Oktoober
“KUUKIIR”
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 6
Oktoober 2022
Ilmub alates novembrist 1997.
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Peatoimetaja: Mirja Räpp
telefon:58141363
E-post: mirjak@hot.ee
Toimetuse liikmed:
*Eduard Borissenko
*Kert Küla
* Jaanus Riimets
* Allan Väljaots
Sisukord
*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse koosolek nr. 8
*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse koosolek nr. 9
*Probleemidest valge kepiga
Tekst: Jaanus Riimets
*Muljeid teist korda toimunud PPÜ Pime-festivali külastusest
Tekst: Kert Küla
*Lennukiga Berliini ja tagasi
Tekst: Mirja Räpp
*Kirjanikud nagu lähedased sõbrad
Tekst: Jaanus Riimets
*Kinodes saab vaadata kirjeldustõlkega mängufilmi „Kalev“
*Täname festival Pime korraldajaid
Tekst: Helen Künnap
*Õnnitleme oktoobrikuu juubilare
*Anekdoodid
*Kuulutused
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse koosolek nr 8.
Koosolek toimus Skype teel 17. augustil 2022.
Algus kell 09:30 ja lõpp: 11:00.
Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.
Osalesid juhatuse liikmed: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp ja tegevjuht Helen Künnap.
Kutsutud: ehitusfirma OÜ SPGV esindajad
Päevakord:
- Arutelu ühingu liikmemaksu suuruse kohta
- Clelia Piirsoole volituse andmine Tallinna projektisüsteemi kasutamiseks
3. Info Festivali Pime korraldamisest
4. Tondi 8A majahalduri kinnitamine
5. Tondi 8A haldamisest
6. Valge kepi päeva tähistamisest
7. Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskusega üürilepingu sõlmimine
8. Pöördumine Eestis Online DAISY kasutusele võtmiseks
9. Kandidaatide esitamine „Aasta tegu“ auhinnale
10. Tegevus ajavahemikul 11. juuli kuni 17. august 2022
- Arutelu ühingu liikmemaksu suuruse kohta.
Juhatus arutas ühingu liikmemaksu suuruse küsimust. Juhatus leidis, et kuna ühingu liikme liikmemaks on juba kümmekond aastat sama olnud, tuleks järgmise aasta üldkoosolekule esitada ettepanek tõsta liikmemaksu suurust ühe euro võrra, see on 5 euro peale aastas.
- Clelia Piirsoole volituse andmine Tallinna projektisüsteemi kasutamiseks.
Juhatus otsustas anda Clelia Piirsoole volituse kasutada ühingu nimel Tallinna toetuste portaali, et esitada toetuste taotlusi ja aruandeid. Janne Jerva hoolitseb, et selleks vajalikud tegevused saaks tehtud.
3. Info festivali PIME korraldamisest.
Helen Künnap: lähimal ajal saadan kava juhatuse listi. Algasid ettevalmistused PIME festivaliks. Kaheksalt ühingu liikmelt videointervjuude võtmine, mis lähevad arhiivi ja on 27. augustil toimuva festivali lavastuse üks osa.
4. Tondi 8a majahalduri kinnitamine.
Artur Räpp: Eelmisel juhatuse koosolekul otsustasime kutsuda tänasele koosolekule meie majahalduri OÜ SPGV esindajad.
Arutati konkreetsemalt majahalduri tööülesandeid ja lepingu tingimusi.
Tasu koos käibega ühes kuus on 1800 eurot. Hinna sisse lähevad väiksemad tööd, HTV abil lumekoristus, paberitööd, jääpurikate eemaldamine katuselt. Samuti kütte reguleerimine ning vahendamine. Traktoriga lume lükkamine on eraldi tasuna. Majahaldur majas keskmiselt kaks tundi päevas.
Juhatus otsustas: sõlmida majahalduri leping firmaga OÜ SPGV alates 01. september 2022 ning leping kehtib järgmise aasta septembrini. Sõlmida pikendamise leping vähemalt kolm kuud enne lepingu lõppemist.
Toimus hääletus: poolt 5, vastu -, erapooletuid -.
Janne Jerva volitati lepingut alla kirjutama
5. Tondi 8a haldamisest.
Helen Künnap: veelomp värava juures- enne kui drenaaži tööd pole peale hakanud, pole mõtet seda tööd ette võtta. Talvel tuleks tihedamini lund lükata, et ei tekiks jäävalli. Enne festivali tuleks mõned korrastustööd hoovis teha.
Saalipõrand on valmis. NIRK ruumis käib remont, septembri lõpuks on valmis.
Seoses festivaliga pannakse köögis akende ette pimendavad kardinad.
Juhatus otsustas: Elektriteenuse osutamise leping üle vaadata ja arutada järgmisel juhatuse koosolekul.
Tondi 8c veekasutuse leping vaadatakse üle oktoobris.
6. Valge kepi päeva tähistamine.
Juhatus otsustas: valge kepi päeva tähistada 14. oktoobril. Plaanida raamatu PPÜ 100 esitlus valge kepi päevale. Kuna lõppemas on Avatud Eesti Fondi projekt, siis peame tegema ka projekti teavituse. Päeva lõpetame kontserdiga.
Juhatus teeb täiendavaid ettepanekuid 24. augustini.
7. Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskusega üürilepingu sõlmimine.
Juhatus nõustus NIRK juhatuse ettepanekuga seoses ruumide rentimisega. Otsustamisel ei osalenud Janne Jerva.
Lepingut alla kirjutama volitati Artur Räpp.
8. Pöördumine Eestis Online DAISY kasutusele võtmiseks.
Pöördumises ettepanek võtta ka Eestis kasutusele Online DAISY võimalus, mis võimaldaks DAISY vormingus raamatuid ja teisi teavikuid kuulata neid otse DAISY-mängijatesse laadides ja vastavate nutitelefoni rakendustega.
Juhatus otsustas avalduse saata Eesti Pimedate Raamatukogule ja Eesti Pimedate Liidule.
9. Kandidaatide esitamine „Aasta tegu“ auhinnale.
Juhatus vaatas läbi laekunud ettepanekud ning otsustas arutada „Aasta tegu“ kandidaate septembri juhatuse koosolekul.
10. Tegevus ajavahemikul 11. juuli kuni 17. august 2022.
15. juulil esitati taotlus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile isikliku abistaja teenuse lisatundide saamiseks.
25. juulil esitasime Tallinna Sotsiaal ja Tervishoiuametile ühistegevuse taotluse summas 4100, eraldati 1800 eurot.
12. augustil toimus Keskkonna projekti raames vabaõhumuuseumi külastus, osales 8 inimest.
ARTIKLI LÕPP.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse koosolek nr 9.
Koosolek toimus Skype teel 7. septembril 2022.
Algus kell 09:30 ja lõpp: 12:00.
Koosolekut juhatas Artur Räpp ja protokollis Ulrika Tint.
Osalesid juhatuse liikmed: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp ning tegevjuht Helen Künnap.
Päevakord:
1. Uue liikme vastuvõtmine
2. Tondi 8A haldamisest
3. Jõulupeo korraldamisest
4. Ühing tänab
5. Valge kepi päeva tähistamisest
6. Tegevus ajavahemikul 17. august kuni 07. september 2022
7. Jooksvad küsimused
1. Uue liikme vastuvõtmine.
Juhatus otsustas liikmeks vastu võtta: Annika Raide-Bergmann
2. Tondi 8a haldamine.
Juhatus arutas elektrienergia ja maja kütte ning küttekokkuhoiuga seotud küsimusi.
Juhatus otsustas:
Elekter- ootame riigi pakkumise ära, jääks praegu kehtiva lepingu juurde. Eelistatud on pikema tähtajaga leping, fikseeritud hinnaga. Küsida olukorraga tutvumiseks meie elektrifirmalt 220 Energia fikseeritud hinnapakkumist.
Kirjavahetuses korteriühistuga seoses kütte hinnaga on arusaamatusi suhtlemisel.
Juhatus otsustas: esitada kokkulepe-pakkumine korteriühistule. Kirjas teha konkreetne pakkumine. Korteriühistu lubab müüa meile kütet ja kindlasti peab olema välja toodud ka hinna arvutamise alus. Kiri valmistatakse ette ja saadetakse juhatuse listi.
Peaksime mõtlema ka alternatiivsetele küttesüsteemidele. Mis puudutab küttekokkuhoidu siis üheks võimaluseks oleks katuse soojustamine enne talve. Küsida maja haldurfirmalt, milline on alternatiivne, majanduslikult soodsam küttesüsteem. Liitumine Utilitasega toimub tõenäoliselt märts-aprill 2023.
Ühe rentniku küttetoru, millest oli juttu ka eelmisel juhatuse koosolekul sai isoleeritud.
Telia poolt valguskaabli tööd on lõpetatud. Telia internetiühenduse võimalusi arutada järgmisel koosolekul.
Enne talve teha korda meie maja peatrep. Praegu on trepiastmed väga libedad.
Arutati ühe rentniku võla ning teise ruumide ümberehitamise küsimust. Otsustati ruumi mitte ümber ehitada kui majanduslikult kahjumlikku, võlgniku osas kaaluda inkassosse pöördumist.
3. Jõulupeo korraldamisest.
Juhatus otsustas: Ühingu jõulupidu toimub laupäeval, 10. detsembril kell 14:00.
Kuna toiduainete hinnad on märgatavalt tõusnud, tuleb kas tõsta jõulupeo omaosalust või muuta menüüd. Et omaosaluse suurus jääks enam-vähem samaks, oleks üheks võimaluseks sellel aastal teha ainult külmlaud ning kohvilaud kringli ja muu magusaga.
Juhatus otsustas jätta jõulupeo omaosaluse samaks kui oli eelmisel aastal, liikmetele 12 eurot, mitteliikmetele ja liikmemaksuvõlgnikele 16 eurot. Võtta jõulupeo toitlustamise hinnapakkumisi. Vajadusel tulla hinna otsustamise juurde tagasi järgmisel koosolekul.
4. Ühing tänab.
Juhatus otsustas esitada „Aasta tegu“ auhinnale järgmised kanditaadid:
Eesti Ajaloomuuseum (innovatiivse meetodi kasutamine hoone maketi valmistamisel, kirjeldustõlkega tuuri koos kombatavate piltidega loomine).
Eesti Arhitektuurimuuseum (uue nutitelefonil põhineva audiogiidi lahenduse valmistamine, 3d-arhitektuurimälestuste makettide ja kirjeldustuuri loomine).
Eesti Kunstimuuseum (maalidele kirjeldustõlke valmistamine, esmakordselt Eestis loodi need nii eesti- kui ka venekeelsetena).
Jevgeni Ossinovski (poliitik, kes pööras nägemispuudega inimeste probleemidele tähelepanu mitte seepärast, et amet nõuab, vaid seepärast, et ta pidas nägemispuudega inimeste probleeme oluliseks
Lisaks otsustas juhatus tänada valge kepi päeva kontsertaktusel panuse eest ühingu töösse ja festival Pime korraldamise eest järgmisi isikuid:
Inge Nelk, Priit Kasepalu, Rasmus Meinart ja Rainer Meinart (Blind Sound stuudio), Allan Luberg ja Andreas Luigas (värvipood Spekter) ning Kaire Tammer (Finants ja Marketing OÜ).
5. Valge kepi päeva tähistamisest.
Juhatus otsustas: Valge kepi päeva tähistamine toimub reedel, 14. oktoobril. Sellel päeval toimuvad majas järgmised üritused:
Kell 14:30 algab keraamikaklassis keraamikatoodete näitusmüük ning samal ajal, 14:30, algab käsitööklassis Silmalaeka abivahendite presentatsioon.
Presentatsioon kestab kuni kella 16-ni, keraamika näitusmüük aga väikese pausiga kuni kontsertaktuse alguseni.
Algusega 16:00 toimub saalis seminar, kus tutvustame Avatud Eesti Fondi projekti tulemusi. Selle projekti raames käivitas meie ühing uudiskirja, taskuhäälingu ehk podcasti, toetati augustikuisel festivalil tegevusi ning tehti teisi asju, et levitada infot meie ühingu kohta ja leida uusi toetajaid. Lisaks kuuleb sellel seminaril vabatahtliku seltsilise projektist. Vabatahtliku seltsilise projektist räägib Kristina Amor mittetulundusühingust Helpific. Kohe seminari järel avab Jaanika Juhanson enda koostatud fotonäituse „Eluhetked. Fotod Enn Metsamaa ja Aime Romanenkova erakogudest“.
Kell 17:00 algab pidulik kontsertaktus.
Kontsertaktusel on päevakohaseid sõnavõtte, Esinevad PPÜ puhkpilliorkester Vello Loogna juhatusel, Ühingu ansambel Püü Liisi Einula juhatusel ja lõõtspillil Harri Kare. Üritusel annab Meie ühing üle tänu mitmele inimesele nende panuse eest ühingu töösse ja MTÜ Kakora üle tunnustuse aastate 2020 ja
2021 parimatele kuuldemängudele ja kuuldemängunäitlejatele. Päeva lõpetame kohvilaua ning suupistetega. Kontsertaktuse lõpp on planeeritud kella 19:30 paiku.
6. Tegevus ajavahemikul 17. august kuni 07. september 2022.
04. augustil ühing sai joogatreeneri Inge Nelgi poolt läbi viidud annetuskampaania raames joogamatte ja treeningvahendeid.
27. augustil toimus PPÜ hoovis ja majas PIME festival. Organiseeris Helen Künnap koos värvipood Spekter ja Blind Sound Stuudioga.
31. augustil ja 7. septembril toimus Keskkonna projekti raames loomaaia külastus koos giidiga. Kokku osales 43 ühingu liiget.
Septembris alustasid tööd järgmised kollektiivid- lauatennis, ansambel, puhkpilliorkester, samuti joogatreeningud. Jätkusid male -kabe treeningud.
7. Jooksvad küsimused.
Juhatus arutas PPÜ 100 raamatu valmimist ja planeeritavat esitlust
Juhatus otsustas: Raamatu esitlus toimub 11. novembril väikese kontserdi ning võib-olla ka Terateatri etteastega.
ARTIKLI LÕPP.
Probleemidest valge kepiga
Tekst: Jaanus Riimets
15. oktoobril tähistatava valge kepi päeva puhul on mõttekas rääkida ka sellest abivahendist endast ja probleemidest seoses sellega.
Vähemalt minul oli nii, et kõigepealt tuli mul ületada psühholoogiline barjäär valge kepi suhtes. Ma ei tahtnud aastaid välja näidata, et olen nägemispuudega, kuigi vist paksude klaasidega prillid sellest ikka märku andsid. Ilma prillideta ei saanud, aga ilma valge kepita sai ikka tükk aastaid ringi tolgendatud, ennast ja teisigi ehk ohtu seatud.
Valgel kepil on kaks põhilist eesmärki: aidata liikumisel ja teha end nägemispuudelisena nähtavaks. Just seda viimast mina üsna suurel määral pelgasin. Sain ka ilma valge kepita kuidagi hakkama. Siis kui nägemine halvenes, ei jäänud aga enam muud üle, kui hea abimees kätte võtta. Tegelikult oli kohe palju kindlam tunne. Enne juhtus üsna tihti, et koperdasin inimeste otsa, kes ei osanud mind nii-öelda karta. Teiseks, kepiga tundsin ära eesolevad takistused, nagu postid, pingid, ootepaviljonid jne. Ja inimesed hakkasid mind aitama. Siin Rummul, kus ma elan, ei ole maanteel sebrat ning proovin astuda samme, et saaks olema. Kui aga hakkasin käimisel kasutama valget keppi, oli ka teeületamine turvalisem. Autojuhid said aru, et nägemispuudega inimene hakkab teed ületama. Kodukandis enamus inimesi ja bussi peale minejaid teavad, et ma ei näe ja aitasid, kuid linnas oli ühistranspordis valgest kepist suur kasu. Valge kepp annab üksinda liikumisel ka nägemisjäägiga inimesele palju parema turvatunde, kui niisama koperdamine. Tean täiesti pimedaid inimesi, kes ei taha kuidagi valget keppi kasutada, kuigi liiguvad ka üksi. Nad on nii eluaeg harjunud liikuma, aga nad ei mõtle teiste liiklejate peale. Teised inimesed aga ei tea ilma meie tunnuseta – valge kepita, et me ei näe. Nad ei oska seda aimatagi. Nii võib tõepoolest ka õnnetus juhtuda. Olgem selles osas taibukad. Kasutagem liikumisel ikka valget keppi.
ARTIKLI LÕPP.
Muljeid teist korda toimunud PPÜ Pime-festivali külastusest
Tekst: Kert Küla
Käesolevas artiklis kirjutan peamiselt enda muljetest seoses teist korda toimunud Pimefestivali külastamisega. Teatud määral esineb tekstis ka kattumusi pärast festivali Priit Kasepalu poolt Teade-listi edastatud kokkuvõttega ja mainitud ürituse kajastusega ühingu kodulehel.
Selle aasta augustikuu viimasel laupäeval (27. augustil) toimus Põhja-Eesti Pimedate Ühingule kuuluvas majas (aadressil Tondi 8A) ja nimetatud ühingu territooriumil järjekorras teine Pimefestival.
Festival toimus koostöös mitmete esinejatega, kes rendivad ka ühingule kuuluvas hoones ruume. Selle vahva sündmuse korraldamise esialgne idee tuli minu teada meie ühingu majas tegutsevatelt rentnikelt, kes olid huvitatud ühingus toimuva ning enda tegevuste demonstreerimisest linnarahvale ja laiemale avalikkusele.
Loomulikult kaasates festivali tegevustesse Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmeid ja töötajaid ning üritusest huvitatud vabatahtlikke.
Kui ma 27. augustil kell 13:15 koos oma sõbra ja emaga Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hooviväravast sisse astusin, paistis kuum suvepäike ning meid tervitas rõõmus laulukoor.
Hoovivärava juures seisis tubli vabatahtlik Nele, kes kogus ka annetusi ning minagi toetasin ühingut viie euroga. Pimefestivali juhatas sisse ühingu lauluansambel, mis tegutseb Liisi Einula juhatusel ning milles laulab lisaks lustlikele ühingu liikmetele ka meie krapsakas ja nooruslik juhiabi Ulrika Tint..
Pärast lauluansambli esinemise lõppu jäin kuulama Maarja-Liis Orgmetsa, Elisabeth Egeli ja Indrek Kaljumäe esinemist. Indrek mängis vahvasti kitarri ning Maarja-Liis ja Elisabeth laulsid kitarrimängu saatel tundud artistide laule.
Pärast ühingu segaansambli ja solistide esinemise lõpetamist esinesid hoovis asuval laval flamenkotantsijad. Nende esinemise ajal oli võimalik kuulata nii instrumentaalmuusikat, trummimängu kui ka tantsukingade omapärast klõbinat vastu põrandat.
Järgnevalt lühidalt näitusest Aja Pimedad Pildid.
Kõigepealt tänan selle vahva näituse korraldamise eest omaltpoolt Jaanika Juhansoni, Kristi Leppikut ning kõiki Terateatri liikmeid.
Näitus-lavastus Aja pimedad pildid toimus festivalil Pime 27. augustil kell 17:00-19:00.
Teatraalne ekskursioon viis osalejad Põhja-Eesti Pimedate Ühingu maja põnevatesse soppidesse ja nurgatagustesse, mis jäävad tavaliselt hoone külastajate jaoks suletuks. Teekonnal oli võimalus tutvuda pimedate maja ajaloo ning pimedate eluoluga ning sai kogeda mitmeid pimedate igapäevaellu kuuluvaid situatsioone ja
lahendada ülesandeid. Avatud oli viis mininäitust, millega avanes võimalus tutvuda ainult sellel ringkäigul. Meie teatraalse retke lõpetas ajaloolise taustaga lühifilm kaheksa ühingu liikmetega tehtud intervjuude põhjal.
Näitus-lavastuse lavastajaks oli Terateatri juht Jaanika Juhanson, kunstnik Kristi Leppik ja projektijuht Helen Künnap. Videokunstnik Aureelia Minev.
Ringkäigu viisid läbi tublid Terateatri liikmed Maarja-Liis Orgmets, Aire Bornschein, Hedy Haavalaid, Kert Küla, Indrek Kaljumäe. Video- ja
audiolõikudes esinesid Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmed Janne Jerva, Enn Metsamaa, Eugen Viiart, Margus Kiin, Julia Kabanova, Robert Lätt, Jakob Rosin, Elisabeth Egel. Abiks olid ka Andres Popov, Külli Kärt, Ulrika Tint ja mitmed vabatahtlikud. Teatraalsel ekskursioonil osalemine oli end retkele registreerinud inimestele tasuta.
Ringkäik algas kell 17:00 hoone keskmisest trepikojast, kus paiknes kuni aastani 2018 kaks suhteliselt väikest spordi- ja pimedate lauatennise ruumi.
Ühingu saalis mängis kuulajatele klaverit Inglismaa ülikooliõpinguile kodumaal olev Elisabeth Egel. Teatrikunstnik Kristi Leppiku kujundatud
mannekeenidele oli eheteks riputatud omaaegses õppe-tootmiskombinaadis valmistatud plastmasstooteid – diapositiivide raamid, tüüblid, lülitiümbrised, pirukavorm, harjaklotsid ja palju muudki. Külastajad said teada, et neid tooteid on valmistanud nägemispuudega inimesed. Kombinaadi tooted annetas ühingule oma kogutest Eugen Viiart.
Giid Aire Bornscheini saatel mindi massaažikeskusse, spordisaali ja internetiklassi.
Massaažikeskuse juht Janne Jerva rääkis lühidalt selle tegevusest.
Samal ajal toimus näidismassaaž – masseerija oli pimemassöör Indrek Kaljumäe ja masseeritav soovija külastajate hulgast.
Mina näitasin arvutiklassis kuidas pimedad inimesed arvutit kasutavad, lastes kõigepealt ekraanilugemisprogrammil nimega JAWS arvuti ekraanile kuvatavat teksti ette lugeda hästi kiiresti ning seejärel aeglasemalt, tavapärasel kõnekiirusel.
Pärast teatraalse rännaku lõppu esinesid Pime-festivalil noortepärase muusikaga veel mitmed rokkbändid. Näiteks Raju Pesu, Rasmus Meinard, Rainer Meinard Kriipsu Uku ja teised bändid ning solistid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et järjekorras teist korda toimunud Pimefestivalil osalemine jättis minule ja minu lõuna-Eestist külla tulnud sõbrale meeldiva ja toreda mulje.
Samuti on Pimefestivali ja muude taoliste ürituste korraldamine väga oluline ühingule annetuste kogumiseks. Selle hoovifestivali läbiviimisega kogus Põhja-Eesti Pimedate Ühing annetusi summas ligikaudu 1000 eurot ning nägemispuudega inimeste valmistatud keraamikatooteid ja muud käsitööd müüdi kokku summas 200 eurot.
Loodan, et niisugused üritused muutuvad PPÜ iga-aastaseks suve lõpu traditsiooniks.
ARTIKLI LÕPP.
Lennukiga Berliini ja tagasi
Tekst: Mirja Räpp
Olgu kohe alguses ära öeldud, et see ei ole otseselt reisilugu, vaid lugu lennukiga lendamisest. Lugu tunnetest ja mõtetest, mis tekkisid läinud suvel elus üleüldse esimest korda, ning seejuures pimedana, lennukiga Berliini ja tagasi lennates.
Reisihuviline pole ma kunagi olnud ning pimedaksjäämine langetas soovi reisikotid kaenlas uusi maid kaema tormata veel omajagu. Just reisides tuletab nägemise puudumine end eriti teravalt meelde. Samas elab kusagil sügaval sisemuses ikkagi väikene reisipisik, kes ei anna rahu. Lõpuks otsustad minna. Nii juhtuski, et tegin läinud suvel elu esimese lennureisi ja seda alles üle viiekümnesena. Reisiärevus näris juba varakult kui ablas uss mahlakat õuna. Isegi kodumaja ees lennujaama viivat taksot oodates tahtnuks osa minust veel ümber pöörata ning minemata jätta.
Ei hakka täpsemalt jutustama sellest, kuidas Tallinna lennujaamas nägijast kaaslastega kokku saime ning turvakontrolli läbisime, süda ärevusest tuure üles võtmas. Oodates lennuki pardale pääsemist jalutasime sõbrannaga turvaalal ringi ning kuulasin tema selgitusi, mida kõike meie ümber näha oli. Sõbranna toonitas korduvalt, et meie lennujaam on ikka nii väike. Kuigi suur ei tundunud tõesti, aga väiksuse ja suure vahet tajusin tõeliselt alles Berliini lennujaamas.
Lõpuks oli käes hetk Air Balticu pardale siirduda. Oli tunne, nagu kõnniks mööda kitsavõitu palavat ja umbset koridori. Ühes käes valge kepp, et inimesed mulle ja mina neile otsa ei tormaks ning teine käsi hoidmas sõbranna käsivarrest. Astusime üle veidi kõrgemat sorti lävepaku ning sõbranna teatas rõõmsalt, et nüüd olemegi lennukis. Kuidagi ängistav tunne tekkis. Olin lennukisalongi seestpoolt näinud aastate eest teleriekraanilt ja kujutlesin lennukis valitsevat atmosfääri teistmoodi ette. Nüüd päriselus lennuki sisemusse astudes oli kõik kuidagi teisiti, tundsin rõhuvat palavust ja kõik tundus tohutult kitsas. Vaevalt mahtus istmeridade vahel liikuma, kõrvus mühises, inimesed trügisid ning käratsesid. Meie kohad 150-kohalises lennukis olid suhteliselt lennuki keskpaigas ning lõpuks manööverdasime end paika. Tekkis tunne, nagu oleks mind kusagile eriti kitsasse ruumi kinni pandud. Laeosa istmete kohal oli nii madalal, et isegi minusugune lühike inimene ei saanud ilma pead lakke löömata püsti tõusta. Püüdsin paanikahoogu alla suruda. Olen eluaeg väikeseid ruume halvasti talunud ja nüüd ootas ees kahetunnine lend selles ahistavas purgis. Tundsin, et lämbun. Ilmselt suurendas õhupuudust ka näomask, mida koroonaviiruse tõttu kandsin. Liiga soe oli, kuigi eelnevalt olin kuulnud, et lennukis võib pigem jahe hakata. Kiskusin kampsuni seljast ning toppisin seejärel kohe oma spetsiaalselt lendamiseks välja töötatud kõrvatropid paika. Need jupstükid pidid õhkutõusmise ja maandumise ajal takistama kõrvadel lukku minemast ning teatud määral lennumüra summutama. Üks tuttav oli lahkesti oma lennumuljeid jaganud ning jutustanud, kuidas tal kõrvad lennates lukku läksid ja kolm päeva lukus olid. Õudne ju. Lootsin, et tropid suudavad niisuguse koletu stsenaariumi ära hoida ning ma ei pea Berliini pimeda ning veel ka poolkurdina avastama. Süda tagus ning kartsin, et kohe-kohe hakkab mul halb.
Suurte kogemustega lendajad on end ilmselt praeguseks juba kõverasse naernud. Aga mina olin ju lennukis esimest korda elus. Lõpuks suleti lennukiuksed, paluti reisijatel rihmad kinnitada ning lennuk sõitis lennurajale. Mürin oli isegi läbi nende troppide päris võimas. Tajusin kogu kehaga kuidas lennumasin kiirust kogus ning seejärel jõnksatusega end maapinnast lahti kiskus. Juhhei - kõrvad lukku ei läinud. Lennuk kogus kõrgust ning pöörasin pea lennuki ovaalsete akende poole ning loomulikult ei näinud ma midagi. Aga jumaluke küll, kuidas ma tol hetkel oleksin tahtnud näha. Näha, kuidas maailm tõusva lennuki akendest paistab ning maapind üha kaugeneb ja asjad maapinnal üha kahanevad. Sulgesin silmad ja hoidsin pisaraid tagasi. Kuid nõrkusehetk möödus ning lend jätkus. Järgmised ligemale kaks tundi muudkui lendasime. Pimedana võis vahepeal meelestki minna, et oleme kõrgel õhus ja mitte ei sõida mööda maad.
Ajaks mil lennuk Berliinis maanduma hakkas oli närvipinge veidi järele andnud. Ka kitsasse puuri pistetud kopra tunne oli hajunud. Mitte et võinuksin lennukist välja kõmpides tunnistada, et küll oli see lendamine üks vahva seiklus. Kus on järgmine lennuk, sõidaks õige kohe veel kusagile. Lennu ajal olin endamisi mõelnud, et ei kujuta küll ette, kuidas inimesed suudavad paarkümmend tundi ühtejutti lennata. Sellele mõeldeski hakkasid lennuki seinad ja lagi taas kaela vajuma ning lämbumistunne hiilis lähemale.
Päevad Berliinis möödusid imekähku, olles küll väsitavad, kuid ühtlasi põnevad. Pimedana reisida ongi väsitav, sest kõigest uuest su ümber tuleb endale kirjelduse põhjal ja kompamise alusel vaimusilmas pildid kokku panna. Vahepõikena olgu mainitud, et sõitsin Berliinis ka elus esimest korda metrooga. Kiire ja mugav oli. Pimedana läks metroos tihtipeale meelest, et maa all sõidame, sest aknast ju midagi ei näinud.
Viimaks oligi käes aeg rongi peale minna ja Berliini lennujaama suunduda. Tegelikult oli päris kahju lahkuda, oleks tahtnud veel jääda ning natuke aeglasemas tempos linna uurida. Äkki teine kord. Lendamine ju nüüd järeleproovitud asi. Berliini lennujaam oli ikka suur küll. Läbisime pikki vahemaid iseliikuval teel, nagu tasapinnalisel eskalaatoril sõites. Ärevuseuss enam eriti innukalt ei närinud ning lennukisalong ei hakanud mind enda sisemusse kokku pressima. Sedapuhku oli salongis jahedam ja õhku rohkem. Isegi läbi maski oli lihtne hingata ning lennu ajal tuli kampsun selga tagasi panna. Ilmselt suutsin lennu ajal tukastada, sest Tallinna kohale saabusime kuidagi kahtlaselt kähku. Oli väga vahva tunne, kui lennuk end küljele kallutas ja linna kohal toreda tiiru tegi. Viimaks puudutasid rattad maad ning kiskusin kõrvatropid peast. Jälle kodus ning elu esimene lennureis tehtud. Veidi eufooriline tunne oli. Natuke kahjugi, et reis nõnda kähku läbi sai. Sellest, et elu esimene lend seejuures lühikesevõitu oli, aga küll kahju polnud.
ARTIKLI LÕPP.
Kirjanikud nagu lähedased sõbrad
Tekst: Jaanus Riimets
Aastal 1922, samal aastal kui rajati meie ühingu eelkäija, loodi ka Eesti Kirjanike Liit. Ilmselt oli Eesti Vabariigi areng jõudnud faasi, mil hakati tähelepanu osutama neilegi teemadele, mis ei ole otseseks ellujäämiseks hädavajalikud. Meie rahvas oli tulnud võidukana välja Vabadussõjast ja, tõsi küll, üksteist vahel kirudes, hakati oma riiki üles ehitama.
Ühe rahva elukorralduse tähtsaks osaks on kultuur, eriti kirjandus. Kirjandus on eriliselt rahvuslik osa kultuurist, sest selle määravaks osaks on „selle maa keel“, nagu nii kaunisti sõnastas noorelt lahkunud Kristjan Jaak Peterson paarsada aastat tagasi.
Kõlav keel on ka meie sihtgrupile väga oluline, sest me saame oma info enamasti hääleliselt, emakeelse kõne kaudu. Vähemalt minu jaoks on kirjandus-eriti etteloetud kirjandus-olnud elu lahutamatu ja kaasakiskuv osa. Lapse- ja noormeheeas lugesin ka ise paberilt raamatuid, aga kuulamine oli juba siis oluline. Kuna mu emme oli kirjanduse õpetaja, siis oli meil kodus palju heliplaate ja makilinte kirjandusega. Raadiost kuulasin eriti just kirjandussaateid. Kummalisel kombel mäletan raadiost kuulduna kahe kuulsa kirjaniku lahkumissõnumit. Friedebert Tuglase ja Juhan Smuuli oma. Tuglase loomingust mäletan helilisena „Merd“ ja „Väikest Illimari“ ja Smuuli teostest „Muhu monolooge“, mis minu mäletamist mööda olid mõlemad autorite esituses. Tol ajal oli kombeks, et kirjanikud lugesid ise omi teoseid avalikult ja neid ka salvestati ja plaadistati. Mäletan veel ühe suurkuju luulet, küll üsna väiksel plaadil, nimelt Mats Traadi oma. Isegi Oskar Lutsult oli väike salvestus „Kevadest“. Oskar Lutsu looming on minu elus mänginud suurt rolli. Kuidagi eriliselt tundsin temas hingesoojust, mida näiteks Tammsaare loomingust ei tundnud. Hiljem kuulasin kõik, või vähemalt enamuse, üle ka pimedate raamatukogu heliraamatutena. Kirjanike looming on see, mis meid lugedes, meie puhul kuulates, mõjutab. Me kogeme mingis osas sedasama, mis pani kirjanikke oma teoseid kirjutama. Minu jaoks on kirjandus koht, kust ammutan suurema osa infost. Isiklikult usaldan ilukirjandust enam kui ajakirjandust. Teostes kujutatud inimeste elukäik on peegeldus omast ajast. Kuna ma nii füüsilises kui ka materiaalses mõttes pole palju elu näinud, siis kogemus kirjanduse kaudu on aidanud avastada uut nii inimestes kui üldisemalt meie maa ja rahva keskel. Isegi negatiivsed kogemused on omamoodi vajalikud.
Kooliajal oli vaja kohustuslikult läbi lugeda Rudolf Sirge punane romaan „Maa ja rahvas“. Võisin olla vast 15-aastane, aga mind vapustas punaromaanis positiivsena kujutatud peategelase jõhkrus ja ülbus. See romaan saavutas minus soovitule täiesti vastupidise mõju ja tulemuse. Nii, et kõik sõltub ikka lugejast.
Olen varemalt mitmeid kordi käinud kirjanike maja musta laega saalis kirjanduslikel kolmapäevadel. Atmosfäär seal on meeliülendav. Hea kirjandus on valmis meid üle aitama elulistest ja hingelistest probleemidest. Kirjanikud on meile nagu lähedased sõbrad. Me mõistame tänu kirjandusele paremini nii ennast kui ka teisi. Ja oma maad ja rahvast. Olgem tänulikud oma kirjanikele.
ARTIKLI LÕPP.
Kinodes saab vaadata kirjeldustõlkega mängufilmi „Kalev“
Oktoobris jõudis filmi „Kalev“ kirjeldustõlge MovieReading äppi ja nii võib minna kinno seda filmi vaatama ja nutitelefonist kirjeldust kõrvaklappidega kuulata.
Filmist ja siis hästi lühidalt ka äpist MovieReading
Filmi tootja Allfilm kodulehel antakse järgmine info
Tõsielust inspireeritud spordidraama Kalevi korvpallimeeskonna teekonnast laguneva Nõukogude Liidu viimaste meistrivõistluste võitjatiitlile 1991.
aastal.
Korvpallurite raske võitlus nii oma rahvuskaaslaste, armutute vastaste kui meeskonna sisemise moraaliga. Peategelasteks ennast tõestav noormängija Gert Kullamäe, tulihingeline kapten Aivar Kuusmaa ja range, meeskonda hoidev peatreener Jaak Salumets.
Režissöör: Ove Musting
Operaator: Rein Kotov
Kunstnik: Tiiu-Ann Pello
Produtsent: Pille Rünk
Kaasprodutsent: Maria Avdjushko
Osades: Mait Malmsten, Reimo Sagor, Priit Võigemast, Mihkel Kuusk, Veiko Porkanen, Kristjan Sarv, Rauno Polman jpt.
Mängufilm / 91 min
Äpist MovieReading
See töötab nii iPhonel kui Android telefonil. Kinos äpi kasutamiseks tuleb kasutada kõrvaklappe.
Enne kinno minekut juba kodus on soovitav äpi Turg lehelt kirjeldustõlge alla laadida, hoiab kinos aega, vaeva ja netimahtu kokku.
Kirjeldustõlke käivitamiseks tuleb Minu filmide lehelt valida filmi kirjeldustõlge ja see käivitada. Äpp kuulab filmi heli, tuvastab, mis ajani selles jõutud on ning sünkroonib kirjeldustõlke filmiga. Kuna filmide alguses on tihti vaikus, võib esialgne sünkroonimine aega võtta. Vajadusel saab kirjeldustõlke panna pausile ja pärast uuesti käima ning äpp sünkroonib kirjeldustõlke uuesti.
Allikas: Teade-meililist
ARTIKLI LÕPP.
Täname festival Pime korraldajaid
Tekst: Helen Künnap
Põhja-Eesti Pimedate Ühing tänab PIME festivali kõiki korraldajaid, esinejaid, tänavakunstnikke, vabatahtlikke abilisi ja toetajaid!
Üüratud tänud:
- Rasmus Meinart, Rainer Meinart Blind Sound stuudiost ja nende sõbrad. Tänu neile oli meil lava, heli ja enamus esinejaid.
- Allan Luberg, Andreas Luigas värvipoest Spekter ja nende sõbrad. Tänu neile valmis uus graffiti väligalerii ja kõik ürituse visuaalid.
- Kaire Tammer Finants ja Marketing OÜ-st, kes aitas ürituse reklaami levitada erinevates kanalites.
Sügav kummardus laval esinenud artistidele!
PPÜ ansambel Püü ja ühingu liikmed Maarja-Liis Orgmets (laul), Indrek Kaljumäe (kitarr) ja Elisabeth Egel (klaver);
Stuudio ArteFlamenco tansukavaga ning
- Rajupesu
- Ziggy Wild
- Paul Oja & Rainer Meinart
- Tommyboy & Typical Flow
- Rikošett
- Kriipsu-uku
- YASMYN
Aitäh kogemusraja tiimile! Pimegiidid Ališer Hožanijazov ja Julia Kabanova nende abilised Viktor Paring, Aire Bornschein ja Külli Kärt ning Pavel Vladimirov, kes valmistas imelised suupisted.
Täname näitus-lavastuse „Aja pimedad pildid“ meeskonda! Lavastaja Jaanika Juhanson, kunstnik Kristi Leppik. Videokunstnik on Aureelia Minev. Ringkäigu viisid läbi Terateatri liikmed Maarja-Liis Orgmets, Aire Bornschein, Hedy Haavalaid, Kert Küla, Indrek Kaljumäe, osalesid veel Nastja ja Vassilissa. Video- ja audiolõikudes esinevad Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmed Janne Jerva, Enn Metsamaa, Eugen Viiart, Margus Kiin, Julia Kabanova, Robert Lätt, Jakob Rosin, Elisabeth Egel. Abiks oli Andres Popov jpt.
Aitäh Pannkoogibuss, Keretäis, EKKMbaar ja päevajuht Keiu Virro!
Suured tänud PPÜ töötajatele ja kõigile abiks olnud isikutele!
Alex Semenov aitas levitada reklaami sotsiaalmeedias.
Johannes Valdma tõi telgid ja baari meie hoovile.
Maiken Gubaidulin tegi sündmusest ülevaated sotsiaalmeediasse.
Jaanika Juhanson püüdis hetki oma fotokaameraga.
Tarvo Pettai vastutas ürituse elektriseerimise eest ning teda jagus ka kõikjale mujale.
Katrin Jerva ja Aire Tamvere hoolitsesid käsitöö müügilettide eest.
Nele Noormägi võttis väravas külastajaid vastu.
Mitmekülgselt abiks olid ka Timo Ojaaru, Laur Raudsoo, Irina Petrova, Liubov Kasatkina, Tom Tristan Kidron, Gert Svetlanov, Jekaterina Koltsova ja loomulikult Ulrika Tint ning veel mitmed teised.
Festivali reklaam ilmus lisaks sotsiaalmeediale ka ERR kultuuriteadetes, Tallinna linnas asuvatel digitaalsetel välireklaamidel ja Selveri siseraadios.
Tasuta reklaamipinnaga toetasid üritust Selver, JJ Decaux, Linnaekraanid, Clear Vision, Inspired McCann.
Montana Colors sponsoreeris üritust 100 värvipurgiga graffiti tarbeks. Piletikeskusest oli võimalik osta toetajapiletit.
Üritust külastas üle 300 inimese, lisaks festivali toimumisega mingit pidi seotud (korraldajad, esinejad, kunstnikud, abilised) - ligikaudu 100 inimest.
Festivali raames kogusime annetusi ligikaudu 1000 euro ulatuses. Puudega inimeste valmistatud käsitööd müügist saadi üle 200 euro. Käsitöö müügitulust läheb osa autorile ja teine osa PPÜ-le, kulude katteks.
Erilised tänud kõigile toetajatele!
Üritust rahastas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning Aktiivsete Kodanike Fond. Aktiivsete Kodanike Fondi toetusi vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
See oli väga meeleolukas päev, mida jäävad meenutama fotojäädvustused ja graffitigalerii meie hoovis.
Oleme tänulikud ja rõõmsad!
ARTIKLI LÕPP.
Õnnitleme oktoobrikuu juubilare
Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma oktoobrikuu juubilare.
Õnne ja tervist!
*Tatjana Osipovitš 100
*Hilda Dubova 90
*Aimi Taube 80
*Anni Oraveer 80
*Merike Põlm 75
*Tatjana Boitsova 70
*Peeter Ilves 70
*Priit Kasepalu 65
*Olga Ilgina 65
*Jelena Balanenko 40
Palju õnne kõigile!
ARTIKLI LÕPP.
Anekdoodid
Mees astub naabri värava juurde ja koputab. Koputab ja koputab, keegi ei vasta. Koputab kõvemini.
Värava juurde longib koer ja ütleb vaikselt:
"Kuule mees, sa ära koputa, kedagi pole kodus."
Mees muidugi minestab sellise asja peale ja kukub kokku.
Tuleb siis mees teadvusele, vaatab koerale otsa ja küsib:
"Kuule, koer, kas sa haukuda ka oskad?"
"Oskan küll, aga ma ei tahtnud sind ehmatada."
*
Perekond ilmub hambaarsti juurde ning perekonnapea hakkab seletama, et neil on äärmiselt kiire. "Ei mingit jokutamist, doktor", teatab mees. "Ei mingit tuimestust ega süste ega muud sellist jama. Lihtsalt tõmmake hammas välja ja asi sellega."
"Ehh, oleks kõik mu patsiendid nii stoilised," ohkab arst. "No, milline hammas see siis on?"
Perekonnapea pöördub oma naise poole:
"No näita siis arstile oma hammast, kallis."
*
Mida see tähendab, kui naisel on sõrmus sõrmes?
"Tõenäoliselt on ta abielus."
Mida see tähendab, kui naisel on kõrvarõngad kõrvas?
"See ei tähenda midagi."
Mida see tähendab, kui naisel on sõrmus sõrmes ja kõrvarõngad kõrvas?
"Tõenäoliselt on ta abielus, aga see ei tähenda midagi.
*
Küsimus: Miks Vormel-1 MM-võistlused pole siiani toimunud Venemaal?
Vastus: Sest 5 sekundi jooksul ei võeta seal autol maha mitte ainult kummid, vaid need jõutakse juba ka maha müüa.
*
Helistab mees tuletõrjesse ja karjub:
"Appi! Mu maja põleb! Tulge ruttu!"
"Kuidas teie juurde sõita?"
"Lollakad olete või? Suure punase autoga muidugi!"
*
"Reamees Tamm, kas te teate, mis on isamaa? Isamaa on nagu teie ema. Kas saite aru?"
"Just nii, sain aru!"
"Millest te aru saite?"
"Sellest, et isamaa on minu ema!"
"Nii. Reamees Kask, mis on isamaa?"
"Isamaa on reamees Tamme ema!"
"Reamees Kask, te olete idioot! Isamaa on ka teie ema. Saite aru?"
"Just nii, sain aru!"
"Millest te aru saite?"
"Et ma olen reamees Tamme vend!"
*
Bush läks Venemaale visiidile. Noh venelased uhkeldavad oma teadusesaavutustega ja demonstreerivad võimalust mobiiliga põrgusse helistada. Bush helistabki siis ja räägib paar tundi. Arve tuleb 15 kopikat.
Bush lendab USAsse tagasi ja mõtleb, et kui venelased saavad, saame meie ka ja helistab proovi pärast jälle põrgusse. Räägib jälle tunnikese ja arve tuleb 36000 dollarit. Bushil karp lahti ja helistab Venemaale ja pärib, miks selline arve tuli.
Venemaalt vastatakse, et see on seal võrgusisene kõne...
*
Laeval puhkeb tulekahju. Algab paanika. Igaüks püüab kiiresti tekile jõuda. Paanika vaibub alles siis, kui kapten hüüab:
"Daamid ja härrad rahunege, vett jätkub kõigile."
*
Silmakliinikus valmistutakse operatsiooniks. Patsient on närvis:
"Doktor, olge ettevaatlik, eelmine operatsioon mul just hästi ei läinud!"
"Ah, kes vana asja meelde tuletab..."
*
Lennukisalongi avatud ukse ees seisab noor langevarjur ja valmistub hüppeks.
"Kalle, sa oled hulluks läinud! Sa hüppad ju ilma langevarjuta!?" ütleb sõber.
"Aga kas see on vajalik?"
"Muidugi! Väljas sajab ju vihma!"
*
Eestlane võtab Pariisis takso.
Pärast veerandtunnist sõitu ütleb ta juhile:
«Kuulge, sõidame juba neljandat korda üle selle platsi.»
«Milleks te õieti siia tulite? Vaateid nautima või statistikat tegema?»
ARTIKLI LÕPP.
Kuulutused
20. novembril, algusega kell 18:00 esineb meie ühingu puhkpilliorkester Nõmme Kultuurikeskuses.
Tulge kuulama!
*
4. detsembril, algusega kell 15:00 tähistame Tallinnas, Mustpeade majas Ühingu puhkpilliorkestri 65. tegevusaastat ja maestro Vello Loogna 55. tegevusaastat orkestri juhina.
Olete oodatud!
*
10. detsembril, laupäeval algusega kell 14:00 toimub Tondi 8a maja saalis ühingu jõulupidu.
Esinevad Ühingu solistid, ansambel ja oodata on ka külalisesinejaid.
Toiduvalikus on maitsvad ja põnevad külma laua suupisted ja salat ning kohv koos magusa valikuga. Omaosalus Ühingu liikmetele on 12 eurot, mitteliikmetele ning liikmemaksu võlglastele 16 eurot, mida saab tasuda Ühingu vastuvõturuumis või kanda Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele EE712200221010941925
Selgitusse märkida: jõulupidu ja osaleja nimi. Viimane registreerimise päev jõulupeole on reede 25. november.
Registreerida saab e- posti aadressil ulrika@ppy.ee või telefonidel
6748 945, 55570848
*
Eesti Pimedate Raamatukogu laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@epr. ee teel.
Neljapäeviti on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata. Raamatukoguhoidja läheb vajadusel neljapäeviti kella 14-ks laenutuspunkti, jätab sinna varem tellitud ja võtab kaasa lugejate poolt toodud raamatud. Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www. veebiraamatukogu. ee.
*
Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.
Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
teisipäeval 12:00-17:00 ja neljapäeval 10:00-15:00.
Juhiabi Ulrika Tint telefon: 55570848
Ühingu käesoleva aasta viimane vastuvõtupäev on 20. detsember ja uuel aastal alustame vastuvõtuga 3. jaanuaril 2023.
ARTIKLI LÕPP.
INFOLEHE LÕPP.