Märts

 

  “KUUKIIR”

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 1 märts 2022

Ilmub alates novembrist 1997.

Infolehe väljaandja:

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

Telefon: 6 748 945

E-post: ppy@ppy.ee

Peatoimetaja: Allan Väljaots

telefon:566 78 711

E-post: Allan.valjaots@gmail.com

Toimetuse liikmed:

*Eduard Borissenko

* Jaanus Riimets

* Mirja Räpp

* Vello Vart

Sisukord

*Juhatuse koosoleku protokoll nr. 11

*Juhatuse koosoleku protokoll nr. 1

*Tegutsemist alustab uus podcast

*Minu valge kepi päeva tähistamise muljeid aastast 2021

Tekst: Kert Küla

*Meie hulgast on lahkunud tüflopedagoog ja jurist Ilse Tamre

Tekst: Vello Vart

*Ohtlikud mängud Salme kultuurikeskuse laval

Tekst: Jaanus Riimets

*Ujumas ja saunas pimedana

Tekst: Jaanus Riimets

*Naised, elu lohutav pool

Tekst: Jaanus Riimets

*Anekdoodid

*Õnnitleme jaanuari, veebruari ja märtsikuu juubilare

*Kuulutused

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Juhatuse koosolek nr 11.

Tondi 8A, Tallinn

Aeg: 26.11.2021

Algus: 09:30.

Lõpp: 12:00.

Juhatas: Artur Räpp

Protokollis: Ulrika Tint

Koha peal osales: tegevuskeskuse juht Liisa Lokke.

Skype teel: tegevjuht Helen Künnap, Janne Jerva, Margus Kiin, Jaanus Riimets, Artur Räpp, Kert Küla.

Puudus: Ahti Tomp.

Päevakord:

1. Uute liikmete vastuvõtmine.

2. Tondi 8a maja haldamisest.
3. PPÜ projektidest.
4. PPÜ saabuvast juubelist.
5. Tegevus ajavahemikul 29.10-26.11.2021

1. Uute liikmete vastuvõtmine

Juhatus otsustas ühingu liikmeks vastu võtta Antonio Padurets.

2. Tondi 8a maja haldamisest

Liisa Lokke: Meie territooriumile paigaldatud videokaamerad töötavad, kitsa vaateväljaga kaameraga näeb ka autode numbreid. Vastav silt on üleval, et meie territooriumil on videovalve.

4.11 sõlmisime Ühisteenustega lepingu Olerexi tankla vastas asuva parkimisala osas. Tehti kolmanda trepikoja juures asuvate kaevude kaevude survepesu. Ka seal on kaevude olukord väga halb. 15.11 lõppes spordisaali radooniuuring, kõik vastas normidele. 15.11 lõppes piirdeaia ehitus, aedadel on hooldustööd tehtud, kuid aia värvimine on ilmade tõttu edasi lükkunud. Ukseauk on kinni ehitatud neljandas trepikojas, tuletõkkeuks on tellitud. 19.11 toimus ukseava toestus rentniku ruumis.

Juhatus arutas Dimine Grupp OÜ aadressil Tondi 8c ja PPÜ vahel sõlmitavat vee ja kanalisatsiooni lepingu tingimusi (Lisa 1). Alustada läbirääkimisi, lõplikud positsioonid välja öelda.

Juhatus arutas paari rentniku maksegraafiku koostamise tingimusi.

3. PPÜ projektidest

Isikliku abistaja teenus

Liisa Lokke: 12.11. esitasin PPÜ-poolse pakkumise isikliku abistaja teenuse riigihankes aastateks 2022-2023 ja 24.11 saime positiivse vastuse. Loodetavasti detsembri keskel saab Ühingu ja Tallinna Sotsiaal ja Tervishoiuameti vahel isikliku abistaja teenuse leping allkirjastatud.

Helen Künnap: lähiajal pannakse tööle ühingu taskuhääling. Hetkel käivad arutlused, mis nimi võiks podcast’il olla. Arvan, et toimetusse võiks kuuluda üks juhatuse liige. ht. AEF projekti raames toimub: koostöö NIRK-ga- teenuse arendamine .Koostöö EPL-ga. Mille lõpptulemus on ümarlaud riigiesindajatega. Koostöö Terateatriga, pimekohviku formaadi väljatöötamine. Esimene piloot on 07.12 toimuval kingilaadal ja augusti festivalil on plaanis samuti teha lavastus. Projekti üheks tegevuseks on podcast’i ja PPÜ uudiskirja väljatöötamine

Tänu loodud ühingu Instagrammile oleme pildil- meil käis ajakirjanik, oleme saanud tublisid vabatahtlikke ning laste tegevuskeskus pakkus abi koristustöödel.

19.11 toimus Rahvusraamatukogus Ühingu puhkpilliorkestri kontsert- Vello Loogna 80+. Lisaks puhkpillile esinesid Türnpu meeskoor, Nõmme naiskoor, helilooja Avo Tamme, PPÜ ansambel. Juhatus märkis ära Ahti Tomp´i head tööd kontserdi korraldamisel.

4. PPÜ saabuvast juubelist

Juhatus arutas seoses PPÜ 100 raames planeeritavaid üritusi.

100-nda juubeli puhul kestavad üritused terve aasta. PPÜ majas teha märtsis kontsert koos suupistete lauaga, mais tänukontsert kutsetega, augustis festival koos lavastusega. Koostada eelarve PPÜ 100 raames tehtavatest ürituse kuludest ja minna abilnnapea juurde, palvega saada rahalist toetust planeeritavate ürituste läbiviimiseks. 

TPIK eelarvest ettenähtud summa jääb salvestuseks.

5. Tegevus ajavahemikul 29.10. - 26.11.2021

29.10. lasteprojekt „Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmete laste vaba aja sisustamine“, esitaja Ulrika Tint.

02.-03.11. toimus EPL tööseminar, kus arutati ka liikmesühingute rahastuste küsimust, mis omakorda on ettevalmistus ACF projekti raames korraldatavale ümarlauale. PPÜ poolt osalesid Ulrika Tint ja Helen Künnap ning Skype teel Janne Jerva.

02.11. sündis PPÜ Instagrami konto. Konto lõi ja käsitöö teemalisi postitusi teeb vabatahtlik Lyubov Onishchenko.

03.11. Helidialoog, osales 7 inimest.

04.11. kolmeaastase parkimislepingu allkirjastamine AS-iga Ühisteenused Olerexi vastas asuva parkimisala osas. PPÜ poolt allkirjastas selle lepingu juhatuse liige Janne Jerva ning AS-i Ühisteenuste poolt 09.11. Aare Sepp ja 10.11. juhatuse liige Hendo Priimägi.

05.11. kuus ühingu postkasti said uued lukud. Organiseeris: Liisa Lokke

05.11. III trepikoja-poolse maja otsa kaevude survepesu-pumpamine-puhastus. Maksumus 146,64 eurot. Tööd teostas Toruabi OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

10.11. Pääsküla raba matk. Osales 6 matkajat

11.-13.11. mardilaat virtuaalselt

12.11. toodi PPÜsse Swedbankist kasutatud mööblit.

12.11. esitas Liisa Lokke projekti "Täiskasvanud nägemispuudega inimese isikliku abistaja teenus ja teenuse koordineerimine" Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.

12.11. saabus positiivne vastus PPÜ liikmete laste vaba aja sisustamise projekti osas.

15.11. lõppes spordisaali kahenädalane radooniuuring. Radooniuuringu Maksumus 108,00 eurot. Tööd teostas Tulelaev OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

15.11. lõppes piirdeaia ehitus. Maksumus 3932,00 eurot. Tööd teostas Kandiline Ring OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke.

16.11. IV trepikoja ukseaugu kinni ehitamine. Maksumus 570,00 eurot. Tööd teostas Kandiline Ring OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke.

17.11. Helidialoog, osales 8 inimest.

18.11. külastas PPÜd Postimees venekeelsest väljaandest ajakirjanik Marina Begunkova. Temaga vestlesid Anastasia …, Riho Roosioja ja Helen Künnap. Artikkel ilmus 02.12.

19.11. toimus Tondi 8A saalis koostöös Ilumari salongi ja Tallinna Teeninduskooliga spaapäev

19.11. puhkpilli sügiskontsert „Põhjamaa – mu sünnimaa“ Eesti Rahvusraamatukogus, millega tähistati eelmisel aastal toimunud Vello Loogna 80. juubelit. Kontserdi korraldajaks ja läbiviijaks Ahti Tomp.

19.11. ukseava toestus rentniku ruumis. Maksumus 380,00 eurot. Tööd teostas Kandiline Ring OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke.

23.11. torulekke paikamine rentniku ruumis. Maksumus 66,12 eurot. Tööd teostas Torudeabi24.ee OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

23.11. ACF projekti podcasti meeskonna koosolek.

24.11. Helidialoog, osales 11 inimest. Külalisesineja Peeter Vähi.

24.11. saabus positiivne vastus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt PPÜ Isikliku abistaja teenuse pakkumuse osas aastateks 2022-2023.

25.11. paigaldati PPÜ territooriumile videovalvesüsteem (kaks valvekaamerat, videosalvesti koos installatsioonivahenditega) ja kogu videovalvesüsteemi paigaldusega oli nimetatud tööde Maksumuseks 1172,76 eurot. Tööd teostas Skarabeus Julgestusteenistus OÜ ning tööde PPÜ poolseks organiseerijaks oli Liisa Lokke.

________________                                     ____________________

Artur Räpp                                          Ulrika Tint

Koosoleku juhataja                           Protokollija

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Juhatuse koosolek nr 1. 

Tondi 8A, Tallinn

Aeg: 28.01.20221

Algus: 09:30.

Lõpp: 12:30.

Juhatas: Artur Räpp

Protokollis: Ulrika Tint

Koha peal osalesid:  tegevjuht Helen Künnap ja tegevuskeskuse juht Liisa Lokke.

Skype teel: Janne Jerva, Margus Kiin, Jaanus Riimets, Artur Räpp, Kert Küla, Ahti Tomp.

PÄEVAKORD

1. Lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine.

2. Üldkoosoleku aja määramine.
3. PPÜ juubeli tähistamisest.
4. Tondi 8a maja haldamisest.
5. PPÜ projektidest.

6. PPÜ tulevikuarengutest
7. PPÜ Eelarve ja tegevuskava kinnitamine
8. Info isikliku abistaja teenuse kohta
9. Tegevus ajavahemikul 26.11.2021 kuni 28.01.2022.

1. Lahkunud liikmete nimekirjast kustutamine

Juhatus otsustas seoses surmaga kustutada: Guido Tarraste ja Sirje Piirkop

2. Üldkoosoleku aja määramine.

Juhatus otsustas: PPÜ üldkoosolek toimub 21.05.2022

3. PPÜ juubeli tähistamisest.

Seoses koroonanumbrite kasvuga otsustas juhatus, et PPÜ 100 juubeliüritus toimub kas 22.04. või 06.05.2022.

4. Tondi 8a haldamine

Juhatus otsustas: maha kanda järgmiste rentnike võlad: Pisuhänd OÜ ja OÜ 372. Võlgade sissenõudmisega on tegeldud, aga see pole kahjuks märkimisväärseid tulemusi andnud.

Liisa Lokke: Järgmisel nädalal on IV trepikoja tuletõkkeukse vahetus.

Arutati IV trepikoja koridori värvitud põranda küsimust, kuna värv tuleb kohati treppidelt maha. Juhatus otsustas tööd edasi lükata ja teha hiljem värvi mahavõtmine.

Köögi remont- juhatus arutas saadud hinnapakkumist ja leidis et hinnapakkumine võiks olla rohkem lahti kirjutatud. Kui on täiendustega hinnapakkumine saadud, vaadata see veelkord üle.

Arutati meie majas remonditöid teostava ehitusfirma tööde käigus tekkinud probleeme ning hetkel meie majas endise rentniku Purpuri ruumide küsimust. Uurida maaklerilt missugune on hetkel kontoriruumide üüriturg. Kui NIRK soovib antud ruume saada, siis tuleks teha vastav pakkumine juhatusele.

Tarbijahinnaindeks- juhatus otsustas tõsta üüri vastavalt tarbijahinnaindeksi muutumisele alates 01.05.2022. Saata vastav kiri rentnikele.

III trepikoja juures olev kanalisatsioon on halvas seisukorras. Ilmselt tuleb hakata lähimal ajal selle probleemiga tõsisemalt tegelema.

Kuna nii elektri kui ka kütte hinnad on tõusnud, siis juhatus arutas kuidas hoida kokku nii elektri kui ka kütte kulusid.

Uurida mis seis on Lihtne Vedu OÜ väärteomenetlusega, mis puudutas suvel betoonihunniku mahakallamist meie territooriumile.

5. PPÜ projektidest

Liisa Lokke: selleks aastaks on esitatud Sotsiaal- ja Tervishoiuametile järgmised projektid: psühhosotsiaalne grupitöö, terviseedendus, ühistegevus, tegevustoetus ning kogemusnõustamine ja lugemisteenus.

Helen Künnap: Käivitub PPÜ bodcast ning uudiskiri. Bodcasti meeskonda kuuluvad Artur Räpp, Maarja Liis Orgmets, Viktor Paring, Jakob Rosin ja mina märtsis toimub kostöös EPL-ga ümarlaud. Hetkel käib koostöö turundusspetsialistiga, et leida annetajaid ning sponsoreid.

6. PPÜ tulevikuarengutest.

Helen Künnap: nagu eespool oli juttu käib koostöö Finants- ja Marketing OÜ juhi Kaire Tammeriga, kes tegeleb sponsorite ja ettevõtete mentorlusega. Kuidas leida mentoreid, sponsoreid. Laiemalt vaadata PPÜ turundust. Päevakorda tuli PPÜ maja. Seoses sellega ka investorite otsimine.

Juhatus otsustas tulla selle punkti arutelu juurde tagasi märtsi juhatuse koosolekul.

7. PPÜ eelarve ja tegevuskava kinnitamine

Juhatus otsustas tegevuskava kinnitada. Eelarves projekti nimetused lahti kirjutada ning panna sisse maamaksu summa.

8. Info isikliku abistaja teenuse kohta

Abistaja teenuse tundide maht on 45748 tundi ja tunni hind abistajale on 4,33 eurot bruto. Teenusel on 103 inimest. Abistatav esitab aruanded tundide kasutamise kohta kvartaalselt samuti tasub omaosaluse, mis on 13 senti teenuse ühe tunnis eest.

9. Tegevus ajavahemikul 26.11.2021-28.01.2022

26.11. lõppesid kaks päeva kestnud suure lao ruumi vana põranda lammutustööd. Maksumus 2180,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke.

29.11. käisid Tallinna K. Pätsi Vabaõhukooli 5. klassi õpilased PPÜ ruumides tutvumas nägemispuude spetsiifikaga. Koolitust viisid läbi Janne Jerva ja Helen Künnap.

30.11. toimus üleriigiline Annetamistalgute talgupäev. PPÜ kogus kampaania raames 320 eurot.

30.11. pandi vastuvõtu ruumi ukse kõrvale üles valgustatud lukustatav klaasvitriin koos lülitiga käsitöö jaoks. Kasutatud vitriin saadi annetuse korras.

01.12. esitas Helen Künnap Teatri- ja muusikamuuseumi hoovi elluäratamise ideekonkursile taotluse 2022 aastaks.

03.12. andis Helen Künnap intervjuu Tallinna Ülikooli uuringu raames. Uuring on osa projektist "SoFiMa - Ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete rahastusvõimaluste arendamine Eestis".

03.12. käisid Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse noored koristamas ja ehtimas PPÜ saali.

03.12. lõppesid suure lao põranda süvendustööd. Maksumus 1860,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke.

04.12. Toimus ACF projekti koosolek turundusspetsialistiga.

07.12. toimus PPÜ saalis kingilaat. Katsetati ka pimekohviku formaati, mille osana esinesid ühislavastuses Terateater ja PPÜ ansambel. Kingilaata külastas ligikaudu 60 inimest.

07.12. tooneri vahetus vastuvõtu ruumis. Maksumus 108,00 eurot. Tööd teostas Almic OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke.

08.12. osales Priit Kasepalu Eesti Pimedate Liidu juhatuse koosolekul.

09.12. PPÜ sai Tallinna Kesklinna Valitsuselt libedustõrjeks kolm kotti (75 kg) graniitsõelmeid. Organiseeris: Liisa Lokke.

11.12. võttis PPÜ oma käsitööga osa laadast Eriline Kingiturg Astangul.

13.12. lõi PPÜ Facebook’i grupi „Pimedad ja vaegnägijad käsitöömeistrid“. Gruppi koordineerib vabatahtlik Lyubov Onishchenko.

13.12. saali ruloode ülespanek. Maksumus 554,08 eurot. Tööd teostas Valguskate OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

14.12. esitas PPÜ taotluse KÜSK 2022 aasta suursündmuste ideekorje konkursile. Taotluse koostasid Helen Künnap ja Janne Jerva.

14.12.21 osales Janne Jerva Eesti Pimedate Raamatukogu kutsel „Avalike teenuste arendusprogrammis“  EPR teenuse kasutaja teekonna kaardistamisel.

14.12.2021 Toimus PPÜ liikmetele ühiskülastus Kinoteatrisse. Vaatasime etendust „Niagaara ületamine“. Osales 6 nägemispuudega inimest ja nende saatjat.

18.12 Osales Kert Küla koos oma isikliku abistaja Laur Raudsooga uues mittetulundusühingus Loovruum toimunud jõululaadal. Müüdi Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmete valmistatud keraamikatooteid ning muud meie nägemispuudega inimeste valmistatud käsitööd. Loovruumis toimunud käsitöö müügist saadud summa on 103 eurot.

20.12. lõppes suure lao põranda täitmine (liiv-kild) ja loodimine ning pealiskihtide panek, sh soojustamine ja radoonitõkke paigaldamine. Maksumus 8600,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke.

22.12. külastasid PPÜ juhatuse liikmed ja põhitöötajad lahkunud liikme Kristiina Peetsalu hauda, teejuhiks Pärnamäe kalmistul oli Robert Peetsalu. Hiljem toimus vabas vormis juhatuse koosolek.

26.12. lume lükkamine PPÜ territooriumil. Maksumus 108,00 eurot. Tööd teostas Investego OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

29.12. pikaajalise kaitstud töö (PKT) 2022 hanke “PKT teenuse tellimine 2022 Sotsiaalkindlustusametile“ infopäev Zoomis. Osalesid Liisa Lokke ja Janne Jerva

30.12. paigaldati rentniku dušširuumi uus boiler. Maksumus 552,00 eurot. Tööd teostas Torusell1 OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke

30.12. veesisendi ümber tegemine suures laos. Ilmnes, et majja tuleb kaks veetoru üks 25 mm ja teine 32 mm läbimõõduga. Maksumus 150,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke.

04.01.2022 I trepikoja trepimademete karestamine. Organiseeris: Liisa Lokke

05.01.2022 IV trepikoja värskendus, millega alustati eelmise aasta detsembrist, sai valmis. Said värvitud seinad, käsipuu ja trepp. Organiseeris: Liisa Lokke

07.01.2022 toimus PPÜ ja TSTA vaheline töökoosolek „IAT koordineerimine 2022 aastal“.

07.01.2022 toimus PPÜ ja TSTA vaheline töökoosolek „IAT koordineerimine 2022 aastal“ Microsoft Teams Meeting keskkonnas. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt Mihkel Tõkke. PPÜ poolt osalesid: Liisa Lokke, Ulrika Tint, Helen Künnap ja Artur Räpp

07.01.2022 toimus ACF projekti laiendatud meeskonna koosolek.

10.01.2022 oli asendusteenistuja Artjom Zakirovi viimane tööpäev PPÜ-s

12.01.2022 Janne Jerva esitas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile kogemusnõustamise- ja lugemisteenuse projektid

12.01.2022 rentniku kraanikausi äravoolu toru ühendamine suure lao kanali toruga, sh kolmiku panek wc ja kraanikausi jaoks. Maksumus 516,00 eurot. Tööd teostas SPGV OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke.

13.01.2022 Liisa Lokke esitas psühhosotsiaalse grupitöö projekti Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile

13.01.2022 PPÜ poolt allkirjastas Janne Jerva IAT lepingu aastateks 2022-2023

14.01.2022 Liisa Lokke esitas tegevustoetuse projekti Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile

17.01.2022 Liisa Lokke andis Sotsiaalkindlustusametile sisse PKT hanke „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2022 Sotsiaalkindlustusametile“? Hanke koostasid Janne Jerva ja Liisa Lokke.

17.01.2022 Liisa Lokke esitas ühistegevuse projekti „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine ühistegevustesse“ Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile

18.01.2022 IAT töökoosolek Microsoft Teams Meeting keskkonnas. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt Mihkel Tõkke. Osalesid: Liisa Lokke, Ulrika Tint ja Artur Räpp

18.01.2022 Liisa Lokke esitas terviseedenduse projekti „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine terviseedendusse“ Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile

18.01.2022 saabus positiivne vastus kogemusnõustamise- ja lugemisteenuse ning psühhosotsiaalse grupitöö projekti osas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt

19.01.2022 toimus suures laos betoonivalu. Maksumus 2130,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke.

20.01.2022 III trepikotta soklikorrusele kahe liikumisanduriga valgusti ülespanek. Organiseeris: Liisa Lokke.

21.01.2022 saabus positiivne vastus tegevustoetuse projekti osas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt

22.01.2022 toimus PPÜ podcasti ehk meie ühingu taskuhäälingu meeskonna esimene koosolek.

23.01.2022 toimus ACF projekti laiendatud meeskonna koosolek.

24.01.2022 Janne jerva andis SEV esindajale Kätlyn Jürisaarele sisendit PPÜ tegevuskeskuse ja teenuste arendamise vajadustest. Sisendit kasutatakse Sotsiaalministeeriumi uute ESF meetmete taotlusvoorude ettevalmistamisel.

26.01.2022 lõppesid kaks päeva kestnud liivapritsiga teostatud tööd suures laos. Maksumus 2960,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke.

28.01.2022 võeti suures laos osa vaheseinast maha. Maksumus 700,00 eurot. Tööd teostas RG Capital OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke.

28.01.2022 survepesuautoga teostatud töö. Maksumus 110,00 eurot. Tööd teostas Toruabi OÜ. Organiseeris: Liisa Lokke 

________________                                     ____________________

Artur Räpp                                          Ulrika Tint

Koosoleku juhataja                           Protokollija

Tegutsemist alustab uus podcast

Selles podcastis vestleme pimedate ja vaegnägijatega nende igapäevaelust ning võtame ette teemavaldkonnad, mis neid puudutavad. 

Mina olen saatejuht Maarja-Liis Orgmets. Olen ajakirjanik ja Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liige. Mul on ülimalt hea meel teile tutvustada uut podcasti, mille me oleme ellu kutsunud ja milles me tahame Eesti inimestele pimedate ja vaegnägijate elu ja olu natuke lähemale tuua.

Meie podcasti esimeses sissejuhatavas episoodis on minu vestluskaaslasteks Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevjuht Helen Künnap ning Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liige ja IT spetsialist Viktor Paring. Koos Viktoriga me hakkame seda podcasti vedama. Lihtsalt Pime podcast hakkab ilmuma kord kuus. Tänases episoodis tutvustame teile natuke PPÜ tegemisi, räägime veidi endast ning sellest, millist rolli pimedus meie elus mängib. Head kuulamist!

Või see lihtsalt pimeda tekst  sinna kuidagi kokku miksida:

Lihtsalt pime

Kuula siin, kuidas nägemispuudega inimesed õpivad ja töötavad, kuidas vaatavad sporti ja kuulavad filme, kuidas teevad savist kruuse ja laval teatrit, kuidas söövad, laulavad ja teevad muudki, kuidas elavad oma elu nagu sina. Peaaegu. Võib-olla räägime ka sellest, kas pime näeb unenägusid, kas pime nutab ja kas kõik pimedad on päris pimedad. Me mõlemad, sina, kuulaja, ja mina, tegija, oleme üsna ühesugused. See, kas üks meist on lihtsalt pime, ei oma tähtsust. Enamasti, vahel saab üks meist laternapostiga vastu pead. Võib-olla kuuled siin ka sellistest asjadest.

Taskuhäälingu meeskond: Maarja-Liis Orgmets, Viktor Paring, Jakob Rosin, Helen Künnap ja Artur Räpp.

Meie taskuhäälingut saab kuulata aadressil:

Lihtsaltpime.ppy.ee

Podcasti väljaandmist rahastab Aktiivsete Kodanike Fond. Aktiivsete Kodanike Fondi toetusi vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

ARTIKLI LÕPP

Minu Valge Kepi Päeva tähistamise muljeid aastast 2021

Tekst: Kert Küla

Aastal 2021 oli Põhja-Eesti Pimedate Ühingul plaanis tähistada 15. oktoobril rahvusvahelist valge kepi päeva ühiste käimistega Tallinna erinevates linnaosades, et juhtida avalikkuse tähelepanu probleemidele, mis on seotud nägemispuudega inimeste ohutu linnas liikumisega.

Järgnevalt kirjutan sellest, kuidas mina aastal 2021 Valge Kepi Päeva tähistasin.

Kuna täpselt Valge Kepi Päeval toimusid ka Maarjamäe lossis paikneva Ajaloomuuseumi ning Rotermanni Soolalaos asuva Eesti Arhitektuurimuuseumi ühiskülastused, siis jäid algselt sellel päeval mitmes Tallinna linnaosas toimuma pidanud kõndimised kahjuks ära.

Võtsin ka ise nendest muuseumide külastustest osa ning alustuseks kirjutangi enda kogemusest seoses Arhitektuurimuuseumi näituste külastamisega, sest seal ei olnud ma enne Valge Kepi Päeva ekskursioone tõesti kunagi käinud.

Selle artikli lõpus kirjutan kontsertist meie Ühingu saalis, valge kepiga liikumisest oma kodu lähiümbruses ning lühidalt enda lapsepõlvest.

Näiteks Eesti Arhitektuurimuuseumis toimus täpselt valge kepi päeval kirjeldustõlkega tuur näitustel; „Uuri Ruumi“ ning „Elav Ruum Sajand Eesti Arhitektuuris“.

Märgin siin ära lühitutvustused mõlema Arhitektuurimuuseumis Valge Kepi Päeval külastatud näituse kohta tuginedes informatsioonile Eesti Arhitektuurimuuseumi kodulehel ja enda muljetele seoses nende näituste külastamisega.

kuna mõlemal näitusel oli visuaalset infot, mis jääks  „Kuukiire“ lugejatele ligipääsmatuks.

Esimesel näitusel meeldis minule eriti asjaolu, et ekspositsioon oli tõesti mitmete meeltega tajutav ning usun, et sain sellest nägijatega samaväärse elamuse.

Näitus pealkirjaga; („Uuri Ruumi“) kujutas endast Hariduslikku püsiekspositsiooni  Eesti Arhitektuurimuuseumi võlvkeldrisaalis, mis pälvis aastal 2019 parima püsinäituse auhinna nimega;( Suur muuseumirott 2019).

Mainitud püsinäitus oli korraldatud eelkõige laste ja noorte jaoks, kuid pakkus Valge Kepi Päeval toimunud ekskursioonil pimedatele ja vaegnägijatele reaalse võimaluse  kogeda erinevaid meeli kasutades meid ümbritsevat ruumi ning mõtiskleda arhitektuuri olemuse üle.

Rotermanni soolalao võlvkeldrisse loodud keskkond peaks võimaldama  inimestel kogeda näituse elamusi erinevate meelte kaudu, suunates kõiki huvilisi arhitektuuri nii nuusutama, oma kätega katsuma kui arhitektuuri kogu kehaga tajuma.

Suur roll on valguskujundusel, milles valguse ja varjude mängus joonistuvad välja soolalao vanad võlvid ning punastest tellistest sambad, mis on kõik muide kaetud ehtsa soolaka kihiga.

Näituseruumi sisenejaid võtab vastu kordumatut ruumielamust pakkuv installatsioon „Reflexio“ (, mille autoriteks olid  Grete Veskiväli, Krista Dintere ning  Rūta Palionytė).

Selles valgusinstallatsioonis laiendab Peegelpõrand koos valgusmänguga näitusekülastajate taju piire ning elavtab kindlasti füüsilise ruumi mõistet ja kujutlusvõimet.

Näiteks andis minule huvitava kogemuse  laest langevatest lintidest metsast läbi jalutamine, sest neid pehmeid linte tunnetasin kätega, kuid need lindid puudutasid mitmel korral mõnusasti vastu minu nägu ja riideid.

Pärast sellest nii-öelda metsast läbi jalutamist leidsin tõesti ümmarguse kera, mis oli väljastpoolt kõvast vineeritaolisest materjalist ning kaetud seestpoolt üleni pehme pliisriidega. Pugesin muidugi ise koos mitme näituse külastajaga selle ümmarguse kera sisse ning veendusin, et täiesti ümmargune ruum ei ole inimesele hea. Võib-olla sobiks niisugune kera ajutiseks vaiksema ruumi nautimiseks ning seltskonnast eraldumiseks.

Samuti sain sõrmedega puudutada mitmeid ehitusmaterjale ; näiteks graniiti, lubjakivi, liivakivi, ehituskipsi ning krohvi, Leidus mitmeid  torusid, millest pugesin tõesti läbi ning tunnetasin otseses mõttes enda kehaga kui väike on inimene ümbritseva ruumi suhtes.

Näituse koostajad olid arhitektuurimuuseumis tegutseva Arhitektuurikooli õpetajad, kes soovisid ekspositsiooni kasutades suunata inimesi meid ümbritseva ruumi  teemal kaasa mõtlema.

koos vaadati  nii majade sisse kui ka nendest kaugemale – linna ja loodusesse. Näituse valmimisel oli samuti oma sõna öelda õpilastel endil, kes rääkisid, millises ruumis nad sooviksid olla ja elada ning mis neile arhitektuuri juures põnev tundus.

Näitus nimega „Uuri ruumi!“ tutvustas  arhitektuuri tegemise erinevaid tahke alates ideedest kuni ehitusmaterjalideni ning  lõpetades reaalse ruumielamuse loomisega.

Nüüd kirjutan teisest viieteistkümnendal oktoobril Eesti Arhitektuurimuuseumis külastatud näitusest pealkirjaga; „ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri”

Mainitud püsinäitus tutvustas professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut ja arhitektuuri kujunemislugu Eestis kahekümnenda sajandi algusest kuni tänapäevani.

Nimetatud näitus jaotas Eesti arhitektuuri kaheks ajateljeks (1900–20…) ja temaatilisteks maketigruppideks. Ajatelg püüdis anda lihtsa ja selge ülevaate Eesti arhitektuuri olulisematest ilmingutest läbi kahekümnenda sajandi .

Näituse keskseks meediumiks olidki  maketid, mis on põhiliselt pärit arhitektuurimuuseumi kogust.

Hoonete Maketid on alates renessanssajast olnud üks arhitektide põhilisi töövahendeid ning need on kindlasti atraktiivseks  näituseeksponaadiks, sest peaksid olema lihtsasti tajutavad igale vaatajale.

Maketid aitavad mõista, uurida ja mõtestada arhitektuuri ruumilisel kujul, liikuda ümber miniatuursete hoonete ning tajuda nende mahulist liigendust paremini kui pildid.

„ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri” oli suunatud kõigile arhitektuurihuvilistele muuseumi külastajatele nii kodumaalt kui teistest riikidest.

Eesti Arhitektuurimuuseum esitles just Valge Kepi Päeval pimedate ja vaegnägijate näituse külastajate tarbeks valmistatud viie Eesti arhitektuuripärli kombatavat maketti.

Need Kombatavad maketid olid valmistatud koopiatena viiest näitusel „Elav ruum“ olevast maketist.

Sain tõesti sellel näitusel sõrmedega avastada mitmeid makette, mille juures olid ka pimedatele loetavas punktkirjas sildid.

Need maketid olid; Tallinna Lauluväljaku ja laulukaare makett, elektrimast Soorebase, Pärnu Rannahoone, Rapla KEKi ning Rotermanni kvartali Laudsepatöökoja makett. Katsusin oma abistaja juhendamisel ka Egiptuse püramiidide maketti.

Elektrimast „Soorebase“ makett jättis võimsa mulje eelkõige oma kõrguse tõttu ning ka teised maketid tundusid neid kätega uurides üsna muljetavaldavad.

Kuigi näiteks Tallinna Lauluväljaku makett koos laulukaarega oli mulle juba varasemast ajast tuttav.

Lisaks tutvustati kirjeldustõlkega audiogiidi, Eesti arhitektuurimuuseumil on sellel näitusel kasutamiseks 25 audiogiidiga varustatud nutitelefoni.

Minu jaoks tundus see näitus keeruline, sest näitusel kasutatav kirjeldustõlkega audiogiid oli ainult nutitelefoni põhine. Pean kindlasti nutitelefoni kasutamist veel harjutama.

Varem olen muuseumeid külastades kasutanud harilike nuppudega pleieritaolisi audiogiide.

Kokkuvõtvalt võin väita, et Eesti Arhitektuurimuuseumit külastades sain ühe meeldiva ja huvitava kogemuse võrra rikkamaks.

Loomulikult toimus 15. oktoobril juba traditsiooniliseks muutunud valge kepi päeva tähistamise kontsert tondil meie ühingu saalis, kus esinesin mina luuletusega; Meil Aiaäärne Tänavas“. Lisaks minule esinesid sellel kontserdil veel ühingu lauluansambel ja PPÜ puhkpilliorkester ning väljastpoolt ühingut udmurdikoor, kus laulab ka pimemassöör Allan Viburi ema.

Koos PPÜ töötajatega võttis sellest vahvast kontsertist osa ligikaudu nelikümmend inimest.

Kontserti lõppedes oli võimalik kohvilauas teed ja kohvi juua ning maitsvaid võileibu ja imehead stritslit süüa ning sõprade-tuttavatega päeva muljeid vahetada.

tänan ka omaltpoolt Eesti Toidupanka väga maitsva ja nauditava toidu eest (PPÜ) üritustel!

Liikusin kuueteistkümnendal oktoobril valget keppi kasutades oma kodu lähedal  Lasnamäel Osmussaare tänava, Mustakivi tee, Mahtra ja Raadiku tänavate piirkonnas. Minu lähedal oli küll nägija ema, kes mind vajadusel juhendas, kuid liikusin siiski Enamasti iseseisvalt.

Kõndisin kuueteistkümnendal oktoobril oma kodu juurest Mahtra tänavalt kaks bussipeatuse vahet ehk ligikaudu poolteist kilomeetrit Kesklinnapoole Kuuli tänaval paiknevasse Kuuli bussipeatusse, kus lähedal asub ka TV-3 maja.

Seejärel sõitsin linnaliinibussiga number (35) kolm peatust Ümera keskuse poole, väljusin bussist Raadiku bussipeatuses ning lähenesin kodumajale teiselt poolt, kõndides 500 meetrit Raadiku peatusest Mahtra tänaval asuva koduni, minu praegusele elukohale lähim bussipeatus on Mahtra peatus, kus peatuvad bussid number 35 ja number 50.

Näiteks Kesklinna poolt tulles Mahtra peatuses bussist väljudes pean kodumaja välisukseni jõudmiseks pöörama pärast bussist väljumist esmalt paremale, seejärel liikuma umbes 40 meetrit otse ning pöörama siis vasakule väikesele hekkidevahelisele jalakäijate teele, mis suundub busside sõiduteest viiekümne meetri kaugusel paikneva elumaja otsanurga juurde, edasi pean kõndima otsesuunas mööda laia asfaltkattega majaesist kõnniteed veel kolmkümmend meetrit ning pöörama vasakule, kus asub minu trepikoja sissepääs, mille tunnen ära muruserva katkemise ning asfalttee käänaku järgi, õnneks elan Mahtra peatuse poolt tulles esimeses trepikojas.

Muidugi on ka bussipeatusest kojuminekuks ning kodust Mahtra bussipeatusse pääsemiseks muid võimalusi, kuid nimetatud teekond on tõesti kõige lühem ja ohutum vältides majaesisele autode parkimisalale sattumist ning sinkavonka kulgevatel kvartalisisestel kõnniteedel ära eksimist.

Mahtra bussipeatusest kodumajani jõudmiseks ei pea ma tõesti ületama ühtki sõiduteed, aga kui soovin sõita kodu juurest Kesklinna suunas pean pärast tänavanurgal vasakule pööramist ületama ühe majadevahelise sõidutee ning seejärel vöötrada kasutades Mahtra tänava, kus sõidavad lisaks autodele juba mainitud linnaliinibussid.

Näiteks kui väljun linnaliinibussist Mahtrast järgmises; (Raadiku) bussipeatuses, pean samuti kohe pärast bussist väljumist pöörama paremale ning seejärel tuleb kõndida otse paralleelselt sõiduteega, hoides igaks juhuks vasakkusse kõnniteeserva, et mitte Raadiku tänava sõiduteele sattuda.

Umbes saja viiekümne meetri pärast pean keerama vasakule, minema ligikaudu kakssada meetrit mööda Mahtra tänava kõnniteed otse, pöörama seejärel paremale ning kõndima veel umbes 100 meetrit otse kuni jõuan eelmisse (Mahtra)peatusse, mis ongi minu kodu peatus.

Muide Mahtra ja raadiku peatuste vahele on kahele poole kõnniteed istutatud kased ning see väike kaskedeallee on üks minu lemmik jalutuspaikasid Lasnamäel.

Lisaks kasvab Mahtra bussipeatuse ümbruses ka mände.

Aja ja artikliruumi kokkuhoidmiseks ei hakka tõesti kogu oma Valge Kepi Päeval läbi käidud teekonda väga üksikasjalikult kirjeldama.

Mainin vaid, et jalutan oma kodu ümbruses regulaarselt eelkõige Mahtra ja Raadiku peatuste vahel ning teistel Mahtra tänava piirkonnas asuvatel jalakäijate teedel.

soovitan kindlasti ka teistel pimedatel oma kodu ümbruses mõni jalutusmarsruut selgeks õppida, et õue värske õhu kätte pääseda.

Lõpetuseks kirjutan lühidalt enda lapsepõlvest.

Kuigi olen sündinud aastal 1992 Tallinnas, elasin esimesed kolm aastat oma elust Harjumaa Lääneosas Riisiperes, kuid ei mäleta ise sellest elu perioodist kahjuks midagi.

Aeg-ajalt meenub nagu mingi rongisõit ja rongirataste rappumise heli rööbastel, kuid näiteks sealsest kodust, ega elukoha ümbrusest ei ole mul paraku mingeid mälestusi.

Oma ema jutu järgi tean, et olen tõesti mõnel korral lapsevankris viibides elektrirongiga näiteks Riisiperest pealinna arsti juurde ja Tallinnast tagasi Riisiperre sõitnud.

Meie korter olevat olnud kahetoaline, minu ema oli saanud selle töökoha kaudu ning meie maja asus Riisipere rongijaamast umbes ühe kilomeetri kaugusel.

kui olin kolme aastane kolisin koos ema ja minust 13 aastat vanema nägija vennaga Tallinna Lasnamäele, kus meil on  kahetoaline korter, milles oleme elanud üle kahekümne viie aasta.

Oma eelmisest; Riisiperes asunud kodust pidime muidugi enne pealinna kolimist loobuma.

Lasteaias käisin Lillekülas Tallinna Linnupesa lasteaia nägemispuudega laste rühmas.

Alates aastast 2000 kuni aastani 2013 õppisin Tartu Emajõe Koolis, mis on Tartus asuv riigikool nägemispuudega lastele, kus omandavad haridust õpilased üle kogu Eesti.

Võib-olla kirjutan emajõekooliaegsetest mälestustest täpsemalt mõnes tulevases artiklis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et aastal 2021 oli minul väga tore ja nauditav Valge Kepi Päev, millest sain kauaks meeldejääva elamuse..

ARTIKLI LÕPP

Meie hulgast on lahkunud tüflopedagoog ja jurist Ilse Tamre.

Tekst: Vello Vart

      Auväärt tüflopedagoog Ilse Tamre lahkus meie hulgast 27. detsembril 2021. Eluaastaid oli tal koguni 96. Ilse Tamre oli minu esimene õpetaja, kes õpetas mind kasutama Baill`i kirja. Punktkirjaoskus on minu elus mänginud väga suurt rolli.
    Tartu pimedate koolis, praeguse nimega Tartu Emajõe Kool (TEK) ,hakkasin õppima  kevadel 1949. Kord juhtus nii, et Ilse Tamre ja mina  sõitsime koos Tallinnast Tartusse, tema õpetama ja mina õppima. Miskipärast sõitsin ma terve tee oma õpetaja süles.
    Ilse Tamre, neiupõlvenimega Ilse Ermann sündis 8. mail 1925. Algul töötas ta koolis õpetajana. Kooli juhatas  Arnold Karindi. . Aastal 1949 aga kuulutati tema vend, helilooja Alfred Karindi, kodanlikuks natsionalistiks. Siis oli ju väga karm Stalini aeg. Seepärast loobus Arnold Karindi direktori ametikohast, et vähem silma paista. Nii sai Ilse Tamre ka kooli direktoriks. See amet oli talle  kindlasti päris raske ja pingutav, sest ta oli ju alles juhtimiskogemusteta noor inimene. Siiski sai ta oma tööga hakkama. Probleeme muidugi jätkus. Puudus oli punktkirjapaberist, õpikutest ja üldse õppevahenditest.
    Ilse Tamre käis korduvalt Haridusministeeriumis, et koolile paremaid tingimusi välja kaubelda. Ta käis ka Leningradis, et õppevahendeid hankida ja kogemusi omandada. Leningradist tõi ta näiteks 10 punktkirjamasinat.
    Tartu Emajõe Koolist lahkus Ilse Tamre ilmselt aastal 1953.
    Nägemisvaegurite hariduse alal tegutses  ta siiski ka edasi. Nimelt koostas ta punktkirjas aabitsa täiskasvanutele. 1965 ilmus Ilse Tamre tehtud ja reljeefsete joonistega varustatud "Aabits pimedatele". Selline raamat on väga vajalik.
   Ilse Tamre omandas ka juristi hariduse ja töötas hiljem naiste nõuandlas juristina pikka aega.
   Ilse Tamre oli abielus kunstnik Ilmar Tamrega. Koos kasvatasid nad üles 2 tublit poega. Selline suurepärane pedagoog ja jurist oli minu esimene õpetaja Ilse Tamre.

ARTIKLI LÕPP

Ohtlikud mängud Salme kultuurikeskuse laval

Tekst: Jaanus Riimets

Seekordne ühiskülastus ühingu inimestele oli esimene Linnateatri osas.  Vahest kunagi enne on koos Linnateatris käidud, aga sellest alates kui olen ise neid ühiskülastusi korraldanud oli see esimene ja esmakordselt olime ka juba küll mitu aastat tagasi uuendatud Salme kultuurikeskuses, mis omal ajal kandis ühe revolutsioonilise tegelase järgi Tombi nime.  Minu noorusajal tegutses seal  riiklik Noorsooteater,  mille etendusi sai küll üsna sageli külastatud, kuna olin ise ka siis noor. Mäletan kajaka kujutist laval Tšehhovi „ Kajaka“ etendusel ja ilusaid Aarne Oidi laule muusikalises etenduses „Tom Sawyer“ . Ka oli juba tollal maja keldrikorrusel kohvik „Leelo“, mis nüüd uuesti avatud. Nagu ikka käisin enne teatrisse minekut ujumas ja siis liikusime koos oma lahke saatja Ulrikaga Salme tänavale. Enne etendust istusime pisut aega toredas „Leelo“ kohvikus, kus isegi multivitamiini mahla pakuti jalaga klaasist.

  Eelmise sajandi 30-ndate Saksamaa ehk siis natsionaalsotsialismi teema on mind huvitanud ammustest noorusaegadest saadik ja sugugi mitte nõukogude propaganda tõttu, vaid eeskätt ameerika seriaalide vaatamise mõjutusel, mida sai tollal jälgida muidugi vaid meie põhjanaabrite televisioonist. Mäletan seika ühest tuntud seebikast, mille nimi oli „Dynastia“. Nagu ikka olid seal nii negatiivsed kui positiivsed tegelased. Üks väga õela käitumisega naisterahvas tegi seal koostööd ühe sakslasega, kes hiljem osutus endiseks natsiks. Mäletan naise reaktsiooni:“Kas ta oli tõepoolestnats?“ Reaktsioon tähendas, et isegi tema, kes tegi koostööd pea kõikidega välistas  ühistegevuse natsiga. Paljude sarnaste kogemuste najal on vähemalt minu teadvuses kinnitunud veendumus, et natsionaalsotsialismi suhtes peab igal korralikul inimesel olema nulltolerants. Seda veendumust kinnitas veelkord ka etendus „Nad tulid keskööl. “

  Advokaadist peategelane istub kinni mitmes koonduslaagris-rahuajal-selle eest, et ta oli kutsunud sel ajal kui seadus ja kord veel Saksamaal valitsesid kohtusse tunnistajapinki tulevase riigikantsleri ja Saksamaa hukutaja Adolf Hitleri. Tollel kohtuistungil polnud kohtulauseks füürer, vaid tema  n-ö privaatarmee liikmed, kes olid süüdi mitmetes mõrvades ja huligaansustes. Advokaat, kes oli pärit Saksamaal üsna tuntud saksa-juudi perekonnast-isa juut, ema sakslane-esitas füürerile, keda ta just ei austanud ebameeldivaid küsimusi, millele too pidi Saksamaal valitsevate seaduste järgi vastama. Ta vastaski temale omaselt hüsteeriliselt ja raevukalt. Kui ta aga võimule sai, siis olid vastused juba hoopis teised. Advokaat pidi oma maised elupäevad lõpetama traataia taga. Enne seda püüdsid nii ta armastavad vanemad kui isegi üks lord Inglismaalt tema elu päästa. Isegi üks GESTAPO ametnik muidugi omal moel tahtis kaasa aidata tema vabastamisele. Tema seisukohalt oleks pidanud vang reetma oma endised sõbrad. Olukorra kohutavust demonstreeris   sündmus, kus samuti vahistatud kaaslased pidid oma elu säilitamiseks oma sõpra kaigastega vigaseks peksma. Saksamaal oli õigus ja seadus praktiliselt täielikult kadunud. Isegi armastavate vanemate küllalt alandlikud kirjad füürerile, kus isa viitas oma  1. Maailmasõjas osutatud teenetele riigi ees, mille eest oli keiser annetanud talle raudristi ei aidanud midagi. Kas peategelase enesetapp oli lavastatud või tegelik jäi mulle mõistatuseks ja see pole ka tõesti nii oluline. Sellises situatsioonis ei ole inimene enam oma tunnete ja mõistuse peremees. Vähemalt ta ei reetnud oma sõpru.

  Elame ajastul kus natsionaalsotsialism on jälle olulisel määral pead tõstmas. Olen kohanud iseenesest sümpaatseid inimesi avaldamast tunnustust eelmise sajandi suurimale kurjategijale. Paljudele inimestele ta imponeerib tõepoolest. Paljud on demokraatias pettunud ja teisalt totalitaarne riigikord on paljudest meil veres, sest elasime selles aastakümneid. Seda ja selle haletsusväärset lõppu inimesed mäletavad, aga natsionaalsotsialismi katastrofaalsest lõpust on juba inimpõlv möödas. Ega 30-ndate aastate sakslased, kes Hitleri oma valitsejaks valisid ka kõik otseselt kurjad inimesed polnud, piiratud aga küll. Ja see piiratus maksis kohutaval kombel kätte. Vaid tosin aastat sai natsionaalsotsialistlik saksa töölispartei valitseda ja tulemuseks oli häving kogu maailmas ja kümned miljonid hukkunud ja hävitatud elud ja majad. Sellised etendused nagu „Nad tulid keskööl“ aitavad kaasa, et ehk meie eluajal sellised asjad ei kordu. Ehk ei kordugi!

ARTIKLI LÕPP

Ujumas ja saunas pimedana

Tekst: Jaanus Riimets

  Kõik, kes mind pisutki teavad-tunnevad on teadlikud ka asjaolust, et saunast on mind raske eemal hoida. Kui kusagile kodunt kaugemale liigun, siis võimalusel on ikka rätik ja seep kaasas: ehk saab sauna. Tegelikult algas minu suurem saunalembus just seoses pimedate ühinguga, sest meie vanas heas majas Haapsalus, kus ligi 9 aastat töötasin oli saun ja väga hea saun. Seal hakkasingi igal nädalal käima. Siis ma veel linnasaunades ei käinud. Hiljem kui mitmetel asjaoludel võimalus Endla t saunas käimine ära kadus, hakkasin käima ka linnasaunades. Haapsalus on neid aegade jooksul olnud väga erinevates paikades. Tallinnas hakkasin käima Tartu mnt saunas, mis asub otse bussijaama trammipeatuse juures. Kusjuures ma polnud pimedate ühingust ainuke inimene, kes seal tihti käis. Ka meie tuntud klarnetimängija ja punktkirjamees Vello Vart on vana saunaline . Mina veel tollal mõnevõrra nägin ja mind pani imestama, kuidas Vello seal nii ilusti hakkama sai. Nüüd, kus ma ise ka praktiliselt näen ainult valgust seal käin, siis ikka vahel mõned inimesed aitavad, kuigi iseenesest kui kohad on tuttavaks saanud , siis saunas saab pime hakkama küll. Asi selles, et vahemaad on saunades küllalt lühikesed, ja käega katsudes saab enamasti aru, kuskohas täpselt oled. Vahel muidugi on ka komistamisi ja põrkamisi vastu inimesi. Tark on käsi ees hoida. Raua tänava saunas on üldsaunas veidi keerulisem . Samas saab pime Raua tn saunas ka hädapäraselt leiliviskamisega hakkama, mis Tartu mnt saunas on keerulisem, sest seal on keris luugi taga ja luuki on üsna keeruline lahti saada ja pärast kinni panna. Kuna seal on aga niigi 130 kraadine kuumus, siis väga seal leili ei visatagi. Mõned ikka viskavad ka. Väga hea üldsaun on ka Pärnus Karja tänaval. Eriliselt heaks teeb sealse sauna külma veega väike basseinikene otse leiliruumi kõrval. Pärast kuuma leili on hea end seal jahutada. Tartus olen käinud korra Anne saunas, aga seal on liikumine keerulisem, kuigi hakkama saab.

  Veidi keerulisem on liikumine ujulates ja eriti keeruline spa-des. Viimastes pime ikka üksi hakkama ei saa. Samas näiteks Laulasmaal olin üle paari tunni spa-s üksinda, aga ainult ühekoha peal, välisukse juures, kus on lamamistool. Välisuks viib õue, kus otse minnes on paari meetri kaugusel leilisauna uks-sinna läheb krobeline kummist rada ja sellest rajast natuke kõrvale on välibassein, kus end jahutada saab. Nii liikusingi seal edasi-tagasi, kuni saatja Heiki tagasi tuli ja mu riietusruumi aitas. Ujulatest  Tallinnas on kõige lihtsam liikuda Nõmme ujulas. Seal on basseini viiv väike redel vast meetri kaugusel duširuumi uksest. Meeste duširuumi uksest. Naiste uks on natuke edasi, aga sealtki on vaja vaid käsi seinal veidi välja tulles paremale siirduda. Nõmmel ma valget keppi pole kasutanud, aga Keilas ja Haapsalus küll. Keilas on veel see hea asi, et võib ujulas olla piiramatu aja. Mujal on aeg üldiselt 2 tundi. Õismäe ujulas on veidi keerulisem liikuda. See keerulisus algab juba sisenemisel välisuksest. Kassani ja ujulasse viiva trepinigi on tükk maad ja kuigi sinna viib sirge tee, pole tee ääres seina. Olen ikka hakkama saanud. Kui duširuumist basseini minna, siis on tükk n-ö tühja maad. Päris tihti on vaja olnud ka kellegi abi ja üldjuhul ma seal ei käi. Valge kepiga pole proovinud, sest seal on mullivann teises otsas ja pärast tuleks ikka üles leida koht, kuhu valge kepi jätsid. Muidugi saaks välja tulla sisenemise redelit mööda ja sealt ukseni minna ja siis sealt eraldi mullivannini. Nii oleks mõeldav. Ilmselt järgmine kord kui sinna satun proovin seda varianti. Ka on Õismäel see asi, et takso peale minnes on maja ees parkimisala, millest tuleb läbi minna. Üldjuhul taksojuhid ikka hüüavad. Kergem on linna omadel, kes sõidavad invataksoga, sest siis autojuht aitab  nagu kohustuslikus korras.

 Igatahes head ujumist ja saunatamist. See on hea lõõgastus . Haapsalu nüüd juba meie hulgast lahkunud silmaarst dr. Rahula ütles mulle küsimuse peale, kuidas suhtuda sauna, et inimesel peab ikka mingi rõõm ka siin elus olema Olgu meil ikka sauna ja vee rõõme.

ARTIKLI LÕPP

Naised, elu lohutav pool

Tekst: Jaanus Riimets

  Meiesugused inimesed, kes kogu elu jooksul on ehk rohkem abi vajanud, kui ise abi anda suutnud, on paljuski erilises suhtlemises selle inimkonna poolega, kelle tähtpäeva 8. märtsil tähistatakse. Kui nägemispuudega inimene oli väike, siis oli tal vast ikka rohkem aitamist ema poolt. Isad on ikka tegutsenud  valdkondades, kus nägemist enam vaja on nagu sportimine ja tehnikaalad. Tavaline laps saab neis valdkondades isaga rohkem koostööd teha kui selline, kes eriti või üldse ei näe. Emad on ikka enam seda hoolitsevat sorti inimesed. Ja me vajasime ikka lapsepõlves enam hoolt kui teised lapsed. Muidugi nende praeguste pimedate lapsepõlv, kes nägemise kaotasid hilisemas elus oli samasugune kui teistelgi lastel, aga kui nad mingis vanuses kaotasid kas osaliselt või täielikult nägemise, siis oli ikka ema see, kelle abi varnast võtta oli. Vähemalt minu puhul oli nii, et ma ei mäleta eriti ühtegi tütarlast koolipõlvest, kes oleks mu puudulikku nägemist  pilganud, aga poisse ikka vahel oli. Naised lihtsalt on hellema südamega kui mehed. Kui töötasin pimedate asutuses, siis isegi seal olid naised-ka töö korraldajad ja ülemused-natuke ikka hoolivamad kui mehed samas ametis. Mehed on lihtsalt järsema ütlemisega kui naised. On muidugi ka erandeid. Aga nagu öeldakse:erand kinnitab reeglit.

  See, et on olemas eraldi päev naiste austamiseks on minu meelest väga positiivne. Mehele ei too lilleõieke-kui talle see ka kingitakse-kunagi sellist naeratust näole kui naisele. Eks hüüta naisi endidki ju lillekesteks. Eks nad õitse ka teistmoodi kui mehed.

  Kuidas aga on juhtivate naistega? Meie süsteemis on kujunenud nii, et naisjuhte ja -organisaatoreid on suhteliselt enam kui mehi. Ja see on hästi mõjunud ühingutele. Muidugi kurnab pidev teiste kaaskannatajate eest seismine üsna ära. Ja naised on ikka ka veidi nõrgema vastupanuvõimega, ka haigustele. Usun, et organisaatoritel-naistel on kõige raskem taluda tänamatust ja igasugu sosistamisi. Kes ei tee midagi, sel ka ei juhtu midagi, aga kes teeb, sel võib mõni asi ka kohe mitte õnnestuda.

  Olgem tänulikud selle aasta rahvusvahelisel naistepäeval neile naistele, kes meid eluteel igas valdkonnas on saatnud ja aidanud. Õitsegu lilled ka selle aasta 8. märtsil.

HEAD NAISTEPÄEVA!!!!!

ARTIKLI LÕPP 

Anekdoodid

Satuvad korvpallur ja jalgpallur koos WC-sse. Asuvad siis pissuaaride ette ja hakkavad asjale.

Korvpallur vaatab alla jalgpalluri poole ja näeb - jalgpallur raputab vahetpidamata pead ja ise seejuures puristab.

Korvpallur hakkab siis ka pead raputama ja puristama.

Jalgpallur vaatab imestunult ylespoole ja kysib :"MIS?? Kas sulle pritsib ka näkku või ?"

Siilike ja karupoeg istuvad kuristiku äärel. Ümberingi on paks udu. Ootamatult hüüab siilike:

"Hoobunee..."

Karupoeg vaatab imestunult siili poole, kuid ei lausu midagi.

Läheb veel veidi aega mööda ja siilike karjub uuesti: "Hoobuneee..."

Karupoeg vaatab vihaselt siili ja röögatab: "Kui sa veel ühe korra hobust hüüad, siis viskan ma su kuristikku!"

Siilike on vait, kuid mõne aja pärast hüüab: "Hoobunee..."

Karupoeg hüppab vihaselt püsti ja tormab siili poole, kuid siili juurde jõudes ta komistab ja kukub kuristikku.

Siilike tõuseb, vaatab mõtlikult kuristikku ja hüüab: "Kaarupoeeg...!"

Silmaarstil on 50. juubel, kolleegid tellivad tordi. Tordil on 50 martsipanist silma üllatusena. Juubelihommikul sünnipaevalaps vaatab torti ja hakkab valjult naerma, kolleegid imestunult küsivad, mis viga? Silmaarst vastu: "Homme on meie günekoloogil 60. juubel!"

Mille poolest tibid on paremad kui õlu:

1. Tibi ei pea külmikus hoidma, et ta ei rikneks.

2. Tibi võib lisaks õlle toomisele ka võileibu teha.

3. Õllepudelil on ainult üks auk.

4. Isegi mitmest tibist ei kasva sulle kõhtu ette.

5. Isegi kui õllepudelilt kõik sildid eemaldada ei muutu ta ahvatlevamaks.

6. Vaevalt isegi parim sõber palub sul tibi jagada.

7. Õlu ei ütle kunagi, kui hästi te teda joote.

8. Isegi kui te olite tibiga kolm päeva järjest, ei pea te jooksma uut ostma.

9. Ükskõik kui palju te õlut lõhnaõliga ka ei piserdaks, tema lõhn sellest ei parane.

10. Ja lõpuks, õllel ei ole pikki jalgu ja kikkis rindu.

Naine kaebab sõbrannale:

"Minu mees on täiesti võimatu. Ta räägib kogu aeg ainult oma emast - aga ema nii ei tee... kui ema seda näeks...aga emale see meeldiks...Mina olen täiesti tagaplaanil."

"Sa pead tegema nii, et ta vaataks sind kui naist, siis ei tule ema talle meeldegi. Kui ta õhtul tuleb, võta ta vastu mingis ahvatlevas riietuses."

Kui mees õhtul koju saabub, on naisel must rinnahoidja, mustad sukad ja mustad kindad.

"Taevas, sa oled puha mustas, kas emaga on midagi juhtunud?"

Purunes toru vannitoas. Kohale tuli Toru-Jüri, kes tegi oma töö kohusetundlikult. Hetk hiljem oli kohal ka perenaine, kes päris:

"Palju ma siis võlgnen?"

"38 eurot koos materjalidega."

Naine tegi ahvatleva poosi. Heitis hommikumantli hõlma kõrvale ja küsis uuesti:

"Aga nüüd?"

"38."

Naine paljastas hommikumantli alt ülakeha ja küsis:

"Aga nüüd?"

"38."

Viimase katsega heidab naine endalt hommikumantli ja küsib uuesti:

"Aga nüüd ometi?"

"38."

Santehnik saab oma nõutuid raha. Astub uksest välja ja otsesuunas naabruses asuvasse õllebaari. Läheb baarmeni juurde paneb raha letile ja tellib kogu summa eest õllekest. Baarimees vaatab hetke külalist ja pärib:

"Kas pole ehk liiast, on ju "õnnetund" ja poole hinnaga?"

"Ei, ei, normaalne kogus!"

Läheb mees nurgalauda. Baarmen toob lauatäis õllet ja vaatab veelkord imetlevalt meest. See aga võtab kätte õllekruusi, silub pükse, vaatab siis alla "mehe uhkuse" poole ja lausub:

"Noh, ega midagi. Seista sa ei tahtnud, eks siis hakkame pissima!"

ARTIKLI LÕPP

 

Kuulutused

21. mail toimub Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek

Vastavalt juhatuse otsusele toimub laupäeval, 21. mail Tondi 8A saalis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek. Lõplik päevakord ei ole veel kinnitatud, kuid kindlasti on päevakorras juhatuse valimised, sest 1. juunil 2022 lõpevad käesoleva juhatuse volitused. Kindlasti on päevakorras ka majandusaasta aruande kinnitamine.

Esmaspäeviti kell 13.00-14.00 jooga Tondi 8a saalis.  Ühingu liikmetele on osamaks 8 eurot kuus või 2 eurot kord. Mitteliikmetele osamaks  6 eurot kord või 24

eurot kuus. Treener on Inge Nelk. Selga panna sportlikud riided, joogamatid on Ühingul olemas. Soovi korral võid ka oma mati kaasa võtta.

Ansambli proovid 17.00- 18.00. Juhendaja Liisi Einula. Oled oodatud meie ansambli ridadesse laulma

Esimene käsitööring ( kangastelgedel kudumine) toimub 07.03 esmaspäeval algusega 14.00  käsitööklassis. Käsitööringid toimuvad üle nädala esmaspäeviti. Juhendaja Piret Kuutok

Esmaspäeviti ja neljapäeviti lauatennis-  kell 16.00- 18.00   spordisaalis. Osamaks 2 eurot kuus. Treener Rein Järve

Teisipäeviti Terateatri proovid kell 17.30-19.30,Tondi 8a saalis. Juhendaja  Terateatri lavastaja Jaanika Juhanson. Kõik uued huvilised on väga oodatud, eelnev kogemus pole vajalik.

Stuudiotundides teeme erinevaid harjutusi, õpime valitsema häält ja keha, arendame loovust, fantaasiat ja esinemisjulgust- ning oskust.

Teisipäeviti ja reedeti kella 9.00- 14.00 kabe-male ring. Juhendaja Heiki Sookruus, osamaks 2 eurot kuu

Selle aasta esimene Helidialoog toimub 09.03 k kell 15.00, saalis. Helidialoogi viib läbi Clelia Piirsoo. Osamaks on 2 eurot kord. Helidialoogi kaudu luuakse ühiselt kordumatut muusikat -
helisid, mis lähtuvad antud ajahetke inspiratsioonist ja helitekitajast. Tundi registreerimiseks helista telefonil 555 70848 või e-posti aadressil
ulrika@ppy.ee

Olete oodatud meie majja, osalema erinevates tegevustes, kui oled  terve.

 Majas palun kanna maski. Vajadusel käte desifitseerimisvahendid on  Ühingu poolt.

 Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline

 parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel

 ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.

Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
teisipäeval 12.00- 17.00 ja neljapäeval 10.00- 15.00.
Juhiabi Ulrika Tint 55570848

Eesti Pimedate Raamatukogu laenutus Suur-Sõjamäel ja Tondil toimub kontaktivabalt. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@epr.ee teel.

Neljapäeviti on Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada raamatukoguhoidjaga kokku puutumata. Raamatukoguhoidja läheb vajadusel neljapäeviti kella 14-ks laenutuspunkti, jätab sinna varem tellitud ja võtab kaasa lugejate poolt toodud raamatud. Eesti Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www.veebiraamatukogu.ee.

ARTIKLI LÕPP

INFOLEHE LÕPP.