Juuni
“KUUKIIR”
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 4
Juuni 2022
Ilmub alates novembrist 1997.
Helindatud Eesti Pimedate Raamatukogus.
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Peatoimetaja: Allan Väljaots
telefon:566 78 711
E-post: Allan.valjaots@gmail.com
Toimetuse liikmed:
*Eduard Borissenko
* Jaanus Riimets
* Mirja Räpp
* Vello Vart
Sisukord
*Toimus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek
*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2021. aasta tegevusaruanne
* Revisjonikomisjoni arvamus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu
üldkoosolekule 2021. a. majandusaasta aruande kohta
*Terateatri tegijad
*Minu lemmik ansambel on Suveniir
Tekst: Jaanus Riimets
*Mõtteid pimedate sajandist
Tekst: Jaanus Riimets
*Kuidas ma kohtusin elektrilise tõukerattaga
Tekst: Mirja Räpp
*Sissemurd lahtisest uksest
Tekst: Artur Räpp
*Anekdoodid
*Õnnitleme juunikuu juubilare
*Kuulutused
Toimus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek
21. mail toimus Tondi 8a maja saalis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek. Koosolekul osales ühtekokku 25 hääleõiguslikku liiget, kellest 23 saalis kohapeal ning 2 liiget oli esindatud volituse alusel.
Kokkuleppe alusel valiti koosoleku juhatajateks Helen Künnap ja Artur Räpp ning protokollijaks Ulrika Tint. Häältelugemiskomisjoni valiti Tiia Tiik, Marika Hendrikson ja Ališer Hožanijazov.
20 poolthäälega võeti üldkoosoleku töö aluseks järgmine, kaheksast punktist koosnev päevakord:
1. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2021. majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine.
2. Tondi 8a hoone kaugküttevõrguga liitumisest.
3. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Juhatuse liikmete valimine.
4. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu revisjonikomisjoni liikmete valimine.
5. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arengukava ülevaatamine.
6. Loa andmine Tondi 8a garaažiosa lammutamiseks.
7. Koostöö Tondi 8c haldajaga vee ja kanalisatsiooni jagamisel.
8. Info liikmetele.
Esimene päevakorrapunkt: PPÜ 2021. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine
Tegevusaruannet tutvustas juhatuse liige Janne Jerva.
Ühing on tegelenud ligipääsetavusega, liikmete nõustamisega. Kõige suurem koostööpartner on Tallinna linn. Üheks mahukamaks teenuseks on isikliku abistaja teenus. Teenusel on üle 100 inimese. Koordineerime veel kogemusnõustamise, lugemisteenust, psühhosotsiaalset grupitööd, keraamika töötubasid. Uueks projektiks on turvalisuse ja ohutuse alaste teadmiste ja oskuste tõstmise projekt. Jätkuvad kabe-male, jooga tunnid, samuti puhkpilliorkestri ja ansambli proovid. Eelmise aasta lõpus esitasime kaitstud töö projekti, mis rahastati sellel aastal. Eelmisel aastal leidis aset kurb sündmus, lahkus juhatuse liige Kristiina Peetsalu, kes oli oma ettevõtlikkuse ja positiivsusega juhatusele suureks toeks. Eelmine aasta panustasime majja väga palju. Seetõttu on eelmise aasta majanduslik tulem väiksem kui 2020 aastal.
Helen Künnap rääkis aruande numbrilisest poolest. 2021. aasta majandustegevuse tulem oli 13059 eurot. Tulud kokku olid 443000 eurot ja kulud 443026 eurot. Suure osa tuludest moodustasid projektid. Projektide tulud ja kulud on aga sihtotstarbelised.
Helen Künnap tutvustas üldkoosolekule ka revisjonikomisjoni arvamust.
25 poolthäälega otsustas üldkoosolek PPÜ 2021. aasta majandusaasta aruande kinnitada.
Teine päevakorrapunkt: Tondi 8a kaugküttevõrguga liitumisest
Ettekande tegi juhatuse liige Artur Räpp.
Meie maja saab kütet Pärnu mnt 106 katlamajast. Gaas läks väga kalliks, koos sellega tõstis korteriühistu väga järsult kütte hinda. Soovime ühineda kaugküttevõrguga. Meie naabrite, lasteaia, jaoks ehitatakse välja Utilitase võrk. Teiste firmade võrke meie ümbruses ei ole. Soovime asuda läbirääkimistele kaugküttevõrguga liitumiseks. Kui läbirääkimised õnnestuvad, siis tuleb otsus uuesti üldkoosolekule arutamiseks, et küttevõrgu jaoks vajalik servituut kinnitada ja leping läbi arutada. Juhatus soovib, et üldkoosolek annaks loa alustada läbirääkimisi kaugküttevõrguga liitumiseks.
Toimus lühike arutelu.
23 poolthäälega otsustati anda juhatusele luba alustada läbirääkimisi kaugküttevõrguga liitumiseks.
Kolmas päevakorrapunkt: Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Juhatuse liikmete valimine.
Põhikirja järgi võib ühingu juhatus olla viie kuni üheksa liikmeline. Juhatuse ettepanek oli valida 5-liikmeline juhatus ning üldkoosolek oli samal arvamusel. Kokkuleppe alusel otsustati valida juhatusse viis liiget.
Juhatuse liikmete kandidaatideks pakuti välja Viktor Paring, Janne Jerva, Artur Räpp, Margus Kiin, Kert Küla, Jaanus Riimets, Ahti Tomp. Neist Kert Küla ja Jaanus Riimets kohal ei viibinud, kuid olid esitanud oma kirjalikud nõusolekud juhatusse kandideerida, kui nende kandidatuurid peaks üles seatama. Kohal ei olnud ka Ahti Tomp ning puudus tema nõusolek. Viiele juhatuse liikme kohale jäi seega kandideerima kuus inimest.
Toimus salajane hääletus. Valmistati ka punktkirjas hääletussedelid ning neid viimaseid soovis kasutada lausa üheksa inimest.
Jagati välja 25 hääletussedelit, tagastati samuti 25 sedelit. Üks sedel osutus kehtetuks. Juhatusse valiti järgmised 5 liiget:
Artur Räpp 22 häält, Janne Jerva 21 häält, Margus Kiin 19 häält, Jaanus Riimets 19 häält, Viktor Paring 17 häält.
Juhatusse ei pääsenud Kert Küla, kes sai 12 häält.
Üldkoosolek otsustas kokkuleppe alusel, et praeguse koosseisu volitused lõpevad 31. mail 2022 ja uue juhatuse volitused algavad 01. juunil 2022.
Neljas päevakorrapunkt: Põhja- Eesti Pimedate Ühingu revisjonikomisjoni liikmete valimine.
Oma kirjaliku nõusoleku jätkata tööd revisjonikomisjoni liikmena olid andnud Priit Kasepalu ja Marina Balanenko
20 poolthäälega otsustati valida revisjonikomisjoni liikmeteks Priit Kasepalu ja Marina Balanenko. Nende volitused hakkavad kehtima 1. juunil 2022.
Viies päevakorrapunkt: Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arengukava ülevaatamine.
Ühingu arengukava on koostatud aastani 2025. Arengukavas on kirjas eesmärgid ja sihid, kuhu Ühing tahab jõuda. Tegevused on rohkem suunatud sissepoole, liikmetele. Probleemiks on, et tööd on palju, aga töötajaid vähe.
Järgmisel aastal tuleb arengukava taas üle vaadata.
20 poolthäälega otsustati jätkata arengukava täitmist selle praegusel kujul.
Kuues päevakorrapunkt: Loa andmine Tondi 8a garaažiosa lammutamiseks.
Renoveerimisprojektis nimetatakse seda hooneosa garaažiks ja selles on ette nähtud selle lammutamine. See hooneosa asub meie maja küttesõlme ja konteinerkatlamaja vahel. Hetkel rendivad seda Sadulsepad. See osa on amortiseerunud, pole mõtet renoveerida. Katlamaja kuulub Pärnu mnt 106-le ja selle alune maa samuti. Praegu näiteks ei mahu tuletõrjeauto ümber maja sõitma, sest garaažiosa jääb ette.
Mõned teavad garaažina teist hoonet, mis on ehitusprojektis tähistatud kui valvurihoone ja sellega külgnev hoone. Selle lammutamist me hetkel ei otsusta, kuigi tulevikus ilmselt küll.
Janne Jerva lisas, et maha tuleb lammutada nii garaaži kui ka valvuriputka osa. Mõttekas on teha parkimiskohad valvurihoone asemele. Sel üldkoosolekul otsustame vaid maja juurdeehituse osa, garaaži, küsimust.
20 poolthäälega otsustati anda luba ehitusprojektis garaažina märgitud hoone osa lammutamiseks.
Seitsmes päevakorrapunkt: Koostöö Tondi 8c haldajaga vee ja kanalisatsiooni jagamisel.
Tondi 8c asub meie territooriumi kõrval, võib öelda, et maja taga. Tondi 8C hoone saab vett ja kanalisatsiooniteenust Ühingu käest. Tondi 8C omanik tahab saada servituuti, sest see pakub talle rohkem kindlust. Hetkel on koostamisel leping Ühingu ja Tondi 8C omaniku vahel. See on läbirääkimiste küsimus, kui palju ja mis tingimustel Tondi 8c vett saab. Leping sõlmitakse tähtajaliselt. Servituut on siduvam, sest läheb kinnistusraamatusse. Servituut võimaldab määrata ka seonduvad kulud ja ühing soovib need määrata. Tondi 8C kinnistu omanik tahab kindlustunnet servituudi näol, meie soovime, et see oleks meile soodus ja mitte liiga piirav. Kui tuleb servituut, siis tuleb see otsus üldkoosolekule otsustamiseks. Praegu anti üldkoosolekule lihtsalt infot tekkinud olukorrast.
Kaheksas päevakorrapunkt: Info liikmetele.
Ulrika Tint andis ülevaate planeeritavatest üritustest.
Janne Jerva tutvustas rehabilitatsiooni võimalusi. Suunamiskirju rehabilitatsiooniteenusele antakse tema sõnul meeleldi.
Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus osutab teenust nägemispuudega inimestele ja psüühiliste erivajadustega inimestele. Klientide arv on suurenenud. Teeme koostööd Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega. Meie meeskonnas on uus füsioterapeut ning tervisenõustaja.
Sellega oli koosoleku päevakord ammendatud ja üldkoosolek lõppenud.
ARTIKLI LÕPP.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2021. aasta tegevusaruanne
2021. aastal järgis Põhja-Eesti Pimedate Ühing, edaspidi Ühing, oma tegevuses Ühingu põhikirja, arengukava ja tegevuskava.
31. detsember 2020 seisuga kuulus Ühingusse 430 liiget.
Sel aastal astus Ühingusse 7 inimest ja liikmete nimekirjast kustutati 9 inimese nimi.
2021. aastal juhtis Ühingu tegevust 7-liikmeline juhatus koosseisus: Janne Jerva (aseesimees ja esimehe kohusetäitja), Margus Kiin, Kert Küla, Jaanus Riimets, Artur Räpp ja Ahti Tomp. Juhatuse liige Kristiina Peetsalu lahkus meie hulgast juuli 2021 ja juhatus jätkas 6-liikmelisena.
2021. aastal toimus üks Ühingu üldkoosolek ja 11 juhatuse koosolekut.
2021. aastal olid Ühingu peamisteks tegevussuundadeks:
Tondi 8a maja haldamine ja remont, paigaldati uus välisvõrku ühendav kanalisatsioonitorustik.
Ühingu võimekuse suurendamine ja Ühingu finantsolukorra parandamine.
Nägemispuudega inimeste iseseisva toimetuleku parandamine, liikmete tööhõive, esmatasandi rehabilitatsioon ja nõustamine, liikmete huvide eest seismine, sportliku, huvialaliste ja vabaaja tegevuste korraldamine. Tehti tööd info edastamise tagamiseks.
Ühingu tegevusele jättis jälje jätkuv Covid-19 poolt põhjustatud kriis.
Ühingu 2021. aasta töös paistsid silma järgmised tegevused:
Vahetati välja amortiseerunud kanalisatsioonitorustik, mis ühendab Tondi 8A kanalisatsioonisüsteemi välisvõrguga. Selle tarvis lammutati hoovil olnud kasutuseta seisnud maja. Lisaks korrastati mitme renditava ruumi seisukorda.
Müüdi Ühingu käsitöötooteid internetis, Facebooki ja Instagrami kaudu. Töötukassa vabatahtliku abil loodi käsitöö müügiks ühingule Instagrami konto ja Facebooki grupp Pimedad ja vaegnägijad käsitöömeistrid.
Ühingu töös oli olulisel kohal info levitamine Ühingu, nägemispuude ja nägemispuudega inimeste võimete ja probleemide kohta. Esimest korda korraldati heategevuslik muusika- ja kunstifestival PIME.
Tihedat koostööd tehti Eesti Töötukassa, Eesti Toidupanga, Eesti Pimedate Liidu ja mitme teise organisatsiooniga.
Aruandeaastal töötasid järgmised Ühingu juhatuse poolt kokku kutsutud tööorganid:
Infolehe Kuukiir toimetus: Allan Väljaots (peatoimetaja), Eduard Borissenko, Jaanus Riimets, Mirja Räpp, Vello Vart;
Põhikirjakomisjon: Artur Räpp, Eduard Borissenko, Christel Sogenbits;
Põhivarakomisjon: Janne Jerva, Helen Künnap, Heiki Sookruus, Ahti Tomp ning Liisa Lokke;
Ligipääsetavuse komisjon: Artur Räpp, Eduard Borissenko, Ališer Hožanijazov, Priit Kasepalu, Kert Küla, Viktor Paring, Jakob Rosin, Christel Sogenbits;
Info töörühm (eesmärgiks info vahetus Ühingu meililistide, kodulehe ja Facebooki lehe kaudu): Helen Künnap, Kristiina Peetsalu, Viktor Paring, Artur Räpp, Mirja Räpp ja Ahti Tomp.
PPÜ puhkpilliorkestri juhatus: Ahti Tomp ja Eduard Borissenko.
Komisjonide töö toimus vastavalt vajadusele.
Haridus, rehabilitatsioon ja ligipääsetavus:
Jätkati tööd Tallinna linna invakomisjonis (Janne Jerva);
Aidati kaasa füüsilise keskkonna ligipääsetavuse parendamisele ning ligipääsetavamate tarkvarade ja e-teenuste loomisele, tehes selleks koostööd Eesti Pimedate Liidu ja teiste organisatsioonidega;
Ühingus töötas nägemispuudega inimestele kohandatud arvutiklass, kus oli võimalik kasutada ka lugemistelerit. Arvutiklassi kasutas ka MTÜ Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus oma koolituskursuste läbiviimiseks.
Tegeleti väga aktiivselt koos Tallinna Transpordiameti ning Keskkonna- ja Kommunaalametiga Tallinnas liikumise tingimuste parendamiseks.
Sport:
Ühingus tegeleti regulaarselt järgmiste spordialadega:
Pimedate lauatennise treeningud;
Joogatreeningud;
Kabe-male treeningud;
Toimusid regulaarselt ühingusisesed male-kabevõistlused ja koostöös Eesti Pimedate Spordiliiduga üle-eestiline male ja kabe võistlus.
Kultuur ja vaba aeg:
Aruandeaastal toimusid regulaarselt Ühingu puhkpilliorkestri proovid. Orkester andis mitu kontserti.
Ühing korraldas mitmeid vabaaja üritusi. Igaaastane oluliseim üritus, jõulupidu, jäi viiruse ohu tõttu ära;
Valge kepi päeva puhul korraldati 4 üritust: 2 ühiskülastust kirjeldustõlkega tuuridele (Ajaloomuuseumisse Maarjamäe lossi aias ja hoones ning Arhitektuurimuuseumisse), kontsert ja koosviibimine Tondi 8a saalis ning kampaania „Valge kepi maailm“.
Korraldati ühingu liikmete teatrikülastusi, korraldati matku kultuuriväärtuslikesse paikadesse, pakuti võimalust osaleda linnaekskursioonidel ja muud.
Korraldati kingilaat, kus müüsime oma inimeste toodangut. Osalesime virtuaalsel Mardilaadal.
Kaia Nõlvaku eestvedamisel käis koos Ühingu lauluklubi;
Ühingu liikmetel oli võimalik osa võtta keraamikaringist ja kududa kangastelgedel kaltsuvaipa;
Töötas Ühingu ansambel.
Uuesti tööd alustas Terateater.
Lisaks oli Psühhosotsiaalse grupitöö raames võimalik osa saada toiduvalmistamise, viltimise ja Zumbat tutvustavates töötubades.
Info edastamine ja üldsusega suhtlemine:
2021. aastal ilmus 8 numbrit infolehte Kuukiir listis Teade ning koostöös Eesti Pimedate Raamatukoguga helivariandis ja e-tekstina;
Ühing haldas ja uuendas oma kodulehte (www.ppy.ee). Kodulehega tegeles peamiselt tegevjuht. Oluliselt aktiivsemalt edastati infot Ühingu Facebooki lehel. Selle peamiseks eestvedajaks on Viktor Paring, Liisa Lokke, Helen Künnap, samuti Artur Räpp;
Infot edastati viie listi kaudu: Teade (220 liiget), Juhatus (14 liiget), venekeelne list Ru (45 liiget) ja Arvuti (35 liiget).
Suurema osa listide haldamisest teostas Artur Räpp, kellele oli abiks Viktor Paring;
Ühingu juhatuse liikmed andsid intervjuusid järgmistele meediakanalitele või neis kajastati Ühingu tööd: ERR, Kuku Raadio, raadio Elmar, venekeelne Postimees, Eesti Päevaleht ja Delfi.
Tööhõive:
Aidati liikmeid riiklike tööturuteenuste hankimisel nii neid nõustades kui ka toetades taotluste esitamisel. Pakuti kogemusnõustamise teenust.
2021. aastal läbi viidud projektidest ja rahataotlustest:
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt finantseeritud teenused ja projektid:
Isikliku abistaja teenus;
Töö- ja rakenduskeskuse tegevuse toetus;
Infomaterjalide kohandamise teenus;
Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele ühistegevuses osalemise võimaldamine;
Terviseedendus Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele
Psühhosotsiaalne grupitöö nägemispuudega inimestele;
Ühingu liikmete laste vaba aja sisustamine;
Kogemusnõustamise teenus.
Tallinna Kultuuriamet:
PPÜ Puhkpilliorkestri kontserdid.
Tegevustoetus Tallinna Puuetega Inimeste Koja kaudu:
Infolehe Kuukiir väljaandmine ja ürituste korraldamine.
Integratsiooni SA:
Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused vene keelt kõnelevatele nägemispuudega inimestele.
Harjumaa Omavalitsuste Liit:
Pimedate ja vaegnägijate kogukondliku turvalisuse tõstmine Põhja-Eesti Pimedate Ühingu maja territooriumil.
Aktiivsete Kodanike Fond, väikeprojektide taotlusvoor:
Nägemispuudega inimeste kogukonna mõjujõu ja tegutsemisvõimekuse suurendamine.
Põhilisteks projektide ja rahataotluste kirjutajateks olid Liisa Lokke, Janne Jerva, Helen Künnap ja Ahti Tomp.
Mitterahastatud taotlusi:
Ma armastan aidata keskkond:
Tegevuskeskuse köögi renoveerimiseks
Aktiivsete Kodanike Fond, keskmise suurusega ja suurprojektide taotlusvoor:
Nägemispuudega inimeste kogukonna mõjujõu parendamine ja kodanikuaktiivsuse suurendamine
Sotsiaalkindlustusamet: Pikaajaline kaitstud töö teenus
2021. aastal oli Ühing järgmiste organisatsioonide liige:
Eesti Pimedate Liit (esindajad: Janne Jerva, Artur Räpp, Eduard Borissenko ja Kert Küla);
Tallinna Puuetega Inimeste Koda (esindajad: Margus Kiin ning Eduard Borissenko;
Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus (esindajad: Julia Kabanova, Priit Kasepalu ja Artur Räpp);
Pimedate Töökeskus Hariner (esindajad: Eduard Borissenko ja Kert Küla;
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (esindaja: Janne Jerva).
Eesti Pimedate Liit pakub oma ühisürituste abil tuge üle-eestiliseks nägemispuudega inimeste lõimimiseks ja infovahetuseks, esindab nägemispuudega inimeste huve Eesti ja rahvusvahelisel tasandil tehes seadustesse parandusettepanekuid, osaleb nõupidamistel, teeb probleemidele juhtivaid pöördumisi. Eesti Pimedate Liit andis välja ajakirja Valguse Kaja, mida levitas tasuta nii oma liikmete kui ka teiste sihtrühmade seas, arendas füüsilise ja sotsiaalse keskkonna ligipääsetavust nägemispuudega inimestele. Tallinna Puuetega Inimeste Koda pakkus meie liikmetele mitmesuguseid koolitusi, seminare ja vabaajaüritustest osavõtu võimalusi. Koostöös Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskusega korraldati mitmeid rehabilitatsioonialaseid kursusi.
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik toetas Ühingut teadmistega majanduslikul toimetulekul ja sotsiaalse ettevõtluse rajamisel ning esindas Ühingut antud valdkonnas Eesti tasandil.
2021. aastal tegi Ühing koostööd veel järgmiste organisatsioonidega:
Mittetulunduslikud organisatsioonid:
Eesti Pimemassööride Ühing, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus, Eesti Puuetega Inimeste Fond, Eesti Pimedate Spordiliit, MTÜ Jumalalaegas, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Toidupank.
Riiklikest, kohaliku omavalitsuse asutustest ja äriettevõtetest tehti tihedamat koostööd mitme Tallinna linna ameti, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Pimedate Raamatukogu, Kaitseressursside Ameti ja Tallinna Ülikooliga, Finants ja Marketing OÜ-ga, ilusalongiga Ilumari, värvipoega Spekter ja BlindSound helistuudioga.
Ühingu olulisemad tegevussuunad 2022. aastal on:
Ligipääsetavuse suurendamine infole;
Juubeliaasta ürituste korraldamine;
nägemispuudega inimeste sotsiaalset aktiivsust toetavate teenuste arendamine;
nägemispuudega inimeste tööhõive parandamine;
füüsilise ja sotsiaalse ligipääsetavuse parandamine;
avalikkuse teavitamine nägemispuudega inimeste vajadustest;
tegevus- ja kaitstud töökeskuse teenuse arendamine ja selleks vajalike ressursside leidmine;
annetuskampaaniate korraldamine ja toetajatele suunatud tegevuste ja infovoo suurendamine;
Tondi 8a hoone rekonstrueerimisprojekti etapiviisiline elluviimine ning selleks vajalike ressursside leidmine.
ARTIKLI LÕPP
Revisjonikomisjoni arvamus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu
üldkoosolekule 2021. a. majandusaasta aruande kohta
Oleme tutvunud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (registrikood 80059823), aadress Tondi 8a, Tallinn 11313 (edaspidi “ühing”) 2021. a. majandusaasta aruandega ja revideerinud 31. detsembril 2021. aastal lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannet. Aruanne sisaldab bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet ning oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muid selgitavaid lisasid. Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esituse eest vastutab ühingu juhatus.
19. mail 2022. a. toimunud revideerimisel osales revisjonikomisjoni liige Marina Balanenko, kes tutvus 2021. aasta raamatupidamisdokumentidega. Selgitusi andsid juhatuse liige Janne Jerva ja juhiabi Helen Künnap. Revisjonikomisjoni liige Priit Kasepalu tutvus 2021. aasta raamatupidamise aruande, tegevusaruande ja üldkoosoleku ning juhatuse koosolekute protokollidega e-posti teel.
Kontrollimise tulemusena tuvastati järgmist:
1. 2021. aastal toimus üks üldkoosolek, osalenuid koos volitatutega 30. Üldkoosolekul kinnitati 2020. a. majandusaasta aruanne ja juhatuse liikmetele tasu maksmise kord ning anti liikmetele infot. Juhatuse koosolekuid oli 10. Juhatus on töötanud ühingu tegevuse korraldamisel hoolsalt ja teinud koos töötajatega riigi majanduse keerukamaks muutunud olukorras rahastusvõimaluste otsimisel kõik endast sõltuva. Koosolekutel olid pidevalt päevakorras ühingu töökorraldus ja maja haldamine. Käsitleti isikliku abistaja teenusega seondunud probleeme, valmistati ette üldkoosolek ja valge kepi päev ning arutati ühingu 100. aastapäeva raames kavandatavaid üritusi. Nähtub, et enam ülesandeid on endale võtnud Janne Jerva ja Artur Räpp. Koroonaviiruse laialdasest levikust tingitud piirangute tõttu jäid mitmed kavandatud üritused ära. Juhatuse liikmed kasutasid koosolekutel Skype’i teel osalemise võimalust. Ühingu liikmeid nõustati telefonitsi või Skype’i teel.
Tunnustame tegevuskeskuse juhina töötanud Liisa Lokket sihipärase töö eest maja haldamisel, eriti vananenud kanalisatsioonitorustiku asendamise korraldamisel, ja tegevjuht Helen Künnapit festivali PIME ning nägemispuudega inimeste pärimuse kogumise korraldamise ja ühingu tutvustamise eest.
Juhatusel on küllalt hea ülevaade Eesti Pimedate Liidu ja Tallinna Puuetega Inimeste Koja, kuid tagasihoidlikum Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja Pimedate Töökeskuse Hariner tegevusest. Seetõttu tuleks juhatuse koosolekutel organisatsioonide tegevust, millesse ühing kuulub, enam tutvustada.
2. Majandustehingud on dokumenteeritud ja kirjendatud raamatupidamisregistrites. Algdokumendid vastavad raamatupidamise seaduse §7 nõuetele.
3. Ühingu rahalisi vahendeid hoitakse kaheteistkümnel pangakontol ja sularaha kassas. Seisuga 31.12.2021. a. oli rahalisi vahendeid kokku 250 946 eurot, sh Swedbankis, SEB Pangas, Coop Pangas ja LHV Pangas arvelduskontodel 143 322 eurot, deposiitkontol 100 000 eurot ja kassas 7 624 eurot.
Arvelduskontode saldod on panga väljavõtetega võrreldut, kassas tehtud inventuur.
4. Nõuded bilansis seisuga 31.12.2021
Nõudeid üürnike vastu on kajastatud summas 14 239 eurot, sh võlad detsembri eest koostatud arvete eest, tasumise tähtajaga jaanuar 2022. a. ja tähtaja ületanud võlad.
5. Kohustised bilansis seisuga 31.12.2021
• Võlad tarnijatele 7 883 eurot, tasumise tähtaeg jaanuaris 2022. a.
•Kirjel “Võlad töövõtjatele” summas 45 697 eurot.
Töötasu arvestati 2021. aastal 13 556 eurot. Töötasudelt arvestati sotsiaalmakse 4 546 eurot . Kokku tööjõukulud 16 258 eurot. See summa ei kajasta 2021. aastal sihtfinantseerimise projektide alusel makstud töötasu summas 193 271 eurot, sellele lisandusid sotsiaalmaksud 64 364 eurot. Juhatuse liikmele on arvestatud tasu 1 410 eurot.
• Maksuvõlad detsembris väljamakstud tasudelt summas 2 754 eurot on võrreldud Maksu – ja Tolliameti saldoga. Maksude tasumise tähtaeg oli jaanuaris 2022. a.
• Sihtfinantseerimise jääk põhivarade soetamiseks oli seisuga 31.12.2021 a. 156 733 eurot, sh „Jõulutunnel“ 136 497 eurot
6. Tulu ettevõtlusest 2021. aastal 128 053 eurot, sh üüritulud 121 746 eurot.
7. Kontrolliti raamatupidamisregistrite vastavust koostatud raamatupidamisaruannetega. Lahkuminekuid ei esinenud.
Tulude ja kulude arvestus on kooskõlas Raamatupidamise Toimkonna juhendiga RTJ 14 “Mittetulundusühingud ja sihtasutused”.
Seadusest tulenevalt oli aastaaruanne sisestatud elektrooniliselt ja koostatud vastavuses kehtestatud elektroonilise taksonoomia vormidele.
Oleme veendunud, et Põhja-Eesti Pimedate Ühingu raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt ühingu tegevust 2021. aastal ning finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aruandeperioodi finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.
Teeme üldkoosolekule ettepaneku kinnitada 2021. a. majandusaasta aruanne tulemiga 13 059 eurot ja bilansi mahuga 476 711 eurot.
Tallinn, 20. mai 2022. a.
Komisjoni liikmed:
Marina Balanenko
Priit Kasepalu
ARTIKLI LÕPP
Terateatri tegijad
1.Mis motiveeris sind tegelema pimedate teatriga? Kas oli midagi, mis tiivustas edasi tegelema, kui juba esimesed viljad olid saavutatud?
Hedy
Ligikaudu aasta enne pimedate teatriringi loomist olin osalenud rahvusvahelises tantsuprojektis ning sealt julgust saanud, et ma suures esinemishirmus laval ära ei minestagi. Siis otsustasin võtta oma ülejäänud julguse kokku ning proovida ka sõnateatrit. Väga suureks motivaatoriks oli teadmine, et meie teatriringi juhendajaks saab olema oma ala professionaal, näitleja ja lavastaja Jaanika Juhanson.
Peale pimedate teatriringi esimest õnnestunud etteastet, milleks oli luulekava nimega „Öö“ ja mis sai esitatud Põhja-Eesti Pimedate Ühingu jõulupeol. Tekkis hasart, et kuhu edasi? Seega uudishimu ja avastamisrõõm olidki põhiliseks kannustajateks teatriringis jätkamiseks.
Julia
Peale kahe lapse sündi olin tulnud ühingusse tööle mitmel erineval suunal, aga tundsin, et vajan ka mingisugust vabaaja veetmise võimalust väljaspool kodu. Parasjagu loodi näitering ja otsustasin sellega liituda. Suurimaks edasiseks motivaatoriks on see, kui tunned, et kõik hakkab aina paremini õnnestuma. See tekitab väga hea tunde ja sunnib omakorda teatrit edasi tegema.
Kert
Ausalt öeldes motiveeris mind pimedate teatriringis osalema huvi, omandada näitlemise kaudu uusi oskusi ja kogemusi. Näiteks pakub nimetatud teatriring mulle võimalust arendada enda avaliku esinemise oskust ise laval olles.
Näiteks aastal 2016 käisin koos nägija sõbraga vaatamas-kuulamas Tallinnas Vabal Laval esietendunud nägemispuudega inimeste elust kõnelevat teatrietendust „Kes Kardab Pimedat“.
Veel varem käisin koos emaga Tallinnas vaatamas-kuulamas samuti Terateatris mängitavat muinasjutulist etendust „Roos Ja Lumekristall“.
Alates nimetatud etenduste külastamisest tekkis minul kindel soov kunagi ka ise Terateatri lustliku ja tegusa kollektiiviga liituda. Mul on olnud ka varasemast ajast mõningaid laval esinemise kogemusi; näiteks aastal 2011 osalesin Tartus Sadamateatris Savilinnu-nimelisel teatrifestivalil etenduses „Väike Nõid“ mängides ülemnõia rollis, lisaks osalesin õppides Tartu Emajõe Koolis õpetaja Maila Jürgensoni juhendamisel mitmel Juhan Liivi teemalisel luulekonkursil Tartu lähedal Alatskivil. Mainitud luulekonkursil pidin peast esitama ühe Juhan Liivi kirjutatud luuletuse ning teise vabalt valitud Eesti autori kirjutatud luuletuse. Tavaliselt oli selleks autoriks, kelle luuletusi Alatskivil esitasin kirjanik Paul-Eerik Rummo.
Aastatel 2014 kuni 2017 õppisin Tallinna Ülikoolis omandades bakalaureusekraadi sotsiaaltöö erialal. Ülikoolis õppimisele kulus nii palju aega, et kahjuks tõesti ei jõudnud näitlemisega tegeleda. Aastal (2021) võtsin lõpuks julguse kokku ja liitusin Terateatriga ning seni olen mainitud näiteringis osalemisega rahul.
2. Kas pimedal või nägemispuudega inimesel on palju raskem kui tervel tegelda teatriga?
Hedy
On ja ei ole ka.
Teksti õppimine on tänu erinevatele rääkivatele abivahenditele (telefon, arvuti) täiesti võimalik. Muidugi nägemisjäägi olemasolul on võimalik ka paberilt lugeda, kohandades teksti suurust vastavalt oma vajadusele.
Raskem osa võib seisneda lavalises liikumises. Selles kohas tulevad appi teised nn näitlejad, kes vajadusel aitavad. Proovides jätame meelde kus miski või keegi paikneb. On juhtunud, et keegi eksib etenduse ajal laval ära ning see on alles väljakutse, kuidas situatsioonist edukalt väljuda.
Julia
Minu arvates erilist vahet ei ole. Meie kollektiivis on kõik väga motiveeritud ja see teeb tegutsemise palju lihtsamaks. Laval liikumises olen ma hea ja meeldib see alati ära õppida. Loomulikult on minul tekste veidi keerulisem pähe õppida ja ei saa vajadusel kuskilt maha lugeda, aga naudin teatritegemist meeletult, ning need ebamugavused tunduvad tühistena.
Kert
Ma ei ütleks, et pimedal inimesel on teatriga tegeleda raskem kui tervetel inimestel. Muidugi omad mured seoses pimeda või vaegnägijana näitlemisega kindlasti on. Minu jaoks on kõige suurem väljakutse seotud laval liikumisega ning õige suuna hoidmisega avarates ruumides liikumisel.
Isegi võib ette tulla laval ära eksimist.
3.Mida erilist võiks pakkuda pimedate teater vaatajale-kuulajale, eraldi nii nägijale vaatajale-kuulajale kui nägemispuudega vaatajale-kuulajale?
Hedy
Eelkoige on pakkuda vaatajale meeldejäävat teatrielamust. Oleme kõik eelkõige inimesed ja siis alles pimedad või nägijad. Lihtsalt pimedale publikule oleme proovinud inimesi, laval olevaid esemeid ning muid märkimisväärseid asju kirjeldada.
Nägijale publikule mõeldes ning neid proovile pannes, oleme asetanud nad pimedate situatsiooni ehk siis võimaldanud neil etendust jalgida silmaklappidega. Tihti on see pakkunud suurt elamust ning veidike paremat nägemispuudega inimeste mõistmist.
Loodetavasti areneme nii meie Terateatris ehk siis elamusepakkujad, katsetades uusi piire, ning samuti ka publik, nähes pimeduse taga eelkõige inimest.
Julia
Teatrikülastaja saab meie etenduselt kindlasti omapärase ja võimsa teatrielamuse. Meie etenduste tekstid on valdavalt koostatud selliselt, et ei oleks vaja eraldi kirjeldustõlget. Nägijatele oleme pakkunud kogemuslikke etendusi, kus nad saavad etenduse ajaks silmaklapid ja vaheajal liikumiseks valge kepi. Oleme kasutanud ka osaajalist täielikku saali pimendamist. Mõnikord on nägijatel olnud võimalus klappe kandes teha mõningaid pisitegevusi, nagu kohvitamine.
Kert
Kindlasti avardab pimedate ja vaegnägijate teater tunduvalt nägijate silmaringi.
Saame läbi harrastusteatris osalemise ühiskonnale näidata, et oleme samasugused inimesed nagu teised.
Piisava toe ja juhendamise korral saame igapäevaeluga hakkama ning ei pea lihtsalt kodus istuma.
Lisaks arendab Terateatris osalemine meeskonnatöö oskust, mis on tänapäeval tööturul osalemisel oluline.
ARTIKLI LÕPP.
Kuidas ma kohtusin elektrilise tõukerattaga
Tekst: Mirja Räpp
Mõeldes tagasi mõne päeva tagusele ajale, mil minu nii öelda vahetu kohtumine elektrilise tõukerattaga aset leidis, ähvardab pahameel mu peas taas tormiks paisuda. Ilmselgelt ei kujunenud meie kohtumine meeldivaks vaid pigem veriseks sündmuseks.
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et otsustasin vihmavaba päeva ära kasutada ning õue jalutama minna. Ilma nägijast seltsiliseta, valge kepi ja mittenägeva kaaslasega. Liikumise teekond selgeks õpitud, oli mõni aasta tagasi selline jalutuskäik igati tore ning iseseisvustunnet paitav ettevõtmine. Kuid siis ilmusid meie tänavapilti sellised tegelased nagu elektrilised tõukerattad, millega nägijad inimesed kiiresti ühest punktist teise liiguvad. Ma saan täiesti aru, miks inimesed elektri jõul töötavaid liikumisvahendeid kasutada armastavad ja mind iseenesest üldsegi ei muserda asjaolu, et mina neid pimedana kasutada ei saa. Mis mind aga häirib on see, et tõukerattad peale kasutamist täiesti suvalistesse kohtadesse maha jäetakse.
Kui millalgi eelmisel aastal esimest korda kõnniteele hüljatud elektrilise tõukeratta ehk elektritõuksi otsa komistasin olin üllatunud ja pahane. Sain sealjuures aru, et kasutan ka ise oma valget keppi veidi hooletult. Hakkasin edaspidi valge kepiga liikudes õigele tehnikale rohkem tähelepanu pöörama ja paljudest kõnniteedel varitsevatest tõuksidest õnnestuski mul ohutult mööda minna. Põhimõtteliselt peaks valge kepp eesoleva takistuse enne tabama, kui ma sellele otsa jooksen, aga päris alati see nii pole. Lisaks tekitab üksi liikuvale pimedale pelk teoreetiline võimalus igal sammul tõuksiga kohtuda liigset stressi.
Aga tagasi käesoleva juunikuise jalutuskäigu juurde. Läksime kenasti ja õigesti valget keppi vasakult paremale ja paremalt vasakule viibutades mööda kõnniteed, kui järsku sain obaduse vastu sääri ning jäin vaevu jalule. No muidugi elektritõuks. Ma ei saa praeguseni päris hästi aru, kuidas tal õnnestus mu valge kepi kompamisraadiusest välja jääda, aga nii see igatahes oli. Jäin tänu kaaslase tugevale haardele jalule, kuid üks jalasäär oli ometi katki. Löök vastu sääri polnud küll kuigi tugev, aga minu diabeedist räsitud nahk laseb end lõhki lüüa ka õrnematest obadustest. Elektritõuks julges veel üürgama ka pista, nagu oleks teda mingi kepiga varustatud vaenulik objekt rünnanud. Aga nojah, ega tõuks sinna kõnnitee keskele iseseisvalt suvelõhnu nautima veerenud ei olnud. Pole ilmselt vaja pikalt mõistatada, kas sain vihaseks. Inimese peale, kes tõukeratta ripakile oli jätnud. Kas tõesti on nii raske see väike elektriline liikumisvahend peale kasutamist kõnniteelt kõrvale lükata? Neid rattalisi riistapuid konutab tõesti kõikjal ja neid on palju. Nägija kaaslasega liikudes oleme vahel pidanud tõukside vahel laveerima nagu slaalomisõitjad.
Jalutuskäik jäi sedapuhku muidugi pooleli ja kõmpisime koju tagasi. Verine jalg sai tohterdatud, kuid vaimselt veritsesin veel kaua. Järgmisel päeval polnud põrmugi tahtmist uut jalutuskäiku ette võtta. Ei vaim ega jalad polnud veel valmis uuteks elektritõuksidega kohtumisteks, ei sõbralikeks ega vaenulikeks.
Elektrilised tõukerattad meie tänavapildist ilmselt ei kao ja peame nendega harjuma. Kuid oleks väga meeldiv, kui nende kasutajad mõistaksid, et tänavatel liigub peale nende ka teistsuguseid inimesi. Mõni näiteks lihtsalt ei näe, aga tahaks ometi vabas õhus liikumisest rõõmu tunda ja elus ikka iseseisvalt toime tulla. Äkki paneks tõuksid kõnniteelt ära ja me mahuksime kõik linnatänavatele ohutult liiklema. Ei tohiks ju väga keeruline ülesanne olla.
ARTIKLI LÕPP
Mõtteid pimedate sajandist
Tekst: Jaanus Riimets
13. mail kogunesid paljud Tondi 8a majja, et tähistada ainulaadset tähtpäeva, millist teist korda enam ei tule. Meie tore ja lähedane Põhja-Eesti Pimedate Ühing sai sajand vanaks. Ka väga hakkajale, nagu meie ühing kahtlemata on, on see number üsna mõjuv. Terve sajand on organisatsioonina pimedaid ja vaegnägijaid aidatud. Alguses olidki seltsis ainult aitajad, hiljem kujunes välja aidatavate ühing, nagu me seda tänapäevalgi tunneme. Me aitame siin üksteist kuidas oskame ja otsime üheskoos neid, kes meid veel aidata saaks.
Olin sel päeval majas üle 9 tunni. Kuulsin erinevaid sõnavõtte, soove ja õnnitlusi. Mõtlesin nende juures ka oma seotusele selle ühinguga ja ka selle majaga. Olen ühingus olnud üle 40 aasta. Vahepeal küll formaaljuriidiliselt ühingu liige polnud, aga seotus ikka oli. 1983 aastal tulin siia majja harju tegema. Mäletan, kui Ago Kivilo mind mööda maja juhatas. Siis oli jutuks ka see, et translatsioonis on siin võimalik kindlatel kellaaegadel kuulata heliraamatuid. Mind see väga rõõmustas. Hiljem kui töötasin juba Haapsalus, hakkasin juba maki pealt heliraamatuid töö ajal kuulama. Nii läks üsna üksluise töö juures aeg mõnusamalt. Nüüd on majas ja ühingus uued ajad. Tegeldakse hoopis teiste asjadega kui omal ajal. Keraamika, massaaž, teater, helidialoog ja palju-palju muud. Paljud on majas mitu korda nädalas. Eks meie lugejad tea isegi, kuidas on lood võimalusega teenida sissetulekut. Need ei ole enam nii head kui vanasti. Samas vaba aja veetmine on paremaks läinud. Kui vanal ajal toetas ühing ühiskonda , siis nüüd -kuigi ehk mitte piisavalt-toetab ühiskond ühingut.
Hea ja vajaliku info andis juubeliüritustel Terateatri juubelietendus. Tunni aja sisse mahutada sajand, see oli väga raske ülesanne, aga nad tegid seda. Sain ka ise palju teada. Tooksin 3 näidet, mida meenutada. Esimese näite juures on tihe seos heliraamatutega. Minu lemmikraamat on Dostojevski „Vennad Karamazovid ja seda loeb meile näitleja Aasa Drui. Alles 13. mail sain teada, et ta oli aktiivselt tegev pimedate kultuuritöös, juhendades näiteringi. Nii, et pimedate teatritegemisel on traditsioonid. Teine näide puudutab meist paljudele tänapäeval nii loomulikku neljakäpalist abilist, juhtkoera. Sain teada, et üle poole sajandi tagasi oli ka Tallinnas ühel pimedal juhtkoer. Mees käis Laki tänaval tööl ja tööaja veetis kutsuke hoovis, kuhu talle oli isegi väike kuut ehitatud. Muidugi mõista. Kui inimesed on vihma ajal ikka katuse alla minemas, miks siis peaks nende hea abiline vihma käes kurvastama. Kuulsin ka lugu, et filmimees Rein Maran oli tollest samast koerakesest filmi teinud, mida filmiti „Moskvitši“ pagasnikust. Pime käis koeraga mööda teed ja auto sõitis tasakesi ees ja nii see jäädvustatigi. Kolmas lugu on ka natuke autoga seotud. 80-ndatel palgati pimedaid abistama hooldusõde ja talle osteti „Moskvitš“ . Mõelda sellele, kui palju praegusajal on meie ühingu liikmetel isiklikke abistajaid, siis elu on ikka muutunud ka.
Tore juubel oli. Kümned ühingu liikmed said taas kokku ja seoses viirusega üle väga pika aja. Loodame väga, et mõne aasta pärast saame koguneda juba täiesti renoveeritud majas ja ehk enne oma maja saunaski käia. Jõudu ja tarkust edasi toimetamiseks kõigile, kes jõu ja nõuga ühisele üritusele kaasa aitavad. Uus sajand on ees. Kõige kiuste :me elame veel.
ARTIKLI LÕPP.
Sissemurd lahtisest uksest
Tekst: Artur Räpp
Ühel ilusal päeval mitte väga ammu läksin ma Tallinnas Ülemiste Keskuse Telia esindusse. Mitte selleks, miks tavaliselt inimesed sinna lähevad, lepingut sõlmima või midagi ostma või nii. Läksin testima, kuidas pimedana Telia esinduses toimetada on.
Kuigi ma olen nii nagu ma olen, pimedana, Ülemiste keskuses ka üksi käinud, seal on juhtteed ja uste kõrval punktkirjas sildid, läksin seekord Telia esinduseni saatjaga. Nii 5 meetrit sissepääsust tegin lehva-lehva, saatja läks ostlema ja mina Teliasse.
Mis arvate, et edasi sai? Pime mees, valge kepp käes kohe-kohe suures kaubanduskeskuses telefonifirma esinduseni jõudmas. Esindus on suur ja lai, kuskil teadmata kohas on järjekorranumbriautomaat, kuskil enam-vähem sama teadmata kohas on teenindajate letid ja nende taga teenindajad ootamas. Mis arvate, kuidas edasi läks?
Loen kolmeni, kuni pakkumisi teete: üks, kaks ja kolm.
Nii, asjad läksid nii.
Jõudsin mina sissepääsuni, suurtes kaubanduskeskustes pole poodidel ja esindustel avatavaid uksi, katsun käega vasakult järjekorranumbriautomaadi järgi, et kas on siinpool sissepääsu või pole mitte ja minu juurde astub pensionäri-proua: „Kas teil on abi vaja? Kas tahate Teliasse minna? Me just tuleme sealt.“
Mina: „Tahan jah Teliasse. Ma otsin järjekorranumbriautomaati, et number võtta, see peaks kuskil siin olema. Ma saan hakkama.“
Üks, kaks, kolm sekundit.
„Siin ei ole järjekorranumbriautomaati. Ma võin teid teenindajani saata.“
Kas On meeles, ma olin seal, et testida, kuidas pime Telia esinduses päris üksi hakkama saab. Samas ei tahtnud otse esinduse sissepääsul skandaali ka korraldada, et abivalmis pensionärist lahti saada. Nii ma siis teenindajani jõudsin. Küsisin teenindajalt aga üle, et mis oleks saanud, kui mind poleks saadetud. Mind isiklikult vastus üllatas:
„Ma oleks vastu tulnud,“ ütles teenindaja. „Me tulemegi kliendile vastu, kui ta jääb sissepääsu juurde ootama. Järjekorranumbrit pole üldiselt vaja võtta. Vaid siis, kui inimesi on väga palju,“ lisas ta. „Ukse juures järjekorranumbriautomaati polegi, see on üldse esinduse teises otsas, mitte sissepääsu juures.“
Igasuguseid üllatusi, kui sa esinduses ise kohapeal ei käi, isegi saatjaga mitte.
Testteenindus läks ladusalt, mind kuulati hoolega, teenindaja jooksis vasakule ja paremale, valget HDMI kaablit neil polnud, kuid seda pole ma veel kuskil kohanud. Uue digiboksi sain, mille nädal hiljem tagasi andsin, mul on juba üks selline. Vahepeal juhatati mind diivanile istuma, et ehk on nii mugavam, ja teenindaja jooksis jälle kuhugi asju ajama. Minu isiklik arvamus, et minu olemist diivan silmatorkavalt mugavamaks ei teinud, kuid oletan, et on neid, kellel teeks.
Pärast saatis teenindaja mind ka esindusest välja. Seda küll minu küsimise peale. Võimalik, et oleks isegi keskusest välja saatnud, üks Ülemiste keskuse ustest pole sealt kaugel, kuid kindel pole.
Eks seal oli tõrkeid ka ja väiksemaid konarusi, kuid Telia lubas testiraportisse läinud puudustega tegeleda, kuid võrreldes sellega, mida ootasin, oli mulje kordades parem kui arvasin.
Olen üsna kindel, et kes keskuses liikumist ei pelga, võib rahulikult ise Telia esindusse asju ajama minna. Küll selle keskustes liikumisega ka asjad paremaks saab.
ARTIKLI LÕPP.
Minu lemmik ansambel on Suveniir
Tekst: Jaanus Riimets
Selle looga algab „Kuukiires“ rubriik, kus iga lugeja võib mõtiskleda oma lemmikansambli, -laulja, -kirjaniku või isegi -poliitiku üle.
Minu lemmikansambliks on juba aastakümneid olnud vana hea ansambel Suveniir. Minuvanused ja veidi vanemad inimesed mäletavad, kui populaarne oli Suveniir ja selle lauljad omal ajal siin Eestimaal. Suveniiri eestvedajaks oli Heldur Jõgioja. Kuna ta nimi oli enne lapsendamist Bronislaw Vjazhowsky, siis võib arvata, et temas oli poola verd. Niipalju kui mina tean, oli tal tõsiseid probleeme tervisega. Erilised olid tema laulutekstid, mida laulsid kõik ansambli solistid. Kõige tuntum neist oli Olev Vestmann. Mäletan teda heas ülikonnas laulmas Reklaamiklubi saates, mis oli omal ajal üsna teistmoodi saade ETV-s. Tal oli eriliselt mahe hääl. Meenuvad laulud „Mandoliinid öös“, „Head ööd, mu ema“ ja „Pärnapuu“ ja muidugi palju teisi. Neeme Konsa laulis imeliselt laulu „Serenost“, kauneimast naiste seas. Abielupaar Sirje ja rein Kurg laulsid ka palju ilusaid laule. “Öine serenaad“ näiteks. Isegi Artur Rinne esines koos selle ansambliga.
Mis oli Suveniiri fenomen? Arvan, et see peitus just lihtsuses ja siiruses. Nii meloodiad kui sõnad olid südamest tulevad ja siirad. Ma ei sattunud kunagi Suveniiri avalikule kontserdile, kuid lindistusi oli hästi palju. 80-ndatel oli hotell Olümpia vastas väike teeninduspunkt, kus salvestati kassettidele hea kvaliteediga muusikat. See teenus oli küll päris kallis-minut maksis 7 kopikat, aga kuhu seda raha ikka oli kulutada. Võrdluseks oleks, et kõige odavam leib maksis 14 kopikat. Suveniiri oli mul alguses 5 tunniajalist kassetti ja pärast vist veel 3 90-minutilist kassetti. Kuulasin neid väga tihti. See aitas veidi eemalduda reaalsest elust ja päevamuredest. Praegu on mul Eesti Kullafondi kolmik cd. Heldur Jõgioja, Suveniir, Olev Vestmann. Neis on mõned laulud kattuvad. Aga neil oli tõepoolest hästi palju laule. Nüüdsel ajal saab juurde kuulata ka youtube-st. Seal on Martin Jaanuse kanalis üks ilus valik Suveniiri laule. Üks laul, mille nime ma ei tea, räägib valsiviisist, mida mängitakse kaunile mõrsjale. Kahjuks pole imekaunis -õrnem kui õis-mõrsja mitte muusiku tulevane, aga eks nii neis lauludes sageli ongi. Nukrus ja siiras laul käivad ikka koos. Elu on selline, aga lihtsad ja siirad laulud lohutavad kuulajaid. Vähemalt mind on lohutanud.
Paljud Suveniiri tegijad on meie hulgast juba lahkunud. Sirje ja rein Kurg vist esinevad veelgi. Igal juhul hea, et nad olemas olid ja rõõmustasid oma melanhoolsete lauludega meie südameid. Aitäh, Suveniir!
Sellega algas meie uus sari Minu lemmikud, kuhu on oodatud ka lugejate kirjad oma lemmikutest!!! …
ARTIKLI LÕPP
Anekdoodid
Juhtivtöötaja helistab arvutimehele ja kärgib: "E-mail ei tööta!"
Arvutimees: "Kuidas ei tööta?"
Juhtivtöötaja: "Noh, kirjad ei tule kohale!"
Arvutimees: "Kas te võrku sisse olete loginud?"
Juhtivtöötaja: "Olen!"
Arvutimees: "Ja ei tööta?"
Juhtivtöötaja: "Ei tööta!"
Arvutimehike tuleb vaatama, veendub, et pole võrku logitud.
Arvutimees: "Näidake, kuidas te võrku logite?"
Juhtivtöötaja sisestab oma kasutajanime, paroolivälja jätab täitmata, vajutab "OK". Programm tahab loomulikult ka parooli. Selle peale juhtivtöötaja vajutab "Cancel" ning teatab rõõmsalt, et ongi logitud!
Arvutimees: "Peate ikka parooli ka panema!"
Juhtivtöötaja: "Ei pea!"
Arvutimees: "Peab ikka!"
Juhtivtöötaja: "Ei saa panna, sest ei saa sisestada parooli!"
Arvutimees: "Miks ei saa?"
Juhtivtöötaja: "Sest nii kui tähti sisestan, tulevad tärnid! Kogu aeg tulevad tärnid, ei saa sisestada!"
Arvutimees: "Peavadki tärnid tulema, sest vaadake, kui näiteks keegi teie seljataga seisab, siis ta ei näe, mis parooli te kirjutate!"
Juhtivtöötaja mõtleb veidi ja hakkab siis kõva häälega naerma: "Nüüd te küll valetate - tärnid tulevad siis ka, kui keegi minu selja taga ei seisa!"
Eestlane istub kohvikus ja einestab. Tal on kohv, müsli ja moosivõileib.
Lätlane istub tema lauda, mälub nätsu ja alustab vestlust: "Kas teie, eestlased, sööte kogu leiva ära?"
Eestlane vastab pahaselt: "Loomulikult."
Lätlane puhub suure nätsumulli ja ise rahulolevalt irvitades räägib: "Meie mitte. Lätis me sööme ainult leivasisu ära. Koored me kogume konteineritesse, töötleme ümber, kasutame müsli tootmisel ja müüme selle Eestisse."
Eestlane ei vasta midagi.
Lätlane puhub jälle suure nätsumulli ja küsib: "Kas te sööte võileiba moosiga?"
"Loomulikult sööme."
"Meie Lätis sööme ainult värsket puuvilja. Kõik seemned, kestad ja ülejäägid kogume konteinerisse, töötleme ümber, kasutame moosi tootmisel ja müüme siis Eestisse."
Laseb jälle ühe nätsumulli.
Eestlasel saab hing lõpuks täis ja ta küsib: "Mida te teete kondoomidega peale kasutamist?"
Lätlane: "Viskame loomulikult minema."
Eestlane: "Meie ei viska. Eestis me kogume need konteinerisse, töötleme ümber, sulatame närimiskummideks ja müüme siis Lätisse."
Mees sõidab liftis ja korrutab endamisi:
"Kaljukits... kaljukits... kaljukits... või... oli see hoopis lõvi? Eee...jah, lõvi! Lõvi... lõvi...lõvi..."
Lift jõuab muudkui allapoole ning mees korrutab endiselt:
"Lõvi...lõvi... või ei olnud see lõvi? No mis asi ta siis olla võis? Veevalaja äkki? Jah, veevalaja jah! Veevalaja...veevalaja..."
Lift jõuab esimesele korrusele, uksed lähevad lahti ja mees hakkab juba välja astuma: "Pagan! Või ei olnud see veevalaja. Mis asi see olla võis?
Ah, käin kiirelt üleval, küsin üle!"
Ta vajutab ülemisele nupule ning sõidab ülemisele korrusele.
"Doktor, palun öelge, misasi see mul oli?"
"Mis, mis... Vähk oli teil, vähk!"
"Reamees Tamm: “Kas te teate, mis on isamaa? Isamaa on nagu teie ema. Kas saite aru?"
"Just nii, sain aru!"
"Millest te aru saite?"
"Sellest, et isamaa on minu ema!"
"Nii, Reamees Kask, mis on isamaa?"
"Isamaa on reamees Tamme ema!"
"Reamees Kask, te olete idioot! Isamaa on ka teie ema. Saite aru?"
"Just nii, sain aru!"
"Millest te aru saite?"
"Et ma olen reamees Tamme vend!"
Psühhiaatriahaiglas kutsutakse patsient pearaviarsti jutule.
"Öelge palun, mida te teete, kui siit olete välja saanud?" küsitakse temalt.
Patsient suure vihaga: "Lasen kõik selle neetud asutuse aknad ragulkaga sisse!"
"Viige see patsient oma palatisse tagasi!"
Kuus kuud hiljem tuuakse sama patsient tagasi.
"Mida te teete, kui olete siit välja saanud?"
"Muretsen endale töö ja korteri."
"Olete kõvasti paranenud! Mida edasi teete?"
"Leian endale tüdruku."
"Tubli, mis edasi?"
"Viin tüdruku oma korterisse."
"Noh, ja mis siis?"
"Teen talle romantilise õhtusöögi küünlavalgel, panen käima vaikse muusika..."
"Mida edasi teete?"
"Hoh, hiilin vaikselt tema seeliku alla, ise samal ajal teda hellitades ja suudeldes."
"Rääkige, mis edasi saab?"
"Libistan ta püksikesed jalast ära, REBIN SEALT KÕIK KUMMID, TEEN RAGULKA JA LASEN KÕIK SELLE NEETUD ASUTUSE AKNAD SISSE!"
Loodusesõber jalutab metsas, vastu tuleb üks loom.
"Kes sa oled?" küsib mees.
"Jäneskass" vastab loom.
"Kus sa sellise nime said?" tunneb tüüp huvi.
"Isa on mul jänes ja ema kass, mõlemad nimed meeldisid, nii jäigi nimeks jäneskass" tuleb vastus.
Loodusesõber jalutab edasi. Vastu tulevad teised loomad, üks ütleb et on Sipelgakaru, teine et on Põdrakärbes jne. Parem on mitte küsidagi kus nad oma nime said, mõtleb loodusesõber ja kõnnib edasi. Ja jälle tuleb loom vastu... ja jälle küsima et "Kes sa oled?"
"Olen Politseikoer" vastab elukas...
Mees sõidab ameerikamaal autoga, aga seal on linnade vahel suured vahemaad ja talle tuleb janu. Mis teha? Näeb, et lähedal on gei-baar.
Otsustab, et tuttavaid niikuinii ei ole, käib supsti läbi, ostab õlle ja asi vask.
Astub sisse ja tellib õlle.
Selle peale küsitakse talt: "Mis su peenise nimi on?"
"Miks te seda küsite? Ma ei ütle seda!" teatab mees otsusekindlalt.
"Siin baaris on sellised reeglid, et enne ei teenindata, kui ütlete oma peenise nime," öeldakse selle peale.
Mees küsib siis: "Aga mis on teie peenise nimi?"
"Nike."
"Miks just Nike?"
"Nike. Just do it. Aga nüüd ütelge oma peenise nimi."
Mees mõtleb natuke ja vastab:
"Secret."
"Miks?"
"Piisav, et mõjuda mehele, kuid mõeldud siiski naistele."
Politsei peatab auto kinni, kuna see ületas kiirust, lööb juhile kulpi ning ulatab juhile paberi, et see seletuskirja kirjutaks. Juht mõtleb, et mis ma talle sinna kirjutan, jube kiire on ka. Murrab siis lehe pooleks, paneb saja eurose sinna vahele ning ulatab politseile.
Korravalvur võtab paberi, vaatab sisse ja ütleb: "Jaa... hästi kirjutad... õigesti kirjutad... ainult liiga vähe kirjutad..."
Kupees sõidavad kaks meest.
"Vabandage, kas ütleksite, palju kell on?" - teine vaikib.
"Palun öelge, kui palju kell on?" - teine vaikib endiselt.
"Miks te keeldute mulle kellaaega ütlemast, kuigi teil on kell omal käe peal?"
"Kui ma ütlen teile, palju kell on, küsite teie, kuhu ma sõidan. Ma vastan - Odessasse. Teie küsite - kus te elate? Mina, et Tsrnomorski 13. Teie tulete mulle võibolla õhtul külla, aga mul on kodus kaks tütart. Teie armute neist ühte ja palute ta kätt. Kuid ma ei saa anda tütart mehele, kellel pole isegi käekella!"
Lehm sööb aasal, pärg peas.
Lammas küsib imestunult: "Lehm, miks sul pärg peas on?"
Lehm vastab häbelikult: "Ah, niisama... Pulli pärast!"
12. aprillil 1961 on praam teel Virtsust Kuivastusse, kui raadio teatab Gagarini lennust kosmosesse. Kuivastusse jõudnud, küsib üks reisija kõrtsitrepil istuvalt vanamehelt: "Kas olete siin ka uudist kuulnud? Venelased lendasid kosmosesse!"
Vanamees mõtleb, võtab piibu aeglaselt suust ja küsib vastu: "Kõik või?"
Enne jahihooaja algust kogub jahindusklubi esimees klubi liikmed kokku ja teatab neile:
"Homme hommikul kell viis sõidame jahile. Võtame kaasa püssid, koerad ja igaüks ühe pudeli. Kas on küsimusi?"
"Aga kas kaks pudelit võib võtta?"
"Eelmisel korral võtsime kaks pudelit ja lasime ühe koera maha."
"Ärme siis koeri võtame."
"Hea küll! Homme hommikul kell viis sõidame jahile. Kaasa võtame püssid, koeri ei võta ja igal ühel on kaasas kaks pudelit. Kas on küsimusi?"
"Aga kas kolm pudelit ei võiks võtta?"
"Ükskord võtsime kolm pudelit ja üks jahikaaslane sai haavata."
"Aga ärme siis püsse võtame."
"Tähendab nii! Homme kell viis sõidame jahile. Püsse ei võta, koerad jätame koju aga igaüks võtab kolm pudelit. Kas on veel küsimusi?"
"Aga tegelikult võiks ju neli pudelit võtta?"
"Korra võtsime neli pudelit ja sektsiooni esimees murdis bussist väljudes jala."
"Aga me ei lähe siis bussist välja."
"Otsustatud lõplikult! Homme hommikul kell viis sõidame jahile. Püsse ei võta kaasa, koerad jätame koju, igaüks võtab neli pudelit ja bussist välja ei lähe."
"Tere, vana õpetaja! Kas te mäletate mind veel? Mina olen Juku, õppisin teie klassis kakskümmend aastat tagasi!"
"Miks ei mäleta, ikka mäletan, ainult et ära küll poleks tundnud! Aga kuidas, sina, Juku, mind nii pika aja järel ära tundsid?"
"Eks ikka palitu järgi, õpetaja!"
Mees on kaardimoori juures.
"Mis siis juhtub, kui parema käe peopesa sügeleb?"
"Siis annad raha välja."
"Aga kui vasak sügeleb?"
"Saad palju raha."
"Ja kui kõrv sügeleb?"
"Siis tahab keegi sulle kere peale anda."
"Aga kui selg sügeleb?"
"Pesta on vaja!"
Ahvid hakkavad krokodille tapma. Tapavad ja tapavad. Lõpuks läheb jõehobu ahvide juurde
rääkima, et miks nad ikka nii teevad ja et see pole ilus.
"Me otsustasime kõik suure suuga loomad ära tappa," vastavad ahvid.
Jõehobu mõtleb, maigutab suud ja ütleb siis: "Nunuh !"
ARTIKLI LÕPP.
Õnnitleme juunikuu juubilare
Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma juunikuu juubilare. Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks.
*Lii Mägi 85
*Sirje Möls 80
*Enno Mahlakas 75
*Larissa Glušauskas 70
*Toomas Ora 50
*Tiia Uustalu 45
*Kert Küla 30
Palju õnne kõigile!
ARTIKLI LÕPP.
Kuulutused
Ühingu viimane vastuvõtupäev on 9. juuli ja esimene vastuvõtupäev on 01. september 2022
Ligipääs võõrkeelsele kirjandusele üle maailma
Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on nüüd võimalik kasutada WIPO (World Intellectual Property Organization) Accessible Books Consortium rakendust Supplementary Application, mille kaudu saab võõrkeelseid heli- ja e-raamatuid alla laadida.
Valikus on väljaanded rohkem kui 80 keeles. Teenus on tasuta.
Väljaanded on toodetud pimedate raamatukogude jt. asutuste poolt üle maailma.
Eesti Pimedate Raamatukogu on omalt poolt kättesaadavaks teinud 216 venekeelset heliraamatut, mille arv pidevalt suureneb.
Kasutajaks saab registreerida rakenduse lehel:
www.abcglobalbooks.org/create/account/request
Eesti Pimedate Raamatukogu peab kinnitama, et teenusest huvitatu on raamatukogu lugeja. Kui raamatukogupoolne kinnitus on konsortsiumile (WIPO Accessible Books Consortium) antud, siis on lugejal õigus seda rakendust kasutada ning tema e-postile saadetakse selle kohta kiri.
Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.
Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
teisipäeval 12. 00- 17. 00 ja neljapäeval 10. 00- 15. 00.
Juhiabi Ulrika Tint 55570848
Eesti Pimedate Raamatukogu laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@epr. ee teel.
Neljapäeviti on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata. Raamatukoguhoidja läheb vajadusel neljapäeviti kella 14-ks laenutuspunkti, jätab sinna varem tellitud ja võtab kaasa lugejate poolt toodud raamatud. Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www. veebiraamatukogu. ee.
ARTIKLI LÕPP.
INFOLEHE LÕPP.