Märts 2020

“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 3

 

Ilmub alates novembrist 1997.

 

Infoleht on salvestatud Eesti Pimedate Raamatukogus

 

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

 

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

 

Infolehe toimetus:

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58 141 363

E-post: mirjak@hot.ee

 

Toimetuse liikmed:

* Eduard Borissenko

* Jaanus Riimets

* Vello Vart

 

 

Sisukord

 

  • Teade ühingu liikmetele
  • Jaanuarikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses
  • Eriline aastapäev
    Mirja Räpp
  • Suuri eestlasi meenutamas
    Jaanus Riimets
  • Ringkäik Vabamus paneb mõistma vabadust
    Mirja Räpp
  • Luulekonkursile esitatud luuletused ootavad teie hääli
  • Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis räägitust
  • Tänavu tõuseb vanaduspension keskmiselt 45 eurot
  • Kuulutused

 

 

*

Kuna ühingu liikmete tervis on meie jaoks oluline, siis katkestab Põhja-Eesti Pimedate Ühing alates 17. märtsist, seoses eriolukorraga järgmiste ringide töö:

kabe- ja malering, jooga, pimedate lauatennis, PPÜ ansambel ja PPÜ puhkpilliorkester.

Samuti on suletud Ühingu spordisaal.

Ringide osas otsustab ringijuhendaja oma juhendatavatega läbirääkimise teel, kas nad teevad praegu tegevuses pausi või jätkavad. Näiteks lauatennis toimub edasi, ansambel teeb tööd iseseisvalt vastavalt juhendaja poolt saadetud materjalidele, aga male-kabering lükkub edasi, kuna seal käivad enamuses vanemad inimesed, kes on riskirühmas.

Isikliku abistaja aruanded palume esitada e-posti teel aadressile ulrika@ppy.ee või saata tavapostiga aadressile Põhja-Eesti Pimedate Ühing, Tondi 8a,Tallinn 11313.
Muudatustest Ühingu töös seoses eriolukorraga, anname teada täiendavalt.

Küsimuste korral ja info saamiseks palume helistada telefonidel 6748 945 või 55570848.

Hoidke enda ja oma lähedaste tervist!

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Jaanuarikuu Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuses

 

Koosolek toimus 28. jaanuaril 2020.

Koosolekut juhatas Janne Jerva ja protokollis Ulrika Tint.

Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Janne Jerva, Kert Küla, Ahti Tomp, Jaanus Riimets, Margus Kiin ning tegevjuht Liisa Lokke.

Skype teel osales Kristiina Peetsalu.

Puudus Artur Räpp.

 

Koosoleku päevakorras oli kuus küsimust:

1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine

2. Isikliku abistaja teenuse koordineerimine

3. PPÜ töökorraldusest. Uue asendusteenistujaga tutvumine

4. PPÜ maja haldamisest

5. Tegevus ajavahemikul 11. detsember 2019 kuni 27. jaanuar 2020

6. Jooksvad küsimused

 

 

Koosoleku esimese päevakorrapunkti teemaks oli uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine.

 

Juhatus otsustas seoses surmaga kustutada ühingu liikmete nimekirjast Endel Ehatamm ja Magda Talvar.

 

 

Teise päevakorrapunkti juures räägiti isikliku abistaja teenuse koordineerimisest.

 

Kristiina Peetsalu rääkis, et Tallinna linna eelarve kinnitati tükk aega enne, kui isikliku abistaja teenuse hange. Leping sõlmiti eelmise eelarve alusel, kasvas teenuse tunnihind, palgafond on 4,79 eurot (koos maksudega), mis teeb tunni brutotasuks 3,60 eurot. Selle aasta tundide maht on 29820,60 tundi. Kindlasti taotletakse tunde juurde. Praegu on järjekorras ainult üks inimene. Need, kes on teenust varem saanud, peavad esmajärjekorras oma tunnid kätte saama.

 

 

Kolmanda päevakorrapunkti juures räägiti PPÜ töökorraldusest ning tutvuti uue asendusteenistujaga.

 

Janne Jerva rääkis juhatusele, et ühingus alustas jaanuaris tööd asendusteenistuja Andrei Sadovoi.

Andrei Sadovoi rääkis enda tutvustuseks, et kaks aastat tagasi oli noorteprogramm, siis viisime läbi pimedate fotograafia teemalise projekti. Ta aitab projektidega-pimekohvik, annetuskampaania, veebilehekülg, terateater. Tema ametinimetus on projektikoordinaator. Muidugi üheks töölõiguks on pimedate abistamine saatmisel. Kui Ühingus on mingi üritus, on ta samuti olemas. Üheks töölõiguks on ka turundus. On olemas tooted mida müüa, vaja on jõuda inimesteni. Ta tahaks pimedate fotograafiat elavdada, aga seda siis teha hoopis teise nurga alt.

Janne Jerva küsis, kas on ettepanekuid, küsimusi.

Jaanus Riimets märkis, et ühingu kodulehekülg võiks olla nii inglise-, kui ka venekeelne.

Janne Jerva vastas, et see on ka üheks ülesandeks.

 

 

Neljanda päevakorrapunkti all käsitleti PPÜ maja haldamist.

 

Kristiina Peetsalu rääkis, et maja on rentnikke täis, vabu pindasid ei ole. Alustasime läbirääkimisi rentnikega, seoses rendihindade tõstmisega.

Liisa Lokke andis teada, et tuli koostööpakkumine OÜ-lt Elektritransport, seoses elektriautode laadimisega ühingu territooriumil. Selleks vajavad nad kolme laadimiskohta. Sel juhul peame vahetama välja peakilbi. Seda peavad nad ise tegema, ühing seda tegema ei hakka. Kui see ettevõtmine on meile kasulik, siis on mõtet sellel teemal edasi rääkida, kui mitte, siis koostööd Elektritranspordiga ei tule.

 

 Õue ala elektrisüsteemi hinnapakkumist veel ei ole. Kindel on see, et uus süsteem oleks meile soodsam, võtab vähem elektrit. Kooskõlastamisel on paigaldada meie territooriumi sissesõidu juurde, kõnnitee käsipuu peale kandurite abil silt Põhja-Eesti Pimedate Ühing MTÜ autode tarvis. Aiaplangule paigaldatakse suuremalt silt Tondi 8a ja nool, mis näitab õue.

 

 Arutati veel meie maja kanalisatsiooniga seotud probleeme ning seoses sellega taotluse esitamise võimalusi.

 

 

Viienda päevakorrapunkti juures räägiti ühingu tegevusest ajavahemikul 11. detsember 2019 kuni 27. jaanuar 2020.

 

Detsember:

11. detsembril külastas ühingu juhatus Maarjamäe lossis asuvat ajaloomuuseumi. Osales 10 inimest.

11. detsembril toimus nahkehistöö töötuba, kus osales 7 ühingu liiget. Juhendas Sille Roganova.

12. detsembril korraldas Eesti Töötukassa koostöös Kogemusnõustajate Koja ja Sotsiaalkindlustusametiga Nordic Hotel Forumis kogemusnõustajatele ja kogemusnõustamist pakkuvate asutuste esindajatele kogemusnõustamise koostööseminari. Seminaril arutati kogemusnõustamise teenuse osutamise hetkeseisu ning tulevikuplaane. Samuti tutvustas töötukassa lihtsustatud võimalust teenuse tellimiseks järgmisest aastast. Osales Kristiina Peetsalu.

13. detsembril osales Priit Kasepalu Eesti Pimedate Liidu juhatuse koosolekul.

14. detsembril toimus ühingu jõulupidu, kus oli osalejaid 87.

20. detsembril allkirjastas ühing komisjonilepingu Duchamp OÜga, kes tegeleb müügiga Meremuuseumis, Lennusadama ja Paksu Margareeta suveniiripoes. Müüki võeti PPÜs valmistatud mereteemaline keraamika (kalavõrgu imitatsiooni ja kaladega tassid-taldrikud).

21. detsembril toimus linnarahvale Tallinna linna poolt korraldatav tasuta Jõulukontsert Estonia kontserdisaalis. Osales 13 ühingu liiget. Piletid vahendas Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Ühingu poolt korraldas Ulrika Tint.

Detsembris asendati ja paigaldati ühingu ruumides valgusteid: arvutiklass, vastuvõturuum, esimese korruse kilbiesine ja kolmanda korruse trepikoja valgusti liikumisanduriga. Arvutiklassis ja Vastuvõturuumis tehti valgusarvutused. Maksumus 1280,40 eurot. Tööd teostas MP-Projekt OÜ

23. detsembril sõlmis PPÜ Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga riigihanke „Täiskasvanud raske ja sügava nägemispuudega inimese isikliku abistaja teenus ja teenuse koordineerimine“ tulemusel kaheks aastaks käsunduslepingu. PPÜ poolt Kristiina Peetsalu.

 

Jaanuar 2020:

4. jaanuaril toimus 94. PPÜ lauluklubi kohtumine. Ühislaulmist saatis kitarril Voldemar Valkenklau ja süntesaatoril Andres Klemet. Osales 19 ühingu liiget ja näärivana. Korraldaja Kaia Nõlvak

11. jaanuaril toimusid Paralümpiakomitee male- ja kabevõistlused Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses. Osales 5 ühingu liiget. PPÜ juhendaja on Heiki Sookruus. Tulemused olid väga head: Kaia Nõlvak males I koht, kabes II koht, Harri Kestlane males I koht, Lembit Ramjalg II koht.

11. jaanuaril esitas Janne Jerva Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile „lugemisteenuse“ projekti.

18. jaanuaril esitas Janne Jerva Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile „kogemusnõustamise teenuse“ projekti.

 

 

Koosoleku kuuenda päevakorrapunkti teemaks olid jooksvad küsimused.

 

Janne Jerva rääkis, et Hasartmängumaksu Nõukogu läks Riigi Tugiteenuste Keskuse alla, pole ennast õigustanud. Riigi Tugiteenuste keskusega on tõsine probleem koostöö osas. Väikeprojektidele oleme esitanud 3 taotlust, põhjusega et tegevustoetust ei rahastata. Otsustasime vaidlustada viimase vastuse. MTÜ-del pole ESF poolt tulnud ühtegi projektitaotlust. Oleme tagasi 90-ndates.

 

 Kes võiks tegevustoetusi koordineerida. Üks variant oleks pimedate liidu kaudu, vastavalt ühingu liikmeskonna suurusele.

 

18. veebruaril tuleb meie majja sotsiaalminister. Plaanis on tutvustada ministrile meie maja ning majas toimuvaid tegevusi. Samuti on üheks arutelu teemaks ühingu tegevuse rahastamise võimaluste leidmine. Ühingu Tallinna linna tegevustoetust on oluliselt vähendatud. Astrid Kase soovitas minna linnapea jutule, et saada tegevusteks toetust. Ka linnapea võiks meie majja kutsuda. Samuti võiks rahvusvahelisel valge kepi päeval kutsuda ühingu majja Eesti Vabariigi presidendi.

Juhatus arutas koostöövõimalusi erakondadega, just meie maja vaatevinklist lähtudes.

Taas tuleb kokku Terateater, esimene üritus on planeeritud aprilli kuusse, koos käsitööesemete müügiga

21. veebruaril toimub Vabariigi aastapäeva tähistamine, esinevad puhkpilliorkester, ansambel, meie enda solistid. Külalisesineja volkstuudio Piibar.

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Eriline aastapäev

 

Tekst: Mirja Räpp

 

Eesti Vabariigi aastapäev, numbritega väljendatuna saja teine seesugune, oli sedapuhku eriline. Oma kodumaa sünnipäev ongi iga selle riigi kodaniku jaoks muidugi alati eriline. Elada omaenda vabas riigis on juba ise eriline, sest terved põlvkonnad teavad, et olukord pole teps mitte alati nii olnud. Oleme kõik ilmselt ühel meelel, et päev on erinev harilikust argipäevast ja eesti rahvale eriliselt tähtis. Nii, et mis siis sel aastal teisiti oli? Küllap igaühe jaoks ei olnudki, aga eesti nägemispuudega inimestele oli küll.

Oleme ikka saanud kuulata hommikuse lipuheiskamise tseremoonia juurde kuuluvat riigihümni ning päevakohaseid sõnavõtte. Samuti on täiesti ligipääsetavad olnud Eesti Vabariigi presidendi aastapäevakõned. Meie kõigi jaoks olulise päeva silmaga nähtav pool on aga nägemispuudega inimestele senimaani ligipääsmatuks kippunud jääma. Kui just keegi tuttav kaasmaalane kirjeldamistööd oma kanda pole võtnud. Sel korral ehtis meie jaoks päeva aga erilisusepitser, sest toda kirjeldajat polnud vaja otsida.

 

Päeval sai soovi korral Eesti Televisiooni vahendusel jälgida filmi „Detsembrikuumus“ koos kirjeldustõlkega. Tekkis kohe normaalse inimese tunne, kes saab filmi vaadata siis kui tahab, mitte ainult juhul, kui keegi appi ekraanil aset leidvat kirjeldama tuleb.

Piduliku päeva kõige erilisem osa nägemispuudega inimeste jaoks ootas ees alles õhtul, kui Eesti Televisioonis algas aastapäeva kontsertetenduse ülekanne. Juba varasemalt oli erinevates infokanalites teada antud, et sel aastal on kontsertetendus läbi kirjeldustõlke ligipääsetav ka nägemispuudega inimestele. Aastate vältel ei ole ma neid lavastusi jälginud, sest ausalt öelda pole pelgalt kuulmise abiga kuigivõrd võimalik laval toimuvast osa saada. Nüüd, kus esmakordselt kirjeldustõlk etenduse visuaalset poolt kirjeldamas oli, ei saanud kuidagi jätta niisugust erilist võimalust kasutamata. Pean ütlema, et kuigi Ugala teatri laval toimuv mind sisuliselt ei puudutanud, oli kirjeldustõlge ise väga hea. Sai hea ettekujutuse, mis parajasti tehakse ning millised selleaastase lavastuse peategelasteks olnud linnuriigi esindajad välja näevad. Kontsertlavastusõis mitte meeldida, aga kirjeldus oli küll väga tasemel. Sisimas oli hea tunne, et nägemispuudega inimeste peale oli mõeldud. Nii saime meiegi end mõnes kodumaise linnuriigi esindajas paremini ära tunda.

 

Päeval toimunud sõjaväeparaad ning õhtune kätlemistseremoonia nii kättesaadavad ei olnud, aga juba ligipääsetav osa pidulikust aastapäevast oli suur samm paremuse poole. Oli tõesti eriline aastapäev nägemispuudega rahva jaoks. Samas, võib-olla tuleb kunagi aeg, kus kirjeldustõlkega filmid ja vabariigi aastapäeva kontsertetendus on tavapärane ja mitte eriline olukord. Fookuses on päeva sisuline erilisus.

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Suuri eestlasi meenutamas

 

Tekst: Jaanus Riimets

 

 21. märtsil möödub sajand ühe ajaloo tuntuima eestlase, Georg Otsa sünnist. Lisaks möödub sel aastal ka 70 aastat meie legendaarse laulja Jaak Joala sünnist. Oli mitmes mõttes loomulik, et need tähtpäevad omavahel kontserdiga ühendati.
Kokku oli kontserdile Jaak Joala ja Georg Ots laulude õhtu 39 soovijat, mis oli veidi üllatav, sest piletid olid vaatamata soodustusele üsna kallid. Kui käisime hiljaaegu Teatri- ja Muusikamuuseumis, kuulsime, et ajaloomuuseumis on avatud näitus Georg Ots 100 „Armastan sind“ ja tekkis mõte sedagi näitust külastada.

Läbi nende kahe ürituse meenutasime ja ühtlasi avaldasime austust neile kahele suurele eestlasele ja andekale lauljale.

 

 25. veebruarile sattus mul endal Astangul toimuv vesivõimlemine, vastlapäev ja krooniks asetasin sinna ka Georg Otsast kõneleva näituse külastamise. Jõudsin oma saatjaga pea viimasel minutil kohale, aga kõik läks hästi. Giid anu rääkis elavalt ja huvitavalt paljudest suure laulja elu tagamaadest, vältides delikaatseid isikuandmeid, kuigi tavaliselt suurkujude puhul nende vastu just huvi tuntaksegi. Küsisin küll ühe küsimuse rahvusliku päritolu kohta, aga see ei saanudki vastust ja nii ongi hea. Isiklikult minu jaoks see mingit tähendust ei oma, aga mõnede jaoks omab ja seepärast küsisingi.
Muuseumi poolt anti kindad, et saaks Georg Otsa büsti katsuda. Pime inimene kuju ju silmaga ei näe, aga käega katsudes saab siiski aru, milline kuulus mees välja nägi. Kuigi giiditeenuse eest maksime tunni jagu, tegelikkuses kujunes ringkäik pikemaks. Tore giid Anu rääkis meile pea poolteist tundi. Minu enda jaoks jätkus õhtu toreda jutuajamisega „Maiasmoka“ kohvikus, kus, kui ausalt kõik üles tunnistada, sõin ära kolm vastlakuklit. Vastlapäev ju ikkagi.
 

4. märtsil aset leidnud Jaak Joala ja Georg Otsa laulude õhtu külastus oli minu jaoks suuremate probleemidega seotud. Meie maad oli tabanud kuri viirus ning lisaks olin end külmetanud ning köhasse ja nohusse jäänud. Kontsert oli aga minu jaoks äärmiselt oluline ja kuna perearst midagi erilist ei avastanud, siis otsustasin ikkagi kontserdile minna. Enne seda veel üks tubli saun võtta. Rahvast oli Alexela Kontserdimajas murdu, saalis oli vaid üksikuid vabu kohti.

 

 Kahetunnine kontsert oli imepärane. Laulud olid kõik tuntud, ainult üht neist polnud ma isiklikult enda teada varem kuulnud. Laule esitasid Jassi Zahharov, Marko Matvere, Märt Avandi ja Valter Soosalu. Soliste saatis Urmas Lattikase ansambel ja keelpillikvartett Prezioso. Mulle meeldisid kõige enam laulud „Tsõgan, tsõgan“, „Tõotuse laul“, „Unustuse jõel“. Seda viimast ootasin väga ja see tuligi lõpulauluks. Ja muidugi „Saaremaa valss“, mis oli lisapala, aga ilmselt planeeritud lisapala. Laulude vahele pajatas õhtujuht Märt Avandi põnevaid seiku nende kahe suurmehe elust ja loomingust.

 

Usun, et kõik kuulajad said suurepärase elamuse.

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Ringkäik Vabamus paneb mõistma vabadust

 

Tekst: Mirja Räpp

 

Eesti Vabariigi aastapäeva eel, 23. veebruaril korraldas Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu nägemispuudega huvilistele oma majas kirjeldustõlkega ekskursiooni. Täpselt õige aeg endale vabaduse tähtsust meelde tuletada ning järele mõelda, mida vabadus meile tähendab.

 

Maja ees, enne hoovi ning klaasist välisust seisab sisenejate teel 21 oranžikat värvi, metallist käepidemetega kivikohvrit. Valge kepiga kopsides nende kohvrite vahelt läbi kõndides läks mõte inimestele, kellel tuli elu üleöö kohvrisse pakkida ning vabadusest sai vaid mälestus. Jahedas veebruarituules hakkas veel külmem. Kuid kohvrid jäid seljataha ning juba avaneski meie ees klaasist lükanduks ning astusime vabalt otse maja esimesele korrusele, kus tervitas meid rõõmsameelne giid. Enne, kui meie ringkäik püsinäitusel „Vabadusel ei ole piire“ koos kirjeldustega pihta hakkas ning osalised veel kogunesid, said soovijad kompida maja reljeefseid plaane.

 

„Teeme läbi paljudest mõtlemapanevatest sündmustest tulvil ajaloolise ringkäigu, mis algab aastaga 1939 ning jõuab välja tänapäeva. Lisaks ajalooteemadele, annavad kirjeldustõlked põhjaliku ülevaate erinevatest teemaruumidest läbi muuseumi kolme korruse ning tutvustavad liigutavate lugudega museaale“, oli kirjas ekskursiooni tutvustuses ning nii see ka kohapeal oli. Esimeselt korruselt, kust ringkäik algas, liikusime küllaltki pikka treppi mööda alla, jõudes teemaruumi „Ebainimlikkus“. Palju vitriine ja huvitavaid kaasaegseid visuaalseid lahendusi, nagu kirjelduste põhjal ette kujutada andis. Üks ruum oli kujundatud rongivagunina, kus seinad, põrand ja lagi tumedatest servamata laudadest. Sõrmeotstega kergelt üle nende laudseinte libistades tekkis kujutlusse pilt vagunisse kokku pressitud hirmunud inimhulgast, kelle vabadus oli jäänud neist laudseintest väljapoole ning teadmatus tahtis tappa lootuse, see kunagi tagasi saada. „Vabadus pole nii iseenesestmõistetav, nagu sa arvad“, oleks keegi neist kujuteldavatest inimestest mulle justkui kõrva sosistanud.

 

Edasi tuli teemaruum „Eksiilis, kus sai käega katsuda suurt puidust paati mõõtudega umbes 5 korda 3 meetrit. Põrand paadi all olevat kaetud fotodega mäslevast merest. Tõmbasin ettevaatlikult käega üle paadiserva ning kujutasin endale ette inimesi ja kohvreid üleliia täis väikest paati, vesi ohtlikult tõusmas liiga kõrgele. Inimesed põgenemas ja riskimas oma eludega, et ellu jääda ja vabadust mitte kaotada. Taas palju fotosid, vitriine ja ekraane.

Saabusime teemaruumi „Nõukogude Eesti“, kus seintel hulgaliselt propagandaplakateid. Proovisime järele ka lastele mõeldud metsavendade raja, kus maapind on kaetud puulaastudega ning kahel pool seinte ääres vineerist puuvõrad, kus vahel peeglid. Liikusime edasi Nõukogude Eesti argipäeva ja saime katsuda Õismäe korteri toanurgas ja köögis leidunud mööbliesemeid, lampe ning tolleaegset köögitehnikat. Paljudele meist tulid eksponaadid tuttavad ette. Näe, meil oli ka selline!, hüüatas nii mõnigi. Ühest ruumi nurgast leidsime koguni nõukogudeaegse gaseeritud vee automaadi. See lausa töötas, kuigi vesi lastakse ühekordsetesse papptopsidesse, mitte neisse paksudesse mitmetahulistesse klaasidesse. Endagi silme ette kerkisid sarnased aparaadid Tallinna Kaubamaja kõrval ning lausa tundsin suus selle kolm kopikat maksnud gaseeritud kollase siirupivee maitset.

 

Edasi suundusime lifti, et sõita teisele korrusele ja väljuda seal teemaruumis „Taastamine“. Siin eriti midagi katsuda ei olnud, kuulasime giidi kirjeldusi hulgast vitriinidest, ekraanidest, fotodest ja videotest ning neil nähtavast. Tagasi esimesele korrusele saab kas mööda metallist käsipuuga musta keerdtreppi või lifti kaasabil. Valisime viimase variandi ning peagi astusime viimasesse teemaruumi nimega „Vabadus“. Siin kohtusime suurejoonelise keerleva kujuga, kus rongirattale kinnitatud raudteeliipri kahes otsas seisavad ning hoiavad tasakaalu üks mees ja naine. Kuju on ümbritsetud piirdega, mille diagonaal on kümme meetrit. Tajun, et midagi nii suurt on päris keeruline ette kujutada. Lõpetuseks küsis giid, mida meile tähendab vabadus. Vastuseid oli erinevaid. „Vabadus on see, et ma võin teha ja mõelda, mida ma tahan“, võttis keegi minu meelest olulise hästi kokku.

 

Pooleteise tunni pikkune ringkäik mööda Vabamu muuseumisaale, koos giidi kirjelduste ning käega katsutud eksponaatide on pannud vabaduse üle sügavalt järele mõtlema. Liikudes läbi teemaruumide saime meeldetuletuse sellest, mis tähendab, kui vabadust enam ei ole. Klaasuksed liuglesid lahti ning astusime kargesse lumeta talveilma, tõmmates õhku ahnelt kopsudesse. Nii palju õhku hingata, nii palju vabadust tulla ja minna. Õueala piiril seisid endiselt oranžid kohvrid. Meeldetuletus vabaduse hindamatust väärtusest.

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Luulekonkursile esitatud luuletused ootavad teie hääli

 

Lhäinud aasta valge kepi päeval kuulutati välja luulekonkurss, millest võisid osa võtta kõik nägemispuudega inimesed. Konkursi eestvedajaks ühingu juhatuse liige Jaanus Riimets. Etteantud tähtajaks saabus konkursile 22 luuletust ning jätkuvalt on käimas neist parimate väljaselgitamine.

 

Kõige enam meeldiva luuletuse valimisel saavad osaleda kõik meie infolehe „Kuukiir“ lugejad. Kõik 22 luuletust on avaldatud eelmises, jaanuari-veebruari infolehes. Kõik luuletused on varustatud järjekorranumbriga ning just see number on kõige olulisem meelde jätta, kui olete oma valiku teinud. Osad autorid on oma luuletustele andnud pealkirjad, teised mitte ning kui pealkiri on olemas võib ka selle koos järjekorranumbriga meelde jätta.

 

Luuletusi saab hinnata kuni 10. aprillini 2020.
Lugege, kuulake ja vaadake, milline luuletustest teile kõige enam meele järele on, teie hinge puudutab, naerma ajab või järele mõtlema paneb. Valige välja see, mis teile lihtsalt kõige rohkem meeldib ning jätke meelde selle järjekorranumber ja pealkiri, kui selline olemas on. Oma valikust andke teada Jaanus Riimetsale, kirjutades meiliaadressile jaanus.riimets@gmail.com või helistades telefonil 5662 8641. Samale telefoninumbrile võib saata ka sõnumi, mis sisaldab teie lemmikluuletuse järjekorranumbrit.
 

Luulekonkursi võidab luuletus, mis saab kõige rohkem hääli.

Tulemused tehakse teatavaks kevadel, mais-juunis 2020.

Nii, et ruttu luuletusi lugema ja oma valikut tegema. Aega polegi enam nii palju jäänud.

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis räägitust

 

Koosolek toimus Tallinnas, Paldiski maantee 48a, 10. detsembril 2019.

Koosolekut juhatas Raimo Saadi ja protokollis Mihkel Tõkke.

Osalesid komisjoni liikmed:

Toomas Sepp, linnasekretär

Raimo Saadi, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Mihkel Tõkke, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Jüri Järve, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Riina Kuusk, Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing

Eve Pärna, Tallinna Linnavaraamet

Risto Aasma, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Eerika Rahuoja, Tallinna Kristiine Linnaosavalitsus

Marje Paljak, Tallinna Kesklinna Linnaosavalitsus

Marina Runno, Käo Tugikeskus

Kairet Remmak-Grassmann, Tallinna Linnavolikogu

Külli Urb, Mittetulundusühing Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Kristo Adam Priks, Mittetulundusühing EESTI ISESEISVA ELU KESKUS

Andrus Seppam, Mittetulundusühing Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing

Age Tamm, Tallinna Haridusamet

Udo Ots, Tallinna Transpordiamet

Lisaks osalesid: Jaanus Martinov, Maarja Seppel, Õnne-Liv Valberg, Tiia Tiik, Meelis Tartu, Kristiina Peetsalu, viipekeele tõlk.

 

Päevakorras oli viis küsimust:

  1. Tallinna ühistranspordi kasutamisega seotud takistused
  2. Omastehooldus ning koduteenuste arendamine
  3. Sotsiaaltransporti puudutavad küsimused
  4. Invakomisjoni 2020. aasta tööplaani arutelu
  5. Jooksvad küsimused

 

Raimo Saadi avas koosoleku ning koosolekul osalejad tutvustasid ennast. Tehti ettepanek tõsta päevakorra teine punkt esimeseks. Ettepanek kiideti heaks.

Toomas Sepp tegi ettepaneku tööplaani – sotsiaalteenuste disain või nende nähtavus. Volikogu võttis vastu universaaltoetuste määruse, käivitub uus keskkond. Sotsiaalteenustel on mitmed valdkonnad ja alateenused. Mitte kõik teenused ei ole näoga kliendi poole – osalejad on kõik oma valdkonnaga kursis. Vaadata oma valdkond üle sihtgrupi esindajatega. Näiteks Töötukassa lehekülg, teenused on ka sisse viibeldud. Kohtuda Kurtide Liidu esindajatega ning vaadata, millised teenused oleks vaja sisse viibelda, et tekiks Tallinna kodulehele uus ikoon ja põhiline info viibeldes kättesaadavaks. Teenuste sõnastus samuti üle vaadata.

Märtsi koosolekuks võiks teha näidise, mida siis saaks järgmisel koosolekul tutvustada ja vaadata. – näoga kliendi poole, katsuks teenused koos klientidega läbi käia, kes teenuseid kasutaksid.

Jüri Järve: Ligipääsetavuse Infosüsteemi (LIPS) tutvustamine mõnel invakomisjoni koosolekul, teenuste osa on seal olemas.

Toomas Sepp: See peaks ikkagi kajastuma Tallinna linna peamisel lehel, mitte tekkima eraldi infosüsteem selle kohta. Linna teenused peaksid olema ühest torust saadaval.

Raimo Saadi: Sealhulgas tuleks vaadata üle toetuste tekstid, mida oleme juba osaliselt teinud. Universaaltoetused võiksid olla esimene baasnäide. Eriti just sihtgrupi esindajad saavad selle osas kaasa rääkida.

 

  1. Omastehooldus ning koduteenuste arendamine

 

Maarja Seppel andis ülevaate koduteenusest, täpsemalt omastehooldajate asendamise teenusest. Teenus on hästi käivitunud, nõudlus on suur.

Külli Urb: Sügava puudega inimesi on ka väga erinevaid, kas sellist natuke dünaamilisemat tundide arvu ei saaks rakendada? Kuhumaani me inimest aitame, et see oleks efektiivne?

Maarja Seppel: Puue ei pea olema, sõltuv reaalsest abivajadusest.

Raimo Saadi: Kindlasti on kõikide teenuste puhul küsimus, et kas ja kui palju tunde peaks olema. See ongi lühiperioodil asenduse pakkumise teenusega. Ma usun, et see teenus võiks olla veel paindlikum, ka näiteks peale kella kümmet õhtul kuni kella 12ni õhtul. Alati ei pruugi jõuda kümneks tagasi.

Õnne Liv Valberg tutvustas „Koduteenuste kvaliteedihüpe“ projekti. Ühtlustada soovime teenuse korraldust ja abivajaduse hindamist, ka teenuse hinnastamist. Korraldusliku mudeli kirjeldus ja koolitamine. Veebruaris on planeeritud suurem infopäev, lähisuhtevägivald ja vägivald puuetega inimeste vastu. Uurimisanalüüs on tehtud, dokumendianalüüs ja intervjuud; teenuse testimine jt tegevused. Sh ülevaade osutatavatest teenustest, erinevused praeguse koduteenusega. 30. november seisuga on teenusel 23 inimest, projekti jooksul võimalus kokku teenust saada 40 inimesel.

 

  1. Tallinna ühistranspordi kasutamisega seotud takistused

 

Raimo Saadi: Küsimusi on tekkinud ühistranspordi ligipääsetavuse kohta. Ülevaate annab Meelis Tartu, Tallinna Linnatranspordi AS bussiteenistuse direktor.

Meelis Tartu: Teenindame lepingu alusel, milles on ka klausel, et oleme igakülgselt kohustatud teenindama ka puuetega inimesi. Täna teenindab sõitjad 75 bussi-, 4 trolli- ja 4 trammiliini. Veeremi arv 529 bussi, 92,9% madalapõhjaline veerem, 70 trammi ja 50 trolli, millest on 100% madalapõhjaline. Põhiküsimus, mis aegajalt tõusetub ja millest oli juttu – rampide avamise võimekus. Tänaseks oleme kõik rambid üle kontrollinud, kõik rambid on mehhaaniliselt avanevad. Mõned konksuga, mõned rõngaga avatavad. Kõikidel, millel need olemas on, siis on võimalik neid kasutada. Talvisel ajal tekitavad vahel probleeme graniitsõelmed, mis lähevad rampide vahele. Teine pool on juhid, kõikidel juhtidel on kohustus inimest abistada sõidukisse sisenemisel – ramp avada ja sõita võimalikult äärekivi lähedale. Sellist õigustust ühelgi juhil, et ta ei pea seda tegema, ei ole. Meil on ligi 1300 juhti ja võib juhtuda mõni erand, iga sellise teemaga tegeletakse eraldi.

Solaris Bus-ga kirjutati alla 100 uue bussi hange, mis on kõik madalapõhjalised. Uutel bussidel hakkab olema korralik häälteavitus ja märgistus. Ja peale seda veel 200 uut bussi, vanem veerem on kavas välja vahetada. Bussiliikluses ühtegi bussi järgi ei jää, mis oleks raskesti ligipääsetav. 8 uue trammi hange on välja kuulutatud.

Raimo Saadi: Eesmärk peakski olema, et kui uusi tellime, siis need oleksid läbivalt ligipääsetavad. Kas raskemaid ratastoole rambid suudavad kanda?

Meelis Tartu: Pole sellist katsetust teinud, raskemad toolid võivad läbi painutada. Helsingis näiteks on kuni 300 kg maksimaalne raskus.

Andrus Seppam: Kas uues hankes on sees, et peab rambil arvestama elektrilise ratastooliga?

Meelis Tartu: Uues hankes oleme selle paika pannud. Ja järgmisel nädalal hakkame juba tehniliste tingimuste üle rääkima.

Andrus Seppam: Bussid pole varustatud spetsiaalsete konksudega?

Meelis Tartu: See peab olema bussijuhil. Kui on seda esinenud, siis võiks otse info meile saata konkreetse bussi kohta.

Andrus Seppam: Kas oleks võimalik panna olemasolevatele bussidele nt kleeps, et oleks selge, mis kaalu antud bussi ramp kannatab. Kuni on uued bussid tellimisel.

Meelis Tartu: Ükski olemasolev dokument pole fikseerinud, milline on bussi kandevõime.

Andrus Seppam: Kas oleks võimalik see kaalu küsimus üle vaadata?

Meelis Tartu: Teeme veel seda katsetust.

Kristo Priks: Kas olete näinud elektrilisi rampe?

Meelis Tartu: Need on olemas ja seda on aastaid arutatud uute hangete puhul. Kliima tõttu oleme loobunud, sest need on väga tundlikud.

Meelis Tartu: Meil on olemas ka TLT infotelefon 6434142, kella 07:00 – 23:00 töötab telefon. TLT esilehel on ka kaebuste ja teadete esitamise koht. Ühtegi asja tähelepanuta ei jäeta.

Udo Ots: Linn ütleb üles lepingu numbriga 1345-ga.

Meelis Tartu: Praegu on bussidel keskmine vanus 9,5 aastat. Aastaks 2025 on busside keskmine vanus kuni 5 aastat ja need bussid on kõik juba ligipääsetavad ja siis ühtegi vana ei ole.

Raimo Saadi: Aastaks 2025 on kogu bussiveerem ligipääsetav, uutel bussidel rambi tugevus 300kg. Mis ajaks võime küsida tagasisidet?

Meelis Tartu: I kvartali lõpus võite küsida, siis anname ülevaate rampide tugevuse osas.

Kristiina Peetsalu: Mis standardi alusel te valite busside numbreid ja teavitust väljas?

Marina Runno: Ma ühtin Kristiinaga, et kontrast peaks olema hästi selge. Ja võiks kokku leppida. Kahjuks taga ei ole praegu numbreid ja see on probleem. Kui saaks palun seda kontrollida, et taga oleks number. Praegused numbrid ei ole hea lahendus.

Udo Ots: Ma ka hästi ei saa aru, sest omal ajal valiti see värv, sest see oli hästi nähtav. Hanke leping on juba alla kirjutatud.

Raimo Saadi: Kui ei olnud konkreetseid tingimusi ligipääsetavuse kohta, siis kuidas saame olla veendunud, et uued bussid tulevad ligipääsetavad? Kas ka sihtgrupi esindajatega konsulteerisite? Millest saab tekkida veendumus, et need on ligipääsetavad?

Meelis Tartu: Bussitootjatel on mingid standardid rampide osas.

Udo Ots: Infosüsteemid hangitakse eraldi, mitte koos bussidega. Need tarnitakse koos, kuid hangitakse eraldi. Kirja suurust ei ole võimalik reglementeerida, sest see sõltub liini nime pikkusest. Küsimus on, et kui suuri tabloosid on üldse võimalik paigaldada?

Raimo Saadi: Kui on veel võimalik küsida sisendit nt tabloo vms osas, siis konsulteerige meiega või Puuetega Inimeste Kojaga, Ligipääsetavuse Foorumiga, mida on veel võimalik kujundada ja muuta. Järgmisel komisjoni koosolekul vaataks üle. Soovitaksin küsida nõu veel, kui võimalik.

 

  1. Sotsiaaltransporti puudutavad küsimused

 

Tiia Tiik: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tellis uue platvormi PIT2, mille kaudu käib kogu teenuse taotlemine, menetlemine. Selle kaudu käib otsuste tegemine, graafikud jne. Esimesest juulist 2019. a on kõik uutel alustel korraldatud. Eesmärk oli paberivaba, reaalne elu on, et üle 90% sotsiaaltöötajatest sisestavad info paberilt käsitsi, sest kliendid ei taotle elektroonselt. Õigusteenistus andis välja oma arvamuse, et linnaosadel on võimalik teha kaalutletud otsus, novembri lõpuks on meil peaaegu 2400 klienti. Klientide abivajadus läheb aina raskemaks. Tulika Takso AS hakkas teenindama taksoveo kliente, praegu 3 taksot, jaanuarist 5 taksot ja aprillist 10 uut taksot. Juulist suurenes kõikidel võrdselt limiidi piir 190 euroni, inimesed sõidavad keskmiselt 15-18 sõitu kuus. Sõidualustustasu sees on ka abistamistasu, klient maksab kogu arvest ise 25% ja linn 75%. Liinivedu ja juhuveod, osutab Termak ning leping on 5 aastaks. Nüüd võib kuni 4 sõitu sõita. Klientide abivajadus on suurem, kui esimesele korrusele abistamine, mida teenuse raames pakutakse. Aastaid kõrgematelt korrustelt alla abistamine on ohtlik nii kliendile endale, abivahendile jne. Järgmise aasta eelarvesse kirjutasime abistamiseks lisataotluse eelarvesse, et lahendada treppidel abistamine (näiteks trepironija).

Külli Urb: Siin on mitu asja. Kuidas on lugu siis, kui on näiteks kaks ratastoolis inimest peres. Kas see tähendaks kahe auto tellimist? Kas nad ei võiks kasutada näiteks Termaki bussi, kuhu mahuks mitu inimest sisse?

 

Raimo Saadi: Tallinna puhul on pilt ikkagi väga kena, meil on teenus korraldatud ja planeeritud. Võrreldes näiteks teiste kohalike omavalitsustega. Aga näiteks, et üks takso oleks Tulikal kahekohaline.Uue hanke puhul arvestada.

Kristiina Peetsalu: Tulika uutes taksodes tunnen ennast väga hästi, võtted olid juhil selged ja ta tõi mind alla. Hästi turvaline tunne oli.

Tiia Tiik: Limiiti on võimalik nüüd summeerida kuni kuueks kuuks. Ehk see on paindlikum.

Raimo Saadi: Võtame info teadmiseks.

 

  1. Invakomisjoni 2020. aasta tööplaani arutelu

 

Raimo Saadi: Ettepanekuid tuli päris hulga. Käime need korra üle ja siis võiksime arutada, millise töökorraldusega edasi läheme.

Andrus Seppam: Möödunud aasta tööplaanis oli kohandatud korterite jagamine ja töörühma loomine.

Eve Pärna: Kohandatud korter lähebki ainult neile, kellel on vajadus.

Marina Runno: Mõte ongi see, et Linnavaraametiga see teema uuesti arutlusele võtta. Siis Linnavaral ei tekkinud võimalust lepingut lõpetada ja linnaosade valitsused oskavad ka veel öelda, kuidas arutada, mida arvestada ja millistel tingimustel jagamine toimub.

Andrus Seppam: Kas on hakatud üldse looma töörühma?

Eve Pärna: Kui ratastooli kasutaja lahkub siit ilmast, aga tema pere ei soovi korterist lahkuda, siis kuidas edasi? Kui korteri saajaks on ratastoolis inimene, siis tema näiteks abikaasa on kaasüürnik. Kaasüürnik esitab avalduse, et üürileping sõlmitakse tema nimele ümber. Aga ta ei kvalifitseeru ja talle pakutakse muu munitsipaalkorter.

Marina Runno: Äkki Linnavara saaks anda ülevaate, meil on ju kindel arv ligipääsetavaid kortereid. Oleks hea, kui saaks ülevaate.

Eve Pärna: Ma pean silmas esimesel korrusel ja spetsiaalselt kohandatud kortereid.

Kristo Priks: Ligipääsetavate korterite küsimus oli peamine. Mõned aastad tagasi konkreetsest probleemist tõstatus see probleem. Mina näen, kui palju vajatakse kõrvalabi puhtalt eluasemest tulenevalt.

Raimo Saadi: Järgmisel korral ülevaade munitsipaalkorterite seisust.

Raimo Saadi: Suuremad plokid, mis tulid ettepanekutena oli ligipääsetavus, ühistranspordi ligipääsetavus, sotsiaaltransport, teenuste kättesaadavus, arengukavadega seotud teemad,

Andrus Seppam: Peaksime koguaeg hoidma silmapiiril puuetega inimeste parkimiskaartide väärkasutust. Näiteks, et munitsipaalpolitsei aitaks seda paremini jälgida. Selgitada ja saada uut infot, mis nad on otsustanud.

Raimo Saadi: Keegi Sotsiaalkindlustusametist võiks tulla meile tutvustama, kuidas nad seda planeerivad.

Invakomisjoni teemad järgmisel koosolekul:
Tallinna linna arengukava, munitsipaalkorterite (sh ligipääsetavate) ülevaade, täpsustatud nõuded ühistranspordile seoses ligipääsetavusega.

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Tänavu tõuseb vanaduspension keskmiselt 45 eurot

 

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

19. veebruar 2020

 

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2020. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu (Märkus: tänaseks kinnitatud), millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,080. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid keskmiselt 8%. Koos erakorralise pensionite tõstmisega kasvab keskmine vanaduspension 45 eurot.

 

„Pensionite indekseerimise ja erakorralise tõstmisega suureneb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. See on vajalik, et parandada eakate heaolu ning vähendada vanaduspensionäride vaesusriski. Pean õigeks, et koos palgakasvuga tõusevad ka pensionid senisest kiiremas tempos. Loodan, et valitsusel on võimalik jätkata pensionite täiendava tõstmisega ka järgmistel aastatel,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

Keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb 45 euro võrra, tänaselt 483 eurolt 528 euroni.

 

Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 208,5 eurot ja aastahinne 7,104 eurot. Pärast indekseerimist tõstetakse pensioni baasosa erakorraliselt 7 euro võrra, mis tingib pensionide baasosa kasvu 208,5 eurolt 215,5 euroni. Sellega koos suurenevad täiendavalt riiklikud pensionid, v.a rahvapension. 2020. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.

 

Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 12 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus.

 

Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee

Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360.

 

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1.

aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 14,89 eurot ja töövõimetoetus puuduva töövõime korral on 446,7 eurot kuus (2019. a 413 eur/kuus) osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57% kehtivast päevamäärast, keskmiselt 254,70 eurot kuus (2019a 235,8 eur/kuus) ning puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 446,70 eurot kuus).

ARTIKLI LÕPP.

 

 

Kuulutused

 

Veebruarist alustas ühing jälle Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti toetusel lugemisteenuse projektiga.

Skaneerimiseks tooge palun oma materjalid PPÜ vastuvõttu Ulrika Tint’i kätte.

Raamatud vabatahtlikele lugejatele võite tuua samuti PPÜ vastuvõttu või Janne Jerva kätte. Samuti võite saata raamatute pealkirja ja autori nime e-aadressile jannejerva@gmail.com, mida te audioraamatuna soovite saada.

 

 

*

 

Eesti Pimedate Raamatukogu raamatute laenutus on avatud:

Esmaspäevast neljapäevani kella 10:00 - 16:00

Aadress: Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn

Lugejateeninduse küsimustes saab Eesti Pimedate Raamatukogu poole pöörduda kahel telefonil: 674 8212 ja 600 7771.

 

Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada veebiraamatukogu. See asub aadressil www.veebiraamatukogu.ee

 

Kodulehekülg internetis: www.epr.ee

 

*

 

Neljapäeviti kell 14:00 – 16:00 on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) raamatukogust laenatud teavikuid tagastada ja eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada.

 

*

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vastuvõtuajad on järgmised:

Teisipäeviti kella 12:00 kuni 17:00

Neljapäeviti kella 10:00 kuni 15:00

 

PPÜ liikmemaksu (4 eurot aastas) on võimalik tasuda ühingu vastuvõtuaegadel sularahas või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925. Selgitusse palume märkida: liikmemaks, periood ja nimi.

Palun kontrollige oma liikmemaksu tasumist!

Liikmemaks tuleb tasuda jooksva aasta 1. juuliks.
 

Koduleht: www.ppy.ee

 

*

 

Selleks, et saada kiiresti nägemispuudega inimesi puudutavat infot soovitame liituda PPÜ Teade meililistiga. Liitumiseks saatke vastavasisuline e-kiri aadressile listid@ppy.ee

ARTIKLI LÕPP.

INFOLEHE LÕPP.