahkunud. Lemmikaineteks olid mul ajalugu ja geograafia.
Internaadielu oli huvitav. Oli muidugi ka keerulisi probleeme, kiusamisigi. Umbes aasta aega kiusati mind, siis hakkasin ise teisi kiusama, nagu see tavaliselt ikka kipub olema. Koolist tulin ära 1966. aastal ja läksin tööle ning minu haridustee jätkus kaugõppes, nagu paljudel teistelgi pimedatel.

Sündmusi kooliajast

Praska tegemine.
Raha oli kasvataja käes ja küsisime seda temalt jäätise ja kommi jaoks, aga tegelikult ostsime pärmi ja suhkrut ning panime praska käima. Praska sai valmis, aga enne avastas selle koristaja ning proovida oma "toodangut" me ei saanudki. Õppealajuhataja Klaassen tegi meile käskkirja ja ka vanematele saadeti kiri. Oli vast aasta 1962, kui ostsin esimesed õlled. Nägin vanem välja, mistõttu see ostmine mul ka õnnestus.

Sporditegemine.
Sporti tegime kooliajal ikka ka. Korralikult sai spordiga tegelemine alguse 1964 aastal, kui kolisime Era tänavast Abovjani tänavale ja meile tuli uus õpetaja Rein Põldme. Tema elutööks ongi olnud pimedate sportlaste koolitamine ja treenimine kuni olümpiavõitudeni välja. Mina tegelesin ujumisega ja seda Emajõe sauna basseinis. Sporditegemine ongi kõige ilusam kooliajast jäänud mälestus. Nii ujumine, kui ka kergejõustik. Matkamine oli veidi varem, nii 1962 aastal ning seda juhendas Olaf Klaassen. Meil oli ikka kohe päris pimedate oma matkaklubi ja saime teise järgu. Käisime ära Alutagusel ja lausa Krimmiski.

ARTIKLI LÕPP.

Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis räägitust

Koosolek toimus 9. juunil 2020 Microsoft Teamsis

Koosolekut juhatas Raimo Saadi ja protokollis Mihkel Tõkke.

Osalesid komisjoni liikmed:

Betina Beškina, abilinnapea

Toomas Sepp, linnasekretär

Mihkel Tõkke, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Eve Pärna, Tallinna Linnavaraamet

Risto Aasma, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Eerika Rahuoja, Tallinna Kristiine Linnaosavalitsus

Marje Paljak, Tallinna Kesklinna Linnaosavalitsus

Marina Runno, Käo Tugikeskus

Mari Rull, Tallinna Vaimse Tervise Keskus

Külli Urb, Mittetulundusühing Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Age Tamm, Tallinna Haridusamet

Lisaks osalesid: Mihkel Kaevats, Mari Levo.

Koosoleku päevakorras oli kolm küsimust:

1. Tallinna linna arengukava
Tutvustas Mihkel Kaevats finantsteenistuse strateegilise planeerimise osakonnast

2. Munitsipaalkorterite, sealhulgas nende ligipääsetavus, ülevaade
Tutvustas Eve Pärna Linnavaraameti haldusosakonnast

3. Jooksvad küsimused

Raimo Saadi avas koosoleku ja tutvustas päevakava ning osalejaid.

Esimese päevakorrapunktina käsitleti Tallinna linna 2021+ arengukava, mida tutvustas Mihkel Kaevats Tallinna strateegilise planeerimise osakonnast.
Uus arengustrateegia aastani 2035. Kolm inimest on juhtgrupis. Tehtud on suur kaasamine, lausa kolmes erinevas laines. Kuivõrd dokumenti veel ei ole avaldatud, siis kuulame teie ettepanekuid ja arvestame nendega. Hiljemalt vastuvõtmise ajaks soovime teha lehe vaegnägijatele ja pimedatele ligipääsetavaks. Rakenduses on sees dünaamilisi kaarte, mis hakkavad aastast aastasse muutuma. Ligipääsetavus on Tallinn 2035 üks keskne talasid. Dokument planeerib kõikide dokumentide kõiki eesmärke, valdkondlik dokument lähtub Tallinn 2035 dokumendist.

Strateegilisi eesmärke on kuus:
sõbralik linnaruum; loov maailmalinn; terve Tallinn liigub; kestlik eluviis; hoolivad linlased; kodu mis algab tänavast.
Kõik valdkonnad peavad tagama ligipääsetavuse paranemise igas valdkonnas. Otsus oli põimida ligipääsetavus igasse valdkonda sisse.

Sõbralik linnaruum – avalikus ruumis liikumine, tänavad asutused jne oleksid kõigile ligipääsetavad. Iga suure punkti all on ka alapeatükid.

Terve Tallinn liigub – elukeskkond toetab Tallinna elanike tervist. Liikuvus on muutunud kasutajasõbralikuks. Kõrvalise abita saavad liikuda nt eakad, ratastooli kasutajad, abikoeraga liikujad. Kaugused lähimatest ühistranspordipeatustest – kaardil näha vastavalt värvile.

Hoolivad linlased – suurem turvatunne kõigile. Iseseisev hakkamasaamine. Abivajajaid ei suunata kinnisesse asutusse vaid teenuseid pakutakse inimeste oma kodus.

Kodu, mis algab tänavast – ka erivajadustega inimestele on kohandatud piisavalt elamispindu. Tavalistes kortermajades on piisavalt ligipääsetavaid kortereid, eeldab koostööd korteriühistutega. Ligipääsetavad kortermajad oleksid ligipääsetava ruumi juures.

Tegevusvaldkondade all näeb ka järgmise viie aasta plaane. Esimest korda linna ajaloos seotakse eesmärgid ja tegevused eelarvestrateegiaga. Strateegia raames hindame täitmist.

Raimo Saadi: Küsimus puudutab kehtivat sotsiaalhoolekande arengukava 2027. Kuidas need ühilduvad uue arengukavaga ja kas on tegevuskava?

Mihkel Kaevats: Katsutud on jõuda selleni, et võimalikult laiale publikule oleks tekst võimalikult arusaadav. Valdkonna tekstid on palju rohkem valdkonna juhtimise dokumendid.

Raimo Saadi: Loogikapuu on see, et on katuseesmärgid ja siis valdkondlikud eesmärgid. Üks eesmärk on ka see, et tuleksid valdkondlikult spetsiifilisemad arengukavad. Raamdokumendiga võtab ikkagi kokku praegu sotsiaalhoolekande arengukava ja sulandab uue linna arengukava dokumendiga.

Marina Runno: Palju saab rõhutada avaliku ruumi ligipääsetavust, üks prioriteet peaks olema ka meie oma asutuste ligipääsetavuse parandamine.

Mihkel Kaevats: Tallinna linn peab kindlasti enda asutuste ligipääsetavusega tegelema. Linnaosavalitsused, noortekeskused jne. Üks hetk peab olema nii, et pole vahet, kus liigud. Ligipääsetavuse teemasid käsitletakse isegi ka kliima ja energia peatüki all. Käsitleb kliimamuutustega kohanemist. Tegeleb sisekliimaga, ka tavaliste hruštšovkadega, mis kuumal päeval üle kuumenevad ja muutuvad teatud sihtgrupi jaoks ohtlikuks. Kuidas tagada hoonetes ja linna asutustes inimväärne sisekliima.

Raimo Saadi: Tallinnas jälgime, et vähemalt kõik uued objektid oleksid ligipääsetavad. Meil on olemas ka ligipääsetavuse fond, millega saame olemasolevaid objekte järgi aidata. Kui linn ise pole eeskujuks, siis on keeruline ka erasektorilt seda oodata.

Eve Pärna: Kahjuks peab ütlema, et on ebaõnnestunud uusi ehitisi, kus ei tohi aknaid avada. Kuumaga hoone ei jahtu maha. Must bituumenkatus, millest tuleb ventilatsiooni ja puhub hoopis veel kuumemat õhku.

Mihkel Kaevats: Mõelda kogu kompleks läbi, istutada puid, puud pakuvad varju. Ka nt katuseaedade rajamine.

Eve Pärna: Ligipääsetavuse kohapealt oleks mõistlik rajada väikse puusaluga kohti hoonete territooriumitele. Nt Energia 13 on selline, kus on suur terrass.

Betina Beškina: Kuidas on mainitud vanad kortermajad?

Mihkel Kaevats: Meie strateegilise eesmärgi tasand ei lähe sellise detailsuseni, et öelda, et nendes majades kus on enne lifti 7 astet, tuleb ehitada vastav lift või mõni muu lahendus. Meie oleme öelnud, et Tallinnas on piisavalt nõudlusele vastavaid ligipääsetavaid kortereid, ukseavad on piisavalt laiad. Oleme kirjeldanud, et on piisavalt kortermaju. Linnaelu puudutavad küsimused on kõik ühes dokumendis.

Raimo Saadi: Millal tekib veel võimalus kommentaare või küsimusi esitada?

Mihkel Kaevats: Strateegilise planeerimise osakond on alati maininud, et võite meile helistada või kirjutada – strateegia@tallinnlv.ee
Arengukava peaks minema hääletamisele hilissügisel koos eelarvestrateegiaga.

Teise päevakorrapunkti juures anti ülevaade munitsipaalkorteritest, sealhulgas nende ligipääsetavusest.

Tutvustas Eve Pärna Linnavaraameti haldusosakonnast

Kogu järjekord on 3000 inimest, ligipääsetavate korterite järjekord on 10 inimest. Energia 13 ja 19 aadressidel korterid ei asu esimesel vaid teisel korrusel. Kõikides majades on I korrus kohandatud korteritega. Sellist maja, kuhu üldse sisse ei saa, ei tulegi ette. 80% ulatuses on ligipääsetavus tagatud.

Marina Runno: Kommenteerin, need korterid, mis on kohandatud majja sissepääsuks. Nii vahva oleks, kui need ligipääsetavad korterid ka seest oleksid kohandatud. Kui mõnes korteris oleks laesiinide võimalus, et inimene saaks iseseisvalt oma korteris edasi toimetada.

Eve Pärna: Mõni abivajaja, kes seda vajaks ei ole osanud seda küsida ja meie ei oska seda pakkuda.

Marina Runno: See oleks hästi tore.

Betina Beškina: Raadiku rajoon, kui ligipääsetav see rajoon on? Ehitatud 2000ndate alguses, aga pole väga ligipääsetavad.

Eve Pärna: Täiesti nõus, aga linn ei ole omanik vaid rendib pindu. Linn polnud tõenäoliselt kohe arendamise juures, need vajaksid tänapäeva nõuetega vastavusse viimist. Ka lastega emade jaoks on need trepid väga terava nurgaga. Meie võimuses ei ole neid maju ringi ehitada.

Betina Beškina: Kas me rentnikuna ei saa seda nõuda?

Eve Pärna: Peate asutuse juhile ettepaneku tegema.

Toomas Sepp: Kas ligipääsetavuse teemat ei peaks natuke laiemalt käsitlema? Teemaks on olnud ka kurtide perede korterite jaoks vajalike abivahendite toetamine? 

Eve Pärna: Kui saame, siis alati aitame. Meil on ka koostööpartnerid, kes oskavad juhatada, kuidas mingit probleemi lahendada. Nt fonolukk inimesele tuppa toodud.

Toomas Sepp: Mingid abivahendid, uksekella, tuletõrje alarmid jne. Siin oleks vaja ka, et oleks ühene arusaam, et kui inimene ostab endale korteri, siis millised süsteemid ta saab. STA-le mis on abivahendi teema ja mis on korteri ligipääsetavaks muutmise teema.

Raimo Saadi: Aasta paar tagasi, kui Euroopa Liidu vahenditest tuli kodude kohandamise meede, siis töötati välja kodude kohandamise käsiraamat erinevate sihtgruppide jaoks. Raamistiku annab ette, eraldi midagi juurde pole vaja tekitada. Selle materjali saame saata.

Betina Beškina: Peame uurima seoses Raadikuga.

Raimo Saadi: Teen ettepaneku, et komisjoni poolt uurida Linnavaraametilt, kuidas on Raadiku korteritega ning uurida nende kohandamise võimalust ning lepingut.

Otsus: Täpsustada Linnavaraametilt, kuidas on olukord Raadiku korteritega. Millised on korterite kohandamise võimalused ja rendileping?

Raimo Saadi küsis, kas kellelgi on jooksvaid teemasid, mida arutada? Ta tegi ettepanekud järgmise koosoleku teemadeks:

  1. Ligipääsetavuse infosüsteemi LIPS tutvustus, projektijuht Jüri Järve
  2. „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses“, projekti tutvustus, projektijuht Cristin Kelder
  3. Ühistranspordi ligipääsetavuse arutelu jätk – sügisel saabuvad uued bussid

Järgmine koosolek toimub septembri teises pooles.

Marina Runno: Võiks tutvuda mõne Tallinna asutusega.

Mari Levo: Võiks käsitleda spordirajatistele ligipääsetavuse teemat.

Raimo Saadi pakkus, et järgmise kohtumise võiks teha Vaimse Tervise Keskuse Tugikodus. Kutsuda Sotsiaalkindlustusameti esindaja Invakomisjoni koosolekule „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine KOV-s“ projekti laiemat arengut tutvustama. Jälgime olukorda ja kui viirusega olukord nii võimaldab, siis lähme kohapeale.

ARTIKLI LÕPP.

Kuulutused

15. oktoobril tähistame ühiselt rahvusvahelist valge kepi päeva. Ühingu maja on alates kella 13:00 täis erinevaid ettevõtmisi. Päeva lõpetab kontsert ning väike kohvilaud.
Päevakava:

14:00-16:30 käsitööklass: keraamika ja vaipade näitusmüük. Müük toimub sularahas

13:00-17:00 PPÜ ruum 103: tervisemõõtmised ja tervisetoodete tutvustus Reforce OÜ esindajalt. Osad protseduurid on väikese tasu eest. Kuna läbirääkimised hetkel käivad, anname teada omaosalusest täiendavalt.

15:00-16:00 saal: Chemi-Pharmi toodete tutvustus ja müük. Toodete müük toimub sularahas.

14:00-16:00 Spordisaal: spordivahendite tutvustus

13:00-16:30 male-kabe ruum: kohvik

17:00-18:00 saal: KONTSERT, peale kontserti kohvilaud

Kindlasti leiab igaüks endale midagi huvitavat.

*

Zumba - kolmapäeviti kell 16:30 kuni 17:30, saalis. Kokku on kümme treeningkorda.
Esimene treening toimus 9. septembril, kuid liituda võib ka hiljem. Osamaks ühingu liikmetele on 4 eurot kuus või ühe treeningkorra eest 1 euro. Selga panna sportlikud riided ning jalanõud, et sa ennast hästi tunneksid ja et oleks mugav liikuda.

Treeneriks on Jorge Hinojosa.
Jorge on sündinud Ecuadoris, Eestisse kolis ta 1999. aastal ning alates sellest ajast on ta õpetanud erinevaid latiinotantse paljudes spordiklubides. Jorge valdab vabalt eesti keelt ja on litsenseeritud Zumba, Zumba Toning, Zumbatomic, Aquazumba ja Zumba Gold treener. Tema sõnul ei olegi Zumba tavapärane treeningtund, vaid lõbu, lust ja pidu. Jorge lemmiktsitaat kõlab järgnevalt: „Kui Sa ei hoolitse oma keha eest, siis kuidas Sa ometi elada kavatsed?“ Zumba sobib nii meestele kui naistele, vaatamata eale ja füüsilisele ettevalmistusele.

* Zumba trenn koosneb nii tantsimisest kui ka aeroobsest liikumisest

ja see kõik toimub latiino muusika saatel.

* Zumba treeningus osalemiseks ei pea Sul olema eelnevat

tantsukogemust. Kõik tantsusammud on üles ehitatud nii, et iga osaleja hoolimata soost ja vanusest, saab kaasa tantsida valehäbi tundmata.

* Zumba aitab lahti saada liigsetest kilodest, parandab samal ajal

liikumist, rühti ning tasakaalu ja tõstab üldist vastupidavust.

 Zumba on tantsutreening hingele ja kehale – tule ja tantsime koos!

*

Kokanduse töötoad toimuvad 30. oktoobril ja 20. novembril algusega 14:00.
Grupi suuruseks on maksimaalselt kuus inimest. Osamaks 2 eurot kord. Töötoas osalemiseks palume registreerida e-posti aadressil ulrika@ppy.ee või telefonidel 6748 945,

55570848.

*

Viltimise töötoad toimuvad 23. septembril,21. oktoobril ja 11. novembril algusega 14:00-18:00.
Grupi suuruseks on maksimaalselt kuus inimest. Osamaks 2 eurot kord. Töötoas osalemiseks palume registreerida e-posti aadressil ulrika@ppy.ee või telefonidel 6748 945, 55570848

*

Terateater alustab taas! Esimene kokkusaamine toimus 10. septembril kell 17:00 ühingu maja saalis. Jätkuvalt on oodatud kõik uued ja endised huvilised. Eelnev kogemus pole vajalik. Stuudiotundides teeme erinevaid harjutusi, õpime valitsema häält ja keha, arendame loovust, fantaasiat ja esinemisjulgust ning -oskust.
Tule kindlasti, sest koos on põnev luua midagi uut.
Juhendajaks lavastaja Jaanika Juhanson.

*

Jätkub ringide tegevus:
Male- ja kabering: teisipäeviti kabe ja reedeti male kell 09:00kuni 14:00.
Osamaks 2 eurot kuus.
Pimedate lauatennis-showdown: esmaspäeviti ja neljapäeviti kell 16:00kuni 18:00.
Osamaks 2 eurot kuus.

Joogavõimlemine: esmaspäeviti kell 13:30 kuni 14:30 saalis.
Osavõtumaks ühingu liikmetele 4 eurot kuus ja mitteliikmetele
12 eurot kuu.

Ansambli proovid: Esmaspäeviti kell 17:00, saalis.
Juhendaja Liisi Aomets.
Teretulnud on uued lauluhuvilised, nii naised kui ka mehed kõikidesse häälerühmadesse. Oluline on, et pead viisi ja käid usinasti lauluproovides.

Puhkpilliorkestri proovid reedeti kell 17:00, saalis.

Ühingu spordisaal on avatud teisipäeviti kell 12:00 kuni 17:00 ja neljapäeviti 10:00 kuni 15:00. Ülejäänud tööpäevadel vastavalt eelnevale kokkuleppele Ühingu töötajatega.

*

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

*

Neljapäeviti kell 14.00 – 16.00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik taas Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

*

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.
Koduleht: www.ppy.ee

*

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

ARTIKLI LÕPP.

INFOLEHE LÕPP.