Robert Lätt

Robert on pärit Põlvamaalt. Kui tähistati tema 6-kuuseks saamist, pandi tähele, et lapse parema silma pupill ei ole must, vaid roosakas, läbipaistev. Järgnenud uuringud Põlva, Tartu ja Tallinna kliinikutes näitasid, et sellest silmast ei ole laps tõenäoliselt kunagi näinudki – põhjuseks kasvaja. Silm opereeriti välja, kui Robert oli 10-kuune. Tol ajal loodeti, et vasak silm jääb alles, paraku läks teisiti. Umbes kahe aasta vanuses ilmnes, et haigus on ka vasakus silmas. Algas keemiaravi ja pikad haiglaperioodid. Esimese nelja eluaasta jooksul veetis Robert haiglates kokku poolteist aastat. Lõputud uuringud Tartus ja Tallinnas häid tulemusi ei andnud ning 4-aastane Robert lähetati koos vanematega Saksamaale Essenisse, kus tolle aja kõige suuremad spetsialistid tema silma üle vaatasid. Otsus oli ühene: lapse elu päästmiseks tuleb kohe opereerida, kuna silma võrkkest oli kasvajast sedavõrd haaratud, et see oleks edasi ajju tunginud. Diagnoos: kahepoolne võrkkesta kasvaja. See on haigus, mille keskmine esinemissagedus on väidetavalt üks juhtum poole miljoni inimese kohta. Robert oli neli ja pool aastat vana, kui opereeriti välja tema vasak silm ja sellega oli igasugusel nägemisel täielikult kriips peal. Operatsioon toimus mõned päevad enne 1998. aasta jõule.

Hoolimata pimedaks jäämisest õppis Robert – tänu ema pingutustele ja perekonna toetusele – tavalises koolis ning lõpetas põhikooli Põlvas. Põhikoolile järgnes kolm aastat gümnaasiumiõpinguid Tartus Emajõe koolis. Seal tegeles ta paljude erinevate projektidega: õppis valikainena ajalugu, käis olümpiaadidel, osales kirjanduskonkursil (kus sai 4. koha), tegeles aktiivselt spordiga. Spordialadest oli peamine pimelauatennis, samuti üldfüüsiline treening, jooksmine, sõudmine.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Robert Tallinna Ülikooli õppima ajalugu. Oleks küll tahtnud Tartusse, aga Tartu ülikooli sissesaamiseks oleks vaja olnud head tulemust matemaatika riigieksamil. Tallinn tundus alguses pisut hirmutav – suur linn ja toetavast perekonnast kaugel –, aga polnud hullu midagi. Robert lõpetas bakalaureuse 2017. aastal – sealjuures nominaalaja ehk kolme aastaga! Tema lõputöö käsitles Eesti metsavendade tulevikulootusi säilinud päevikute põhjal. Praegu on Robertil pooleli magistriõpingud. Samuti õpib ta Eesti Pimemassööride Ühingu koolituskeskuses massaaži algkursusel. Robert ütleb, et massaaži õpib ta kahel põhjusel: esiteks, et sportlasena see teda huvitab ja teadmised on kasulikud, ning teiseks, et ükski oskus ei jookse mööda külgi maha.  

Spordiga tegeleb Robert aktiivselt edasi. Pimelauatennise trennis käib ta Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Tondi tänava majas keskmiselt kaks korda nädalas. Trennisaal on ilus, uus, remonditud ja puhas. Võistelnud on ta seni neljadel Euroopa meistrivõistlustel ja kahel korral maailmameistrivõistlustel, lisaks erinevatel turniiridel. 2018. aasta alguses osales Robert Soomes rahvusvahelistel võistlustel, kus pidas pronksimatši oma trennipartneri Ališer Hožanijazoviga. Seekord jäi Robert alla ja lõpetas turniiri neljanda kohaga. Suvel 2018 on tulemas turniirid Leedus ja Lätis ning Euroopa meistrivõistlused Poolas.

Robert armastab palju lugeda. „Lugemine“ käib pimedal inimesel ikka kuulmise kaudu ja kuulamiseks on tänapäeval olemas juba palju audioraamatuid ning igasuguseid tehnikavidinaid, mis oskavad teksti ette lugeda. Robertile meeldib ulmekirjandus ja ajaloolised romaanid, samuti reisikirjad. Reisikirjadest just need vanad, omaaegse sarja „Maailm ja mõnda“ raamatud, nagu näiteks Thor Heyerdahli raamatud Kon-Tiki ja Ra ekspeditsioonidest.

Robert ütleb, et tänu spordile on ta leidnud endale häid sõpru. Aga tänu raamatutele on tema maailm avardunud nii ruumis kui ajas.

Robertist on ETV saatesarja „Iseolemine“ 9. saade, mis oli eetris 11. detsembril 2017. Saade on järelvaadatav ETV veebilehel (https://etv.err.ee/v/elusaated/iseolemine/saated/cd13ab7c-d0e7-41ca-9d72-cd7590154979/iseolemine-910).

Lugu on kirjutatud aprill 2018