September

“KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 5

September 2022

Ilmub alates novembrist 1997.

Helindatud Eesti Pimedate Raamatukogus.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Peatoimetaja: Allan Väljaots

telefon:566 78 711

E-post: Allan.valjaots@gmail.com

Toimetuse liikmed:

*Eduard Borissenko
*Kert Küla

* Jaanus Riimets

* Mirja Räpp

Sisukord

*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse koosolek nr. 6

*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse koosolek nr. 7

*Omavalitsused aitavad pimedaid
Tekst: Jaanus Riimets

*Üleskutse – andke teada heast ja veast
Tekst: Viktor Paring, Maarja Haamer, Kerti Kollom Seidelberg

*In Memoriam Vello Vart

*Vello Vart – mees, keda me ei unusta
Tekst: Mirja Räpp

*Mõeldes Vellole
Tekst: Jaanus Riimets

*In Memoriam Marget Orr

*Toredad ekskursioonid Paldiskisse ja Naissaarele
Tekst :Kert Küla

*Vahvast väljasõidust Jõgevamaale
Tekst: Kert Küla

*Rehabilitatsioon – kohanemiskursus Jursul
Tekst: Jaanus Riimets, Janne Jerva

*Meid seob pimedus
Tekst: Jaanus Riimets

*Õnnitleme juuli-, augusti- ja septembrikuu juubilare

*Anekdoodid

*Kuulutused

ARTIKLI LÕPP.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu
juhatuse koosolek nr 6.

Koosolek toimus Skype teel.

Aeg: 13. juuni 2022

Algus: 09:30.

Lõpp: 12:00.

Juhatas: Artur Räpp

Protokollis: Ulrika Tint

Osalesid: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp ja tegevjuht Helen Künnap.

Päevakord

1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine

2. Juhatuse töökorraldus
3. Tondi 8A haldamisest
4. Tondi 8A pikemaajalisemad tööplaanid
5. Suvise festivali korraldamisest
6. Pöördumine Eesti Pimedate Raamatukogu ja Eesti Pimedate Liidu poole Online DAISY juurutamise osas

7. Valge kepi päeva tähistamisest
8. Tegevus ajavahemikul 6. mai kuni 13. juuni 2022

1. Uute liikmete vastuvõtmine ja lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine.

Juhatus otsustas võtta vastu liikmeteks: Toomas Arula, Vello Siirmann ja Olga Ložkina. Seoses surmaga kustutada liikmete nimekirjast Anna Ivanova ja Margarita Topchi

2. Juhatuse töökorraldus.

Juhatus vaatas üle püsivalt toimivate komisjonide ja töörühmade koosseisud ning tegi mõned täiendused.

Kuukiire toimetus: Allan Väljaots, Eduard Borissenko, Jaanus Riimets, Mirja Räpp, Vello Vart. Toimetuse uueks liikmeks kinnitati Kert Küla.

Põhikirjakomisjon jätkab samas koosseisus: Artur Räpp, Eduard Borissenko, Christel Sogenbits.

Põhivara komisjoni liikmeskond muutus. Uus koosseis on Janne Jerva, Helen Künnap, Heiki Sookruus, Ulrika Tint.

Ligipääsetavuse komisjon jätkab samas koosseisus: Artur Räpp, Eduard Borissenko, Ališer Hožanijazov, Priit Kasepalu, Kert Küla, Viktor Paring, Jakob Rosin, Christel Sogenbits.

Infovahetuse töörühma koosseis veidi täienes. Nüüd on selles: Helen Künnap, Ulrika Tint, Viktor Paring, Artur Räpp, Mirja Räpp ja Clelia Piirsoo.

PPÜ puhkpilliorkestri juhatuses on hetkel vaid Eduard Borissenko.

Kuna juhatuse liikmeskond on täienenud, antakse ülevaade töötajate tööülesannetest.

Ulrika Tint: minu tööks on infovahetus liikmetega, isikliku abistaja teenuse koordineerimine, ürituste korraldamisel kaasaaitamine, jooksvad küsimused.

Helen künnap: Minu tööülesanneteks on: maja haldamine, ühingu töö jälgimine, aktiivsete kodanike fondi projekti koordineerimine, annetustegevus, suhtlemine avalikkuse ning rentnikega. Augustis toimuva PIME festivali korraldamine. Hetkel töötan täiskohaga, kuna tööd on palju. Räägin ka teiste ühingu töötajate töökohustustest.

Clelia Piirsoo ülesanneteks on väiksemad tegevusprojektid, jooksvad tööd.

Kaire Tammer töötab turunduskonsultandina ASF projektis. Osaliselt teeb tööd ka vabatahtlikuna. Tema ülesanneteks on avalikkusega ja vabatahtlikega suhtlemine.

Viktor Paring: eelmistel aastatel on ühingus töötanud vabatahtlikud, asendusteenistujad. Kuidas sel aastal?

Helen Künnap: Uut asendusteenistujat ei ole sellel aastal meile saadetud. Töötukassa kaudu tulevad meile vabatahtlikud. Liikumine päris suur.

Selleks, et tööjaotus oleks tõhusam, andsid oma töölõikudest ülevaate ka juhatuse liikmed.

Janne Jerva- jätkan kirjavahetusega erinevate asutuste vahel, ühingu esindamine, projektitöö.

Artur Räpp : korraldan juhatuse tööd, ligipääsetavus, ühingu põhikiri, tegevuskava ja tegevusaruande koostamine

Margus Kiin: koostöö PPÜ ja Pimemassööride ühingu vahel, esindan vajadusel ühingut, ligipääsetavus, IT küsimused.

Jaanus Riimets: kultuurivaldkond, ühingu esindamine.

Viktor Paring: infovahetus, IT valdkond, ligipääsetavus, ühingu esindamine, vene keelsete liikmetega suhtlemine, kontaktide omamine ja suhtlemine Läti ja Leedu pimedate ühinguga.

Ühingu esimehe valimine.

Artur Räpp: PPÜ on suur organisatsioon. Esimees korraldab juhatuse tööd. Seaduse ees on kõik juhatuse liikmed võrdsed.

Artur Räpp: Janne kas oled nõus olema ühingu esimees

Janne Jerva: Ei soovi olla esimees. Olen nõus jätkama samade lepingu tingimuste ning töötasuga.

Toimus hääletus: poolt 4 vastu:0 erap.0

Janne Jerva ei osalenud hääletusel

Juhatus otsustas arutada ühingu esimehe küsimust augusti juhatuse koosolekul.

3. Tondi 8a haldamine

Helen Künnap: mureks on endiselt majahalduri küsimus. Praegu on vaateväljas üks eraisik, kes on ehitusalal töötanud, olnud korteriühistu juhatuses.

Haldusfirma puhul on töötasu sama, tööl mitu spetsialisti, kes on suutelised lahendama erinevaid majas tekkivaid probleeme. Eraisiku puhul on töö paindlikum, võimalik vastavalt kokkuleppele teha lisatöid.

Juhatus otsustas: vaadata üle CV-d ja otsustada 11.07 toimuval juhatuse koosolekul majahalduri küsimus.

Helen Künnap: Köök- remont on lõppenud, uus mööbel on kööki paigutatud. Vana mööbel on vaja veel kööki panna.

Soklikorrusel asuvas rentniku ruumis lekkis veetoru, mis sai vahetatud. Vahetati ära ka tagumise koridori lõpus asuva WC pott.

4. Pikemaajalised tööplaanid.

Artur Räpp: millised töid me sellel aastal planeerime?

Helen Künnap: peab vaatama üle ühingu rahalise seisu. Peab ka arvestama, et sügisel, talvel kommunaalkulud saavad olema ilmselt väga kõrged.

Juhatus otsustas teha kalkulatsioon orienteeruvalt kahe kuu kütte ja elektri osas. Et kütteperioodil toime tulla peaks arvestama kolme kuu rahalise tagavaraga.

Juhatus otsustas arutada tööplaane järgmisel juhatuse koosolekul

5. Suvise festivali korraldamisest

Helen Künnap: kuna vahepeal seoses festivaliga koosolekuid ei ole toimunud, siis ei ole ka infot, mida festivali korraldusliku poole pealt jagada.

Viktor Paring on kaasatud festivali korralduse meeskonda.

6. Pöördumine Eesti Pimedate Raamatukogu ja Eesti Pimedate Liidu poole Online DAISY juurutamise osas.

Viktor Paringu ettepanek juhatusele, et avaldataks soovi ka Eestis Online DAISY kasutusele võtmiseks. Raamatuid saaks veebiraamatukogust otse Victor Reader Streami ja vastavatesse äppidesse laadida

Juhatus otsustas: Pöörduda selles küsimuses nii Eesti Pimedate Raamatukogu kui ka Eesti Pimedate Liidu poole. Koostada vastav kiri järgmiseks juhatuse koosolekuks tutvumiseks.

7. Valge kepi päeva tähistamisest.

Juhatus pakkus välja järgmised ideed: pimekohvik, suunata üritus ka väljapoole. Tegemist on juubeliaastaga, seetõttu peafookus oleks teha ennast nähtavaks. Selleks korraldada avatud uste päev, endiselt on probleemiks bussinumbrid. Tänada inimesi, kes märkavad meid ja tulevad appi. Kajastada üritusi ja erinevaid kampaaniaid koduleheküljel.

Juhatus otsustas: vaadata üle eestikeelne ühingu kodulehekülg 04.07.2022

8. Tegevus ajavahemikul 6. mai kuni 13. juuni 2022

13.05. PPÜ 100 tähistamine Tondi 8a saalis. Ühingu juubeli tähistamine toimus kahes osas. Päeva esimeses pooles Terateatri etendus koos ühingu ansambliga pikaajalistele koostööpartneritele, rahastajatele. Õhtul toimus pikem kontsert koos nimetatud etendusega ühingu liikmetele. Kahes osas kokku osales 140 inimest.

18.05 Helidialoog Clelia Piirsoo juhendamisel. Osales 8 inimest.

21.05 PPÜ üldkoosolek.

21.05. Ühingu puhkpilliorkester esines Ääsmäe kultuuripäevadel.

22.05 lauluklubi, osales 10 inimest.

27.05. Paldiski matk, osales 19 ühingu liiget.

31.05 koolitus Turvalisuse ja ohutuse alaste teadmiste ja oskuste tõstmine pimedatele ja vaegnägijatele, osales 6 inimest.

01.06 Helidialoog, osales 9 ühingu liiget.

03.06 ja 05.06 Ühingu puhkpilliorkester esines Musumäel, Vanalinna Päevadel.

07.06 SKA ametnikud käisid kontrollimas pikaajalise kaitstud töö teenust.

10.06 AEF projekti nägemispuudega inimeste kogukonna mõjujõu ja tegevusvõimekuse suurendamine raames toimus saalis Terateatri etendus Pimepoeesiabaar. Etendust käis vaatamas 17 inimest.

12.06 lauluklubi, osales 10 inimest.

ARTIKLI LÕPP.

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu
Juhatuse koosolek nr 7

Koosolek toimus Skype teel.

Aeg: 11. juuli 2022

Algus: 09:30.

Lõpp: 13:30.

Juhatas: Artur Räpp

Protokollis: Ulrika Tint

Osalesid Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp ja tegevjuht Helen Künnap.

Päevakord

1. Uue liikme vastuvõtmine

2. Juhatuse töökorraldus
3. Tondi 8A haldamisest
4. Tondi 8A halduri valimine
5. Ahti Tombile volituse andmine Tallinna projektisüsteemi kasutamiseks
6. Festivali Pime korraldamisest
7. Sponsorite otsimine, sotsiaalkeskuse loomine

8. Kaitstud töö olukorrast

9. Ühingu kodulehe uuendamine
10. Valge kepi päeva tähistamisest

11. Tegevus ajavahemikul 13. juuni kuni 11. juuli 2022

1. Uue liikme vastuvõtmine.

Juhatus otsustas uueks liikmeks vastu võtta: Rein Spitz

2. Juhatuse töökorraldus.

Juhatus arutas ühingu juhatuse töökorraldust.

Artur Räpp: Kuna ühingul pole esimeest ja põhikiri määrab teatud kindlad õigused just esimehele, tuleb meil kas iga vastav juhtum juhatuses eraldi läbi vaadata või anda kindla valdkonna volitused kellelegi konkreetsele. Peamiselt puudutab see volituste andmist ja mitmesugustele lepingutele alla kirjutamist. See õigus on põhikirja järgi esimehel või juhatuse poolt määratud isikul.

Juhatus otsustas reguleerida juhatuse töökorda järgmiselt: Ühingu tööd puudutav info, samuti info mis puudutab Ühingu töökorraldust saadetakse juhatuse listi.

Projekti vahearuande, PKT töölepingud ja vabatahtliku töö lepingud allkirjastab Janne Jerva, rendilepingud Janne Jerva või Artur Räpp, augusti kuu PIME festivali loa allkirjastab Viktor Paring.

3. Tondi 8a haldamisest.

Helen Künnap andis ülevaate rentnike võlgadest. Samuti soklikorrusel asuva ruumi probleemidest.

PPÜ juhatus arutas NIRK-le ruumide välja rentimise küsimust ja otsustas teha omapoolse pakkumise.

Kütteleping Pärnu mnt 104 osas vastas korteriühistu (KÜ) meie kirjale, keeldudes fikseeritud hinnaga lepingu sõlmimisest.

Juhatus otsustas teha korteriühistule ettepaneku, et ta pakuks teenuse hinda vastavalt ühistu enda poolt kehtestatud hinnale ning esitada sellest omapoolne nägemus.

Tondi 8c vee leping- tutvuda juhatusel saadud kirjaga ning vaadata see üle koos lepinguga ning leida lahendus.

Juhatus otsustas seoses peatselt algava sügise ja talvise kütteperioodiga: ühingu kontodel peab olema vähemalt kolme kuulise varuga vabakasutusega reserv summas 70 000 eurot, et katta PPÜ enda kulud ja kui reserv langeb alla selle, siis informeeritakse sellest juhatust.

4. Tondi 8a halduri valimine.

Juhatus arutas saadud pakkumusi majahalduri kohale. Sõelale jäi kaks -Forus Haldus OÜ ja OÜ SPGV oma, sama firma, mis praegu teeb meie majas ehitustöid.

Helen Künnap: Mõlemal firmal on omad plussid ja miinused. Forus Haldus OÜ on suurem firma ja suudab enda töötajate hulgast leida rohkemate tööde jaoks sobiva. Samas on neil paljud tööd lisatasu eest, mis teisel pakkujal on juba lepingus sees. Rääkisin firmaga OÜ SPGV. Peatselt algab endise rentniku ruumis remont. Sellega seoses on nad ühingu töötajate puhkuse perioodil majas ja hoiavad majal silma peal. Juuli ja augusti kuude eest nad majahalduri töölõigu pealt tasu ei võta.

Juhatus otsustas: kutsuda OÜ SPGV esindaja 17.08 toimuvale juhatuse koosolekule, et täpsustada töö tingimusi ja töölõike. Kui kõik tingimused sobivad siis sõlmida leping alates 01.septembrist aasta lõpuni.

5. Ahti Tombile volituse andmine Tallinna projektisüsteemi kasutamiseks.

Artur Räpp: Ahti Tomp on nõus jätkama projektitööd seoses ühingu puhkpilliorkestri tegevusega. Kuna ta enam juhatuse koosseisu ei kuulu, siis vajab ta volitust, et Tallinna projektide keskkonnas ja Eesti Kultuurkapitali lehel projekte ja aruandeid esitada.

Juhatus otsustas: Artur Räpp volitab ühingu nimel Ahti Tomp’i seoses puhkpilliorkestri projektide ja aruannete esitamisega nii Eesti Kultuurkapitali kui ka Tallinna linna veebikeskkonnas.

6. Festivali PIME korraldamisest.

Helen Künnap: 27.08 toimub festival PIME. Festivali meeskonna koosolek toimub ülehomme, sellel kolmapäeval. Juuni lõpus saatsin välja vastava sisulise pressiteate.

Lisaks külalisesinejatele on kavas Terateatri lavastus-näitus ja majas sees on pimerada. Prooviraja soovime ülesse panna juba mõned päevad enne festivali, et ka korraldustiim saaks rada katsetada.

7. Sponsorite otsimine, sotsiaalkeskuse loomine.

Helen Künnap: Maja olukorra parandamiseks tegeleme sponsorite otsimisega. Selleks on aga vaja, et meil oleks selge, milliseid sponsoreid ja milleks me otsime ja millised on meie teised partnerid.

Janne Jerva: seoses sotsiaalkeskuse loomisega oleme Tallinna linnale päris mitu taotlust esitanud. Kahjuks vastused on meie taotlustele olnud negatiivsed. Linn ei ole valmis seda projekti toetama. Peame kutsuma riigikogu liikmeid, poliitikuid meie majja. Hosteli puhul pakuks välja koostööd kohalikule omavalitsustega

Esimeseks sammuks oleks saata personaalne kutse festivalile riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmetele ja erakondadele, sotsiaalministeeriumile.

Sponsorid võiksid olla IT firmad, võtmeisikud.

8. Kaitstud töö olukorrast.

Ulrika Tint: kaitstud töö raames valmib palju keraamikat. Kuid kahjuks keraamika müüki on hetkel väga vähe. Seetõttu teen ettepaneku keraamikatoodete hindu mitte tõsta.

9. Ühingu kodulehe uuendamine.

Viktor Paring: võrdlesin Ühingu kodulehekülge teiste Baltikumi pimedate organisatsioonide kodulehekülgedega, Läti, Leedu. Kindlasti arenguruumi meil on, aga võrreldes näiteks Läti pimedate ühingu koduleheküljega on meie leht väga hea.

Ühingu kodulehekülg vaadata juhatuse liikmetel üle järgmiseks koosolekuks.

10. Valge kepi päeva tähistamisest.

Janne Jerva: ettepanek siduda valge kepi päeva tähistamine PPÜ 100 ajalooraamatu presentatsiooniga. Juhatus nõustus tehtud ettepanekuga.

Juhatus otsustas: arutada valge kepi päevaga seotud üritusi augusti koosolekul

11. Tegevus ajavahemikul 13. juuni kuni 11. juuli 2022.

15.06. Helidialoog, osales 10 inimest. Helidialoogi viis läbi Clelia Piirsoo, külaliseks oli kutsutud ornitoloog Andres Kalamees.

16.06 Draamateatri etendus Amadeus käisid vaatamas 7 inimest.

17.06 Terviseedenduse projekti raames Naissaare matk, osales 31 inimest.

20.06 osales Priit Kasepalu Eesti Pimedate Liidu juhatuse koosolekul.

22.06 toimus Botaanikaaia külastus, osales 12 inimest.

29.06 viimane Tribal kõhutantsutund, osales 4 inimest, treener Berit Vill´i juhendamisel.

06.07 PPÜ ruumides teostati akende pesu.

08.07 lauluklubi, osales 14 inimest. Lauluklubi viis läbi Kaia Nõlvak.

ARTIKLI LÕPP.

Omavalitsused aitavad pimedaid

Tekst: Jaanus Riimets

 Inimesed, kes on kas täielikult või osaliselt kaotanud nägemisvõime, vajavad igakülgset abi. Nägemispuudega inimeste igapäevakulude ja muude toimetulekukulude katteks saab ta pensioni või siis töövõimetoetust, vastavalt kas Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa kaudu. Summa suuruse määrab seadus. Tööealiste inimeste puhul jääb laekuv summa enamasti alla 500 euro, kuid vanaduspensioniikka jõudnutel, eriti neil, kes on ka taasiseseisvumise järgselt töötanud, on see summa suurem. Lisaks maksab Sotsiaalkindlustusamet igakuist puudega inimese toetust, mille suurus jääb 50 euro kanti, aga võib ka väiksem olla. Kuid igakuine rahaline toetus pole sugugi ainus viis, eriti viimastel aastatel, kuidas meid toetatakse. Rehabilitatsiooniteenuse jaoks eraldab meie riik summasid, tänu millele saame oma elu palju paremini korraldada. Jah, me ei saa lugeda neid summasid oma isiklikult kontolt, aga me saame teenuseid, mille korvamiseks meil enestel puuduks võimalus ja osadel ehk ka tahe, kui sihtotstarbeline raha peopeale makstaks.

 Sel aastal on Põhja-Eesti pimedate Ühingu rahvusvahelise Valge kepi päeva tähistamise üheks teemaks nende asutuste ja inimeste tänamine, kes meid aitavad. Igale ühingu liikmele on üheks suurimaks aitajaks riigi kõrval ka kohalik omavalitsus, kus ta elab. Olen ise elanud väga mitme omavalitsuse territooriumil ja alati on mind väga palju aidatud. Paljude minu saatusekaaslastega on samuti. Eks omavalitsuste sotsiaaltöötajad tunnevad olukordi ja inimesi ja nende abivajadusi. Eks muidugi ei ole võimalik aidata üle võimaluste. Iga abiandmine olgu see siis otsene rahaline toetus mingi hädavajaliku kulu kompenseerimiseks või viimastel aastatel eriti arenenud sotsiaaltranspordi teenus, on kõik võimalused piiratud ressurssidega. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamisega tegelevad omavalitsuste sotsiaalosakonnad, kuid igal pool on see teenus korraldatud erinevalt. Mina elan Lääne-Harju vallas ja meil on spetsiaalsed autod koos koolitatud juhtidega, kes viivad mind ukselt uksele, olgu mul siis minek Astangule vesivõimlema või mõnele ühingu üritusele Tondi 8a majas. Vahel harvemini ka mujale. Tallinna linnas osutab Tervishoiu- ja sotsiaalameti tellimusel invatranspordi teenust Forus takso, endine Tulika takso. Meil on vallas omaosaluseks kindel summa vastavalt sihtkohale, tallinlastel protsent taksosõiduarvest. Kuna pimedatel ongi üks olulisemaid asju pääseda ühest punktist teise, siis selline abi omavalitsuste poolt on lausa hindamatu väärtusega.

Kuid mõni pime inimene liigub ka üksinda, ilma saatjata. Neile on suureks abimeheks linna Transpordiameti poolt paigaldatud abivahendid, eelkõige helilised valgusfoorid ja niinimetatud kõnelevad bussid-trammid-trollid. Pimedal inimesel on iga hetk vaja teada, kus ta täpselt asub ja kuhu suunas on vaja liikuda. Siis ta võtab valge kepi ja kompab teed suunda, kuhu muud abivahendid suunavad. Kõik ei lähe alati nagu lepase reega. Siis tulevad appi kaasinimesed. Ka neile on meie inimesed väga tänulikud ja me meenutame neid selle aasta Valge kepi päeval sooja tänutundega. Helilisi valgusfoore pole veel kõikjal. Need ei ole kahjuks väga odavad ja nii paigaldatakse neid vastavalt võimalustele ja prioriteetidele. Seepärast on hea, kui inimesed võtavad ühendust ühinguga ja annavad teada, kus on lisahelifoore või muud abistavat vaja. Ühingu üks peamisi rolle on ju esindada oma liikmeid omavalitsustes. Olen kindel, et sama teevad ka teised Eesti pimedate ühingud.

ARTIKLI LÕPP.

Üleskutse – andke teada heast ja veast

Tekst: Viktor Paring, Maarja Haamer, Kerti Kollom Seidelberg

Me Arvame, et loomulikkus on iseenesestmõistetav ja ei vääri tähelepanu. Kuid lahkel sõnal on vägi ning edasiviiv jõud. Nii saab juhtida tähelepanu asjaolule, et kellegi vaev päädis selle „loomulikkuse“ sünniga ehk tegelikult eksisteerinud probleemi lahendusega. Viimasest saab kasu vastav sihtrühm. Tunnustamine kui selline võiks omakorda motiveerida teisi, otsimaks uusi lahendusi. Oluline on tähele panna, et sealjuures ei pruugi tänu pälvijate jaoks üldse tegemist olla probleemiga enne, kui nende tähelepanu võimalikule murekohale juhitakse või siis juhiti.

Aastal 2020 sai valge kepi päeva raames teoks mõnede inimeste korraldatud virtuaalne tänuüritus. Kuna peale hakkas Koroona ja väli üritusi väga teha ei saanud, siis tekkiski väiksel rühmal idee tänada organisatsioone, kes on kuidagi reageerinud ja panustanud ligipääsetavusse.

 Ülemaailmset valge kepi päeva tähistatakse 15. oktoobril, Eestis alates 1987. aastast. Sel päeval pööratakse erilist tähelepanu pimedatele ning nende igapäevaelu aspektidele, ent ka kitsaskohtadele ning võimalikele, eriti just ligipääsetavust puudutavate lahenduste loomisele. Käesoleva üleskutse eesmärk on kutsuda kõiki inimesi andma teada enda või ka teiste positiivsetest kogemustest, aadressil ppy@ppy.ee, mis on kas otsesemalt või kaudsemalt seotud ligipääsetavusega. Kõik need lood kogutakse 2022. aasta valge kepi nädala raames Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Facebooki lehele. Niiviisi on võimalik avaldada tänu ning tunnustust kõigile organisatsioonidele, kes on andnud oma panuse pimedate ligipääsetavuse heaks!

Inspiratsiooniks, keda tähele panna või mida esile tõsta, näiteid, kuidas see oli aastal 2020.

Järgnevad 3 postitust on Facebookist. Tekstis on lingid teistele postitustele ja teemadele nagu need algsetes postitustes olid. Teksti on tehtud vaid mõned üksikud loetavust hõlbustavad parandused.

Maarja Haamer:

Tänase päeva puhul kirjutan ma sellest, mis tunduks igapäevastes toimetustes, loomulikuna, aga ometi pole olnud lihtne pimedale. See on poes käimine! See on ju osa iseseisvusest ja hakkamasaamisest! Ikka on uuritud, minult, et kuis poes käid? Varem vastasin, et lähedased, abistaja, sõbrad aitavad, kui aega. Julgenud ka üksi osasid poode külastada, tänu juhtkoerale vähesel määral. See pole kuhugi kadunud Ajakulu ning sõltumine teistest on tihti selle teistega poodlemise, kõige hädapärasema saamisega piiranud. Nende aega, kes aitavad, tuleb ka väärtustada! See on mulle alati palju rõõmu toonud, kui saad uudistada, et teaks, mis olemas ja mida osta. Õnneks on ajad toonud uusi, abistavaid lahendusi, mis võiks tunduda mugavusena, kuid on ka suureks abiks. Meed on internetipoed. Esmane kogemus ja andis julgust, teistegi poodide katsetamiseks, oli paar aastat tagasi, Selver. Neid poode on lisandunud ja siin kohal, kirjutan oma kogemusest ja lehtedest, mis ligipääsetavad. Kaubamaja, ja nendega seonduvad poed. MyLook veebipood, igati kasutatav. Hiljuti õppisin, toidupoodidest veel lisaks, Barbora.ee ja Rimi Eesti poed ja kuigi viimasest pole veel tellida jõudnud on ainsa kirjutamise peale, lehe murekohtadest, leht kasutatavaks muutunud. Lisaks ka veel, ligipääsetav leht, JOIK Eesti. Siis on poode, mille lehtedega pole ma hakkama saanud, kuid on oldud nõus maili teel, tellimusega tegelema. The Body ShopValgekihvKoertekeskus. Kindlasti on poode, mida uudistanud, rohkem, aga toon paremiku neist. Oluline ka on kulleriteenus, sest, siis saab ilma kõrvalabita kauba kätte. Kui juba poodidest juttu, tooksin ka äppidest esile, Bolt Food. Tasub poodidel ja muudel asutustelgi, panustada ligipääsetavamasse teenusesse! Lõpetuseks, tahangi neid inimesi tänada, keda on palju, kes teevad tööd, et meieni jõuaksid toit ja muu tarvilik! Teid on vaja ja teete elu kergemaks ning iseseisvamaks! ???? Head rahvusvahelist valge kepi päeva! ???? #Ligipääsetavus#Pime #Valge kepi päev! #Kuller #Pood #Tänulik! ????

15. Oktoober 2020 kell 09:42 · 

Kerti Kollom Seidelberg:

Mõtisklused 15. oktoobri 2020. valge kepi päeval

Võrreldes eelmiste aastatega on maailm muutunud meie kõigi jaoks ja seda kindlasti ka nägemispuudega inimeste jaoks.

Oleme vahepealse aasta jooksul hakanud senisest enam pöörama tähelepanu hügieenile, peseme tihedamini käsi ja koguni desotame neid.. kui varem oli desotamise teema peamiselt meditsiinitöötajate pärusmaa, siis nüüd desotavad vist peaaegu kõik inimesed, kui just kodus mitte siis avalikes kohtades poes apteegis või raviasutuses kindlasti oleme hakanud desotama käsi ja kandma näo maske ja sellega satuvad löögi alla need kes peavad kanda prille et kas või natukenegi paremini näha. Maskiga prillide kandmine nii et prillid uduseks ei lähe on omaette meistriklass. On välja pakutud mitmesuguseid lahendusi:
Udustumise vastased prilliklaasi vedelikud;
Maskis nina tihendamine, et hingeaur ülespoole ei liiguks;
paksemad näomaskid jm.
Poes liikudes tuletatakse meelde et hoidke pikivahet ja ärge katsuge kaupa, mida te ei ole kavatsenud osta.
Pikivahe hoidmine on nägemispuudelise jaoks keeruline, sest kuidas sa seda teed kui silmal ei ole võimekust vahemaad hinnata.
siinjuures julgustan halvenenud nägemisega inimesi kasutama liikumisel valget keppi. Valge kepi pikkus tagab juba ise mõningase vahemaa hoidmise. Kepiga liikudes näevad teised inimesed et sul on liikumisega probleemi ja nüüd on vahemaa hoidmise vastutuse ka natuke rohkem nägijate poolepeal. Tahaks loota et märgatakse aina enam. Valge kepi ette ei taha keegi jääda. Oluline siinjuures on see et valge kepi kasutamist tuleb õppida, samuti ka marsruute kus inimene võiks ja peaks liikuma. Oma kodust lähedale poodi ja tagasi, kodust tööle ja tagasi, kodust sportima või kultuuri võtma. Oot kui mitu tundi on valge kepi kasutamise õpetamise ja marsruudi õppe peale riigipoolt ette nähtud? Tekib piinlik paus. kas isikukesksed lahendused on võimalikud õpivõimekus on ju teadagi erinev.
Ise hakkama saada on uskumatult hea tunne – olen oma elu peremees, sõltun vähem teiste inimeste abist. Olen vaimselt tasakaalukam. Tänan meie pereliikmeid ja isiklikke abistajaid asjakohase toetamise eest. Tean et isikliku abistaja töö eest saadava tasuga eluaseme kulusid ära ei tasu.

Käia poes ja mitte kaupa katsuda on nagu käia muuseumis kus kõik eksponaadid on peidetud klaasi taha õnneks tänapäeval kohtab selliseid muuseume harvemini. Kui siis oled sattunud arhiivi.
Kui ma seda nõuet 100% täidaksin ostaksin poepidaja meeleheaks ära kõik katkised lahtised kartulid ja pool mädanenud ploomid, pehmeks oodanud kiivid jne. Kusjuures kiivi ja kartuli sarnasus minu silma jaoks on uskumatult suur. Naljakas kas pole? Naeran ise kah.
Nii et poes kauba katsumine on oluline elan kätega saan selle kaudu väga palju informatsiooni ja see mida sealt saan on oluline ja mitte vähe tähtis.
Ärme lasku siin arutellu et kogu kaup mis välja pannakse peab olema kvaliteetne. Olukord võib muutuda tundidega ja see on paratamatu. Ja siis need teised asjaolud poodides, millest pajatan edaspidi…
Igal juhul on mul ka mõningane alternatiiv tellida toit veebist või äpi kaudu. Oh kui äge, olen selles vallas kõvasti edenenud. Nutimaailm peegeldab meile selgelt milline rakenduse looja on huvitatud igast oma kliendist ja kes saab oma kasumi ilma pimedatetagi kätte. Nägemispuudega inimesed soovivad olla osalejad nuti arendustes ning kasutustes ja nad on selles uskumatult tublid.

Tähelepanekutest Tallinna linna ühistranspordi kohta nii halvas kui heas teen ülevaate edaspidi..…
Aga üks mis on kindel ja muutumatu - Endiselt seisavad tõuksid keset kõnniteed tundub nagu inimhing on tõusnud lendu ja selle tõuksi viimane kasutaja on kanderaamiga viimsele teekonnale ära viidud jõud sai otsa ja tõuks see viimne mängukann on jäänud keset teed oma saatust ootama, kuid oh häda tuleb inimene kel nägemine nõrk ja kukub sinna otsa. Palun tõuksi kasutajatelt mõistmist et sinu keset teed jäetud tõuks võib osutuda teise inimese jaoks ohtlikuks. Sinu hoolimine või hoolimatus mõjutab teise inimese elu kvaliteeti ja võib põhjustada teisele tervise häireid. Palun jäta tõuks kõnnitee serva!
Teen täna ja mitte ainult täna oma abivahenditele kah ühe desotiiru, muidu hakkavad nad mulle vastu töötama.

Uute märkamisteni.
Positiivsete lootustega – Kerti
Kogemusnõustaja.

15. Oktoober 2020 kell 10:34

Viktor Paring:

tahaks tänada &tunnustada valge kepi päeva raames
e-poode.
Kuna pimeda ja vaegnägija jaoks on see üks suurepärasemaid võimalusi iseseisvaks hakkamasaamiseks. Võimalus ise virtuaalselt poe riiulitel kaupa vaadata, see korvi laduda, koostist mitte mõelda ja oodata. kust sa leiad inimese kellega sa poodi saad ja kuna saad. Ja kas ta sulle ikka kõike ette loeb.
Esimene kogemus oli mul e-poega
Barbora.ee
Ja nii ta lemmikuks jäi.
Tean ka et kasutatavad on ka ja populaarsed pimedate ja vaegnägijate seas Selver. Hiljuti vaadatud
Rimi Eesti
Tundus ka ligipääsetav ja reageerib tagasisidele ja muudab oma lehte aina ligipääsetavamaks.
Väga palju juurde on andnud ka toidu tellimise äpid
näiteks
Wolt
Tuli kohe vastu ja parandas äppi ligipääsetavust kui nendega ühendust võeti.
mida ei saa ütelda küll
Bolt Food Kohta sest nemad Ligipääsetavusega pole midagi küll ette võtnud ja probleemkohti on. nagu ka nende takso äpiga kirjutad räägid ja ei midagi. aga tänu väärivad nad ikka kuna kui aadressi sisestamise probleemist mööda saad. siis edasi on kõik juba enam vähem kasutatav. ja ikkagi väga mugav Isegi kui poest vaja kiirelt kaupa kätte saab sealt mõnekümne minutiga vajaliku kätte. väga lahe.
ja kõige ligipääsetavama toidu tellimise äpi tiitli tahaks anda
Dodo Pizza Tallinn.
Seni kasutatud äppidest on see ülihästi tehtud ja ligipääsetavus oli täitsa hämmastav.
Veel väärib koostöö valmiduse eest ja põhjaliku ligipääsetavuse tekitamise
Siuts
äpp, mis aitab eristada linde.
Ligipääsetavus ehk Accessibility, on tänapäeval väga tähtis. Kuna tuleb palju e-teenuseid äppe juurde. Ja paluks nende arendamisel tähelepanu pöörata. märksõnadega Accessibility leiab väga palju materjali veebist nii veebi kui ka äppide õigeks arendamiseks Ja meie sihtrühmana kasutajad oleme ka alati abiks nõu ja jõuga, testima lahendusi, et meie poole saab ka alati pöörduda, kui arendate uut äppi - veebi jne.
ette tänades.
tunnustus ja tänu on seotud rahvusvahelise valge kepi päevaga,, mida tähistatakse üleilmselt 15. oktoobril. Sel päeval pööratakse ühiskonna tähelepanu nägemispuudele
ning mitmesugustele ligipääsetavuslahendustele, mis võimaldavad nägemispuudega inimestel ühiskonnas teiste inimestega võrdselt toime tulla. Eestis on valge kepi päeva märgitud alates 1987. aastast.
#ligipääsetavus
#pood
#kuller
#Accessibility

15. Oktoober 2020 kell 19:26

ARTIKLI LÕPP.

In Memoriam Vello Vart

On elu lühike, on ainult viiv...

Kesk maiseid askeldusi tõuseb iil ja luba küsimata askeldaja viib.

Vello Vart 11. september 1939 kuni 17. juuli 2022.

17. juulil 2022 aastal lahkus meie hulgast kauaaegne PPÜ aktiivne ja armastatud liige Vello Vart.

Keeruline elusaatus sidus Vello nägemispuudega inimeste ühendustega juba varasest lapseeast. Kahe aasta vanuses kaotas ta nägemise raske haiguse tagajärjel.

Vello lõpetas 1957. aastal Tartu pimedate Koolis 7. klassi ja asus tööle Eesti Pimedate Ühingu Tartu Õppe- Tootmiskombinaati.

Alates 1955. aastast sidus Vello oma elutee Tartu Pimedate puhkpilliorkestriga. Samal ajal hakkas ta õppima ka klarnetimängu.

1962 aastal omandas ta Tartu Pimedate keskkoolis keskhariduse.

Sel perioodil hakkas Vello põhjalikumalt tegelema punktkirjaga ning oli hiljem ka paljudele teistele nägemispuudega inimestele punktkirja õpetajaks.

Ta on töötanud välja Eesti punktkirja lühendkirja. 1963 aastast sai Vellost jälle tallinlane ja ta astus Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe- Tootmiskombinaadi algorganisatsiooni liikmeks.

Praeguse Põhja-eesti pimedate Ühingu aktiivse liikmena tunnevad Vellot paljud.

1963 aastast on Vello mänginud põhja-eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkestris.

1964. aastal lõpetas ta Tallinna muusikakooli ja asus samal aastal tööle Eesti Pimedate Ühingu Tallinna õppe- tootmiskombinaati ja töötas seal erinevatel ametikohtadel kuni 1981 aastani.

Aastatel 1981 - 1991 töötas ta kirjastuses „Valgus“ nooremkorrektorina. Samal ajal õpetades Nägemisrehabilitatsiooni keskuses punktkirja. Aastatel 1994 - 1997 töötas Vello punktkirja toimetajana Eesti pimedate Liidu heli- ja punktkirjakeskuses.

1998 - 2010 oli Vello Põhja-eesti pimedate Ühingu juhatuse liige. Samast aastast, 1998, kuni oma surmani oli ta ka infolehe „kuukiir“ toimetuse liige ja paljude artiklite autor.

Aktiivse ja abivalmi inimesena on Vello kaasa löönud ka paljudes PPÜ projektides. Ta on osalenud eesti punktkirja käsiraamatu koostamisel. Ta on andnud oma panuse punktkirja noodikirja õpetamisel ja õppematerjalide koostamisel.

Vello oli seltskondlikult aktiivne ja mitmete huvialadega andekas, sõbralik ja toetav inimene. Ta pidas väga oluliseks oma perekonda ja rääkis alati uhkusega oma järeltulijatest.

Ta pidas oluliseks nägemispuudega inimeste ajaloo talletamist ning andis oma panuse ka „PPÜ 100“ ajaloo kogumikku. Tema klarnetimäng kõlas pea kõikidel PPÜ tähtpäevadel. Ta tundis muret PPÜ maja ja nägemispuudega inimeste rehabilitatsiooni käekäigu pärast.

Heatahtliku, südamliku, teotahtelise ja abivalmis inimesena oli ta alati valmis nõu ja jõuga aitama, kes tema abi ja toetust vajasid.

Tänutundega meenutame Vellot, kui rõõmsameelset, õpihimulist ja südamlikku kaaslast!

Valgustagu meie head mõtted ja mälestused tema teed tähtede poole.

Meie sügav kaastunne Vello perekonnale!

Põhja-eesti Pimedate Ühingu juhatus

ARTIKLI LÕPP.

Vello Vart – mees, keda me ei unusta

Tekst: Mirja Räpp

Mõned elu jooksul kohatud inimestest unustame peagi, teised jällegi eristuvad omal ainulaadsel moel sedavõrd, et ei unune iial. Niisugune unustamatult erakordne mees oli kindlasti Vello Vart, kelle maine rännak lõppenud suvel sihtjaamani jõudis. Tõeline härrasmees, kes vaatamata nägemise puudumisele elas täiel rinnal ega kaotanud kunagi usku elu päikselisse poolde.

Nägemispuudega inimesed jäävad alatiseks mäletama tema virtuoosset klarnetimängu, mis pimedate ühingu üritustel ikka ja jälle meie hingekeeled värisema pani. Meie mälestustesse jääb elama üks igavesti kannatlik ja pühendunud õpetaja, kelle juhendamisel nii mõnigi meist punktkirjaoskused on selgeks saanud. „Kuukiire“ toimetuse liikmed jäävad Vellot taga igatsema kui erksa vaimuga korrektset kirjameest, kes infolehte oma kirjatükkidega tublisti rikastas. Veerand sajandi jooksul ilmus „Kuukiires“ üle 200 Vello kirjutatud artikli. Kirja pandud ülima hoolikuse ja täpsusega, nagu ta elus kõike ikka tegi. Meie keskel Vellot enam ei ole, kuid see suure südamega mees elab igavesti meie kõigi mälestustes. Oli kord juba niisugune ainukordne mees.

Mina kohtusin Vello Vardiga esimest korda aastal 1996, kui jäin pimedaks ning läksin Silmakliinikus paiknenud rehabilitatsioonikeskusesse punktkirja õppima. Ma ei teagi, keda ma ootasin kohtavat, aga kindlasti mitte niisugust muhedat härrasmeest, kes valget keppi viibutades ja viisijuppi ümisedes piki koridori lähemale sammus. Ühtlasi esimene pime inimene, kellega elus kohtusin. Silm mul küll enam ei seletanud, aga ometi oli ta hääles kuulda naeratust ja optimismi.

Vello kõrval sai punktkirja õppimise tundidest mulle omamoodi teraapia. Tema rõõmsameelne normaalsus oli lausa nakkav. Lood, mida ta pimedate inimeste elust jutustas, panid minus tärkama usu, et ka pimedana saab tõesti edasi elada ning elust ehk rõõmugi tunda. Seda Vello teenet ei unusta ma küll iial.

Mul oli au Vellot tunda üle 26 aasta ja mälestusi, mida möödunud aastatest endas alles hoida on palju. Üle kahekümne aasta toimetasime koos Velloga meie ühingu infolehe „Kuukiir“ toimetuses. Aastatel, mil ma infolehe peatoimetajana ametis olin, armastas Vello mind ikka oma kirjanduslikuks ülemuseks kutsuda. Endal muhelus suunurkades ja pisuke naljatoon hääles kõlamas. Kui ta mulle helistas, küsis ta ikka poolnaljatlevalt, et kas tema kirjanduslik ülemus kuuleb. Ma omalt poolt hakkasin Vellot kutsuma meie kõige tublimaks toimetuse liikmeks. Selline vahva, osalt tõsine ja osalt heatahtlikult tögav suhtlusstiil meil ajapikku välja kujunes. Tubli ja alati korrektne toimetuse liige oli Vello aga ilma igasuguse naljata. Mitte igaühel pole ette näidata sellist muljetavaldavat hulka artikleid, mis ta infolehele „Kuukiir“ kirjutas ja saksa keelest tõlkis. Kui olin Vellolt oma infolehe peatoimetaja aegadel järjekordse kaastöö kätte saanud, teadsin, et mul tuleb see kibekähku läbi lugeda. Vello helistas alati kohe samal päeval ja uuris, kas ma tema artiklist vigu leidsin. Siis tuli Vellole iga üksik kogemata valesti läinud täht või kirjavahemärk ette kanda. Mitte et neid Vello kirjatükkides eriti leidunuks. Infolehe ajalukku on Vello kui tubli kaasautor ja kaasamõtlev toimetuse liige alatiseks sisse kirjutatud. Ka meie mälestustesse. Vello oli mees, keda ei saa unustada.

ARTIKLI LÕPP.

Mõeldes Vellole

Tekst: Jaanus Riimets

Tulin paari päeva eest siia Jursu metsavaikusesse otse Tallinnast, kus Pärnamäe krematooriumi kabelis saatsime viimasesse rahupaika meie hea ja toreda kaaslase Vello Vardi. Ei kuule me enam tema häält, mis imponeeris oma rahulikkuse ja kindlameelsuse poolest. Ka tema ilusad klarnetisoolod on nüüd minevik.

Esmakordselt kohtasin Vellot oma mäletamist mööda Tallinnas, vanas heas Tartu maantee saunas umbes paarikümne aasta eest. Kassapidaja ütles, et siin on peale minu täna üks pime veel. See pime oli Vello. Siis hakkasin osalema Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üritustel, kus puhkpilliorkestri kõrval esines ikka ka klarnetil Vello. Hiljem suhtlesime Velloga ka telefoni teel. Mitte küll eriti tihti, kuid vajadusel ja muret tundes ikka. Ja muret ta tundis ning tema pärast tunti, eriti peale tema tervise halvenemist. Rääkisime pikema perspektiivi teemadel ja Vello seisukohad olid üsna mõistetavad minulegi. Sihikindlus ja ausameelsus olid tema jooned, mitte ülekohtu sallimine, veel vähem kompromiss. Muret tundis ta pimedate tuleviku ja oleviku üle, ei idealiseerinud minevikku ega varjanud samas mineviku pimedate elu-olu osalist positiivsust. Poliitikaski olid tal omad veendumused, samuti ühiskonna majandamise põhimõtetes. Paari aasta eest külastasime paljude saatusekaaslaste pundiga Padise restaureeritud kloostrit. Vello teadis palju mineviku suurkujudest, eriti heliloojatest. Samuti Pühakirjast. Põhimõttekindlus oli talle südamelähedane, ehkki ta alati päris kõike välja ei öelnud. Jursu puhkekeskus oli Vellole oluline paik. Kirjutan neid ridu päeva eelõhtul, kui enamus Jursu suvise kokkusaamise osalejatest kohale saabub. Kindlasti meenutatakse sel aastal meie head Vellot. Nii tema koolivennad pimedate koolist, kui ka teised, kes teda tundsid ja teadsid.

Inimesele on antud aeg elada ja elust lahkuda. Siis jääb inimesest vaid mälestus. Kõik muu on kadumas üsna kiiresti ja ajapikku ununevad mälestusedki. Kuid inimese hea mõju teistesse jääb niikaua, kui nemad elavad. Mäletame Vellot sooja, siira ja ausameelse inimesena.

ARTIKLI LÕPP.

In Memoriam Marget Orr

On elu lühike, on ainult viiv...

Kesk maiseid askeldusi tõuseb iil ja luba küsimata askeldaja viib.

Marget Orr 30. märts 1971 kuni 29. august 2022

29. augustil lahkus meie hulgast kauaaegne Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liige Marget Orr. Marget astus PPÜ liikmeks 2000 aastal. Varasest noorusest kroonilise haigusega silmitsi seistes, kujunes tema elust võitlus elu eest.

Margeti tasase ja rahuliku loomuse taga oli visa võitleja, kes Kroonilise

haiguse kiuste toimetas oma tegemisi ja oli toeks lähedastele. Marget

ammutas elujõudu loodusest, lemmikloomalt ja sõpradega suhtlemisest.

Jääme mäletama Margetit, kui sõbralikku ja tasakaalukat kaaslast, kes kunagi ei kaevanud oma eluraskusi vaid trotsis neid temale omasel rahulikul moel.

Valgustagu meie head mõtted ja mälestused tema teed tähtede poole.

Meie sügav kaastunne Margeti omastele.!

Põhja-eesti Pimedate Ühingu juhatus

ARTIKLI LÕPP.

Toredad ekskursioonid Paldiskisse ja Naissaarele

Tekst: Kert Küla

Kõigepealt kirjutan lühidalt kolmandal juunil asetleidnud Paldiski linna külastusest ning seejärel pajatan seitsmeteistkümnendal juunil toimunud vahvast retkest Naissaarele.

Eelkõige keskendun oma matkamuljete jagamisele, kuid lühidalt mainin ka nende kohtade ajalugu.

Ühel juunikuu esimeste suvepäevade ilusal hommikul istusime umbes kahekümneliikmelise seltskonnaga Tallinnast Elroni rongile ning sõitsime Paldiskisse. Kohalik giid oli meil raudteejaamas vastas ning koos asusime Paldiski linna avastama.

Grupis õues liikudes ei olnud kahjuks giidi juttu alati hästi kuulda. Üldiselt jäime aga matkaga rahule ning omalt poolt kinnitan, et sain meeldiva elamuse.

Paldiski on väike mereäärne linnake, mis paikneb Harjumaa lääneosas asuval Pakri poolsaarel, pealinnast tunniajase rongisõidu kaugusel ning seal elab üle viie tuhande inimese.

Edasi pajatan lühidalt ainult nendest vaatamisväärsustest, mida Paldiski matkal külastasime.

Jalutasime Paldiski keskväljakul, külastasime Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi ja aastal 2005 valminud Paldiski uut õigeusukirikut. Käisime ka Taverni-nimelises söögikohas Seljankat ja pirukaid söömas. Lisaks oli Taverniga sama hoone teisel korrusel asuvas väikeses koduloomuuseumis võimalik vaadata ajalooliste külmrelvade näitust. Giidi jutu järgi eksponeeriti sellel näitusel põhiliselt erinevaid nuge ja mõõkasid.

Kõndisime mööda ka tuhande üheksasaja viiekümne teisel aastal rajatud aatomiallveelaevade väljaõppekeskusest, kus asus ligikaudu viisteist tuhat mereväelast ning kaks tuumareaktorit tuumaallveelaevade tarbeks, mis nüüdseks on õnneks ohutuks muudetud.

Just nimetatud asutuse pärast muudeti Paldiski linn aastal 1954 kinniseks linnaks, kuhu pääses ainult erilubade alusel. Ilmselt sellepärast on Paldiski tänapäevalgi suures osas venekeelne väikelinn.

Lisaks meeldis mulle Paldiski retkel külastatud Amandus Adamsoni ateljeemuuseumis katsuda väikeseid Russalka monumendi koopiaid ning erineva suurusega pirnipuust nikerdatud inglikujukesi.

Loomulikult on Paldiski linnas veel kohti, mis väärivad avastamist. Näiteks ei jõudnud me oma matkaseltskonnaga looduskaunisse Pakri poolsaare tippu ja Paldiski pankrannikule.

Nüüd lühidalt seitsmeteistkümnendal juunil toimunud Naissaare külastusest.

Naissaar on Tallinna lähistel paiknev väikesaar, mis kuulub praegu Viimsi valla koosseisu. Naissaarel asub ka ajalooline militaarmuuseum ning kuulus Omari küün, mis on ümber ehitatud erinevate kontsertide, ooperite ja teatrietenduste toimumispaigaks. Aastaid tagasi hakkas Tõnu Kaljuste Omari küünis teatrietendusi ja muid üritusi korraldama.

Sõitsime päikeselisel suvehommikul pealinnast Naissaarele väikelaevaga, mis väljus Pirita jahisadamast hommikul kell 10:00, tagasi alustasime laevasõitu samal päeval kell 17:00. Meresõit möödus vaikse ilmaga ja vältas tund aega. Ainult siis kui teised veesõidukid mööda sõitsid, oli tunda väikest lainetust.

Edasi- tagasi laevapileti hind oli 18 eurot ning sellele lisandus Naissaare kitsarööpmelise raudtee rongipileti hind 10 eurot, millest osa maksis Ühing.

Meie vahva rännaku pikkuseks Naissaarel oli 7 kilomeetrit ning lisaks sõitsime rongiga 2 kilomeetrit, kusjuures rong lasi selle pooletunnise sõidu jooksul vähemalt neljal korral vilet.

Kõigest järgemööda. Pärast laevaga Naissaarele jõudmist Sõitsime kohaliku vana diiselrongiga sadamast Männiku külla Naissaare militaarmuuseumi juurde. 1912. aastal ehitatud raudtee lõunapoolne lõik on restaureeritud ja rongiga saab sõita sadama ja Männiku küla vahel.

militaarmuuseumis uurisime militaarajalugu umbes tund aega.

Männiku külas asub lisaks Naissaare NSVL sõjaväe muuseumile veel paar kohvikut.

Sõjamuuseum asub Männiku külas, endises nõukogude ohvitseri elamus. Muuseumis oli näha endist sõjaväeolmet ja sellest ajast pärinevaid esemeid. Stendidel on lühiülevaade saare militaarobjektidest ja nende põnevast ajaloost.

Näiteks sain militaarmuuseumi väliekspositsioonis katsuda mitmeid kahureid ning vanu meremiinide kestasid. On tõesti õõvastav mõelda, missugust kahju võis kahurimürsk või suure lõhkeainelaenguga meremiin veesõidukile põhjustada.

Üldiselt torpeedo tabamuse saanud laev täitus allpool veepiiri tekkinud augu kaudu kiiresti veega ja uppus või, sõltuvalt lõhkelaengu võimsusest, purunes juba veepinnal pilbasteks. Muidugi kaasnesid sellega inimohvrid ja rängad purustused, millele ei taha isegi mõelda.

Edasi jätkasime saarega tutvumist jalgsi Omari küüni ja siis Püha-Maarja kiriku juurde (2 kilomeetrit). Sealt jalutasime saare lõunatippu, kus asub kaunis piknikupaik maalilisel mererannal (2,2 kilomeetrit).

Sealsamas maaliliste liivaluidete vahel mere kaldal sooja päikesepaistet nautides toimuski tore piknik, kus rääkisime juttu ning nautisime saare kaunist loodust.

Naissaarel on õnneks veel rohkesti ilusat männimetsa, kus saab mõnusasti aega veeta.

Meie vahva matkapäeva lõpetas jalutuskäik mööda rannaäärseid liivaluiteid kulgevat matkarada Naissaare sadamasse, kust sõitsime laevaga tagasi Tallinna.

Meie lühimatka viimase lõigu pikkuseks oli 2,4 kilomeetrit. Enamasti kõndisime mööda männimetsa all olevaid metsaradu ja liivaseid rannaluiteid.

okkuvõtteks võib öelda, et nii Paldiski kui Naissaar on põnevad kohad, mis väärivad avastamist.

See artikkel oli nii-öelda väike suutäis uudishimu tekitamiseks, et neid paiku hiljem ise külastada.

ARTIKLI LÕPP.

Vahvast väljasõidust Jõgevamaale

Tekst: Kert Küla

Selle aasta esimesel juulil korraldas Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus toreda ning meeldejääva matka ja ühtlasi kultuuriretke Põltsamaale.

Lisaks Põltsamaa lossile ja roosiaiale külastasime Jõgeva lähistel Siimustis asuvat keraamikatehast ning matkasime looduskaunil Võlingi allika matkarajal, kus oli ka laudtee.

Juuli esimese päeva päikeselisel suvehommikul istus kolmekümneliikmeline seltskond reisihuvilisi Tallinnast Põhja-Eesti Pimedate Ühingu maja juurest bussi, et suunduda avastama meie ilusat kodumaad. Seekord oli plaanis külastada sisemaal kesk-Eestis paiknevat kaunist Põltsamaa linna ja selle lähiümbrust.

Esimesena külastasime Võlingi allika matkarada. Meie lühimatka pikkuseks oli 2,4 kilomeetrit. Poole sellest teekonnast jalutasime saepururajal ning jalutuskäigu teine pool möödus kõndides laudteel. Laudtee oli enamasti kahest lauast, pealt kaetud libisemiskindla võrguga. Ainult laudtee keskel ja lõpus oli paar kohta kaetud kolme lauaga, võimaldades teistest rajal liikujatest mööduda. Enda kogemusele tuginedes võin väita, et üksteise järel ühtses rongkäigus kõndides oli see rada hästi läbitav ka pimedatele, kes liikusid valget keppi kasutades, et tunnetada laudtee piirjooni ning mitte rajalt kõrvale astuda.

Kuigi minu arvates võinuks laudtee olla veidi laiem, näiteks kolme või nelja lauaga.

Võlingi allikad olid väga selge veega ja läbipaistvad ning sügavad ja pulbitsesid rahulikult vulisedes mitmes kohas helesiniste keeristena veepinnale. Matkaraja ääres õitses ohtralt looduskaitse all olevaid haruldasi taimi, nagu näiteks harilik kuuking.

Mainitud lühike loodusretk võttis meil aega ühe tunni.

Edasi sõitsime läbi Koeru alevi Jõgeva maakonnas paiknevasse Siimusti asulasse, kus külastasime ajaloolist, pea kaks sajandit järjepidevalt tegutsenud, keraamikatehast.

Siimusti Keraamika tegutseb alates aastast 1886. Just nimetatud aastal tööd alustanud savitööstuses, mille rajas talupoja perest võrsunud Joosep Tiimann. Koht oli sobiv siinsete savivarude tõttu. Algselt pandi püsti tellisetööstus, seejärel hakati tootma ahjupotte ja majapidamisnõusid. Tänapäeval on Siimusti savitööstuses võimalik tutvuda tarbekeraamika valmistamisprotsessiga: savi vormidesse valatamise, põletamise ja glasuurimisega.

Savitööstuse toodangut saab kohapeal soetada.

Ostsin ka ise Siimusti keraamikatööstusest ühe keraamilise vaagna ning ühe väikese lillemustriga taldriku. Võib öelda, et keraamikatoodete hinnad on Siimustis veidi odavamad kui meie ühingus.

Lõunat sõime Põltsamaal asuvas Söögikohas nimega „Puhu-Risti söögimaja“.

Meie lõunasöögi Menüü oli järgmine:

Kotlett, üleküpsekartul, toorsalat, lisaks kissell kohupiimaga ja maitsev kohv.

Pärast lõunasööki külastasime Põltsamaa lossihoovi, kus avanes võimalus tegusteerida erinevaid veine. Degusteerisin ka ise viit Põltsamaal valmistatavat veini: Põltsamaa Tõmmut, Kuldset Õunaveini, vaarikaveini ja kahte lossiveini. Veinid olid väga maitsvad, eriti meeldisid Vaarikavein ja Põltsamaa Tõmmu. Põltsamaa lossihoovis asuvas meistrikojas oli võimalik tutvuda kangastelgedel kudumisega ning väikeses koguses müüdi seal ka keraamikat.

Meie toreda matkapäeva lõpetas meeldiv jalutuskäik kaunil Roosisaarel.

Põltsamaa roosiaed tegutseb alates aastast 1996. Linna keskel, keset Põltsamaa jõge asuval saarekesel laiub maaliline Roosisaar. Sinna on istutatud umbkaudu 2000 roosiistikut, ehitatud armas lehtla, rajatud kõnniteed ja paigaldatud idülliline valgustus. Roosiistikud on pärit kohalikust roosiaiast, kus leidub üle 800 erineva roosisordi. Põltsamaa Roosiaiast on võimalik endale roosiistikuid ka koju kaasa osta ning küsida asjatundlikku nõu omaenda roosipeenra rajamiseks.

Igal aastal korraldatakse juulikuu alguses, üldiselt juuli esimesel laupäeval, Põltsamaa lossihoovis ja Põltsamaa laululava juures lahe lossipäev, kus toimuvad erinevad kontserdid ning on ka käsitöölaat.

Ise olen mõned aastad tagasi Põltsamaa lossipäeval käinud ning julgen väita, et tegu on igati vahva üritusega, mida tasub kindlasti külastada. Lisaks on Põltsamaal veel mitmeid kauneid parke ning üheksateist väikest silda üle maalilise Põltsamaa jõe.

Pärast Põltsamaa külastamist sõitsime otse tagasi Tallinna, meie retk toimus tellitud bussiga.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et meil oli tore ja elamusi pakkuv väljasõit ning soovitan võimalusel Kuukiire lugejatel kindlasti külastada nii Siimusti keraamikatööstust kui roosiderohket Põltsamaad ning teisi meie armsa kodumaa kauneid väikelinnu.

ARTIKLI LÕPP.

Rehabilitatsioon - kohanemiskursus Jursul

Tekst: Jaanus Riimets, Janne Jerva

Pimedad ja vaegnägijad ei käi Läänemaal Eesti pimedate Liidule kuuluvas puhkekeskuses Jursul sugugi ainult ja eelkõige lõbusalt aega veetmas. Tegemist on ikkagi kohanemiskursusega, kus meie inimesed saavad eelolevaks talveks ja miks mitte ka pikemaks ajaks positiivseid emotsioone, uusi kontakte, enesekindlust uute oskuste omandamisel ja tunda end kaasatuna. Olulise kirsi tordile lisab asjaolu, et puhkekeskus asub looduslikult kaunis kohas üsna mere ääres. Paljudele nägemispuudega inimestele on see pea ainus võimalus suveks loodusesse minna ja mõni mõnusalt soe suvesuplus meres teha. Kui sa väljaspool kodu iseseisvalt liikuda ei saa ja oled sunnitud oma suve korteri seinte vahel veetma, vahest on siis suvine kohanemiskursus looduskaunis kohas koos kohandatud programmiga sinu suve parim osa. Meie suurim probleem pole see, et me ei oska midagi, vaid see, et me vahel ei julge midagi teha.

Nägemispuudega Inimeste Rehabilitatsioonikeskuse ehk NIRK-i töötajad aitasid meie inimestel üht-teist juurde ja lisaks õppida. Kõik toimus muidugi igaühe individuaalse suutlikkuse piiril.

Võõrasse kohta minnes on alati esimeseks takistuseks iseseisev liikumine. Kuidas leida üles tegevusruum, söögisaal, WC või minna mere äärde. Selleks on vaja liikumisõpetust. Tegevusterapeut õpetab liikuma vajalikel marsruutidel, hoidma suunda ja jälgima valge kepi toel maamärke. Jursul on territooriumil erinevaid suunda hoida aitavaid tähiseid ja maamärke, mis on just pimeda inimese liikumisvõimalusi arvestades erinevatele teelõikudele üles seatud. Näiteks tähistavad osa mereäärsest rajast laiad kummilindid, mida mööda valge kepi toel on mugav liikuda. Marsruudilt eksimist takistavad piirdeköied ja mereäärde viiva raja kõrval kulgeb betooniriba. Et kõiki neid märke õigesti lugeda, tulebki läbida mõni tund marsruudiõpetust. Iseseisvus liikumisel on nägemispuudega inimesele väga oluline. Ka siis, kui see piirdub vaid mõne üksiku marsruudiga. Sama oluline on suhtlemine, kogemuste vahetamine ja igapäevast toimetulekut toetavate nõuannete saamine kogemusnõustajalt. Kogemusnõustaja teenus on oluline seetõttu, et nõuannete taga on mitmeid kordi katsetatud praktiline kogemus, mis on teoreetilistest nõuannetest sageli palju tõhusam. Meie kursusel tutvustas kogemusnõustaja ka tervisliku toitumise põhimõtteid ja viis läbi individuaalseid konsultatsioone. Nägemispuudega kogemusnõustajal on praktilisi kogemusi jagada kõigis igapäevaelu tegevustes. Nägemise langusega koos kipub kaduma ka enesekindlus ja võimalused loomingulisteks ja praktilisteks tegevusteks. Seetõttu on oluline teha midagi oma kätega ja sellest tegevusest saada positiivne kogemus – sain hakkama. Tegevusteraapias nimetatakse seda silma ja käe koostöö arendamiseks – seda siis nägemisjäägiga inimeste puhul. Täiesti pimedate inimeste puhul nimetatakse neid tegevusi käeliste oskuste ja kompimistaju arendamiseks. Mitte vähem oluline pole asjaolu, et ma suudan valmistada midagi, millel on emotsionaalne ja praktiline väärtus. Ma saan seda ise kasutada või kellelegi kinkida. Sealjuures mainides, et olen kingituse valmistamisega ise hakkama saanud. Käelistest tegevustest, mida harjutati, olgu nimetatud siidisallide maalimine-juhendajaks Sülvi Sarapuu ja Külli Kärt ja oi kui mitmevärvilised ja kenad sallid välja tulid. Isegi meesterahvad õppisid õhinal siidi maalimise tehnikaid. Ise valmistatud kingitust on ju alati meeldiv kinkida. Eriti veel siis, kui see kena ja mitmevärviline välja on kukkunud. Õhtuseks saunaõhtuks valmistudes sai soovi korral endale vildikihiga kaetud seebi valmistada. Saad kohe kaks ühes – ei pea eraldi seepi ja nuustikut sauna kaasa võtma. Ja praktiline on see ka, sest libe seep kipub pihust plehku minema ja aja teda siis pimedast peast mööda sauna põrandat taga. Aga kui värvilise viltimistehnikas katte seebile ümber tõmbad, püsib see oluliselt paremini pihus. Igapäevaselt praktiline asi, millele lisab väärtust asjaolu, et oled oma kätega ta valmis teinud. Tegevusterapeudil Külli Kärt’il on seebi viltimine hästi käes ja ta õpetab seda meelsasti ka soovijatele. Sel aastal oli meil võimalus õppida täiesti uut käsitööliiki – sõrmedel kudumist. Eeskudujaks oli Sülvi Sarapuu, kellel ka mitmed kudumid juba selles tehnikas valmis tehtud ja kandjatelegi laialigi jagatud. Meie kui algajad alustasime tuubisallide kudumisest. Tegevusterapeudi ja Sülvi juhendamisel katsetasime imepehmest silmuselisest lõngast torusalli välja meelitamist. Tehnika iseenesest ei ole keeruline, kuid vajab ülimat tähelepanu, sest eriti algajal kudujal kipuvad silmused vahele jääma ja siis tuleb jälle harutamisega tegeleda. Aga võiduka lõpuni jõudes on sul talveks pehme ja soe riidetükk, mis jällegi su enda näputöö osavusena valminud.

Tegevusterapeudil olid kaasas mitmed uuemad kõnelevad abivahendid, mida grupitöö käigus sai katsetada ja kasutamise kogemusi vahetada. Ega abivahendit ei saa nagu põrsast kotis osta. Enne tuleb ikka uurida ja katsetada, et kuidas töötab, mida kasulikku oskab ja kuidas käes hoides tundub. Ja põhjalikult kaaluda, kas mul just seda abivahendit vaja läheb. Viimase tulemusena ostsid mitu inimest endale uusi abivahendeid. Kõrvale ei jäetud ka kultuurialast harimist, mis mulle eriti südamelähedane. Kuulasime mitut kirjeldustõlkega filmi. 5-päeva rehabilitatsiooni ja muid meelepäraseid tegevusi näiteks nagu saunamõnude nautimine, matkad lähiümbrusesse aitab sügistele vihmadele ja kõledusele kindlama meelega vastu minna. Saab meenutada tegevusi, kohtumisi ja vestlusi, mis suvisest kohtumisest meeles ja oodata järgmisi.

Kohanemiskursus, nagu seda üritust nimetatakse, aitab leevendada nii liikumispiiranguid kui ka suhtlemisvaegust, mis mõlemad nägemispuudega inimesi kimbutama kipuvad. Ega ilmaaegu kursuse lõpus ei küsita, et kas järgmisel aastal ka kohtume. Koroonaaja piirangud ja nägemise puudusest tingitud takistused on eriti viimasel ajal oluliselt nägemispuudega inimeste tegevusvõimalusi piiranud. Sellest ka suur vajadus kodust ja tavapärasest keskkonnast väljuda ning õppida, kogeda ja läbi teha midagi uut ja huvitavat. Tõenäoliselt saabusime Jursult tagasi emotsionaalselt tasakaalukatemana ja, tulvil uusi mõtteid ja kohtumisrõõmu. Paljudel ka rohkem enesekindlust ja uusi oskusi, mida igapäevaelus kasutada. Eks siis talveperioodil hakkame neid mõtteid teostama.

ARTIKLI LÕPP.

Meid seob pimedus

Tekst: Jaanus Riimets

Me oleme siin maailma miljardite inimeste seas kõik üsna erinevad, nii mõõtmetelt kui sisemuselt. Kehtib see tõdemus ilmselt ka meie saatusekaaslaste kohta, kes läinud suvel Jursul puhkasid ja talveks akusid laadisid. Ilmselt ka nende pimedate ja osalist silmavõimet omavate inimeste kohta, kes Jursule põhjusel või teisel tulla ei saanud või ei tahtnud. Soovidki on meil erinevad. Võimed ja võimalused niisamuti.

Traditsiooniliselt toimus selgi aastal Jursu laagri ajal viktoriin ning siingi ilmnesid meie iseloomude erinevused. Küll oleks kurb, kui oleksime kõik sarnased ja ühetaolised. Ka siis, kui oleksime pealaest jalatallani täiesti terved, kõiki võimeid ja võimalusi omavad inimesed ilma puudusteta. Kas konflikte oleks siis vähem? Võib-olla, kuid nii küll mõnus elada ei oleks. Näiteks kui oleksime tarkade arvutite abil kloonitud ühetaolised isendid, kes oleksid küll võimete poolest kõrgel tasemel, kui näeksime kasvõi kui kotkad, kes taeva all lennates näevad väikest hiirekest või veidi suuremat jänkukest, kuid oleksime ilma siiruseta. Õnnelikkus ei seisne ühetaolisuses, vaid erinevuste teatud harmoonilises kooskõlas.

 Meil pimedatena on ühised huvid ja vajadused, nii materiaalsed kui mittemateriaalsed. Kõiki vajadusi rahuldada ei jõua, rääkimata soovidest. Võimalused, nii materiaalsed kui mittemateriaalsed seavad piire. Toimunud viktoriinis oli küsimus, mis käsitles miljardite dollarite küsimust. Vaidluses esitati väiteid Microsofti asutaja rahaliste võimaluste kohta, seoses suure annetustefondiga. Olen mõelnud „suurte rahade“ juures sellele, kas need alati ikka aitaksid tõelisi probleeme lahendada. Osaliselt kindlasti aitaksid. Piisava rahasumma abil võiks pimedate jaoks näiteks renoveerida majad Tondil ja miks mitte ka Jursul. Kuid kas oleksime siis oluliselt õnnelikumad? Rahulolevamad küll ning seegi pole paha. Kuid tundub, et parim lahendus on teha mida suudame ja veidi unistamine asjust, mida hetkel ei suuda. Meie sihtrühm on selline, kes vajab erinevate aitajate aitamist. Alates tundmatus suunas paari sammu astumisest kuni rehabilitatsiooniteenuse rahastamise küsimuste lahendamiseni parlamendis ja valitsuses. Meid on kõikidel perioodidel ühiskonna poolt aidatud. Erineval moel, kuid on aidatud. Me ei tule päris iseseisvalt toime. Inimestel leidub meie jaoks mõistmist ja kaasatundmist, kuid on ka arusaamatut mittemõistmist ning külmust. Nägijad inimesedki on erinevad. Püüdkem siis üksteist mõista. Nii aitavad aidatavad aitajaid, kui ka vastupidi. Oodates siin Jursu öös äikest, tormi või hoopis päikesepaistelist ilma, püüame olla nii üksteise kui ka teiste inimeste suhtes sallivamad ja unustame kuuldud ning öeldud teravused. Elame veel!

ARTIKLI LÕPP.

Õnnitleme juuli-, augusti- ja septembrikuu juubilare

Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma septembrikuu juubilare. Hilinenud õnnesoovid ka juuli- ja augustikuu juubilaridele. Õnne ja tugevat tervist ka edaspidiseks.

Juuli:

*Kapitalina Kurdinkova 85

*Leida Ruuber 85

*Oleg Vasiliev 85

*Indrek Tael 80

*Olga Milovidova 70

*Angelina Ismaildžanova 65

*Aleksandr Kuznetsov 60

*Oliver Bekker 55

*Irina Mljavova 55

*Sergei Pavlenkov 35

*Andre Lindmets 35

August:

*Aleksandra Ljudskaja 90

*Volli Laimets 85

*Ene Kose 85

*Uno Klemm 80

*Vassili Kontievski 80

*Eduard Borissenko 75

*Vjatšeslav Runin 75

*Tatjana Gapfauf 60

September:

*Ella-Helmine Soo 100

*Heino Rannap 95

*Galina Štšeberina 90

*Lii Kari 90

*Valentin Mitkin 85

*Oleg Topper 70

*Sergei Jefimovitš 70

*Riho Roosioja 40

*Jim Tilk 25

Palju õnne kõigile!

ARTIKLI LÕPP.

Anekdoodid

Mees tapab vanamuti ja leiab tema taskutest 20 senti.

Kohtunik hurjutab kohtus: "Kuidas te ometi võisite, kas teil ei ole häbi tappa vaest vanainimest ainult 20 sendi pärast!?"

Aga rets pomiseb enda ette, sõrmede peal arvutades: "Üks vanamutt 20 senti, 2 vanamutti 40 senti, aga 5 vanamutti juba terve euro....."

Ristleja. Torm. Sõda. Kapten kutsub pootsmani neljasilmajutule. Ütleb, et torpeedo tulekul. Käsib pootsmanil, kui suurel naljamehel, meeskonnale midagi naljakat rääkida, et siis on äkki kergem.

Pootsman räägib. Tema olevat selline mees, et kui ta nüüd kohe peeretab, lendab laev õhku.

Peeretab. Laev lendabki õhku. Vesi. Keegi ei naera. Ümberringi lendab pilpaid ja kaltse. Üksik palk vees. Palgi küljes pootsman.

Vee alt tuleb kapteni müts, siis kapten ise kah. Ütleb pootsmanile: "Kuule pootsman, sul on ikka halvad naljad - torpeedo läks ju mööda..."

Sünnitusmaja ees seisab õnnelik isa ja karjub avatud akna poole: "Kes sündis? Kas poiss?"

Naine raputab eitavalt pead.

"Aga kes siis?"

Noor neiu küsib kõheldes kaupluse müüjalt: "Kas te ei leia, et selle kleidi dekoltee on liiga sügav?"

Müüjanna viskab pilgu dekolteele ja küsib: "Kas teil on karvane rind?"

"Loomulikult mitte!"

"Siis on kleit tõesti pisut liiga sügava dekolteega."

Holmes teeb Watsonile ülesandeks lennata Londonist Pariisi.

Reisijaid teenindab väga kaunis stjuardess. Watson takseeris neidu ja arvas, et neiu miniseelik võiks kõrgemal olla. Ta rebib märkmikust lehe ja kirjutab: "Tõsta seelik kõrgemale!" ning surub stjuardessile pihku, kui too Watsonist möödub.

Mõne aja pärast märkab Watson, et neiul ongi seelik kõrgemal.

"Jah," arutles Watson," veel rohkem jalgu näha ei teeks paha," ning jälle rändas märkmikuleht neiule pihku. Ja jälle oli mõne aja pärast seelik kõrgemale tõstetud.

"Ei," mõtiskles Watson, "kui juba, siis juba," ning kirjutas veel ühe sedeli.

Kui stjuardess veidi aja pärast salongi saabus, oli seelik samal kõrgusel. Võluvalt naeratades poetas ta Watsonile mööda minnes kirjakese sülle.

Watson võttis lehe ning luges: "Kõrgemale enam ei saa, mind märgatakse. Holmes."

Väeossa tuli kiri, et reamees Ivanovil suri isa. Polkovnik kutsub kapteni ja räägib asjast ja lisab, et viimane seda sõdurile delikaatselt teataks.

Kapten läheb oma roodu juurde, kamandab kõik ritta ja annab käsu:

"Kõik, kellel isa elab, üks samm ette !"

"Miks sina, Ivanov, ette astud ?!!!"

Natasha Rostova, vürst Bolkonski, Pierre Bezuhhov ja porutshik Rzevski sõitsid troskas. Tee on kole auklik ja kupee kõigub koledasti. Ühest eriti suurest august läbi sõites kostab Natasha poolt "puuks". Härrad hakkavad nihelema ja Bolkonski lahendab piinliku olukorra sellega, et ütleb: "Tont võtaks, kes käskis mul eile liisunud shampanjat juua - nüüd on tagajärjed käes!"

Kõik noogutavad mõistvalt. Teekond jätkub, kuid varsti kostab Natasha poolt veel üks kaeblik "puuks".

Nüüd hakkab ähkima Bezuhhov. "No te ju teate, et ma paks olen, paks ja rumal - eile sõin hapukapsasuppi ja jõin hapupiima peale."

Pinge vaibub. Troska jõuab Nevski prospektile, kus porutshik kutsaril peatuda palub. Ta on juba troskast väljas, kui talle miski meenub ning ta pöördub reisikaaslaste poole:

"Juhul kui see daam veel peeretama peaks, siis öelge talle, et see olin mina. Paraku on mul kiire - oodatakse," laiutab ta käsi.

ARTIKLI LÕPP.

Kuulutused

14. oktoobril, reedel, tähistab Põhja-Eesti Pimedate Ühing rahvusvahelist valge kepi päeva. Sellega seoses on Tondi 8A majas terve päev erinevaid üritusi:

Kell 14:30 algab keraamikaklassis keraamikatoodete näitusmüük. Samal ajal, 14:30, algab käsitööklassis Silmalaeka abivahendite presentatsioon. Presentatsioon kestab kuni kella 16-ni, keraamika näitus-müük aga väikese pausiga kuni kontsertaktuse alguseni.

Algusega 16:00 toimub saalis seminar, kus tutvustame Avatud Eesti Fondi projekti tulemusi. Selle projekti raames käivitas meie ühing uudiskirja, taskuhäälingu ehk podcasti, toetati augustikuisel festivalil tegevusi ning tehti teisi asju, et levitada infot meie ühingu kohta ja leida uusi toetajaid. Lisaks kuuleb sellel seminaril vabatahtliku seltsilise projektist. Vabatahtliku seltsilise projektist räägib Kristina Amor mittetulundusühingust Helpific. Kohe seminari järel avab Jaanika Juhanson enda koostatud fotonäituse „Eluhetked. Fotod Enn Metsamaa ja Aime Romanenkova erakogudest“.

Kell 17:00 hakkame kogunema saali, kus peatselt algab pidulik kontsertaktus. Kontsertaktusel on päevakohaseid sõnavõtte, Esinevad PPÜ puhkpilliorkester Vello Loogna juhatusel, Ühingu ansambel Püü Liisi Einula juhatusel ja lõõtspillil Harri Kare. Üritusel annab Meie ühing üle tänu mitmele inimesele nende panuse eest ühingu töösse ja MTÜ Kakora üle tunnustuse aastate 2020 ja 2021 parimatele kuuldemängudele ja kuuldemängunäitlejatele. Lõpus on kohvilaud suupistetega. Kontsertaktuse lõpp on planeeritud kella 19:30 paiku.

*

Koostöös eesti Pimedate Raamatukoguga toimub 11. oktoobril kell 13:00 Eesti Pimedate Raamatukogu külastus. Raamatukogu asub aadressil Suur-Sõjamäe 44b Hoiuraamatukogu hoones. Oodatud on kõik pimedate raamatukogu lugejad. Tutvume meie jaoks tänuväärt tööd tegeva raamatukogu võimalustega, külastame helistuudiot, kus valmivad heliraamatud, uurime, kuidas valmivad punktkirjas raamatud ja saame teada, mida huvitavat raamatukogu kogudes leidub. Ja muidugi, saame tuttavaks inimestega, kelle tööks on raamatuid salvestada, printida ja teisi raamatukogu töid teha.

Kuna ruumid pole suured, on osavõtjate arv piiratud. Vajalik on eelregistreerimine. Registreerimise viimane päev on 6. oktoober.

Organiseerija Jaanus Riimets telefoninumber: 5662 8641, e-postiaadress:jaanus.riimets@gmail.com.

Või Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kontaktidel, telefon: 6748-945, e-postiaadress: ppy@ppy.ee

Eesti Pimedate Raamatukokku saab kesklinnast bussiga 15. Lisaks lähevad sinna bussid 7, 49 ja 65. Täpsem info registreerunutele.

*

Ekskursiooni eelinfo.

17. oktoobril korraldab Eesti Meremuuseum Lennusadamas 2 eksklusiivset muuseumituuri. Vaid selleks päevaks tõstetakse seinalt alla kolmemastilise purjelaeva ligi 4 meetrit pikk mudel, purjelaeva Mars vähendatud koopia. Kompimisulatusse jõuavad purjed ja nöörredelid, laevatekk, vöör, kiil ja peaaegu kõik muu, mis ühel purjelaeval on. Kuigi jämedatest nööridest on mudelil saanud peened niidid, on mudel nii suur, et mastitippudeni ei ulatu.

Tuuri viivad läbi muuseumikuraator Mihkel Karu ja kirjeldustõlk Aive peil. Kuraator Mihkel Karu annab ülevaate mudelite valmistamisest ja laevaehitusest, kirjeldustõlk Aive Peil aitab nähtava visuaalset poolt pimedateni tuua.

Lennusadamas 17. oktoobri tuuride pikkus on umbes poolteist tundi, need on osavõtjate jaoks tasuta. Vajalik on muuseumis eelregistreerimine. Ekskursioonigruppi oodatakse kuni 10 nägemispuudega inimest pluss saatjad.

Registreerimisinfo on täpsustamisel ja sellest antakse täiendavalt teada.

*

Sügise esimene Helidialoog toimub 21. septembril kell 15:00 Tondi 8A saalis. Helidialoogi viib läbi Clelia Piirsoo. Osamaks on 2 eurot kord. Helidialoogi kaudu luuakse ühiselt kordumatut muusikat - helisid, mis lähtuvad antud ajahetke inspiratsioonist ja helitekitajast.
Tundi registreerimiseks helista telefonil 555 70848 või kirjuta e-postiaadressil ulrika@ppy.ee

Samadelt kontaktidelt saab küsida infot ka järgmiste Helidialoogide kohta.

 *

Järgnevalt on toodud sügishooajal Tondi 8A majas töötavate Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ringide ajad

Esmaspäeviti toimub kell 13:00 kuni 14:00 joogatrenn. Ühingu liikmetele on osamaks 8 eurot kuus või 2 eurot kord.

Mitteliikmetele on osamaks 24 eurot kuus või 6 eurot kord. Treener on Inge Nelk. Treeninguks selga panna sportlikud riided. Joogamatid on ühingul olemas, kuid soovi korral võib ka oma mati kaasa võtta.

 *

Esmaspäeviti ja neljapäeviti toimuvad spordisaalis pimedate lauatennise treeningud. Kellaaeg 16:00 kuni 18:00. Osamaks on 2 eurot kuus. Treener on Rein Järve

 *

Teisipäeviti toimuvad saalis Terateatri proovid, kellaaeg 16:30 kuni 18:30. Juhendaja on lavastaja Jaanika Juhanson. Kõik uued huvilised on väga oodatud, eelnev kogemus pole vajalik.

Stuudiotundides teeme erinevaid harjutusi, õpime valitsema häält ja keha, arendame loovust, fantaasiat ja esinemisjulgust ning -oskust.

 *

Neljapäeviti toimuvad lauluansambli proovid, toimumisaeg 17:00 kuni 18:00. Juhendaja Liisi Einula. Oled oodatud meie ansambli ridadesse laulma.

 *

Teisipäeviti ja reedeti toimub kella 9:00 kuni 14:00 kabe-male ring. Juhendaja on Heiki Sookruus. Osamaks on 2 eurot kuus.

 *

Reedeti toimuvad maestro Vello Loogna juhendamisel puhkpilliorkestri proovid. Proovide algus kell 17:30.

*

Ühingu liikmetel on võimalik kasutada ühingu spordisaali. Vabakasutuseks on mõeldud aeg teisipäeval kell 12:00 kuni 17:00 ja neljapäeval kell 10:00 kuni 15:00. Teistel tööpäevadel vastavalt eelnevale kokkuleppele.

*

Eesti Pimedate Raamatukogu laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@epr. ee teel.

Neljapäeviti on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata. Raamatukoguhoidja läheb vajadusel neljapäeviti kella 14-ks laenutuspunkti, jätab sinna varem tellitud ja võtab kaasa lugejate poolt toodud raamatud. Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www. veebiraamatukogu. ee.

*

 Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
 parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
 ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.

Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
teisipäeval 12. 00- 17. 00 ja neljapäeval 10. 00- 15. 00.
Juhiabi Ulrika Tint 55570848

ARTIKLI LÕPP.

INFOLEHE LÕPP.