Aprill
“KUUKIIR”
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 2
aprill 2022
Ilmub alates novembrist 1997.
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Peatoimetaja: Allan Väljaots
telefon:566 78 711
E-post: Allan.valjaots@gmail.com
Toimetuse liikmed:
*Eduard Borissenko
* Jaanus Riimets
* Mirja Räpp
* Vello Vart
Sisukord
*Juhatuse koosoleku protokoll nr. 2
*Juhatuse koosoleku protokoll nr. 3
*In Memoriam Aime Romanenkova
*Palju õnne Põhja-Eesti Pimedate Ühing!
*Aastad koos Põhja-Eesti Pimedate Ühinguga
Tekst: Mirja räpp
*Aastasada ja pimedad
Tekst: Jaanus Riimets
*Sünnipäevade tähistamine poiste magamistoas
Tekst: Vello Vart
*Astangul tervist saamas
Tekst: Jaanus Riimets
*Anekdoodid
*Õnnitleme aprillikuu juubilare
*Kuulutused
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Juhatuse koosolek nr. 2
Tondi 8A, Tallinn
Aeg: 21.02.2022
Algus: 10:00.
Lõpp: 11:00.
Juhatas: Artur Räpp
Protokollis: Ulrika Tint
Kohapeal osalesid: tegevjuht Helen Künnap.
Skype teel: Janne Jerva, Margus Kiin, Jaanus Riimets, Artur Räpp, Kert Küla.
Puudusid: Ahti Tomp ja tegevuskeskuse juht Liisa Lokke.
Päevakord:
PPÜ 100 juubeli tähistamine
Juhatus arutas PPÜ 100 juubeli tähistamisega seotud korralduslikke küsimusi.
Juhatus otsustas: juubeliüritus toimub kas 06. mail või 13. mail. Konkreetne kuupäev selgub hiljem.
Janne Jerva: soov üritust korraldada nii ametnikele kui ka ühingu liikmetele.
Juhatus otsustas: teha kaks üritust ühel päeval. Esimeses osas ametnikele suunatud tänuüritus väikese eeskavaga ja päeva teises pooles kontsert ühingu liikmetele.
25.03. on kontrollaeg, et kas teeme PPÜ 100 raames ürituse või mitte.
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Juhatuse koosolek nr 3.
Tondi 8A, Tallinn
Aeg: 07.03.2022
Algus: 09:30.
Lõpp: 11:00.
Juhatas: Artur Räpp
Protokollis: Ulrika Tint
Kohapeal osalesid: tegevjuht Helen Künnap ja tegevuskeskuse juht Liisa Lokke.
Skype teel: Janne Jerva, Margus Kiin, Artur Räpp, Kert Küla, Ahti Tomp.
Puudus: Jaanus Riimets
Päevakord:
1. PPÜ juubeli tähistamine
2. Tondi 8a haldamine
3. Esitatud projektid
4. Töökorraldus
5. Tegevus ajavahemikul 28. jaanuar - 07. märts 2022
1. PPÜ juubeli tähistamine
Juhatus otsustas: PPÜ juubeliüritus toimub kas 06.05. või 13.05. Juubeliüritus toimub kahes osas, sest meie saal ei mahuta korraga nii palju inimesi. Esimeses osas on koostööpartnerid, liikmesorganisatsioonid jne. Esimeses osas täname organisatsioone ja on väike muusikaline etteaste, esineb Terateater näidendiga „PPÜ minevik, olevik tulevik“, on keraamikanäitus, võib-olla mõne ametnikuga kokkulepitud sõnavõtt, kohvilaud.
Teises osas orienteeruvalt kell 17:00 on pikem kontsert meie ühingu liikmetele ning kohvilaud.
Seoses Ühingu puhkpilliorkestri 65-nda ja dirigendi Vello Loogna 55. tegevusaasta tähistamisega, otsustas juhatus ürituse korraldada oktoobris või novembris. Kontserdile võib kutsuda mõned tähtsamad ametnikud. Samuti võiks esineda Terateater. Lõplik kontserdi toimumise kuupäev selgub organiseerimise käigus.
2. Tondi 8a haldamine.
Küte, servituut.
Servituudi küsimust otsustas juhatus arutada aprillis toimuval juhatuse koosolekul.
Helen Künnap: Jaanuari kütte arve oli kolm korda kõrgema hinnaga. Meie päringule, kuidas hind on kujunenud, ei ole veel vastust saanud. Hind vaadatakse veelkord üle.
Juhatus arutas uue kaugkütet pakkuva firmaga liitumise võimalusi.
Juhatus pooldas Utilitasega liitumist, vajadusel läheb küsimus üldkoosolekule arutamiseks ja otsuse langetamiseks.
Juhatus otsustas: Uurida, kes veel lähiümbruses ja mis hinnaga kaugkütteteenust pakuvad.
28.02. algas köögi remont.
Liisa Lokke: nädalavahetusel ei olnud osades ruumides kütet, kuna rõhk soojussõlmes oli maas. Saime rõhu korda. Kütteprobleem lahendatud.
3. Esitatud projektid.
Esitasime Tallinna Keskkonna ja Kommunaalametile projekti. Projekti sisuks on keskkonna haridus ja matkad.
Saime pikaajalise kaitstud töö osas positiivse vastuse. PPÜ-le eraldati 27 kohta.
Janne Jerva: Hariner soovib teha koostööd 7 PKT koha osas. Hariner saatis koostöölepingu, mille saadan lähiajal juhatusele tutvumiseks.
Liisa Lokke: PPÜ 100 raames sai esitatud Eesti Kultuurkapitalile raamatu projekt „Põhja-Eesti Pimedate Ühing 100“. Vastuse saame märtsi lõpus. Projekti omaosalus 30%, tiraaž 200.
Helen Künnap: 3. märtsil läks välja ka ühingu uudiskiri.
4. Töökorraldus.
Janne Jerva: Liisa Lokke esitas lahkumisavalduse, sooviga et 18.03. oleks viimane tööpäev. Hetkel otsime Liisa asemele uut inimest. Seetõttu sooviks, et Liisa töötaks vähemalt nädala võrra kauem, et ta saaks oma töö uuele inimesele üle anda.
5. Tegevus ajavahemikul 28. jaanuar kuni 7. märts 2022
30.01. toimus lauluklubi, osales 7 inimest, lauluklubi korraldas Kaia Nõlvak.
30.01. avaldati PPÜ taskuhäälingu „Lihtsalt pime“ esimene episood. Podcasti töörühmas: Maarja-Liis Orgmets, Viktor Paring, Jakob Rosin, Helen Künnap ja Artur Räpp. Logo tegi Andreas Luigas.
30.01. saadeti kodulehe annetusmooduli kaudu annetajatele välja esimene PPÜ uudiskiri. Uudiskirja koostasid Helen Künnap ja Kaire Tammer. Kooskõlastasid Janne Jerva ja Artur Räpp.
31.01. Ulrika Tint esitas HMN projekti
02.02. esitasime ESTA-le Clelia Piirsoo 2021. aasta tegevusjuhendaja kandidaadiks.
03.02. Lumekoristus koos äraveoga. Maksumus 1920,00 eurot. Tööd teostas Investego OÜ koostööpartner. Arve esitas Investego OÜ. Organiseerisid: Helen Künnap ja Liisa Lokke
03.02. etenduse „Nad tulid keskööl“ külastus Salme Kultuurikeskuses. Organiseeris: Jaanus Riimets
03.02. saabus positiivne vastus terviseedenduse projekti osas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt
04.02. metall-tuletõkke vaheukse ettepanek IV trepikotta. Maksumus 1132,61 eurot. Tööd teostas Doordec OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
08.02. lõppes kaks päeva kestnud seinte krohvimine suures laos. Maksumus 870,00 eurot. Lisaks ehitusprahi utiliseerimine. Maksumus 200,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
09.02. toimus PPÜ koostööpartneri NIRK esimene ohutuse koolitus pealkirjaga „Turvalisuse ja ohutuse alaste teadmiste ja oskuste tõstmine pimedatele ja vaegnägijatele“ PPÜ Kogukondliku turvalise Harjumaa projekti raames.
09.02. saabus positiivne vastus ühistegevuse projekti osas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt
11.02. PPÜ sai Tallinna Kesklinna Valitsuselt libedustõrjeks kolm kotti (75 kg) graniitsõelmeid. Organiseeris: Liisa Lokke
13.02. lauluklubi, osales 14 inimest, lauluklubi korraldas Kaia Nõlvak.
14.02. šokiummistuse likvideerimine. Maksumus 45,00 eurot. Tööd teostas Toru SOS OÜ. Organiseeris: Helen Künnap
15.02. vannitoa piikamine, tasandamine ja valu suures laos. Maksumus 650,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
15.02. saabus HMN projekti leping
15.02. avaldati Kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste ideekorje konkursi tulemused. PPÜ ei osutunud valituks.
16.02. esitas PPÜ pöördumise koostööks koos küllakutsega Tallinna abilinnapeale Betina Beškinale.
17.02. loodusliku drenaaži kaevu ehitamine lao sissesõidu varjualuse alla. Maksumus 550,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
21.02. Liisa Lokke esitas PPÜ ajaloo raamatu projekti „Põhja-Eesti Pimedate Ühing 100“ Eesti Kultuurkapitalile
21.02. toimus juhatuse koosolek
28.02. algasid köögi-puhketoa kaasajastamise ehitustööd. Organiseerivad: Liisa Lokke ja Helen Künnap
28.02. II trepikotta rentnikule oma ruumi eraldi sissepääsu ukseaugu tegemine koos ukse ette paneku ja viimistlustööga, mis kestsid nädal aega. Maksumus 680,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
01.03. esitasid Helen Künnap ja Janne Jerva Tallinna Keskkonna- ja Kommunalametile taotluse „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste keskkonnateadlikuse suurendamine”
03.03. PPÜ-l täitus 100. tegevusaasta
03.03. ümber maja katusealuse karniisi vaatlus tõstukiga. Organiseeris: Liisa Lokke
In Memoriam Aime Romanenkova
On elu lühike, on ainult viiv...
Kesk maiseid askeldusi tõuseb iil ja luba küsimata askeldaja viib.
Aime Romanenkova 14.09.1963– 10.03.2022
10. märtsil 2022 aastal lahkus meie hulgast aime Romanenkova.
Keeruline elusaatus sidus Aime nägemispuudega inimeste ühendustega juba
varasest lapseeast. Ta omandas põhihariduse Tartu Emajõe Koolis. Töötas
aastaid eesti Pimedate Ühingu Õppe- tootmiskombinaadis erinevatel ametikohtadel. Aastaid hiljem omandas Eesti pimemassööride ühingus massööri eriala ning töötas FIE-st massöörina kuni oma elupäevade lõpuni.
Aime oli pikaajaline Põhja-Eesti pimedate Ühingu aktiivne liige, kes elas igati kaasa Ühingu käekäigule. Ta oli seltskondlikult aktiivne ja mitmete huvialadega sõbralik ja toetav inimene. Ta pidas oluliseks nägemispuudega inimeste ajaloo talletamist ning andis oma panuse ka „PPÜ 100“ ajaloo kogumikku. Ta huvitus käsitööst, keraamikast ja täiendas end usinasti massaaži erialal.
Heatahtliku, südamliku, teotahtelise ja abivalmis inimesena oli ta alati
valmis nõu ja jõuga aitama teisi nägemispuudega inimesi, kes tema abi ja
toetust vajasid.
Tänutundega meenutame Aimet, kui rõõmsameelset, õpihimulist ja südamlikku kaaslast!
Valgustagu meie head mõtted ja mälestused tema teed tähtede poole.
Meie sügav kaastunne Aime perekonnale!
Põhja-eesti Pimedate Ühingu ja Eesti Pimemassööride Ühingu juhatus
ARTIKLI LÕPP
Palju õnne Põhja-Eesti Pimedate Ühing!
3. märtsil 2022. aastal on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu suur juubelisünnipäev, täitub meie 100. tegevusaasta!
Läbi aegade oleme me olnud eestvedajaks nägemispuudega inimestele osalusvõimaluste loomisel ning teenuste arendamisel. Koostöös riigi ja kohalike omavalitsustega oleme pidanud oluliseks nägemispuudega inimeste kaasatust ning ligipääsetavust erinevates eluvaldkondades. Ühingu arenemisloos on olulisel kohal nägemispuudega inimeste endi initsiatiiv teenuste arendamisel ja tegevuste käigus hoidmisel.
Suur tänu kõigile meie liikmetele ja teistele nägemispuudega inimestele, kes
kogu pika ajaloo jooksul on nõu ja jõuga aidanud kaasa Ühingu heale
käekäigule! Teie oletegi meie!
Projektipõhise organisatsioonina täname kõiki meie seniseid rahastajaid!
Tänu teile oleme saanud pimedate ja vaegnägijate elu oluliselt mitmekülgsemaks muuta.
Tänud kõigile vabatahtlikele ja annetajatele, kes on meie tegevusi aastakümnete jooksul toetanud ja meile kaasa elanud!
Tänu kõigile teistele koostööpartneritele, kes oma aega ja häid mõtteid meiega on jaganud!
Juubeliaasta jooksul saate koos meiega osa mitmetest huvitavatest üritustest.
Kohe-kohe on välja tulemas meie taskuhäälingu Lihtsalt pime teine episood, milles värske ühingu liige, ajakirjanik Maarja-Liis Orgmets vestleb vanahärra Vello Vartiga. Vello Vart on ühingu liige 1957 aastast, on osalenud aastaid PPÜ töös juhatuse liikmena ja kroonika kirjutajana. Samuti puhkpilliorkestris alates 1963 aastast ja solistina alates 1971 aastast.
Töötanud punktkirjas raamatute valmistajana ning punktkirja õpetajana.
Juubelipidu on planeeritud maikuusse, toimub meie majas.
Samuti on mais Tondi 8A majas ja juunis Tallinna vanalinnapäevade raames Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone keldris võimalik osa saada Terateatri pimepoeesiabaarist.
27. augustil toimub Tondi 8A hoovis ja majas kõigile avatud muusika- ja kunstifestival PIME. Tegemist on heategevusliku festivaliga, kus pimedate maja avab linnarahvale uksed. Sündmus toimus esmakordselt 2021 aastal.
Käesoleva aasta üritusel esietendub muuhulgas ka ajalool põhinev Terateatri lavastus Aja pimedad pildid. Lavastuses kasutatakse pimedate ja vaegnägijate pärimuse kogumisel saadud materjale.
Ürituste kohta saate infot PPÜ teadetelistist, infolehe Kuukiir kaudu, PPÜ Facebooki ja kodulehelt www.ppy.ee <http://www.ppy.ee> .
Mõned tähised Põhja-Eesti Pimedate Ühingu minevikust:
PPÜ on oma sajandi väldanud tegevuse jooksul, olenemata üldistest ühiskondlikest oludest, seisnud nägemispuudega inimeste huvide eest, arendanud edasi nägemispuudega inimeste rehabilitatsiooni ja tööhõivet Toetades nii pimedate ja vaegnägijate igapäevatoimetulekut, naasmist avatud tööturule, hariduse omandamist, vaba aja veetmist ja lõimumist ühiskonda.
11. detsembril 1921 asutati Tartus Eesti Pimedate Hoolekandeselts Pimedate abi.
3. märtsil 1922 registreeriti selle seltsi juurde Tallinna haruselts.
Viimase järeltulijaks ongi Põhja-Eesti Pimedate Ühing.
1955 valmis artelli Põhja tootmishoone Tallinnas, Matrossovi (praegune
Tondi) 8a.
1959 nimetati see ümber Eesti NSV Pimedate Ühingu Tallinna õppe-tootmiskombinaadiks.
1973 koliti tootmine üle Laki tänavale, kus siiani tegutseb pimedate Töökeskus Hariner
14 jaanuaril 1994 registreeriti Põhja-Eesti pimedate piirkondlik organisatsioon, millest aastal 1995 sai Põhja-Eesti Pimedate Ühing.
Olevik: Käesoleval ajal on PPÜ majja koondunud enamus nägemispuudega inimestele pakutavatest tegevustest ja teenustest, mis on vajadustepõhiselt muutunud üle-eestiliseks. Lisaks PPÜ poolt osutatavatele teenustele pakuvad meie majas oma teenuseid ka Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus ja Eesti Pimemassööride Ühing ning kirjeldustõlget arendav Kakora MTÜ.
Hetkel teeme koostööd Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Eesti Puuetega Inimeste Fondi, Eesti Pimedate Liidu ja teiste puuetega inimeste ühendustega, Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku Eesti Toidupanga, Eesti Töötukassa ja mitmete teiste organisatsioonidega.
Tulevik: PPÜ tulevikuplaanides on olulisel kohal Tondi 8A majas asuv üle-eestiline majanduslikult sõltumatu, sotsiaalse ettevõttena toimiv pimedate ja vaegnägijate tegevus- ja kaitstud töö keskus, mis annab nägemispuudega inimestele eneseteostusvõimalused erinevatel elualadel ja vaba aja tegevustes.
Meie tegemistega saab end kursis hoida veebilehel, Facebookis ja Instagramis. Kord kuus ilmub PPÜ uudiskiri. Käsitöö toodetega tutvumiseks on loodud FB grupp Pimedad ja vaegnägijad käsitöömeistrid".
Rõõmsat kevadeootust ja kohtumiseni PPÜ juubeliüritustel
PPÜ juhatuse nimel
Janne Jerva
ARTIKLI LÕPP
Aastad koos Põhja-Eesti Pimedate Ühinguga
Tekst: Mirja Räpp
Ega meil teile siin eriti midagi pakkuda ei ole, ütles tollane ühingu esinaine, kui 26 aastat tagasi mulle pimedate ühingu liikmepileti ulatas. Oli aasta 1996, ma olin 26-aastane ning minu silmanägemine istus juba rongis üheotsapilet taskus. Minust oli saanud pimedate ühingu värske liige ning ega ma tol ajal ei teadnud, mis mind selles majas ning nägemispuuet omavate inimeste seas ees ootab. Pakkuda polnud neil ju enda sõnul midagi.
Esimene koht, mida rõskuselõhnalises Tondi tänava majas peale liikmeksvormistamist külastasin, oli keldrikorrusel paiknev raamatukogu. See oli üks neist kahest asjast, mida mulle siiski välja pakuti. Olgu öeldud, et teise asjana pakuti võimalust õppida punktkirja. Naasin raamatukogust kott heliraamatutega ehk kassetikarpidega käe otsas ja olin õnnelik. Kui ma mõni aeg hiljem ka karpidel punktkirjas olevat teksti sõrmedega lugema õppisin, oli rõõmu veel laiemalt. Olin pimedate ühingu kopitanud koridoridest siiski helgema tulevikuni juhtiva köieotsa tugevalt pihku leidnud.
Ühingu maja, mis õigupoolest polnudki tol ajal Põhja-Eesti Pimedate Ühingu enda maja, mõjus uuele tulijale küll masendavalt. Rõskuse ja tolmu lõhn ning külmad ruumid kuigi ligitõmbavad ei olnud. Ja kuidas toonane esinaine valis aeglaselt kettaga telefonil numbrit, endal nina vastu aparaati. Kirjutuslaud kiivas paberihunnikute all lookas. See oli nagu mingi teine reaalsus, kuhu sattunud olin.
Olulisemad paikadest ja asjadest on aga inimesed. Õige pea leidsin ühingust endale toredaid saatusekaaslastest sõpru. Sõprade pakutud turvaköitest võis varsti lausa tugeva võrgu valmis punuda. Kui poleks olnud ühist kohtumispaika Põhja-Eesti Pimedate Ühingu näol, poleks ma nende vahvate inimestega eales kokku saanud. Kus mujal toona ikka teiste nägemispuudega inimestega teed ristuda võinuksid kui selles toredas Tondi tänava tondilossis. Internetiavarused olid ju alles tulevik.
Aastad läksid ja Põhja-Eesti Pimedate Ühingul oli nii mõndagi pakkuda. Harivad loengud ning kursused, südamlikud jõulupeod ja lihtsalt vahvad ühised koosviibimised. Neid on ühingu ja minu ühisesse veerand sajandi pikkusesse ajajärku ikka mahtunud üksjagu.
Aastal 1997 lõpus asutati ühingu infoleht „Kuukiir“. Leht sündis vajadusest viia infot ühingus toimuva kohta võimalikult suure hulga liikmeteni. Lehe esimene peatoimetaja Erik Loide haaras mindki kaasa lehele artikleid kirjutama. Avastasin peagi, et kirjatöö mulle meeldib. Mõni aasta hiljem sai minust endast kõnealuse infolehe peatoimetaja. Ühing oli mulle pakkunud küll vähetasuva, kuid seda suuremat eneseteostust võimaldava, tööalase väljakutse. Indu ühingu liikmetele teavet vahendada jätkus mul tervelt 21 aastaks. „Kuukiir“ ise tähistab käesoleva aasta novembris oma 25. juubelit.
Käib töö ja vile koos, nagu ütleb tuntud laulusalm. Ega pimedatel inimestelgi see teisiti ei käi. Kui varalahkunud Kristiina Peetsalu eestvedamisel sai aastal 2005 teoks projekt „Tantsides pimeduses“ ja algasid tantsukursused, ei mõelnud ma kaua. Karudki õpetatakse tantsima, mis siis veel pimedatest rääkida. Pimedate ühing oli pakkunud võimaluse tantsima õppida ja olnuks rumal seda mitte kasutada. Need paar aastat täis tantsu oli aeg, mida nii lihtsalt ei unusta. Sai Viljandis puuetega inimeste taidlusfestivalil oma tantsuoskusi teistelegi näitamas käidud. Esindades seeläbi ikka Põhja-Eesti Pimedate Ühingut.
Praegu neile 26 aastale, mis olen ühingu liige olnud, tagasi vaadates saan küll öelda, et ühing on mulle nii mõndagi pakkunud. Vaatamata tõsiasjale, et majanduslikult heal järjel pole ühing nende aastate jooksul kunagi olnud. Leidsin siit rasketel hetkedel toetust ja sõpru kogu eluks. Olen saanud võimalusi tööks ja huvitavateks harrastusteks. Ja muidugi leidsin siit oma elu armastuse, tähtsaima mis elus olla saab.
Vahetevahel arutletakse ikka, et kas niisuguseid puudega inimeste organisatsioone on vaja või on need oma aja ära elanud. Minu meelest on vajadus olemas ka praegu, kuigi informatsiooni kättesaadavus ja vajalikud tugiteenused on paremini arenenud. Jätkuvalt läheb aga tarvis seda vahetut kokkupuudet sinuga sarnase puudega inimestega. Vaid nemad oskavad sulle pakkuda vajalikku köit, et saaksid taas paati ronida. See oli oluline 26 aastat tagasi ja on ka tänases arenenud digiteenustega tehnoloogiamaailmas.
ARTIKLI LÕPP
Aastasada ja pimedad
Tekst: Jaanus Riimets
Kui kohtun või kõnelen telefonis vanade töökaaslastega pimedate süsteemis, siis ikka ja alati tuleme üheskoos mõttele, et ajad on väga palju muutunud. Esiteks pole muidugi endist tööd ja tegemist, aga kogu meid ümbritsev olukord on uuenenud. Kui aga mõelda sellele, et minu töötamine Tondi tänava majas-siis oli Matrossovi tänava maja-algas vaid ligi 40 aastat tagasi, aga 3. märtsil tähistasime ühingu saja aastast juubelit. Kuivõrd erinev oli pimedate elu siis veidi pärast vabariigi iseseisvumist. Organisatsioongi ei koondanud endasse siis mitte pimedaid, vaid pimedate aitajaid. Pimedad ei saanud ümbritsevast täielikult aru nii tollal kui praegusajal, aga siis ei olnud tehnilisi abivahendeid pea üldse, kõik sõltus nägijatest abistajatest. Neid oli tõepoolest ja nad organiseerusid, et meiesuguseid aidata. Olgem neile ka praegu väga tänulikud, sest ilma nendeta poleks ka praegust süsteemi, mis meile paljutki võimaldab. Mõtlen just nende suhtumist pimedatesse. Kes teab, kas see oli tollal mõistvam või rohkem südamesttulev, aga kindlasti polnud tollal nii palju igasugu numbreid ja aruandeid, kuhu nüüdisajal kaob paljude aitajate energia , mis võiks paremini rakenduda pimedate tegelike vajaduste rahuldamiseks. Teisalt on võimalused tänapäeval juba ainuüksi rahaliste vahendite osas enneolematud. Samas oli vast ka algusaegadel pimedatel rohkem töist tegevust kui praegu.
Minu juubeli tähistamine algas eelmisel päeval kodus, kui võtsin kätte ja vaatasin ära kirjeldustõlkega filmi „Siin me oleme“ Sain teada, et suvitajate pesapaigaks olnud talu perenaine kannab sama nime, mis on meie ühingu eestvedajal ja organisaatoril . Kirjeldustõlge, mille pime konsultant oli Kuukiire kauaaegne toimetaja Mirja Räpp andis väga palju juurde infot filmi kohta. Sain paljudest detailidest täiesti uue pildi, kuigi kunagi olin seda filmi näinud niipalju kui mul seda jääki siis oli. Juubelipäeva hommikul sõitsin valla sotsiaalautoga linna ja kõigepealt käisin Nõmme ujulas ujumas ja saunas. Sealt sõitsin taksoga Tondi majja, kus juba ootas lahke Janne kohupiimatordiga, millest siis päeva jooksul said mitmed osa. Istusin mõne aja massööride köögis ja ajasin veidi juttu nendega, kes sealt läbi käisid. Nagu me teame, siis suuremad üritused on planeeritud hilisemale ajale, aga tahtsin just sel päeval ikkagi olla mõne tunni meie kallis majas. Õhtuks oli mul planeeritud toreda kaaslase Kristinaga Helpificust kinokülastus. Kahjuks sel filmil, milleks oli „Soo“ kirjeldustõlget ei olnud. Mõtteainet andis see aga ikkagi, eriti arvestades, et ka filmi ajal toimus Euroopas sõda nagu praegugi toimub. Film pani mõtlema ajalikele ja ajatutele asjadele, sest filmi ja ka selle aluseks oleva rahvakirjanikOskar Lutsu samanimelise jutustuse lisapealkirjaks oli „Kirjutatud on“ See oli aeg, mil ennast ja teisi hävitavalt rikuti nii kirjutatud kui kirjutamata seadusi ja saabumas meie naabermaale oli veel kohutavam bolševismi valitsemise periood. Ajasime siis veidi oma lahke saatjaga juttu ja siis sõitsin koju. Oli meeldejääv juubelipäev. Ühing oli saanud sajandivanuseks.
ARTIKLI LÕPP
Sünnipäevade tähistamine poiste magamistoas.
Tekst: Vello Vart
Komme, tähistada sünnipäevi Tartu Emajõe Koolis ka magamistoas, oli viiekümnendate aastate algupoolel. Sünnipäevade pidamist alustati siis ikka uue päeva algul. Sel ajal meil öösiti valvet ei olnud. Seetõttu saime vabalt tegutseda. Veidi enne kella kahtteist kogunesid sünnipäevalapse ümber tema kaaslased, et uue päeva algul teda üles tõsta, märjaks kasta ja õnnitleda. Uue päeva alguse andsid meile kätte Kremli kellade löögid, mis kõlasid valjuhääldist.
Juhtus kord nii, et järgmisel päeval oli minu sünnipäev. Kell oli saamas 12.00. Minu kaaslased seisid minu ümber. Nende käed olid ootevalmilt minu kehal. Tundsin, kuidas käte surve suurenes. Kui kell sai 12, tegin järsu liigutuse ja olin poiste keskelt kadunud. Kostsid küsimused:" Kuhu ta läks?" "Kuhu ta kadus?" Aga mina olin roninud voodite alla. Sealt polnud sugugi lihtne mind kätte saada, sest voodid olid üksteise kõrval üsna tihedalt. Siis hakkasid poisid minu leidmiseks voodeid nihutama. Nihutamise käigus üks voodi lagunes ja selle serv kukkus ühe poisi palja varba peale. Muidugi said nad mu lõpuks voodite alt kätte , tõstsid üles ja kastsid mu märjaks. Selline siis oligi üks minu sünnipäevadest.
Kord kuus peeti õpilaste sünnipäevi ka ühiselt peolauas. Laual oli hästi maitsev plaadikook , lihapirukad ja muud maitsvat. Õnnitleti selle kuu sünnipäevalapsi, mängiti seltskondlikke mänge ja tantsiti vinüülplaadi mängu saatel. Neil sünnipäevaüritustel osales vist alati ka direktor Aime Paliale. Neist sünnipäevapidudest on jäänud meile meeldiv mälestus.
ARTIKLI LÕPP
Astangul tervist saamas
Tekst: Jaanus Riimets
Juba mõned aastad istun ma üsna järjekindlalt teisipäeva hommikuti oma maja ees valla sotsiaalautosse, et sõita peaaegu linna piiril asuvasse Astangu kutserehabilitatsioonikeskusesse. Nimelt meile kõigile tuttav NIRK Janne isikus korraldab seal pimedaile ja vaegnägijaile vesivõimlemist ja harjutab meid oskuslikumalt liikuma ja orienteeruma võõras ümbruses. Meie hulgas on ka neid, kes on vähem või rohkem kimpus mõnede lisakilodega ja vesises keskkonnas end asjatundliku juhendaja käe all liigutamine aitab ka sellel probleemil veidigi leevenduda või vähemalt piirab lisakilode juurde tekkimist. Eriliselt võin seda muidugi öelda enese kohta. Lisaks on muidugi ka turgutav saun ja basseinis on võimalik pärast ligi tunniajalist võimlemist vesimassaažiga end veel enam värskendada. Kõik need asjad üheskoos: saun, liikumine, vesi, omavaheline suhtlemine vabas vesises ümbruses viib ka mõtted argipäevamuredest eemale. Pimedal inimesel on üldse liikumisvõimalusi piiratult ja ka basseinide-kuigi neid on viimasel ajal üsna palju tekkinud-külastamine on seotud igasugu takistuste ja ka kuludega. Siin aga aitab rehabilitatsiooniplaan ja rahastus riigi poolt.
Harjutused on väga erinevad ja erineva koormusega. Vahel on raskemad liigutused, vahel kergemad. Rõõm on alati kuulda meie juhendaja Pireti rõõmsaid ergutushüüdeid: hop ja hop. Pärast pingutamist basseinis ja lõõgastumist saunalaval pakuvad lahked perenaised ka maitsvat lõunat. Need teisipäevad on väga vajalikud ja toredad. .
ARTIKLI LÕPP
Anekdoodid
Perekond ilmub hambaarsti juurde ning perekonnapea hakkab seletama, et neil on äärmiselt kiire. "Ei mingit jokutamist, doktor", teatab mees. "Ei mingit tuimestust ega süste ega muud sellist jama. Lihtsalt tõmmake hammas välja ja asi sellega. "
"Ehh, oleks kõik mu patsiendid nii stoilised, " ohkab arst. "No, milline hammas see siis on?"
Perekonnapea pöördub oma naise poole: "No näita siis arstile oma hammast, kallis. "
Ema on vannitoas ja kreemitab ennast ühe ja teise kreemiga. Väike Juku pärima, et mis emme teeb.
"Teen ennast ilusaks, " vastab ema.
Veidi aja pärast tuleb ema vannitoast välja ja Juku uurib teda huviga ning küsib siis asjalikult:
"Noh, ei tulnud välja, jah?"
Esimene klass. Õpetaja:
"Juku, kas sa numbreid tunned?"
"Jah - kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme, poiss, emand, kuningas. . . "
Mees astub naabri värava juurde ja koputab. Koputab ja koputab, keegi ei vasta.
Koputab kõvemini.
Värava juurde longib koer ja ütleb vaikselt:
"Kuule mees, sa ära koputa, kedagi pole kodus. "
Mees muidugi minestab sellise asja peale ja kukub kokku.
Tuleb siis mees teadvusele, vaatab koerale otsa ja küsib:
"Kuule, koer, kas sa haukuda ka oskad?"
"Oskan küll, aga ma ei tahtnud sind ehmatada. "
Mees pügab maja ümbert muru. Järsku näeb, naabrinaine, kena noor blondiin, läheb postkasti juurde, vaatab sisse, virutab jälle kinni ja läheb koju. Mingi aja pärast juhtub sama asi. Kui blondiin vaatab postkasti kolmandat korda, küsib mees:
"Mida te sinna kogu aeg vaatate? "
"Minu loll arvuti teatab mulle pidevalt - teile on kiri!"
Kaks häkkerit istuvad kohvikus ja neist möödub kena neiu.
Esimene: "Vaata seda, sellel on viimase peal Properties (omadused). "
Teine: "Ma eile juba kontrollisin-kõik on Read Only (ainult lugemiseks)!"
Ema, kes on kolm tütart mehele pannud, läheb oma väimehi proovile panema.
Vanima tütre pool hüppab ema sügavasse jõkke ja hakkab appi karjuma. Väimees tormab appi ja päästab ämma. Järgmisel hommikul seisab väimehe ukse ees uus auto, milles on kiri: "Tänan elu päästmise eest. Ämm. "
Ka teine väimees päästab ämma uppumissurmast ja hommikul seisab jälle ukse ees uus auto kirjaga: "Tänan elupäästmise eest. Ämm. "
Noorima tütre pool hüppab ema taas jõkke, aga seal väimees appi ei lähe ja ämm upub. Hommikul seisab väimehe ukse ees uhke limusiin, milles on kiri: "Tänan elu päästmise eest. Äi. "
Kolm meest on taevas ja arutavad, kuidas keegi on sinna sattunud.
Esimene räägib: "Mina tulen koju vaatan, et naine on voodis ja alasti. Vaatan aknast välja ja näen meest auto katusel. Võtsin siis külmkapi ja viskasin talle kaela. Ise seejärel võtsin revolvri ja lasin ennast maha. Nii saingi surma. "
Järgmine mees räägib: "Mina olin aga autot pesemas, kui järsku keegi viskas mulle külmkapi kaela. Nii sain mina surma. "
Kolmas mees on aga täitsa vait. Teised muudkui küsivad, et kuidas siis tema sinna sattus.
Kolmas mees kehitab õlgu ja ütleb: "Mina ei tea, mina olin üldse külmkapis, kui pauk käis. "
Mees on talvel metsa ära eksinud, trambib nüüd edasi-tagasi ja kisab meeletult:
"A-a-a-pppiiiiiii. . . , päääääästkeeee. . . , aauuuuuu. . . !"
Järsku tunneb, et keegi paneb talle käe õlale. Pöörab ringi - karu on koopast välja tulnud ja küsib:
"Miks sa mul magada ei lase?"
"Ma olen ju eksinud. "
"Ja mis sa siis lõugad?"
"Ma mõtlesin, et võib-olla keegi kuuleb. "
"No mina kuulsin, hakkas sul sellest parem?"
Korraldati meestele naiste tundmise võistlus. Võitjaks tuli 10-aastane jõmpsikas. züriile laekus kaebus: "Olen 68-aastane ja alates 12. eluaastast naistega jännanud ja nüüd kuulutate mingi poisikese võitjaks!"
Vastus kõlas:
Esimene küsimus: Kus on naistel karvad kõige rohkem kräsus? Õige vastus: "Aafrikas"
Aga mida Teie vastasite ja veel joonistasite!
Teine küsimus: Mis on naiste tähtsaim organ?
Õige vastus: Rahvusvaheline Naisteorganisatsioon.
Aga mida Teie vastasite ja veel joonistasite!
Kolmas küsimus: Mida naised iga kuu ootavad?
Õige vastus: Ajakirja Anne.
Aga mida Teie vastasite. Hea veel, et ei joonistanud!
Küsimus: Mis on viimane nahaalsus?
Vastus: Kui mees tuleb peolt koju võõra beibega ja laseb uksekella. Naine tuleb vastu ning mees sosistab oma naisele kõrva: "Ütle, et sa oled mu õde!"
Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel
Küsimus: Mis on maailma kõige igavam amet?
Vastus: Ekskavaatori juht, sest tal on juba hommikust saadik kopp ees.
Ema-isa, veavad vastupunnivat jõmpsikat kooli, esimesse klassi. See võitleb elu eest ja röögib täiest kõrist: "Kaksteist aastat! Mille eest!?"
Helistab mees tuletõrjesse ja karjub:
"Appi! Mu maja põleb! Tulge ruttu!"
"Kuidas teie juurde sõita?"
"Lollakad olete või? Suure punase autoga muidugi!"
ARTIKLI LÕPP
Õnnitleme aprillikuu juubilare
Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma aprillikuu juubilare. Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks.
*Lembit Ramjalg 85
*Juta Sikkel 75
*Lidia Solovjova 75
*Arne Mõtsnik 70
*Olga Birch 40
Palju õnne kõigile!
ARTIKLI LÕPP
Kuulutused
21. mail toimub Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek
Vastavalt juhatuse otsusele toimub laupäeval, 21. mail Tondi 8A saalis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek. Lõplik päevakord ei ole veel kinnitatud, kuid kindlasti on päevakorras juhatuse valimised, sest 1. juunil 2022 lõpevad käesoleva juhatuse volitused. Kindlasti on päevakorras ka majandusaasta aruande kinnitamine.
13. mail algusega kell 17.00 tähistame Tondi 8a saalis Ühingu 100-ndat juubelit kontserdi ja kohvilaluaga. Esinevad ühingu kollektiivid ning kindlasti on ka üllatusesineja. Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine ja seda ikka selleks, et teada osalejate arvu. Viimane registreerimise kuupäev on 29. aprill 2022. Registreerida saab telefonidel 6748 945; 55570848 või e- posti aadressil ulrika@ppy.ee
22. aprillil kell 12.00- 15.00 toimub ühingu saalis koristusvõtteid tutvustav töötuba. Osamaks on 2 eurot. Töötoa viib läbi Ülle Viisalu. Töötoas käsitletakse, millised on õiged töövõtted, et selg ei väsiks jne.
Esmaspäeviti kell 13.00-14.00 jooga Tondi 8a saalis. Ühingu liikmetele on osamaks 8 eurot kuus või 2 eurot kord. Mitteliikmetele osamaks 6 eurot kord või 24
eurot kuus. Treener on Inge Nelk. Selga panna sportlikud riided, joogamatid on Ühingul olemas. Soovi korral võid ka oma mati kaasa võtta.
Ansambli proovid 17.00- 18.00. Juhendaja Liisi Einula. Oled oodatud meie ansambli ridadesse laulma
Käsitööring ( kangastelgedel kudumine) toimub esmaspäeviti algusega 10.00 käsitööklassis. Juhendaja Piret Kuutok
Esmaspäeviti ja neljapäeviti lauatennis- kell 16.00- 18.00 spordisaalis. Osamaks 2 eurot kuus. Treener Rein Järve
Teisipäeviti Terateatri proovid kell 17.30-19.30,Tondi 8a saalis. Juhendaja Terateatri lavastaja Jaanika Juhanson. Kõik uued huvilised on väga oodatud, eelnev kogemus pole vajalik.
Stuudiotundides teeme erinevaid harjutusi, õpime valitsema häält ja keha, arendame loovust, fantaasiat ja esinemisjulgust- ning oskust.
Teisipäeviti ja reedeti kella 9.00- 14.00 kabe-male ring. Juhendaja Heiki Sookruus, osamaks 2 eurot kuu
Helidialoogid 06. aprillil ja 27. aprillil kell 15.00 saalis. 6. aprilli teemaks on keskaja muusikainstrumendid. Külalisena Maria Staak. 27. aprilli teemaks on parmupillid laias maailmas
Helidialoogi viib läbi Clelia Piirsoo. Osamaks on 2 eurot kord. Tundi registreerimiseks helista telefonil 555 70848 või e-posti aadressil ulrika@ppy.ee
Ees ootavad matkad Paljassaarde, Paldiskisse ja Naissaarele. Täpsemat infot, millal matkad toimuvad saab telefonidel 6748 945 , 55570848 või ulrika@ppy.ee
Alates 06. aprillist algavad kolmapäeviti tribal kõhutantsu tunnid, algusega 13.30- 14.30 saalis. Treeneriks on Berit Aicha Kalling. Osamaks on ühingu liikmetele 3 eurot kord.
Tribal kõhutantsu põhitehnika baseerub kõhutantsul, kuid esineb ka palju elemente erinevate riikide mustlastantsudest, flamencost, Rajasthani ja beduiinide tantsudest. Tegemist ei ole soolotantsuga, vaid tantsitakse peamiselt grupis -oluline on koostöö ja ühtsustunne. Riietuse osas, et võiks olla nt sportlik riietus või siis idamaine või hoopis pidulik riietus ja kui võimalik puusale sall või midagi, mis seda rõhutaks, meeleolu loomiseks.
Jalga suss või sokk, et oleks kontakt põrandaga. Tennis pigem mitte.
Olete oodatud meie majja, osalema erinevates tegevustes, kui oled terve.
Majas palun kanna maski. Vajadusel käte desinfitseerimisvahendid on Ühingu poolt.
Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.
Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
teisipäeval 12.00- 17.00 ja neljapäeval 10.00- 15.00.
Juhiabi Ulrika Tint 55570848
Eesti Pimedate Raamatukogu laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@epr.ee teel.
Neljapäeviti on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata. Raamatukoguhoidja läheb vajadusel neljapäeviti kella 14-ks laenutuspunkti, jätab sinna varem tellitud ja võtab kaasa lugejate poolt toodud raamatud. Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www.veebiraamatukogu.ee.
ARTIKLI LÕPP
INFOLEHE LÕPP.