Märts
“KUUKIIR”
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infoleht nr. 1
Märts 2024
Ilmub alates novembrist 1997.
Helindatud Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogus
Infolehe väljaandja:
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Aadress: Tondi 8A, Tallinn, 11313
Telefon: 6 748 945
E-post: ppy@ppy.ee
Peatoimetaja: Allan Väljaots
telefon:566 78 711
E-post: Allan.valjaots@gmail.com
Toimetuse liikmed:
*Eduard Borissenko
*Kerti Kollom Seidelberg
* Kert Küla
* Jaanus Riimets
* Mirja Räpp
Sisukord
*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse koosolek nr 1.
*Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse koosolek nr 2
*Võitis looming
Tekst: Jaanus Riimets
*Eesti Vabariigi saja kuuenda aastapäeva tähistamine Põhja-Eesti Pimedate Ühingus
Tekst: Kert Küla
*Ikkagi meie vabariik
Tekst: Jaanus Riimets
*Naine, kes igatses laulda
Tekst: Meenutades pikaaegne laulukaaslane Kerti Kollom Seidelberg
*Niguliste Kiriku külastus
Tekst: Kert Küla
*Omaette teatrikülastused
Tekst: Jaanus Riimets
*Anekdoodid
*Õnnitleme märtsikuu juubilare
*Kuulutused
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Juhatuse koosolek nr 1.
Koosolek toimus Skype teel
Aeg: 03.jaanuar 2024
Algus: 10.00.
Lõpp: 11.30.
Juhatas: Artur Räpp
Protokollis: Ulrika Tint
Osalesid: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp ning tegevjuht Helen Künnap.
Külalisena: Tondi 8a majahaldur Aigar Peterson
Päevakord
Liikmete ühingu nimekirjast kustutamine
Tondi 8A haldamine
Isikliku abistaja teenusest
Tegevus ajavahemikul 22. november 2023- 03. jaanuar 2024
Jooksvad küsimused
Liikmete ühingu nimekirjast kustutamine
Juhatus otsustas: seoses surmaga kustutada liikmete nimekirjast Ainu Kraas
Tondi 8a haldamine
Aigar Peterson: päevakorralised tööd tehtud- tulekindlate uste vahetus ja uste palede tegemine.
Murekoht- esimese korruse WC-s tihti ummistused, torustikku on remonditud, kuid on jäetud üks vana torujupp, mis tekitabki ummistusi. Kui tekib veel ummistusi, siis on mõistlik toru vahetada.
Maja küte toimib. Ettepanek loobuda praegusest küttehooldusfirmast. Nende töö on väga pealiskaudne. Tegelikult vajab aastas kogu küttesüsteem läbipesu. Radiaatorite alla ossa tekib sete, juhul kui küttesüsteemi läbi ei pesta. Praegune hooldusfirma pole seda tööd teinud. Suvel 2024 teha küttesüsteemi läbipesu, uurida, kas püstakute balansseerimist on mõtet teha.
Maja kasutusotstarbe ja tuleohutus- tuletõrjesüsteem peab vastama maja kasutusotstarbele. Küsida nõustamist, mis variant meile sobiks maja kasutusotstarbena.
Tuletõrjedokumentatsiooni maksumus on 1300 eurot. Dokumentatsioon tuleb kindlasti teha. Küsida nõustamist maja kasutusotstarbe küsimuses.
Juhatus otsustas: maksta 1300 tuletõrjedokumentatsioon eest ja küsida juurde nõustamist maja kasutusotstarbe küsimuses.
Sadevesi- toruuuring tehtud. Geoalused täiendused tuleb teha peale Magdaleena 3 kooskõlastamise saamist, peale mida projekteerija saaks töödega jätkata. Projekteerija saab tööde järjekorda võtta jaanuaris. Enne on vaja saada kooskõlastus Magdaleena 3lt.
Aigar Peterson: see on tark otsus saada sadevesi majast eemale, ühtlasi teha vundamendi soojustus.
Kas on õige tellida projekt? Projekti järgsete tööde teostamise maksumus on 400 000. Hinna sees on ka elektritööd, mis on juba teostatud. Drenaaž lahendab kogu hoovi sadevee probleemid. Maja ümbruse lahtikaevamine teha korraga. Lahendab ka reovee ja kanalisatsiooni probleemid.
III trepikoja tagumine uks. Uks on paigaldatud liiga trepipinna lähedale. Lisaks on ukse alumine hing katki läinud. Sooviksin sinna uut ust paigaldada, küsida hinnapakkumist uuele uksele.
Köögi boiler läks katki, oli uputus köögis. Tuleb osta uus boiler.
Värava ees olev veeloik eeldaks pinna tõstmist. Üheks lahenduseks on lamava politseiniku paigaldamine.
Isikliku abistaja teenusest.
Juhatus otsustas: Janne Jerva volituse alusel allkirjastab isikliku abistaja teenuse lepingud Ulrika Tint, kes on teenuse koordineerija. Volitus kehtib 01.jaanuar 2024- 31.detsember 2025
Tegevus ajavahemikul 22.11.2023- 03.01.2024
26. novembril esines puhkpilliorkester Nõmmel
27. kuni 28. novembril osalesid PPÜ töötajad Soomes Irise keskuse jõululaadal ja kohtumisel Soome käsitöö ühingu eestvedajatega.
28. novembril käis Julia Kabanova annetamistalgute raames Kuku raadios
29. novembril annetati pink Kesklinna Linnaosa Valitsuse poolt
02. detsembril osalesime Nõmme jõululaadal käsitöömüügiga
05. detsembril võttis PPÜ osa Tallinna Tehnikakõrgkooli jõuluhommikust.
08. detsembril annetas eraisik PPÜ-le kubu
9. detsembril toimus ühingu jõulupidu, osales 69 inimest
9. detsembril osalesime Astangu jõululaadal
10. detsembril esines puhkpilliorkester Meriväljal
12. detsembril toimus Tondi 8A ühendamine Utilitase kaugküttevõrguga.
14. detsembril toimus Tondi 8a saalis kingilaat.
19. detsembril saime Toidupanga toidupakid ühingu liikmetele
21. detsembril edastas Helen Künnap Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile hankepakkumise Kogemusnõustamine Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele 2024 aastaks
29. detsembril Tallinna Vesi annetas ühingule 5000€. Sihtotstarve ühingu keraamika, käsitöö, kokandus ja teiste kursuste läbi viimine.
Jooksvad küsimused
Helen Künnap: PPÜ-le tehti pakkumine minna käsitööd müüma 8-10.veebruaril toimuvale turismimessile Tourest. Kohamaksu meie käest ei küsita.
ARTIKLI LÕPP
Põhja-Eesti Pimedate Ühing
Juhatuse koosolek nr 02.
Koosolek toimus Skype teel
Aeg: 02.veebruar 2024
Algus: 09:30.
Lõpp: 11.56.
Juhatas: Artur Räpp
Protokollis: Ulrika Tint
Osalesid: Janne Jerva, Margus Kiin, Viktor Paring, Jaanus Riimets, Artur Räpp. Lisaks tegevjuht Helen Künnap ja projektijuht Clelia Piirsoo.
Päevakord:
Uute liikmete vastuvõtmine ja liikmete nimekirjast kustutamine
Ühingu hetke ja tulevastest projektidest
Erasmus projektist osavõtt
Ühingu töökorraldus
Tallinna muutuvad sotsiaalteenuste tingimused
Tondi 8A haldamine
Tegevus ajavahemikul 3. jaanuar kuni 2. veebruar 2024
Uute liikmete vastuvõtmine ja liikmete nimekirjast kustutamine.
Juhatus otsustas vastu võtta: Heli Salla. Liikmete hulgast soovib lahkuda Mariana Zirnask. Seoses surmaga kustutada liikmete nimekirjast Ene RaissarÜhingu hetke ja tulevastest projektidest.
Helen Künnap: jätkub isikliku abistaja teenuse projekt. Samuti töö ja rakendustoetus, millega on kaetud osade töötajate palgafond. Tegevustoetus- saame ise valida, missugused kuluread me projekti paneme. Näiteks - IT konsultantide töötasu, ühingu kommunaalteenused. Alates veebruarist ühistegevus ja terviseedenduse projektid. 01.03 keskkonnaprojekti taotluse tähtaeg. 15.03 Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) uue arenguhüppe tähtaeg, tihe konkurss, mistõttu kahtlane kas me sellest osa võtame, sest töömaht on päris suur projekti koostamisel.Erasmus projektist osavõtt.
Clelia Piirsoo: Erasmus pluss projekti all saab taotleda lühiajalist õpperännet ja koostööprojekti. Lühiajalise rände projektitaotlus tuleb esitada 20. veebruariks. Oleme eeltööd teinud, et minna Viini piirkonda. Tutvuda Louis Braille keskusega. Õpperände kestvus 2 kuni 30 päeva. Saaksime uusi kogemusi, arendaks suhteid. Koostööprojekti, tähtaeg 05.märts Koostööprojekti raames minna näiteks soome. Vahe see, et õpperänne on ühepoolne, koostööprojekti raames aga soomlased omakorda tulevad meie tegevuskeskusega tutvuma. Taotluse esitamise aeg on üks kord aastas. Soome suve lõpus. Viini puhul maksimum 5 nägemispuudega inimest, 5 saatjat, kes peavad olema organisatsiooniga seotud inimesed.
Helen Künnap: Kumb projekt on eelistatum?
Juhatus otsustas: õpperände projekt Viini. Juhatus esitab oma ettepanekud 06. veebruariks, millele õpperände projekti raames tähelepanu suunata, missuguseid kogemusi üle võtta keskuse arendamise, ligipääsetavuse jms suhtes
Ühingu töökorraldus
Artur Räpp: Töötajate palgad: sellel nädalal toimusid koos töötajatega pikad arutelud töötajate palkade küsimuses. Ulrika oli nõus talle makstava töötasuga tingimusel, kui palgaläbirääkimised toimuvad igal aastal.
Samuti oli läbirääkimistel jutuks töötajate ettepanekud, mis võiks ühingu töö juures paremini toimida.
Ulrika ettepanek- vaja on lao ja arhiiviruumi, sest hetkel on vastuvõturuum kujunenud lao ruumiks.
Janne töötasu: juhatuse liikme palk-praegu kehtiva otsuse järgi on pool miinimumpalka. Kas jätkame sama lepinguga?
Juhatus otsustas tutvuda uuesti üldkoosoleku otsuse tingimustega, mille alusel juhatuse liikmele töötasusid makstakse. Seni jätkata praegustel tingimustel.
Juhatus kuulas ära ja nõustus töötajate palkade suurustega. (lisa 1)
Helen Künnap: töötervishoiuarsti juurde on leping allkirjastatud kolmele töötajale.
Tallinna muutuvad sotsiaalteenuste tingimused.
Artur Räpp: 31. jaanuari infokoosoleku põhjal on Tallinnal plaan. Tallinna sotsiaaltranspordi osas on ees ootamas piirangud- juulist kaob ära invatakso, mida asendatakse liini või juhuveoga. Võib saada transporditoetust 65 euro ulatuses kuus. Viimast saab kasutada siis kui ei kasuta liini ja juhuvedu. Kuidas toimida edasi, mida ette võtame.
Jaanus Riimets- formuleerida ettepanek ja saata Tallina linnapeale. Teha meiepoolsed konkreetsed ettepanekud, kuidas teenus toimiks
Margus Kiin: Transporditoetus võiks suurem olla.
Juhatuse arvamus: teha pöördumine Linnavalitsusele, kui tulemust ei ole, teha pikett.
Uurida teistelt organisatsioonidelt, mida nemad plaanivad.
Pöördumine teha tähtajaga nädala jooksul, järgmiseks reedeks 08.veebruar 2024
Pöördumine seoses isikliku abistaja teenuse omaosalusega järgmiseks reedeks 08.veebruar 2024
Tondi 8A haldamine.
Helen Künnap: Utilitase kütte arve eelmise kuu kohta oli mõistlik. Korteriühistuga suhted lõppenud. Magdaleena 3, toru uuringute tulemuste kohta vastust pole tulnud. Sellest sõltub kuidas projekteerimisega edasi minna.
Majahaldurist palju kasu. Hoov on korralikult hooldatud.
Ühe rentnikuga on probleem, teised võlglased on võlga vähendanud. Tondi 8c uus omanik, maksnud vee ja kanalisatsiooni hooldustasu ja lumekoristamise eest.
7. Tegevus ajavahemikul 3. jaanuar kuni 2. veebruar 2024.
7. jaanuaril toimus lauluklubi, osales 17 inimest
10. jaanuaril kohtusid Janne Jerva ja Helen Künnap abilinnapea Vladimir Svetiga. Arutati Tallinna ligipääsetavust.
10. jaanuaril alustas proovidega ühingu ansambel ja 12.jaanuaril puhkpilliorkester.
17. jaanuaril esitas PPÜ Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile pakkumise "Infomaterjalide kohandamine Tallinnas elavatele nägemispuudega inimestele" ostumenetlusele.
15. jaanuaril toimus PPÜ õppeklassis juhatuse kohtumine.
30. jaanuaril käisid Artur Räpp ja Helen Künnap Tallinna Kultuuri- ja Spordiametis kohtumisel, teemaks koostöö merepäevadel.
30. jaanuaril toodi ühingusse annetuse korras saadud muuseumi vitriinid.
31. jaanuaril toimus taksoteenuse arutelu Tallinna Puuetega Inimeste Kojas
01. veebruaril külastas PPÜ tegevuskeskust Külli Volmer. Teda võtsid vastu Janne Jerva ja Helen Künnap.
ARTIKLI LÕPP
Võitis looming
Tekst: Jaanus Riimets
Viimasest omaloomingu konkursist oli juba möödunud hea mitu aastat ja olen need aastad püüdnud kultuurialast tegevust meie ühingus võimete piires korraldada. Juba Jursul olles tekkis plaan uus konkurss korraldada. Jursul läks nii kiireks, et algatus lükkus sügise poole ja nii saigi septembris konkurss välja kuulutatud. Olukord meie ümber oli muutunud ja inimesed pidid muretsema hoopis enam igapäevaste asjade pärast. Ilmselt seetõttu kujunes osalemine nii kirjutamise poolelt, kui hiljem lugude hindamise osas palju vähemaks, kui eelmisel korral. Kuigi lood olid kättesaadavad ka teistele inimestele, mitte ainult ühingu inimestele, siiski väljastpoolt hindajaid seekord ei olnud. Samuti olid osalejad ise kõik meie ühingu liikmed. Lugude valik oli olenemata sellest lai ja mitmekesine. Osalesin seekord ainult korraldajana, ei hääletanud, ega ka kirjutanud ise midagi. Ega ma polekski näiteks hääletada saanud, sest ainult mina ju teadsin autoreid, sest kuigi oli märgusõna kasutamine, siis tulid lood ikkagi mailitsi ja seal oli nimi näha. Tööde arvulisusest hoolimata võib konkurssi pidada kordaläinuks. Isiklikult minu meelest olid kõik tööd igaüks ise kandist toredad, vajalikud lugejaile kui kirjutajaile. Põhja-Eesti Pimedate ühingu juhatuse nimel tänan kõiki osalejaid ja hääletajaid ning loodame, et järgmisel konkursil on arvulised näitajad suuremad. Vabandan siinkohal ka mitte eriti hästi õnnestunud konkursi pealkirja pärast, mis tekitas arusaamatusi. Mul polnud see mõeldud teemade loeteluna, vaid meenutusena loomingulisest keskkonnast kauni Jursu mändide vahel. Nii, et palun vabandust. Ja uute konkurssideni.
Konkursi tulemused:
Napilt ühe häälega saavutas esikoha Vello Siirmann tööga „Metsaleid“.
Teise ja kolmanda koha pälvis Mirja Räpp vastavalt töödega „Äike“ ja „Sanderi essee“.
ARTIKLI LÕPP
Eesti Vabariigi saja kuuenda aastapäeva tähistamine Põhja-Eesti Pimedate Ühingus
Tekst: Kert Küla
Kahekümne kolmandal veebruaril, reedel, algusega kell 17:00 toimus Tondi 8a saalis Eesti Vabariigi saja kuuenda aastapäeva tähistamine Põhja-Eesti Pimedate Ühingus
Toimus pidulik kontsert, millest võttis osa ligikaudu nelikümmend inimest. Mõistagi oli nende hulgas nii meie ühingu liikmeid, kui töötajaid.
Sellel toredal kontserdil olid järgmised esinejad:
kõigepealt esines ühingu puhkpilliorkester, seekord maestro Lembitu Vaidla juhatusel ning pärast puhkpilliorkestrit esines ühingu lauluansambel PÜ, Kaia Kattai juhatusel ja kitarri mängis Indrek Kaljumäe.
Solistina mängis klaveril paar lustlikku pillilugu Paul- Art Kahar, kusjuures üks neist klaveril esitatud muusikapaladest, mis sellel kontserdil kõlas oli kuulus Ukuaru Valss.
Loomulikult mängis puhkpilliorkester meie armsa kodumaa sünnipäeva puhul kontserdi alguses kõigepealt Eesti Hümni. Seejärel pärast püsti seistes hümni kuulamist kõlasid mainitud orkestri esituses mitmed isamaalised laulud nagu Lipu Laul, laul pealkirjaga Hoia Jumal Eestit ja nii edasi.
Puhkpilliorkestri toreda etteaste lõpetas lõbus Koloneli Marss.
Järgmisena esitas kaks isamaalises vaimus laulu meie ühingu lauluansambel. Mainitud ansambli esituses kõlasid laulud Eesti muld ja Eesti süda ning Kungla rahvas.
Pärast neid nimetatud laule saime kuulata paari lustakat klaveripala.
Meile olid külla tulnud rõõmsameelsed Karmoškakamraadid, kelle juhendajaks on Piret Aus ning nad esitasid oma pillidel mõned lõbusad lood.
Näiteks mängiti nii valssi, kui Viljandi paadimeest ja rahvas sai võimaluse rõõmsalt kaasa laulda.
Helen Künnap kuulutas välja Jaanus Riimetsa korraldatud ühingu omaloomingukonkursi tulemused.
Omaloomingukonkurss on nüüd lõppenud ja parimad välja selgitatud meie ühise hääletamise teel. Küllaltki võrdses heitluses saavutas napilt esikoha töö nimega
Metsaleid, mille autor on Vello Siirmann, kes sai aplausi saatel auhinnaks meie ühingus käsitööna valmistatud savist tassi ning suure šokolaaditahvli.
2. ja 3. koha said ühe autori tööd pealkirjadega Äike ja Sanderi Essee. Mille mõlema autoriks osutus Mirja Räpp, kellele oli auhinnaks siidisall ning kommikarp.
Kusjuures kolmanda koha saavutanud võistlustöö pealkirjaga Sanderi Essee väärib minu arvates märkimist veel selle poolest, et see on kirjutatud nii, nagu mõtleks üks koolilaps, kes ei oska õpetaja etteantud kirjandi teemal midagi tarka kirjutada, kuid oma vaba mõttelennuga saavutab siiski lühikese kirjandi või essee jaoks nõutud sõnade arvu ning koolitöö saabki sooritatud vastavalt keskmisele või rahuldavale tulemusele ehk hindele 3 või 4 miinus.
Organiseerija Jaanus Riimets tänas kõiki omaloomingu konkursist osavõtjaid ja hääletajaid.
Meie vahva kontserti lõpetas kohvilaud, kus einestasime laudade ääres istudes ja ürituse muljeid vahetades maitsvate lihapirukate ning toidu valmistamise tunnis tehtud isuäratavate küpsistega.
Ka kodus oli meil vabariigi aastapäeva puhul köögilaual väike Eesti lipp ning televiisorist vaatasin – kuulasin koos emaga aastapäeva paraadi ning muid selle pidupäeva telesaateid.
Loomulikult toimus meie ühingus ka enne jõulupühi traditsiooniline jõulupidu, millest mulle jäi kõige rohkem meelde Laura Pritsi vahva muusikaline etteaste ning traditsiooniliseks saanud diskoõhtu.
ARTIKLI LÕPP
Ikkagi meie vabariik
Tekst: Jaanus Riimets
Kirjutan neid mõtteid päeval, kui kogu meie rahvas ja riik peaks ajaloolise põhjendusega tähistama meie riigi iseseisvuse rajaja ja esimese Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi 150-ndat sünniaastapäeva. Paraku see nii ei ole ja põhjuseks on asjaolu, et poliitikutel-eriti suurtel poliitikutel-tuleb langetada ka raskeid ja, kuigi rahvale kasulikke ja ellujäämistki tagavaid, otsuseid, mis aga pole kõigile mõistetavad ja seepärast ka üldiselt mitte populaarsed. Mõtlen allaandmist 1940-ndal aastal ja osalt juba enne seda. Kergemeelne on praegu , kui meid kõigest hoolimata kaitseb NATO kilp, hukka mõista riigimeest, kes talitas oma parema äratundmise alusel ja alistus. Kas me ikka tihti mõtleme, et ehk siis meid praegu siin polekski, kui ta poleks nii teinud nagu tegi. Aga las ajalugu otsustab, kes tegi targasti ja kes mitte. Meie elame praegu kriisiaja vabariigis ja sellist sõjalis-poliitilist-majanduslikku kriisi pole tõesti vabariigil enne olnud. Vähemalt mitte taasiseseisvumise järel. Me ei mõtle just sageli sellele, et meil polegi nii halb, kui tegelikult olla võiks. Näiteks nii halb kui on Ukrainal. Me aitame ja toetame neid, aga kas mõtleme sellele, kui palju meid on ajaloo jooksul tegelikult toetatud. Juba Vabadussõja ajal ja taasiseseisvumise ajal. Ka meiesugused inimesed tundsid seda toetust. Pimedad on alati olnud lojaalsed oma vabariigile. Kui 1940ndal aastal punased paharetid tulid Tõnismäe majja , kus pimedad harju tegid ja tahtsid neid mässumeeleavaldusele Vabaduse väljakul kutsuda, siis vastasid pimedad üheselt mõistetavalt: Meil on tarvis tööd teha. Meie ei mässa. “ Muidugi me mäletame praegusajal head materiaalset olukorda, mis oli võõrvõimu ajal pimedate ettevõtetel ehk siis tolleaegse nimetuse järgi õppe-tootmiskombinaatidel. Me jagame ikka neid mälestusi, kui vanade töölistega kokku saame. Kes teenis 400, kes 300, kes 200 rubla kuus, aga tänapäeva noored ei tea, et see oli tunduvalt üle tolleaegse keskmise palga. Ometi kuigi me seda kahetseme, et meil praegu nii hästi ei lähe, ei igatse tegelikult seda aega eriti keegi päriselt tagasi. Ka meie pelgame, mitte ei oota võimalikku sissetungi meie kallile maale. Kui me rahvana ja ka meie juhid käituvad arukalt, siis seda ka ei tule. Kuid las jääda suur poliitika. Mida vabariik meile isiklikult tähendab? Kas seda, mida vabariigilt saame või seda, mida vabariigile anname? Mida meil aga anda oleks? Meie tööjõudu tänapäeval eriti ei vajata. See on meile kurvastuseks. Aga on oluline, et oleme võrdsed kodanikud nendega , kelle tööd vajatakse, kes on terved ja konkurentsivõimelised ja me peame ka teadma seda, et vajame ja ka saame teistelt inimestelt abi. Kas tänaval liikudes juhatust või igal viiendal kuupäeval kontole laekuva summa puhul tublidelt maksumaksjatelt. Need inimesed on kõik meie ümber. Jah, meie ei näe neid, aga me tunneme nende abi ja sooja suhtumist. Suhtumine pimedatesse ei ole praegu halb. Olgem selle eest tänulikud ja lootkem, et see säilib ja tehkem omalt poolt kõik, et meie vajadusi paremini mõistetaks.
ARTIKLI LÕPP
Naine, kes igatses laulda
Tekst: Meenutab pikaaegne laulukaaslane Kerti Kollom Seidelberg
Ene Raissar sündis 22. jaanuaril 1971 Tallinnas. Ema Maire sõnul sündis Ene enneaegsena ja selle tõttu jäid tal silmad välja arenemata ning seetõttu sündis ta pimedana. Pere proovis teda panna Tartu Emajõe Kooli. Mäletan, et ema Maire oli temaga koos koolis ja internaadis kaasas. Ema magas Enega ühes voodis koos, kus samal ajal suures magamistoas magasid ka teised õpilased. Tartu kooliga Ene ei kohanenud, ta vajas suuremat tähelepanu ja ema lähedust.
Tallinnas elades jäi Ene koduõppele. Igapäevaseks põhitoetajaks oli ema, aga ka isa ja õde, kes temaga tegelesid.
Ene oli lapsest saadik väga musikaalne. Tal oli väga hea mälu. Laule omandas ta väga kiiresti. Kodus olles hakkas Ene õppima klaverimängu, kuid ühe käe nõrkuse tõttu ei saanud ta klaverimängus oma võimeid täiel määral realiseerida. Lihtsamad palad tulid tal ladusalt välja. Õige noodikõrguse leidmisega probleeme ei olnud.
Ene liitus 1980ndate lõpus Eesti Pimedate Ühingu segakooriga, ta laulis seal esimest sopranit ja mõnes laulus oli tal soolo osa. Pikki aastaid laulis ka Põhja-Eesti Pimedate Ühingu naisansamblis. Ene oli tubli iseõppija. Kuna Ene pere elas maal, siis sõltus lauluproovides käimine vanemate abist ja sellest, kas kellelgi oli võimalik teda linna proovidesse ning esinemistele tuua.
Ene laulis pikki aastaid Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkestri esinemistel vahepalaks soololaule. Tema esinemisi saatis klaveril Jaan Vaidla. Tema viimaseks etteasteks jäi 10.detsember 2023. aastal. Ene lahkus meie hulgast 22. jaanuaril oma viiekümne teisel sünnipäeval.
Orkestrijuht Vello Loogna meenutab: „ Ene esinemine oli väga kindel, ta laulis alati väga puhtalt. Tema esinemised meeldisid rahvale, kuna tema laulude valik sobis tema häälele.“
Koorijuht Leili Sarapuu meenutab Enet: „Muusika on elu kiri ja Ene oli see, kes tunnetas oma südames ja hinges muusikat. Laul oli tema elu sisu ja kogu oma südame soojuse pühendas ta muusikale. Ta oleks tahtnud veel palju laule laulda.“
ARTIKLI LÕPP
Niguliste kiriku külastus
Tekst: Kert Küla
Veebruari kuu alguses, seitsmendal veebruaril toimus Tallinna vanalinnas Harju tänaval paiknevas Niguliste kirikus teabepäev erivajadusega inimestele, kus tutvustati ligipääsetavuslahendusi nägemis - ja kuulmispuudega inimeste jaoks. Minagi osalesin mainitud üritusel ning kuulasin audiogiidivahendusel Niguliste kirikus eksponeeritavate tähtsamate kunstiteoste kirjeldustõlkeid.
Mainitud üritusel tunnustati lillede ja tänukirja üleandmisega kõiki neid inimesi, kes Niguliste kiriku ligipääsetavate lahenduste valmimisele kaasa aitasid. Kirjeldustõlke konsultantidena osalesid selles toredas ettevõtmises ka Jakob Rosin ja Artur Räpp.
On hea meel tõdeda, et koos kirjeldustõlkega viiele Niguliste kirikus eksponeeritavale olulise tähtsusega kunstiteosele on muuseumi piletikassast laenutatavas audiogiidis ning samuti Niguliste Muuseumi veebilehel muuseumis liikumisjuhised, mis on kindlasti abiks nägemispuudega inimestele.
Pärast tänuüritust ja kõnesid jätkus meie vahva Niguliste muuseumi külastus ekspositsiooni tutvumisega, kus pimedad said kasutada kirjeldustõlkega audiogiide.
Kindlasti väärivad märkimist paar huvitavat fakti, mida Niguliste muuseumi külastades teada sain.
Näiteks kompasin sõrmedega Niguliste kiriku hoone maketti ning kirjeldustõlkega audiogiid teatas mulle läbi kõrvaklappide, et asetsen selle maketi ees seistes näoga lõuna suunas ning seega jäi minust vasakule poole ida ja minust paremale poole lääs.
Edasi sain kirjeldustõlkega audiogiidi kuulates teada, et Niguliste kiriku torn paiknebki kiriku läänepoolses osas ning on 106 meetrit kõrge.
Veel sain audiogiidi kuulates teada, et Niguliste kiriku keskel asuv Antoniuse Kabel on ristküliku kujuline ning seal on mitmeid piilareid ehk tugisambaid.
Tasub veel mainida, et algselt rajati Niguliste kirik juba 13. sajandil, kuid seda on mitmeid kordi renoveeritud. Kahjuks sai Niguliste kirik pommitabamuse aastal 1944 Tallinna märtsipommitamises.
Lõpetuseks sõitsime uue klaasliftiga Niguliste kiriku tornis asuvale taevakorrusele, kust avanes ilus vaade nelja ilmakaarde ning minu saatja sõnul paistsid kiriku tornist hästi nii Tallinna vanalinna majade enamjaolt punased katused, Maakri kvartali kõrghooned; näiteks hotell Radisson, Hotell Olümpia, Viru Hotell ja nii edasi. Paistis muidugi Kadrioru park ja Lauluväljak ning Tallinna laht ja sadam ning näha oli ka mitmeid laevu.
Järgnevalt annan lühikese ülevaate kahest Niguliste kirikus eksponeeritavast olulisest kunstiteosest, millele on tehtud kirjeldustõlge.
Need on ajaloolise tähtsusega olulised maalid Bernt Notke „Surmatants ning Kannatuste Altar, millel on kujutatud inimkonna pattude lunastaja Jeesus Kristuse ristisurma.
Kannatuste Altari maalil on kolm osa; nimetatud kunstiteose esimeses osas on kujutatud Jeesust kandmas oma rasket puidust risti Kolgata mäele.
Nimetatud maali teises osas ripub Jeesus Kristus kahjuks juba ristil tema kätest ja jalgadest on läbi löödud naelad ning ta on julma piitsutamise tõttu saadud haavadest üleni verine, kehakatteks vaid niudevöö ning Jeesusel on peas kibuvitstest valmistatud okaskroon.
Maali kolmandas osas on Jeesuse mõnitatud surnukeha kannatusristilt alla võetud ning laiba kõrval nutab Neitsi Maarja ning kõrval ristidel ripuvad veel mõnede hukatud kurjategijate surnukehad.
Surmatantsu maali puhul on oluline ära mainida, et nimetatud maal on valminud keskajal tuntud jõukas hansalinnas Lüübekis musta surma ehk katku ajal, siis olid ka linnade ääres katku ohvritele massihauad ning surma on sellel maalil kujutatud luukerena, kes oma ohvritega tantsib.
Oluline on meeles pidada, et surma ees oleme me kõik võrdsed alates Rooma paavstist, keisritest - kuningateni ning lõpetades talupoegade, narride, sülelaste ja raukadega.
Lisan lõpetuseks veel ligipääsetavusega seotud infot Niguliste Muuseumi kodulehelt.
Niguliste muuseumi juurdepääsetavuse arendamise raames on vaegnägijatele ja pimedatele loodud viis kirjeldustõlget. Need on Niguliste hoone arhitektuurne kirjeldustõlge ning muuseumi väärtuslike aarete, Bernt Notke „Surmatantsu“ ja kolme hiliskeskaegse altariretaabli kirjeldustõlked. Kuna teosed on väga detailirohked, siis on kirjeldused mahukad ja neid saab kuulata ka iseseisvalt muuseumi Youtube’i ja Soundcloudi platvormidel ning kodulehel. Muuseumi kassast saab laenutada audiogiidi, mis lisaks kirjeldustõlgetele sisaldab liikumisjuhist ja tavakülastajate audiogiidi.
Vaegkuuljatele ja kurtidele mõeldes pakub Niguliste muuseum külastuse ajaks laenutuseks tahvelarvuteid, kuhu on salvestatud muuseumi ekspositsiooni hinnalisimate teoste viipekeelsed tõlked. Tahvelarvutit saab laenutada muuseumi kassast ning viipekeelsed tõlked on kättesaadavad ka Youtube’i platvormil. Vaegkuuljad saavad muuseumis kasutada ka silmusvõimendit ja kaelaantenne.
„Uued lahendused võimaldavad erivajadusega inimestel ja tavakülastajatel saada täiel määral osa meie maja ajaloost ja ekspositsioonist. Kuna lahendused on kättesaadavad nii kohapeal seadmetes kui ka teistel platvormidel, nagu Niguliste muuseumi koduleht, taskuhäälingu platvorm Soundcloud ja Youtube, siis saavad kõik külastajad juba eelnevalt oma külaskäiku kujundada või tagasiulatuvalt seda meenutada. See on eriti oluline vaegnägijatele ja vaegkuuljatele, kes sageli soovivad juba enne külastust maja olemuse ja võimalustega tutvuda,“ väitis muuseumi ligipääsetavuslahendusi tutvustaval üritusel Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret.
Uued erivajadusega inimestele mõeldud lahendused haakuvad hästi juba varem muuseumisse paigaldatud juhtteedega vaegnägijatele ja taktiilse majaplaaniga, mis aitavad külastajatel ruumis hõlpsamalt orienteeruda. Pärast renoveerimistöid taasavatud Niguliste muuseumis on kõigil külastajatel võimalus õppida muuseumihoonet paremini tundma ka Niguliste kiriku suuremõõtmelise kombatava mudeli abil. Tänu Niguliste muuseumi klaasliftile pääsevad ratastoolis külastajad Niguliste torni, kust avaneb neljas ilmakaares vaade Tallinna linnale ja lahele.
Uuendusena pakutakse Niguliste muuseumis kõigile muuseumisõpradele võimalust kasutada eesti- ja ingliskeelseid audiogiide. Audiogiidi saab kuulata ka Niguliste muuseumi Soundcloudi platvormil.
ARTIKLI LÕPP
Omaette teatrikülastused
Tekst: Jaanus Riimets
Pärast seda, kui PPÜ juhatuse liikmena hakkasin korraldama meie ühingu liikmetele ühiskülastusi, pole ma just väga tihti omaette teatris käinud. Selle aasta alguses läks nii, et kuigi kuulutasin teabelistis ühiskülastuste võimalusest, siiski soovijaid ei leidunud ja kuna ikkagi tahtsin neid etendusi näha, siis läksin teatrisse oma saatjaga ise.
Esimene selline etendus oli „Anne Franki päevik“ , mida mängis Ajateater ja mida etendati KUMU auditooriumis. Ma olin seal aastate eest käinud, kui seal linastus kirjeldustõlkega mängufilm „Idioot“. Tookord käisin seal koos emaga. Mäletan, et ema ütles, et kohvikus jalutas Andrus vaarik. Seekord oli mu saatjaks Karin, kes on korra mul juba saatjaks olnud, millest ka Kuukiires kirjutasin, kui meenutasin kaunist muusikaõhtut Dmitri Šostakovitsiga Arvo Pärdi keskuses. Siis oli tal tütar kontserdil ka kaasas, enne ka abikaasa kohvikulauas, aga teatrisse sai tulla Karin üksi, sest laps pidi koolis olema. N-ö omakasu silmas pidades planeerisin seekordse teatriskäigu päevasele ajale, et saada ka tagasi valla transpordiga, aga lõpuks läks ikkagi nii, et Karin tõi mu autoga koju. Nad nimelt elavad ka meie vallas. Karini abikaasa Meelis viib mu ikka kord kuus Keila kirikusse. 26-nda jaanuari hommikul sõitsin vara siis valla autoga linna, et ikka enne teatrit ka ujumas käia ja siis Nõmme ujulast võttis mind auto peale Karin. Me ei teadnud, kuidas KUMU juures parkimisega on ja alati ettevõtlik Karin helistas sinna ja sai vajaliku info, nii et saime invaparkida ilusti peaukse lähedale. Enne käisin veel juuksuril, nii et ka seal oli saatjast suur abi. Etendus pidi algama keskpäeval, meie jõudsime enne veel pisut ka kohvikus istuda. „Anne Franki päeviku“ tagamaadest on vast enamik meie lugejatest teadlikud, seda enam , et lavastuse aluseks olnud raamat on olemas ka pimedate raamatukogus. Anne oli noor juudi tüdruk, kes sattus elama juutide jaoks kõige kohutavamal ajal maailma ajaloos, holokausti perioodil. Nende pere oli põgenenud Saksamaalt Hollandisse, aga paraku jõudsid kurjuse jõud neile sinna järele. Algul kõiki juute vangi või koonduslaagrisse ei pandud ja kui hakati panema, siis leidus hea inimene, kes neid varjata otsustas. Etenduse tegevus toimubki nende varjupaigas ja lõpuks tulevad natsid ja võtavad nad ikkagi kinni. Neid reedeti. Näitlejad oskasid väga hästi kajastada kogu olukorra õudsust ja samas esitada ka koomilisi situatsioone. Miski inimlik pole ka surmahirmus viibivate inimeste juures võõras. Nagu kirjanik Mihkel Mutt väga ammu teatriarvustuses muusikali „Kabaree“ puhul ütles: juutide kohutav saatus sööbis hinge. Kõigi nende süü oli ainult üks: nad olid juudid. Kui koletised tungisid uksi prõmmides neile kallale läks meeleolu väga kurvaks. Mõtlesin täiesti reaalsele võimalusele, et ka tänapäeval võiksid sellised julmused korduda. On neid, kes seda kindlasti soovivad, kuigi varjavad oma taotlusi. Nad ei varja neid mitte sellepärast, et nad neid häbeneksid-nad ei häbene midagi-vaid sellepärast, et antisemitismi sümbol Adolf Hitler nii jõledalt ja hiiglaslike kaotustega oma rahvale lõpetas. Nad ise ei tahaks nii lõpetada kui nende eeskujuks olev führer, aga nad lõpetavad kindlasti samuti või veel hullemini. Siis olidki jubedused laval lõppenud ja saime hakata koju sõitma. Rääkisime oma saatjaga etenduse mõjul nii minevikust kui võimalikust tulevikust. Olin juba kell 16. kodus. Nii vara pole kunagi teatrist koju saanud. Ja nii odavalt pole ka kunagi saanud teatris käia.
Teine omaette teatriskäik toimus vähem kui nädal hiljem. Seekord oli saatjaks ikka traditsiooniliselt meie tore Ulrika ja etendus oli kuulus kriminäidend „Hiirelõks“, mida mängis põnevus- , õudus- ja krimilugudele spetsialiseerunud Kellerteater. Üheks põhjuseks, miks tahtsin seda etendust vaadata oli ka asjaolu, et seal mängis Riho Rosberg, kelle ema oli Kaugõppe-erikeskkoolis mu matemaatikaõpetaja. Näidend on väga põnev. Christie läheb inimese kurjust esitades sügavuti, uurib mineviku tagamaid ja inimese sisemust. Kuna ma olin näidendit ERR arhiivist kuulanud, siis teadsin tegelikult, mis pidi sündima, aga põnev ja huvitav oli ikka. Etendust mängiti seekord hoopis Kaja kultuurikeskuses Mustamäel, kus ma enne polnud kunagi käinud. Nagu ikka tulin hommikul Tondile ja sain seekord ka hommikupoole rehabilitatsiooniteenuse raames loovterapeudi Eha konsultatsiooni ja siis käisin nagu ikka enne teatrit veel ujumas. Siis liikusime Mustamäele ja enne saali minekut jõime püstijalu väikse kohvi ja mahla. Küsisin Ulrika käest nagu ikka oma saatja käest küsin, et „kas on vanemad või nooremad inimesed“ ja ta ütles, et on mõlemaid. Üle kahe tunni põnevust tasus end ära. Igatahes Ulrikale oli tulemus väga üllatav . No, nagu Christiel ikka on. Londonis toimub mõrv ja kõik sellega seonduv tuleb kaasa seltskonda, kes on lumetormi ajal sattunud kõrvalisse hotelli, mida peab noor abielupaar. Ka paari abieluõnn on ohus, sest nad kahtlustavad teineteist , aga pärast selgub tõde. Kes tahab tõde teada saada võib minna etendust vaatama. Kes kergema vastupanu teed tahab minna, siis võib vaadata „Hiirelõksu“ ERR arhiivist. Koju jõudsin seekord päris hilja. Aga oli olnud tore ja põnev ja tegelikult ka kasulik õhtu. Ei tohi kunagi hetkeemotsioonile alluda. Nii võib heast inimesest kurja arvata ja vastupidi, kurjast inimesest head arvata. Siinkohal tänu ikka saatjatele, ilma kelleta ma kusagil käia ei saaks.
ARTIKLI LÕPP
Anekdoodid
Kaks janust rändurit ekslevad kõrbes. Järsku üks seisatab ja küsib: "Kuule...sa rääkisid kunagi, et sul on vesi põlves?"
"Miks on miilitsa varrukal metallnööbid?"
"Et ta varrukaga nina ei pühiks."
"Aga miks need nööbid läigivad?"
"Ikka pühib."
Avo Viiol kolab turu peal ja leiab vana ilusa õlilambi. Pühib siis lambilt tolmu ja välja ilmub džinn.
“Armas vabastaja, sinu kolm soovi saavad täidetud. Ainumas jama on see, et mida iganes sa ei sooviks, su naine saab sama asja topelt.”
“Olgu-olgu. Tahaksin hääd uut Mercedest,” proovib Viiol õnne.
“Plup. Olemas. Aga su naisel on kaks.”
“Hüva-hüva,” kostab Viiol. “Paluksin kaheksa miljonit krooni, saaksin tagasi maksta, mis kulus mul enne.”
“Plup-plup. Aga su naisel on nüüd kuusteist miljonit krooni.”
“Mhmm,” mõmiseb Viiol. “Kas te saaksite mind poolsurnuks ehmatada?”
Tsukts saab hea töö eest preemiaks auto. Sõbrad käivad ümber auto ja imetlevad seda. Üks patsutab katust ja ütleb:
"Hea põder, paksu nahaga!"
Teine silitab esilaternaid:
"Vaata, kui suured silmad tal on!"
Kolmas katsub summutajat ning kiidab:
"Isane!"
Loomaaias on kõrvuti puuridesse sattunud karu ja jõehobu. Karu vaatab ja imetleb juba mitmendat päeva jõehobu, kuid ei ütle midagi. Lõpuks viskab jõehobul närv üle ja ta pärib:
"Kuule karu, miks sa mind niimoodi vaatad?"
Karu ei vasta midagi ja teeb oma igapäevaseid tegemisi edasi. Mõne aja möödudes, kui karu jälle jõehobu imetleb, pärib jõehobu juba pahasemalt:
"Milles asi, mis sa jõllitad?"
"Ma mõtlen, kui mõnus oleks sinu suuga mett ampsata!"
ARTIKLI LÕPP
Õnnitleme märtsikuu juubilare
Põhja-Eesti Pimedate Ühing õnnitleb kõiki oma märtsikuu juubilare.
Tervist ja jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks!
Märts:
*Aleksei Semenjuk 95
*Evi Angerma 90
*Arvo Lind 75
*Karin Vinkel 60
*Mari-Liis Täht 35
Palju õnne kõigile!
ARTIKLI LÕPP
Kuulutused
Terateatri uut lavastust „Kustpoolt puhub tuul“ saab näha festivali „erisuste erinevused“ raames, Tallinnas Kanuti Gildi Saalis 20., 21. ja 22. märtsil kell 19:30.
Ta teeb suus sõrme märjaks ja tunnetab, kustpoolt puhub tuul.
Seejärel pöörab end tuule suunas ja sulgeb oma silmad.
Näitekirjanik Liis Seina “Kustpoolt puhub tuul” räägib loo neljast pimedast muusikust ja dirigendist, kelle keha ja silmad enam sõna ei kuula. Samas on see lugu vabanemisest, enese tee leidmisest ja oma uute silmade avamisest.
See tekst on erandlik nähtus eesti näitekirjanduses. See on ainus eesti näidend, mille peaaegu kõik tegelased on pimedad, aga mis pole kirjutatud konkreetset pimedate näitetruppi silmas pidades. Tekst märgiti ära Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistlusel.
Meie lavastus keerab aga pimedate muusikute loole oma vindi peale. Mis juhtub siis, kui kokku saab pimedatest ja vaegnägijatest harrastusnäitlejate punt, kes eelmainitud näidendit mängida püüab? Muusikute fiktiivse looga põimuvad pimedate esitajate endi mälestused, kommentaarid ja isiklikud lood, et küsida publikult: kas sina näed mind?
Algteksti autor: Liis Sein
Lavastaja, dramaturg ja muusikaline kujundaja: Jaanika Juhanson
Lavastuskunstnik: Kristi Leppik
Videokunstnik: Sander Põldsaar
Valguskunstnik: Sander Aleks Paavo (Ugala Teater)
Liikumisjuht: Ajjar Ausma
Lava-, heli- ja valgustehnik: Päär Pärenson
Esitajad: pimedate ja vaegnägijate Terateatri liikmed Hedy Haavalaid, Julia Kabanova, Indrek Kaljumäe, Maarja-Liis Orgmets, Kert Küla, Mari-Liis Täht, Helen Künnap, Aire Bornschein
Piletid: fienta.com
Pimedate ja vaegnägijate Terateater on harrastusteater, mis tegutseb alates 2013. aastast Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures. Teatri asutaja, kunstiline juht ja lavastaja on Jaanika Juhanson.
7. märtsil eellinastus kinodes uus Eesti film „Biwa järve 8 nägu“. 8. märtsist on film üldlevis. Seda filmi saab kinos vaadata koos kirjeldustõlkega, kui kasutada nutitelefoni äppi MovieReading.
Märkus: Android telefonidel on hetkel äpil probleemid. Tootjat on informeeritud. Enne filmi vaatama minemist, vaadake, kas äpile on uuendusi ja kas probleem on parandatud.
Filmist „Biwa järve 8 nägu“. Kopeeritud kino kodulehelt:
Jaapanis, Biwa järve kaldal tõusis tuul ja kandis kaluriküla sosinad Peipsile. „Kas sa oled kunagi armastanud?“, küsis tuul. Noor Hanake (Elina Masing) ei teadnud vastust, tema ei tahtnud kunagi suureks saada. Merikarp (Kärt Kokkota) tahtis saada kuulsaks lauljaks, Roman (Hendrik Toompere) soovis olla austatud vallaametnik ja Õnne (Tiina Tauraite) hoolitseda oma õpilaste hariduse eest - selline oli Peipsi rahva rahulik elu. Kuid pärast seda, kui järvel hakkasid kasvama kirsipuud, muutusid senised soovid ja inimeste saatus igaveseks.
"Biwa järve 8 nägu" on linateos, mis tõlgib vanad Jaapani armastuslood Peipsiäärsete kalurite ja nende laste igatsuste ja ihade keelde. Filmi peategelaste hingeseisundit vaadatakse läbi kaheksa idamaise poeetilise motiivi: koju pöörduvad purjekad, ehapuna, esimene lumi, öine vihm, sügisene täiskuu, templikell, ootamatu tuuleiil, metshanede äralend.
Filmi peategelase Hanakese rollis astub ülesse multitalent Elina Masing (alter ego Valge Tüdruk, teleseriaal „Vaga vesi“). Oma filmikarjääri hingestatumad ja hapramad rollid teevad Tiina Tauraite, Jan Uuspõld, Maarja Jakobson, Simeoni Sundja, Meelis Rämmeld ja Hendrik Toompere. Teistes osades teevad kaasa Liina Tennosaar, Peeter Tammearu, Jarmo Reha, Kärt Kokkota, ja Soome näitleja Tommi Korpela.
"Biwa järve 8 nägu" põhineb Saksa japanofiili Max Dauthendy 1911. aastal ilmunud samanimelisel raamatul, mis ilmus eesti keeles Loomingu Raamatukogus 2005. aastal. Filmi režissöör ja stsenarist on Marko Raat.
Filmi operaator on Sten-Johan Lill (ESC), kunstnik Kristina Lõuk, kostüümikunstnik Reet Aus, grimmikunstnik Liisi Põllumaa, monteerija Jaak Ollino Jn, helilooja Jakob Juhkam, helirežissöör Karri Niinivaara. Filmis kõlab Soome artisti Lyyti muusika.
Film on loodud produktsioonifirmade Allfilm (Eesti) ja Bufo (Soome) koostöös - peaprodutsent Ivo Felt, produtsent Dora Nedeczky, kaasprodutsendid Mark Lwoff ja Misha Jaari.
"Biwa järve 8 nägu" maailma esilinastus toimub 31. jaanuaril Rotterdami rahvusvahelisel filmifestivalil. Eesti kinodes linastub film 8. märtsil. Filmi levitab ACME Film.
Rohkem
Žanr Draama
Režissöör Marko Raat
Pikkus 2h 6min
Osatäitjad
Elina Masing, Tiina Tauraite, Jan Uuspõld, Meelis Rämmeld
Kopeeritu lõpp
Kirjeldustõlke valmistasid Piret Õunapuu ja Artur Räpp. Kirjeldust ja tõlget loeb Erki Aule. Kirjeldustõlge valmis firmas Film Tower
Head filmi nautimist
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolek toimub 15. juunil, laupäeval, algusega kell 11:00 Tondi 8a saalis.
Üldkoosoleku päevakord on hetkel kinnitamisel.
Alates märtsist kuni mai lõpuni toimuvad järgmised huvialaringide tegevused
Esmaspäeviti
Sõudespinningu trenn- Tallinna Sõudeklubis, Sõudebaasi tee 21 kell 10. 00- 11. 00. Osamaks 3 eurot kord. Juhendajaks on Tallinna Sõudeklubi peatreener Aleksei Lipintsov
Esmaspäeviti ja neljapäeviti
Lauatennis- kell 16. 00- 18. 00, spordisaalis. Osamaks 2 eurot kuus. Treener Rein Järve
Ühingu spordisaal
Teisipäeval kell 12. 00-17. 00 ja neljapäeval kell 10. 00- 15. 00. Teistel tööpäevadel vastavalt eelnevale kokkuleppele Ühingu töötajatega.
Teisipäeviti algusega 16. 00- 18. 00 Terateatri proovid saalis, juhendaja Jaanika Juhanson. Oled oodatud ühinema Terateatriga.
Kolmapäeviti
Ansambli proovid kolmapäeviti kell 16. 30- 18. 00 saalis juhendaja Kaia Kattai. Oled oodatud ansambli koosseisu, kui pead viisi ja käid proovides
Esmaspäeviti ja neljapäeviti
Lauatennis- kell 16. 00- 18. 00 . spordisaalis. Osamaks 2 eurot kuus. Treener Rein Järve
Ühingu spordisaal
Teisipäeval kell 12. 00-17. 00 ja neljapäeval kell 10. 00- 15. 00. Teistel tööpäevadel vastavalt eelnevale kokkuleppele Ühingu töötajatega.
Teisipäeviti ja reedeti
Male-kabe- kell 9. 00- 14. 00, osamaks 2 eurot kuus. Juhendaja Heiki Sookruus
Neljapäeviti
Tervisevõimlemine, 15. 00- 16. 00. Treener Anna Sarap. Osamaks 3 eurot kord. Selga sportlikud riided.
Reedel
Jooga trenn kell 12. 00- 13. 00 Tondi 8a saalis. Treener Kalli. Osamaks 3 eurot kord. Selga panna sportlikud riided, joogamatid on ühingul olemas. Soovi korral võid ka oma Mati kaasa võtta.
Puhkpilliorkestri proovid algusega 17. 30- 19. 00 Tondi 8a saalis maestro Vello Loogna juhendamisel
Käsitööring- kell 10. 00-13. 00 käsitööklassis, juhendaja Eha Elmi
Kõikidesse ringidesse on vajalik eelnev registreerimine e-posti aadressil
ulrika@ppy.ee või telefonidel 6748 945, 555 70848
Ringide tegevust toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu laenutus toimub nii Suur-Sõjamäel kui Tondil. Teavikuid saab tellida esmaspäevast neljapäevani kell 10-16 telefoni 674 8212 ja igal ajal e-posti laenutus@rara. ee teel.
Neljapäeviti kell 14-16 on lugejatel võimalik Tondi 8a ruumis 113 (vastuvõturuumis) eelnevalt tellitud raamatuid kätte saada ja raamatukogust laenatud teavikuid tagastada.
Eesti Rahvusraamatukogu Pimedate Raamatukogu lugejatel on võimalik kasutada Veebiraamatukogu www. veebiraamatukogu. ee.
Tuletame meelde, et meie Tondi 8a territooriumil on tasuline
parkimine. Kui võtad osa mõne ringi tegevusest või osaled muul moel
ühingu töös, siis ühingus viibimise ajaks vormistame tasuta parkimise.
Ühingu vastuvõtuajad on järgmised :
teisipäeval kell 12:00- 17:00 ja neljapäeval kell 10:00- 15:00.
Juhiabi Ulrika Tint: telefon 55570848
ARTIKLI LÕPP
INFOLEHE LÕPP.