Mai
“KUUKIIR”
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 3
Mai 2022
Ilmub alates novembrist 1997.
Helindatud Eesti Pimedate Raamatukogus.
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Peatoimetaja: Allan Väljaots
telefon:566 78 711
E-post: Allan.valjaots@gmail.com
Toimetuse liikmed:
*Eduard Borissenko
* Jaanus Riimets
* Mirja Räpp
* Vello Vart
Sisukord
*Juhatuse koosoleku protokoll nr. 4
*Eesti Puuetega Inimeste Koja pressiteade
*Kinodes saab hetkel vaadata kahte kirjeldustõlkega filmi
*PPÜ sajandipikkusest ajaloost
Tekst: Eduard Borissenko
*Pimedad söögikohtades
Tekst: Vello Vart
*Kuidas pimedad liiguvad?
Tekst: Jaanus Riimets
*Töötegemise rõõm
Tekst: Jaanus Riimets
*Anekdoodid
*Õnnitleme maikuu juubilare
*Kuulutused
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Juhatuse koosolek nr 4.
Tondi 8A, Tallinn
Aeg: 06.04.2022
Algus: 09:30.
Lõpp: 12:00.
Juhatas: Artur Räpp
Protokollis: Ulrika Tint
Koha peal osales: tegevjuht Helen Künnap .
Skype teel: Janne Jerva, Margus Kiin, Artur Räpp, Kert Küla, Ahti Tomp, Jaanus Riimets
Päevakord:
1. Lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine
2. Üldkoosoleku korraldamine
3. Ühingu juubeli tähistamine
4. Tondi 8a haldamine
5. Töökorraldus
6. Tegevus ajavahemikul 07. märts - 06. aprill 2022
1. Lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine.
Juhatus otsustas: seoses surmaga kustutada Agnes Rauk, Aime Romanenkova ja Jevgenia Romanova.
2. Üldkoosoleku korraldamine
Juhatus otsustas: 21.05 algusega 11.00 toimub Ühingu üldkoosolek järgmise päevakorraga:
- 2021 majandusaasta kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine
2. Tondi 8a kaugküttevõrguga liitumisest
3. Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4. PPÜ arengukava ülevaatamine
5. Loa andmine Tondi 8a garaažiosa lammutamiseks
6. Koostöö 8c kinnistuga vee ja kanalisatsiooni jagamisel
7. Info liikmetele
Arutati üldkoosoleku korralduslikke küsimusi.
Uue juhatuse volitused hakkavad kehtima alates 01.06.2022
3. Ühingu juubeli tähistamine
13.05 toimub meie maja saalis ühingu juubeli tähistamine kahes osas: kell 14.00 täname koostööpartnereid, rahastajaid. Esimeses osas väike kontsert, Terateatri etendus, teises osas algusega 17.00 kontsert ning Terateatri etendus
Juhatus arutas kontsertide korralduslikke küsimusi.
Helen Künnap: 27.08 toimub taas festival Pime, meie maja hoovis. Seoses sellega toimus eelmine nädal festivali esimene koosolek. Päevakorras oli küsimus, kas see aasta müüa festivali raames lahjat alkoholi. Alkoholi käiakse nagunii bensiinitanklast ostmas. Kui meie müüme alkoholi, siis see hoiab rahvast rohkem meie territooriumil. Missugune on juhatuse arvamus?
Juhatus otsustas: Müüa festivalil lahjat alkoholi, tingimusel, et festivali territooriumi valvavad turvamehed.
4. Töökorraldus
Helen Künnap: ühingus töötavad alates 01.04 uued töötajad: Clelia Piirsoo teenuste koordinaatorina. Tegeleb väikeprojektidega, töötab osakoormusega. Lili Noormägi pikaajalise kaitstud töö koordinaator. Töötab samuti osakoormusega.
5. Tondi 8a haldamine
Juhatus arutas korteriühistult saadud jaanuari küttearve küsimust. Korteriühistu tõstis küttehinda, kuid ei informeerinud eelnevalt sellest Ühingut. Nii et saadud arve tuli Ühingule suure üllatusena, sest summa oli väga suur. Osa sellest arvest on makstud, osa maksmata, kuna vaidlused ühingu ja korteriühistu vahel kestavad. Küsimus on viivises. Oleme pöördunud abi ja nõu saamiseks juristi poole.
Juhatus otsustas oodata arve maksmisega selle nädala lõpuni. Kui juristilt selle aja jooksul vastust ei tule, arutada küsimust edasi järgmisel nädalal.
Janne Jerva: soovin arutada NIRK ruumide remondi küsimust. Sihiks on10 aastane rendileping. NIRK väga vajab ruume. Kuna on ruumipuudus, siis alustada remondiga võimalikult ruttu.
6. Tegevus ajavahemikul 7. märts kuni 6. aprill 2022
08.03. toimus kohtumine juristiga telesilla teel, kus arutati PPÜ kütte hinna küsimust. Osalesid: Janne Jerva, Helen Künnap, Liisa Lokke
08.03. esimese etapi köögi ehitustööde valmimine, mis sisaldas köögi lammutamist, vaheseina eemaldamist, esialgseid toru- ja elektritöid. Maksumus 1850,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
09.03. Helidialoog, osales 5 ühingu liiget
09.03. Janne Jerva allkirjastas PPÜ poolt soojussõlme hoolduslepingu EFIPA OÜ-ga.
10.03. Janne Jerva allkirjastas PPÜ poolt PKT teenuse lepingu Sotsiaalkindlustusametiga.
11.03. lao siseukse rihtimine, uus ukselukk ja hinged. Maksumus 150,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
13.03. köögi santehnilised tööd vastavalt projektile, lisaks köögi saare torude ajutine ümberpaigaldamine ja ühendamine võrku. Maksumus 1440,00 eurot. Tööd teostas SPGV OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
14.03. lao suure ukse puitraam ja viimistlus. Maksumus 570,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
15.03. korraldas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Jõhvis sotsiaalala töötajate tunnustusürituse . PPÜ esitas parima 2021 tegevusjuhendaja kandidaadiks Clelia Piirsoo. Cleliale anti üritusel üle tänukiri tehtud töö eest.
17.03. külastasid PPÜ tegevuskeskust abilinnapea Betina Beškina koos abiga ning Raimo Saadi, Arne Kailas ja Mihkel Tõkke Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuametist. Vastu võtsid Janne Jerva ja Helen Künnap.
17.03. said valmis lao varikatuse tööd, mis sisaldas vana katuse lammutust ja uue ehitust koos ehitusmaterjaliga ning jäätmete utiliseerimist. Maksumus 2020,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
18.03. kaevude puhastus, kanalisatsiooniummistuse likvideerimine ning kanalisatsioonitoru survepesu. Maksumus 436,30 eurot. Tööd teostas Painepesu OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
20.03. katusealuse karniisi tüübeldamine kahes kohas, peasissekäigu ja värvipoe kohal. Maksumus 200,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
20.03. lauluklubi, osales 14 inimest, lauluklubi korraldas Kaia Nõlvak.
22.03. toimus soojussõlme hooldus koos rõhuanduri paigaldamisega. Maksumus 306 eurot. Tööd teostas EFIPA OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
23.03. Helidialoog, osales 6 ühingu liiget
24.03. lõppes kaks nädalat kestnud puitaia värvimine. Maksumus 850,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke
30.03. külastas ühingut Õhtulehe ajakirjanik ja fotograaf. Temaga vestlesid pikaajalise kaitstud töö teemadel Clelia Piirsoo, Janne Jerva, Mari-Liis Täht ja Aire Tamvere. Artikkel ilmus 01.04.
01.04 saabus vastus Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitalist taotlusele "Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) 100 juubeliaasta puhul ajalooraamatu välja andmine talletamaks". Toetussumma 2700,00 eurot, eesmärgiga "Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 100. tegevusaasta puhul ajalooraamatu väljaandmine".
06.04. Helidialoog, osales 7 ühingu liiget
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Pressiteade
05. aprill 2022
Erivajadustega inimestele tasuta õigusnõu andmist jätkab Eesti Puuetega Inimeste Koda
Justiitsministeeriumi toetusel annab järgmisel kolmel aastal erivajadustega inimestele õigusnõu Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos SA Õigusteenuste Bürooga.
„Oma õiguselu korraldamine võib inimestele sageli keeruline väljakutse olla, mis probleemide ilmnemisel vajab esimese sammuna asjatundlikku “diagnoosimist” ja toetamist. Riigi poolt seatud fookuse jätkumine erivajadusega inimeste abistamisele väärib kiitust“ ütles SA Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raud.
EPIKoja nõunik Tauno Asuja täiendab: “Eelneval viiel aastal on justiitsministeeriumi toetusel EPIKoda koostöös SA Õigusteenuste Bürooga andnud õigusnõu tuhandetele erivajadusega inimestele. Küsimusi on olnud pea igast õigusvaldkonnast, kuid kõige enam on need puudutanud perekonnaõigust, võlaõigust ning täitemenetlust.”
Projektist saavad tasuta õigusnõustamist inimesed, kellele on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud keskmine, raske või sügav puude raskusaste.
Õigusabi tagatakse toimetulekuks olulistes valdkondades: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused kohtumisega õigusnõustamisega ning vajadusel ka veebisilla vahendusel. Õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.
Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.
Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil 53 850 005 esmaspäevast neljapäevani kell 10- 16.
Täiendavat infot nõustamise kohta leiab EPIKoja kodulehelt: https://epikoda.ee/mida-me-teeme/noustamine/oigusnoustamine
Eesti Puuetega Inimeste Koja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.
Lisainfo:
Tauno Asuja
nõunik
e-post: tauno.asuja@epikoda.ee <mailto:tauno.asuja@epikoda.ee>
tel: 58 860 700
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Estonian Chamber of Disabled People
+372 661 6629
Toompuiestee 10, Tallinn 10137
Kinodes saab hetkel vaadata kahte kirjeldustõlkega filmi
Praegu saab kinodesse vaatama minna lausa kahte kirjeldustõlkega filmi. Aprilli keskel esilinastus ajalooline krimifilm „Apteeker Melchior“ ning sama kuu lõpus põnevik „Tagurpidi torn“.
Filmide kirjeldustõlked on saadaval mobiilirakenduses MovieReading. Need tuleb esmalt oma nutitelefoni laadida ning kõrvaklapid taskusse pistetud, võibki sammud kino suunas seada.
Mõlema filmi pikkus on 1 tund ja 40 minutit ning põnevusest kogu aja jooksul puudu ei tule.
12-aastastele pole kubki kahest filmist siiski soovitatav.
Filmide tutvustused:
„Apteeker Melchior“
Keskaegses Tallinnas mõrvatakse kuulus ordurüütel, kes vabastas Läänemere piraatidest. Kangelase pea on maha raiutud ja suu münte täis topitud.
Kadunud on kuldkett, mille ta samal päeval ostis.
Kohtufoogt määrab kuritegu uurima apteeker Melchiori, kes oskavat koolnutega rääkida. Nutikas noormees avastab, et tapetu otsis müstilist „Tallinna vangi“ ja jäljed viivad dominiiklaste kloostrisse. Vallandub vapustav veretööde jada – surmaohus on igaüks, kes selle saladusega kokku puutub.
Samal ajal tärkavad apteekris kahtlused oma õpipoisi osas, kes näib midagi varjavat...
Mängufilm Apteeker Melchior põhineb raamatumüügi edetabelite tipust tuntud Apteeker Melchiori romaanidel. Stsenaristid Indrek Hargla, Elmo Nüganen ja Olle Mirme põimisid filmi stsenaariumis raamatust "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" tuntud tegelased ja sündmused täiesti uute ja põnevate, filmi jaoks loodud keerdkäikudega.
Osades: Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, Henessi Schmidt, Franz Malmsten, Andero Ermel, Ken Rüütel, Mait Malmsten, Hendrik Toompere, Marko Matvere jpt.
Filmi režissöör on Elmo Nüganen („1944“), produtsentideks on Taska Film („Nimed Marmortahvlil“), Nafta Films („O2“), Apollo Film Productions
(„Talve“) ja HansaFilm („Tõde ja õigus“). Apteeker Melchiori film valmib Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös.
Triloogia tootmiseelarveks on 6 miljonit eurot. Esimese mängufilmi tootmist toetavad Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.
Levitaja: Estonian Theatrical Distribution OÜ
Kirjeldustõlke valmistasid Piret Õunapuu ja Artur Räpp.
Kirjeldustõlke tootis Film Tower
„Tagurpidi torn“
Filmi osades on Nils Jaagup England (Kristjan), Rebeka Kask (Loore), Una Marta Soms (Mia-Margot), Laura Vahtre (Ariel), Kimi Reiko Pilipenko (Siim), Mirja ja Mirje Toomsalu (Lisandra), Andres Lepik (Elmar) ning kõrvalosades Rasmus Ermel, Riho Kütsar, Evelin Võigemast, Anti Kobin, Ester Kuntu, Jaanika Arum, Juuli Lill ja Reimo Sagor.
"Tagurpidi torni" stsenarist on Aidi Vallik ("Kuhu põgenevad hinged"), režissöör Jaak Kilmi ("Sangarid", "Sigade revolutsioon", “Jõulud džunglis”). Filmi toodavad Stellar Film ja Studija Locomotive, levitab ACME Film.
Kirjeldustõlke koostasid Katriin Reinsoo ja Mirja Räpp
Kirjeldustõlke tootis filmistuudio Film Tower
Põnevaid kinoelamusi!
ARTIKLI LÕPP.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu sajandipikkusest ajaloost
Tekst: Eduard Borissenko
11. detsembril 1921 loodi Tartus silmaarstide algatusel Eesti Pimedate Hoolekande selts “Pimedate Abi”. 3. märtsil 1922 asutati seltsi juurde Tallinna haruselts, mis asus aadressil Liivalaia 6. Haruseltsi esimeheks sai silmaarst Jaan Hanson, kes oli esimees aastatel 1922-1927.
Kuna Põhja-Eesti Pimedate Ühing on selle haruseltsi õigusjärglane, tähistaski meie organisatsioon 3. märtsil 2022 oma sajandat sünnipäeva.
1927. aastal eraldus Tallinna haruselts seltsist “Pimedate Abi” ning sai seeläbi iseseisvaks ühinguks. Moodustati Põhja-Eesti maakondade ja Tallinna ühendatud heategevusorganisatsioon „Eestimaa Pimedatele Abiandmise Selts. Seltsil oli 90 liiget, 5 auliiget ja 118 hoolealust.
Seltsi esimeesteks on olnud silmaarst Jaan Hanson (aastatel 1927-1928), silmaarst Paul Pedusaar (aastatel 1928-1935), Karl Kraan (aastatel 1935-1937), Hendrik Tallmeister (aastatel 1937-1940).
Aastal 1938 asutati Tallinnas veel Eesti Pimedate Selts, mille esimeheks sai Johannes Viiksen, kes jätkas esimehena aastani 1941. Viimati nimetatud organisatsioonis olid otsustajateks juba pimedad ise.
1940. aastal kaks Tallinnas tegutsenud seltsi ühendati.
28. märtsil 1941 asutasid pimedad inimesed Pimedate Kooperatiivi Artell “Põhja”.
9. märtsil 1944, Tallinna pommitamise ajal, sai maja aadressil Tõnismägi 8 otsetabamuse ning seltsi arhiiv hävis. Sama aasta detsembris jätkasid 27 pimedat Pimedate Kooperatiivi Artell „Põhja“ tegevust aadressil Veetorni 3.
See sündmus mõjus muuhulgas soodsalt ka pimedate ja vaegnägijate kultuuri- ja spordielule. Pimedate Artellis “Põhja” valmistati harju, pintsleid, maadlusmatte ning mitmesuguseid puidust ja metallist tooteid. Aastal 1946 asutati artelli juurde kaks huviringi: segakoor ja malering. Segakoori tegevus lõppes aastal 1994. Koorijuhiks oli alates 1956 kuni lõpuni Leili Sarapuu. Male- ja kabering tegutseb aga meil veel praegugi.
1950- aastatel hakkasid Eesti pimedate süsteemis toimuma suured muudatused. 25. ja 26. novembris 1951 Tallinnas Toimunud kongressil asutati varasemate pimedate organisatsioonide baasil Eesti Pimedate Ühing, mille esimeheks sai Artur Kolberg. Aastal 1952 moodustati Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Osakond ning selle esimeheks sai Arnold Jõemägi (esimees aastatel 1952-1958).
Aja jooksul moodustati Eesti Pimedate Ühingu (EPÜ) algorganisatsioonid. Alguses artellides,
seejärel õppe-tootmiskombinaatides ja nende filiaalides.
1955 loodi Pimedate Artelli “Põhja” Eesti Pimedate Ühingu algorganisatsioon, mille esimeheks sai Oskar Viidu (esimees aastatel 1955-1957). Seejärel oli esimeheks Harald Leikop (1957-1958).
Meie pimedate ja vaegnägijate tootmistegevus oli tol ajal üsna intensiivne. Kuna nägemispuudeliste valmistatud toodangult ei võetud maksu, mis oli sel ajal teistele suhteliselt suur, hakkas Eesti Pimedate Ühingu rahaline seis jõudsalt paranema. See võimaldas ehitada, Tootmist laiendada, arendada kultuuri- ja sporditegevust ning puhkevõimalusi. Raha jätkus ringijuhtide ja treenerite palkamiseks, pillide, esinemisriiete ja muude kultuurivahendite muretsemiseks. Takistuseks oli muidugi hea kauba vähesus või üldse selle puudumine.
1950- aastate algul ehitas Pimedate Kooperatiiv Artell “Põhja” Tondi 8 tänava äärde tootmishoone, (algselt oli aadress Lasteaia 7A, mis seejärel muudeti Matrossovi 8A-ks). Tootmishoone võeti kasutusele aastal 1955.
Aastal 1957 asutati artelli juurde puhkpilliorkester, mis tänavu tähistab oma 65. sünnipäeva. Orkestri moodustamise algatajaks oli Aare Raigna ja esimeseks dirigendiks Johannes Kappel. Praegune dirigent
Vello Loogna (1940) on pimedate orkestrit juhatanud juba 55 aastat.
1958 aasta lõpus Artell “Põhja” likvideeriti. Selle baasil hakkas Aastast Veebruaris 1959 algas kombinaadis kapronkiu tootmine. Seda kiudu oli väga vaja EPÜ kõigile kombinaatidele.
1959 tegutsema majas Tondi tänav 8 a juba Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaat ja selle algorganisatsioon.
Meie kombinaadi logoks oli siil pintsliga. Siil sümboliseeris harja. Aastal 1959 asutati kombinaadi juures estraadiansambel „Tungal“,
mis tegutses kokku 25 aastat. Selle esimene juhendaja oli
Felikx Mandre, 20 aastat oli juhendajaks Aldo Meristo.
Tegutsesid ka naisansamblid, tantsurühmad, näitering ja solistid. Spordialadest harrastati malet, kabet, kergejõustikku, ujumist, suusatamist, matkamist ja veerepalli.
Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi algorganisatsiooni esimeheks on olnud: Harald Leikop (aastatel 1957-1958), Helga Jakobson (aastal 1962), Fromholt Hiiesalu (aastatel 1962-1971), Hilda Tormet (aastatel 1971-1973), Heidi Nugis (aastatel 1973-1980), Esimehe kohusetäitjaks Roine Kolomainen (aastal 1980), Aleksander Vassenin (aastatel 1980-1983), Eduard Borissenko (aastatel 1983-1986), Ilmar Vilipo (aastatel 1986-1987), Ruth Saan (aastatel 1987-1994).
14. jaanuaril 1994 registreeriti Aleksander Vassenini initsiatiivil“Põhja-Eesti Pimedate Piirkondlik Organisatsioon”, mille esimeesteks olid
Ruth Saan (aastatel 1994-1997) ning Kerti Kollom (aastatel 1997-1998).
Aastal 1995 sai just sellest organisatsioonist Eestis tegutsevatest pimedate organisatsioonidest vastloodud Eesti Pimedate Liidu esimene liige.
2. detsembril 1998 registreeriti Põhja-Eesti Pimedate Ühing.
Selle organisatsiooni esimeesteks on aja jooksul olnud:
Eduard Borissenko (aastatel 1998-2004 ja 2007-2010, Artur Räpp (aastatel 2004-2007), Kristiina Peetsalu (aastatel 2010-2013, 2016-2019 ja 2019-2021) ja Janne Jerva (aastatel 2013- 2016).
Aastal 1963 rentis Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe-Tootmiskombinaat endale Jursu talu. Jursu asub Haapsalust umbes 15 kilomeetri kaugusel mere ääres. Topu sadama lähedal asuv koht sobis suurepäraselt suvepuhkuse veetmiseks ja muukski tegevuseks. Hiljem ostis pimedate kombinaat Jursu ära. Jursu peamiseks arendajaks kujunes esimese tsehhi juhataja Albert Karro. Ta tegutses Jursul innukalt ja targalt. Jursust sai kiiresti väga armastatud puhke- ja tegevuskeskus mitte ainult kombinaadi töötajatele, vaid ka paljudele teistele. Kui palju meeldivaid suvepuhkusi oleme seal veetnud koos oma laste ja lastelastega.
1990-aastail toimusid eesti pimedate süsteemis jälle suured ümberkorraldused. Eesti Pimedate Ühingu algorganisatsioonide asemele tulid iseseisvad ühingud, õppe-tootmiskombinaadid muutusid tööettevõteteks. Töökohtade arv langes järsult. Venemaale saadetud kauba eest jäi palju raha saamata. Tallinna kombinaat nimetati ümber EPÜ Tallinna ettevõtteks aastal 1992. Selle ettevõtte järglasena hoones Laki tänav 7, asutati 19. Veebruaril 1999 MTÜ Pimedate Töökeskus . Sellele andis nime „Hariner“ ettevõtte tolleaegne harjaosakonna meister Õilme Mehide.
Novembris 1997 hakkas ilmuma Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht, millele tartlane Mall Kals andis nime “Kuukiir”. Infolehe esimeseks peatoimetajaks oli Erik Loide. Septembrist 1999 kuni aastani 2020 oli “Kuukiire” tubliks peatoimetajaks Mirja Räpp. Praegu toimetab lehte Allan Väljaots. Sel aastal on “Kuukiire” 25. sünnipäev.
Aastal 2003 leidis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu jaoks aset rõõmustav sündmus. Eesti Pimedate Liit andis kinnistu Tondi 8 a üle omandisse meie ühingule. Ühing haldab maja edukalt siiamaani ja tulu majas rendile antavatest ruumidest aitab kaasa ühingu edukale majandustegevusele.
Sama aasta algul avati meil Tondi 8a majas Internetipunkt. Seegi oli tore sündmus.
2004 hakati meie ühingus aktiivselt tegelema uue spordialaga, s.o pimelauatennisega.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu maja on olnud meie nägemispuudeliste kasutuses juba 67 aastat. Aastakümnete jooksul on ta saanud meist paljudele armsaks ning koduseks. PPÜ tegevus rajaneb projektitaotlustel, milliseid esitatakse nii riiklikele asutustele, kui ka erinevatele fondidele.
Aastal 2022 on PPÜ maija koondunud enamus nägemispuudega inimestele pakutavatest tegevustest ja teenustest, mis on vajadustepõhiselt muutunud üle-eestiliseks. Lisaks PPÜ poolt osutatavatele teenustele pakuvad meie majas oma teenuseid ka Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus ja Eesti Pimemassööride Ühing ning kirjeldustõlget arendav
Kakora MTÜ.
Peale selle teeb PPÜ koostööd Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Eesti Puuetega Inimeste Fondi, Eesti Pimedate Liidu ja teiste puuetega inimeste ühendustega, Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku, Eesti Toidupanga, Eesti Töötukassa ja mitmete teiste organisatsioonidega.
Nüüdisajal on elus väga vajalik valdkond infotehnoloogia. Arvutite ja nutitelefonide kasutamise juhendamisel osutab PPÜ liikmetele hindamatut abi Artur Räpp, õpetades seda nii PPÜ internetipunktis korraldatud kursustel, kui ka individuaalselt. Sellega aitab ta nägemispuudega inimestel paremini kaasaegses maailmas toime tulla.
PPÜ pakub järgmisi võimalusi vabaaja veetmiseks: Male- kabemäng, pimelauatennis, joogavõimlemine, vaibakudumine, keraamika, puhkpilliorkester, lauluansambel, lauluklubi, Terateater, kõhutants, helidialoogid.
Ühing korraldab üritusi, kontserde, matku,erinevaid töötubasid, ühiseid teatrikülastusi.
PPÜ tulevikuplaanides on olulisel kohal Tondi 8A majas asuv üle-eestiline majanduslikult sõltumatu, sotsiaalse ettevõttena toimiv pimedate ja vaegnägijate tegevus- ja kaitstud töö keskus, mis annab nägemispuudega inimestele eneseteostusvõimalused erinevatel elualadel ja vaba aja tegevustes.
Mingu meie ühingul ja tema majal ka järgmisel sajal aastal ikka hästi!
ARTIKLI LÕPP.
Pimedad söögikohtades.
Tekst: Vello Vart
Lugesin huviga Eesti Pimedate Liidu esimees Jakob Rosina artiklit, kus ta kirjeldab pimeda võimalusi kodust väljas söömas käia. Kuna ma noorena käisin aastate viisi ja pidevalt sööklates, kohvikutes ja restoranides keha kinnitamas, siis arvan, et võiksin kirjutada, kuidas pimedad söögikohtades sel ajal hakkama said.
Tänapäeval saab juba poest osta palju erinevaid toite, mida on kerge söömiseks ette valmistada. Näiteks purgisupid, salatid jne. Nõukaajal see nii ei olnud , valik oli lihtsalt napp. Kui ma aastal 1957 iseseisva elu peale läksin, sõingi põhiliselt väljaspool kodu.
Tartus elades kinnitasin hommikuti keha Piimasaalis. Sõin seal pirukaid ja võisaiu ,mida teenindaja mulle kohale tõi. Lõunaks võtsin sööklas või restoranis supi ja prae, need toodi ka lauda.
Kuna mul on nägemispuue, siis õppides muusikakoolis oli minu stipendium tavalisest suurem. Kui ma õigesti mäletan oli see 175 %. Sisenedes söögisaali, jäin tavaliselt seistes ootama, kuni keegi mind märkas ja juhatas vabale kohale.
Juhtus mul ka äpardusi. Kord haarasin lauas istudes klaasi, et juua. Kogemata aga olin kätte võtnud lauanaabri klaasi, milles oli kompott ja ma jõin seda paar lonksu.
Iseteenindusega söögikohti on pimedal ebamugav kasutada. Aga lõpuks võin tõdeda, pimedad saavad söögikohtades päris hästi hakkama.
ARTIKLI LÕPP
Kuidas pimedad liiguvad?
Tekst: Jaanus Riimets
Lisaks igapäevaelu korraldamise takistustele kodus on nägemispuudega ja eriti täispimeda suureks probleemiks ühest punktist teise liikumine. Mõtlen praegu ajale, kui hakkasin siitsamast Rummu alevikust 39 aastat tagasi Tondile tööle käima, et kuidas olnuks siis, kui oleksin tollal samasuguse nägemisega nagu praegu, s. t et näeksin ainult valgust. Ainuke võimalus siit Tondile saada olnuks saatja kasutamine. Kes aga tahtnuks igapäevaselt pimeda käekõrvale võtta ja siin bussi peale minna ja Keilas veel elektrirongile ümber istuda? Igal inimesel on ju ka omad käigud. Inimesed käisid ka ise tööl. Linnas tulnuks mind saata Tondi majja ja siis ise kuhugi tööle minna. Jah, maal on hea elada küll, aga pimedal on liikumisega keeruline.
Tänaseks on olukorrad palju muutunud. Transpordi koha pealt on üks asi jäänud, kuigi nüüd teises vormis. Nimelt tasuta sõit ühistranspordis. Tollal oli küll nii, et tasuta oli rajoonisisene transport ja ka sõit linnalähirongides. Ja kes ei tea, siis tasuta sõidu õigust tõendavaks dokumendiks oli Eesti Pimedate Ühingu liikmepilet. Oli ka teine soodustus, poole võrra odavamalt sai sõita nii rongi, lennuki kui muidugi ka kaugliinibussiga. Ainult marsruuttaksos tuli maksta täishind. Siin tõestas sõidusoodustust tempel pensionitunnistusel. Hiljem Haapsalusse iga päev tööle sõites oli see suur kasu, iga päev üle rubla. Rubla eest sai tollal aga üht-teist. Muidugi kui pood päris tühi polnud. Sellist abistamisliiki nagu sotsiaaltransport tollal ei tuntud. Vähemalt mina pole sellest midagi kuulnud ja seda polnud ka taasiseseisvunud vabariigis kaua aega. Millal see teenus täpselt kohalike omavalitsuste poolt pakutavana tekkis ma isegi täpselt ei tea. Tean, et Tallinnas on taksosoodustus üsna tükk aega olnud. Sotsiaaltransport ongi erinevates omavalitsustes organiseeritud-eriti rahalised küsimused-erineval moel. Tallinnas on näiteks nii, et osa taksosõidust tasub klient ja suurema osa vastavalt limiidile omavalitsus. Meil Lääne-Harju vallas on nii, et kuni selle aastani oli transport puudega inimesele tasuta-vähemalt minule-aga selle aasta algusest on edasi-tagasi sõidu hind vastavalt sihtpunktile. Keilasse näiteks 2 eurot, aga Haapsalusse 6 eurot. See pole tõesti palju, , kuigi nagu ikka tuli see lisakulu just seoses suure hinnatõusuga muudes sfäärides. Muidugi nagu me kõik teame, on raske ja sügava nägemispuudega inimesel ja tema saatjal tasuta sõit ka ühistranspordis. Seda aga saan kasutada isiklikult üpris harva, sest mul pole siin paigas sellist inimest, kellega saaksin kuhugi sõita. Paljudes paikades on isikliku abistaja teenus, mis võimaldab ka liikuda isegi päris kaugetesse paikadesse siin ilusal Eestimaal. Või on kellelgi lihtsalt hea sõber, kes käekõrvale võtab nagu mul ongi, aga ta ei ela minuga ühes kandis. Seega peab ta enne minu juurde ise raha eest sõitma kui mind kuhugi saata saab. Aga üldiselt on tasuta sõidu õigus üks väga suur asi pimeda ja vaegnägija jaoks. See anti kunagi vist valitsuse määrusega 1. grupi invaliididele ja soodustus läks edasi sajaprotsendilise töövõimetuspensioni saajaile ja hiljem sügava puudega isikule ja veel hiljem sügava ja raske nägemispuudega isikule ja tema saatjale. Mäletan, et kui oli puudeastme vähendamise küsimus ajakohane, siis oli just transpordisoodustuse kaotamine minu jaoks isiklikult kõige valusam. Nüüd aga kui enam ise bussi peale minna ei saa on soodustus küll olemas ja isegi laiendatud saatjale ka, aga kahjuks kasutada saan vähe. Samas valla sotsiaaltransport autojuht Tõnu isikus ja mugava Renaulti materialiseerunud vormis on minu jaoks praegu väga oluline. Muidu ei saaks kuhugi liikuda. Muidugi töötab see ainult tööpäevadel. Nädalavahetustel on mind aidanud hea sõber Meelis või mõni teine hea inimene-neid ikka on-või siis valin telefonis Tulika numbri. Viimane toob aga loomulikult kaasa suurema summa liikumise minu kaardikontolt taksoteenuse pakkuja kontole. Aga midagi pole teha. Liikuma peab. Salajas ootan muidugi isesõitvat autot, aga see on vist küll nii naljaviluks öeldud. Vaevalt, et pimedad sellega sõitma hakkavad isegi kui need tulevad. Liiga suur risk. Aga kes teab?
ARTIKLI LÕPP
Töötegemise rõõm
Tekst: Jaanus Riimets
Sel aastal täitub 30 aastat ajast, kui nii mina kui paljud teised meie inimesed jäid ilma igapäevasest palgatööst. Enamus meist töötas pimedate kombinaatides, mida oli nõukogude ajal 4 ja milledel olid ka osakonnad. Me nimetasime asutusi kombinaatideks, aga nende täpne nimetus oli pimedate ühingu õppe-tootmiskombinaat ja need asutati pimedate artellide asemele kogu vabariigis, mis siis oli küll sotsialistlik vabariik. Eks me südames teadsime enamasti kõik, et tegu oli sotsiaalteenusega, aga igal juhul oli see vajalik ja hea sotsiaalteenus.
Minu töömehetee pimedate süsteemis algas ühel märtsikuu päeval praeguses Tondi 8a majas-millise tänava nimi oli tollal küll punase madruse auks Matrossov-39 aastat tagasi. Kauaaegne Eesti Pimedate Liidu esimees ja ka praegu juhatuses olev Ago Kivilo oli see mees, kes mu tööle võttis, ta oli tollal kombinaadi direktori asetäitja. Hakkasin teise korruse toas harju tegema. Minu riiklik pension oli tollal tänu kavalale petutehingule 79-62 rubla ja harjatöö töötasu kujunes enam-vähem sama suureks. Muidugi ei rahuldanud see mind ja aasta lõpus siirdusin tööle Haapsalusse, kus töö oli parem-Estoplasti lülitid, Vasara lukud, keerdharjad-ja tasu ka hoopis teine. Esimesed aastad oli mul veel 2. grupi invaliidsus ja siis tohtis ametlikult teenida vaid 120 rubla kuus. Teenida tohtis muidugi enam, . aga siis võeti pension täielikult ära. Umbes nii nagu praegu töövõimetoetusega, aga siis polnud mingit üleminekut, et oleks võetud osa. Siis oli ikka täie rauaga, kui palk oli kasvõi kopikas üle summa, jäi pension saamata. Seda juhtus minuga vaid üks kord ja põhjuseks oli asjaolu, et jäin haiguslehele ja nimelt tööõnnetuse vormis. Päris tööõnnetust polnud, aga väänasin töölt tulles oma jala päris raskelt välja ja tol ajal kehtis kord, et töölt tulles toimuv õnnetus on tööõnnetus. Kui sama oleks toimunud tööle sõites, siis poleks see nii olnud. Siis olnuks tavaline haigusleht, kus oli määr väiksem ja summa poleks piirmäära ületanud. Pean tunnistama, et üsna pea hakkasin teenima oluliselt üle piirmäära, pensionit siiski kaotamata. Lihtsalt töö kirjutati teise pimeda nimele. 1. grupi invaliididel töötasu osas mingeid piiranguid polnud. Mõne aasta pärast oli teise inimese nimel saadud töötasu vahel isegi 2 korda suurem kui ametlik. Mõne aja pärast sain ka ise 1. grupi ja siis oli kõik jälle ametlik. Vahel väidetakse, et nõukogude ajal oli sotsiaalvaldkond inimesele sõbralikum, aga see polnud kaugeltki nii. Grupi saamine oli palju keerulisem kui praegusajal. Tol ajal oli selline organ nagu Arstliku Tööekspertiisi Komisjon ehk lühendatult ATEK ja seal pidi ikka alguses päris tihti käima. NN. eluaegse grupi sain vist alles 1988ndal aastal ja siis juba 1. grupi. Siis sain kohe ka pensioni suurendama asuda. Juba vähem kui aasta pärast oli mu pension maksimaalsuuruses , see tähendab 120 rubla kuus. Nii et kogu sissetulek koos suurte toetustega ühingult oli ikka 500 rubla kuus ära. Muidugi tuli selleks ka tublisti töötada. Pimeda tööaeg oli tegelikult ettenähtud 7 tundi, aga väga hea palga nimel tuli seda üsna tublisti suurendada. Töö andis meile lisaks rahalisele sissetulekule ka parema enesetunde. Tundsime end vajalikena. Oli tore minna iga päev inimeste sekka. Töö ajal sai ka juttu aetud. Lõuna oli Tondil oma sööklas väga maitsev, lisaks oli puhvet, kus sai saiakesi ja kohvi. Haapsalus toodi lõunasöök kohalikust sööklast ja oli ka enamasti väga maitsev. Olen kuulnud selle ajastu ja meie kohta öeldavat: pime, põline rikas. Me elasime tõesti hästi, sest lisaks palgale oli ka pension. Sellist luksust oli vähestel. Pimedatel polnud mingeid riiklikke makse. Seega pole ma pidanud elu jooksul ka selles mõttes ümbrikupalka saama, et maksudest kõrvale hiilida. See soodustus kehtis isegi pisut aega vabariigi ajal. Siis aga hakati vaatama, et vabariigi rahavarude hulk ei ole piisav, kui pimedad sinna oma sente ei pane ja soodustus lõpetati ära. Muidugi peab tunnistama, et oli oht ka selleks, et asutused vormistavad tööle pimeda ja tegelikult töötab terve inimene, et makse vältida. Pimedaid see palju ei puudutanud, sest töö kadus niikuinii ära. Mõne aja pärast vähemalt osade pimedate olukord paranes, sest Janne hakkas organiseerima massööride tööd. Minule massaaž ei sobinud ja seega olengi siiani ilma pideva tööta. Päris ilma töise sissetulekuta pole siiski olnud, sest olen saanud ajakirjanduses vahel ka midagi tasustatavat avaldada. Lisaks on töö ka Kuukiire artiklite kirjutamine, mis annab parema enesetunde. Tegelikult kui lapsepõlve põllumajanduslikud suvetööd kõrvale jätta, siis minu esimene isiklik töötasu oligi seotud ajakirjanduses avaldatuga. Mäletan kui läksin tollal Pikk t 40 asuvasse „Sirbi ja vasara“ toimetusse honorari järele. Siis ma veel kombinaadis ei töötanud. Summa oli 25 rubla, millest läksid küll maksud maha, sest mina ei teadnud siis, et nägemisinvaliidid olid tulumaksust vabastatud ja vaevalt oleksin hakanud ka seda asja ajama, et mitte neid mõnda kopikat maksta. Kirjutasin ka mujale ja ikka vahel mõni rubla tuli rahakaardiga. Tol ajal oli nii, et kui midagi avaldati, siis selle eest ka maksti. Praegu enam nii pole, Avaldatakse küll, aga makstakse üsna harva. Aga töörõõm jääb ikka. Me vajame millegi tegemist isegi siis, kui selle eest ei maksta. Me vajame tunnet, et oleme vajalikud vähemalt kellelegi. Ehk paraneb tulevikus ka meie inimeste tööhõive. Tehnika areng annab selleks suuri võimalusi. Me peame otsima oma niši üles. Nii nagu leiti massaaži võimalused, nii on ehk teisigi variante pimedate töötamiseks. Igatahes me vajame seda.
Hiljuti oli 1. mai. Endisel ajal oli see töörahva püha. Nõukogude ajal oli raske rääkida töökultuurist. Kõik toimus riiklikult organiseeritult, aga kultuuri ei saa organiseerida. Turumajanduses on lihtsalt vaja kvaliteetselt töötada, sest muidu langeb konkurentsist välja. Mäletan ise, kui hooletult ma vanal ajal vahel töö kvaliteeti suhtusin. Praegu enam nii küll ei saaks. Samas polegi praegu paljudel meist üldse võimalust oma kvaliteedioskuseid arendada. Nii see on. Ameerika Ühendriikides, mis on minu üks lemmikriike maailmas, on tööpüha. Selline võiks ka meil olla. Inimene peaks tööd tegema. Ka pime inimene peaks tööd tegema. Loodame, et ajad selles osas paranevad.
ARTIKLI LÕPP
Anekdoodid
Anekdoodid
Buss jõuab juba peatusse, kui äkki kostub mehe hääl:
"Lubage palun mööda, mul on munad!"
"Meil ka, mis siis?"
"Pagan, mul on kanamunad!"
"Mehed, laske sant mööda!"
Puhh jalutab notsuga metsas ja järab pirukat.
Notsu küsib: "Puhh, anna mulle ka pirukat!"
Puhh vastu: "See pole pirukas, vaid sai".
"Puhh, anna mulle saia."
"See pole sai, vaid kook."
"Puhh, anna mulle kooki."
"Ah Notsu, sa ei tea ise ka, mida sa tahad."
Puhh tuleb aasalt. Talle astub vastu Notsu ja kohe küsima: "Kuule Puhh, kus sa käisid?"
"Käisin Jänest matmas," vastab Puhh.
"No, aga miks sul labidas verine on?" on Notsu jälle kõva mees pärima.
"Ta hakkas alguses vastu."
Puhh: "Kuule Notsu, tule meki, kas see on rosin!"
Notsu maitseb ja hüüab: "FUIHH!!"
Puhh: "Nojah, ma mõtlesin ise ka, et kuidas see rosin ikka püksi saab..."
Vene uusrikas kihutab oma mersuga ja miilits peatab ta kinni ning ütleb:
"Kodanik, te ületasite lubatud sõidukiirust, nüüd peate trahvi maksma."
Uusrikas imestab ja ütleb: "Mis trahvi, ma olen ju Vasja."
"Ole või Ivan, aga trahvi peavad ikka kõik rikkujad maksma."
"Sa ei saa aru, kõik tunnevad ju mind, ma olen ju Vasja. Isegi Boris Jeltsin tunneb mind." ajab uusrikas
ikka oma rida.
Sõidetigi siis Kremlisse asja tõestama, tõkkepuud tõsteti üles, kõik lõid Vasjale kulpi. Jeltsin tormas välja kallistas Vasjat ja ütles: "Tere Vasja, kuidas läheb? Tule sisse, võtame klaasikese."
Aetigi Borissiga paar sõna juttu ja võetigi po-stakanu. Militsionäär vaatas ja ainult imestas. Kerge auru all uusrikas hakkas nüüd hooplema: "Tead militsionäär, Bill Clinton teab ka mind!"
"Ah jäta nüüd, Bill ja tunneb sind."
"Tunneb jah. Lähme Washingtoni ja ma tõestan sulle."
Pika veenmise peale jäi miilits nõusse Washingtoni reisima. Vaevalt said nad lennukist maha, kui Bill Clinton oli isiklikult lennujaamas vastas ja ütles: "Hello, Vasja, How do You do?"
Militsionäär vaatas kõike seda imestunult pealt. Oldi paar päeva kohapeal ja uusrikas jälle hooplema: "Tead miilits, Rooma Paavst tunneb ka mind!"
Et seda tõestada tuli aga Vatikani lennata, kus paavst pidas parajasti rahvale kõnet. Kuulati seda natuke ja uusrikas ütles: "Tee minust mälestuseks üks pilt, ma lähen seisan Paavsti kõrvale, pärast ma teen sinust kah pilti."
Läks siis uusrikas paavsti kõrvale, tervitas teda ja tuli tagasi, kuid militsionäär oli vahepeal ära minestanud.
Uusrikas toibutas teda ja küsis: "Mis juhtus, seltsimees militsionäär?"
"Oeh, sellest saan ma veel aru, et Boriss tunneb sind, et Clinton tunneb sind ja isegi paavstiga olete tuttav, aga sel ajal kui sa paavsti kõrval seisid ja ma üritasin pildistada, tuli siia üks vanamoor ja küsis minult, et kes see vanamees Vasja kõrval seisab? Ja siis ma minestasingi..."
ARTIKLI LÕPP
Õnnitleme maikuu juubilare
Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma maikuu juubilare. Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks.
*Helene Polichtuk 100
*Vaike Tambek 100
*Veera Tokareva 95
*Viktor Jashin 90
*Jekaterina Kotviskaja 90
*Uno Lillepruun 75
*Vladimir Andropov 65
*Väino Valkre 65
*Marina Strogaja 60
*Kamo Stepanyan 55
*Jelena Metsalu 55
*Jevgeni Kudin 50
*Mirjam Liivak 25
Palju õnne kõigile!
ARTIKLI LÕPP
Kuulutused
Põhja- Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek toimub laupäeval, 21. mail 2022 Tondi 8a saalis, algusega kell 11:00 järgmise päevakorraga:
1. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2021. majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine.
2. Tondi 8a hoone kaugküttevõrguga liitumisest.
3. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Juhatuse liikmete valimine.
4. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu revisjonikomisjoni liikmete valimine.
5. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arengukava ülevaatamine.
6. Loa andmine Tondi 8a garaažiosa lammutamiseks.
7. Koostöö Tondi 8c haldajaga vee ja kanalisatsiooni jagamisel.
8. Info liikmetele
21. mail, Tondi 8a saalis, algusega 18. 00 toimub Terateatri etendus Pimebaar. Lavastaja Jaanika Juhanson. Etendusel osalemiseks vajalik eelnev registreerimine. Registreerimise viimane päev on 16. mai. Omaosalus liikmetele 2 eurot, mitteliikmetele 6 eurot. Registreerimiseks helista telefonidel 6748 945, 55570848 või e-postiaadressil Ulrika@ppy.ee
PPÜ ja NIRK kutsuvad koolitusele „Turvalisuse ja ohutuse alaste teadmiste ja oskuste tõstmine pimedatele ja vaegnägijatele“ kolmapäeval 18. mail 2022, Tondi 8a II korrus. Koolitust viib läbi Külli Kärt. Registreeruda saab kahte gruppi, orienteeruv algus kell 10:00 või 10:30 e-posti aadressil jannejerva@gmail.com või telefonil 5575310. Viimane registreerumise päev on 17. mai 2022. Koolituse pikkus on üks tund, mis koosneb praktilisest osast ja loengu poolest. Käsitletavad teemad hõlmavad turvalisust kodus ja ohutust liikumisel nagu:
Mööbli paigutus – selged ja sirged käigukoridorid Kõikidel asjadel on oma kindel koht Kemikaalid tähistada ja ühte kohta kokku korjata Pliidil tähistada vajalikud numbrid (väljalülitamine), nuppudega koduelektroonika Abivahendid – kuuma vee valamiseks nivoo mõõtja, pika varraga pajakindad, munakell, ning Valge kepi valimine (kiire, aeglane klient; pikkus, tegumood) Valge kepi tehnikad – diagonaaltehnika, pendeltehnika Kaitsmisasendid – madal ja kõrge kaitseasend Trepist üles ja alla liikumine Helid meie ümber – heli suuna ja kauguse määramine Saatmine, saatmisvõte; liikumine treppidel, kitsas koht, madal koht, koha vahetamine, uksest liikumine.
Olete väga oodatud!
Matkad
Reedel 27. mail Paldiski linn ja selle ümbrus, osamaks 5 eurot. Matkajuht on Clelia Piirsoo. Registreerimise viimane päev on 24. mai. Matka pikkus 8 kilomeetrit, lisaks vaatamisväärsuste külastused. Matka kestus 5 tundi. Kohale pääseb Elroni rongiga Tallinn – Paldiski – Tallinn
Tallinn – Paldiski rong 9. 39 – 10. 38
Paldiski Straus jaanalinnufarmi külastus
A. Adamsoni Ateljeemuuseumi külastus
Paldiski õigeusu kirik
Paldiski lutherna kyrka
Paldiski keskväljak
Muula mäed ja Peeter I kindlus
Paldiski juga + piknik samas piirkonnas.
Paldiski – Tallinn rong 15. 45 – 16. 34
Reedel, 17. juunil Naissaare matk, osamaks 10 eurot. Matkajuht Clelia Piirsoo. Registreerimise viimane päev on 03. 06.
Hetkel on praami sõidugraafik: kell 10 Tallinnast ja tagasi kell 17. Laev väljub Pirita sadamast. Edasi-tagasi pileti hind on 20 (18) eurot.
Lisanduvad rongi ja muuseumi piletid, umbes 11 eurot inimene.
Matka pikkus 7 km, lisaks rongiga 2 km.
Sõidame rongiga sadamast Naissaare militaarmuuseumi (kohal 12. 00), seal uudistame umbes 1 tund. Edasi jätkame matka jalgsi Omari küüni ja siis Püha-Maarja kiriku juurde (2 km). Sealt liigume saare lõunatippu, kus asub kaunis piknikupaik maalilisel mererannal (2, 2km). Piknik.
Mööda rannaäärseid liivaluiteid kulgevat matkarada liigume tagasi sadamasse (2, 4km).
Naissaare kitsarööpmeline raudtee.
Naissaare kitsarööpmeline raudtee, rongisõit Sadam – Männiku küla
1912. a. ehitatud raudtee lõunapoolne lõik on restaureeritud ja rongiga saab sõita sadama ja Männiku küla vahel. Ühe suuna kestus ca 30min. Männiku külas asub Naissaare NSVL sõjaväe muuseum ja paar kohvikut.
Sõit Naissaare kitsarööpmelisel raudteel toimub esialgse järgmise graafiku alusel:
Väljumine Naissaare sadamast 11. 30
Väljumine Männiku külast 12. 00
Pileti hind: üks ots 8 eur. , edasi-tagasi 10 eur.
Graafik võib jooksvalt täpsustuda. Pileteid saab osta kohapealt rongist.
Naissaare militaarmuuseum.
Naissaare sõjamuuseum asub Männiku külas, endises nõukogude ohvitseri elamus.
Muuseumis on näha endist sõjaväeolmet ja sellest ajast pärinevaid esemeid. Stendidel on lühiülevaade saare militaarobjektidest ja nende kasutuseesmärkidest.
Muuseumi saab külastada suvehooajal eelneval kokkuleppel gruppidele: Raul Mik 51999460
Üksikpiletid muuseumi külastamiseks saab osta muuseumi lähedal asuvast Merikotka kohvikust.
Täiskasvanu: alates 5 eurot, laps: alates 3 eurot.
Täpne hind selgub teenuseosutajaga konsulteerimisel.
Matkadele registreerimiseks palume helistada telefonidel 6748 945, 55570848 või saada e-kiri ulrika@ppy.ee
Tallinna Vanalinna Päevade raames esineb PPÜ puhkpilliorkester 3. ja 5. juunil kell 18. 00 Musumäel.
Ühingu Terateater ja ansambel esinevad 3. ja 4. juunil Suurgildi hoone keldris, Pikk 17 ( Eesti Ajaloomuuseumi hoone) kell 19. 00-20. 30 Elamusetendusega “Pime poeesiabaar”. Lavastaja Jaanika Juhanson
Piletiga 15/12 eurot, tagab sissepääsu kõikidele Suurgildi hoone näitustele
4. juunil kell 12. 00- 17. 00 pimepäev „Tutvu pimedate igapäevaeluga!” Suurgildi hoone keldris. Pilet 8/6 eurot, perepilet 16 eurot, tagab sissepääsu kõikidele Suurgildi hoone näitustele.
Laupäev, 4. juuni
10. 00 kuni 11. 15 Ajaloomuuseumi keskaja kirjeldustõlkega tuur nägemispuudega inimestele. Tuuri algus on Mustpeade maja ees, Pikk 26.
Tuur on tasuta ja eesti keeles
Vajalik eelregistreerimine tellimus@ajaloomuuseum.ee
Tuuriga avastame vanalinna arhitektuuripärleid, millest suur osa kõneleb just keskaegse Tallinna loost. Tutvud Mustpeade maja, Suurgildi hoone, Pühavaimu kiriku, Raeapteegi, Raekoja platsi ning Tallinna raekojaga.
Pühapäev, 5. juuni
13. 00 kuni 15. 00 Vabamu lähiajaloo kirjeldustõlkega tuur nägemispuudega inimestele. Tuuri algus on Jaani kiriku ees Vabaduse väljakul.
Tuur on tasuta ja eesti keeles
Vajalik eelregistreerimine aive@vabamu.ee
Tuuri keskmes on Tallinna vanalinna lähiajaloo silmapaistvamad hooned, paigad ning nende lood. Tuuril kuuled põnevaid teadmisi arhitektuurist ja ka kommunistide mässukatse, märtsipommitamise, nõukogude propaganda ja Vabaduse väljaku kirju ajaloo kohta.
Mõlemaid tuuri täiendavad reljeefsed pildid, mis toovad ajaloolised hooned ja Vabadusristi otse su sõrmede alla.
Ühingu viimane vastuvõtupäev on 9. juuli ja esimene vastuvõtupäev on 01. september 2022
Ligipääs võõrkeelsele kirjandusele üle maailma
Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on nüüd võimalik kasutada WIPO (World Intellectual Property Organization) Accessible Books Consortium rakendust Supplementary Application, mille kaudu saab võõrkeelseid heli- ja e-raamatuid alla laadida.
Valikus on väljaanded rohkem kui 80 keeles. Teenus on tasuta.
Väljaanded on toodetud pimedate raamatukogude jt. asutuste poolt üle maailma.
Eesti Pimedate Raamatukogu on omalt poolt kättesaadavaks teinud 216 venekeelset heliraamatut, mille arv pidevalt suureneb.
Kasutajaks saab registreerida rakenduse lehel:
www.abcglobalbooks.org/create/account/request
Eesti Pimedate Raamatukogu peab kinnitama, et teenusest huvitatu on raamatukogu lugeja. Kui raamatukogupoolne kinnitus on konsortsiumile (WIPO Accessible Books Consortium) antud, siis on lugejal õigus seda rakendust kasutada ning tema e-postile saadetakse selle kohta kiri.
Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.
Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
teisipäeval 12. 00- 17. 00 ja neljapäeval 10. 00- 15. 00.
Juhiabi Ulrika Tint 55570848
Eesti Pimedate Raamatukogu laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@epr. ee teel.
Neljapäeviti on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata. Raamatukoguhoidja läheb vajadusel neljapäeviti kella 14-ks laenutuspunkti, jätab sinna varem tellitud ja võtab kaasa lugejate poolt toodud raamatud. Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www. veebiraamatukogu. ee.
ARTIKLI LÕPP
INFOLEHE LÕPP.