Mai

Ilmub alates novembrist 1997.

 

Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313

 

Telefon: 6 748 945

 

E-post: ppy@ppy.ee

 

Peatoimetaja: Allan Väljaots

 

telefon:566 78 711 

 

E-post: Allan.valjaots@gmail.com

 

Toimetuse liikmed:

 

*Eduard Borissenko

 

*Kerti Kollom Seidelberg

 

* Kert Küla

 

* Jaanus Riimets

 

* Mirja Räpp



*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu

Juhatuse koosolek nr 03.

 

*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 2024 aasta tegevuskava

 

*Kas ainult punased pühad?

Tekst: Jaanus Riimets

 

*Endiste KGB vangikongide külastus.

Tekst:  Kert Küla

 

*Kaks bandiiti

Tekst: Jaanus Riimets

 

*Kümme aastat Põhja-Eesti Pimedate Ühingus

Tekst:  Kert Küla

 

*Mõnus nädal  Haapsalus

Tekst: Jaanus Riimets

 

*Meie oma avang

Tekst: Jaanus Riimets Ja Heiki Sookruus   

 

*Anekdoodid

 

*Õnnitleme maikuu juubilare

 

*Kuulutused



Koosolek toimus Skype teel

Aeg: 03.aprill 2024

Algus: 09:30.

Lõpp: 12.30

Juhatas: Artur Räpp

Protokollis: Ulrika Tint

Osalesid: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp. Lisaks tegevjuht Helen Künnap 

 

 

1. Lahkunud liikmete ühingu liikmete nimekirjast kustutamine.

2. Ühingu hetke ja tulevastest projektidest.

3. Ühingu tegevuskava ja eelarve.

4. Ühingu liikmelisusest teistes organisatsioonides.

5. Üldkoosoleku korraldamine.

6. Tondi 8A haldamine.

 

1. Lahkunud liikmete ühingu liikmete nimekirjast kustutamine

 

Juhatus otsustas surma tõttu kustutada liikmete nimekirjast Randel-Peep Allik

 

2. Ühingu hetke ja tulevastest projektidest

 

Helen Künnap: keskkonna projekti osas, kuhu panime sisse matkad, pole veel rahastajalt vastust. Töö ja rakenduskeskuse toetus- sisaldab koordinaatori töötasu, tegevustoetus 10000 eurot aastas. Selle projekti puhul võib öelda, et oli kaudne kasu Pime festivalist, mida külastas sügisel abilinnapea Kaarel Oja. Tema kostis meie eest koosolekul, et me saaksime selle toetuse. Selle projekti all on meie ringide töö- lauatennis, kabe, male, keraamikaring, puhkpill, ansambli tegevus.

Ühistegevuse ja terviseedenduse projekt, selle rahastus on pooleks aastaks. Rahastati vähem, kui meie taotlusesse panime.

Kogemusnõustamine - eelarve on 3600 eurot. Sellel aastal ei ole psühhosotsiaalset grupitööd. Selle võrra oli kogemusnõustamise projekti rahastus suurem.

EPIK-TPIK 2024 tegevusprojekt, kuhu sisse läks ühingu väljaanne Kuukiir ja PPÜ jõulupidu. Kuna projekti summa 1237 eurot on juba aastaid ühesugune, siis kahjuks rohkem üritusi sellesse projekti panna ei saa.

Puuetega inimeste kultuurifestival toimub 1. Juunil Tartus. Osalevad ühingu puhkpilliorkester ja ansambel. Terateater veel otsustab kas läheb või mitte.

Pimefestivali korralduskoosolek toimub 4. aprillil. Festival toimub 07.september 2024

Valge kepi päev. Vaadata üle eelmise aasta valge kepi päeva ideed. Juhatus pakkus välja näiteks korraldada 15. oktoobril Balti jaamas sellele päevale pühendatud üritus.

Teha eraldi valge kepi päeva töörühma koosolek. 

Plaanis korraldada näiteks 9. mail kapituulutus ehk vanade asjade müük ja vahetus nagu möödunud aastal. Inimesed saavad tuua oma riideid, mida enam ei soovi kanda. Miks mitte sellel aastal ka arvuti ja muud tehnikat

 

3. Ühingu liikmelisusest teistes organisatsioonides

 

Ühing on Sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku ( SEV) liige. SEV tegeleb hetkel majandus kommunikatsiooni ministeeriumi kaudu rahastusvõimaluste otsimisega sotsiaalsetele ettevõtetele. Juhatus leidis, et oleme edasi SEV-I liikmed

Ühingu esindaja Tallinna Puuetega Inimeste Kojas. Juunis toimuvad seal juhatuse valimised.

Artur Räpp: Pakun Eduard Borissenko. Rääkisin temaga, ta on nõus kandideerima TPIK juhatuse koosseisu. 

Janne Jerva pakkus kandidaadiks Priit Kasepalu. Janne Jerva lubas rääkida Priiduga sel teemal ja vestluse tulemustest teada anda juhatuse listis.

Hääletanud nimekirja läbi otsustas Juhatus: 

esitada ühingu kandidaadiks Tallinna Puuetega inimeste Koja juhatusse Priit Kasepalu (nõusolek saadud peale koosolekut)

Poolt 4, 

Esitada Eduard Borissenko: 

Poolt 1

 

4. Ühingu tegevuskava ja eelarve

 

Juhatuse liikmete ettepanekud seoses tegevuskavaga

Janne Jerva: kui peaksime mõnele projektile lisama tegevuskava, siis eelmiste aastate vorm tundus parem

Artur Räpp: Mis on meie mured, mida võiks välja tuua

- tööjõupuudus. Tegevused, mida ei ole saanud aastaid teha, kuna ei ole raha lisatööjõu palkamiseks.

- Partnerlus Eesti Puuetega Inimeste Kojaga

Lisada juurde, kes on suuremad koostööpartnerid.

Ühingu eelarve

Eelarves on lisatud need projektid, mille summad on kindlad. Tegevustoetuse alla läheb ka osaliselt ühingu kommunaalide summa.

Juhatus otsustas: võtta vastu ühingu eelarve

Võtta peale tegevuskava täiendamist vastu tegevuskava.

 

5. Üldkoosoleku korraldamine

 

Juhatus otsustas:

Üldkoosolek toimub 15. juunil, algusega kell 11.00

Esialgne päevakord:

1. Ühingu 2023. majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine

2. Auliikme nimetuse määramine

3. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arengukava kinnitamine

4. Info liikmetele

 

6. Tondi 8a haldamine

 

Helen Künnap: viimasel ajal on olnud elektri- ja veenäidud suured. Majahaldur tegeleb aktiivselt põhjuste välja selgitamisega. Lähiajal toimub kõigi mõõdikute kontroll. Vahepeal uputas kanalisatsioon. Kaev oli umbes. Toruuuringu tulemus näitas, et toru oli ühest kohast katki. Arvati, et toru läks katki küttetorude paigaldamisega.

Ootan, et toruuuringu tegija kinnitaks kirjalikult oma arvamust. Oodata palju sellega ei saa, sest on oht, et tekib uus ummistus. 

Majahaldur hetkel tegeleb selle probleemi lahenduse otsimisega.

 

7. Tegevus ajavahemikul 2. veebruar kuni 3. aprill 2024.

 

05. veebruaril sõlmisid PPÜ ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 2024 aasta tegevustoetuse lepingu, summas 10 000 eurot.

07. veebruaril osalesid Artur Räpp ja Maarja-Liis Orgmets Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis toimunud koosolekul, mille teemaks oli invatakso Tallinnas ja sotsiaaltransport üldiselt. 

07. veebruaril kohtus Artur Räpp Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimehe Jakob Rosinaga, et arutada filmidele ja teatrietendustele kirjeldustõlgete loomise võimalusi. Pandi paika Kultuuriministeeriumile koostatava kirja aluspunktid. 

07. veebruaril toimus infolehe „Kuukiir“ toimetuse koosolek.

08.veebruaril vestles Artur Räpp MTÜ Kakora esimehe Sülvi Sarapuuga. Arutati filmidele ja teatrietendustele kirjeldustõlgete loomise võimalusi ja ettevalmistatavat kirja Kultuuriministeeriumile. 

08. veebruar kuni 10. veebruar oli PPÜ tegevuskeskus oma teenuseid ja tooteid tutvustamas messil Tourest 2024. Tutvustati meie ühingu ja Eesti Pimemassööride Ühingu teenuseid ja üritusi, toimus käsitöömüük ja loos.

08. veebruarilkäskkirjaga eraldas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet PPÜle projekti „Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste kaasamine terviseedendusse“ läbiviimiseks 1440,00 eurot, sihtotstarve: sõudespinningutreeningute ja tervisevõimlemise läbiviimine.

13. veebruaril esitas ühing Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile kirjaliku arvamuse sotsiaaltranspordi vajalikkusest ja võimalikest lahendustest.

17. veebruaril toimus lauluklubi, osales 14 inimest, korraldas Kaia Nõlvak.

18. veebruaril ühingu puhkpilliorkester esines Iru hooldekodus kontserdiga.

19. veebruaril allkirjastas PPÜ IAT hankelepingu lisa teenuse omaosaluse kohta.

21. veebruaril osales Artur Räpp Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis toimunud sotsiaaltranspordi küsimusi käsitleval koosolekul. 

23. veebruaril toimus Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine. Osales 48 ühingu liiget. Esinesid: ühingu puhkpilliorkester Vello Loogna juhatusel, ansambel PÜÜ Kaia Kattai juhatusel, Paul-Art Kahar klaveril, Karmoškakamraadid Piret Ausi juhatusel.

28. veebruaril esitas Clelia Piirsoo Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile “Tallinnas elavate nägemispuudega inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamine” projektitaotluse.

29. veebruaril esitas Ulrika Tint Tallinna Puuetega Inimeste Kojale Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevusprogrammi taotluse.

06. märtsil osales Artur Räpp Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis toimunud koosolekul, kus arutuse all oli invataksoteenus Tallinnas. 

13. märtsil toimus infolehe „Kuukiir“ toimetuse koosolek.

19. märtsil käis Clelia Piirsoo sotsiaalala töötajate tunnustusüritusel Pärnu Kontserdimajas.

20. märtsil käisid Janne Jerva ja Helen Künnap kohtumisel, kus arutati nägemispuudega inimeste töötamise võimalusi. Kohtumisel osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad.

20.-23. märtsil toimus Kanuti Gildi Saalis erivajadustega inimeste etenduskunstide festival “ERISUSTE ERINEVUSED”, mille peakorraldaja oli Terateater. Ürituse raames esines Ühingu juures tegutsev Terateater etendusega „Kustpoolt puhub tuul“ ja mitmed PPÜ liikmed osalesid vestlusringides. Festivali juht on Jaanika Juhanson.

23. märtsil lauluklubi, osales 11 inimest, korraldas Kaia Nõlvak.

27. märtsil allkirjastati koostöös Eesti Pimedate Liidu ja MTÜ Kakoraga koostatud kiri Kultuuriministeeriumile filmidele ja teatrietendustele kirjeldustõlgete valmistamise küsimuses.

03. aprillil toimus infolehe „Kuukiir“ toimetuse koosolek. 

 

ARTIKLI LÕPP



 

Põhja-Eesti Pimedate Ühing ühendab 436 nägemispuudega täisliiget ja toetajaliiget (andmed seisuga 1. jaanuar 2024). Ühingut juhib 5-liikmeline juhatus koosseisus: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets ja Artur Räpp, kellele on abiks 3 töötajat, neist 2 täiskoormusega ja 1 osakoormusega. Lisaks neile on projektide raames töötavad inimesed ning vabatahtlikud.

Kõige selle toel plaanib ühing 2024. aastal tegeleda järgmiste valdkondadega ning probleemide lahendamisega:

Võrdsete võimaluste loomine nägemispuudega inimestele ja nende kaasalöömine ühiskonnaelus. Need kaks asja on ühe mündi kaks poolt. Selleks, et meid mõistetaks ja meiega arvestataks, tuleb olla nähtaval, kuuldaval. Osalema igapäevaselt ühiskonnaelus, nii poes kui poliitikas. Samas peaks see olema võrdväärselt ligipääsetav teiste inimestega võrreldes. See, mida teised teevad möödaminnes, ei peaks olema nägemispuudega inimestele suur eneseületus või lausa kangelastegu. See on suur eesmärk, mille poole saab palju aastakümneid liikuda, kuid liikuda tuleb selle eesmärgi poole igal aastal.

Info levitamine nägemispuudega inimeste soovide ja vajaduste kohta. Kui nägemispuudega inimesi ei märgata ja nende soovidest ja muredest ei kuulda, ignoreeritakse neid, selles ignorantsuses tõrjutakse neid kõrvale ja nende olukord ja elus toimetulek halveneb. Tulemusena märgatakse nägemispuudega inimesi veel vähem ning oma sõnumi välja toomine muutub veel raskemaks. 

Kuigi iga inimese jaoks eraldi on ühiskonnas nähtaval olek väike tegevus, võib-olla isegi kõrvaline, on organisatsiooni jaoks olemas, nähtaval ja kuuldaval olemine äärmiselt oluline. Et ühiskond teaks tema liikmete soove ja probleeme. 

Nägemispuudega inimeste igapäevaelu seisukohast on olulisemad ligipääsetavus, võimalus sotsiaalselt suhelda, kuuluvus gruppi, kus inimest tunnustatakse ja võetakse teda nii nagu ta on, ning töö ja väärikas sissetulek ning eneseteostus. Füüsilise liikumise võimalus, ka see on väga oluline. Kõik need on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu jaoks olulised teemad ka 2024. aastal, sest ühing teab, need on ühingu liikmete jaoks olulised valdkonnad. 

Tühi kott ei seisa püsti ja üritusi ei tee õues, enamasti. Seepärast on oluline tegeleda ühingule kuuluva kinnistu haldamise ja arendamisega. Ka raha on tegevuseks vaja: on vaja kirjutada rahataotlusi, leida annetusi, turustada omatoodangut pakkudes koos viimasega nägemispuudega inimestele töötamise võimalust. 

Kui nägemispuudega inimesed soovivad olla lõimitud ühiskonda ja seda nad soovivad, tuleb olla ka ühiskonna suundumustega kaasas ning tunda ka laiema ühiskonna valupunkte ja lahendusi: roheline ja loodussäästlik eluviis, kriisiks valmisolek, teiste tõrjutud gruppidega arvestamine. 

Püsivate valupunktidena on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ees leida võimalusi kohalike omavalitsustega ja riigi tasandil suhtlemine. Teema on vajalik, arutletavaid teemasid on palju, kuid suhtlust piirab tegijate puudus ja ka raha. Vabatahtliku tööga kõikjale ei jõua, palgatööna tegemiseks on raha vaja. Ühing teeb nii ühe kui teise, vabatahtlik töö ja finantside otsimine, osas tööd.  Teine püsiv valupunkt on kinnistu haldamine. Tondi 8A hoone pakub ühingule hea koha oma ürituste läbi viimiseks, kuid maja vajab hoolt. 

Suurte ja üldiste eesmärkide ja põhimõtete juurest konkreetsemate asjade juurde

Kõigepealt oluline märkus. Järgneva juures on äärmiselt oluline arvestada, et kõik plaanid ei saa alati teoks. Isegi jõulupeo, mis on väga traditsioonikindel üritus, suutis koroona ära jätta. Mis siin teistestki üritustest rääkida, kuid mis on kirjas, on vähemalt plaanidena olemas. Ühisel jõul saab enamik neist ka teoks. Nii juhatus loodab. Need plaanid sõltuvad lisaks rahastusele ka juhatuse ja töötajate jaksust ja vabatahtlike abist. Vabatahtlikud, nii ühingu seest kui väljast, on ühingu tegevusse väga oodatud. Kui mõni allpool nimetatud üritus kedagi kõnetab ja on soov ise sellesse panustada, võtke kindlasti ühinguga ühendust!

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu planeeritavad tegevused ja üritused:

Jõulupidu, valge kepi päeva tähistamine, festival PIME, lauluklubi, matkad. Ringidest ja muust tuleb mainida male-kabering, pimedate lauatennis, lauluansambel, puhkpilliorkester, koostöö Terateatriga. 

Kõik tähtsad tegevused, mis pakuvad ühingu liikmetele sidusust, eneseväljendamisevõimalusi, liikumisvõimalusi ja enda soovide ja probleemide väljendamist ühiskonnale. Olemas on mõned unistused seda nimekirja veelgi täiendada. Korraldada prooviks üks mängude õhtu. Male-kabemängude päevi juba korraldatakse, kuid mänge on ju veel. Korraldada mõni kohtumine huvialade baasilt. Näiteks arvutihuviliste kokkusaamine, kuid miks mitte ka midagi muud. Kasvõi lillekasvatajate või midagi muudki. Kui liikmetel on ettepanekuid, kirjutage või helistage ühingu kontaktidel. Kui on soov ise panustada, on veel parem, veel kindlam, et soovid saavad teoks. Abikäed ja abipead on teretulnud.

Ühingu töised asjad tulevad ka: üldkoosolek ja juhatuse koosolekud, võetakse osa Tallinna invakomisjoni tööst ja mitmest teisest nõupidamisest. Koosolekud teiste organisatsioonidega ja omavalitsustega on üsna mahukas kuid varjatud töö. See võtab aega ja ei anna iga kord tulemusi, kuid koosolekuid ignoreerides on varsti kuri karjas. Koostöö ühingu sees hakkab lonkama ja väljaspool ühingut unustatakse nägemispuudega inimesed kui mullune lumi. 

Siia juurde: infoleht „Kuukiir“, meililistid, kodulehe haldamine, Facebooki lehe haldamine, Skypes toimuvad arutelud, Whatsappis toimuvad arutelud. Heliraamatute salvestamine, redigeerimine ja koostöö pimedate raamatukoguga, tekstide skaneerimine ja koostöö skaneerijate seltsinguga, ehk infovahetus nii ühingu sees kui seest välja ja väljast sisse. Info kohandamise ja levitamise valdkond on äärmiselt oluline, kuid tunneb abikätest puudust.

Infovahetuse osas kutsub Põhja-Eesti Pimedate Ühing oma liikmeid üles olema aktiivsemad ka igapäevaelus oma soovidest teada andma ja vajadusel olema valmis ka ajakirjanikega vestlema, kui tekib selline vajadus. Kui tekib võimalus, tahab ühing omalt poolt pakkuda meediaga suhtlemise koolitust. Mõte on olemas, teostus on veel ebakindel.  

Kultuur ja haridus on see, mis meid teistega võrdseks teeb, teeb meist heas mõttes tavalise ühiskonnaliikme. Ühiskonda lõimudes, ühiskonda meie ellu lõimides, on vaja puutepunkti, kus me oleks nagu nemad ja nemad nagu meie. Õnneks on Tallinna piirkonnas hakatud looma teatrietendustele kirjeldustõlkeid. Selles ei ole küll ühingul panust, kuid ühing aitab kaasa etenduste külastamisele, ka mitte ainult Tallinnas ja mitte ainult kirjeldustõlkega etenduste puhul. Juba varem mainitud matkad puudutavad tihti kultuuriliselt tähelepanuväärseid kohti. Külastatakse muuseumeid ja korraldatakse linnatuure. Infomaterjalide kohandamine on ka oluline osa kultuuri ja Ka haridustegevuses. Puhtaid koolitusi ei ole Põhja-Eesti Pimedate Ühing väga palju korraldanud, ja ka 2024. aastal ei ole suurt hüpet plaanis, kui mõni rahastusprojekt selles osas abiks ei tule. Kuigi täpsustuseks, ühing korraldab psühholoogilise toimetuleku toetamiseks kokanduskursuseid. Nende eesmärgiks on enesekindluse ja toimetuleku paranemine, sisuks koolitus.  

Tondi 8a kinnistu haldamine võtab ühingu tööst ja rahalistest võimalustest märkimisväärse osa. Majaomanik olemine ei ole lihtne, kuid oma maja pakub võrreldamatult paindlikumaid võimalusi ürituste ja tegevuste läbi viimiseks. Ühing on 21 aastat kinnistut hallanud ja parendanud, iga aastaga veidi paremaks. Lähenemas on aga hetk, kus ette tuleb võtta tööd, mida ei saa väiksemateks osadeks jaotada, kanalisatsiooni välja vahetamine, sadevee probleemi lahendamine, vundamendi soojustamine ja muud sellist. Neid tuleb teha korraga või mitte üldse teha. Tööd on kallid. Juhatus teeb tööd, et need asjad saaks korda, kuid on üsna tõenäoline, et 2024. aastal need valmis ei saa. On võimalik, et sel aastal ei langetata ka veel lõplikku otsust nende tööde tegemise osas.  

Maja haldamise igapäevased asjad jätkuvad aga loomulikult: tegelemine rentnikega ja rendipindade täituvusega,.

 

Me ei ole maailmas üksi ja üksi ei saavuta pooltki nii palju kui teistega koos. Ühing on 2024. aastal järgmiste organisatsioonide liige: Eesti Pimedate Liit, MTÜ Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus, Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Puhkpillimuusika Ühing, Pimedate töökeskus „Hariner“, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. 

Ühingu olulisemad koostööpartnerid on: Tallinna erinevad ametid, eriti Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Sotsiaalministeerium ja mitmed teised ministeeriumid, Eesti Pimemassööride Ühing, MTÜ Terateater, MTÜ Kakora, Rahvusraamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu, Eesti Paralümpiakomitee, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Toidupank, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Microsoft Eesti, Blind Sound muusikastuudio, Värvi- ja kunstipood Spekter, Finants ja Marketing,. 

 

ARTIKLI LÕPP

 



 

Tekst: Jaanus Riimets

 

  Sel ajal, kui mina töömeheteed Tondi8a majas harjategijana alustasin, oli siinkandis maikuus koguni kolm nii-öelda punast päeva. Päeva, mil ei pidanud tööle minema, mis olid riiklikud pühad. Kuna see riik nimetas end töörahva riigiks, siis oli 1. mai puhul isegi kaks järjestikust vaba päeva, no et töörahvas saaks korralikult pidutseda. Ja eks seda ka tehti. Kes pidi-oli ülemuste poolt sunnitud- paraadile minema, see käis ka seal, aga üldiselt kasutati neid päevi kas siis oma maalapikesel kevadtööde tegemiseks või siis tõesti ka lauspidutsemiseks, kuidas keegi. Jälgisin tollal juba pidevalt Soome televisiooni ja seal maal oli see püha , millel nimeks Vappu, oli nii noorte ja eriti üliõpilaste, aga ka tööväe püha. Mäletan, et kuigi Soomes on väga range alkoholipoliitika, siis see ei kehtinud Vappu ööl. Vägijooke tarvitati avalikult ja üsna suurtes kogustes ja politsei reeglina ei sekkunud. Mulle see tol ajal kuidagi nagu imponeeris, mulle avaldas kõik, mida Läänest kuulsin kas siis Soome meedia või Vaba Euroopa või Ameerika Hääle kaudu, sügavat mõju. Lääs näis pääseteena kogu nõukogulikust orjapõlvest. Ameerika Ühendriikides 1. maid eriti ei tähistata, seal on  eraldi tööpüha. Kuna Ameerika oli mulle ikka suurem autoriteet kui näiteks soome, siis ega minugi jaoks maipühad väga olulised polnud. Paraadil pole ma kordagi käinud ja telekast vaatasin ka üsna harva. Ma kindlasti ei mäleta, aga arvatavasti nii mõnelgi maipühal käisin ka tööl. Mõtlen Haapsalus töötamise aega. Kirjutan neid ridu just siin toredas väikelinnas ja maja taga, kus töötasin 9 aastat. Oli tore aeg. Sai tööd rabatud , hulganisti raha teenitud ja kahjuks ka liiga palju lõbutsemisele raha kulutatud. Hiljem sain teada ka maipühade paganlikust päritolust. Kui meil tähistatavad jõulud, ülestõusmispühad ja ka jaanipäev on vähemalt osaliselt seotud kristlike traditsioonidega, siis maipühadel sellist kahepalgelisust ei ole. Need on puhtalt paganlikud pühad. Vist kummardati sel päeval päikest vms. Pole täpsemalt uurinud, pole huvi olnud. Kuid tänapäeval pole kevadpühas midagi taunitavat ja hea kui sooja suve ootuses kokku tullakse ja rõõmsad ollakse. Meie ühinguski on maipühade puhul kokku tuldud ja tore on. Kokkusaamisi peab olema, et tunneksime end ühtse perena. Ilusaid maipühi!

 

ARTIKLI LÕPP

 

 

Tekst:  Kert Küla

 

Seni avalikkusele suletuks jäänud endised KGB vangikongid on nüüd külastamiseks avatud ning sinna korraldatakse giidiga ekskursioone.

Selle aasta kahekümne viiendal märtsil, kui möödus täpselt seitsekümmend viis aastat tuhande üheksasaja neljakümne üheksanda aasta märtsiküüditamisest organiseeris Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus sellesse kurikuulsa ajalooga paika giidituuri.

Mainitud muuseum paikneb Tallinna vanalinnas (aadressil pagari tänav 1) endise NKVD/KGB peakorteri keldrites.

 

Kõigepealt veidike selle hoone vastuolulisest ajaloost.

Mainitud näitus, mida äsja  külastasin ehk KGB vangikongide püsinäitus „KGB (m)aja lugu“ lubas heita põgusa pilgu okupatsiooniaja inimsuse vastase kuritegevuse pessa Pagari 1 majas Tallinna vanalinnas.

Selles kireva ajalooga majas tegutses 1918. aasta märtsis Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Samuti on sealt juhitud Vabadussõda ning nimetatud hoones tegutses kuni 1940. aastani Eesti Vabariigi sõjaministeerium.

Paraku on selle suursuguse maja minevikus ka kõhedust tekitav pikk tume vari, sest pool sajandit asus selles majas KGB Eesti peakorter ning nimetatud hoone keldrid olid kasutusel vangikongidena, mis on jäänud tänini meenutama kommunistliku terrori julma ja sünget ajalugu. Samuti algas kahjuks just (Pagari tänav 1) hoonest paljudel inimestel ränkade vintsutuste järel teekond Siberisse vangilaagritesse .

Alles 1991. aasta märtsis Eesti riigi iseseisvuse taastamise ajal alustas selles hoones tööd Eesti Politsei. Pärast kahekümne esimese sajandi algust pandi aga maja müüki ning praegu asuvad seal luksuskorterid.

Tegelikult tasub muidugi vaadelda Nõukogude Liidu okupatsioonivõimu ajal repressiivorganite poolt toimepandud inimsuse vastaste kuritegude sünget ajalugu laiemalt kogu Eesti vabariigi ning balti riikide kontekstis.

Nimelt toimus tuhande üheksasaja neljakümne esimese aasta neljateistkümnendal juunil juuniküüditamine, mille käigus viidi Stalini võimude käsul Eestist sunniviisiliselt loomavagunites praeguse Venemaa põhja ja idaosas paiknevatele Siberi aladele  kümme tuhat inimest.

Samasugune õudus leidis aset ka Lätis ja Leedus ning seal oli küüditatute arv Eesti omast veelgi suurem. Küüditatute hulgas oli nii mehi, naisi, Vabadussõja veterane, endiseid tähtsaid poliitikuid, õpetajaid, emasid koos lastega kui vanemaealisi: ühesõnaga läbilõige balti riikide ühiskonnast.

Küüditamisele määratud inimeste ja perekondade kodudesse tungiti õhtul või keset ööd ning neile anti asjade pakkimiseks aega üks tund, mis järel nad püssimeeste valve all vägivaldselt raudteejaamades ootavatesse loomavagunitesse eskorditi. Perekonnad lahutati vägivaldselt ning näiteks mehed saadeti sunnitööle kaevandustesse või metsatöödele, naised, lapsed ja vanemaealised aga sunniti asumisele mitmetesse Siberi küladesse.

Üheks levinud Stalini võimu kuritegelikuks represseerimise viisiks balti riikide elanike suhtes oli niinimetatud (25 pluss 5), mis tähendas kakskümmend aastat vangilaagrit ja viis aastat asumist, ehk pärast vangilaagrist vabanemist ei tohtinud viie aasta jooksul kodumaale naasta.

Samasugune õudus kordus kahjuks veel tuhande üheksasaja neljakümne üheksanda aasta märtsikuus kui leidis aset märtsiküüditamine, mille käigus viidi Eestist sunniviisiliselt loomavagunitega Siberisse ligikaudu kakskümmend tuhat inimest. Kusjuures sel ajal oli teine maailmasõda juba lõppenud ning rahulike elanike vägivaldne küüditamine sai veelgi hirmsama tähenduse, sest niisuguseid vägivaldseid repressioone ei saa õigustada.

Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude väitel oli aga märtsiküüditamise peamisteks põhjusteks võitlus metsavendade ja nende abistajatega ning asjaolu, et mitmed maapiirkondades elavad inimesed ei soovinud vabatahtlikult rajatavate kolhooside liikmeks astuda.

Kahjuks oli ka eestlaste hulgas neid inimesi, kes nõukogude võimu repressiivorganitega koostööd tegid ning see on kahtlemata suureks häbiplekiks meie väikesearvulise rahva ajaloos.

Nõukogude okupatsioonivõimu ajal pandi mitmeid julmi tegusid toime ka Tallinnas paiknevas Patarei merekindluses, mis oli kasutusel vanglana.

Muuseumi giidi jutu järgi on teada mitmetest juhtumitest, kus mitmeid surmamõistetud isikuid just Patarei vanglas maha laskmise läbi hukati.

Üks oluline paik, kuhu paljusid inimesi esmalt ülekuulamistele viidi, et seejärel repressiivorganid saaksid vägivaldselt nende saatuse üle otsustada oli Tallinna vanalinnas aadressil (Pagari 1) paiknev hoone.

Nimelt paiknes just Pagari tänav 1 hoone keldrikorrusel Nõukogude okupatsiooni ajal üks kurikuulsamaid ja kardetuimaid eeluurimisvanglaid.

Arreteeritud Eesti poliitikuid, riigiametnikke, haritlasi, Vabadussõja veterane aga ka lihtsaid inimesi piinati seal ning mõisteti siis surma või mitmeteks aastateks Siberisse vangilaagritesse väga ränkadesse tingimustesse sunnitööle, kus mitmed tuhanded inimesed surid ning nad ei näinud kahjuks enam kodumaad ega oma pereliikmeid kunagi.

Enamasti tähendas nimetatud maja keldrisse vangikongidesse sattumine ikka mõnd süüdimõistvat otsust ning seeläbi rahva vaenlaseks kuulutamist, mis tähendas enamasti sunniviisilist Siberisse sõitu või siis Patarei vanglasse sattumist, kust suure tõenäosusega enam kahjuks mingit pääsemisvõimalust ei olnud.

Mõningatel (Pagari tänav 1) hoones eeluurimisel viibinud inimestel õnnestus siiski vabadusse pääseda, aga see tähendas paraku mitmeid aastaid väldanud koostööd Nõukogude Liidu kuritegelike okupatsioonivõimudega ning vastuhaku korral vangilaagrit või hukkamist.

Need keldrisse rajatud vangikongid on jäänud tänini kommunistliku terrori võrdkujuks ning on nüüd huvilistele külastamiseks avatud. Külastajate ees avaneb kelder kahe koridori, kuue kongi ja ühe kartseriga, kusjuures algselt nõukogude ajal oli giidi jutu järgi vangikonge neliteist.

Olen ka ise neid kahte vangikongi ning seda kartserit külastanud ja võin kindlalt väita, et täpselt ei oska öelda, mis tunne oleks seal päevade, nädalate või kuude viisi näiteks kümnekesi nendes väikestes ja umbsetes keldriruumides viibida igal juhul oleks see kindlasti väga ebamugav.

Oluline on veel mainida, et alati ei kasutatud Pagari tänava hoones ülekuulamistel viibinud inimeste kallal julma füüsilist vägivalda, vaid nende piinamiseks kasutati näiteks näljutamist, janu, mitmeid öid magamata viibimist, äärmuslikke temperatuure näiteks külma ja kuuma vaheldumist.

Üheks eeluurimise all olevate isikute murdmise viisiks lisaks kartserile oli tundide kaupa üksinda haagiga lukustatud kitsas niinimetatud kapis seismine või kükitamine väga ebamugavas asendis jalad ja põlved kõveras.

Minevik väärib kindlasti meenutamist ja mäletamist, kuid loodetavasti ei kordu selles artiklis kirjeldatud sündmused enam meie rahva ajaloos kunagi.

 

ARTIKLI LÕPP

 



 

Tekst: Jaanus Riimets

 

  Vaid kahepäevase vahega -üks 20. aprillil, teine 22. aprillil -on aprillis tärkamise ja elulootuse kuul sündinud kaks eelmise sajandi kurikuulsat riigitegelast, kes tegid enamuse oma kuritegudest sõnaga, see tähendab nad levitasid ja produtseerisid kuritahtlikke ideoloogiaid, mis viisid miljonite inimelude ja miljonite kodude hävimiseni eelmisel sajandil. See asjaolu kinnitab selgelt asjaolu, et sõna on tegu ja kahjuks tihti ka kuritegu. Nii Adolf Hitler kui Vladimir Lenin ei määrinud üldjuhul oma käsi otseselt verega, kuigi andsid korraldusi, mis põhjustasid süütute inimeste elude hävitamist. Nende kahe bandiidi roll oli eelkõige ideoloogiline surve sõnade abil rahvamassidele, et nood siis toetaksid tapmisi ja tapaksid üksikisikutena ka ise, kuna ideoloogi kõne-mõjukas kõne tegi nad näiliselt pühaks peetud eesmärkide eest võitlejaiks. Ja inimloomuses on jesuiitide ordu loosung, et „eesmärk pühitseb abinõu“ . Inimene ongi selline tegelane, kes üldjuhul ei saa ega taha kurja teha muidu kui selle tegemise impulsiks pole luuletatud mõni kenasti kõlav eesmärk. Mõlemad kurjategijad võitlesid ka oma sõnade järgi töölisklassi ehk siis tavaliste inimeste paremate väljavaadete eest. Erinevus oli ehk selles, et värv oli erinev, ühel punane ja teisel pruun, aga oma olemuselt olid nad kõrvalekaldega ja kõrvalekaldega julmuse poole. Üks erinevus on küll ka veel. Lenin ei vihanud otseselt juute ja ei tapnud neid ka rahvuse pärast, küll aga rikkuse pärast, mis tegi tihti sama välja, sest juudid olid tihti see rikkam ühiskonnakiht. Hitler seevastu oli oma eesmärgiks seadnud juudivaba maailma. Ainuke võimalus selleks on ju kõik juudid likvideerida ja seda ta usinalt tegema asuski. Huvitav kõigi kuritegelike ideoloogiate ja nende algatajate juures on see, et üsna harva öeldakse oma tegelikud taotlused avalikult välja. Nad tunnetasid, et rahvas ei tule kohe massiliste tapmistega kaasa, et endine -seaduslikust riigikorrast lähtuv-austus seaduse ja korra vastu on hoolimata eufooriast ikka veel alles enamike -ka tööliste-mõtteviisis. Samas ei olnud tavalised inimesed nende bandiitide võimule tulemise ajal  ühiskonna olukorraga sugugi rahul ja lootsid mingit päästjat. Sellisteks päästjateks saidki siis kahes suures  Euroopa riigis kaks aprillikuus sündinud jõhkardit. Kas on võimalik, et veel tuleb selliseid tegelasi võimule. Kahjuks on. Rahulolematus ja kõva käe võimu otsing ja taotlus on levinud ka tänapäeval. Ja küllap leiduks inimesi, kes leiutavad jälle mõne pruuni või punase või siis mõnd teist värvi ideoloogia, mis trambiks küll õiglusel, aga oleks kurjale meelele nii meeldiv vastu võtta. Ehk siiski meie eluajal seda ei saabu. Meie maale ehk mitte. Euroopasse ehk mitte. Ühendriikidesse ehk mitte. Põhja-Korea režiim nagu Iraanigi oma võivad leida küll järgijaid, aga ehk on neis piirkondades veel säilinud negatiivsed kogemused kahest bandiidist ja sellest, mida nad oma sõnaga korda saatsid. 

 

ARTIKLI LÕPP



Tekst:  Kert Küla

 

Eelmise suve lõpus möödus minul sellest ajast, kui astusin Tallinnas Tondil tegutseva Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liikmeks, täpselt kümme aastat.

Saan kindlalt väita, et see oli minu elus üks huvitav ning meeldejääv ajajärk, millest praegu pajatangi.

Alustuseks mainin, et kuigi olen lapsena elanud nii Tallinnas kui mitmes Harjumaa väiksemas asulas, möödus arvestatav osa minu lapsepõlvest Tartu ja pealinna vahet rännates.

Nimelt õppisin aastatel 2000 kuni 2013 Tartu Emajõe Koolis, mis on õpilaskoduga riigikool, kus omandavad haridust nägemispuudega lapsed üle Eesti.

Õppisin Tartu Emajõe Koolis riikliku õppekava järgi 13 aastat, viibides õppeperioodil kooli õpilaskodus. Igaks nädalavahetuseks ja koolivaheaegadeks sõitsin liinibussiga Tallinnas asuvasse koju, sõites uuele õppenädalale eelneval pühapäeval jälle bussiga Tartusse tagasi. Sarnasel viisil rändasid kodu ja kooli vahet kõik need Emajõe Koolis õppivad lapsed, kelle elukohaks ei olnud Tartu linn.

Tasub veel mainida, et põhihariduses on Tartu Emajõe Koolis üks lisa-aasta juures, aga keskharidus omandatakse ikka kolme aastaga ning mitmetes kooliastmetes välja arvatud gümnaasiumis rakendatakse õpilaste väikese arvu tõttu liitklasse.

Näiteks esimesest neljanda klassini oli meie klassis viis last, viiendast klassist üheksanda klassini õppisime kuuekesi liitklassis ning keskkoolis õppisime ja samuti selle lõpetasime neljakesi.

Minnes oma looga edasi ütlen kohe ära, et Tallinna Kesklinnas:  aadressil Tondi 8- A paiknevat Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoonet olen mitmeid kordi külastanud juba lapseeas. Samuti olin kooliajal seoses Tartus toimunud punktkirja võistlustest osa võtmisega mitu aastat Tartus aadressil (Ringtee 1) paiknenud Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu liige.

Näiteks kui õppisin algklassides ja hiljem põhikooli ajal käisin koos emaga koolivaheaegadel Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoone teisel korrusel olnud Pimedate Raamatukogus kuulamiseks helikassette või CD-plaate laenutamas.

Nimelt ei olnud kakskümmend aastat tagasi veel veebiraamatukogu ning samuti CD plaatidel olevaid mittetagastatavaid heliraamatuid valmistati esialgu väikeses koguses, aga mul oli kodus kassettmagnetofon olemas ning Silmalaekast sai tellitud makk, mis mängis CD-plaate.

Pärast kuulamist tagastasin heliraamatud tondil asuvasse pimedate raamatukokku, aga hiljem kolis Eesti Pimedate Raamatukogu Suur-Sõjamäele ning koju hakati saatma postiga mittetagastatavaid heliraamatuid, mis olid pärast valmistamist salvestatud EMPE-3 formaadis CD-plaatidele.

Näiteks olen kooliajal nendelt plaatidelt kuulanud ka kohustuslikku kirjandust ning soovitud heliraamatuid oli võimalik pimedate raamatukogust tellida telefoni teel.

Kui õppisin keskkoolis või põhikooli viimases klassis kuulsin Emajõe Kooli arvutiõpetajalt Tanel Säinalt esmakordselt veebiraamatukogust ning gümnaasiumis õppisingi arvutitundides veebiraamatukogu kasutama ja samuti tutvusin digiallkirja andmise võimalusega.

Suur tänu Pimedate Raamatukogu usinatele töötajatele veebiraamatukogu välja arendamise eest!

Lisaks raamatukogu külastamisele osalesin lapsena meie ühingu teisel korrusel olnud spordiruumides toimunud pimedate lauatennise Eesti meistrivõistlustel.

Usun, et just sellest ühingust sain ma esimesed pimedate lauatennise võistlustel osalemise kogemused ning hiljem pärast Tartu Emajõe Kooli lõpetamist osalesin paaril korral ka Helsingis, Riias ja Leedus Kaunases toimunud rahvusvahelistel pimedate lauatennise võistlustel.

Samuti võtsin lapsena mõnel korral koos emaga osa Heidi Nugise korraldatud vahvatest eestisisestest matkadest, teatri külastustest ja muudest üritustest, kus võisid osaleda ka nägemispuudega lapsed.

Eelnevale jutule tuginedes oli ilmselge, et soovisin ka pärast Emajõe Kooli lõpetamist kodulinnas asuva pimedate ühingu tegevusest osa võtta ning aastal 2013 septembrikuus astusingi selle ühingu liikmeks. Alguses oli mõistagi kõik ühingus toimuv minule võõras, aga ka omajagu huvitav.

Tegelikult oli põhiliseks ajendiks mainitud organisatsiooni liikmeks astumisel asjaolu, et ma ei jääks lihtsalt niisama koju igavuses istuma, vaid võttes osa huviringidest ja muudest üritustest, saaksin meeldivates tegevustes osaledes uusi kogemusi, sisustada oma päevi ning sel moel vaba aega veeta.

Esialgu osalesin nii-öelda sisse elamise perioodil enamasti kaks korda kuus pimedate lauatennise treeningutel ning samuti võtsin osa ühingu jõulupeost ja valge kepi päeva üritusest.

Aastal 2014 aprillikuus toimus Ella Alemaa juhendamisel meie ühingus esimene keraamikatund ning sellest ajast alates ongi ühingus regulaarselt tegeldud keraamiliste esemete valmistamisega ning minagi olen valmistanud savist taldrikuid, kausse, hapukooretopse,, seebialuseid ning lillevaase.

Alates aastast 2020 on meie ühingus keraamika juhendajaks Clelia Piirsoo, kes on läbiviinud mitmeid toredaid matkasid ja helidialooge ning lisaks teeb Clelia veel tänuväärset projektitööd.

Lisaks keraamikale olen ühingus aastate jooksul aktiivselt osa võtnud joogavõimlemisest ning pimedate lauatennise treeningutest ja trenni teinud spordiruumis olevatel treeningmasinatel.

Aastal 2014 asusin Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö erialal kõrgharidust omandama, et paremini mõista kuidas toimib ühiskond ning ühtlasi kaasasin koolitöösse Põhja-Eesti Pimedate Ühingu kui nägemispuudega inimeste organisatsiooni, tutvustades ühingus toimuvaid tegevusi ülikoolis minuga samal kursusel sotsiaaltööd õppivatele tudengitele.

Näiteks korraldasin koostöös  eripedagoog-nõustaja Janne Jerva, ühingu tegevjuht Helen Künnapi ning mitmete asjast huvitatud inimestega õppekäike, kus tutvustati sotsiaaltöö eriala üliõpilastele ühingu ruume ja erinevaid tegevusi.

Näiteks külastati ühiselt Eesti Pimemassööride Ühingu koolituskeskust, räägiti mittetulundusühingute rahastamisest ja projektidest, näidati mitmeid nägemispuudega inimeste abivahendeid_ näiteks seda kuidas pime ekraanilugejaga arvutit kasutab või nõrgalt nägija luupi ja lugemisteleviisorit kasutab, võimalusel prooviti juhtkoeraga liikumist ning samuti tutvustati ühingu liikmete valmistatud erinevaid käsitöö esemeid ja soovijad said proovida mängida pimedate lauatennist.

Samuti läbisin  õpingute ajal endise ühingu esimehe ja kogemusnõustaja:  (kahjuks aastal 2021 meie hulgast lahkunud Kristiina Peetsalu) juhendamisel ühingus ka ühe nõustamispraktika.

Pärast Tallinna Ülikoolis bakalaureuseõppe lõpetamist aastal 2017 asusin pikaajalise kaitstud töötamise teenuse raames Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse tööle.

Mainitud teenuse osutamist alustati Euroopa Sotsiaalfondi finantseerimisel ühe töövõimereformi meetmena aastal 2016 ning Eestis rahastas nimetatud teenust Sotsiaalkindlustusamet.

Asusin ühingus pikaajalisel kaitstud töötamise teenusel tööle aastal 2017 ning töötasin selle teenuse raames eelmise aasta lõpuni. Olen nende aastate jooksul töötades tegelenud lillevaaside, taldrikute, seebialuste ja muude keraamiliste esemete valmistamisega, proovinud koos nägija inimesega heakorratöid teha ning samuti redigeerisin ekraanilugejaga sülearvutiga Põhja-Eesti Pimedate Ühingu vabatahtlike lugejate poolt sisse loetud heliraamatuid.

Lisaks juba mainitud osalise koormusega tööle olen mitmeid kordi osa võtnud ühinguga samas hoones tegutseva Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse korraldatud suvelaagritest, väljasõitudest - matkapäevadest, nõustamistest, mõnest toidu valmistamise töötoast, ja nii edasi.

Aastal 2021 astusin huvist näitlemise ja luuletuste esitamisega tegelda, pimedate ja vaegnägijate harrastusteatri  (Terateatri) liikmeks ning aastal 2022 ka Kuukiire toimetusse.

Muide aastal 2022 tähistas meie ühing  ajalool põhineva loeng-etteastega sajandat tegutsemisaastat.

 et Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuses ja otsuste langetamisel veelgi aktiivsemalt kaasa rääkida avaldasin aastal 2016 soovi kandideerida ühingu juhatusse ning mind valitigi üldkoosoleku otsusega seitsmeliikmelisse juhatusse. Viibisin juhatuses kaks kolme aastast perioodi ehk täpselt kuus aastat.

Loodan, et see periood pakkus mulle väärtuslikku kogemust meeskonnatöös osalemisel.

Väärib veel märkimist, et Põhja-Eesti Pimedate Ühing on olnud heaks koostöö võimaluseks üliõpilastele, kes kirjutavad oma lõputöid teemadel, mis on seotud nägemispuudega inimestega.

Minu arvates peab see koostöö kindlasti jätkuma, sest olen ka ise mitmeid kordi respondendina tudengite intervjuudes osaledes nende ühiskonnale vajalike lõputööde valmimisele panuse andnud.

Võib-olla saab tulevikus meie ühingus näiteks testida mingeid uusi nägemispuudega inimeste abivahendeid või toimuvad koostöös mõne ettevõttega spetsiaalsed arvutikursused pimedatele.

Nüüd on küll mälestuste lõngakera lahti harutatud ning võib rahulikult eluga edasi minna.

Soovin omaltpoolt ühingule pikka iga ning kindlasti võtan ka edaspidi siinsetest tegevustest osa.

 

ARTIKLI LÕPP

Tekst: Jaanus Riimets

 

  Aprillis möödus mul üks nädal nagu linnulennul meie ühes kõige ilusamas linnas nimega Haapsalu. Otsustasin mitmel eri põhjusel sel aastal puhata kevadel ja just Haapsalus. Nimelt on mul enda teada ainult üks koht, kus saan rahulikult puhata ja ka iga päev ujumas-saunas käia ja see on Haapsalus. Nimelt asub seal tore hostel nimega Endla hostel ja seal on külaliskorterid nii ehitatud, et väljapääs on otse hoovi, kuhu saab sõita ka autoga, ka taksoga muidugi. Ja Haapsalus on kena veekeskus, kuhu saab samuti ukse ette kenasti autoga, muidugi ka taksoga. SPA-s ma kuidagi üksi hakkama ei saaks, aga Endla hosteli ja Haapsalu veekeskuse teenuseid kasutades saan sisuliselt sama elamuse, mis SPA-s saaksin. Lisaks muidugi oluline asjaolu, et Endla hosteli suur maja ja kinnistu kuulusid kunagi pimedatele ja ma olen seal töötanud -muidugi oli siis seal tööstus-kogu oma töömehepõlve, kokku 9 aastat. Nii, et meenutusi-mõtisklusi mineviku ja tuleviku üle on seal hea endas arendada. Seekordne ajavalik oli seotud ka sellega, et 8. aprillil etendus Haapsalu kultuurikeskuses Rakvere teatri etendus „Nipernaadi talv. “ Märkasin seda juba mitme kuu eest ja hakkasin asja ajama koos Läänemaa Nägemisvaegurite Ühingu eestvedaja Tiiu Leidsaluga. Lõpuks oligi meil ühingust teatrissetulijaid lausa 10 , mis on väikese ühingu kohta üsna suur arv. 

Puhkus Haapsalus algaski siis 8. aprillil, kui istusin koos nelja kotiga valla sotsiaalautosse ja sõit läks lahti Haapsalu poole. Endla hosteli perenaine Kairi-vägalahke inimene-oli juba ka toa juures ja küsis kohe abivalmilt, et kas onnäiteks asjade lahtipakkimisel abi vaja. Nii tore on abivalmis inimesi kohata ka siis, kui konkreetsete asjadega saad ikka ise ka hakkama. Jätsingi kotid-kodinad tuppa ja sõitsin kohe edasi ja muidugi ikka veekeskusesse. Seal sain siis kokku 8 korda käia ja oli tõesti mõnus ja tore. Ja sealsed töötajad on ka väga abivalmis. Kogu aeg vestibüülis juhatati mind, et kas pisut vasakule või pisut paremale. Seal on nii, et kassaletist veidi edasi on kohvik ja jõin pärast ujumist -sauna ikka seal ka midagi karastavat ja külma. 8. aprillil tuli mu truu saatja Lea Virtsu kandist ka kohale, sest  teatris poleks ma üksi hakkama saanud ja arvan, et temalegi meeldis teater. Pärast ujumist oligi Lea esimene inimene, keda vestibüülis kohtasin. Liikusime siis einestama hiljuti avatud kohvikusse, millel nii kaunis nimi nagu Valge daami kohvik. Ja see oli tõesti tore koht. Toit -kanapasta-oli ka väga maitsev ja jook alkoholivaba õlu oli ka väga külm ja karastav. Kohvik on üsna kultuurimaja juures ja siis ootasime ülejäänud aja kultuurimaja kohvikus. Oli enne kassapidajalt küsinud telefoni teel, et kas kohvik on ikka enne etendust avatud ja oligi. Kohvikus maiustasin veel vaarikakoogiga ja varsti olidki ka meie teised inimesed kenasti kohal. Siis liikusime saatjaga saali ja kõik läks väga hästi, kuigi seal on mitmed väiksemad trepid. Muide kultuurikeskuse juurde ei saa ka muidu kui treppe mööda, kuigi on olemas muidugi kaldtee ratastooliinimeste jaoks. Lavastus oli väga mõtteid arendav. Nipernaadi oli jäänud vanaks ja ta otsis üles naised, kelledele ta noorest peast kauneid luulelugusid -mitte luuletuste mõttes, vaid tõele vastavuse mõttes-oli rääkinud. Naiste elud polnud ka eriti õnnelikuks jäänud. Nende abieludes oli suuri vajakajäämisi ja probleeme, nii rahalisi kui näiteks perevägivallaga seotud. Elu on selline. Sisse oli toodud ka Jumala ja usu teema. Üks naine luges kogu aeg Piiblit, aga oma mehe tõttu, kes oli küll kirikuõpetaja polnud tal Piiblist sellist arusaamist, mis oli Piibli autoritel elust, inimestest ja Jumalast. Pärast kultuurimajast lahkumist aidati mind kenasti hostelituppa ja algaski minu tore puhkamine seal. Toas olid kõik mugavused wifi-st televiisorini. Seadsin kõigepealt arvuti töökorda. Sellega tekkis üks probleem. Id-kaardi asemel panin lugejasse pangakaardi ja kuna arvuti tegi piuksu ja id-kaart tööle ei hakanud, siis arvasin, et midagi on lahti, sest ma ei teadnud, et pangakaart teeb ka piuksu. Helistasin järgmisel hommikul Arturile ja tema selgitas olukorda ja probleem sai lahendatud. Igal päeval kusagil poole ühe paiku tellisin siis takso ja sõitsin veekeskusesse , käisin ujumas ära ja siis tagasi hostelisse. Mujal linnas ma eriti ei liikunud. Erandiks oli neljapäev, kui sotsiaalmajas muusikakooli saalis esines puuetega inimestele meie kuulus laulja Ivo Linna. See oli küll tore juhus, et mõlemad asjad sattusid samale nädalale. Kontserdiga oli veel nii, et Tiiul oli ka takistus, aga sai ilusti kontserdile ikka tulla. Kontsert oli väga mõnus, saal oli puupüsti täis ja mõned pidid lausa püsti seisma vist. Ivo laulis klaveri saatel ja ikka neid vanemaid laule. Esimene laul oli „Muinaslugu muusikas“ armastatud Raimond Valgre laul. Ivo kiitis ja tunnustas väga kurva saatusega heliloojat. Sain kontserdil teada, et laul „vana lokomotiiv“ on Ivo enda laul. Pärast kontserti sõitsin taas ujulasse. Oodates sotsiaalmaja ees taksot oli suur linnuparv häält tegemas, aga mina küll täpselt ei saanud aru, mis linnud need olid. Laupäeval käisin kirikus. See kirikuhoone on ka pimedatega seotud, sest selles hoones asus kunagi pimedate ühingule kuuluv katlamaja, mis andis sooja nii kombinaadile, lasteaiale kui kahele elumajale, millest üks oli pimedatele kunagi ehitatud kahekordne 16 korteriga elumaja, kus minulgi kunagi korter oli. Teisipäeva hommikul sain veel kohalikus saunas käia ja siis sõitsingi Harjumaa poole. Kõigepealt Tondile malet mängima ja siis sealt koju Rummule . Puhkus sai otsa. Kõige hea juures, mis pole igavene, on nii, et see saab kord otsa. Aga mälestused jäävad. Oli olnud tore nädal Haapsalus. Sai ka kirjutatud ühte-teist ja loodan, et Kuukiire lugejad seda kord ka lugeda saavad. Selleks suveks ei planeeri enam pikemaid kodunt äraolekuid. Mõnes mõttes on ikka nii, et mujal on hea, aga kodus on ikka parem. Vähemalt uni on kodus mul alati parem

 

ARTIKLI LÕPP



Tekst: Jaanus Riimets Ja Heiki Sookruus   

 

  Kuigi meie rahva üks suurimaid poegi Paul Keres ei saanud kunagi maailmameistriks, millel võisid olla ka poliitilised tagamaad, ei võta see meilt ära tänutunnet selle erilise andega ja terava malemõistusega mehe ees. Minu kohtumine meie malemeistriga sai alguse tema maleõpikutest. Olin lapsena üsna suur uurija, kõik keeruline huvitas mind. Meil oli kodus üks Kerese kirjutatud maleõpik ja uurisin sealt kõike, mida mõistus suutis haarata. Muidugi oli seda tol ajal vähe, sest olin üsna noor ja kogenematu. Aga male paelus mind juba siis ja nüüd ka. Selles mängus on minu meelest mingi eriline ilu, kombinatsioonide ilu. Ma ei saa küll kõigest aru, aga kui ma mängin tondi maleringis malet , siis tunnen end väga hästi. Eelmises loos kirjutasin, et meie malemeistril Keresel oli ka oma avanguvariant. Palusin meie treeneril ja juhendajal Heikil seda avangut lühidalt selgitada ja kommenteerida. Loodan, et suurmeeste eeskuju-Kerese eeskuju-aitab ka meie ühingu maleinimeste arvu kasvatada. 

Siin selgitus: Sitsiilia kaitse , ševeningeni variant. Kerese rünnak . 

 

1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. d4 c:d4 4. R:d4 Rf6 5. Rc3 e6 . Asetades etturid d6 ja e6 , kontrollib must tsentrivälju. Musta plaani kuulub aktiivne tegevus liputiival, eriti c – liinil . Valge peab otsima mängu kuningatiival ja tsentris . Valge peab tegutsema aktiivselt , muidu haarab arenduse lõpetanud must ise initsiatiivi . 6. g4 – Kerese rünnak . Valge kasutab võimalust , et käik e6 sulges Oc8 tegutsemiseks diagonaali ja alustab koheselt musta positsiooni ründamist . Kerese rünnak on üks teravamaid variante valge poolt . Must vastab 6. . . . h6 , eesmärgiga hoida ratsut f6 -l , kus ta osaleb võitluses tsentri pärast . 7. h4 Rc6 8. Vg1 – valge jätkab aktiivselt kuningatiival , toetades edasilüket  g4 – g5 . 

 

ARTIKLI LÕPP

 



Naine räägib mehele: 

„Panin esikusse koti kasutatud riietega. Need tuleks heategevuseks annetada.“ 

 „Miks sa ei saa neid niisama minema visata?“ uurib mees. 

„Sellepärast, et vaesed ja näljas inimesed saaksid neid kasutada – need on korralikud!“ selgitab naine. 

Mees mõtleb ja vastab: 

„Kallis, need kellele need riided selga sobiks, ei nälgi kohe kindlasti.“ 

„ncxik fbisurg yweu jueruw bjkv blj äää!“ 

Praegu taastub mees juba tavapalatis.

 

Napsilemb on perearsti vastuvõtul. 

Perearst hakkab kohe uurima: „Mitu korda kuus te joote?“ 

Napsilemb vaatab talle imestunud näoga otsa ja vastab selgelt: „Kõik oleneb kuust. Mõni kuu kakskümmend kaheksa korda, mõnikord jälle kolmkümmend üks.“

 

Staažikas Maarjamõisa kirurg on Soomes töövestlusel. 

„Mis on kõige jubedam asi, mida te oma elus näinud olete?“ uurib Tampere haigla peaarst. 

 „Minu viimane palgatõend,“ vastab kirurg hetkegi mõtlemata.

 

Linnamees satub maapoodi. 

„Palun mulle üks Annekese šokolaad ja 10 kondoomi,“ lausub ta poepidajannale. 

Kassapidaja uurib meest pealaest jalatallani ja vastab: 

„Ärge te arvake, et maal ühe šokolaadi eest nüüd nii palju ka saab!“

 

Suur Hiina delegatsioon külastab suurt Eesti tootmisettevõtet. 

Käivad tootmise peal ringi, kui üks delegatsiooni liige äkitselt küsib: 

„Kui palju inimesi teil siin töötab?“ 

„Umbes pooled,“ tuleb kiire vastus.

 

Kohtuvad kaks sõbrannat. 

„Kas sul unistusi ka on?“ uurib esimene. 

„Muidugi on! Soovin kaalust alla võtta.“ 

„Aga miks sa siis ei võta?“ 

„No aga mis mõtet oleks ilma unistusteta üldse edasi elada?“

 

Kohtuvad kaks sõpra. 

„Kas sul unistusi ka on?“ uurib esimene. 

„Muidugi on! Sooviks joomise maha jätta!“

 

ARTIKLI LÕPP



Õnnitleme maikuu juubilare

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma maikuu juubilare. 

Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks!

 

Mai:

 

*Leili Sarapuu 90

 

*Mati Männik 80

 

*Tiiu Kormoš 75

 

*Heidi Nõu 55

 

*Pille Kaseoja 45

 

*Aleksander Sanko 45

 

*Annika Raide-Bergmann 45

 

*Mailiis Kadak 40

 

*Robert Lätt 30

 

Palju õnne kõigile!

 

ARTIKLI LÕPP



Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek toimub 15. juunil, laupäeval, algusega kell 11:00 Tondi 8a saalis.

 

1. Ühingu 2023. majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamine

2. Auliikme määramine

3. PPÜ arengukava

4. Info liikmetele

 

Päevakord on veel täpsustamisel. Kui on ettepanekuid auliikmete kandidaatide osas, siis palun esitada need e-posti aadressil: ulrika@ppy.ee või telefonidel 6748 945, 55570848. Esitamise tähtaeg on 06.05.2024

Peale üldkoosolekut toimub huvilistele tervise ja ilutoodete esitlus, proovimine ja degusteerimine. Esitlust korraldavad mee ühingu liige Kerti ja tema abiline Mirje.  Tegemist on kvaliteetsete kontrollitud igapäevatoodetega kodu puhtuse, kehahoolduse, toitumise, tervise valdkonnas kogu perele.  Kellel on huvi sellest teemast juba varem teada saada võib võtta ühendust. Kerti 53929142. Korraldan ka koduesitlusi. 

 

 

 

Lauatennis-  kell 16.00- 18.00,  spordisaalis.Osamaks 2 eurot  kuus.Treener Rein Järve

Ühingu spordisaal

Teisipäeval kell 12.00-17.00 ja neljapäeval kell 10.00- 15.00. Teistel tööpäevadel vastavalt eelnevale kokkuleppele Ühingu töötajatega.

 

 

Ansambli proovid  kell 16.30- 18.00, saalis juhendaja Kaia Kattai. 

Alates mai kuust tervisevõimlemine  kell 14.30- 15.30, saalis. Juhendaja Külli Raudsepp-Vihuri.

 

 

Keraamikaring, 10.00- 12.00.Juhendaja Clelia Piirsoo. Grupi maksimaalseks suuruseks on 5 inimest.

Ringtreening,  15.00- 16.00.Treener Anna Sarap.  Osamaks 3 eurot kord. Selga sportlikud riided. Spordivahendid on ühingul olemas

 

 

Jooga trenn kell 12.00- 13.00 Tondi 8a saalis. Treener Kalli.  Osamaks 3 eurot kord. Selga panna sportlikud riided, joogamatid on ühingul olemas. Soovi korral võid ka oma mati kaasa võtta.

Puhkpilliorkestri proovid algusega 17.30- 19.00 Tondi 8a saalis maestro Vello Loogna juhendamisel

 

Kõikidesse ringidesse on vajalik eelnev registreerimine e-posti aadressil ulrika@ppy.ee või telefonidel 6748 945, 555 70848 

 

 

07. mail kell 14.00-20.00 toimub Tondi 8a saalis kevadlaat ning kapituulutus. Laadal ühingu käsitöötooted- keraamika, siidisallid, kaltsuvaibad, kotid, heegeldatud korvid. Kindlasti on sul kapis terve rida esemeid, mis on uue peremehe ootel. Selleks korraldamegi “kapi tuulutuse”. Riided peavad olema puhtad ning terved! Lisaks riietele  võib tuua ka arvuti ja muud tehnikat. Anname sulle suurepärase võimaluse oma väljapanekut ise tutvustada. Riided ning tehnikaesemed ,mis ei leidnud uut omanikku, palume pärast üritust taas kaasa võtta. 

Avatud on kodukohvik. Ühingu solistide esituses saab kuulata kauneid muusikalisi etteasteid.

 

 

 

 

Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@rara. ee teel. 

Neljapäeviti kell 14-16 on lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada. 

Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www.veebiraamatukogu.ee/ 

 

 

Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel

 ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise. 

 

 

 

teisipäeval kell 12:00- 17:00 ja neljapäeval kell 10:00- 15:00. 

Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848

 

ARTIKLI LÕPP

INFOLEHE LÕPP.