Detsember

“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 8
Detsember 2022

 

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

 

Peatoimetaja: Mirja Räpp

telefon: 58141363

E-post: mirjak@hot.ee

Toimetuse liikmed:

*Eduard Borissenko
*Kert Küla

* Jaanus Riimets

*Allan Väljaots

Sisukord

*Infolehe toimetuse jõulukaart
Tekst: Mirja Räpp

*Põhja-Eesti Pimedate Ühing soovib kõigile imelisi jõulupühi ja õnnelikku uut aastat!
Tekst: Janne Jerva

*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse koosolek nr. 11

*Ekskursioonil Kadrioru pargis
Tekst: Mari-Liis Täht

*Toimusid vabariiklikud meistrivõistlused males ja kabes
Tekst: Kaia Nõlvak

*Avo Falkenbergi mälestusturniir pimedate lauatennises
Tekst: Kert Küla

*Keeruliste aegade jõulud
Tekst: Jaanus Riimets

*Jooksusilmad Viljandis
Tekst: Kerti Kollom Seidelberg

*Miks mulle meeldib krimiteema?
Tekst: Jaanus Riimets

*Tulekul eksklusiivne muuseumituur Lennusadamas

*Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis

*Õnnitleme detsembrikuu juubilare

*Anekdoodid

*Kuulutused

ARTIKLI LÕPP.

Infolehe toimetuse jõulukaart

Kallis „Kuukiire“ lugeja, sulle saabus just infolehe toimetuselt pühadekaart. Selline tugevast paksust papist ja päris tavalise postkaardi mõõtu. Kuid kaart on sedavõrd omalaadne, et sa ei saa seda käes hoida ega katsuda. Ühestki oma postkastist pole kaarti otsida samuti mõtet. Ah jaa, veel üks pisiasi, sa ei näe seda ka. Aga ma võin sulle kohe siinsamas kirjeldada, mis kaunil jõulukaardil kujutatud on.

Võta kaart algatuseks endale vaimusilmas püstipidi ette ja hakkame vaatama.

Jõulukaart on üldjoontes nagu nelja ühesuuruse ruuduga aken. Servades laiemad pruunikad aknaraamid ning kitsas püstine ja põikine raam kohtuvad kaardi keskel. Kaardi allservas lumine aknaplekk. Akna taga paistab eredas kuuvalguses tuba. Läbi kahe vasakpoolse aknaruudu paistab jõuluehteis tumeroheline kahar kuusepuu, millel põlevad tillukesed erivärvilised tulukesed. Ülemisest parempoolsest ruudust paistab suur seinale kinnitatud pruun nikerdustega käokell. Luuk, millest kellakägu täistundidel tavaliselt välja hüppab, on suletud ning sellele on kinnitatud väike jõulupärg. Kui hästi teraselt vaadata, märkate, et hallikas väike kägu ise istub ühel kahest käbikujulisest kellapommist. Tal on pisitilluke punane mütsike peas ja nokk imestusest lahti. Läbi alumise parempoolse aknaruudu paistab aga väike, autopiltidega pidžaamasse riietatud heledapäine sassis juustega poiss. Poiss on tõstnud vasakpoolse käe ning lehvitab akna suunas. Tema suured silmad säravad kuuvalguses. Alumise vasakpoolse ruudukese sisse, päris kuuse alla on end mahutanud üks must pikkade vurrudega kass. Õigupoolest on kassist näha vaid kuuse alumiste okste alt piiluv pea, kõrvad kikkis ja silmad imestusest nii suured-suured. Kõik kolm: väike poiss (no äkki on nii kolmeaastane), kellakägu ja must kass vaatavad akna poole. Lumisel aknaplekil, alumise parempoolse ruudu ees seisab umbes poole ruudukese kõrgune punase mütsi ja rohelise seljakotiga olend. Mehike vaatab aknast sisse, jäädes postkaardile seljatagant. Tema seljakotil on väikene lumehunnik ning ta on tõstnud oma parempoolse punases labakindas käe lehvituseks pea kohale. Käes on mehikesel pikk hõbedases ümbrispaberis pulgakomm. Kas pole mitte kena jõulukaart? Laske oma kujutlusvõimel nüüd rahulikult lennata, seda imelisem kaart sellest joonistub. Lõpliku viimistluse annabki kaardile igaühe omaenda kujutlusvõime mõttelend. Kindlasti mahub kaardile ära ka kuldne kirjake „Häid pühi“. Mina joonistasin selle näiteks ülemisele pruunikale aknaraamile.

Jõulupühad ongi varsti käes ja järjekordne aastaring saab täis. Ühingu sajanda juubeli aasta jääb samuti minevikku ning algav aastanumber 101 paistab paljulubav. Vaata kumba pidi tahad, ikka sama arv. Kuidagi maagiline, kui millessegi sellisesse uskuda.

Infolehe toimetus soovib teile kõigile rahulikku jõuluaega oma lähedaste seltsis. Laske rahu oma hinge ja joonistage kasvõi vaimusilmas põnevaid jõulukaarte. Lõpetuseks read ühest ammusest jõulusalmist, mida ise lapsena jõuluõhtutel sageli ette kandsin. No kui aus olla, siis vanaema sunnil, aga meeles on praeguseni.

Säragu jõulurõõm igal pool helgelt,

Seal kus on kurvastus – kadugu see.

Helget jõuluaega ja rõõmsat aastavahetust!

Infolehe toimetuse nimel

Mirja Räpp

Peatoimetaja

ARTIKLI LÕPP.

Põhja-Eesti Pimedate Ühing soovib kõigile imelisi jõulupühi ja õnnelikku uut aastat!

2022 aasta oli Põhja-eesti pimedate Ühingule tegevuste- ja üritusterohke juubeliaasta. Sel aastal leidsid tee meie juurde paljud vabatahtlikud, kes andsid oma panuse mitmete ürituste õnnestumisele.

Meie tegemisi toetasid Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning Avatud eesti Fond. Suur tänu kõigile vabatahtlikele ja toetajatele.

Astume üheskoos uute lootuste ja soovidega uude 2023. aastasse. Tulgu see kõigile edukas, võimalusterohke ja toredaid üllatusi pakkuv!

Ühingu juhatuse poolt

Janne Jerva

ARTIKLI LÕPP.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse koosolek nr 11

Koosolek toimus Skype teel 14. novembril 2022.

Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.

Osalesid juhatuse liikmed Janne Jerva, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp ning tegevjuht Helen Künnap. Puudus Margus Kiin.

Koosoleku päevakorras oli seitse küsimust:

  1. Lahkunud liikmete ühingu nimekirjast kustutamine.
  2. Ühingu puhkpilliorkestri töökorraldusest.
  3. Raamatu „Põhja- Eesti Pimedate Ühing 1922-2022“ esitlusest.
  4. Tondi 8A haldamisest.
  5. Töökorraldus ja töös olevad projektid.
  6. Tegevus ajavahemikul 19. oktoober kuni 14. november 2022.
  7.  Jooksvad küsimused.

Esimese päevakorrapunkti teemaks oli lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine.

Juhatus otsustas kustutada seoses surmaga liikmete nimekirjast Enda Lõhmus ja Liina Adamson.

Teise päevakorrapunkti juures räägiti ühingu puhkpilliorkestri töökorraldusest.

Artur Räpp: Eduard Borissenko ettepanekul ja Ulrika Tindi nõusolekul kuulub Ulrika Tint Põhja- Eesti Pimedate Ühingu orkestri juhatuse koosseisu.

Seoses 4. detsembril toimuva orkestri juubeliga otsustas juhatus premeerida maestro Vello Loognat ja Eduard Borissenkot, kes on orkestri koosseisus mänginud 60 aastat, tänukirja, keraamilise eseme ning CD-plaadiga.

Juhatusele on laekunud avaldus puhkpilliorkestri juhatuselt palvega toetada orkestri juubeli tähistamist 150 euroga.

Juhatus otsustas ühekordse toetusena eraldada juubeli tähistamiseks 150 eurot.

Kolmanda päevakorrapunkti juures räägiti raamatu „Põhja- Eesti Pimedate Ühing 1922-2022“ esitlusest.

Juhatus otsustas: raamatu müügihind liikmetele on 10 eurot ja mitteliikmetele 15 eurot. Kingitusena saavad raamatu autorid, Eesti Pimedate Liit ja Eesti Pimedate Raamatukogu. Eesti Pimedate Raamatukogule esitatakse palve teos sisse lugeda.

Neljanda päevakorrapunkti raames räägiti Tondi 8a haldamisest.

Helen Künnap: Meie majast on lahkumas kolm rentniku. Infot olen esialgu levitanud majas olevate rentnike hulgas. Praegusel hetkel ei ole veel tuntud huvi vabade rendipindade vastu.
Talveks ettevalmistamine - otsustati lisada tööde plaani ventilatsiooniavade ja rennide puhastamine, libeduse tõrje. Pööningu koristamine toimuks millalgi kevade poole.

Majahaldurilt on pakkumine meile jõulukingiks - LED valgustus maja seinale. Küsida haldurilt palju valgustus ühingule maksma läheb.

Viienda päevakorrapunkti teemaks oli ühingu töökorraldus ja töös olevad projektid.

Janne Jerva: tegime taotluse Tallinna linnale 10 000 euro ulatuses PPÜ tegevuse toetuseks. Sotsiaalkaitseminister, kes külastas ühingut, soovitas teha taotluse läbi innovatsioonifondi. Elektrikompensatsiooniks teha Tallinna linnale taotlus. Juhatus nõustus.

Esitasime uue pikaajalise kaitstud töö taotluse järgmiseks aastaks. Taotluse vormis esineb muudatusi ja inimese pealt makstav pearaha summa on vähenenud. Kuna selle aasta kaitstud töö projekt lõpeb detsembris, jaanuaris esitame viimased aruanded, siis lõpeb ka töösuhe kaitstud töö koordinaatori Lili Noormägiga.

Kavas on esitada Tallinna linnale taotlus elektrikompensatsiooniks. Esitasime erakondadele katuseraha taotluse kanalisatsiooni ehituseks.

25. jaanuar 2023 on tähtaeg uute projektide esitamiseks Ühingu tegevuse toetuseks.

Kuuenda päevakorrapunkti juures räägiti ühingu tegevusest ajavahemikul 19. oktoober kuni 14. november 2022.

21. oktoobril toimus kohtumine AS Utilitas Tallinn projekteerija DEM Projekt OÜ esindajaga. Vaadati üle kuidas oleks võimalik tuua linna soojustrass Tondi 8A soojussõlme.

21. oktoobril toimus keskkonnaprojekti raames giidiga ekskursioon Kadrioru pargis, kus osales 7 inimest.

24. oktoobril toimus kirjeldustõlkega Tallinna vanalinna tuur, kus osales 5 inimest.

27. oktoobril toimus puhkpilliorkestri juhatuse koosolek.
Teemaks 4. detsembril toimuv kontsert.

28. kuni 30. oktoobril toimus Tondi 8a majas Eesti Pimedate Spordiliidu kabe- ja maleturniir, mille korraldajateks Kaarel Koitla ja Heiki Sookruus. Võistluste tulemused on järgmised: Kabe : Meestest 1. koht Kaarel Koitla (Pärnu), 2. koht Pavel Smirnov (Kohtla-Järve) 3. koht Hando Kollom (Tallinn). parim naine Kaia Nõlvak (Tallinn).

 Male: mehed: 1. koht Heiki Sookruus (Tallinn), 2. koht Voldemar Valkenklau (Tartu), 3. koht Veljo Vahter (Kuressaare), parim naine Kaia Nõlvak (Tallinn).

28. oktoobril sai meie ühing eitava vastuse ETV heategevussaates Jõulutunnel osalemise kohta, seoses Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse renoveerimisega.

28. oktoobril sai meie ühing eitava vastuse Eesti Puuetega Inimeste Fondile esitatud taotluse kohta, mis puudutas ühingu IT kaasajastamist.

2. novembril toimus Eesti Pimedate Liidus PPÜ ACF (Aktiivsete Kodanike Fondi) projekti raames ümarlaua ettevalmistav koosolek. Osalesid Jakob Rosin, Mari Sepp, Janne Jerva, Helen Künnap, Tiina Tamm ja Silver Pulk. Protokollis Mari-Liis Uibu.

2. novembril toimus Helidialoog Teatri- ja Muusikamuuseumis, kus osales 6 inimest.

3. kuni 6. novembril osalesime oma käsitööga (keraamika ja vaibad), Mardilaadal Saku Suurhallis.

4. novembril toimus Eesti Pimedate Liidus PPÜ ACF projekti raames ümarlaud sotsiaalkaitseministri Signe Riisaloga.

6. novembril esines Ühingu puhkpilliorkester kontserdiga Merivälja pansionaadis.

10. novembril esitas Helen Künnap PPÜ pakkumise pikaajalise kaitstud töö hankesse 2023 aastaks.

11. novembril käis ühingul külas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, koos nõunikuga.

14. novembril viis Töötukassa Tondi tegevuskeskuse töötajatele läbi ärevushäire koolituse.

14. novembril toimus infolehe „Kuukiir“ toimetuse koosolek. Organiseeris Mirja Räpp.

Seitsmenda päevakorrapunkti teemaks olid jooksvad küsimused.

Juhatuse jõulukoosolek toimub 23. novembril algusega kell 10:00 aadressil Tondi 17,Veski kõrtsis. Osa võtavad juhatuse liikmed, töötajad ja revisjonikomisjoni liige Priit Kasepalu.

ARTIKLI LÕPP.

Ekskursioonil Kadrioru pargis

Tekst: Mari-Liis Täht

Käisin 21. oktoobril Kadrioru pargis ekskursioonil, mille peakorraldajaks oli Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuste koordinaator Clelia Piirsoo. Ekskursioonist võttis osa kokku seitse inimest ja meile oli giidiks Elle Pent.

Kohtusime pargi infopunkti juures. Giid rääkis meile pisut nii Kadrioru pargi, kui ka lossi ajaloost ning tutvustas mitmesuguseid pargis kasvavaid puid ja taimi ning erinevaid pargi osasid.

Väga põnev oli püüda puulehtede või okaste kuju põhjal ära arvata, mis puuga on tegemist. Samuti oli huvitav katsuda erinevate puude tüvesid.

Sain teada, et vahtraid on olemas koguni üheksa liiki ja millise kujuga on näiteks Jaapani vahtra leht. Päris omapärane on punase tamme lehe kuju.

Üsna mõnus elamus oli silitada ühe hästi suure ja kõrge elupuu tüve, kuna ma ei olnud kunagi saanud seda teha. See tüvi tundus käe all kuidagi nii mõnusalt sile ja siidine, nagu oleksin paitanud kellegi juukseid.

Üsna hästi on äratuntav kase tüvi.

Mul avanes ka väga tore võimalus ronida ühe hästi suure ja võimsa hobukastani oksale. See oks oli üsna jäme ja kõverik, kuid siiski oli oks enam-vähem paralleelne maaga ja seal oli justkui spetsiaalselt istumiseks mõeldud lohk. Oksale olid alla pandud puust toed, mis seda üleval hoidsid.

Giid tutvustas meile ka Kadrioru pargis asuvat Jaapani aeda, kus valitsevad omad reeglid. Näiteks ei tohi seal murupeal kõndida ja kivid on pühad. See aed on minu arvates üks tõeliselt mõnus ning rahulik paik, kus on palju vett, taimi ja kive ning kus on vahvad kurvilised rajakesed. Kogu aed on väga kenasti kujundatud.

Kõik huvilised võisid soovikorral maitsta dekoratiivõunapuu õunu, mis polnud küll eriti maitsvad. Samuti sai maitsta jugapuu marju, mis jällegi olid minu arvates täitsa meeldiva, magusa maitsega. Saime teada, et jugapuu ise on küll mürgine, aga tema marjad mitte. Ainult seeme tuleb kindlasti välja sülitada, kuna see võib tekitada kõhulahtisust. Jugapuu marjad on erepunased ja üsna pisikesed sõstra moodi. Mina sõin kolm marjakest ja olen siiani elus.

Meie giid oli aga nii julge, et proovis süüa mingit toorest seent, keegi teine seda siiski ei söönud.

Ilm oli Kadrioru pargi ekskursiooni päeval kaunis, päikseline ja karge. Maas oli rohkesti värvilisi puulehti, milles oli nii mõnus ja vahva sahistada.

Jäin Kadrioru pargi ekskursiooniga väga rahule. Giid oli tõeliselt lahe ja tore omamoodi naine, kes rääkis palju ja huvitavalt.

Ekskursiooni pikkuseks sai kolm meeldejäävat tundi.

ARTIKLI LÕPP.

Toimusid vabariiklikud meistrivõistlused kabes ja males

Tekst: Kaia Nõlvak

26. kuni 28. oktoobrini 2022 toimusid Tallinnas, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu saalis Eesti Pimedate Spordiliidu (EPSL) vabariiklikud kabe ja male meistrivõistlused. Võistluste käigus selgitati välja vabariigi parimad nägemispuudega mängijad Kabes ja males. Osalejaid oli üle kogu Eesti - Tallinnast, Kuressaarest, Karksi-Nuiast, Kohtla-Järvelt, Tartust, Pärnust ja Kloogalt.

Kabes oli kokku 11 ja males 8 osalejat. Peale turniiri põhivõistlejate ehk vaegnägijate ja pimedate, osalesid turniiril ka meie nägijatest abilised. Nii oli turniir põnevam. Auhinnad anti siiski vaid Eesti Pimedate Spordiliidu mängijatele.

Võistluste peakohtunik oli Kaarel Koitla ja abikohtunik Heiki Sookruus.

Kabes oli ajakontroll 20+20 minutit ja mängiti 11 vooru ning seda ühe päevaga. Males oli ajakontroll pikem - 50+50 minutit ja kahe päeva jooksul mängiti 7 vooru.

Kabes võtsid mõõtu Kaarel Koitla, Andres Klemet, Peeter Nestertšuk, Uudo Koppel, Lembit Ramjalg, Mart Tähepõld, Mihkel-Kalju Tammeveski, Pavel Smirnov, Hando Kollom, Kaia Nõlvak ja Liida Jakobson.

Males võistlesid Heiki Sookruus, Uudo Koppel, Voldemar Valkenklau, Anti Sõlg, Veljo Vahter, Kaia Nõlvak ja Liida Jakobson.

Kes olid siis parimad nägemispuudega mängijad?

Kabes oli meestest parim Kaarel Koitla (Pärnu), teise koha sai Pavel Smirnov (Kohtla- Järve), kolmas Hando Kollom (Tallinn). Parim naismängija, kellele läks naiste esikoht, oli Kaia Nõlvak (Tallinn).

Males oli meestest parim Heiki Sookruus (Tallinn), teise koha pälvis Voldemar Valkenklau (Tartu), kolmandaks tuli Veljo Vahter (Kuressaare) ning parim naine oli ka males Kaia Nõlvak (Tallinn).

Tänud Eesti Pimedate Spordiliidule võistluste korraldamise eest.

Aitäh Põhja-Eesti Pimedate Ühingule saali võimaldamise ja öömajaliste majutuse eest ning suured tänud ka meie kokale Anole, kes osalejaid võistluste ajal väga hästi toitlustas. Tänud muidugi ka tublidele kohtunikele.

Uute kohtumisteni uuel aastal.

ARTIKLI LÕPP.

Avo Falkenbergi mälestusturniir pimedate lauatennises

Tekst: Kert Küla

19. novembril toimus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu spordisaalis Avo Falkenbergi mälestuseks korraldatud pimedate lauatennise turniir.

Aastal 2018 valminud ühingu spordiruumis ei ole varem pimedate lauatennise võistluseid korraldatud, kuigi korraldamise mõte on idanenud mitmeid aastaid. Nüüd siis lõpuks jõudsime vahvast ideest selle elluviimiseni.

Hilissügisesel laupäeva hommikul meie ühingu spordiruumi uksest sisse astudes oli tunda meeldivat ärevust, nagu enne spordivõistlusi ikka. Selles lauatennise turniiris oli omajagu pidulikkust, sest võistlus toimus 2020 aastal meie hulgast lahkunud pikaaegse tubli pimelauatennise mängija Avo Falkenbergi mälestuseks. Kohe võistluse algul süütas meie praegune pimelauatennise treener ja võistluse kohtunik Rein Järve Avo mälestuseks küünla. Turniiril esimese koha saavutavale võistlejale oli Anne Falkenberg omalt poolt auhinnaks välja pannud viiskümmend eurot.

Kokku võttis nimetatud pimelauatennise võistlusest osa seitse mängijat. Mängijad olid jaotatud kaheks alagrupiks, ühes neli ning teises kolm võistlejat. Mängijate jaotamine oli otstarbekas sellepärast, et lühendada võistlusele kuluvat aega, kahekümne ühe mängu asemel tehti kuusteist mängu ning võistlus kestis koos lühikeste pausidega viie tunni ringis.

Võistlusest osavõtnute paremusjärjestus esimesest kolmanda kohani oli järgmine:
Esimese koha saavutas loomulikult kodumaad mitmetel välisvõistlustel esindanud Ališer Hožanijazov.

Teise koha saavutas samuti mitmetel rahvusvahelistel võistlustel osalenud Robert Lätt ning pronksmedali väärilisele kolmandale kohale tuli võistluste ainus naismängija Mari-Liis Täht.

Ühingu keraamikaklassis oli valmistatud meie teenuste- ja tegevuste koordinaator Clelia Piirsoo abiga just selle lauatennise võistluse jaoks keraamilised savist medalid. Selle keskel on kujutatud väikest reljeefset pimedate lauatennise palli. Medali said kõik osalejad.

Pärast mängude lõppu, kui medalid olid meil kaelas, tegi treener ja võistluse kohtunik Rein Järve ühispildi. Foto peaks olema näha ühingu Facebooki lehel.

Kõnealuse võistluse muutis minu jaoks märkimisväärseks sündmuseks asjaolu, et mitmeid aastaid ei ole pimedate lauatennises väikese mängijate hulga tõttu kahjuks Eesti meistrivõistluseid korraldatud.

Vähemalt avanes nüüd võimalus mitmete inimestega pimedate lauatennist mängida ning poolfinaal ja finaalmängud olid ka vaadates-kuulates üsna pinevad.

Mina ise saavutasin sellel võistlusel viienda koha, kuid tähtis ei ole võit, vaid osavõtt ning nautisin nimetatud spordisündmust täiega. Kahel korral sain mängida ka kolmanda, otsustava seti, sest olin ühe seti kaotanud ja teise seti võitnud ning viigiseisu ei saa võistlusel mingil juhul olla.

Pean rohkem treenima enda üldfüüsilist vormi ja vastupidavust, sest pikematel mängudel kipun kiiresti ära väsima. Oluline on kindlasti mängule keskendumine ning kaitse.

Tegemist oli igati toreda üritusega ning pimedate lauatennise võistlus meie ühingus võiks muutuda iga-aastaseks traditsiooniks.

Suur tänu Artur Räpile ja Viktor Paringule selle vahva võistluse korraldamise eest!

Lisaks soovin tänada kohtunik Rein Järvet, kelleta see võistlus poleks teoks saanud!

***

Mis on pimedate lauatennis?

Pimedate lauatennis, pimelauatennis, pimetennis, inglise keeles showdown, on sportmäng, mis sobib nii noortele kui ka vanemaealistele harrastajatele. Seda mängitakse Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Seega võib väita, et nimetatud sportmäng on maailmas laialt levinud.

Eestis mängitakse praegu pimelauatennist peamiselt Tallinnas Põhja-Eesti Pimedate Ühingus ning Tartu Emajõe Koolis. Tavaliselt osaleb Põhja-Eesti Pimedate Ühingus pimelauatennise iganädalastel treeningutel kolm või neli mängijat.

Aastal 2022 on Eesti tugevamateks pimelauatennise mängijateks Ališer Hožanijazov ja Robert Lätt, kes on Eestit esindanud mitmetel välisvõistlustel.

Pimedate lauatennise ajaloost

Pimedate lauatennise leiutas 1960.-ndatel aastatel pime kanadalane Joe Lewis, kes tahtis luua spordiala pimedatele, mida saaks harrastada nii harrastus- kui ka võistlusspordina ning mida pime või nõrgaltnägija saaks mängida ilma igasuguse kõrvalise abita. Aastate vältel tegi Lewisega koostööd kanadalasest pime sportlane Patrick York ning töötas peensusteni välja pimetennise reeglid ning selleks mänguks vajaliku varustuse.

Pimelauatennise mängimiseks on vaja klassi või koosolekute ruumi suurust ruumi, võib mängida ka spordisaalis.

Pimedate lauatennist mängivad kaks vastasmängijat spetsiaalsel täisnurksel laual, mille mõlemas otsas on pallitaskud ehk nii öelda väravad ning mille keskel, võrgu asemel, on puidust või paksust plastklaasist kesksein.
Mängimiseks on vaja vineerist või puidust kaht reketit, kaitsekindaid, kaitseprille ning niinimetatud helisevat palli. Pall on ligikaudu kaks korda suurem nägijate lauatennise pallist, reketid on peaaegu samas mõõdus nägijate pinksireketitega, kuid lamedad. Pall ise on valmistatud tugevast siledast plastikutaolisest materjalist ning täidetud roostevabast terasest kuulikestega, mis tekitavad palli veeremisel mööda mängulauda heli. Palli sees olevad roostevabast terasest kuulikesed annavad mängijatele märku palli asukohast. Mängu ajal peab ruumis olema vaikus, et mängijad kuuleksid palli liikumist.
Mängu põhimõte on lüüa pall piki laua pinda keskseina alt läbi vastasmängija väravasse, samal ajal kui vastasmängija üritab igati vältida selle teostumist.

Artiklis kasutatud allikad:

Huvitav spordiala pimedatele

www.ppy.ee/kuukiir/a/2004/4/7
ARTIKLI LÕPP.

Keeruliste aegade jõulud

Tekst: Jaanus Riimets

 Kui meie esipoetess Marie Under kirjutas luuletuse „Jõulutervitus 1941“, milles on ka kuulsad read „Ikka mõtlen neile, kes siit viidi…“, oli Maarjamaal just üks okupatsioon asendunud teisega. Tänapäevani käib vaidlus, kumb oli hullem. Aga kas mõrtsukatel on vahet? Me elame praegu, hoolimata suhtelisest jõukusest ja heaolust, vabariigi ajaloo ühel kõige keerulisemal ajal. Varsti on käes jõulud, rahu- ja rõõmupühad. Me peaksime siin eeskuju võtma oma eellastest. Jõulupühi tähistasid võimalust mööda nii vangid, küüditatud kui ka teised okupatsioonivõimude all kannatajad. Meil on tegelikult praegu veel kõik väga hästi. Jah, Euroopas tulistatakse linnade pihta rakette ning see pole kaugeltki normaalne olukord. Jah, hinnad tõusevad harjumatult kiiresti kõrgele ning sellega pole me harjunud.
Kõige raskem on aga minu meelest teadmatus ja ebakindlus tuleviku suhtes. Nii meedia kui ka erinevad väljaanded aina süvendavad määramatust. Inimestel on hirm. Me ei tea, mis tulemas on. Ometi, kui pühadeks jõulupuud ehime, küünlad süütame ja parema laua katame ning kõlavad „Püha öö“ read „uinu, sa patuste rõõm“, olgem kõigest hoolimata lootusrikkad. Meie rahva tasakaalukus, töökus ja visadus on meid ennegi päästnud. Mitte et meil poleks raskusi ajaloo jooksul olnud, aga oleme siin Peipsi ja Läänemere vahel ikka alles. Ja meie väikene saja-aastane ühing on ka alles. Ja mõelge, isegi Tondi tänava maja on alles. Ja loodame, et saab ka kunagi korda.
Südamesooje jõulupühi!

ARTIKLI LÕPP.

Jooksusilmad Viljandis

Tekst: Kerti Kollom Seidelberg

Pühapäeval, 13. novembril toimus Jooksusilmade selle aasta viimane üle - Eestiline matkapäev. Aasta jooksul on Jooksusilmade eestvedamisel toimunud neli ühist matka Eestimaa eri paigus. Aprillis käidi räätsamatkal Kõnnu Suursoos, juunis matkati Paunkûla matkarajal, septembris toimus Aegviidu Nelijärve matk ning matk Viljandis oli järjekorras neljas.

Sel korral matkasime siis üheskoos umbes 13-kilomeetrise ringi ümber Viljandi järve. Matkapäeval osales kokku 24 inimest, neist 12 nägemispuudelist ja 12 saatjat. Lisaks võtsid matkast aktiivselt osa veel kolm musta neljakäpalist juhtkoera. No nemad nautisid metsas ringi jooksmist ikka täiel rinnal. Sabad sirgus rõõmsalt kihutades, ragistasid nad põõsastes üksteist taga ajades hullata. Kahjuks ei olnud neil vabalt jooksmise aega just nii pikalt, kui nemad ise oleksid seda soovinud, sest meiega koos liikus rajal kohalikke inimesi nii üksikult kui peredega ning mõnel olid ka omal koerad kaasas.

Jooksusilmadel on omad tundemärgid, millest üheks on oranž T-särk, mis sel korral jäi jope alla, aga nii mõnigi kannab seda õhukesema jope peal. Talvisel ajal kasutame jopede peal ka kollaseid helkuritega turvaveste, mille vasakule hõlmale on trükitud embleem MTÜ Guide Running Estonia ning selja peal on suurelt kiri Blind Runner. Pimedat ja tema saatjat ühendab muidugi ka randmepael. Paela mõlemas otsas on aas, millest saab käelaba läbi torgata ja olla niimoodi oma saatjaga lähemas või kaugemas kontaktis ja vajadusel juhitav.

Sel korral liitus meiega üks päris uus saatja Viljandist. Loodame et ta leiab kodukandist endale ka liikumiskaaslase.

Olle Rõuk tegi meile raja (esialgu virtuaalse raja), mis kulges vastupidises suunas, kui tavaliselt ümber Viljandi järve jooksjate massid liiguvad. Rada viis mööda Viljandi järve kallast kord mäest üles kord alla. Mõni teelõik oli päris porine ja mõni kallak nii järsk, et külg ees treppi kõndima just ei pidanud, aga kannad pidi küll kõvasti-kõvasti vastu maad lööma, muidu oleks pepuli käinud. Juhtus ka väikeseid kokkupõrkeid maaga, aga kellel siis vahel seda ei juhtuks. Eelmise päeva vihm oli jätnud teerajale niiskuse ja märgadel puulehtedel on ju mõnus alla liuelda, kui ainult tasakaalu hoida.

Matkaseltskond koosnes põhiliselt Tallinnast ja Tartust tulijatest. Mõned matkaliste paarid reisisid Tartust Viljandisse bussiga, aga enamus tuli autodega. Tallinnast tulijad startisid pühapäeva kohta ikka päris vara, hommikul kell kaheksa. Sügisene päike paistis otse näkku, nii et juhil oli sõitmisega tegemist. Mina olin ühes autos koos Diana ja Allaniga, tagasiteel oli reisiseltskond pisut teistsugune. Tallinnast olid tulijate hulgas näiteks Allan Vibur, Maarja Haamer, Julia Kabanova, siinkirjutaja, Mari-Liis Täht, Rea Kukk ja teised. Tartukatest olid kohal näiteks Karin Leesmaa, Silvia Janovski, Veronika Sõstar ja teised.

Ilm oli novembrikuu kohta imeliselt ilus. Päike paistis nii kiirgavalt, et silmad küsisid päikeseprille. Soojakraade oli parajalt, nii et need kes arendasid suuremaid kiiruseid, neil hakkas isegi pisut palav. Kes piisavalt nägid, nautisid oma silmaga ilusaid Viljandi järve vaateid ja kirjeldasid vaadete ilu ka neile, kes midagi ei näe. Püüdsime ilusat sügist ka pildile. Metsa all lõhnas kõdunevate lehtede ja isegi seente järele. Maastik oli sügiseselt hall, lindude sidinaid ei olnud kuulda. Möödusime helerohelisest põllust, mis ilmselt oli talivili, sest ülejäänud maastik oli ikka tumepruun ja luitunud. Minu saatja kirjeldas mulle, et üksikud helerohelised lehed, mis metsaalt silma torkasid, olid nõgesed. Haljad salatilehed, nagu neid poes raha eest müüakse. Jätsime nõgesed sel korral rahule ja vantsisime edasi.

Matka käigus vahetati nägijatest paarilisi ja koerakasutajad andsid teistele proovida, kuidas on võõra juhtkoeraga kõndida. Vadistasime juttu kõigest, mida aga meeleolu esile kergitas. Tuju oli hea ja meel reibas.

Igal matkalisel on oma arvestused ja äpid. Mina ise kasutan Strava-äppi. Niisiis luges minu Strava matkal läbitud Vahemaaks 13,24 kilomeetrit, mille läbisime umbes kolme tunniga. Telefon luges kokku, et sai tehtud umbes 22 500 sammu. See polegi väga raske, kui on hea seltskond!!

Eks sellest päevast ole midagi õppida kah. Näiteks matkajalanõudeks ei sobi kummikud, vaid varem pisut kantud matkasaapad või tossud. Õiged jalanõud lasevad liikumist nautida ega too kaasa üleliigseid kannatusi. Alati on hea kaasa võtta vahetusjalanõud. Saad kasvõi rongis või autos märjaks saanud jalanõudest korraks vabaneda. Hea on seljakotti haarata vahetussokid ja lisakindad ning müts. Kindlasti kuluvad marjaks ära täidetud veepudel ja müslibatoonid.

Ja loomulikult on alati rõõm mõnusatest jooksusilmadest. Suurem enamus osalejatest liigub matkapaika koos oma vabatahtlikest jooksusilmadega autos kaasreisijana. Seetõttu ei tee paha, kui autosõidu kulusid paari euroga toetame. Täiesti vabatahtlik tegevus, kuidas keegi tunneb.

Kõik said raja ümber Viljandi järve läbitud. Peale pikka matka läksime ennast kosutama Viljandi söögikohta nimega Tegelaste tuba. Toitu pidime päris pikalt ootama, kuigi oli ette teada, et tuleb seltskond näljaseid. Sõime suppi ja magusaks peale koogitükk koos kohvi või teega. Koju jõudsime juba täiesti pimedas.

Kellel on huvi Jooksusilmadega liituda või kelle saatja on millegi tõttu Jooksusilmade tegevusest kõrvale jäänud, siis ära heida meelt ja võta ühendust Olle Rõuguga:
 e-mail Olle.Rouk@heidelberg.com

Facebooki kasutajatel soovitan aga liituda Jooksusilmade kinnise grupiga: Jooksusilmad kogunemiskoht nägemispuudega jooksjatele ja nende saatjatele.

Postitame sinna gruppi aeg-ajalt jutukesi ja pilte oma kõnni- ja jooksukäikudest ning ergutame teisi liikuma.

ARTIKLI LÕPP.

Miks mulle meeldib krimiteema?

Tekst: Jaanus Riimets

 Mõned inimesed on olnud veidi üllatunud, kui olen maininud, et jälgin televiisorist krimiseriaale ja loen pimedate raamatukogust sageli just krimiromaane. Küsimus ei ole minu jaoks ainult põnevuses ja kindlasti mitte jõulistes võtetes või vägivallas, mida krimivaldkonnas vastaspooled oma eesmärkide saavutamiseks kasutavad. Näiteks sõjaromaanid ja teist liiki põnevuslood mulle eriti peale ei lähe.

Olen kogu oma teadliku lapsepõlve ja suure osa noorusest elanud Rummus, kus ma praegusajalgi taas elan. Rummus asus aga juba eelmise vabariigi ajal asutus, mida nõukogude ajal nimetati parandusliku töö kolooniaks, vabariigi ajal aga Murru vanglaks. Olid veel ka Rummu ja Ämari vanglad, kuid kõigis neis elasid kinnipeetavad ehk kurjategijad. Minu mõlemad vanemad töötasid pea terve elu vanglas. Rummu vahel liikusid nii kolooniat valvavad sõdurid, kui ka vabakäiguvangid ehk tänapäeva mõistes avavangla kinnipeetavad. Mulle lapsepõlves siin elada ei meeldinud ja kui tuli võimalus siit kasvõi ajutiselt pääseda, kasutasin seda võimalust.
Sain minna õppima Nõo Keskkooli, mis oli matemaatika- ja füüsikakallakuga kool. Kahjuks ei läinud mu elurada sealgi kurjategijatest mööda. Novembris 43 aastat tagasi tulid mulle kallale mõned kohalikud noorsandid ja kaotasin selle tulemusena ühest silmast nägemise. Tuli taas tagasi vangla lähedale elama tulla. Seega on kriminaalsed struktuurid ja kõik nendega seonduv mulle juba noorpõlvest peale väga vastumeelne olnud. Hiljem vastumeelsus aina süvenes. Kui meedias oli uudis näiteks Romeo Kalda rünnakust politseiniku vastu, pahandas see mind väga. Mõtlesin, et miks küll politseinik esimesena ei tulistanud. Ja nüüd tahab see politseinikutapja veel ennetähtaegselt vabadusse pääseda.
Selline elukäik vast viiski mind krimivaldkonna filme ja raamatuid tarbima. Neis saadakse kurjam enamasti ikka kätte ja ta saab ka õiglase karistuse, kui väga ta ennast ka ei varjaks ja inimesi ei petaks.
Esimesed krimikirjanikud, kelle raamatuid veel paberkandjal lugesin, olid Agatha Christie ja Georges Simenon. Mulle on tegelikult kogu aeg väga meeldinud komissar Maigret kuju. Meenub üks episood, kus Maigret saab kokku oma koolivennaga, kes on kavaluse ja pettusega saavutanud rikkuse ning mõjuvõimu, kes mängib tennist ja on sale nagu muistne atleet, aga kelle südametunnistusenatukesel on paljud inimelud, kaasa arvatud lähedaste inimeste elud. Maigret ütleb talle umbes nii: „Ma olen elus näinud igasugu kurjategijaid, aga see, milline sina oled, hakkab mulle tõeliselt vastu.“ Olen ise komissariga samal seisukohal. Kurjusel on väga palju erinevaid varjundeid. Enamasti peavad kurjategijad ise endid õigeteks inimesteks, nad peavad kuritegevust elu loomulikuks kaasnähtuseks. Eriti on see näha kriminaalsete struktuuride hierarhias.

Kui rääkida Eesti Pimedate Raamatukogus leiduvatest kriminaalraamatutest, siis on neid seal väga erinevaid. Eriti palju on sinna krimiraamatuid juurde tulnud minu sünnilinnast Haapsalust. Väga meeldivad mulle põhjamaade krimkad, kus krimisüžee kõrval on kujutatud ka üldist inimeste elu. Nii saab pildi ka keskkonnast, kus kirjapandud kuriteod toimuvad ning kuidas sealsed politseinikud ja uurijad elavad.

Televiisorist vaatame koos emmega enamasti ainult krimiseriaale. Emmele väga meeldisid Hercule Poirot filmid. Mina saan muidugi filmist osa ainult teksti ja subtiitrite, kui on välismaine film, kaudu. Eriti hea on, et ERRi kanalites on olemas kõnelevad subtiitrid. Vahel emme pisut kirjeldab mulle olukorda ekraanil, aga üldiselt saab ka ainult teksti kuulates üsna hea ülevaate filmis toimuvast. Minu kõige lemmikum seriaal on „Kelgukoerad“. Olen seda seriaali mitu korda vaadanud ja praegu on Kanal2-s argipäeviti võimalik neid põnevaid lugusid uuesti jälgida. Olen ikka mõelnud, kui raske on politseinike ja uurijate töö. Ja kui ohtlik. Tegelikult mitte ainult ekraanil. Kurjus ei salli, kui neid korrale kutsutakse. Kuritegeliku meelelaadiga inimesed kasutavad politseinike kohta mitte ametlikku terminit, vaid kuritegeliku maailma sõnavara. Igal inimesel tuleb aga ise valida, kumba ta toetab, kas kuritegelikku maailma või seaduslikku korda tagavat süsteemi. Krimiteemalised raamatud ja filmid on õige valiku tegemisel heaks õppevahendiks. Ja põnevust on ka.

ARTIKLI LÕPP.

Tulekul eksklusiivne muuseumituur Lennusadamas

16. jaanuaril kell 11:00 korraldab Eesti Meremuuseum Lennusadamas eksklusiivse muuseumituuri. Kuna lõpeb Lennusadama väikeses saalis olev näitus „Väikesed laevad, suured meistrid“, tõstetakse lattu ära viimiseks seinalt alla kolmemastilise purjelaeva Mars üle 3 meetri pikk mudel ja selleks üheks päevaks jääb see kompimise ulatusse. Lisaks saab tuuril lähemalt tutvuda ka mõne enne vitriinis klaasi taga olnud väiksema kompimiskindlama mudeliga, näiteks kiirpaadi mudel. Lisaks tehakse tuuril kiire põige Juminda merelahingu eksponaatide juurde, et tutvuda allveelaev Lembitu mudeliga ning täismõõdus meremiinidega.

Nii jõuavad tuuril kompimisulatusse suure purjelaeva mudeli purjed ja nöörredelid, laevatekk, vöör, kiil ja peaaegu kõik muu, mis ühel purjelaeval on. Kuigi jämedatest nööridest on mudelil saanud peened niidid, on Marsi mudel nii suur, et mastitippudeni ei ulatu. Lisaks veel sihvakas allveelaev ja teised väiksemad mudelid. Palju huvitavat infot mudelismist ja laevadest saab tuurilt pealekauba.

Tuuri viivad läbi muuseumikuraator Mihkel Karu ja kirjeldustõlk Aive peil. Kuraator Mihkel Karu annab ülevaate mudelite valmistamisest ja laevaehitusest, kirjeldustõlk Aive Peil aitab nähtava visuaalset poolt pimedateni tuua.

Lennusadamas 16. jaanuaril kell 11:00 toimuva tuuri pikkus on umbes tund kuni poolteist. Tuur on osavõtjate jaoks tasuta. Vajalik on muuseumis eelregistreerimine. Ekskursioonigruppi oodatakse kuni 10 nägemispuudega inimest pluss saatjad.

Registreerimisinfo on täpsustamisel ja sellest antakse täiendavalt teada.

ARTIKLI LÕPP.

Tallinna Linnavalitsuse invakomisjonis

Koosolek toimus 20. septembril 2022 Microsoft Teamsis.

Juhatas Betina Beškina ja protokollis Mihkel Tõkke.

Osalesid komisjoni liikmed:

Betina Beškina, Tallinna Linnavalitsus

Arne Kailas, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Mihkel Tõkke, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Jako Stein, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Kairet Remmak-Grassmann, Tallinna Linnavolikogu

Tarmo Antson, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Udo Ots, Tallinna Transpordiamet

Karin Lember, Tallinna Haridusamet

Oliver Alver, Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Eerika Rahuoja, Tallinna Kristiine Linnaosavalitsus

Marje Paljak, Tallinna Kesklinna Valitsus

Marina Runno, Käo Tugikeskus

Kai Kukepuu, Tallinna Vaimse Tervise Keskus

Külli Urb, Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Jüri Järve, Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing

Janne Jerva, Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Vjatšeslav Zagorski, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit

Kristo-Adam Priks, Eesti Iseseisva Elu Keskus

Lisaks osalesid: Kadri Palk, Helen Bokmann.

Päevakorras olid järgmised küsimused:

  1. Ligipääsetavuse Fondi ja Ligipääsetavuse Infosüsteemi tegevuste ülevaade.
    Ülevaate annab Jako Stein Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist
  2. Eluruumide kohandamine – ülevaade tegevustest.
    Ülevaate teeb Mihkel Tõkke Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist
  3. Jooksvad küsimused

*Mustpeade maja ja Pika tänava ligipääsetavus sotsiaaltranspordiga.
Külli Urb, Tallinna Puuetega Inimeste Koda

*Invatakso sõidukite lae kõrgus.
Kadri Palk, Tallinna Puuetega Inimeste Koda.

Esimese päevakorrapunkti teemaks oli Ligipääsetavuse Fondi ja Ligipääsetavuse Infosüsteemi tegevuste ülevaade.

Jako Stein andis ülevaate Ligipääsetavuse fondi töödest 2022. aastal.

2022. aastal on kaks suuremat tööd Ligipääsetavuse fondist olnud invarandade avamine Pikakaril ja Pirital.

Pikakari rannas on olemas spetsiaalne pandus, terrass, konteiner asjade hoiustamiseks, riidevahetuskabiin, laudteed liikumiseks ning kolm ujuvat ratastooli ja tähistatud invaparkimiskohad. Lisaks väljaõppe saanud abistajad. Paremaks muudetakse ka wc ligipääsetavus (liiga järsk tõus), hetkel oli suveks juurde toodud ligipääsetav wc kabiin.

Pirita rannas on samuti olemas spetsiaalne pandus, terrass, konteiner asjade hoiustamiseks, riidevahetuskabiin, laudteed liikumiseks veepiirini ning kolm ujuvat ratastooli. Loodi kaks uut tähistatud invaparkimiskohta. Lisaks on suveperioodil kohapeal väljaõppe saanud abistajad. Suveks toodi ligipääsetav wc kabiin.

Käo Tugikeskuse lastekeskuses on kavas ratastoolikiige paigaldamine.

Paagi 10 on kavandatud panduse pöörangute laiendamine, mis hetkel on teatud abivahendite jaoks liiga kitsas ning võib liikumise keerulisemaks teha.

Täiendavalt on fondi rahastusest planeeritud Ligipääsetavuse Infosüsteemi (LIPS) andmete kaardistus. Kuulutasime välja hanke, kuid see kahjuks ebaõnnestus. Hetkel on võetud inimene käsunduslepinguga tööle, kes objekte kaardistab.

Betina Beškinamärkis, et invarannad on saanud positiivset tagasisidet. Järgmiseks aastaks peaks küll mõtlema, et kuidas luua inimestele parem võimalus oma asjade hoiustamiseks, näiteks riidekapid.

Mihkel Tõkke soovis veel juurde lisada, et uurime võimalust, kuidas järgmisel aastal rullitavate mattidega teha liikumist kergendav tee täiesti vee sisse välja. Hetkel laudteed lähevad võimalikult veepiiri lähedale, kuid päris vette neid teha ei saa.

Jako Stein rääkis, et ühtlasi kandideeritakse Tallinna linnaga Access City Award 2023 konkursil. Taotluse käigus tuli täita inglise keeles üsna põhjalik kirjeldus tehtud ja eesootavatest tegevustest ligipääsetavuse valdkonnas ning esitada hulk nõutud lisadokumente. Auhinnakonkursi korraldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorum. Võitjad kuulutatakse välja 25. novembril 2022.

Külli Urb rääkis, et Tallinna Botaanikaaia Meelte Aed, kus asuv ratastoolikiik on katki. Kas on võimalik seda korda teha?

Mihkel Tõkke vastas, et nad uurivad ning täpsustavad järgmiseks korraks vastuse.

Teise päevakorrapunkti teemaks oli eluruumide kohandamine – ülevaade tegevustest.

Ülevaate andis Mihkel Tõkke. Eluruumi kohandamise kulu hüvitamise eesmärk on soodustada puudega inimese iseseisvat toimetulekut ja leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumis liikumisel, enesega toimetulekul ning eluruumi sisenemisel ja sealt väljumisel. Enamasti soovivad taotlejad tualettruumi kohandamist ehk vanni asendamist dušiga, et muuta hügieenitoimingute tegemine lihtsamaks.

Oluline on silmas pidada, et enne kohandamise alustamist kohustub abi saaja esitama eluruumi omaniku või kaasomandis või ühisomandis oleva eluruumi omanike kirjaliku nõusoleku eluruumi kohandamiseks. Ja puudega inimese kasutuses olev eluruum, peab asuma Tallinna linna haldusterritooriumil ning taotlemisel on vajalik esitada vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist. Hüvitist makstakse kord kolme kalendriaasta jooksul.

Peale kõige esimest pilootprojekti on Tallinnas Euroopa rahastusel paralleelselt töös olnud kolm taotlusvooru:

II voor, kavas kohandused 169 inimesele –planeeritav lõpp 31. jaanuar 2023;

III voor, kavas kohandused 106 inimesele –planeeritav lõpp 31. juuli 2023;

IV voor, kavas kohandused 6 inimesele–projekti lõpparuanne esitatud.

Tallinna rahastusel on toetuse maksimaalne suurus hetkel 1 600€. 2022. aastal on lisandunud 34 uut taotlust, mis kõik on töösse võetud. Positiivsena saab välja tuua, et kohandamise taotlejate jaoks on ooteaeg tunduvalt lühenenud ning 2022. aastal on toetuse eelarve kogumaht kõrgem, mis võimaldab teostada suure arvu eluruumi kohandusi. Väljakutseteks on olnud covid perioodil vahetu kontakti ja nõustamise pakkumine, üldine ehitushindade kallinemine ja ehitusettevõtete suur töökoormus.

Betina Beškina andis teada, et tegelikult on ka MS Teamsi vestluses viis küsimust tulnud.

Vjatšeslav Zagorski:

1. Buss võiks peatuses peatuda, sest paljud ei vajuta nuppu.

2. Termaki sõidugraafik võiks olla paindlikum.

3. Kas puudekaart on tasuta sõiduõiguse tagaja?

4. Kas ei saaks seda registreerida nagu rohelist kaarti

5. Bussid võiksid peatuda kõnniteele lähemal, et erivajadustega ja vanemad inimesed ning lapsevankritega reisijad kergemini bussi peale saaksid.

Betina Beškina tänas. Probleemsed kohad on arusaadavad ja sellega annab edasi töötada.

Järgnesid jooksvad küsimused.

*Mustpeade maja ja Pika tänava ligipääsetavus sotsiaaltranspordiga.

Betina Beškina selgitas, et küsimus puudutab erivajadusega inimeste ligipääsu liikumiskeelu aladele vanalinnas. Kas on võimalik teatavatel tingimustel anda ligipääs sotsiaaltransporditeenuse osutajatele ehk invataksodele vanalinna sisenemiseks?

Andres Urm soovis natuke täpsustada, et millist transporti täpselt mõeldakse, kas linna organiseeritud transport või inimese enda?

Betina Beškina vastas, et ikka linna sotsiaaltransport.

Andres Harjo vastas, et põhimõtteliselt on võimalik nii, et linna lepingupartner taotleb kindlaks piiratud ajaks sissesõidu loa.

Helen Bokmann lisas, et varasemalt on olnud see küsimus, et kui takso siseneb vanalinna, klient peal, siis ta tohib siseneda, kuid hiljem ilma kliendita järgi tulles ei ole sisenemine lubatud.

Külli Urb küsis, kui kaua see asi teie arvates võtab, et need kokkulepped teha, et vähemalt Tallinna lepingupartneritega hakkaks asi liikuma?

Andres Urm vastas, et nad peavad omavahel infot vahetama ja selgitama, kuidas loa taotlemise protsess käib ning mõistliku aja või ulatuse, kuidas loa anname. Süsteem võimaldab kiirelt neid tegema hakata.

Betina Beškina tegi ettepaneku, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ja Tallinna Transpordiamet kohtuvad omavahel ja räägivad tehnilise poole läbi.

Külli Urb palus kaasata ka Tallinna Puuetega Inimeste Koja. Suurepärane, et asi hakkab liikuma.

Mihkel Tõkke tõdes, et ametid kohtuvad omavahel, arutavad täpsemalt tehnilised võimalused läbi ning siis juba informeerivad lahendustest.

*Invatakso sõidukite lae kõrgus.

Kadri Palk rääkis, et on olnud juhuseid, kus pikka kasvu inimesel on invataksot kasutades pea praktiliselt vastu lage. Ta nägi vajadust uurida teiste automudelite kasutusele võtmist. Tean, et see pole levinud probleem.

Betina Beškina uuris, kui paljusid inimesi see probleem puudutab?

Kadri Palk selgitas, et see hetkel ei ole ulatuslik, neid inimesi pole palju, aga me kõik teame, et pikka kasvu inimesi tuleb aina juurde. Missuguseid lahendusi on võimalik kaaluda?

Betina Beškina ütles, et nad loomulikult räägivad teenuseosutajaga.

Kristo-Adam Priks tahtis viimast probleemi kommenteerida. Kas mingid muud asjad on üle vaadatud, näiteks kui kõrge on ratastoolis isteasend, erinevate paksusega patjadega, rehvi paksus ja diameeter? Iga väike asi annab juurde.

Kadri Palk vastas, et on küll vaadatud.

Betina Beškina pakkus, et lepime nii kokku, et TSTA spetsialistid võtavad kontakti ja siis ühiselt vaadata, mis lahenduse saab leida. Paralleelselt võib rääkida ka teenusepakkujaga.

Külli Urb lisas, et tulevikuks võiks mõelda selle peale, et meil on kõrgemad taksod ja teavitada lepingupartnerit sellest.

Betina Beškina tänas koosolekust osavõtjaid.

ARTIKLI LÕPP.

Õnnitleme detsembrikuu juubilare

Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma detsembrikuu juubilare.

Õnne, tervist ja palju rõõmsaid hetki!

*Harry Puusepp 65

*Gennadi Olenev 65

*Julia Kabanova 40

*Anton Krasnoperov 35

Palju õnne kõigile!

ARTIKLI LÕPP.

Anekdoodid

Väike laps hüüab emale: „Emme, emme, kuusk põleb!“
Ema vastu: „Kuusk ei põle, kuusk särab.“
Möödub mõni minut.
„Emme, nüüd säravad ka kardinad.“

*

Naine kurdab kogu aasta, et tal pole mitte midagi selga panna.

Jõuluks on talle mehelt suur pakk.

Naine teeb selle lahti, pakis on seljakott.

*

Mehed omavahel:

"Jah, teil poissmeestel on jõulud ikka pidu ja pillerkaar ... Aga mina panin kingituse naisele kuuse alla."

"Noh ja naine?"

"Otsib ikka veel. Taiga, tead, on suur ja lai ..."

*

Jõulude eel pöördub naine mehe poole:
"Tead, ma nägin öösel unes et sa kinkisid mulle pärlitest kee. Ei tea, mida see võiks tähendada?"

"Varsti saad teada," ütleb mees salapärase ilmega.

Naine ootab suure põnevusega. Jõululaupäeval ulatab mees naisele galantselt väikese pakikese.

Põksuvasüdamega avab naine paki ja ... leiab sellest unenägude seletaja.

*

Vanadekodusse tuuakse kolmest rahvusest sõjaveteranid. Soomlane oli pime, rootslane kurt ja ratastoolis istuv norralane halvatud. Jõululaupäeval sünnib ime: meeste juurde laskub taevast ingel ja lubab igaühel ühe soovi täita.
Järgmisel hommikul hõikab soomlane:

"Ma näen! Ma näen jälle!"

Rootslane naerab nagu laps:

"Ja mina kuulen sind esimest korda!"

Siis veeretab end ratastoolil tuppa norralane ning on äraütlemata õnnelik:

"Kujutage ette, ma saingi oma toolile uued rattad!"

*

Siberlane sõidab külla oma Eesti sõbrale. See küsib:

"Meie jaoks on Siber üks äraütlemata metsik paik. Kas te seal jõule ikka tähistate? Räägi, mis sulle viimastest jõuludest meenub?"

"Peamiselt kuusk," vastab siberlane.

"Oo, teil oli seal jõulukuusk!" imestab eestlane. "Pole see siis nii metsik kant midagi! Olite kõik kuuse all?"

"Ei, meie olime kuuse otsas, kuuse all olid hundid."

*

"Kallis, kas sa oled mulle jõulukingi juba ära ostnud?" uurib naine mehelt.

"Muidugi, kallis," vastab mees.

"Aga kas see ikka meeldib mulle?"

"Kui ei meeldi, siis võid mulle anda – ma olen sellisest spinningust juba ammu unistanud."

*

Jõuluvana lubab lastele, et see, kes esitab kõige pöörasema luiskeloo, saab kotitäie kommi. Enne loeb ta neile aga veel sõnad peale:

“Tegelikult on valetamine üks väga paha asi. Kui mina väike olin, ei valetanud ma mitte kunagi!”

Seda kuuldes jäävad lapsed nördinult vait,

üks pomiseb: “Kommikott on läinud, selle loo peale pole enam midagi öelda...”

*

Uusaasta hommikul küsib mees, kellel on raskusi käimisega, politseinikult:

“Kas te ei ütleks, kõrgeausus, kuidas jõuda vaksalisse?”

“Minge otse!” juhatab kordnik.

“Otse!? Siis ma sinna küll ei jõua!”

*

Joodikult küsitakse:

"Noh, kuidas läheb, kuidas uut aastat vastu võtsid?"

"Nagu kingitus," vastab see.

"Kuidas nii?"

"Kurat, terve öö vedelesin selle neetud kuuse all."

ARTIKLI LÕPP.

Kuulutused

Alates 9. detsembrist on kinos uus film „Erik Kivisüda“, millel on nutitelefoni äpis MovieReading olemas ka kirjeldustõlge.

Kino lehelt kopeeritud info filmi kohta

Erik Kivisüda

Žanr Seiklus, Kogupere

Režissöör Ilmar Raag

Pikkus 1 tund 47 minutit

Osatäitjad

Herman Avandi, Florin Gussak

11-aastasel Erikul on kivist süda. Teda ei häiri, et ta vanematel pole tema jaoks aega, et tal pole ühtegi sõpra või et ta peab kolima vanatädi Brunhilda pärandatud majja, mis näeb välja nagu tondil oss. Uues majas avastab Erik, et seal elab veel üks perekond, temavanune Maria oma isaga, kelle Eriku vanemad kavatsevad välja visata. Maria teatab Erikule, et tal on salaplaan, kuidas Eriku perekonda majast minema ajada. Tegelikult soovib ta üles leida oma kadunud ema, kes neid väljatõstmise eest kaitseks. Kahekesi satuvad nad muinasjutulisele teekonnale Kahevahelmaailma ning Erik avastab, kui raske on kivist südamega tegelikult elada.

Häid filmielamusi

*

Ootame huvilisi Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva eel, 23. veebruaril osalema kirjeldustõlkega ekskursioonil Vabamu püsinäitusel „Vabadusel ei ole piire“.

Ekskursioon toimub okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu (Tallinn, Toompea 8/b) kell 15:00–16:30.

Ekskursioonidel läbime ühiselt Eesti lähiajalugu puudutavad ajaloolised sündmused, alustades 1939. aastast ja jõudes välja tänapäeva. Teeme tutvust kõnekamate museaalide ja isikute elukäikudega. Arutleme, milliste valikute ette pandi eestimaalased nõukogude ja saksa okupatsiooni ajal. Mis sai neist, kes jäid ja neist, kes põgenesid? Kuivõrd saab olla vaba mittevabas ühiskonnas? Mida tähendab vabadus vabas ühiskonnas ning millist rolli mängib meist igaüks, et vabadust hoida.

Ekskursioonidel osalemine on nägemis- ja kuulmispuudega inimestele ja nende saatjatele tasuta.

Kohtade arv on piiratud! Registreeri end ekskursioonile aive@vabamu.ee või numbril 56699700.

*

Eesti Pimedate Raamatukogu laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@epr. ee teel.

Neljapäeviti on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata. Raamatukoguhoidja läheb vajadusel neljapäeviti kella 14-ks laenutuspunkti, jätab sinna varem tellitud ja võtab kaasa lugejate poolt toodud raamatud. Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www. veebiraamatukogu. ee.

*

 Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
 parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
 ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.

Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
teisipäeval 12:00-17:00
neljapäeval 10:00-15:00.

Tähelepanu!
Ühingu käesoleva aasta viimane vastuvõtupäev on 20. detsember ja uuel aastal alustame vastuvõtuga 3. jaanuaril 2023.

*

Rahulikku aasta lõppu ning kohtumiseni juba uuel aastal!

ARTIKLI LÕPP.

INFOLEHE LÕPP.